X kaebus Keskkonnaameti 07.01.2022 ettekirjutuse nr 1547 ja 06.04.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/23-6 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Rutt Grünberg
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.05.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 30.05.2022 määrus. Rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt. Keelata Keskkonnaametil 07.01.2022 ettekirjutuse nr 1547 resolutsiooni punkt 1 alapunktide a, b ja c ning resolutsiooni p 2 sundtäitmisele pööramine (s.o sunniraha rakendamine ja asendustäitmine) kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Ülejäänud osas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet (KeA) kohustas 07.01.2022 ettekirjutusega nr 1547 X likvideerima hiljemalt 07.07.2022 Harju maakonnas Kuusalu vallas Kotka külas asuvalt Porksi kinnistult (42301:004:1200) palkhoone, kanalisatsioonisüsteem, vee hoiustamise mahuti, kiik, maapinnaga kinnitatud horisontaalse palgi ja aluspinnasega plastiktorude abil ühendatud rajatis ning Nõmmeveski külas asuvalt Lahemaa rahvuspark 97 maaüksuselt (42301:005:0496) puidust värav.
2.X esitas 10.02.2022 KeA-le vaide 07.01.2022 ettekirjutuse nr 1547 kehtetuks tunnistamiseks, mille KeA jättis 06.04.2022 vaideotsusega nr 1-7/22/23-6 rahuldamata.
3-22-1028
3.X esitas halduskohtule kaebuse KeA 07.01.2022 ettekirjutuse nr 1547 ja 06.04.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/23-6 tühistamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras KeA 07.01.2022 ettekirjutuse nr 1547 kehtivuse peatamist kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Ta soovib kaitsta enda omandit. Kaebaja eesmärgiks on ära hoida hoone lammutamine ning teiste objektide likvideerimine. Kaebust ei ole perspektiivitu. Vaidlusküsimuseks on vastustaja ja kaebaja erinev arusaam hoone taastamise sisustamisest. Kaebaja pöördus vastustaja poole ning vastustaja lubas hoonet taastada. Hoonet ei tule igal juhul lammutada. Ülejäänud Porksi kinnistul asuvad objektid ei ole ehitised. Lahemaa rahvuspark 97 kinnistu ei kuulu kaebajale ja teda ei saa kohustada kolmandale isikule kuuluvale kinnistule rajatud ehitist likvideerima. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi. Porksi kinnistul on vaidlusalune hoone ehitustööd lõppenud sügisel 2019 ning ülejäänud objektid on kinnistul olnud vähemalt suvest 2019. Ehitised ei tekita negatiivset mõju. Vastustaja ei väida, et Porksi kinnistul asuvad objektid kahjustaksid kaitseala seisundit. Keskkonnaekspert OH leiab, et Porksi kinnistu senine kasutamine väheintensiivsel eesmärgil koos korrapäraste niitmiskordade, viiside ja -aegadega võib suurendada niiduala. Seevastu objektide likvideerimine mõjuks loodusmaastikule negatiivselt. Ka vaideotsuses on väljendatud seisukohta, et ettekirjutuse täitmise tähtaeg võib olla pikem kui kuus kuud ehk vastustaja möönab, et puuduvad sisulised põhjendused nõuda ettekirjutuse kohest täitmist.
4.Vastustaja taotle esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Kaebus on perspektiivitu. Ettekirjutuses loetletud ehitised (palkhoone, kanalisatsioonisüsteem, vee hoiustamise mahuti, kiik, maapinda kinnitatud horisontaalne palk, aluspinnasega plastiktorude abil ühendatud rajatis ja puidust värav) on rajatud vastuolus looduskaitseseaduse (LKS) § 31 lg 2 p-ga 8 ja § 30 lg 2 p-ga 3 ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja (kaitse-eeskiri) § 23 lg 1 p-ga 2 ja § 16 lg 1 p-ga 3 ning nende tagantjärele seadustamine ei ole võimalik, kuna see võib kahjustada kaitse-eeskirja § 1 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 sätestatud pärandkultuurimaastiku kaitse-eesmärki ja kaitseala seisundit. Kohtumenetluses on juba leidnud kinnitust, et tegemist on uue ehitisega ning sama kinnitavad haldusmenetluses kogutud tõendid. Kinnistule rajatud palkhoone erineb suuruse, arhitektuurilise lahenduse ja kasutusotstarbe poolest varem samal kohal asunud traditsioonilisest heinalaost, s.o küünist. Samale järeldusele on jõudnud ka Harju Maakohus väärteoasjas nr 4-20-3532, kes on lugenud palkhoone uueks ehitiseks. Õige pole kaebaja väide, et kinnistule püstitatud objektid ei ole ehitised ning kaebajat ei saa kohustada kolmanda isiku omandil töid teostama. Kaebajalt nõutakse talle mitte kuuluvalt kinnistult värava likvideerimist tuginedes korrakaitseseaduse (KorS) § 15 lg-le 1. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teatas 03.01.2022, et värav on püstitatud ilma RMK kui kinnistu volitatud asutusega kooskõlastamata. Värav takistab vaba liikumist ja ligipääsu hooldust vajavale Loobu jõe äärsele poollooduslikule kooslusele. Antud värava likvideerimine on RMK seisukohalt hädavajalik. Kõik ettekirjutuses loetletud objektid vastavad ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1 tunnustele ning tegemist on ehitistega. Samale järeldusele on jõudnud ka Harju Maakohus. LKS § 31 lg 2 p-st 8 ja kaitse-eeskirja 23 lg 1 p-st 2 tulenevalt on piiranguvööndis keelatud ehitiste püstitamine ranna või kalda ehituskeeluvööndis, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul. Kuna kõnealuste ehitiste näol ei ole tegemist kaitse-eeskirja § 23 lg-s 4 või 5 nimetatud ehitistega, siis ei saa KeA kaaluda nõusoleku andmist nende säilitamiseks praeguses asukohas. Ettekirjutusest nähtuvalt asuvad aluspinnasega plastiktorude abil ühendatud rajatis ja puidust värav Kotka sihtkaitsevööndis. LKS § 30 lg 2 p-st 3 ja kaitseeeskirja § 16 lg 1 p-st 3 tulenevalt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja
