Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.12.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01131-9 tühistamiseks teda puudutavas osas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, volitatud esindajad JA ja TK Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja AM
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.07.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) algatas 19.08.2021 korraldusega Xi suhtes vastutusmenetluse, mis lõppes 21.12.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01131-9 (edaspidi
vastutusotsus) koostamisega. Vastutusotsuses leidis maksuhaldur, et X vastutab solidaarselt Zulus OÜ-ga (likvideerimisel, äriregistri andmetel nimi 20.11.2018–21.05.2020 Eco-Mos OÜ, 21.05.2020–26.02.2021 Eco-Mos Minus OÜ, 26.02.2021–31.01.2022 Zulus OÜ, edaspidi äriühing või Zulus OÜ)1 viimase maksuvõla eest summas 111 745 eurot (põhinõue 83 190,34 eurot, intress 28 554,66 eurot). Samas vastutusotsuses leidis maksuhaldur ka, et Y vastutab solidaarselt äriühinguga maksuvõla 41 623,64 eurot eest. Vastutusotsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
1.1.Zulus OÜ maksuvõlg oli 21.12.2021 seisuga 120 903,62 eurot. Maksuvõlad on tekkinud äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustustest ja tähtaegselt tasumata maksukohustustelt arvutatud intressist (14.10.2021 seisuga 32 465 eurot). Pangakontode arestimise tulemusel ajavahemikus 16.10.2020 kuni 12.07.2021 laekus vaid 16,06 eurot, viimane laekumine ettemaksukontole toimus 23.11.2020 summas 3 eurot. Harju Maakohtu 06.09.2021 määrusega nr 2-21-10964 lõpetati Zulus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara arvelt, seega on maksuhalduril maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
1.2.X (alljärgnevalt ka isik) rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult maksustamisperioodi 12.2018–04.2019 äriühingu deklareerimiskohustuse täitmine summas 61 003 eurot, mis tuleneb MKS § 85 lg-st 4 koostoimes käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1 ning tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 2 punktiga 3 ja § 54 lg-ga 2. Nimelt Zulus OÜ suhtes 18.02.2020 algatatud kontrollimenetluses selgus, et äriühing ei olnud kontrollitaval perioodil 12.2018–04.2019 soetanud Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ arvetel kajastatud teenuseid, mistõttu oli isik nimetatud arvete alusel alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu 34 800,76 eurot. Alusetute arvete alusel võimaldas isik teha ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 155 980,56 eurot, jättes maksustamisperioodi 01.–04.2019 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (edaspidi TSD) deklareerimata tulumaksu kokku 26 202,24 eurot. Nimetatud asjaolud on toodud välja 06.07.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/051843-59 (edaspidi kontrolliakt). Kuna äriühing nõustus kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludega, siis esitas äriühing 14.08.2020 ja 17.09.2020 vastavalt TSD-de ja käibedeklaratsioonide (edaspidi KMD) parandused, millega tulumaksukohustus suurenes 48 766,14 eurot ja käibemaksukohustus 34 800,76 eurot.
1.3.Isik rikkus ka MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava tasumiskohustuse täitmine põhivõla osas summas 83 190,34 eurot (MKS § 105 lg 1, KMS § 38 lg 2 ja TuMS § 54 lg 2). Tasumata maksuvõla hulgast 61 003 euro tasumiskohustuse rikkumine on saanud võimalikuks maksustamisperioodil 12.2018 kuni 04.2019 tähtaegse ja täieliku deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu. Kui Zulus OÜ maksustamisperioodide 12.2018 kuni 04.2019 maksudeklaratsioonidel poleks võimaldatud esitada ebaõigeid andmeid ega teha ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 155 980,56 eurot, olnuks äriühingul piisavalt vahendeid maksukohustuste tähtaegseks tasumiseks, muuhulgas ka maksustamisperioodi 05.2019 TSD tulumaksu 22 563,90 euro tasumise korraldamiseks. Väljamaksete kogusummas 155 980,56 eurot kasutusotstarve on teadmata ja selle kohta puuduvad raamatupidamise dokumendid. Rahaliste vahendite
Äriühing oli likvideerimisel vastutusotsuse tegemise ajal, kuid 31.01.2022 seisuga on äriühing kustutatud. 2 (18)
väljaviimise tõttu vastutab isik ka 05.2019 TSD-l deklareeritud tulumaksukohustuse 22 563,90 eurot tasumise eest.
1.4.Kui põhivõlg tekkis juhatuse liikme süülisest tegevusest isiku juhatuse liikmeks oleku ajal, siis on intressikohustus selgelt ja vahetult seotud juhatuse liikme tegevusega. Isik rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava intressi tasumiskohustuse täitmine summas 28 544 eurot, mis tuleneb MKS § 115 lg-st 1.
1.5.Isik rikkus MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, olles raskelt hooletu. Isik oli Zulus OÜ asutaja ja osanik alates 04.10.2016–12.12.2018, sh ainus juhatuse liige 03.10.2016– 25.05.2019. Arvestades ettevõtluskogemust (seosed nelja äriühinguga) ja teadmisi äriühingute juhtimisest (tegelenud sellega alates 2006. aastast), siis oli isik teadlik juhatuse liikme kohustustest ja äriühingu maksukohustustest. Isikul oli äriühingu pangakontode käsutamisõigus, samuti oli ta pangakaartide kasutaja, lisaks alates 05.10.2016 omas ta Zulus OÜ e-maksuameti kasutaja õigusi. Isik ja Y on vastutusmenetluses selgitanud, et Y (edaspidi ka volitatu) juhtis volikirja alusel äriühingu igapäevast majandustegevust, kuid juhatuse liige ei saa oma maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist teistele isikutele edasi delegeerida. Kui ta seda teinud on, vastutab ta ikkagi ise. Juhatuse liikmel tuleb olla mõistlikul määral informeeritud ja ta peab volitatud isikut kontrollima. Sellega, et isik usaldas volitatut täielikult ja andis talle piiramatu tegutsemisvabaduse, aitas isik kaasa valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamisele ning äriühingust vahendite väljaviimisele, kuigi hoolsa käitumisega saanuks seda ära hoida. Objektiivseid takistusi Zulus OÜ juhtimises osalemiseks ei esinenud. Pikaaegse juhtimiskogemuse pinnalt pidi olema mõistetav, et maksudeklaratsioonidel valeandmete esitamine on kvalifitseeritav täieliku ja tähtaegse deklareerimiskohustuse rikkumisena. Läbi deklareerimiskohustuse rikkumise sai võimalikuks tasumiskohustuse rikkumine. Isikul olid kõik võimalused äriühingu majandustegevuse kontrollimiseks ja vajadusel sellesse sekkumiseks, samuti võimalus juhatuse liikme kohalt tagasi astuda. Kuigi maksustamisperioodi 05.2019 maksukohustuste deklareerimise ja tasumiskohustuse täitmise ajal (10.06.2019) ei olnud isik enam juhatuse liige, siis olles teadlik Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ võltsarvetest tulenevatest maksukohustustest, pidi ta tagama maksukohustuste täitmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Ettevõtlusest välja viidud raha arvelt saanuks täita ka 05.2019 maksukohustuse. Igasugusest kontrollist loobumine volitatu üle on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
1.6.Raskest hooletusest toime pandud rikkumiste ja äriühingu maksuvõla vahel on põhjuslik seos. Kohusetundlikult juhatuse liikme kohustuste täitmisel, äriühingu igapäevase majandustegevuse vastu huvi tundmisel ning järelevalve pidamisel volitatu tegevuse üle, oleks isik tuvastanud volitatu õigusvastase käitumise. Raske hooletus põhjustas olukorra, et deklareeriti valeandmeid ja viidi äriühingust välja rahalisi vahendeid. Isik põhjustas maksuvõla 83 190,34 eurot, mida ei ole võimalik sisse nõuda, seega on intressivõla summas 28 554,66 euro tekkimine ja selle tasumata jätmine raskest hooletusest tuleneva tegevusetuse tulemus.
1.7.Maksusumma määramise 3-aastane aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud, kuna varaseim vastutusotsusega sissenõutav maksukohustus pärineb perioodist 12.2018 (KMD, mille tasumise tähtaeg oli 21.01.2019), seega varaseima maksusumma määramise tähtaeg saabub 21.01.2022.
3 (18)
2.Olles vastutusotsuse kätte saanud 10.01.2022, esitas X (edaspidi kaebaja) 08.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks teda puudutavas osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja seisukoht
3.1.Vaidlust ei ole selles, et ajavahemikul 12.2018 kuni 05.2019 juhtis Zulus OÜ igapäevast majandustegevust volitatu; et äriühingu üksikjuhtumi kontrolli käigus ei ole maksuhaldur kordagi kaebaja poole pöördunud ega temalt selgitusi võtnud seoses viidatud tehingutega OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint ja et 14.08.2020 ja 17.09.2020 esitas parandusdeklaratsioonid Zulus OÜ uus juhatuse liige (varasem volitatu ehk Y).
