Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2397
Haldusasi
C, X ja Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsuste tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I C ja kaebaja II X, ühine esindaja advokaat Andrei Matvejev Kaebaja III Y, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.01.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
C, X ja Y apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 01.06.2022
RESOLUTSIOON
Võtta asja juurde C 01.06.2022 esitatud tõend.
2.Jätta C, X ja Y apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.01.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1397 vaidlustatud osas muutmata.
3.Jätta C, X ja Y menetlusabi kulud (riigilõiv, tõlkekulud ja riigi õigusabi kulud) riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Tõlkida kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused kurdi-sorani keelde.
Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.08.2022, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-21-2397 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 25.06.2021 kinni neli Iraagi kodanikku, sh C (kaebaja I) ja Y (kaebaja III) ning nende alaealise lapse X (kaebaja II), kes olid väidetavalt lahkunud 17.06.2021 Iraagist Iraani ja sealt neli päeva hiljem Venemaale, kust nad saabusid ebaseaduslikult Eestisse.
2.Kaebajad esitasid PPA-le rahvusvahelise kaitse taotlused. Kaebajad selgitasid, et on pärit Iraagi Kurdistanist. Kaebajate I ja III vanemad ei aktsepteerinud nende abieluvälist suhet, millest sündis laps, ning perekonna või hõimu liikmed võivad neid päritoluriiki naasmisel tappa (panna toime aumõrva).
3.PPA lükkas 17.09.2021 otsusega nr 7002110045-1 kaebaja III taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 2 alusel tagasi, pidades seda VRKS § 201 p-de 2 ja 3 alusel selgelt põhjendamatuks, tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1–3 alusel kohe sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Iraaki seadusliku viibimisaluse lõppemisel (p 3) ning kohaldas VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 4). 1) Kaebaja III selgitas 15.07.2021 vestlusel, et on pärit Sulaymaniyah linnast. Ta armus kaebajasse I ja palus 11.11.2017 tema kätt, kuid naise perekond keeldus. Kaebajad I ja III elasid edasi nagu abielupaar. Mais 2018 selgus, et kaebaja I on rase. Kaebaja III läks 12.06.2018 uuesti kaebaja I kätt paluma, kuid naise isa keeldus taas. Seejärel otsustasid kaebajad I ja III põgeneda. Nad elasid erinevates kohtades Sulaymaniyah’ piirkonnas. 2019. a jaanuaris sündis tütar. Kaks hõimu otsustasid, et kaebajad I ja III tuleb tappa. Kaebaja III vend F arvas, et nad peavad riigist lahkuma. Kaebajad said endale ID-kaardid ja läksid bussiga Iraani, ka F tuli nendega. PPA hinnangul on need ütlused väga üldised. Teave ähvarduste ja aumõrva kohta pärineb kaebaja III vennalt F-lt, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse luges PPA selgelt põhjendamatuks. On usutav, et alates 12.06.2018 kuni 17.06.20121 riigist lahkumiseni elasid kaebajad perekonnast eemal ega puutunud vanematega kokku. Seega sai kaebaja III oma aumõrva ohus oleva partneriga kolm aastat ilma probleemideta Kurdistanis elada. Kaebaja I sünnitas lapse riiklikus haiglas. Puudub teave konkreetsete ähvarduste või tegude kohta, kuigi väidetavalt oht järjest suurenes. Kaebaja III sõnul ei teinud nad midagi konflikti lahendamiseks, kuigi päritoluriigi teabe järgi on see võimalik. Ajal, mil kaebajad I ja III pidid end väidetavalt varjama, postitas kaebaja III vend Facebooki pilte kaebajast II, millele kaebaja III isa on lisanud armastust väljendavaid kommentaare, ning kaebaja III vend ja sõber postitasid pilte kaebajast III peol ja matkamas. Selliste piltide avaldamine ei ole usutav olukorras, kus on teada, et kohaliku tava järgi ähvardab kaebajat III surm. Seetõttu puudub alus arvata, et kaebaja III on nii suures ohus, nagu ta väidab. Tema taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p 2 alusel. 2(11)
3-21-2397 2) Kaebaja III selgitas, et 2021. a mais soovitas ema tal Iraagist lahkuda. Ema müüs oma kulla maha ja vend küsis fotosid, millel kaebaja I oleks peakattega. Nad lahkusid bussiga Iraani ja hiljem Venemaale. Ütlused Iraagist lahkumise kohta on samuti vastuolulised ja lünklikud. Kaebaja III väitel oli ta kaameramees ja liikus Iraagis palju ringi, kuid ta ei mäletanud, millise piiripunkti kaudu nad Iraani lahkusid. Kaebaja III seletustes on lünk COVID-19 pandeemia algusest (2020. a I kvartal) kuni maini 2021. Kaebaja III ei toonud välja ühtki olulist muutust, mille tõttu tuli Iraagist lahkuda, ega selgitanud, miks ei lahkutud juba varem, kuigi oht oli väidetavalt suur. Kaebaja III selgituse järgi oli riigist lahkumiseks vaja ID-kaarte ja pilti kaebajast I peakattega, kuid PPA-le esitatud ID-kaardid on välja antud juba 2013. ja 2014. a-l, s.o enne kaebajate I ja III suhte tekkimist. On alust arvata, et PPA-le esitati teadlikult valed dokumendid, näitamaks, et kaebajad I ja III on vallalised. Päritoluriigi teabe järgi on Iraagist Iraani sisenemiseks vaja viisat, mistõttu ei ole usutav väide, et bussiga Iraani sisenemiseks piisas isikutunnistusest. Seega on taotlus selgelt põhjendamatu ka VRKS § 201 p 3 alusel. 3) Täiendava kaitse andmiseks ei ole alust. Valimatu vägivalla tase Iraagi Kurdistanis on nii madal, et üldiselt puudub tsiviilisikutel reaalne risk sattuda valimatu vägivalla ohvriks. Iraaki tagasipöördumine on mõistlikult võimalik. Kaebajal III pole erilisi asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et ta satub Iraaki tagasi pöördumisel tõsisesse ohtu. 4) Kaebaja III 24.08.2021 vestlus ei muuda eeltoodud järeldusi. Puudub selgus, miks lahkuti Iraagist alles kolm aastat pärast aumõrva ohu tekkimist. Kaebaja III ei ole isiklikult ähvardusi saanud. Kaebaja III väitel ei teadnud isa lapselapsest, kuid Facebooki kommentaarid näitavad vastupidist. Kaebaja III väited, et isa on kirjaoskamatu, tal pole Facebooki kontot ja kui on, siis on tegemist võltsinguga, ei ole usutavad. Väited piiriületusest on vastuolulised. 5) Kaebajale III tuleb teha sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldada sissesõidukeeldu.
