Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

•

KTK Rent OÜ majandustegevus oli alates 2018 kahjumis ning äriühingul oli maksuvõlg. KTK Rent OÜ esitas esimese maksuvõla ajatamise taotluse 15.10.2018, mille maksuhaldur rahuldas. Samuti rahuldas maksuhaldur KTK Rent OÜ 15.11.2018, 19.12.2018 ja 12.03.2019 ajatamise taotlused. KTK Rent OÜ poolt graafikujärgsete osamaksete tasumata jätmise ning maksuvõla pideva suurenemise tõttu tunnistas viimase maksuvõla ajatamise maksuhaldur 22.04.2019 otsusega nr 13-1.1/522624 kehtetuks ning alustas 24.04.2019 maksuvõla sundtäitmist, arestides KTK Rent OÜ pangakonto; KTK Rent OÜ esitas maksuhaldurile 29.04.2019 uue ajatamise taotluse, mille lahendamiseks analüüsis maksuhaldur äriühingu majandusseisu. Esitatud bilansi alusel 31.03.2019 seisuga oli KTK Rent OÜ-l käibevarasid summas 357 647 eurot, millest 333 549 eurot olid nõuded ostjate vastu (s.o ca 93% käibevarast) ning 4 098 eurot olid ettemaksed (s.o ca 1,1% käibevarast). Rahalisi vahendeid oli äriühingul 20 000 eurot ning põhivara 23 510 eurot. KTK Rent OÜ-l 31.03.2019 seisuga pikaajalised kohustused puudusid. Lühiajalisi kohustusi oli äriühingul kokku 616 748 eurot, millest võlad tarnijatele olid 522 339 eurot, võlad töövõtjatele 9 070 eurot, maksuvõlad 59 951 eurot ning muud võlad ja ettemaksed 25 387 eurot. Lühiajalised kohustused ületasid käibevarasid ca 1,7 korda, mis näitab, et äriühingul oli likviidsete vahendite puudus ning äriühingu maksevõime oli nõrk. KTK Rent OÜ majandusaasta oli 31.03.2019 seisuga kahjumis 90 295 eurot ning omakapital oli negatiivne 235 591 euroga, seega ei vastanud omakapital äriseadustikus sätestatule. Ajatamise taotluses tõi äriühing kulude-tulude arvestuses välja igakuiseks tuluks 122 434 eurot ning kuluks 141 556 eurot (seega tulude-kulude vahe -19 122 eurot). Maksuhaldur ei pidanud võimalikuks kinnitada maksegraafikut olukorras, kus prognoositakse juba ette, et seda täita ei suudeta ning jättis 09.05.2019 otsusega nr 13-1.1/580326 KTK Rent OÜ ajatamise taotluse rahuldamata. Maksuhaldur leidis, et KTK Rent OÜ-l on halb majanduslik olukord ja maksedistsipliin;

•

•

T.K. oli maksuhalduri hinnangul hiljemalt 09.05.2019 teadlik sellest, et äriühing oli muutunud maksejõuetuks. Äriühingu majandustegevuse lõpetamise ja pankrotiavalduse esitamise asemel jätkas T.K. KTK Rent OÜ majandustegevust, mille tulemusel on äriühingule tekkinud igakuiselt juurde deklareeritud kuid tasumata maksukohustus kogusummas 123 077,7 eurot; KTK Rent OÜ on KMD-del 20% maksustatavat käivet deklareerinud kuni 2020 veebruarikuuni ning TSD-del tööjõumaksusid 2020 aprillikuuni, kuid pärast pangakonto arestimist 24.04.2019 on laekumised mai- ja juunikuus äriühingu arvelduskontole laekumised oluliselt väiksemad võrreldes 2019 esimeste kuudega ning alates juulist laekumised äriühingu pangakontole praktiliselt puuduvad. Alates 01.05.2019 on maksukohustuste katteks laekunud 24 771,37 eurot, mis moodustab äriühingu perioodi mai 2019 kuni detsember 2019 põhimaksukohustusest 20%. Kuivõrd KTK Rent OÜ pangakonto oli arestitud, korraldas T.K. äriühingu tegevuse ümber selliselt, et arveldus käis sularahas ja/või kasutades tema isiklikke pangakontosid. Arestitud pangakonto kaudu arveldamisest loobumisega vältis T.K. teadlikult deklareeritud maksude tasumist.