3.2.Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega ning leiab, et maksuhalduri puudulikult läbiviidud menetluse tõttu, kus tõendeid jäeti kogumata, olemasolevaid dokumente ignoreeriti, jõuti valedele ja kohati absurdsetele järeldustele. Maksuhaldur rikkus menetluse läbiviimisel oluliselt uurimiskohustust. Maksumenetlus oli pinnapealne ja lühike. Arvestades kriminaalasja materjale ja seda, et uus juhatuse liige esitas 2020. aastal parandusdeklaratsioone vabatahtlikult, ei saa panna maksurevidendile pahaks seda, et täiendavaid tõendeid ei kogutud. Kolmandatele isikutele ega ka kaebajale ei ole äriühingu kontrolli käigus ühtegi korraldust tehtud. Kuid vastutusmenetlus on eraldiseisev menetlus, kus tuleks täiendavaid tõendeid koguda ja materjale uurida.
3.3.Vastutusotsuse koostamiseks peavad olema täidetud kindlad eeldused. MKS § 8 lg 1, § 85 lg 4 ja § 105 lg 1 sisu üle pole vaidlust, kuid kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega, et kaebaja rikkus raskest hooletusest juhatuse liikme kohustusi.
3.3.1.Kuigi kaebaja oli tehingute ajal OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint äriühingu Zulus OÜ juhatuse liige, siis suhtles tehingupartneritega üksnes volitatu. Äriühingu kontrolli ega vastutusmenetluse raames pole maksuhaldur tõendanud, et kaebaja oli või pidi olema teadlik fiktiivsetest tehingutest, sh et kaebajal olnuks olemas eriline teave. Zulus OÜ esitatud algdokumentide kohaselt olid kõik OÜ-de Smek Ehitus ja NortexPoint arvetel kajastatud tööd ja objektid reaalselt olemas ehk kõiki neid teenuseid müüdi edasi peatöövõtjatele (Zulus OÜ deklareeris sellest tekkinud käibe ning äriühingule laekus ka raha). Sellises olukorras ei saanud kaebajal tekkida kahtlusi, et OÜ-d Smek Ehitus ja NortexPoint teenuseid ei osutanud. Zulus OÜl endal polnud töötajaid ning seega polnud alust kahelda, et edasimüüdud teenused olid sisse ostetud. OÜ-de Smek Ehitus ja NortexPoint iga arve juurde oli lisatud tööde üleandmisvastuvõtmisakt, kus oli märgitud lisaks täpsele objekti nimetusele ka loetelu konkreetsetest töödest. Kaebaja arvates oli arve ja akti sisu piisav, et vastata KMS § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele.
3.3.2.Vastutusotsuse lk-l 16 on absurdne järeldus, et OÜ-de Smek Ehitus ja NortexPoint arvetel kajastatud teenuseid pole Zulus OÜ üldse saanud, s.o need pole soetatud tundmatult kolmandalt isikult, vaid tehinguid pole üldse toimunud (objektid ja tööd pole reaalsed). Zulus OÜ esitas üksikjuhtumi kontrolli käigus mh Ventmann OÜ-le ja Findesk OÜ-le väljastatud arved ning aktid, mis kinnitavad, et OÜ-delt Smek Ehitus ja NortexPoint tellitud tööd olid seotud OÜ-dele Ventmann ja Findesk osutatud teenuste ja objektidega. Maksuhaldur võis ju leida, et Zulus OÜ ei ostnud teenuseid OÜ-delt Smek Ehitus ja NortexPoint, kuid see ei tähenda, et objekte üldse polnudki. Küsimus tööde reaalsest teostamisest on vastutusmenetluses kõige olulisem, sest kaebajal puudus alus midagi kahtlustada, kui teenuseid müüdi edasi, arved olid tasutud, Zulus OÜ 4 (18)
deklareeris käivet ja teenis kasumit (vt ka eriarvamust). Objektid olid olemas ja alltöövõtu kasutamine Zulus OÜ-l töötajate puudumise tõttu ootuspärane.
3.3.3.Maksuhaldur oleks vastutusmenetluses pidanud pöörduma OÜ-de Ventmann ja Findesk poole, uurides neile edasi müüdud teenuste asjaolusid, ja alles siis järeldama, kas kaebaja pidi arvete puhul midagi täheldama. Maksuhaldur aga ei uurinud neid asjaolusid, vaid kirjutas meelevaldselt, et arvetel märgitud objekte polnudki. Kaebaja pöördus pärast vastutusotsuse väidete nägemist OÜ-de Ventmann ja Findesk poole, saades 02.02.2022 ja 04.02.2022 vastused, mis kinnitavad objektide reaalsust ja seda, et äriühing neil töid teostas, kuid tõenäoliselt kasutas tundmatute kolmandate isikute teenuseid.
3.3.4.Vastutusotsuse lk-l 16 leidis maksuhaldur veel, et arvetel viidatud objekt „Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine“ oli juba 2018. aastal Eco-Mos Estonia OÜ poolt teostatud. Selline järeldus on üllatav ja otsitud. Vastutusmenetluse toimikus on 4 akti, kus inimliku eksimuse tõttu märgiti vale kuupäev ja äriühingu nimi (nt akti number viitab õigele aastale - 2019). Ei ole saladus, et volitatu on seotud nii äriühinguga kui ka Eco-Mos Estonia OÜ-ga, seega akti täitmisel volitatu tõenäoliselt eksis ja kirjutas vale äriühingu nime, kuid samas on aktid vormistatud EcoMos OÜ (st äriühingu) blanketile. Toimiku materjalides oli mh ka OÜ-le Findesk väljastatud arve 0027, mis oli väljastatud aktis nr 3-2019-3 nimetatud tööde eest, ning arve oli samuti väljastatud Zulus OÜ poolt 29.03.2019. Mingeid topelt soetamisi ega 2018. aastal teenuse osutamist pole olnud. Ülejäänud 3 aktiga on olukord sama. Uurimiskohustuse täitmisel, s.o toimiku materjalide uurimisel ning volitatu ja OÜ-de Ventmann ja Findesk poole pöördumisel oleks maksuhaldur veendunud, et vastuolusid ei esine. Maksuhalduril oli ilmne huvi väljastada isikule vastutusotsus ja tegelikud asjaolud teda ei huvitanud. Kaebaja ei saanud esitada kontrolliaktile eriarvamust puutuvalt aktides tehtud vigadesse, kuna selleks ajaks ei olnud ta enam juhatuse liige. Kaebaja pole halduskohtumenetluses uusi seisukohti esitanud, vaid kõigest juhtis tähelepanu aktide andmetele. Vaidlusalused tehingud olid kajastatud 2019. aasta KMD-del (seda ka Findesk OÜ poolt) ja nende eest tasuti samuti 2019. aastal. Seega oleks maksuhalduril pidanud tekkima hoopis põhjendatud kahlus, et töid tehti ka 2019. aastal ning pöörduma teabe saamiseks tellija ehk OÜ Findesk poole. Teenuste edasimüük kinnitab, et kaebajal ei pidanud tekkima kahtlusi.
3.3.5.Kaebaja ei nõustu, et rikkus deklareerimiskohustust. Kuna volitatu ostis eespool viidatud arvete alusel tööd sisse, maksis nende alusel ning kajastas neid ka äriühingu raamatupidamisarvestuses, sh deklaratsioonides, kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma tehingute fiktiivsusest ja delegeerimine pole seadusega keelatud, siis puudub arusaam, milles seisnes kaebajapoolne rikkumine. Jääb mulje, et maksuhalduri arvates on kaebaja olnud raskelt hooletu ainult seetõttu, et ta üldse otsustas kedagi volitada. Ebaõnnestunud volitamine ei saa kindlasti olla aluseks MKS § 40 rakendamiseks, sest kas volitamise mõte polegi just vaba tegutsemine. Kui volitatud isiku iga sammu kontrollida ja igas tehingus ise osaleda, tekib küsimus, miks üldse kedagi volitada. Isegi, kui kaebaja oleks hommikust õhtuni tutvunud dokumentide ja andmetega, ei selgu, mida oleks ta siis teada saanud, et maksuvõla teket ennetada. Ka ehitusobjektil käies oleks kaebaja näinud, et tööd käivad ja tal poleks tekkinud kahtlusi. Kaebajal puudus lisateave, sh kriminaalmenetlus ja Postimehe artikkel (2020. aasta), millele maksuhaldur viitas, ilmnesid palju hiljem. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses puudus avalik informatsioon, et OÜ-d Smek Ehitus ja NortexPoint võivad olla varifirmad. Maksuhalduril polnud justkui alust kahelda selles, et kõnealused äriühingud võivad olla variisikud ning neile väljastati käibemaksukohustuslaste number, kuid millegipärast pidi just kaebajal 2019. aastal selline kahtlus tekkima. Äriühingu maksukontrolli ja parandusdeklaratsioonide esitamise ajal polnud kaebaja enam juhatuse liige ja tuvastatud asjaoludest sai ta teada alles vastutusmenetluses.
5 (18)
3.3.6.Kaebaja piisav ärialane kogemus ei viita teadmisele võimalikest fiktiivsetest tehingutest. Ärialane kogemus andis kaebajale just võimaluse hinnata volitatu pädevust ning professionaalsust, julgust volitada heade teadmiste ja oskustega inimest tegeleda äriühingu igapäevaste küsimustega iseseisvalt jne. Vaidlust ei ole, et volitatu on pädev ja tuntud spetsialist veesüsteemide, kanalisatsioonide jne valdkonnas. Äriühingul oli mitu objekti ning kõik tõid kasumit, nii 2018. kui ka 2019. aasta lõppesid kasumiga.
3.4.Kuna kaebaja ei vastuta põhivõla eest, ei vastuta ta ka intressi eest.