4.PPA lükkas 15.10.2021 otsusega nr 7002110047-1 kaebajaga III samal alusel tagasi kaebaja I rahvusvahelise kaitse taotluse, tegi talle VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Iraaki vabatahtliku täitmise tähtajaga 30 päeva seadusliku viibimisaluse lõppemisest ning kohaldas VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. 1) Kaebaja I selgitas 05.08.2021 ja 10.08.2021 vestlusel, et tutvus kaebajaga III 2017. a märtsis ja armus. Kaebaja III käis 11.11.2017 kaebaja I isalt abiellumiseks luba küsimas, kuid isa keeldus. Kaebajad I ja III jätkasid suhtlemist ning 10.05.2018 sai kaebaja I haiglas teada, et ootab last. Juunis 2018 käis kaebaja III veelkord kaebaja I kätt palumas, kuid kaebaja I isa keeldus taas ning ütles seejärel kaebajale I halbu sõnu, lõi teda, võttis ära telefoni ja pani koduaresti. Koolis käies tuli kaebajal I kasutada kindlat marsruuti ja ööbida oma õe juures. Kaebajad I ja III põgenesid 20.06.2018 ning elasid erinevates kohtades Sulaymaniyah’s. Sünnitamas käis kaebaja I haiglas. Iraagist lahkumiseks oli vaja teha peakattega fotod, kuid uued ID-kaardid võeti reisi ajal ära. Lahkuda aitasid smugeldajad. PPA hinnangul on kaebaja I ütlused Kurdistanis juhtunu kohta üldised ja kirjeldavad. Ütlused tapmisähvardusest ja aumõrvast põhinevad üksnes kaebaja III venna ütlustel. Usutav on, et 12.06.2018–17.06.2021 elasid kaebajad I ja III perekondadest eraldi. Seega oli võimalik vältida kontakte väidetavate tagakiusajatega. Kaebajad ei saanud sel ajal mingeid ähvardusi, kaebaja III ja tema venna seletuste kohaselt ei otsitud neid taga. Aumõrva probleemi ei proovitud lahendada. Varjamise ajal postitati kaebajatest Facebooki pilte ja kaebaja III isa kommenteeris armastavalt oma lapselapse fotosid. Tõendid näitavad, et kaebajate Iraagist lahkumisest teadis laiem ringi inimesi. Kuna kaebaja I jätkas kaebajaga III koos elamist, hoolimata perekonna vastuseisust (sh nii enne kui ka pärast esimest käepalumist), ja kaebaja sai jätkata koolis käimist, ei ole usutav, et teda ähvardas suur oht. 3(11)
3-21-2397 2) Iraagist lahkumise kohta selgitas kaebaja I, et ettepaneku tegi kaebaja III ema. Kaebaja I ja laps pidid tegema dokumentide jaoks peakattega fotod, et saaks bussiga Iraani reisida. Need reisiteekonda puudutavad ütlused on väga detailivaesed, kuigi elu Iraagis kirjeldas kaebaja I üksikasjalikult. Seda ei saa selgitada üksnes väikelapse eest hoolitsemisega. Kaebaja I ei toonud välja mingit muutust, mille tõttu otsustati kolme aasta järel Iraagist lahkuda, sh pidas kaebaja I viimast peatuspaika Iraagis turvaliseks. Kaebaja I väitel oli vaja teha ID-kaardi jaoks peakattega foto (see dokument võeti väidetavalt kohe bussis ära). Samas on kaebajal I olemas 2014. a-l väljastatud kehtiv ID-kaart, millel on samuti peakattega foto. Kuna vanemal IDkaardil on kaebajate I ja III perekonnaseisuks märgitud vallaline, on alust arvata, et PPA eest varjatakse oma tegelikku perekonnaseisu või reisiteekonda kinnitavaid tõendeid või on need teadlikult hävitatud. Kuna Iraagist Iraani reisimiseks on vaja viisat, mis kantakse passi, ei ole piiri ületamine ID-kaardiga usutav. Päritoluriigi teave kinnitab, et perekonna nõusolekuta abiellumine on sageli probleem, kuid abielu traditsioonid on siiski liberaliseerumas, eriti linnades. Kaebaja I on pärit Sulaymaniyah’st, mis on Iraagi Kurdistani mõistes suurlinn. Tema peres väärtustati haridust ja taotleja lõpetas kolledži, s.o eeldatavalt oli perekond urbaniseerunud ja liberaalne. See vähendab aumõrva ohtu puudutavate ütluste usutavust. 3) Puudub alus täiendava kaitse saamiseks (põhjendused kattuvad kaebaja III otsuse põhjendustega). 4) Kaebaja I 09.09.2021 ütlused ei muuda eeltoodud järeldusi, sest ütlused tekitasid uusi vastuolusid (nt seoses sünnitama mineku, uue ID-kaardi taotlemise, reisiteekonna ja F-ga kohtumise asjaoludega). Facebooki fotod kinnitavad, et kaebajad I ja III ei varjanud juba enne lapse sündi oma suhet, sh käisid koos pidudel. Eluliselt on usutav, et kaebaja I ja III pered teadsid nende välismaale lahkumisest ja igatsevad neid taga. Kuna kaebaja I ütlused ei ole usutavad, pole tähtsust abieluvälise lapse saanud naiste kohtlemist puudutaval päritoluriigi teabel. 5) Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise tõttu tehakse kaebajale I lahkumisettekirjutus. Puuduvad majanduslikud, sotsiaalsed või tervisest lähtuvad põhjused, miks jätta lahkumisettekirjutus tegemata. Kaebaja I pole Eesti ühiskonda lõimunud. Puuduvad takistused Iraaki tagasipöördumiseks. Lahkumisettekirjutuse täitmiseks määratakse maksimaalne tähtaeg, arvestades reisidokumendi puudumist ja väikest last. Sarnastel põhjustel tuleb kohaldada sissesõidukeeldu.