2(10)
3-22-1028 arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee- ja tehnovõrgurajatiste ning tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks või rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks. Kuna aluspinnasega plastiktorude abil ühendatud rajatis ja puidust värav ei kuulu kaitseeeskirja § 16 lg 1 p-s 3 loetletud ehitiste hulka, siis ei saa KeA kaaluda nõusoleku andmist nende säilitamiseks praeguses asukohas. Isegi, kui asuda seisukohale, et palkhoone ei ole uus ehitis, ei ole seda võimalik säilitada. LKS § 31 lg 2 p-st 8 ja kaitse-eeskirja 23 lg 2 p-st 1 tulenevalt on ehitiste väliskonstruktsioonide muutmine piiranguvööndis lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul ning KeA-le on antud suur kaalutlusruum Lahemaa piiranguvööndis ehitiste taastamiseks ja rekonstrueerimiseks nõusoleku andmiseks ja tingimuste seadmiseks. KeA on piisavalt selgitanud, miks palkhoone on vastuolus Lahemaa rahvuspargi asustusstruktuuri ja taluarhitektuuri kaitse-eesmärkidega ning võib kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kuna palkhoone vastuolu kaitseeesmärkidega ei ole võimalik kõrvaldada lihtsamate ümberehitustöödega, siis ei ole õiguspärase olukorra taastamine ilma hoonet likvideerimata võimalik. Kaebaja on püstitanud hoone teadlikult õigusnorme rikkudes, ilma vajalike kooskõlastuste ja projektita. KeA ei ole andud nõusolekut vana küüni taastamiseks ega rekonstrueerimiseks (väliskonstruktsioonide muutmiseks), vaid üksnes üldise hinnangu küüni remontimise või autentsena taastamise võimalikkuse kohta. Juhul, kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud, ei teki kaitse-eeskirja § 8 lg 2 kohaselt isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. KeA ei nõustu, et kõnealused ehitised ei tekita negatiivset mõju. Puidust värav takistab vaba liikumist ja ligipääsu hooldust vajavale Loobu jõe äärsele poollooduslikule kooslusele. Vahetult ajaloolise heinaküüni ümber on inventeeritud poollooduslik kooslus. Lahemaa loodusala ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olev lubjavaene aruniit (6270*), mis on palkhoone püstitamisega nii hoone alusel pinnal kui ka hoone vahetus ümbruses hävitatud ning võib hoone sihtotstarbelisel kasutamisel hävida veelgi enam. Praeguseks on ortofoto põhjal hinnates poollooduslik kooslus hävinud kokku u 300 m2 ulatuses (küüni ehitisealune pind oli oluliselt väiksem, u 20 m2). Nimetatud poollooduslik kooslus on elupaiga direktiivi I lisa kohaselt Euroopa Liidus esmatähtis elupaigatüüp, mille kaitsmisel on direktiivi art 1 p d kohaselt eriline vastutus. Asjaolu, et nimetatud poollooduslik kooslus palkhoone ümber asub ja seda on ehitamisega kahjustatud, on kinnitust leidnud Harju Maakohtus. Hoone ja selle teenindamiseks rajatud ehitiste sihtotstarbelisel kasutamisel mõjutatakse veel suuremal pindalal väärtuslikku niidukooslust, samuti takistatakse juba hävitatud alal niidukoosluse taastumist. Heinaküüni kasutus on hooajaline, st hein tehakse ära ja ladustatakse. Palkhoone, mis on küttega, kanalisatsiooniga jm teenindava kommunikatsiooniga, võimaldab pikemalt kohalolekut. Arvestades palkhoone omadusi ja selle juurde rajatud mänguala (kiik ja ilmselt turnimiseks mõeldud horisontaalne palk), on alust arvata, et palkhoone ümbrusesse jäävat ala kasutatakse õuealana. Sisuliselt tähendab see, et ehitiste kasutamisega kaasneb pidev ja pikema ajalisem poolloodusliku koosluse tallamine, mis poollooduslikku kooslust kahjustab ning võib viia selle hävimiseni ka ehitiste ümber kujunevalt õuemaalt. Poolloodusliku koosluse pindala edasine vähenemine oleks vastuolus LKS § 3 lg-ga
1.Arvestades elupaigadirektiivi art 2 lg-s 2 sätestatut ning Lahemaa rahvuspargi kaitseeesmärke, tuleb kaitsealuseid poollooduslikke kooslusi pigem juurde taastada, mitte nende pindala vähendada. Seega on põhjendatud nõuda ettekirjutuse tähtaegset täitmist. KeA ei ole vaideotsuses möönnud põhjenduste puudumist ettekirjutuse tähtaegse täitmise nõudmiseks, vaid selgitanud, et kui kaebaja ei saa ettekirjutust tähtaegselt täita temast mitteolenevatel põhjustel, saab ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendada.