Maksuhaldur leidis, et kui T.K. oleks korraldanud KTK Rent OÜ majandustegevust viisil, mis oleks taganud piisavate rahaliste vahendite laekumise või oleks juhatuse ainuliikmena võtnud vastu juhtimisotsuseid kahjumliku majandustegevuse lõpetamiseks, oleks KTK Rent OÜ maksuvõla tekkimine olnud välditav. MTA on perioodil aprill 2019 kuni veebruar 2020 esitanud KTK Rent OÜ-le maksuvõla tasumiseks 16 korraldust koos hoiatusega maksukohustuse tähtajal täitmata jätmise tagajärgede kohta. Samuti algatas MTA maksuvõla sundtäitmise krediidiasutustele korralduse väljastamisega 24.04.2019. Registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada, äriühing ei oma. KTK Rent OÜ deklareeris viimati käivet ning töötasu väljamakseid 2020 aprilli kohta, viimane majandusaasta aruanne esitati 2018 kohta. Seega ei ole KTK Rent OÜ tegutsev äriühing ning pole võimalik maksuvõlga sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. Vastuseks T.K. eriarvamusele leidis MTA järgmist: „1. Toote eriarvamuses välja, et maksuhaldur ei ole vastutusotsuse projektis võtnud arvesse Teie hinnangul olulist informatsiooni. Viitate oma 06.01.2020. a antud kirjelikele seletustele, kus tõite välja, et: „Minu hinnangul on seni olnud tegemist ajutiste makseraskustega, mis on eelkõige tekkinud selle tõttu, et meile on suuri summasid võlgu jäänud Werm OÜ – samas on selle äriühingu osas välja kuulutatud saneerimine. Harju Maakohtu 21.06.2019 määrusega on kohtuasjas nr 2-19-4532 kinnitanud OÜ Werm saneerimiskava. /.../ Mh jäimegi ootama saneerimiskava täitmist. Nüüd on aga viimane info see, /.../ et Hydroseal OÜ vaidlustas formaalsel põhjusel (talle ei sobinud saneerimisnõustaja tasu, kuid see ei mõjuta kuidagi võlausaldajaid) saneerimiskava kinnitamise määruse (olles eelnevalt saneerimiskava kinnitamise poolt hääletanud), mistõttu saneerimiskava kinnitamine ei ole jõustunud. Kuna saneerimiskava saab täita ja võlausaldajatele saab väljamakseid teha jõustunud kava alusel, siis seetõttu ei ole ka väljamakseid tehtud.“ Lisa 1 nähtuvast kliendivõlgnevuse aruandest on alates 2018. a oktoobri lõpust esitatud OÜ-le Werm arveid summas 151 510,97 €. Võlgnevus on tänase hetke seisuga 103 448,82 €. Märgitu

tähendab, et 48 062,15 € OÜ Werm tasus. Makseid on tehtud sh viimati 2019. a mai lõpus. Märgitu järgselt, 21. juunil 2019. a kinnitati eelviidatud kohtuasjas nr 2-19-4532 OÜ Werm saneerimiskava (lisa 2). Toote eriarvamuses välja, et nagu Te maksuhaldurile avaldasite, siis määruse kohaselt: „Saneerimisabinõudena toimub põhinõuete 399 313,03 eurot tasumine 100% ulatuses viie aasta jooksul saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumisest (väljamaksed toimuvad kaks korda aastas hiljemalt 30. juuniks ja 31. detsembriks, esimene väljamakse 31.12.2019, kui kohtumäärus on selleks ajaks jõustunud) ning kõrvalnõuded tühistatakse.“ Lisa 3 näeme, et OÜ Werm saneerimismenetluses on Transpordipark OÜ-l nõue summas 80 995,62 €. Saneerimiskava kinnitavas määruses on kirjas, et: „Saneerimis-kavas nimetamata võlgnevusi ümber ei kujundata...“ Seega võlgnevust 80 995,62 € ületav summa so 22 453,20 € kuulunuks tasumisele kiiremini kui saneerimiskavas ette nähtud viie aasta jooksul. Leiate, et olete oma selgitustes toonud ka esile Hydroseal OÜ poolt saneerimiskava kinnitamise määruse vaidlustamise, mistõttu saneerimiskava kinnitamine ei ole jõustunud. Kuna saneerimiskava saab täita ja võlausaldajatele saab väljamakseid teha jõustunud kava alusel, siis seetõttu ei ole ka väljamakseid tehtud. Samas oma 11. märtsi 2020. a määrusega kohtuasjas nr 2-19-4532 jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 21. juuni 2019. a määruse muutmata; määruskaebuse saneerimis-nõustaja tasu vaidlustamise osas läbi vaatamata ning määruskaebuse ülejäänud osas rahuldamata. Riigikohtu kodulehelt nähtuva info kohaselt on küll Hydroseal OÜ esitanud vastavale määrusele 26. märtsil 2020. a määruskaebuse, kuid see tähendab, et menetlus selles osas on lõpusirgel, mis tähendab, et OÜ Werm osas peaks saneerimiskava kinnitamine peagi lahenduse saama ja äriühing peaks asuma täitma oma kohustusi võlausaldajate ees, kelleks suurim on Transpordipark OÜ. Märgitud informatsiooni ei ole maksuhaldur 18. mai 2020. a vastutusotsuse projektis nr 137/01008-5 mitte üheski osas puudutanud. MKS § 11 lg 1 sätestab uurimispõhimõtte, mille kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Sama printsiip kehtib ka juhatuse liikme osas vastutusotsuse tegemisel. Praegusel juhul oli vastav oluline informatsioon kohtuasjas nr 2194532 osas maksuhaldurile esitatud, kuid viimane jättis selle täies ulatuses tähelepanuta ega ole seda üldse oma projektis kajastanud. Samas sätestab MKS § 96 lg 2, et vastutusotsusele kohaldatakse MKS § 95 lõigetes 2–5 sätestatut, arvestades MKS § 96 toodud erisusi. MKS § 95 lg 2 viimasest lausest tuleneb, et maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Praegusel juhul on vastutusotsuse motiveerimisel ülaltoodud olulised asjaolud arvestamata jäetud – leiate, et nende arvesse võtmine on aga oluline Teie osas vastutusotsuse tegemisel ja seega ka maksukohustuse määramisel. Toote eriarvamuses välja, et eeltoodust tulenevalt jõudis maksuhaldur printsipiaalselt ebaõigete järeldusteni. Oleme käesoleva vastutusotsuse peatükis 3 p-des b ja c toonud välja asjaolud, mis tõendavad, et hiljemalt 09.05.2019. a olite Te teadlik, et Transpordipark OÜ on muutunud maksejõuetuks, kuid jätkasite sellegipoolest teadlikult äriühingu kahjumlikku majandustegevust ning tekitasite juurde uusi maksukohustusi. Tuvastasime, et Teie eesmärgiks oli maksude tasumisest kõrvale