3.5.Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega vastutusotsuse lk-del 8, 9 ja 13. Kaebaja oli mõistlikul ja vajalikul määral informeeritud ning lähtudes nendest andmetest, mis olid kaebajale teada, siis olid deklaratsioonid esitatud õigeaegselt ja korrektselt. Kaebajal puudus vajadus sekkuda volitatud isiku tegevusse, kes tegeles raamatupidamisdokumentidega hästi ja hoolikalt. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal probleeme ei esinenud. Kaebaja kontrollis, et raamatupidamisdokumendid oleksid korras ning kõik oleks õigesti kajastatud, et deklaratsioonid oleksid korrektselt ja õigeaegselt esitatud. Maksuhaldur ei ole selgitanud ega põhjendanud, mis oli siis see ajend, mis oleks pidanud panema kaebajat lauskontrolli alustama, rääkimata juba sellest, et millised asjaolud oleks ta siis avastanud olukorras, kus objektid olid reaalsed ja tööd tehtud (vt Riigikohtu lahendit 3-17-2235). Motiveerimata vastutusotsuse puhul ei pea kaebaja tõendama, et ta pole süüdi. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tingitud tema enda õigusvastasest käitumisest. Iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi. Kaebaja pole MKS §-s 8 sätestatud kohustusi rikkunud tahtlikult ega raskest hooletusest. Vastupidisele järeldusele jõudis maksuhaldur üksnes seetõttu, et olulised tõendid jäeti kõrvale ning esitati tõele mittevastavaid väiteid. Puudub ka põhjuslik seos.
3.6.Maksustamisperioodi 05.2019 TSD esitamise ajal ei olnud kaebaja enam juhatuse liige, seega ta ei saa vastutada selle TSD õigsuse eest. Vastava maksuhalduri käsitlusega vastutusotsuse lk-l 17 ei saa nõustuda, sest MKS §-s 8 toodud kohustused lõppevad siis, kui lõppevad seadusliku esindaja volitused.
4.Vastustaja seisukoht
4.1.Vastustaja jääb kõigi vastutusotsuses (sh punktis 6) toodud seisukohtade juurde ning leiab, et vastutusotsus on õiguspärane. Kaebaja ei ole kaebusega selgitanud ega tõendanud, et vastutusotsuses toodud seisukohad oleksid ebaõiged ning annaksid alust kaebuse rahuldamiseks. Kõik vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Ei saa nõustuda, et maksuhaldur viis vastutusmenetluse läbi puudulikult, rikkus uurimiskohustust, jättis olulised tõendid kogumata, ignoreeris tõendeid ja jõudis valedele või absurdsetele järeldustele.
4.2.Kaebaja vastutus maksuvõla eest tuvastati õigesti. Kaebajal olid juhatuse liikmena kõik võimalused ja juurdepääsud pangakontodele, e-maksuametile ja raamatupidamisarvestusele ning tegemist polnud variisikuga, kes poleks saanud oma õigusi realiseerida. Pika ettevõtluskogemuse tõttu oli ta teadlik juhatuse liikme kohustustest. Kaebaja ei vabane MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustustest teise isiku volitamise teel. Usaldus volitatu suhtes ei välista vastutust.
4.3.Asjaolu, et kaebuse kohaselt suhtles OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint üksnes volitatu, ei tähenda, et kaebajal puudus kohustus veenduda Zulus OÜ maksudeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuses ja deklareeritud maksukohustuse tasumises. Viidatud tehingud polnud üksikud väiksemahulised tehingud, mis võinuks kaebajal märkamata jääda. Tehingute kogumaht oli 5 kuu jooksul (detsember 2018 – aprill 2019) 208 804,60 eurot, sh käibemaks 34 800,76 eurot. Kuigi 6 (18)
kaebaja seletuste kohaselt ei olnud tal põhjust tunda täpsemat huvi Zulus OÜ tehingute kohta, ei vabanenud ta seetõttu MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste korrakohasest täitmisest. Äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmise tagamiseks oli kaebaja kohustatud välja selgitama, milliste äriühingutega tehinguid tehakse ning kas tegemist on tegelike tehingupartneritega või üksnes fiktiivsete arvete esitajatega. Seega kuulus vaieldamatult kaebaja kohustuste hulka veendumine, et Zulus OÜ alltöövõtjate puhul on tegemist tegelike teenuste osutajatega, mitte aga võltsarvetega. Seda eriti olukorras, kus Zulus OÜ-l endal töötajaid ei olnud.
4.4.Kaebuses väidetakse alusetult, nagu ei saanuks kaebajal tekkida mingit kahtlust olukorras, kus ta nägi raamatupidamises ostuarveid, kuid samas ka saadud teenuste edasimüügiarveid. Juhul, kui kaebaja nägi OÜ-de Smek Ehitus ja NortexPoint ostuarveid, oli tal ka kohustus veenduda, et arved vastavad KMS § 37 nõuetele. Sellist veendumust aga tekkida ei saanud, sest arvetel puudusid KMS § 37 lg-s 7 nõutavad andmed. Tehingud olid nimetatud arvetel kajastatud ilmselgelt ebapiisava täpsusega, mis ei võimaldanud vajalikul määral kindlaks teha teenuste osutamise aega, kohta ja mahtu. Ainuüksi Zulus OÜ raamatupidamisdokumente uurides ei saanud kaebajal tekitada veendumust tehingute dokumentides näidatud mahus toimumises ka teenuste edasimüümise kohta vormistatud aktid.
4.5.Puutuvalt sellesse, et arvetel näidatud objekte tegelikkuses ei olnudki, selgitab maksuhaldur, et kontrolliakti punkti 1.2.1 alapunktis b) kirjeldatud tehingute puhul on Zulus OÜ vormistanud neli akti 2018 kuupäevadega, mille kohaselt on Aruküla ÜVK objekti tööd üle antud Findesk OÜle juba 2018. aastal. Nimetatud aktid on vormistatud kaebaja Zulus OÜ juhatuse liikme volituste ajal ning kaebaja oli just see isik, kes pidanuks veenduma aktide vormistamise õigsuses. Seejuures on aktid vormistatud Zulus OÜ poolt ning need ei ole allkirjastatud. Samuti ei kajasta need aktid teenuste soetamist OÜ-delt Smek Ehitus ja NortexPoint. Aktid on edastatud Zulus OÜ poolt kontrollimenetluses ja Aruküla ÜVK objekti tööde varasem üleandmine Eco-Mos Estonia OÜ poolt 2018. aastal on kajastatud kontrolliaktis. Kontrolliaktis toodud maksuarvestuste muutuste osas ei ole Zulus OÜ esitanud eriarvamust, vaid on esitanud deklaratsiooniparandused. Ka vastutusmenetluses ei ole kaebaja esitanud väiteid, nagu oleks 2018. aasta kuupäevaga vormistatud aktide puhul tegemist inimliku vormistusveaga. Seega oli maksuhalduril vastutusotsust vormistades põhjendatud eeldada, et Aruküla ÜVK kohta kontrolliaktis esitatud väited on õiged. Kontrollitud maksustamisperioodid detsember 2018 - aprill 2019 ei võimaldanud nii kontrolliaktis kui ka vastutusotsuses vastupidiseid järeldusi teha ega veenduda, et millistes ajalistes piirides toimus Aruküla ÜVK objektil tegevus. Väite, et kontrolliakti punkti 1.2.1 alapunktis b) märgitud asjaolude puhul võiks olla tegemist inimliku vormistamise veaga, esitas kaebaja alles halduskohtumenetluses, kuid samas on kaebusele lisatud tõendid (lisad 3, 4, 5, 7) üldsõnalised ega anna piisavalt teavet, millisel ajal algas teenuste osutamine Aruküla ÜVK objektil ning millal teenuste osutamine lõppes. OÜ-de Ventmann ja Findesk esitatud vastused ei ole tõenditeks, mis kinnitaksid OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint nime alt vormistatud tehingute tegelikku toimumist. Teenuste edasimüük ei ole asjaolu, millega oleks võimalik tõendada seda, kes oli isik, kellelt teenused soetati ja mis ajal teenused soetati. Kontrolliakti lisad nr 6–21 tõendavad piisavalt, et OÜ-d Smek Ehitus ja NortexPoint ei olnud isikuks, kellelt kaebaja teenuseid tegelikult soetas ning nimetatud äriühingute arved kajastasid näilikke tehinguid. Samuti ei olnud OÜ-dele Smek Ehitus ja NortexPoint makstud summad Zulus OÜ ettevõtlusega seotud. Tähelepanuväärne on seegi, et kaebaja juhatuse liikme volitused lõppesid vahetult pärast OÜdega Smek Ehitus ja NortexPoint tehingute lõppemist 25.05.2019.
4.6.Kaebajapoolseks MKS § 8 lg 1 rikkumiseks ei olnud üksnes asjaolu, et kaebaja volitas põhjendamatult teist isikut. Delegeerimine ei vabasta kohustustest ja vastutusest. Kaebuses väidetud teadmatus fiktiivsetest tehingutest ei ole asjakohane juba ainuüksi seetõttu, et OÜ-de 7 (18)
Smek Ehitus ja NortexPoint nimel vormistatud arved ei andnud mingil viisil ammendavat teavet osutatud teenuse kohta ning puudusid muud dokumendid (lepingud, aktid), mis oleksid teenuse tegeliku osutamise kohta konkreetseid andmeid andnud. Sellise informatsiooni tähelepanuta jätmine on kahtlemata äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Kaebaja väited, nagu teda oleks hoitud teadmatuses Zulus OÜ maksudeklaratsioonides esitatud andmete õigsuse kohta, ei ole õiged. Kaebajal oli võimalus ja ka kohustus veenduda deklareeritud andmete õigsuses ning OÜ-de Smek Ehitus ja NortexPoint nimel vormistatud arved andsid selleks piisava aluse.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebus jääb rahuldamata. Kohus nõustub vastutusotsuse 2 põhjendustega neid kõiki kohtuotsuses kordamata (HKMS § 165 lg 2). Vastutusotsus tugineb asjaolude kirjeldamisel ja tuvastamisel ka äriühingule tehtud 06.07.2020 kontrolliaktile 3 , milles esitatud seisukohtadega kohus samuti suuremas osas nõustub. Küsimusi, milles kohus maksuhalduriga ei nõustu, on kohtuotsuses eraldi käsitletud.