5.Tallinna Halduskohus jättis 30.05.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3(10)
3-22-1028 Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja soovib, et ta ei peaks vaidlusaluseid ehitis enne kohtumenetluse lõppemist likvideerima. Palkhoone, kanalisatsioonisüsteem, vee hoiustamise mahuti, kiik ja maapinda kinnitatud horisontaalne palk asuvad Lahemaa piiranguvööndis ja Loobu jõe ehituskeeluvööndis. LKS § 31 lg 2 p-st 8 ja kaitse-eeskirja § 23 lg 1 p-st 2 tulenevalt on piiranguvööndis keelatud ehitiste püstitamine ranna või kalda ehituskeeluvööndis, v.a kaitseala valitseja nõusolekul. Kõnealuste ehitiste näol ei ole tegemist kaitse-eeskirja § 23 lg-tes 4 ja 5 nimetatud ehitistega. Porksi maaüksuse metsamaa kõlvikule rajatud aluspinnasega plastiktorude abil ühendatud rajatis ja Lahemaa rahvuspargi 97 maaüksusele rajatud puidust värav asuvad Kotka sihtkaitsevööndis. LKS § 30 lg 2 p-st 3 ja kaitse-eeskirja § 16 lg 1 p-st 3 tulenevalt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, v.a kaitseala valitseja nõusolekul tee- ja tehnovõrgurajatiste ning tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks või rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks. Ehitised ei kuulu kaitse-eeskirja § 16 lg 1 ps 3 loetletud ehitiste hulka. Väärteomenetluses tuvastati, et kaebaja on ehitised püsitanud õigusvastaselt (väärteoasi nr 420-3532). Asjas tuleb maakohtu jõustunud lahendiga arvestada. KeA on ettekirjutuses ja vaideotsuses põhjendanud, miks ei ole uue palkhoone püstitamine vana heinaküüni taastamine. Harju Maakohus leidis väärteoasjas nr 4-20-3532, et kinnistule püstitati uus palkhoone. Erinevalt vanast hoonest on uus ehitis kahekordne ning hoone ühe külje 2. korruse väljaehitis ulatub hoone konstruktsioonist välja 2 meetrit ja toetub puupalkidele, mille all on fiboblokid. Samuti on uuel hoonel terrass, korsten, kütte- ja kanalisatsioonsüsteem ja elektrikasutamise võimalus (võimalik ühendada generaator), mida lammutatud hoonel ei olnud. Üksnes asjaolu, et ajalooline heinaküün on käsitatav abihoonena ja ka selle asemele püstitatud palkhoonet saab põhimõtteliselt kasutada abihoonena, ei tähenda, et vana küüni taastamisena saaks käsitada ka sellest mahu, arhitektuurilise lahenduse ja kasutuseesmärgi poolest oluliselt erineva hoone püstitamist. KeA on kaebajale juba 15.10.2018 kirjas nr 7-9/18/15213-2 (s.o enne ehitama asumist) selgitanud, et olemasolevat abihoonet võib põhimõtteliselt remontida või autentsena taastada ja kasutada seda ainult ajaloolises funktsioonis ehk küünina. Samuti on kirjas selgitatud, et ajaloolise heinaküüni muul viisil rekonstrueerimine, ümberehitamine ja uue õueala rajamine ei ole võimalik. Asjas esitatud fotomaterjal kinnitab üheselt, et ajaloolist küüni ei ole autentsena taastatud ja ilmselgelt ka ei ole plaanitud heinaküünina kasutada. Hoone rekonstrueerimisele ei viita see, et olemasoleva hoone vundament lähtub endise hoone vundamendi piiridest. Piiranguvööndis on ehitiste taastamine ja rekonstrueerimine lubatud üksnes kaitseala valitseja (KeA) nõusolekul ja tingimustel. Seega ei oma tähtsust see, et ehitusinseneri hinnangul liigituvad teostatud ehitustööd EhS mõistes renoveerimistööde alla. Ehitusinsener ei ole võtnud seisukohta, kas ehitis vastab piirkonnale iseloomulikule asustusstruktuurile ja taluarhitektuurile ega lähe vastuollu Lahemaa rahvuspargi ja piiranguvööndi kaitse-eesmärkidega. See, et ehitusinsener on teostatud töid pidanud renoveerimiseks, ei anna kaebajale õigust asuda ehitama KeA seisukohti eirates. Ehitusinseneri hinnang ei asenda kaitseala valitseja nõusolekut. Küüni asemele eluhoonena kasutamist võimaldava kommunikatsioonidega palkhoone püstitamine ja õueala rajamine ei ole kooskõlas Lahemaa rahvuspargi asustusstruktuuri ja taluarhitektuuri kaitse-eesmärkidega (vt kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 ja kaitse-eeskirja § 18 lg 2). Samuti on vahetult ajaloolise heinaküüni ümber inventeeritud poollooduslik kooslus (Lahemaa loodusala ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olev lubjavaene aruniit (6270*), mis on
