X kaebus Maksu- ja Tolliameti vastutusotsusele nr 13-7/01008-8
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja advokaat Indrek Kukk Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja IL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.09.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
01.09.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.09.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1762 muutmata.
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt X kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 1058,40 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.07.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 01.09.2020 vastutusotsusega nr 13-7/01008-8 X tasuma KTK Rent OÜ (KTK, end Transpordipark OÜ) maksuvõla 123 077,70 eurot. Maksuvõlg koosneb maksustamisperioodidel mai–detsember 2019 deklareeritud, kuid tasumata käibemaksust ja tööjõumaksudest. X, olles hiljemalt 09.05.2019 teadlik äriühingu püsivast maksejõuetusest, ei võtnud vastu juhtimisotsuseid äriühingu majandustegevuse lõpetamiseks, vaid jätkas kahjumlikku majandustegevust ja tekitas ettevõttele juurde maksukohustusi. Äriühingu majandustegevusest laekuvad vähesed vahendid suunas ta ümber muude kulutuste katmiseks, mitte maksukohustuse tasumiseks. KTK majandustegevus oli alates 2018 a-st kahjumis ning äriühingul oli maksuvõlg. KTK esitas esimese maksuvõla ajatamise taotluse 15.10.2018, mille maksuhaldur rahuldas. Samuti rahuldas maksuhaldur KTK 15.11.2018, 19.12.2018 ja 12.03.2019 ajatamise taotlused. Graafikujärgsete osamaksete tasumata jätmise ning maksuvõla pideva suurenemise tõttu tunnistas maksuhaldur 22.04.2019 viimase maksuvõla ajatamise kehtetuks ning alustas 24.04.2019 maksuvõla sundtäitmist, arestides KTK pangakonto. KTK esitas maksuhaldurile 29.04.2019 uue ajatamise taotluse, mille maksuhaldur jättis 09.05.2019 otsusega nr 13-1.1/580326 rahuldamata. X oli seega hiljemalt 09.05.2019 teadlik sellest, et äriühing oli muutunud maksejõuetuks. Äriühingu majandustegevuse lõpetamise ja pankrotiavalduse esitamise asemel jätkas X KTK majandustegevust, mille tulemusel on äriühingule tekkinud igakuiselt juurde deklareeritud, kuid tasumata maksukohustus kogusummas 123 077,7 eurot. KTK on KMD-del 20% maksustatavat käivet deklareerinud kuni 2020 veebruarikuuni ning TSD-del tööjõumaksusid 2020 aprillikuuni, kuid pärast pangakonto arestimist 24.04.2019 on laekumised mai- ja juunikuus äriühingu arvelduskontole oluliselt väiksemad ning alates juulist laekumised äriühingu pangakontole praktiliselt puuduvad. Alates 01.05.2019 on maksukohustuste katteks laekunud 24 771,37 eurot, mis moodustab äriühingu perioodi mai– detsember 2019 põhimaksukohustusest 20%. Kuivõrd KTK pangakonto oli arestitud, korraldas X äriühingu tegevuse ümber selliselt, et arveldus käis sularahas ja/või kasutades tema isiklikke pangakontosid. Arestitud pangakonto kaudu arveldamisest loobumisega vältis X teadlikult deklareeritud maksude tasumist.
2.X esitas 17.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 01.09.2020 vastutusotsuse nr 13-7/01008-8 tühistamiseks. Maksuvõla tekkimine iseenesest ei kinnita juhatuse liikme maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumist. Kaebaja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud tahtlikult võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 tähenduses. KTK ei olnud 09.05.2019 maksejõuetu. Maksude tasumisega viivitamine ei ole tahtlik juhatuse liikme kohustuste rikkumine olukorras, kus äriühingul hetkel puuduvad likviidsed vahendid. Maksuhaldur tuvastas vastutusotsuses, et ka pärast 2019. a maid tegutses äriühing kasumlikult ja parandas oma olukorda, sh teenis kasumit ning tegeles maksuvõla kustutamisega. Alates 01.05.2019 on maksukohustuste katteks laekunud 24 771,37 eurot. Eeltoodu kinnitab, et äriühing täitis kõiki oma kohustusi võimaluste piires ning väga suur summa teenitud kasumist suunati maksuvõla likvideerimiseks. Samuti oli äriühingul reaalne ja kohtumäärusega kinnitatud lootus, et Werm OÜ saneerimismenetlus on edukas ning viimane asub oma võlgnevust tasuma.