hoidmine ning seeläbi õigusvastase tagajärje soovimine. Oleme seisukohal, et Teie eeltoodud vastuväide ei anna alust nimetatud seisukoha muutmiseks. Selgitame, et 29.04.2019. a ajatamistaotlusega esitatud bilansi (seisuga 31.03.2019) kohaselt oli Transpordipark OÜ-l nõudeid ostjate vastu kogusummas 333 549 eurot, kuid äriühing omas nimetatud aja seisuga kohustusi laenuandjate, tarnijate, töövõtjate ja maksuhalduri ees kogusummas 616 748 eurot. Eelkirjeldatust tulenevalt ei saanud Te jätkuvalt ka pärast meie poolt negatiivse 09.05.2019. a ajatamisotsuse tegemist loota, et suudetakse kõik Transpordipark OÜ kohustused tasuda ning üle 235 000 euro ulatuses negatiivne omakapital äriseadustikus sätestatuga vastavusse viia, kui Transpordipark OÜ tehingupartner Werm OÜ arved ära tasub.40 Lisaks edastas Werm OÜ saneerimisnõustaja M. K. 22.04.2019. a Werm OÜ võlausaldajatele saneerimisteate, mille kohaselt alustas Harju Maakohus Werm OÜ saneerimismenetluse 08.04.2019. a, mistõttu teadsite juba 2019. a aprillikuus, et Werm OÜ saneerimiskava vastuvõtmise korral lähevad suure tõenäosusega võlausaldajate nõuded ümberkujundamisele ning seetõttu nõuete rahuldamine koheselt ei toimu. Seda teades, jääb meile mõistetamatuks, millistest rahalistest vahenditest lootsite sellisel juhul tasuda äriühingu juba sissenõutavaks muutunud kohustused, tulevikus tekkivad maksukohustused ning maksukohustustelt arvestatud intressid, kuivõrd juba 2019. a juulikuu lõpuks oli ainuüksi Transpordipark OÜ maksuvõlg suurem kui Werm OÜ võlgnevus äriühingu ees. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2020. a määrus, millega jäeti Harju Maakohtu 21.06.2019. a Werm OÜ saneerimiskava kinnitav kohtumäärus muutmata, on 15.06.2020. a jõustunud, siis siiani Transpordipark OÜ maksukohustuste katteks 01.09.2020. a seisuga laekumisi toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades 2019. a mai alguse seisuga Transpordipark OÜ majandusnäitajaid (vt täpsemalt käesoleva vastutusotsuse ptk 3 p b), oleksite Te pidanud meie hinnangul äriühingu juhatuse liikmena pöörama tähelepanu ettevõtte kahjumlikule tegevusele ning otsustama ettevõtte tegevus lõpetada hiljemalt 09.05.2019. a, mida Te aga ei teinud – jätkasite äriühingu tegevust kuni 2019. a detsembrikuuni. Veelgi enam, peale vastutusotsuse projekti nr 13-7/01008-5 väljastamist 18.05.2020. a (saite emaksuameti kaudu kätte 19.05.2020. a), deklareerisite 19.05.2020. a Transpordipark OÜ-le maksukohustusi perioodi jaanuar 2020 kuni aprill 2020 eest juurde summas 13 629,12 eurot, mis näitab, et jätkasite äriühingu kahjumliku tegevusega ka 2020. a alguses.