4(10)
3-22-1028 vastustaja väitel palkhoone püstitamisega hävinud juba kokku u 300 m2 ulatuses (küüni ehitisealune pind oli u 20 m2) ning võib hoone ja õueala kasutamisel hävida veelgi enam. Nimetatud poollooduslik kooslus on elupaiga direktiivi I lisa kohaselt Euroopa Liidus esmatähtis elupaigatüüp, mille kaitsmisel on direktiivi art 1 p d kohaselt eriline vastutus. Juba 15.10.2018 kirjas nr 7-9/18/15213-2 viitas KeA sellele, et kaitse-eeskirja § 1 lg 2 alusel on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks muu hulgas kaitsta loodusdirektiivi elupaigatüübi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ning selgitas, et küüni laiendamine ei ole kooskõlas selle kaitse-eesmärgiga. Kaebajal ei ole alust nõuda ebaseaduslikult püstitatud hoone säilitamist põhjusel, et ka ehitise likvideerimine võib eksperdi (OH) hinnangul poollooduslikule kooslusele kaasa tuua kahju. KeA on vaideotsuses selgitanud, et peale ehitiste likvideerimist ala ja niidukooslused kõigi eelduste kohaselt taastuvad ning poollooduslikule kooslusele võimaliku kahju ärahoidmise vajadus ei kaalu antud juhul üles hoonete likvideerimisest saadavat kasu pärandkultuurimaastiku kaitseks. KeA 15.10.2018 kirjaga nr 7-9/18/15213-2 anti üldine põhimõtteline seisukoht hoone samades mõõtmetes rekonstrueerimiseks. Sellega ei antud nõusolekut olemasoleval kujul palkhoone ehitamiseks. KeA kirjast nähtub, et Kuusalu Vallavalitsus on kaebajale selgitanud, et suuremas mahus kui 20 m2 hoone rekonstrueerimiseks on vaja taotleda projekteerimistingimused ja projekti peab kooskõlastama KeA. Asjaolu, et ehitustööde teostamise ajal käisid Keskkonnainspektsiooni (KKI) ametnikud kinnistul ega keelanud ehitustegevuse jätkamist, ei tähenda, et kaebajal oli luba ajaloolise heinaküüni asemele praegune hoone püstitada. Ajal, mil ametnikud kinnistul käisid, ei olnud veel võimalik anda hinnangut ehitise õiguspärasuse kohta. Seda, et kontrollimise hetkel asus kaebaja kinnistul vaid ehitusjärgus uus vundament, nähtub ka kaebusele lisatud KKI 14.05.2019 objekti kontrollimise protokollist (OKP) nr 1088311 ja sellele lisatud fotodelt. Ka nähtub nimetatud OKP-st, et kaebaja esitas 30.05.2019 KKI inspektorile KeA 15.10.2018 kirja nr 7-9/18/15213-2 ning eeltoodut arvestades KKI ei alustanud esialgu otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetlust. Seega hetkel, mil objektil oli alles ehitusjärgus vundament, ei saanud olla inspektoritele ettenähtav, et kaebaja ei juhindu kaitseala valitseja 15.10.2018 kirjast ehk ei plaani ajaloolist heinaküüni autentsena taastada. KeA on õigesti Porksi maaüksusel asuvaid ülejäänud objekte (s.o kanalisatsioonisüsteem, vee hoiustamise mahuti, kiik, maapinda kinnitatud horisontaalne palk ja aluspinnasega plastiktorude abil ühendatud rajatis) käsitanud uute ehitistena. Kuna värava on õigusvastaselt rajanud kaebaja, on tulenevalt KorS § 15 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1 temal tagajärgede kõrvaldamise kohustus. Kaebajale on ärakuulamisõigus tagatud ja tema vastuväidetele on ettekirjutuses vastatud. Kaebaja õigused ei ole jäänud kaitseta, ta on saanud esitada vaide haldusorganile kui ka kaebuse kohtule. Kaebuses ei ole märgitud, kuidas rikub vaideotsus kaebaja subjektiivseid õigusi ettekirjutusest eraldiseisvalt (HKMS § 45 lg 4). Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib kahjustada avalikke huve, kuna hoone ja selle teenindamiseks rajatud ehitiste sihtotstarbelisel kasutamisel mõjutatakse kahjulikult väärtuslikku niidukooslust ja takistatakse juba hävitatud alal niidukoosluse taastumist. Samuti
5(10)