5.PPA lükkas 15.10.2021 otsusega nr 7002110048-1 VRKS § 20 lg-te 1 ja 2 alusel tagasi kaebaja II rahvusvahelise kaitse taotluse ja tegi talle VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel lahkumisettekirjutuse. Kuna kaebajal II puudusid iseseisvad alused rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, kordas PPA kaebajate I ja III taotluse tagasilükkamise põhjendusi. Väikelapse parimates huvides on olla koos oma vanematega. Lahkumisettekirjutuse põhjendused on samad, mis kaebajal I.
6.Y, C ja X esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused PPA otsuste tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata nende rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti läbi (pärast liitmist jäi haldusasja numbriks 3-21-2397). PPA on rikkunud uurimispõhimõtet ja hinnanud valesti tõendeid, sh esitanud päritoluriigi teavet valikuliselt ja ebaobjektiivselt. Kõiki detaile ei ole võimalik mäletada. Facebooki väljavõtted ei ole usaldusväärsed tõendid. Vastuolud võisid tekkida tõlkimise käigus. Rikutud on kohustust vaadata iga taotlus läbi individuaalselt.
7.Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebused rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktide põhjenduste juurde.
4(11)
3-21-2397
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.01.2022 otsusega osaliselt kaebaja III kaebuse ja tühistas PPA 17.09.2021 otsuse lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas osas. Muus osas jäid kaebused rahuldamata. Osas, milles kaebused jäid rahuldamata, nõustus kohus vaidlustatud haldusaktide põhjendustega ega korranud neid kõiki (HKMS § 165 lg 2). Rahvusvaheline kaitse 1) Kaebajate väiteid nende tapmisega ähvardamisest kinnitavad üksnes kaebaja III venna F varjupaigamenetluses antud seletused. Kaebajatega saab nõustuda, et enamasti on keeruline esitada tõendeid tagakiusamise kohta päritoluriigis. Kui muud tõendid puuduvad, tuleb hinnata rahvusvahelise kaitse taotleja ütluste usutavust (ühelt poolt ütluste detailirohkust ja järjepidevust ning teiselt poolt ütluste kooskõla päritoluriigi teabe, teadaolevate faktide jm PPA kogutud tõenditega) ning taotleja üldist usaldusväärsust. Tõendite puudumise korral ei kehti taotleja ütluste õigsuse presumptsioon (vt Euroopa Kohtu 25.01.2018 otsus C-473/16). PPA on jõudnud õigele järeldusele, et kaebajad I ja III ei ole usaldusväärsed. Nende ütlused on üldised (elamine Iraagis pärast pere juurest lahkumist, reisiteekond, ähvardused jm) ja vastuolulised (Arani ja Sara tutvumise aeg, haiglas sünnitamiseks vajalik dokumentatsioon, piiriületusel isikutunnistuste äravõtmine, passide puudumine, ähvardused, Facebooki postitused). Seetõttu ei saa pidada usutavaks kaebajate I ja III ütlusi neid päritoluriigis ähvardavast aumõrvast. 2) PPA on päritoluriigi infot ja kaebaja III individuaalseid asjaolusid ning haldusmenetluses kogutud tõendeid arvesse võttes õigesti leidnud, et kaebaja III on ebausaldusväärne ja on andnud tagakiusukartuse kohta teadvalt valeütlusi. Kaebajad I ja III olid Iraagis paar juba pikka aega ning nende suhe oli tehtud avalikuks Facebookis. Ka pärast kodust lahkumist elasid nad koos, ilma et keegi pereliikmetest oleks neid leidnud või vahetult ähvardanud. Kaebaja I sai käia rasedusaegses kontrollis ja sünnitada riiklikus haiglas. Ajal, kui perekonnad väidetavalt soovisid kaebajaid I ja III tappa, postitas kaebaja III vend Facebooki pilte kaebajast II, mida kommenteeris armastust väljendavalt lapse vanaisa. Kaebajatega tehtud pilte postitas ka nende sõber, mis samuti viitab, et jutt enda varjamisest surmaähvarduse tõttu ei vasta tõele. Samuti viitab 20.06.2021 avalik postitus, et sõber oli teadlik kaebajate riigist lahkumisest ega pidanud vajalikuks seda varjata. PPA on asjakohaselt käsitlenud viisanõuet Iraani ja Iraagi vahel. Passide puudumine viitab nende teadlikule hävitamisele, mis raskendab kaebajate tegeliku liikumisteekonna ja võimaliku abielus oleku tuvastamist. PPA ei ole lugenud kaebaja III taotlust põhjendamatuks pelgalt F taotluse selge põhjendamatuse tõttu. 