2(7)
3-20-1762 09.12.2020 laekus tsiviilasjas 2-19-4532 maakohtult kiri, millega edastati saneerimisnõustaja avaldus Werm OÜ saneerimiskava tühistamiseks ja saneerimismenetluse lõpetamiseks, kuna Werm OÜ ei ole täitnud teabe andmise kohustust. See oli esimene teave, mille pinnalt kaebaja mõistis, et KTK on ilmselt jõudnud pankrotiolukorda ega suuda mõistliku aja jooksul oma kohustusi võlausaldajate ees täita. KTK esitas 21.12.2020 pankrotiavalduse. Seega on pankrotiavaldus esitatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 nõudeid järgides, mis välistab kaebaja varalise vastutuse täies ulatuses.
3.MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuses toodud seisukohtade juurde.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 30.09.2021 otsusega kaebuse, tühistas MTA 01.09.2020 vastutusotsuse ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2613 eurot. MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava rahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seega oli kaebaja kohustus korraldada äriühingu majandustegevus selliselt, et sellest saadud rahavood oleksid piisavad, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei saanud selle kohustuse täitmisega hakkama. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebaja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning selle tulemusena on tekkinud äriühingule maksuvõlg. Õige pole aga vastustaja seisukoht, et kaebaja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab äriühingu juhatuse liige äriühingu maksuvõla eest üksnes MKS §-s 8 nimetatud kohustuste tahtliku või raskest hooletusest tingitud rikkumise korral. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et MKS § 40 lg 1 kohaldamisel tuleb tahtluse mõiste sisustamisel lähtuda VÕS § 104 lg-st 5, mille kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlikkus on teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, samuti peab seaduslikul esindajal olema soov neid kohustusi rikkuda ning vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused (RKHKo) asjades nr 3-3-1-23-12; 3-3-1-17-13, p 17; 3-3-1-43-14, p 16). Maksuhaldur leiab, et kaebaja pidi hiljemalt 09.05.2019, mil maksuhaldur jättis rahuldamata KTK maksuvõla ajatamise taotluse, saama aru, et äriühing on püsivalt maksejõuetu, ning lõpetama äriühingu tegevuse. KTK seda ei teinud, vaid deklareeris KMD-del 20% maksustatavat käivet 2019. a mais 144 344,55 eurot, juunis 129 763,22 eurot, juulis 145 194,61 eurot, augustis 84 874,86 eurot, septembris 28 296,86 eurot, oktoobris 40 954,57 eurot, novembris 53 574,08 eurot, detsembris 24 555,79 eurot, 2020. a jaanuaris 16 466,69 eurot ning veebruaris 9 418,54 eurot. Samuti deklareeris KTK tööjõumaksusid kuni 2020. a aprillini. Vaidlus puudub selle üle, et kuivõrd äriühingu pangakontod olid maksuvõla sundtäitmiseks arestitud, toimus arveldus sularahas või kasutades kaebaja isiklikke pangakontosid. Maksukohustusi täitis KTK alates 01.05.2019 kokku 24 71,37 eurot, mis moodustab äriühingu perioodi mai–detsember 2019 maksukohustustest 20%.
3(7)
3-20-1762 Kaebaja selgitas, et tema hinnangul olid KTK majanduslikud raskused ajutised. Need olid tekkinud eelkõige seetõttu, et äriühingule on suuri summasid võlgu jäänud Werm OÜ, kelle osas oli välja kuulutatud saneerimine (X 05.02.2020 kirjalikud selgitused). Vaidlus puudub, et Werm OÜ võlgnevus KTK-le oli vastutusotsuse koostamise seisuga 103 448,82 eurot. Harju Maakohtu 08.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4532 oli algatatud Werm OÜ saneerimismenetlus, milles KTK nõue oli 80 995,62 eurot. Kõnealuses tsiviilasjas kinnitas maakohus 21.06.2019 määrusega OÜ Werm saneerimiskava ning pani saneerimisnõustajale ja Werm OÜ-le kohustuse teha võlausaldajatele väljamakseid järgnevalt: „[s]aneerimisabinõudena toimub põhinõuete 399 313,03 eurot tasumine 100% ulatuses viie aasta jooksul saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumisest (väljamaksed toimuvad kaks korda aastas hiljemalt 30. juuniks ja 31. detsembriks, esimene väljamakse 31.12.2019, kui kohtumäärus on selleks ajaks jõustunud).