3-22-1028 takistab puidust värav vaba liikumist ja ligipääsu hooldust vajavale Loobu jõe äärsele poollooduslikule kooslusele. Kaebus on selgelt perspektiivitu. Enamus käesolevas asjas tähtsust omavatest asjaoludest on jõustunud kohtuotsuses käsitlemist leidnud ning kohtule ei ole esitatud adekvaatseid põhjendusi nende teistsuguseks hindamiseks. Kohus ei pea põhjendatuks võimaldada läbi esialgse õiguskaitse avalike huvide jätkuvat kahjustamist kuni kohtumenetluse lõpuni, mis võib kesta kolmes astmes vähemalt kaks aastat. Seda, kas ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamiseks mõne kalendrikuu võrra esineb mõjuv põhjus, saab hinnata KeA. Kui kaebaja ettekirjutuse täidab, ei saa ta enam nõuda ettekirjutuse tühistamist (HMS § 61 lg 2), kuna kohus ei saa tühistada mittekehtivat haldusakti, vaid kaebaja peab nõudma selle õigusvastasuse tuvastamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebus omab perspektiivi. Halduskohus jättis kaebaja seisukohtade ja tõenditega, mis kinnitavad kaebuse perspektiivi, arvestamata. Halduskohus tugines üksnes vastustaja seisukohtadele. Kaebus oleks perspektiivitu, kui ühelgi juhul poleks võimalik vaidlusalusesse kohta ehitada. Praegusel juhul see nii pole. Haldusmenetluses jäeti kaebaja tõendid haldusmenetluse toimikusse võtmata ning neid ei analüüsitud. Vastustaja ei koostanud 04.08.2021 arutelu kohta protokolli, milles viimane märkis, et ei sea keskkonnaeksperdi hinnangut kahtluse alla. Vastustaja ametnik asus arutelul seisukohale, et vaidlusalune hoone ei ole üksnes arhitektuurilt sobiv ning seeläbi olevat vastuolu kaitseala kaitse-eesmärkidega. Vastustaja lubas kaebajale analüüsi kohta dokumente esitada, kuid jättis selle tegemata. Haldusmenetluses ei esitanud vastustaja hoonele sisulisi etteheiteid. Seega haldusmenetluse reeglite rikkumise tõttu ei saa kaebust pidada perspektiivituks. Ettekirjutus lähtub ekslikust eeldusest, et kinnistule püstitati uus hoone. Uut hoonet ei püstitatud, vaid hoone rekonstrueeriti. Rekonstrueerimine toimus selliselt, et hoone lammutati ja endise vundamendi mõõtude alusel rajati uus vundament, millele püstitati palkidest seinad. Erinevus on üksnes ilma vundamendita rajatud palkidele toetuval katusealuse 2-meetrisel väljaehitisel. Asjaolu, et vaidlusalusel ehitisel on kütmisvõimalus, ei muuda sarnasust varasema hoonega. Tegemist on abihoonega, mille kasutusotstarbe kood on 12744. Kaebaja nägi Elektrilevi OÜ liitumise projekti esmakordselt haldustoimikust. Elekter võib olla mistahes hoones. Kaebajal on kodu oma perele olemas. Ametnikud käisid objektil, mõõdistasid uue vundamendi ja lubasid hoone rekonstrueerimist jätkata. Hoone tuli taastada kaasaegseid materjale kasutades. Ekspertarvamus, milles järeldatakse, et hoone taastati, tõendab ettekirjutuse õigusvastasust. Üksnes väärteoasja kohtuotsusest lähtumine ei ole õige. Väär on väide, et 300 m2 ulatuses on aruniit hävinenud ning sellele asjaolule pole ettekirjutuses tuginetud. Nimetatud asjaolu pole tõendatud. Keskkonnaekspert OH on seisukohal, et vaidlusalune hoone ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke. Endisele kaevule pandi peale kaas, et muuta see ohutuks. Tegemist pole mahutiga ega ehitisega. Kanalisatsioonisüsteemi pole rajatud, vaid paigaldati ajutine teisaldatav kogumismahuti. Kui need oleksid ehitised, oleks tegemist tehnovõrguga, millele ehituskeeld ei laiene. Kiik ja turnimispalk ei ole ehitis, vaid ajutine objekt. Puude ladustamisplatvorm ei ole rajatis, kuna see pole maaga kohtkindlalt ühendatud. Objektide likvideerimine toob kaasa kaitse-eesmärkide kahjustumise. Värav asub RMK kinnistul ja tema on ettekirjutuse adressaat. Ajalooliselt on selles kohas värav asunud ja
6(10)
3-22-1028 kaebaja asendas vana värava uuega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikke huve. Vaidlusalused objektid asuvad kinnistul 2019. a-st ning kahjulikke mõjusid ei esine.