6.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Neist normidest ning väljakujunenud kohtupraktikast (Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-11612 punkt 10 ning 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12 punkti 50 alapunktid „e“–„i“) tuleneb, et vastutusotsuse võib teha kui: 1) äriühingul on kehtiv maksuvõlg; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; 4) maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt on nurjunud; 5) vastutusotsus on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Lisaks peavad juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, punkt 12; 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, punkt 11; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, punkt 10). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, punkt 18). Iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb eraldi tuvastada (nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Vastutusotsusest peavad nähtuma piisavad asjaolud, miks maksuhalduri hinnangul on etteheidetav tahtlus või raske hooletus (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5), sest hooletus (VÕS § 104 lg 3) MKS § 40 lg 1 järgi vastutust kaasa ei too (vt nt Riigikohtu 31.10.2005 otsus nr 3-31-41-05, punkt 13). Seega on õige kaebaja viide, et äriühingu juhatuse liige ei vastuta solidaarselt maksukohustuslasega isiklikult oma varaga mitte igasuguse äriühingu maksuvõla eest (nt ebaõnnestunud äriplaan), vaid ta teeb seda üksnes teatud eelduste täidetuse korral (Riigikohtu 06.10.2021 otsus nr 3-19-1161, punkt 12).
Kaebaja 08.02.2022 esitatud lisa 1. Maksuhalduri 18.03.2022 esitatud „Vastutusmenetluse tõendid“ kaustas lisa 5. 8 (18)
7.MKS § 150 lg 1 näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtupraktika kohaselt läheb tõendamiskoormus maksukohustuslasele üle, kui maksuotsus, sh vastutusotsus, on nõuetekohaselt põhjendatud (vt Riigikohtu 21.10.2015 otsus nr 3-3-1-27-15, punkt 20). Kohtupraktikas on nõuetekohaseks põhjendamiskohustuse täitmiseks loetud, kui maksuhaldur on esitanud haldusaktis oma tõenditel põhineva kahtluse ning toonud välja maksusumma arvestuse (vt nt Riigikohtu 20.06.2007 otsus asjas 3-3-1-34-07, punkt 13). Seejuures tuleb arvestada, et üldjuhul on maksudest kõrvale hoidmine või tegelikkusele mittevastavate tehingute kajastamine maksuarvestuses ja deklaratsioonide esitamisel konspiratiivse iseloomuga ning maksuhalduril on raske või isegi võimatu esitada otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Seetõttu piisab maksu määramiseks mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (vrd Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, punkt 13).
8.Puudub vaidlus, et tehingutes OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint esindas Zulus OÜ-d kaebaja poolt volitatud isik ning vastutusotsuse tegemise ajal oli äriühingul kehtiv maksuvõlg (mh kaebajalt sissenõutav 111 745 eurot), mis ei olnud kustutatud ega selle sissenõudmine aegunud; endise juhatuse liikmena võis kaebaja põhimõtteliselt olla isikuks, kes äriühingu maksuvõla eest vastutab; maksusumma määramise aegumistähtaeg polnud möödunud (MKS § 98); maksuvõla (täpsemalt põhivõla) sissenõudmine maksumaksjalt vähemalt kolme kuu jooksul oli nurjunud (MKS § 96 lg 5); 21.12.2021 vastutusotsus tehti enne Zulus OÜ õigusvõime lõppemist (äriühing on kustutatud 31.01.2022). Juhatuse liikme kohustuste rikkumine
9.Vaidlus on osaliselt Zulus OÜ maksuvõla aluseks olevates asjaoludes tehingutes OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint ning selles, kas kaebaja rikkus nende tehingutega seoses deklareerimiskohustust ja sellest tulenevalt tasumiskohustust (MKS § 8 lg 1), millega kaasnes ka intressi tasumise kohustuse rikkumine. Seejuures ei väida kaebaja, et vastutusotsuse aluseks olev maksuvõlg oleks iseenesest valesti tuvastatud ning et OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint väidetavalt tehtud tehingute osas esitatud 2020. aasta parandusdeklaratsioonid ei oleks olnud õiged. Küll on aga vaidlus kaebaja rollis äriühingule maksuvõla tekkes ning selles, kas kaebaja pidi teadma, et äriühingu raamatupidamises kasutatakse arvevabrikute võltsarveid.
10.Kaebaja oli 03.10.2016 kuni 23.05.20194 Zulus OÜ ainus juhatuse liige, st ka väidetavate tehingute ajal OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint, aga ta väidab, et ei ole oma kohustusi (MKS § 8 lg 1) raskest hooletusest rikkunud, kuna tehingutega tegeles volitatud isik. Samuti ei nõustu kaebaja maksuhalduri käsitlusega viidatud tehingutest sellest aspektist, et Zulus OÜ pole teenuseid, mida OÜ-de Smek Ehitus ja NortexPoint arvetel kajastati, üldse saanud, vaid kaebaja väidab, et teenuseid osutas tundmatu kolmas isik, mistõttu seda vähem oli tal alust kahtlustada võltsarveid ja volitatud isikut kontrollida.
10.1.Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et OÜ-de Smek Ehitus ja NortexPoint arvetel märgitud teenuseid osutasid tundmatud kolmandad isikud. Tegemist on paljasõnalise väitega ning et väidetavaid teenuseid oleks osutanud tundmatud kolmandad isikud, ei Vastutusotsuses on mitmes kohas (lk 1, 6, 9, 17, 18) märgitud juhatuse liikme volituste lõppemise ajaks 25.05.2019. Seda, et kaebaja oli juhatuse liige hoopis kuni 23.05.2019, kinnitavad äriregister, kontrolliakt (lk 1) ja osaliselt vastutusotsus (lk 10, punkti 3.2.1 algus). Kuna kohus ei leia selgitusi, miks erinevalt äriregistris märgitust peaks lugema õigeks juhatuse liikme volituste lõppemise ajaks 25.05.2019, siis lähtub kohus sellest, et nimetud kuupäev on ekslik ja õige on 23.05.2019.
9 (18)
väida ka volitatud isik. Seejuures on tähelepanuväärne, et maksumenetluses ei esitanud volitatud isik peale väidetavate edasimüügiarvete ühtegi lepingut, mis oleks tõendanud alltöövõtu korras Aruküla ÜVK rekonstrueerimise protsessis osalemist. Ehkki kohus nõustub kaebajaga, et maksuhaldur oleks võinud täiendavalt uurida edasimüügiarvetega seonduvaid asjaolusid, siis lasub maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus nii maksumenetluses kui ka vastutusmenetluses. Kohtu hinnangul on maksuhaldur piisava põhjalikkusega näidanud ära, miks olid Zulus OÜ maksustamisperioodide 12.2018 kuni 04.2019 deklaratsioonid valed ning kohus nõustub kontrolliakti punkti 1.2 alapunktides a) ja c)–i) esitatud väidetega, neid siinkohal kordamata (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur põhjendas veenvalt, et Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ olid arvevabrikud, kes väljastasid soovijatele võltsarveid, mille alusel võltsarvete kasutajad said maksueelise. Reaalne majandustegevus väidetavatel tehingupartneritel aga puudus ning teenuseid ei osutatud, seega ei saanud Zulus OÜ teenuseid nimetatud isikutelt saada. Seejuures ei saa olla vaidlust, et maksumenetluses volitatud isik, keda kaebaja enda sõnul jäägitult usaldas, sellele vastuväiteid ei esitanud ning seda ei ole teinud ka kaebaja vastutusmenetluses.