3) PPA on kaebaja I ütluste usutavust hinnates õigesti leidnud, et kaebaja I tihe suhtlemine kaebajaga III, ilma et pere oleks seda suhet heaks kiitnud, viitab sellele, et kaebaja I väited oma isa väga rangest religioossest vaatest ja hilisemast väidetavast tapmise soovist ei ole usaldusväärsed. Kaebaja I isa oletatav tauniv suhtumine abieluvälisesse suhtesse (mida võib pidada eluliselt usutavaks) ei tähenda päritoluriigi teavet arvesse võttes surmaotsust (vt haldusakti joonealused viited 5 ja 6). Kui väidetavalt mõjuvõimsatel hõimudel oleks tegelikult olnud selline soov, siis oleks eluliselt usutav, et kaebajad oleks Iraagis viibimise ajal (s.o ligikaudu kolme aasta jooksul) ka üles leitud, arvestades, et nad ei elanud oma peredest kaugel ning neid külastasid sõbrad ja kaebaja III vend; kaebaja I käis sünnitamas riiklikus haiglas; Facebooki foto kohaselt on kaebajat II pildistatud koos kaebaja III venna lastega; kaebaja II pilte on Facebookis armastavalt kommenteerinud tema vanaisa. Kaebaja I selgitused eeltoodud asjaolude kohta on intervjuudel olnud vastuolulised ja ebausutavad. 4) PPA kogutud päritoluriigi info ning kaebajate I ja II viidatud allikad ei sisalda põhimõtteliselt erinevat teavet küsimustes, et Iraagis elavate kurdide (ja ka Euroopas elavate kurdi kogukondade) traditsioonid abielu sõlmimise ja abielueelsete suhete osas erinevad oluliselt läänelikest traditsioonidest, levinud on aumõrvad tavade vastu eksinute suhtes ning kuigi aumõrva eest on ette nähtud kriminaalkaristus, on tavad visad kaduma. Praeguse vaidluse 5(11)
3-21-2397 kontekstis on PPA asjakohaselt hinnanud arvukatest ja usaldusväärsetest allikatest saadud teavet kaebajate selgituste ja kogutud tõendite kontekstis (vt viited vaidlustatud otsustes ja vastustaja 08.12.2021 vastuse lisas 10). PPA on tuginenud päritoluriigi teabele, mille kohaselt on Iraagi Kurdistanis maa- ja linnapiirkondade vahel tavade järgimisel erisusi ning iga abielueelne suhe või perekondade heakskiitu mittesaanud noorte paaride kooselamine ei päädi mõrvamisega, vaid võimalikud on perekonna leppimised tavade vastu eksinutega. Ka kaebajate I ja II esindaja on viidanud (10.12.2021 menetlusdokumendi p 10, Taani uuringu lk 17), et naispool võib saada kaitset ka mehe vanematelt. See ei ole kõnealuse uuringu kallutatud ja ebaobjektiivne kasutamine PPA poolt. 5) Kohtuistungil selgus kaebajate I ja III küsitlemisel, et kaebaja III isa, kes oli lisanud 2019. a-l oma lapselapse pildile Facebookis kommentaari, oli teinud oma pojale tapmisähvarduse juba pärast teist käe palumist (12.06.2018), kuna tundis end kaebaja I pere poolt alandatuna ja soovis, et poeg selle suhte lõpetaks. 24.08.2021 intervjuul on kaebaja III öelnud, et teda ei ähvardatud, kuna ta põgenes (p 6). Kaebaja I intervjuudest nähtub pärast teistkordset käe palumist tema koduaresti panek ning isa poolne löömine ja õelad sõnad, kuid mitte tapmisega ähvardamine. Samuti nähtub, et võimalikku tapmist oletati kohalikest tavadest tulenevalt, mitte kaebajate pereliikmete sõnade põhjal. Haldusmenetluses öeldu kohaselt said kaebajad perekondade soovist nad tappa teada alles F-lt, kui oldi juba kodust põgenenud. Kohtuistungil muutis kaebaja I selles osas oma vastust. Samuti selgus kohtuistungil erinevalt haldusmenetlusest see, et kaebajate I ja III hõimud on nii erinevad, et selliste hõimude liikmete vahelised abielud on tavaliselt välistatud ning sellest saadi teada alles pärast esimest käe palumist. Haldusmenetluses toodi põhjuseks, miks isa tegelikult ei soovinud kaebajat I kaebajale III naiseks anda, et kaebaja I oli isa plaanide kohaselt määratud kaebaja I nõole. 6) Haldusmenetluse materjalid ning kaebajate I ja III kohtuistungil antud ütlused kinnitavad, et tegemist on varjupaigasüsteemi kuritarvitajatega, kes on välja mõelnud loo Iraagist lahkumise ja Euroopas varjupaiga taotlemise tarbeks. Kohtuistungil oli ilmne, et kaebaja I ei ole rahul naiste olukorraga Iraagis ega soovi elada nii rangete usuliste piirangutega riigis. See on inimlikult mõistetav, aga ei anna piisavat alust saada rahvusvahelist kaitset. Pigem on usutav, et kaebajad I ja III on abielus – sellele viitab nende tegevus riigist lahkumiseks uute isikutunnistuste taotlemisel, mida neil ei olnud olemasolevate kehtivate isikutunnistuste tõttu tegelikult vaja