“ Vaidlus puudub, et kuivõrd nimetatud määruses on kirjas, et „[s]aneerimiskavas nimetamata võlgnevusi ümber ei kujundata“, kuulus 80 995,62 eurot ületav summa, s.o 22 453,20 eurot tasumisele kiiremini kui saneerimiskavas ette nähtud viie aasta jooksul. Maakohus leidis, et „[a]valdaja olukorra parandamine läbi saneerimismenetluse on ülimalt tõenäoline: avaldajal on olemas tegevuseks vajalik vara ning vara ei vaja täiendavaid suuremahulisi investeeringuid; ettevõtjal on pikaajaline kogemus ja ehitusturg on aktiivne; ettevõtja saab piisavat tulu jooksvate kohustuste teenindamiseks; ettevõtjal on kokkulepped tööde teostamiseks lähiajal ning ettevõtja plaanib teostada poole töödest peatöövõtuna otse lõpptellijale. Prognoositavad rahavood kinnitavad, et saneerimiskava kehtivuse lõppemisel on ettevõtte omakapital positiivne ja tegemist on jätkusuutliku ettevõtjaga.“ Seega oli kaebajal 2019. aasta kevadel KTK majandustegevusega jätkamisel põhjendatud lootus, et Werm OÜ asub oma võlgnevusi tasuma. Lisaks nähtub kaebaja poolt maksuhaldurile antud selgitustest, et ta astus mõistlikke samme selleks, et vähendada äriühingu kulusid. Kaebaja selgitas, et ta vähendas KTK tegevuskulusid ca 5 korda, ning lisas, et „[o]len seetõttu üritanud muuta majandamist efektiivsemaks töötajate arvu vähendades, oleme loobunud kontorist ja töökojast (vajasime seda renditud masinate hoidmiseks ja tööks ettevalmistuseks, lõhutud asjade remondiks. Praegu teeme need tööd õues, lageda taeva all üüritud platsil“ (X 05.02.2020 kirjalikud selgitused). Maksuhaldur ei ole seda kaebaja väidet kahtluse alla seadnud ning vaidlus puudub, et 2019. a lõpetas KTK 44 441,08 euro suuruse kasumiga, mida on lugenud märkimisväärseks ka maksuhaldur (vastutusotsuse p 6 alap 2). Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et 2019. a mai oli see hetk, alates millest kaebaja, tehes maksukohustust kaasa toovaid tehinguid ja deklareerides töötasu väljamakseid, oli teadlik, et äriühingul ei teki maksukohustuste täitmiseks vajalikke vahendeid. Kaebaja tahtlust jätta maksukohustused täitmata ei saa järeldada asjaolust, et ta korraldas majandustegevusega seotud arveldused sularahas või isiklike pangakontode kaudu ning kasutas KTK majandustegevusest laekunud raha töötajatele töötasude maksmiseks. Vaidlus puudub, et KTK-l oli kõnealusel perioodil likviidseid vahendeid vähem, kui oli vaja kõigi kohustuste täitmiseks. Seetõttu poleks raha laekumisel arestitud pangakontole saanud seda kasutada töötajatele töötasude maksmiseks, mida oli aga vaja selleks, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Kaebaja poolt maksuhaldurile antud selgituste kohaselt pidas ta oma põhikohustuseks tasuda töötajatele tehtud töö eest, sest muidu oleks ettevõtte tegutsemine võinud lõppeda. Olukorras, kus äriühingul on raha vähem, kui on vaja kõikide kohustuste täitmiseks, ei saa juhatuse liikmele ette heita ettevõtte majandustegevusega seotud kulude eest tasumise eelistamist maksude tasumisele, kui ta lähtub mõistlikust arusaamast, et ainult nii toimides on võimalik pikemas perspektiivis ettevõtte majanduslikku olukorda parandada ja saavutada 4(7)
3-20-1762 olukord, kus äriühing saab tasutud nii vanad võlad kui ka täidetud jooksva majandustegevuse raames tekkivad kohustused. Antud juhul on usutav, et kaebajal oli plaan taastada KTK normaalne maksevõime ja tulevikus maksukohustused täita. Kui maksuhaldur oli 09.05.2019 maksuvõla ajatamata jätmise otsuse tegemise hetkel veendunud, et KTK oli püsivalt maksejõuetu, siis oli ka maksuhalduril lisaks võlgnikule õigus esitada pankrotiavaldus (pankrotiseaduse § 9 lg 1). Vaidlus puudub, et maksuhaldur seda ei teinud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.MTA palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 30.09.2021 otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebaja poolt äriühingu juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine ei ole antud juhul tuvastatav. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus lähtus kaebaja süü hindamisel tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist. Maksuhaldur analüüsis vastutusotsuses põhjalikult KTK varalist seisu ja majandusnäitajaid ning sellest tulenes üheselt, et äriühingu lühiajalised kohustused ületasid äriühingu likviidseid varasid 1,7 korda ning osakapital oli negatiivne. Samuti olid igakuised kulud tuludest suuremad. See kinnitab üheselt, et KTK oli sisuliselt maksejõuetu, mistõttu jättis maksuhaldur 09.05.2019 maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata. Maksejõuetust ei saa ümber lükata väited Werm OÜ saneerimismenetluse tulemusena hüpoteetiliselt laekuda võivatest summadest. Saneerimismenetluse tulemusel ei toimu nõuete kohest rahuldamist. Seega puudus kindlus, et KTK-le üldse midagi laekub. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas oleks Werm OÜ-lt osade kaupa mitme aasta jooksul saada loodetud laekumised parandanud KTK üldist majanduslikku olukorda. 2019. a juulikuu lõpuks oli KTK sissenõutavaks muutunud maksukohustus 121 334,07 eurot oluliselt suurem kui Werm OÜ võlgnevus KTK-le. 2019. a lõpuks oli KTK maksukohustus suurenenud 185 737,10 euroni. Seega järeldas halduskohus alusetult, et kaebaja astus KTK kulude vähendamiseks mõistlikke samme. Kaebajal puudus alus pidada KTK tegevust jätkusuutlikuks. Halduskohus pidas põhjendamatult õigeks seda, kui teatud kulude tasumist eelistatakse maksude tasumisele. Ühte võlausaldajat ei saa meelevaldselt teisele eelistada. Äriühingu majandusliku seisundi hindamine ja selle alusel tasumis- ja korraldamiskohustuste täitmiseks toimingute tegemine on äriühingu juhatuse liikme ülesanne. Aktsepteerida ei saa olukorda, kus äriühingule tekitatakse juurde uusi maksukohustusi, teades, et võimalused nende tasumiseks puuduvad. Kaebaja vastutusega ei ole seotud halduskohtu väide, et pankrotiavalduse oleks võinud esitada ka maksuhaldur. Osaühingu poolne pankrotiavalduse esitamine on ÄS § 180 lg 51 järgi püsiva maksejõuetuse korral kohustuslik. Võlausaldajal sellist kohustust pole.
6.X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja täitis juhatuse liikme kohustusi heas usus, tahtmata neid rikkuda. Kummastav on maksuhalduri seisukoht, et kohtu kontrolli all toimuv saneerimismenetlus ei saa anda ettevõtjale lootust, et kohustused tema ees täidetakse. Kaebaja mõistis, et KTK on ilmselt jõudnud pankrotini, kui sai maakohtu 09.12.2020 kirja tsiviilasjas 2-19-4532, millest nähtuvalt nõudis saneerimisnõustaja Werm OÜ saneerimiskava tühistamist. Kaebaja esitas 21.12.2020 KTK pankrotiavalduse. Maakohtu 11.03.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-20-18814 ei nähtu, et KTK maksejõuetus oleks tekkinud kuriteo või juhtimisvea tulemusena. 5(7)
3-20-1762 KTK oli 2019. a II ja III kvartalis kasumis ehk ka pärast 2019. a maid tegutses äriühing kasumlikult ja parandas oma olukorda. Negatiivne omakapital paranes 2,34 korda. Alates 01.05.2019 tasus äriühing maksuvõla katteks 24 771,37 eurot, mis ei ole väike summa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kaebaja vastutuse seisukohast pole määrav asjaolu, et ka maksuhalduril oli õigus esitada pankrotiavaldus, kuid ta ei teinud seda. Samas ei olnud halduskohtu sellekohane seisukoht asja lahendamisel ilmselgelt keskse tähtsusega ega mõjutanud kohtuotsuse sisu.
9.Äriühingu juhatuse liige ei vastuta solidaarselt maksukohustuslasega isiklikult oma varaga mitte igasuguse äriühingu maksuvõla eest (nt ebaõnnestunud äriplaan), vaid ta teeb seda üksnes teatud eelduste täidetuse korral. Teisisõnu, kui ta rikkus MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning selle tulemusel on tekkinud maksuvõlg (RKHKo 3-19-1161, p 12). Õigesti deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksude puhul tuleb kontrollida, kas vastutusotsusega etteheidetav teadlik õigusvastane käitumine (tegevus või tegevusetus) tõi kaasa (põhjuslik seos) vastutusotsuse adressaadi eesmärgina tasumiskohustuse rikkumise. Kui nõutavate maksude tasumine polnud objektiivselt võimalik muul põhjusel, puudub kohustuse rikkumise ja vastutusotsusega nõutava maksuvõla tekkimise vahel põhjuslik seos. Kui äriühing pole võlgade tasumisel põhjendamatult eelistanud teisi võlausaldajaid maksuhaldurile, ei ole kaebaja tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud. (RKHKo 3-19-1876, p-d 14 ja 20–21).