10.2.Ehkki kohus möönab, et kontrolliakti punkti 1.2 alapunktis b) esitatud järeldused ei pruugi olla õiged, siis ei muuda see maksuhalduri lõppjäreldusi ebaõigeks, kuna kogumis on piisavalt muid asjaolusid, mis kinnitavad tehingute mittetoimumist OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint. Nimelt asus maksuhaldur eelviidatud kontrolliakti punktis 1.2.b) seisukohale ning samale seisukohale viitab maksuhaldur ka vastutusotsuse punktis 6 (lk 16), et tööd, mille soetust äriühing kajastas 2019. aastal Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ arvete alusel, olid Eco-Mos Estonia OÜ poolt juba 2018. aastal tehtud. Selle väite esitamisel tugineb maksuhaldur äriühingu nimel Findesk OÜ-le väljastatud neljale vastuvõtmise aktile, kus on aga üleandjaks märgitud hoopis Eco-Mos Estonia OÜ ning aktide kuupäevad on vahemikus 28.03.2018 ja 29.03.2018. Teisi akte, kus üleandjaks on märgitud äriühing, maksuhaldur ei analüüsinud. Kohtule esitatud vastuvõtmise aktidest5 nähtub, et Findesk OÜ-le on neist väljastatud seitse akti, mis kõik seonduvad Aruküla ÜVK objektiga, kuid millest neljal on üleandjaks märgitud Eco-Mos Estonia OÜ (vastuvõtmise aktide failis lk-d 8, 9 ja 10, lisas 22 lk 8). Tegemist on 29.03.2018 aktiga nr 3-2019-3, 18.03.2018 aktiga nr 3-2019-2, 11.03.2018 aktiga nr 3-2019-1 ja 28.02.2018 aktiga nr 28022019/1. Seega on õigeks aktide kuupäevade vahemikuks kontrolliaktis märgitu asemel 28.02.2018 kuni 29.03.2018. Kaebuses esitatud selgitus, et akti number, mis sisaldab aastaarvu 2019, viitab, et aktide kuupäevad on ekslikud ja tegelikult on 2018. aasta asemel mõeldud 2019. aastat, on iseenesest loogiline. Seda kinnitab ka, et viidatud aktidega käivad kokku 29.03.2019 arve nr 0027 (akt 3-2019-3), 18.03.2019 arve nr 0026 (akt 3-2019-2), 11.03.2019 arve nr 0025 (akt 3-2019-1) ja 28.02.2019 arve nr 0013 (akt 28022019/1) ehk arved pärinevad 2019. aastast. Ei saa välistada, et volitatud isik, kes tegutses nii äriühingus kui Eco-Mos Estonia OÜ-s, tegi aktides inimliku vea, kuna Eco-Mos Estonia OÜ asemel mõeldi siiski äriühingut, millele viitab ka kasutatud blankett. Seega ei saa pelgalt akti kuupäevast järeldada, et teenust osutati 2018. aasta märtsis äriühingu poolt Findesk OÜ-le. Esitatud vastuvõtmise aktide pinnalt olnuks pigem asjakohane järeldada, et esitatud aktid ei võimalda oma vigade ja puudulikkuse tõttu hinnata konkreetsete teenuste edasimüümist. Seda enam, et aktid on üldsegi allkirjastamata ega kinnita, kes isiklikult töid üle andis ja kes vastu võttis ning millal.
Vt maksuhalduri poolt 18.03.2022 esitatud „Kontrollimenetluse tõendid“ kaustas lisa 5 – seal sisaldub 6 akti Findesk OÜ-le; lisa 22 lk-l 8 on 7. akt Findesk OÜ-le.
10 (18)
Maksuhaldurile ei saa aga ette heita, et kontrollimenetluses lähtuti sellest, mida maksukohustuslane oli enda aktidele märkinud. Samas arvestades, et äriühingu kontrollimenetluse ajal ei olnud kaebaja enam juhatuse liige ja temalt selles menetluses teavet ei küsitud, siis on kaebaja kaebeõiguse reaalse tagamisega kooskõlas see, et kaebaja esitab oma väited äriühingu aktidega seoses mh kohtumenetluses vastutusotsuse vaidlustamisel. Riigikohus leidis 08.02.2022 otsuses nr 3-20-928 (punkt 17), et isegi kohtumenetluses uute tõendite esitamise piiramine viitega MKS § 102 lg 1 punktile 26 peaks jääma erandlikuks, kuid praegusel juhul on tegemist kõigest kaebaja väidetega aktide kohta, mis olid äriühingu kontrollimenetluses juba olemas. Seega ei saa olla tõsiseltvõetavat vaidlust, et kohus võib nende väidetega arvestada ja leida, et kontrolliakti punkti 1.2 alapunkt b) ei ole veenev.
10.3.Nii kontrolliakt kui ka vastutusotsus põhinevad väitel, et OÜ-d Smek Ehitus ja NortexPoint äriühingule teenust ei osutanud. Ehkki maksuhalduri põhjendused selles osas on napisõnalised ning maksuhaldur ei ole üldse peatunud küsimusel, et mida kaebaja juhitud äriühing Findesk OÜle ja Ventmann OÜ-le edasi müüs, siis arvestades kontrolliaktis tehtud järeldusi, on napid põhjendused mõistetavad. Kui maksuhaldur tuvastas, et OÜ-d Smek Ehitus ja NortexPoint Zulus OÜ-le teenust ei osutanud, siis ei olnud võimalik ka nende arvete alusel teenuse edasimüümine väidetavatele tellijatele (vt kontrolliakti punkt 1.2.k) alapunkti 1 ja kontrolliakti punkti 1.3). Sisuliselt sama seisukohta kinnitas maksuhaldur vastutusotsuses (punkt 6), lisades selgelt, et võltsarvetel kajastatud teenuste puhul ei olnud tegemist reaalsete objektide ja reaalselt teostatud töödega, mis on soetatud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, vaid kontrollimenetluses on tuvastatud, et OÜ-de Smek Ehitus ja NortexPoint arvetel kajastatud teenuseid ei ole Zulus OÜ üldse saanud, neid tehingud ei ole toimunud ning need olid näilikud.
11.Kohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel juhul on kõige olulisem küsimus sellest, kas tööd olid reaalselt tehtud või mitte, kuivõrd ei ole võimalik üldse tuvastada, kas ja kes ning milliseid töid ja millises mahus tegi. Seejuures märgib kohus, et võltsarvete kajastamist maksuarvestuses ei muuda kuidagi aktsepteeritavaks, et väidetavaid töid võis teostada mõni tundmatu kolmas isik. Kaebaja on pikalt äriühingute juhtimises osalenud ning juhatuse liikmele ei saa olla üllatuslik, et majandustehingute sisu peab olema üheselt nähtav asjakohasest dokumentatsioonist (arve, leping) KMS § 31 lg 1, § 37 lg 7, MKS § 57 lg-te 1 ja 3 kohaselt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2021 otsus nr 3-20-1971, punkt 13). Tähelepanuväärne on seejuures ka asjaolu, et volitatud isik, keda kaebaja väidetavalt jäägitult usaldas, on oma tegevusega kinnitanud, et teenust OÜ-delt Smek Ehitus ja NortexPoint ei saadud ning volitatu ei ole ka väitnud, et teenus oleks saadud mõnelt tundmatult kolmandalt isikult. Seega ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta ei uurinud täiendavalt, kas teenust võis osutada mõni kolmas isik, keda tuvastada ei ole õnnestunud. Lisaks märgib kohus, et võttes aluseks kaebaja positsiooni, mille kohaselt ta üksnes usaldas volitatud isikut ning ta ise mitte millegagi ei tegelenud 7 , siis jääb arusaamatuks, millel kaebaja väide tundmatust kolmandast isikust üldse põhineb.
12.Eelneva põhjal on selge, et kontrolliperioodi KMD-d ja TSD-d seonduvalt tehingutega OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint olid valed, mida kinnitab ka parandusdeklaratsioonide esitamine 2020. aastal. Võltsarvete raamatupidamises kajastamine tõi kaasa deklareerimiskohustuse rikkumise, mis omakorda tõi kaasa maksuvõla ning selle tasumise Maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.
Vt isiku 10.09.2021 ütlusi vastutusmenetluses, „Vastutusmenetluse tõendid“ kaustas lisa 11, maksuhalduri 02.05.2022 esitatud tõlge 3.
11 (18)
korraldamise kohustuse rikkumise etteheite. Täieliku ja tähtaegse deklareerimise kohustuse rikkumist põhjendatakse vastutusotsuse punktis 2.1.1. Vastutusotsuses on asjakohaselt viidatud Riigikohtu 06.10.2021 otsuse nr 3-19-1161 punktile 16, mille kohaselt, jättes tähtajaks esitamata õigete andmetega maksudeklaratsioonid, on sellega rikutud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust korraldada äriühingu deklareerimiskohustuse (MKS § 85) tähtaegne ja täielik täitmine. Sellise olukorraga oli praegusel juhul tegemist – kaebaja juhatuse ainuliikmeks oleku ajal esitati Zulus OÜ nimel valeandmetega KMD-d ja TSD-d.
13.Kaebaja hinnangul ei vastuta ta Zulus OÜ maksuvõla eest, kuna äriühingu majandustegevust viis sisuliselt ellu volitatud isik ning kaebaja ei pidanud olema teadlik fiktiivsetest arvetest. Seejuures märgib kaebaja, et äriühingu toimimismudelit arvestades ei pidanud tal tekkima ka kahtlust, et Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ teenust Zulus OÜ-le reaalselt ei osutanud. Kohus kaebajaga ei nõustu.
13.1.Zulus OÜ juhatuse liikmeks asudes võttis kaebaja endale kohustuse korraldada äriühingu MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et äriühingu juhatuse liikmel ei ole võimalik tegevjuhile või muule isikule äriühingu esindamiseks n-ö täisvolituse andmisega vabastada ennast MKS § 8 lg-s 1 sätestatud seadusliku esindaja kohustuste täitmisest ja välistada seega enda vastutus MKS § 40 lg 1 järgi. Seadusest tulenevat kohustust ning selle täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega kaasnevat vastutust ei ole võimalik tehinguga üle anda, kui seadus sellist võimalust otseselt ette ei näe (Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsuse nr 3-18-1465 punkt 15 ja 16.12.2016 otsuse nr 3-15-1984 punkt 8). Kohus leiab, et ka praeguses asjas ei saanud kaebaja äriühingu ainsa juhatuse liikmena volikirja alusel juhatuse liikme kohustustest MKS § 8 lg 1 ja vastutusest MKS § 40 lg 1 mõttes vabaneda. Volitamise mõte on küll tööd jaotada, abistavaid ülesandeid üle anda vms, kuid see ei muuda asjaolu, et riigi (maksuhalduri) ees on kohustatud isikuks ja vastutajaks juhatuse liige. Seejuures ei ole välistatud volituste andmine selliselt, et juhatuse liige isiklikult maksude tasumise ja deklareerimisega ei tegele (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsuse nr 3-17-2235 punkt 14), ent sellises olukorras hõlmab maksukohustuste täitmise korraldamise kohustus ka kontrolli ja veendumist, et esitatud deklaratsioonid vastavad tegelikele majandustehingutele ning esindatava äriühingu maksukohustused on tähtaegselt ja täielikult täidetud. MKS § 8 lg-s 1 sätestatud korraldamise kohustust ei saa kohaselt täidetuks pidada, kui juhatuse liige tegelikkuses ei veendunud äriühingu maksukohustuste täitmises volitatud isiku poolt.