7.Vastustaja taotleb vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel. Halduskohtu määrus on seaduslik. Vastustaja jääb 10.05.2022 menetlusdokumendis kajastatu juurde. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ehitise likvideerimist nõutakse, kuna ehitis on vastuolus Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidega. Palkhoone ei ole kinnistul varem asunud küüniga olemuslikult sarnane, kuna selle arhitektuuriline lahendus ja maht on oluliselt muutunud. Valeväide ei ole, et Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olev lubjavaene aruniit on vaidlusaluse hoone püstitamisega hävinud u 300 m2 ulatuses. Ortofotodelt on näha, et palkhoone ümber on peale ehitustöid jäänud mullane taimkatteta ala. Seal enam taimi ei kasva ning seega on lisaks hoone alla jäävale alale hävitatud kaitsealune kooslus osaliselt ka hoone ümbert. Võttes mh arvesse, et algselt kinnistul paiknenud küüni ehitisealune pind oli oluliselt väiksem, kui olemasoleval palkhoonel on taimed hävitatud kokku umbes 300 m2 suuruselt alalt. Ka kaev eeldab vastustaja nõusolekut. OH arvamus ei käsita ettekirjutuse aluseks olevat peamist hoonete likvideerimise põhjust, milleks on vastuolu Lahemaa rahvuspargi kaitseeeskirjast tuleneva pärandkultuurimaastiku kaitse-eesmärgiga. Viidatud arvamuses pole kaalutud erinevate kaitse-eesmärkide omavahelist mõju ja olulisust. Varem kasutati heinaküüni hooajaliselt, hein tehti ära ja ladustati. Praegu kasutatakse palkhoone ümbrusesse jäävat ala õuealana, mille tulemusena tallatakse poollooduslik kooslus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
9.Vaidlusalused objektid asuvad Porksi kinnistul, mis omakorda asub Loobu jõe piiranguvööndis ja osaliselt Loobu jõe kalda ehituskeeluvööndis. Kinnistu asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Kinnistul asus lagunenud puidust küün (ehitusregistri andmete oli ehitusalune pind 18 m2) ja see paiknes Loobu jõe ehituskeeluvööndis.
10.Keskkonnaamet asus 15.10.2018 kirjas nt 7-9/18/15213-2 seisukohale, et olemasolevat abihoonet (s.o küüni) võib remontida või autentsena taastada ja kasutada seda ajaloolises funktsioonis ehk küünina. Keskkonnaamet lisas, et ajaloolise heinaküüni muul viisil rekonstrueerimine, ümberehitamine ning uue õueala rajamine pole asustusstruktuuri ja taluarhitektuuri kaitsest lähtuvalt võimalik.
11.Keskkonnaamet kohustas kaebajat 07.01.2022 ettekirjutuse nr 1547 resolutsiooni p-ga 1 likvideerima hiljemalt 07.07.2022 Porksi kinnistult palkhoone, kanalisatsioonisüsteem, vee hoiustamise mahuti, kiik, maapinda kinnitatud horisontaalne palk, aluspinnasega plastiktorude abil ühendatud rajatis. Keskkonnaamet kohustas kaebajat ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 2 likvideerima Lahemaa rahvuspargi 97 maaüksuselt puidust värav. Keskkonnaamet asus kokkuvõtlikult seisukohale, et Porksi kinnistule rajati uus hoone, s.o elamu, samuti ei ole
7(10)
3-22-1028 Keskkonnaamet andnud nõusolekut püstitada teised rajatised. Need rajatised on vastuolus LKS § 31 lg 2 p-ga 8 ja kaitse-eeskirja § 23 lg 1 p-ga 2. Lahemaa rahvuspargi maaüksusele püsitatud puidust värav on püstitatud vastuolus LKS § 30 lg 2 p-g 3 ning kaitse-eeskirja § 16 lg 1 p-ga 3.
12.Kaebaja toob kaebuses kokkuvõtlikult välja, et haldusmenetluses rikuti menetlusnorme (nt haldusmenetluse toimikusse ei võetud ehitusinseneri 14.10.2020 arvamust ja keskkonnaeksperdi OH arvamust, kaebajat pole kõigis positsioonides ära kuulatud, 04.08.2021 toimunud arutelu jäeti protokollimata). Kokkuvõtlikult lisab kaebaja, et tegemist on olemasoleva ehitise rekonstrueerimisega (EhS § 4 lg 3 p 6 ja § 4 lg 4).
13.Ringkonnakohus jagab halduskohtu antud hinnangut esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames, et toimikus olev fotomaterjal kinnitab, et olemasolev ehitis ei ole kunagise küüni remontimine ega selle autentne taastamine. Praegusel juhul lammutati lagunenud küün ja ehitati asemel palkidest hoone, mis on ettekirjutuse kohaselt kahekordne, sellel on kanalisatsioonisüsteem, korsten ja küttesüsteem, samuti on sellele loodud võimekus, liitumaks elektrivõrguga. Ettekirjutuses on täiendavalt märgitud, et hoone 2. korrust on laiendatud väljaehitise näol (ulatub hoone alumise korruse otsaseinast 2 meetrit kaugemale) ning see toetub palkidele. Lisaks järeldub ettekirjutusest, et küüni algse laudkatuse asemele on vaidlusalusele hoonele rajatud rookatus. Olemas olnud küünil need tunnused ja omadused puudusid. Vastupidist ei väida ka kaebaja. Nii toimikus olevad fotod kui ka väärteomenetluses kirjeldatud asjaolud kogumis lubavad seega järeldada, et küüni asemele on ehitatud uue kasutusotstarbe ja mahu ning teistsuguse arhitektuurilise lahendusega hoone kui oli seda algne küün. Seetõttu ei luba olemasolevad väited ja tõendid järeldada, et vaidlusalune hoone on varem kinnistul asunud küüniga olemuslikult sarnane hoone EhS § 4 lg 4 viimase lause mõttes. Seetõttu ei saa vaidlusaluse hoone rajamist praeguses menetlusetapis käsitada küüni ümberehitamisena ehk taastamisena EhS § § 4 lg 4 teise lause mõttes. Asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et pärast küüni lammutamist ehitati olemuslikult uus ehitis (EhS § 4 lg 4 kolmas lause). Veenev ei ole see, et kui kaebaja tegelikuks tahteks oleks olnud taastada küün, et siis küün kui abihoone peaks omama kõiki neid funktsioone, mis on omased just elamule.