10.Maksuhaldur on vastutusotsuses kokkuvõtvalt leidnud, et kaebaja jätkas teadlikult KTK kahjumlikku majandustegevust, tekitades järjepidevalt maksuvõlgnevusi juurde, olles teadlik, et kohustusi ei ole võimalik selliselt tegutsedes kunagi likvideerida. Majandustegevuse jätkamisega oli kaebaja eesmärgiks hoida kõrvale maksude tasumisest, mitte tuua äriühing makseraskustest välja. Kaebaja pidi hiljemalt 09.05.2019 olema teadlik, et äriühing on muutunud maksejõuetuks ning oleks pidanud pärast maksuhalduri 09.05.2019 otsust lõpetama äriühingu majandustegevuse ning esitama pankrotiavalduse. Lisaks tõi maksuhaldur esile, et tahtlust näitab veel see, et alates 2019. a maikuust, s.o pärast äriühingu pangakontode arestimist, vältis kaebaja äriühingu konto kasutamist. Sellega soovis kaebaja olukorda, kus äriühing deklareerib, kuid ei tasu oma maksukohustusi ning saab seetõttu teiste maksukohustuslastega võrreldes maksueelise.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et pärast 09.05.2019 KTK majandustegevuse jätkamise eesmärgiks ei olnud maksude tasumisest kõrvalehoidumine. Samuti ei pidanud kaebaja pärast maksuhalduri 09.05.2019 otsuse saamist jõudma äratundmisele, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. MTA 09.05.2019 ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsus nr 13-1.1/5803 ei sisalda mingeid viiteid sellele, et äriühing on maksuhalduri hinnangul muutunud maksejõuetuks. Selles on küll märgitud, et äriühing tegutseb kahjumlikult, sel on halb maksekäitumine ning osakapital ei vasta nõuetele, kuid samas on toodud välja, et kui KTK esitab piisava tagatise, vaadatakse taotlus maksuvõla ajatamise kohta uuesti läbi. Halduskohus leidis õigesti, et Werm OÜ suhtes toimuv saneerimismenetlus võis kaebajas tekitada põhjendatud lootust, et tekkinud raskustest on võimalik välja tulla. Saneerimisnõustaja leidis 13.05.2019 kohtule esitatud saneerimiskavas, et
6(7)
3-20-1762 saneerimismenetluse läbiviimine on põhjendatud. KTK oli selles menetluses suurim võlausaldaja. Maakohus kinnitas saneerimiskava 21.06.2019 määrusega. KTK jätkas majandustegevust ka pärast 09.05.2019, käive hakkas langema alles 2019. a augustis ning sisuline majandustegevus lõppes 2020. a märtsis. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et 2019. a maikuus ei olnud veel täidetud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud eeldused, millal äriühingu juhatuse liige on kohustatud esitama pankrotiavalduse. Kohus ei pea hakkama vastutusotsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuvastama, kas pankrotiavaldus oleks tulnud esitada mingil hilisemal ajal perioodil mai– detsember 2019.
12.Kui äriühing on sattunud majanduslikesse raskustesse ning tal ei jätku vahendeid kõigi kohustuste täitmiseks, ei pea igal juhul eelistama riiklike maksude tasumist. Kaebaja püüdis tagada, et äriühingu tegevus ei lõpeks. Puuduvad andmed, et ta oleks viinud vaba raha äriühingust välja. On mõistetav, miks ei kasutanud äriühing enam oma pangakontot. Kuna see oli maksuhalduri nõudel arestitud, oleks kõik majandustegevuse tulemusena tekkinud rahalised vahendid suunatud üksnes maksukohustuste katteks ning kaebajal ei oleks tekkinud võimalustki püüda raskest olukorrast välja tulla muul viisil, kui maksejõuetuks muutudes. Nimelt oli 2019. a maikuus maksuvõlgnevus (sh intressid) juba 79 238,10 eurot. Perioodil mai–detsember 2019 tasus kaebaja maksude katteks 24 696,84 eurot. See oli küll oluliselt vähem, kui selle perioodi lõpuks kasvanud maksuvõlg 185 737,10 eurot, kuid ei saa väita, et kaebaja oleks maksude tasumist püüdnud igal juhul vältida.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb esindajakulude hüvitamist 1058,40 eurot. Nõuetekohased kuludokumendid on esitatud ning kantud kulud on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.