ning mille hankimise vajaduse ja äravõtmisega seotud väited on jäänud segaseks ja vastuoluliseks. Usutav on PPA järeldus, et passidest vabaneti teadlikult, kuna neist võinuks nähtuda tegelik reisiteekond ning võimalik kaebajate I ja III abielus olek. PPA kogutud teabe kohaselt olid passid vajalikud Iraagi ja Iraani piiril, kuna viisad kantakse passi piiri ületamisel (vt nt otsuse 7002110047-1 joonealune viide 29). Sellele, et kaebaja I isa pole pimedalt usutavadest ja kommetest lähtuv potentsiaalne mõrvar, viitab ka asjaolu, et kaebaja I on saanud hariduse, elanud hariduse omandamise ajal ühiselamus ilma ühegi vanema sugulase järelevalveta ning tema suhtes pole toime pandud muid kurdi tavadest tulenevaid naise füüsilist puutumatust rikkuvaid rituaale. Kaebaja I on oma sõnul isale paljudes küsimustes vastandunud ja tema vaateid kritiseerinud. Eelkõige aga viitavad tagakiusu fiktiivsusele kaebajate I ja III elamine oma päritoluriigis perekondadega samas piirkonnas ligi kolm aastat enne riigist lahkumist ning asjaolu, et selle aja jooksul ei toimunud nende suhtes ühtegi rünnakut ega vahetut ähvardamist. Facebookis on avaldatud ühine foto kaebajast II ja kaebaja III teise venna kahest lapsest, mis viitab sugulaste läbikäimisele ka pärast kaebaja II sündi. Samuti on kaebaja II vanaisa näinud tema fotot ja armastust väljendava kommentaariga reageerinud sellele kaebaja II onu F Facebooki kontol. See toimus 2019. a-l, mil kaebajad olid väidetavalt oma perekondade eest päritoluriigi siseselt põgenenud ja saanud teada perekondade vahelisest kokkuleppest nad tappa. F on omakorda kommentaarile vastanud südamlikkust väljendava emotikoniga (Facebooki 10.08.2021 vaatlusprotokoll). Kaebajad olid haldusmenetluses Facebooki postitusi kommenteerides segaduses ning andsid vastuolulisi ja eluliselt mitteusutavaid selgitusi 6(11)
3-21-2397 (tegemist pole kaebaja III isaga, tegemist on võltskontoga, kaebaja III isa on kirjaoskamatu ega oska Facebooki kasutada, Facebookis valetatakse ja armastusavaldus pole tõene jne). Ka kohtuistungil ei esitatud Facebooki postituste kohta usutavaid selgitusi. 7) PPA on asjakohaselt hinnanud Iraaki naasmise võimalikkust. Kaebajad on nõuetekohaselt ära kuulatud. Kaebaja II puhul on silmas peetud lapse parimaid huve ja õigesti leitud, et 3aastase lapse huvides on olla koos oma vanematega. Kaebajal II puudub iseseisev alus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Lahkumisettekirjutus 8) Kaebajad I ja II on vaidlustanud lahkumisettekirjutused üksnes põhjendusega, et rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumine oli õigusvastane. Eespool on see seisukoht ümber lükatud. Kaebajale III tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus tuleb tühistada, sest PPA ei võtnud otsuse tegemisel arvesse, et kaebajal III on alaealine laps. Sissesõidukeeld 9) Kaebajale I kohaldatud sissesõidukeeld on eesmärgipärane, piisavalt kaalutletud ja proportsionaalne. Kaebajale III kohaldatud sissesõidukeeld tuleb tühistada, sest vabatahtliku täitmise tähtajaga lahkumisettekirjutuse puhul ei saa kohaldada sissesõidukeeldu, mis on pikem kui kolm aastat. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.Y esitas ringkonnakohtule 15.02.2022 apellatsioonkaebuse, milles palub osaliselt tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus tervikuna rahuldada. Halduskohus ei ole süvenenud asjaoludesse ja tõenditesse ning selle tulemuseks on motiveerimata ja väär otsus. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et kaebajatel poleks olnud võimalik saada riigilt kaitset. Halduskohus pole piisavalt põhjendanud, miks kaebaja III ei ole usaldusväärne. On selge, et tapmisähvardusi ei vormistata kirjalikult. Jääb selgusetuks, milliseid tõendeid oleks kaebaja III pidanud esitama. Facebookist leitud tõendid, millele PPA tugines, ei ole asjakohased ega usaldusväärsed. Passi puudumine ei saa viidata selle hävitamisele. Päritoluriigi teave kinnitab kaebaja III ütluste usaldusväärsust, kuid raportid ei kirjelda iga üksikasja ja riigis tegelikult toimuva kohta oskavad ütlusi anda rahvusvahelise kaitse taotlejad. Kaebajad püüdsid elada kolm aastat võimalikult märkamatult, et ellu jääda.