14.Kaebaja viide asjatundja (s.o volitatud inseneri, 8. tase) 14.10.2020 arvamusele, milles viimane on seisukohal, et küüni ehitustööd liigituvad EhS-i mõistes renoveerimistööde alla, ei oma tähendust. Tegemist ei ole tõendiga, millest nähtuks eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamine, vaid eriteadmisi omav isik on andnud õigusliku hinnangu. Õiguslikes hinnangutes võib kohus küsida eksperdi arvamust väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 293 lg 1). Praegusel juhul pole ühegi viimati nimetatud olukorraga tegemist. Riigisiseste õiguslike hinnangute andmiseks ei küsita eriteadmistega isikute, kes seejuures ei oma õiguslikku kvalifikatsiooni, arvamust. Õiguslikke hinnanguid on oma pädevuse raames õigustatud andma nii haldusorganid kui ka kohtud. Seega on vastustaja õigesti jätnud selle arvamuse tähelepanuta.
15.Kontrollaktis on märgitud, et kinnistul paiknes vee hoiustamise mahuti. Kaebaja märgib määruskaebuses, et kinnistul asus varasemast ajast loomade jootmiseks ette nähtud kaev, millele paigutati ohutuse eesmärgil peale kaas. Samas tugineb kaebaja OH arvamusele, milles on märgitud, et Porksi kinnistul asub vee hoiustamise mahuti. Kaebaja kasutatud isiku arvamuse võimaldab samas järeldada, et maasse on paigutatud vee hoidmiseks eraldi mahuti. Kaebaja viidatud isiku arvamuses ei tugineta sellele, et tegemist oleks kinnistul varem asunud kaevuga. Tõenäoline on, et kaebaja viidatud isik suudab eristada kaevu maasse paigutatud mahutist. Siiski praeguses menetlusetapis pole võimalik seda asjaolu tuvastada ning vajadusel tuleb see asjaolu põhiasja lahendamise menetluses tuvastada.
8(10)
3-22-1028
16.OH märgib Porksi kinnistul asuva rajatisena ka kiike, mis on rajatud ümarpalgist ja selle maapinnal asuvad otsad on valatud betooni. Samuti selgitab ta, et kiigest kui rajatisest kirdepool asub puitpalk, mis on kinnitatud maapinna külge. Kiik ja puitpalk on samuti praegusel juhul käsitatavad ehitistena, kuna need on inimtegevuse tulemusena loodud ja aluspinnaga ühendatud, millel on vabaaja veetmise kasutamisotstarve (EhS § 3 lg 1). Tegemist on rajatistega (EhS § 3 lg 2 kolmas lause). Kaebaja väide, et need on lihtsasti teisaldatavad ja tegemist on ajutiste objektidega, ei välista nende rajatisena käsitamist. Keskkonnaamet pole nende rajatiste ehitamiseks nõusolekut andnud, kuigi see oli vajalik.
17.Kaebaja hinnangul pole puidust aluse näol tegemist rajatisega, kuna see pole maaga kohtkindlalt ühendatud, vaid ladustamiseks mõeldud platvorm on paigutatud maapinda paigaldatud plasttorudele. Seega, kuna kaebaja võtab omaks, et torud on paigaldatud maapinda ja puitalus asetseb maapinda paigaldatud torudel, mille otstarbeks on ladustada asju, on ka puidust alus kohtkindlalt maapinnaga ühendatud ja vastab seega rajatise eeldustele (EhS § 3 lg 1 ja lg 2 kolmas lause).
18.Asjaolu, et värav on rajatud teise isiku kinnistule, ei muuda vaidlustatud ettekirjutust õigusvastaseks. Kaebaja märgib kaebuses, et värav rajati endise värava asemele. Kaebaja seega ei eita seda, et tema rajas värava. Kui kaebaja rajas värav, on tema korrarikkumise põhjustanud ja ka temalt on õigus nõuda selle likvideerimist (vt KorS § 15 lg 1). Kaebaja on samas seisukohal, et vaidlusaluses kohas asus varem värav, mille ta rekonstrueeris. Kas see on ka nii ja kas väravat saab lugeda seaduspäraseks, seda pole võimalik praeguses menetlusetapis lõplikult hinnata.