13.2.Kuna kaebaja juhatuse ainuliikmeks oleku ajal sai võimalikuks valeandmetega deklaratsioonide esitamine 61 003 euro ulatuses, sh viidi võltsarvete alusel ettevõtlusest välja vahendid 155 980,56 eurot, ja põhivõla teke, millest on tasumata 83 190,34 eurot 8, siis järelikult kaebaja ei korraldanud tähtaegset ja täielikku deklareerimist ega maksude tasumist (vt vastutusotsuse punkte 2.1.1 ja 2.1.2). Kohus märgib, et deklareerimiskohustuse rikkumise summa 61 003 eurot ja tasumiskohustuse rikkumise summa 83 190,34 eurot erinevus tuleneb sellest, et maksuhaldur heidab kaebajale ette ka maksustamisperioodi 05.2019 TSD-l deklareeritud tulumaksukohustuse 22 563,90 euro tasumiskohustuse täitmise korraldamise rikkumist. Kuigi kaebaja ei olnud deklareerimistähtpäeval 10.06.2019 enam juhatuse liige, siis kuna eelnevalt oli ta võimaldanud äriühingust rahaliste vahendite väljaviimist, mis olnuks piisav mh maksustamisperioodi 05.2019 tulumaksu tasumiseks, on kaebaja vastutav ka selle maksuvõla eest.
Vt metoodikat vastutusotsuse punktis 5. 12 (18)
Süü ja põhjuslik seos
14.Asjaolu, et kaebaja juhatuse liikme kohustusi rikkus, ei too veel kaasa vastutust, vaid rikkumine peab olema süüline ning olema põhjustanud maksuvõla. See, et kaebaja oli volitanud äriühingu igapäevase majandustegevusega tegelema kolmanda isiku, ei mõjuta küll kaebaja kohustusi riigi ees, kuid see on oluline kaebaja süü hindamisel (Riigikohtu 11.12.2019 otsuse nr 3-17-2235 punkt 14). Kuna maksuhaldur leiab vastutusotsuses (punkt 3.1), et kaebaja rikkus oma kohustusi juhatuse liikmena raskest hooletusest, siis tuleb kontrollida, kas see seisukoht on piisavalt põhjendatud (nt otsuse 3-17-2235 punkt 16). Võlaõigusseaduse § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kaebaja leiab, et ta ei ole olnud raskelt hooletu, kuna tal ei olnud põhjust midagi kahtlustada.
15.Tallinna Ringkonnakohus võttis 31.05.2021 otsuses nr 3-20-659 kokku varasema kohtupraktika, mis on seotud olukordadega, kus juhatuse liige on andnud volituse kolmandale isikule äriühinguga seotud otsuste tegemiseks ning selle tulemusel on äriühingul tekkinud maksukohustus, mis on tasumata. Viidatud otsuses selgitas ringkonnakohus, et juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb äriseadustiku § 187 lg-st 1. Selle järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsuse nr 3-17-2235 punkt 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Riigikohus on eelviidatud otsuses leidnud ka, et juhatuse liikme individuaalse vastutuse hindamisel äriühingu võla eest tuleb arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda isiku tegevust (nt varjamine, pahatahtlikkus jms) (punkt 14) ja kui isikut hoitakse teadmatuses, siis peaks esinema ajend, miks asuda lisateavet otsima, et selle põhjal võtta vajalikke meetmeid (punkt 19). Juhatuse liige ei saa tingimusteta eeldada volitatud isiku tegevuse õiguspärasust ning kontroll volitatud esindaja tegevuse üle peab olema sisuline. Töötajale tehingute tegemiseks volituse andmine on äris tavapärane, nagu ka see, et seaduslik esindaja ei tea üksikasjalikult kõigi volitatud esindaja sõlmitud tehingute sisu. Nagu eespool märgitud, ei võta see aga juhatuse liikmelt kohustusi ja vastutust. Mil määral saab juhatuse liige tugineda usalduspõhimõttele, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest (vt ka Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, punkt 14; 13.12.2017 otsus nr 4-17-1195, punktid 6–10). Usalduspõhimõttele tuginemise võimaluse võib välistada ka see, kui seaduslik esindaja jätab volitatud esindajale piiramatu tegutsemisvabaduse ehk loobub igasugusest sisulisest kontrollist tema tegevuse üle. Seeläbi tekitab juhatuse liige sisuliselt olukorra, kus talle ei saagi ilmneda asjaolusid, mis võiksid tingida vajaduse sekkuda volitatud esindaja tegevusse. Selliste meetmete rakendamata jätmine kujutab endast samuti käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist VÕS § 104 lg 4 tähenduses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsuse nr 3-18-1465 punkt 18).
16.Maksuhalduri käsitlus vastutusotsuse punktis 3.1 on kooskõlas kohtupraktikaga. Vastutusotsuses kirjeldatud kaebaja ja volitatud isiku selgitustest 9 nähtub, et sisuliselt usaldas
Kaebaja 10.09.2021 selgituste protokoll „Vastutusmenetluse tõendid“ kaustas lisana 11, tõlge esitatud 02.05.2022 (tõlge 3); Yi 27.09.2020 vastused lisana 13, tõlge esitatud 02.05.2022 (tõlge 1).
13 (18)
kaebaja kogu Zulus OÜ juhtimise volitatud isikule ja andis talle piiramatu tegutsemisvabaduse. See tekitab juba iseenesest olukorra, kus juhatuse liikmele ei saagi ilmneda asjaolusid, mis võiksid tingida vajaduse sekkuda volitatud isiku tegevusse. Vaadates kaebaja 10.09.2021 vastuseid maksuhaldurile, siis tegi volitatu äriühingus kõike – juhtis, täitis kõiki ülesandeid, korraldas raamatupidamist, koostas dokumente, teostas pangaülekandeid ja sularahatehinguid, leidis kliente ja esindas tehingutes äriühingut jne. Kaebaja ei olnud kursis OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint tehtud tehingutega, tehingute aluseks olevaid dokumente ei kontrollinud (vastused 18–25), ja üldisemalt väitis kaebaja, et kontrollis volitatu tegevust vaid niipalju, et raamatupidamise jaoks oleks dokumendid kogutud ning volitatu täitis seda kohustust korrektselt. Raamatupidaja (st jällegi volitatud isik) kaebajale mingitest probleemidest ei rääkinud (vastutusotsuse punkt 3.1.2, kaebaja 10.09.2021 selgitustes vastused 40-42). Seega sisuline kontroll volitatu üle puudus, mis juba annab aluse järelduseks, et kaebaja oli raskelt hooletu.
17.Kaebaja üheks põhiliseks väiteks on see, et tal puudus ajend volitatud isiku tegevust kontrollida (Riigikohtu otsuse 3-17-2235 punkt 19) ja ei selgu, mille alusel ja mida ta siis oleks teada saanud, mis oleks andnud aluse, et kahtlustada võltsarveid tehingutes OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint. Riigikohtu käsitlus „ajendist“ ei tähenda seda, et ajendi puudumine kujutaks endast absoluutset õigustust sellele, et juhatuse liige äriühingu tegevusest, dokumentidest vms ei huvitu (mida kinnitab ka eespool viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend 3-20-659). Ka otsuse 3-17-2235 punktis 22 selgitas Riigikohus, et kutseliselt raamatupidamisteenust osutavalt isikult võis küll eeldada nõuetelevastavat tegevust, kuid see ei vabastanud juhatuse liiget kohustusest olla kursis raamatupidamises toimuvaga, sh kolme kuu jooksul e-maksuameti juurdepääsu kasutamata jätmist ei saanud pidada tavapäraseks toimimiseks juhatuse liikme hoolsusstandardit silmas pidades. Praeguses asjas maksuhaldur põhjendas, et hoolsa ja vastutustundliku juhatuse liikmena oleks kaebaja märganud maksudeklaratsioonidel võltsarvete kasutamist ning saanud vajadusel selle ära hoida (vastutusotsuse punkt 3.1.2, lk 8), kusjuures selle seisukoha esitamisel on arvestatud, et üldiselt oli volitatul tegutsemisvabadus, kuid kaebaja kontrollis mh seda, et raamatupidamise jaoks oleks dokumendid kogutud.