10.C ja X esitasid ringkonnakohtule 21.02.2022 apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Facebooki fotodel ei ole asjas tähtsust. Kaebajad I ja III ei ole eitanud, et suhtlesid sugulastega ka pärast lapse sündi, kuid abiellumiseks annavad loa neiu ja noormehe isad. Ka aumõrva üle otsustab perekonnapea. Aumõrv ei pruugi puudutada kaebajat II, kes oma vanemate tapmise järel jääks elama ühe või teise vanema perekonda. Seega pole midagi imelikku selles, et kaebaja III isa on näinud kaebaja III venna F kontol oma lapselapse fotot ja seda kommenteerinud. Kohus ei arvestanud aumõrvu ja Kurdistani abielutraditsioone puudutavate artiklite ja uuringutega, millele oli viidatud kaebuses. On usutav, et kaebajad püüdsid enne Iraagist lahkumist olukorda lahendada, kuid see ei õnnestunud. Facebooki kontol avaldatud fotod on teinud isikud, kelle arvamus aumõrvast ei ühti perekonna arusaamaga. Kaebajad I ja III püüdsid sugulaste vahendusel saada nõusolekut abiellumiseks ning mõned sugulased olid vahendajaks. Pole mingit alust arvata, et Iraagi riik pakuks kaebajatele kaitset kurdi tavade vastu.
11.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7(11)
3-21-2397
Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Kaebajate I ja III rahvusvahelise kaitse taotlused
13.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1).
14.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
15.VRKS § 201 järgi loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega (s.o asjaoludega, mille puhul saab isiku kvalifitseerida rahvusvahelise kaitse saajaks) või see on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja esineb vähemalt üks nimetatud paragrahvis loetletud üheksast alusest, sh kui taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud ebaõigeid seletusi, on teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente (p 2) või on põhjendatud alus arvata, et taotleja on dokumendi või muu tõendi, mis oleks aidanud kindlaks teha tema isiku või kodakondsuse, hävitanud või sellest vabanenud (p 3). Kui taotlus on põhjendamatu, teeb PPA otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (VRKS § 20 lg 2).
16.Kaebajate I ja III rahvusvahelise kaitse taotlused on õigesti tagasi lükatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).
17.Kaebajate I ja III apellatsioonkaebustes esitatud vastuväited halduskohtu otsusele on sarnased: halduskohus eksis tõendamiskoormuse jaotamisel ja tõendite hindamisel ning see tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate väidetega.
18.Kaebaja I selgitas ringkonnakohtu istungil, et tagakius, mille eest kaebajad päritoluriigist põgenesid, lähtub nii kaebaja I kui ka kaebaja III perekonnast (hõimust) ning aumõrv võidakse toime panna kõigi kaebajate, sh lapse suhtes (helisalvestis 10:32:19). Eeltoodu lükkab ümber kaebaja I apellatsioonkaebuses toodud väite, et aumõrv ei pruugi puudutada kaebajat II, mis omakorda oleks selgitanud kaebaja III isa (ja kaebaja II vanaisa) armastust väljendavaid kommentaare Facebookis kaebaja II fotode juures. Kaebaja III selgitas ringkonnakohtu istungil, et umbes kolm kuud pärast kodust põgenemist (s.o 2018. a septembris) hakkas ta taas suhtlema oma venna F-ga, kelle kaudu jõudsid kaebajateni kaebaja III isa ja teiste pereliikmete tapmisähvardused (helisalvestis 11:00:21). Kaebaja III ütlustest saab järeldada, et F oli kaebajate poolel ega toetanud kaebaja III perekonna (hõimu) plaani kaebajad abieluvälise suhte tõttu tappa. Kui aga F teadis, et tema isal või teistel sugulastel on kavas kaebajad tappa, ei ole eluliselt usutav, et F postitas oma Facebooki kontole fotosid vennast ja tema abieluvälisest lapsest. Selline teguviis olnuks ohtlik nii F-le endale, kes astus vastu oma isa käsule, kui ka kaebajatele, kelle aumõrva F õigeks ei pidanud. Kaebaja III selgitas ringkonnakohtu istungil, et 8(11)
3-21-2397 tema isa on väga rikas ja edukas ärimees, kes tegeleb mh maade ja nafta ostu-müügiga (helisalvestis 11:25:39). Kaebajate I ja III varasemad seletused, et kaebaja III isa on harimatu, kirjaoskamatu ega oska arvutit kasutada, ei ole seetõttu usutavad, nagu ka kaebajate I ja III oletus, et Facebookis postitas kaebaja III isa nime alt kommentaare keegi võltskonto loonud tundmatu isik, kelle kommentaari kaebaja II foto all omakorda märkis meeldivaks end kaebaja III venna F-na esitlev tundmatu isik. Eeltoodu seab kahtluse alla kaebaja III perekonna ähvardused kaebajad mõrvata.