19.Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt on kaebaja kohustatud kogu palkhoone likvideerima. Samas oli Keskkonnaamet nõus Porksi kinnistul asunud lagunenud küüni remontimise või autentsena taastamisega. Vaidlustatud ettekirjutus ei anna kaebajale võimalust muuta olemasolevat palkhoonet selliselt, et palkhoone vastaks kinnistul varem asunud küünile ja täidaks selle algset funktsiooni (nt hoone ilma terrassita, eenduva osata, kanalisatsioonisüsteemita jms). Ringkonnakohtule arusaadavalt kattuvad palkhoone esimese korruse alune pindala ja omaaegse küüni alune pindala, samuti on ja olid mõlemad hooned puidust. Kui olemasolevat palkhoonet peaks siiski olema võimalik muuta selliselt, et see vastaks oma mõõtmetelt ja funktsioonilt algsele küünile, võib palkhoone likvideerimise nõue olla ülemäärane. Taotletavat eesmärki võib olla võimalik saavutada vähem koormava meetmega.
20.Eeltoodust tulenevalt võib ringkonnakoht hinnangul kaebus teatud osas siiski omada sellist perspektiivi, et kaaluda esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist.
21.Kaebusest ja Keskkonnaameti vastusest esialgsele õiguskaitse taotlusele ei ole võimalik järeldada, et kolmandate isikute huvid saaksid kahjustatud.
22.Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu võib rääkida aga avalik huvi, mis võib seisneda keskkonna kaitsmises kui ka kehtiva õiguskorra järgimises. Halduskohus tugines vastustaja seisukohtadele ja leidis, et küüni asemele eluhoonena kasutamist võimaldava kommunikatsioonidega palkhoone püstitamine ja õueala rajamine ei ole kooskõlas Lahemaa rahvuspargi asustusstruktuuri ja taluarhitektuuri kaitse-eesmärkidega (kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 ja kaitse-eeskirja § 18 lg 2). Ajaloolise heinaküüni ümber
9(10)
3-22-1028 inventeeriti poollooduslik kooslus. Lahemaa loodusala ja Lahemaa rahvuspargi kaitseeesmärgiks on lubjavaene aruniit (6270*), mis on palkhoone püstitamisega hävinud u 300 m2 ulatuses (küüni ehitisealune pind oli u 20 m2) ning võib hoone ja õueala kasutamisel hävida veelgi enam. Tegemist on elupaiga direktiivi I lisa kohaselt Euroopa Liidus esmatähtsa elupaigatüübiga, mille kaitsmisel on direktiivi art 1 p d kohaselt eriline vastutus. Ehitamisega on eespool viidatud kahju seega tänaseks juba selles ulatuses saabunud. Vastustaja seisukoha kohaselt pärast ehitiste likvideerimist taastub olemasolev looduslik olukord. Samas pole vastustaja seisukohast võimalik järeldada, et kui kohtumenetluse lõpus selgub, et kaebaja peab ettekirjutuse kogu ulatuses täitma, et siis looduslik olukord ei taastuks tulenevalt sellest, et liiga pikk aeg on mööda läinud. Kui looduslik olukord peaks taastuma ka pärast kohtumenetluse lõppu, ei tooks esialgse õiguskaitse osaline kohaldamine looduskeskkonnale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Ringkonnakohus jagab vastustaja põhjendatud kahtlust, et kui vaidlusalust hoonet koos selle juurde kuuluvate rajatistega hakatakse kasutama pikemajaliseks elamiseks, see mõjutaks väärtuslikku niidukooslust ja takistaks hävitatud niidukoosluse taastumist. Seega, mida suurem on õueala ja mida intensiivsemalt seda kasutatakse, siis seda suurem on eelduslik kahju niidukooslusele. Sellist õigustatud ootust, et küüni taastamise raames saab kaebaja rajada hoone, mida saab kasutada pikemajaliseks elamiseks, kaebajal ei ole.
23.Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et keelata vaidlustatud ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 alapunktide a, b ja c ning resolutsiooni p 2 sundtäitmisele pööramine (s.o sunniraha rakendamine ja asendustäitmine) praeguse kohtumenetluse ajaks. Eelduslikult on keskkonna seisukohalt parem see, kui vajaduse ilmnemisel suuremad lammutamis ja taastamistööd toimuvad korraga, mitte erinevatel aegadel. Esialgse õiguskaitse osalise kohaldamise eelduseks on siiski see, et Porksi kinnistul asuvat hoonet kasutatakse kinnistul varem asunud hoone kasutusotstarbel ja selle hoone kasutamiseks mõeldud intensiivsusega. Porksi kinnistul asuva hoone kasutamise intensiivsuse ja otstarbe osas on kaebajal vajadusel võimalik eelnevalt konsulteerida Keskkonnaametiga. Kui kaeabaja peaks Porksi kinnistul asuvat hoonet kasutama elamise, mitte aga elamu algse kõrvalhoone (s.o küüni) otstarbel ja intensiivsusega, ning teistsuguse hoone kasutamise otstarbega võidakse ohustada olemasolevat kaitstavat looduskeskkonda, on alust kaaluda esialgse õiguskaitse tühistamist (HKMS § 253 lg 1). Samuti on esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks, et vaidlusalune värav ei ole lukustatud, vaid võimaldab vaba liikumist ja ligipääsu hooldust vajavale Loobu jõe äärsele poollooduslikule kooslusele. Vastupidisel juhul on kohtul alus kaaluda kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamist (HKMS § 253 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.