18.Vastutusotsuse punktis 3.1.2 viidatakse ka kontrolliaktis viidatud asjaoludele, mis vastab kaebaja küsimusele, mida ja mille alusel ta oleks pidanud kahtlustama. Kui kaebaja oleks olnud mõistlikul määral informeeritud ja kursis raamatupidamisega (väidetavalt ta raamatupidamisdokumente ka kontrollis), siis oleks ta näinud juba seda, et arved tehingutes OÜdega Smek Ehitus ja NortexPoint ei vasta nõuetele (kontrolliakti punkt 1.2 a)), ja kohus ei korda neid põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja väitis kohtule esitatud 02.05.2022 seisukohas vastuseks maksuhalduri väitele, et OÜ-de Smek Ehitus ja NortexPoint arvetel puudusid KMS § 37 lg-s 7 nõutavad andmed, et „Iga arve juurde oli lisatud tööde üleandmis-vastuvõtmisakt, kus oli märgitud lisaks täpsele objekti nimetusele ka loetelu konkreetsetest töödest, mis olid teostatud. Kaebaja arvates oli arve ja akti sisu piisav, et vastata KMS § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele.“ Selline väide on väär, sest kontrolliaktist (punkt 1.2.a)) nähtub, et ostuarvetega seoses puudusid igasugused aktid, k.a akt nr 190130, millele kahes arves viidati. Seega kaebajal ei saanud olla veendumust arvete nõuetekohasuses ja see on maksustamise seisukohast relevantne, sest teenuse identifitseerimatuse puhul saab öelda, et teenust pole saadud, mistõttu puuduks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (nt Riigikohtu 03.05.2013 otsuse nr 3-3-1-81-12, punkt 11). Samuti annab see aluse arvete alusel tehtud väljamaksete tulumaksuga maksustamiseks (TuMS § 51 lg 2 punkt 3, Riigikohtu 17.03.2015 otsuse nr 3-3-1-76-14 punkt 15). Teenuse kirjeldus ja arvandmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et tagada teenuse identifitseerimine ja saamise kontrollitavus, sh ainuüksi teenuse sidumine konkreetse ehitusobjektiga pole piisav (otsuse 3-3-1-76-14 punkt 16). Näiteks kui kaebaja nägi vaidlusalustel arvetel teenuse kirjeldust „paigaldustööd“, siis kuidas ta teadis, mida, kuhu ja millal paigaldati; kirjeldus „eelarvestamine“ – mida selleks tehti, kus ja millal; „ületegemine tööd“ (Elektrijaama tee 59 objektil) – mida üle tehti, milles see töö seisnes 14 (18)
ja kuidas kujunes hind jne. Lisaks pole kaebaja vastu vaielnud, et kaevikute tagasitäite tööde puhul oli tegemist drenaaži- ja truubitöödega, millega pidanuks kaasnema vastavuse kontrolli dokumendid, ehk nende puudumine pidanuks tekitama kahtlusi. Igasugused täiendavad dokumendid, mis oleks arveid täiendanud, puudusid, sh ei olnud kirjalikke lepinguid (kuigi Aruküla veevärgi arenduse valdkonnas oleks pidanud olema kirjalikud lepingud – kaebaja seda ümber ei lükka). Seega väide, et kui kaebaja oleks hommikust õhtuni dokumente kontrollinud, poleks ta midagi kahtlustanud, on alusetu, sest puudulikud dokumendid oleksid hoolsas juhatuse liikmes tekitanud küsimuse, mis teenust täpselt osteti, mis mahus, kuidas kujunes hind, kus on lepingud jne.
19.Kaebaja väidab ka, et kui ta oleks objekte kontrollinud (Aruküla ÜVK; Elektrijaama tee 59), siis ta oleks näinud, et töö käib, ja poleks midagi kahtlustanud. Kaebaja kui pikaaegse ettevõtluskogemuse ja äriühingu juhtimiskogemusega isik peaks teadma, et igasugune „töö käimine“ ei näitaks veel iseenesest, et teenust osutab arvel märgitud isik. Pealegi kaebaja järeldab objektide ja teenuse reaalsust ainult sellest, et samades sõnastustes tööd, nagu märgiti OÜ-de Smek Ehitus ja NortexPoint arvetel, müüdi dokumentide kohaselt edasi OÜ-dele Findesk ja Ventmann, kuid seda kaebaja ei väida, et ta ka tegelikult teaks või oleks kontrollinud, et töid reaalselt teostati. Nii, nagu ostetud teenuste kirjeldus on liiga üldine, on sama üldine edasimüüdud teenuste kirjeldus, ehk ei saa kontrollida (kui objekt oligi olemas), siis mida konkreetselt nende arvete alusel tehti ja edasi müüdi ning millal. Kaebaja tuginemine OÜ-dele Findesk ja Ventmann esitatud arvetele ja aktidele ning kohtule esitatud 08.02.2022 lisadele 3 – 5 (päringud ja vastused OÜ-delt Findesk ja Ventmann koos eestikeelsete tõlgetega) ei pane kohut kahtlema, et maksuhaldur oleks rikkunud uurimiskohustust ja see oleks mõjutanud vastutusmenetluse tulemust (haldusmenetluse seaduse § 58).
19.1.Kaebaja esindaja küsis Ventmann OÜ-lt tehingute kohta Zulus OÜ-ga perioodil 12.2018 kuni 05.2021 – milles tehingud seisnesid ja kes nimeliselt Zulus OÜ poolt töid teostas (kaebuse lisa 3, sh päringu tõlge). Ventmann OÜ vastas 02.02.2022 (kaebuse lisa 4, sh tõlge), et tehingud Zulus OÜ-ga perioodil 12.2018 kuni 05.2021 toimusid, panemata tähele, et juba küsimuses on viga – tegelikult pidavat tehingud toimuma 12.2018 kuni 04.2019 vahemikus, täpsemini on Ventmann OÜ-le sel perioodil väljastatud vaid kolm arvet ja nendega seonduvat vastuvõtmise akti: 29.03.2019 arve nr 0028 (akt 29032018/1), 30.04.2019 arved nr 0032 (akt 30042019/2) ja nr 0033 (akt 30042019/3)10. Arvetel ja aktidel puudub täpsustus, millal töid teostati. Seega saaks eelkõige väita, et tehingud toimusid märtsis ja aprillis 2019, aga mitte isegi perioodil 12.2018 kuni 05.2019, rääkimata sellest, et väita tehinguid perioodil 06.2019 kuni 05.2021. Lisaks oli Zulus OÜ nimeks Eco-Mos OÜ ainult perioodil 20.11.2018-21.05.2020, ning 21.05.202026.02.2021 oli äriühingu nimeks Eco-Mos Minus OÜ ja 26.02.2021-31.01.2022 Zulus OÜ. Seega vastates ei süvenenud Ventmann OÜ niigi palju, et parandada tehingute perioodi, täpsustada aega või äriühingu erinevaid nimesid küsitud perioodil. See seab ka vastuse tõesuse kahtluse alla. Vastus küsimusele, mis tehinguid tehti, langeb osaliselt kokku aktidel märgituga, s.o objekt oli Elektrijaama tee 59 ja töödeks mh isolatsioonitööd, häälistamine, käivitamine. Osaliselt ei lange aktid ja vastus aga kokku – aktides on lisaks eespool toodule teenuse kirjelduseks veel „ületegemine tööd, transport ja elamiskulud“, aga Ventmann OÜ vastuses need puuduvad ja märgitakse hoopis lammutustööd, betooni valamine ja elektritööd. Seega vastus ei selgita kuidagi rohkem teenuse sisu, mille kirjeldus on kaebaja raamatupidamisdokumentides jäänud liiga üldiseks, samuti ei selgu, mis lammutamisest, betooni valamisest ja elektritöödest on jutt. Kohtu hinnangul pole ilmne, et need sobituks „ületegemise tööde“ määratluse alla, ehkki jääb üldse ebaselgeks,
Arved „Kontrollimenetluse tõendid“ kaustas lisa 22, lk 9, 10, 11; aktid lisa 5, lk 1, 2, 13. 15 (18)
mis võiks olla ületegemise tööde sisuks. Selle kohta, kes Zulus OÜ poolt töid teostas, ei osanud Ventmann OÜ esindaja midagi öelda.
19.2.Ka Findesk OÜ-lt küsiti sarnased küsimused (kaebuse lisa 3, sh tõlge), kuid Findesk OÜ vastas täpsemalt (04.02.2022 vastus, kaebuse lisa 5, sh tõlge), et töid tehti Aruküla objektil ja aastal 2019, ning sisuks oli veesüsteemi ja kanalisatsiooni tööd. Täpset tööde mahtu ja aega ei mäleta, kuid Zulus OÜ kasutas alltöövõtjat. Ehkki välistatud ei ole, et Zulus OÜ võis Aruküla objektil töid peatöövõtjana teostada, siis ei ole äriühing, kaebaja ning tema volitatud isik suutnud ära näidata, kes äriühingu nimel töid, mida edasi müüdi, teostas. Välistatud ei ole, et ka Zulus OÜ võis olla üheks lüliks arvevabriku teenuste kasutamisel. Seejuures märgib kohus, et kuna vaidluse all olid tehingud OÜ-de Smek Ehitus ja NortexPoint, siis ei pidanud maksuhaldur eraldiseisvalt uurima tehinguid Zulus OÜ ja Findesk OÜ ning Zulus OÜ ja Ventmann OÜ vahel, kuna need tehingud ei muuda kuidagi järeldust, et OÜ-de Smek Ehitus ja NortexPoint tehingud ei olnud reaalsed. Samuti ei ole kaebaja ära näidanud, et nendele äriühingutele kantud raha oleks jõudnud tagasi Zulus OÜ majandustegevusse, et seeläbi välistada tulumaksuga maksustamine.