19.Kaebaja I selgituse järgi kohtles isa teda halvasti pärast seda, kui kaebaja III käis teist korda tema kätt palumas (18.06.2020). Kaebaja I selgitas ringkonnakohtu istungil, et pärast kodust põgenemist (20.06.2018) kuni Iraagist lahkumiseni (2021. a juunis) ei puutunud ta kokku ühegi enda perekonna liikmega (helisalvestis 10:57:13). Seega pärast kodust lahkumist rajanes kaebaja I teadmine, et tema perekond (hõim) soovib kaebajaid tappa, arusaamale, et selline on kurdi tava. Halduskohus on aga asjakohaselt välja toonud, et väited kaebaja I perekonna väga konservatiivsetest ja vanu hõimutavasid austavatest vaadetest ei ole usutavad. Kaebaja I selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta on käinud kolledžis ja õppinud ajakirjanikuks (helisalvestis 11:08:53). Kõrghariduse saamiseks pidi tal ilmselt olema oma perekonna (sh isa kui perekonnapea) toetus. Kaebaja I alustas suhet kaebajaga III juba oma õpingute ajal (haldusmenetluses antud selgituste kohaselt sai ta kaebajaga III tuttavaks 2017. a märtsis, lähem suhe tekkis 2017. a juulis, seksuaalsuheteni jõuti 2017. a oktoobris ja kolledži lõpetas kaebaja I 2018. a juunis). Kaebaja I isa pidi olema teadlik tema suhtest kaebajaga III juba 2017. a novembris, kui kaebaja III käis esimest korda abiellumiseks luba küsimas. Kuigi kaebaja I isa ei nõustunud abieluga, sai kaebaja I jätkata õpinguid ja ka suhet kaebajaga III. Kaebaja I ei väida, et tema isa või teised pereliikmed oleksid teda või kaebajat III ähvardanud enne, kui kaebaja I isa lükkas teist korda tagasi kaebaja III abieluettepaneku (2018. a juunis). Lisaks lubas isa kaebajal I ka pärast teist käepalumist kodus edasi elada ja ka kolledži lõpetada. Seetõttu pole usutav kaebaja I isa vaadete äkiline muutumine väga konservatiivseks pärast teist käepalumist. Eeltoodu seab kahtluse alla ka kaebaja I perekonna ähvardused kaebajad mõrvata.
20.Lisaks tuleb märkida, et kaebajate I ja III kodust ning kaebajate päritoluriigist lahkumise vahele jäi ligikaudu kolm aastat. Kaebajad ei ole välja toonud mingeid konkreetseid asjaolusid, mis muutusid 2021. a kevadel ja mille tõttu tuli kaebajatel oma elu päästmiseks päritoluriigist lahkuda. Kaebaja III selgitas 24.08.2021 PPA-le, et nii tema kui ka kaebaja I pärinevad mõjuvõimsast klannist, kes leiavad üles igaühe igast riigi nurgast. Kaebaja III vend seletas PPAle, et isa otsis kaebajaid kogu aeg ning kõigil, kes kaebaja III leiavad, tuli sellest isale teada anda (vt PPA 08.12.2021 vastuse lisa 15). Kaebajad ei saanud aga kolme aasta jooksul mingeid uusi ähvardusi ega kohtunud väidetavalt ühegi teise pereliikmega peale F. Kaebajate I ja III selgitused enda varjamisest on üldsõnalised ega haaku asjaoluga, et kaebaja I käis raseduse ajal riiklikus haiglas tervisekontrollis ja hiljem sünnitamas ning kaebaja III vend, kes hoidis kaebajate poole, postitas pärast kaebajate kodust põgenemist sotsiaalmeediasse pilte kaebajast II, samuti pilte kaebajast III, kes viibis fotode järgi vennaga koos peol või matkamas. Kaebajate kohta on teinud sotsiaalmeedia postitusi ka kaebaja III sõber. See viitab pigem, et kaebajad I ja III ei varjanud tegelikult ennast ega oma suhet, sh sellest suhtest sündinud last, ning ka kaebajate poole hoidvad pereliikmed ja sõbrad ei püüdnud neid varjata, vaid pigem eksponeerisid kaebajaid sotsiaalmeedias.
21.Kaebajate I ja III ütlused uute dokumentide hankimise vajaduse ja Iraagist lahkumise asjaolude kohta on samuti vastuolulised. Kaebajad ei ole suutnud arusaadavalt selgitada, miks oli vajalik hankida kaebajale I uus ID-kaart, millel oleks kaetud peaga foto, kui selline dokument oli kaebajal I juba olemas ning ta esitas selle ka PPA-le. Kaebaja väidab, et uut IDkaarti oli vaja riigist lahkumiseks, kuid PPA on päritoluriigi teabele tuginedes asjakohaselt järeldanud, et Iraagi ja Iraani piiri ei saanud tõenäoliselt ametlikult ületada ID-kaardiga, kuna 9(11)
3-21-2397 sinna ei saanud kanda viisat (vt otsuse nr 7002110047-1 joonealune märge nr 29). Seda, et piiri ei ületatud salaja (sh ilma viisata), võib järeldada sellest, et kaebaja III sõnul valmistati Iraani piiri ületamiseks ette dokumendid ja piir ületati piiripunktis suure bussiga (15.07.2021 seletuse protokoll). Kaebajad I ja III rõhutasid PPA-le spetsiaalselt, et haldusmenetluses esitatud IDkaadid kinnitavad asjaolu, et nad pole abielus (vastavalt 30.01.2014 ja 13.08.2013 väljastatud dokumentidele on kantud märge „perekonnaseis: vallaline“; vt PPA 08.12.2021 vastuse lisa 8 ja 29.12.2021 vastuse lisa 23). Kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on aga usutavam, et kaebajad I ja III on tegelikult abielus, kuid soovivad seda PPA eest varjata, kuna see ei haaku nende selgitusega aumõrva eest põgenemisest, ning seetõttu jätsid nad PPA-le esitamata hilisemad isikut tõendavad dokumendid (või on need hävitanud).