20.Ei nähtu, et kaebaja oleks ka üldse huvi tundnud tehingupartnerite vastu, kuigi puudulikud tehingute dokumendid oleks hoolsas juhatuse liikmes selle huvi tekitanud. Puudused teenuse kirjeldamises panevad tõendamiskoormuse äriühingule (Riigikohtu otsuse 3-3-1-76-14 punkt 15) ehk kaebajal pidanuks tekkima küsimus, kuidas hiljem vajadusel tehinguid tõendada, kes teenust osutas. Kohus möönab, et mitmeid OÜ-dega Smek Ehitus ja NortexPoint seotud asjaolusid poleks kaebaja teada saanud – nt nende KMD-sid; et tehingupartnerid ei kinnitanud tehinguid nendega ja nad olid ise probleemsed; kriminaalmenetluse materjale; rahade liikumisi nende äriühingute kontol jne (vt kontrolliakti punkt 1.2). Samas ei selgu, et kaebaja oleks volitatud isikult puudulike dokumentide pinnalt midagi küsinud ja oleks välistatud temalt tehingupartnerite kohta info saamine, sh kellega nimeliselt OÜ-dest Smek Ehitus ja NortexPoint suheldi, kes olid juhatuse liikmed või volitatud isikud jne, mis võinuks nt viia selleni, et kahtlustada variisikute kasutamist juhatuse liikmetena.
21.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajale saab süü vormiks omistada raske hooletuse. Kohus nõustub vastutusotsuse punktis 3.1.1. välja tooduga, et arvestades kaebaja pikaajalist ettevõtluskogemust, on eluliselt usutav, et kaebaja on teadlik juhatuse liikme kohustustest, ning kaebaja väljendatud hoiak, mille kohaselt ei pidanud ta end kursis hoidma äriühingus toimuvaga (ehk kuidas volitatud isik äriühingu rahadega ümber käib, millisel eesmärgil raha kasutatakse, milliseid äripartnereid kasutatakse jne), näitab juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulist rikkumist. Õige on ka maksuhalduri väide, et kaebajal oli juhatuse liikmena võimalik sekkuda Zulus OÜ majandustegevuse korraldamisse ning kontrollida volitatud esindaja tegevust. Sisuliselt piiramatu volituse andmisega on kaebaja võtnud riski, et tal ei olegi võimalik volitatud isiku tegevust kontrollida. Aktsepteerides volitatud isiku tegevust, lõi kaebaja olukorra, kus tal puudus igasugune soov volitatud isikut kontrollida. Seejuures ei märgi kaebaja, et see oleks olnud kuidagi ebamõistlikult keeruline. Kaebaja lihtsalt usaldas jäägitult volitatud isiku tegevust ja näitas ise üles väga vähest huvi äriühingu käekäigu vastu. Sisuliselt käitusid isikud selliselt, nagu oleks äriühingu juhatuse liige ja osanik olnud kaebaja asemel volitatud isik. Andes täielikult ära kontrolli äriühingu üle ja jäädes samas ainsaks juhatuse liikmeks, on kaebaja ise võtnud endale riski vastutuse osas ega ole käitunud juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega. Kaebaja vastuväidete aktsepteerimisel tekiks skeem, mille tulemusel ongi juhatuse liikmel passiivsusega võimalik maksukohustusest vabaneda.
16 (18)
22.Kohus ei nõustu kaebajaga põhjusliku seose puudumise osas. Vastutusotsuse punktis 4 põhjendati põhjuslikku seost veenvalt ning kohus nõustub nende põhjendustega. Kohus leidis eelnevalt, et kaebaja on olnud juhatuse liikme kohustuste rikkumisel raskelt hooletu ning asjaolusid arvestades on ilmne, et deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumine said võimalikuks pelgalt põhjusel, et kaebaja jättis oma kohustused täitmata. Kui kaebaja ei oleks andnud piiramatut volitust või oleks sisuliselt kontrollinud äriühingu ja volitatud isiku tegevust, oleks kaebajal olnud ülevaade ka äriühingu majanduslikust seisust, samuti teadmine või vähemalt kahtlus, et äriühingu raamatupidamises kasutatakse arveid, mille eest teenust ei ole saadud ja mis on esitatud arvevabrikute poolt. Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et kuigi 05.2019 deklareerimiskohustuse rikkumist ei saa kaebajale ette heita (ta polnud TSD esitamise ajal enam juhatuse liige), siis tema süülise tegevusetuse tulemusel äriühingust alusetult raha väljaviimise võimaldamise tõttu on ta rikkunud 05.2019 maksustamisperioodi maksude tasumise korraldamise kohustust ning esineb põhjuslik seos 05.2019 tulumaksuvõla 22 563,90 eurot tekkega (vt vastutusotsuse punktid 2.1.2, 3.1.3, 4 ja 6, lk-d 17 ja 18). Erinevalt kaebaja väidetust ei heida maksuhaldur maksustamisperioodi 05.2019 osas ette, et kaebaja oleks esitanud või võimaldanud esitada valeandmetega TSD ehk rikkunud deklareerimiskohustust, vaid maksuhaldur käsitleb 05.2019 tulumaksuvõlga just läbi tasumiskohustuse rikkumise, mis sai võimalikuks seeläbi, et juhatuse liikmeks olemise ajal ei täitnud kaebaja nõutava hoolsusega oma kohustusi. Kui äriühingust poleks alusetult välja viidud 155 980,56 eurot, siis olnuks võimalik tasuda ka 05.2019 perioodi tulumaks. Intress
23.Kuna kohus leidis eelnevalt, et kaebaja vastutab talle etteheidetava põhivõla eest summas 83 190,34 eurot, siis sellega kaasnevalt on maksuhaldur õigesti tuvastanud vastutuse intressivõla 28 554,66 eurot eest. Kohus nõustub vastutusotsuse põhjendustega neid kordamata (punktid 2.3, 3.1.3, 4 ja 6, lk-d 17 ja 18). Maksuhaldur viitas vastutusotsuse punktis 6 põhjendatult Riigikohtu 16.10.2019 määrusele nr 3-19-269 (punkt 9), mille kohaselt selgitamaks välja, kas maksukohustuslase seaduslik esindaja vastutab intressivõla eest, on esmajoones oluline vaadelda ajavahemikku, mil toimusid põhivõla põhjustanud sündmused, mitte ajavahemikku, mille eest intressi arvestatakse. Seega võib äriühingu endisel juhatuse liikmel lasuda intressi tasumise solidaarkohustus aja eest, kui ta enam ei ole juhatuse liige. Seda seisukohta kinnitas Riigikohus ka 19.04.2022 otsuses nr 3-20-1213 (vt punkti 15).
24.Kohus märgib täiendavalt, et Zulus OÜ-le koostati intressinõue summas 32 465 eurot 14.10.2021.11 Seega maksuhaldur ei saanud püüda seda äriühingult sisse nõuda kolme kuu jooksul enne vastutusotsuse tegemist kaebajale, kuna vastutusotsus koostati juba 21.12.2021 (vt MKS § 96 lg 5 ja Riigikohtu otsuse 3-20-1213 punkti 16). Kuna aga Harju Maakohtu 06.09.2021 määrusega nr 2-21-10964 12 lõpetati Zulus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, siis on see piisavaks aluseks, et lugeda intressivõla sissenõudmine äriühingult nurjunuks. Nimelt laieneb MKS § 96 lg 5 teises lauses sätestatud erand, kui MTA ei pea püüdma kolm kuud sissenõudmistoiminguid teha, lisaks pankroti väljakuulutamisele ka pankrotimenetluse raugemisele (Riigikohtu otsuse nr 3-19-1161 punkt 14.2). Kokkuvõte, menetluskulud ja muud küsimused
„Vastutusmenetluse tõendid“ kaustas lisa 7. „Vastutusmenetluse tõendid“ kaustas lisa 18. 17 (18)
25.Kõike eelnevat arvestades on vastutusotsus kaebajat puudutavas osas kogu ulatuses õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus ei nõustu, et maksuhalduri menetlus oleks olnud puudulik ning et rikuti uurimiskohustust (vt eespool seisukohti seoses tundmatu kolmanda isiku tuvastamise ning OÜ-de Ventmann ja Findesk poole pöördumisega). Maksuhalduri üksikud järeldused võivad olla vaieldavad (nt kontrolliakti punkt 1.2.b)), kuid lõppjäreldustes on maksuhalduri seisukohad piisavalt põhjendatud, mitte absurdsed, nagu väidab kaebaja. Ka asjaolu, et maksuhaldur ei pöördunud äriühingu kontrollimenetluses kaebaja kui kolmanda isiku poole, ei kujuta endast uurimiskohustuse rikkumist. Vastutusotsuse menetluses tehti kaebajale korraldus, kaebaja vastas maksuhalduri küsimustele ning kaebajal oli vastutusmenetluses võimalus vaielda vastu maksuhalduri tuvastatud asjaoludele, samuti esitada tõendeid. Vastutusmenetluses oli kaebaja ärakuulamine tagatud ning tema väidetele vastati vastutusotsuse punktis 6. Maksuhaldur on oma seisukohti tõenditele tuginedes piisavalt põhistanud, mistõttu on tõendamiskoormus MKS § 150 kohaselt kaebajale üle läinud. Kaebaja ei ole aga suutnud maksuhalduri järeldusi ümber lükata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
27.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel selles füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
18 (18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.