22.Halduskohus ei ole kaebajatele ette heitnud tagakiusamise kohta dokumentaalsete tõendite esitamata jätmist, vaid möönnud, et see on sageli keeruline või mõnel juhul suisa võimatu. Seepärast on tagakiusamise kartuse põhjendatuse kindlakstegemisel oluline kaal taotlejate ütlustel (tõendite kogumise ja hindamise reeglite ning taotleja kaasaaitamiskohustuse kohta vt ka Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990, p-d 16 ja 21; VRKS § 11 lg 2 ja § 18 lgd 2, 4; direktiivi 2011/95/EL art 4). Halduskohus on õigesti välja toonud, et tagakiusamist puudutavas osas on kaebajate I ja III ütlused üldsõnalised ja vastuolulised. Kaebajad I ja III ei ole kõrvaldanud ka apellatsioonimenetluses vastuolusid, mille halduskohus on kohtuotsuses välja toonud ning seetõttu ei saa kaebajaid I ja III pidada usaldusväärseteks. Ringkonnakohus nõustub seetõttu halduskohtu hinnanguga, et kaebajate I ja III päritoluriigist lahkumise tõenäoline põhjus ei olnud hirm langeda aumõrva ohvriks ning PPA-le sellise versiooni esitamist ja riigist lahkumise tegelike asjaolude varjamist saab käsitada varjupaigasüsteemi kuritarvitamisena.
23.PPA vaidlusalustes otsustes viidatud päritoluriigi teabe järgi pannakse Kurdistanis jätkuvalt toime aumõrvu, kuid praeguses asjas pole alust arvata, et Iraaki naastes võivad kaebajate I ja III perekonnad (või hõimud) kaebajad tappa põhjusel, et kaebajad I ja III on abieluvälises suhtes, millest on sündinud laps. Seepärast ei ole asja lahendamisel tähtsust, kas kaebajatel oleks võimalik saada selliste kurdi tavade vastu kaitset Iraagi ametivõimudelt või kas neil oleks võimalik ümber paikneda muusse Iraagi osasse peale Kurdistani.
24.PPA vaatas kaebajate I ja III taotlused läbi individuaalselt, tuginedes konkreetse taotleja seletustele ja muudele asjas kogutud tõenditele. Kuna kaebajate I ja III väidetava tagakiusamise asjaolud on sarnased ning tapmisähvardused on jõudnud kaebajateni kaebaja III venna F kaudu, kes lahkus Iraagist ja saabus Eestisse koos kaebajatega I ja III, on PPA asjakohaselt kõrvutanud kaebajate taotluse läbivaatamisel kõigi kolme isiku varjupaigamenetluses antud ütlusi. Sellega täitis PPA kohustust arvestada rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel kõigi oluliste asjaoludega.
25.Täiendava kaitse kohta ei ole apellatsioonkaebustes uusi väiteid esitatud, mistõttu ringkonnakohus neil aspektidel pikemalt ei peatu. Kaebajad I ja III ei ole taotlenud rahvusvahelist kaitset üldise ohtliku olukorra tõttu oma päritoluriigis (vt VRKS § 4 lg 3). Kaebajad ei ole välja toonud ja ka ringkonnakohtule ei ole teada infot, mille järgi oleks olukord Iraagi Kurdistanis võrreldes halduskohtu otsuse tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et see mõjutaks kaebajate I ja III võimalust oma päritoluriiki naasta. Kaebaja I lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld
26.PPA tegi kaebajale I VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Iraaki vabatahtliku täitmise tähtajaga 30 päeva seadusliku viibimisaluse lõppemisest ning kohaldas VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Kaebaja I peab lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu õigusvastaseks eelkõige põhjusel, et
10(11)
3-21-2397 tema rahvusvahelise kaitse taotlus on alusetult tagasi lükatud ning tal on ohtlik naasta päritoluriiki. Ringkonnakohus leidis eespool, et sellel väitel ei ole alust.
27.Uue asjaoluna esitas kaebaja I ringkonnakohtu istungil tõendi, et on asunud Eestis tööle. Selle tõendi saab asja õigemaks lahendamiseks vastu võtta (HKMS § 198 lg 3), kuid Eestis töötamine ei ole nii kaalukas asjaolu, et annaks eraldi võetuna aluse lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu tühistamiseks. Kaebaja I õigus Eestis töötada tuleneb üksnes asjaolust, et esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu on tal kohtumenetluse ajal jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatus. See staatus lõpeb hiljemalt siis, kui kaebaja I rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud PPA otsus jääb kohtumenetluse tulemusel kehtima. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Seega ei ole kaebajal I tekkinud Eestiga olulist sidet ning vaidlustatud haldusakti lõppjäreldus on jätkuvalt asjakohane. Kaebaja II rahvusvahelise kaitse taotlus ja lahkumisettekirjutus
28.Kaebajal II ei ole iseseisvat alust rahvusvahelise kaitse saamiseks või Eestisse jäämiseks. Kaebaja II vanemate rahvusvahelise kaitse taotlused on õiguspäraselt lükatud tagasi ja tema emale on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Ka kaebaja II isa ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA selgitas ringkonnakohtu istungil, et kaebaja II isale tehakse uus lahkumisettekirjutus pärast praeguse kohtumenetluse lõppemist. Väikelapse parimates huvides on kasvada koos oma vanematega. Seetõttu jääb ka kaebaja II apellatsioonkaebus rahuldamata, arvestades tema vanemate apellatsioonkaebuste kohta eespool toodud põhjendusi. Kokkuvõte ja menetluskulud
29.Kokkuvõttes jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus vaidlustatud osas muutmata.
30.Kaebajad on saanud menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja kohtuotsuse tõlkimiseks, samuti riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta. Need kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Ülejäänud menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused tuleb menetlusabi jätkuvuse korras tõlkida kurdi-sorani keelde. Riigi õigusabi korras määratud advokaatide tasutaotlused lahendab ringkonnakohus eraldi määrustega.
31.Kaebajate eraelu kaitseks ja nende identifitseerimise vältimiseks asendab ringkonnakohus kaebajate I–III ja kaebaja III venna nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.