kuid omakapital oli siiski 100 854,34 euroga miinuses ...“ Ehk siis ka pärast 2019. a maid tegutses äriühing kasumlikult ja parandas oma olukorda. Võrrelduna I kvartali lõpus olnud negatiivse omakapitaliga 235 591 eurot, oli vaid poole aasta pärast negatiivne omakapital paranenud 2,34 korda, mis on vaieldamatult väga hea tulemus. Kasum 44 441,08 eurot (!) ei ole kindlasti „vähene teenitud tulu“, milles maksuhaldur selle lk 9 tituleerib. Selline üleolev suhtumine ettevõtlusega teenitud rahasse on eluvõõras ja ettevõtjate suhtes ilmselgelt alavääristav ja lugupidamatu; b. Maksuhaldur ise tuvastas (lk 6-7): „Eeltoodust tulenevalt on alates 01.05.2019. a maksukohustuste katteks laekunud 24 771,37 eurot...“ Nimetatu on märkimisväärne summa moodustades ligi poole maksuvõlast, mis maksuhalduri enda poolt lk 5 esile toodud tabelis oli äriühingul I kvartali seisuga. Ehk siis äriühing tegeles aktiivselt ka maksuvõla kustutamisega, mitte ei hoidnud sellest kõrvale, nagu maksuhaldur püüab retooriliselt väita. Juba sellises märkimisväärses summas maksude tasumise fakt lükkab ümber maksuhalduri lk 7 toodud väited, et: „Eeltoodust nähtub, et korraldasite Transpordipark OÜ juhatuse liikmena äriühingu tegevuse ümber nii, et arveldus käis sularahas ja/või kasutades Teie isiklikke pangakontosid, seega sai äriühingu tegevust jätkata tänu maksude mittetasumisele. [....] ... Teie selgeks eesmärgiks oli hoiduda maksude tasumisest kõrvale. Äriühingu tegutsemine oli võimalik üksnes põhjusel, et maksukohustusi ei tasutud.“ Kui äriühing oleks soovinud makse mitte tasuda, siis oleks seda maksuhalduri kirjeldatud moodusel ka olnud võimalik teha. 24 771,37 euro tasumise fakt peale maksuhalduri viidatud 2019. a maid kinnitab üheselt, et äriühing täitiski kõiki oma kohustusi võimaluste piires ning väga suur summa teenitud kasumist (enam kui pool) suunati maksuvõla likvideerimiseks. c. Kogu aeg oli äriühingul reaalne ja kohtumäärusega kinnitatud lootus, et OÜ Werm saneerimismenetluses saabub selgus ja OÜ Werm asub tasuma oma võlgnevust. Esimene osamakse pidanuks olema kohtumääruse järgi 31. detsembril 2019. a (kui kohtumäärus on selleks ajaks jõustunud). Leiate, et see, et kohtuasjas käib siiani vaidlus (mis on küll lõppjärgus), ei ole kuidagi Teie vastutusalas. Vastavast asjaolust saite alles teada 2020. a alguses. Selleks ajaks aga oligi äriühingu ettevõtlust oluliselt ümber korraldatud. Samas on selge, et iga vaidlus saab kord otsa ning kohtumäärust asutakse täitma. Samas 2019. a mai kuus ei olnud veel vastavat määrust isegi olemas, mistõttu sellel ajahetkel oli äriühingul lootus saada OÜ-lt Werm võlgnevus veegi kiiremini kui saneerimiskavas ette nähtud. Leiate eriarvamuses, et Transpordipark OÜ tegutses ka peale 2019. a maid kasumlikult ning parandas oma olukorda. Toote välja, et võrrelduna I kvartali lõpus olnud negatiivse omakapitaliga 235 591 eurot, oli vaid poole aasta pärast negatiivne omakapital paranenud 2,34 korda, mis on Teie hinnangul vaieldamatult hea tulemus. Siinkohal peame me aga vajalikuks juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et 2019. a I kvartali lõpuks oli Transpordipark OÜ maksuvõla suurus 55 277,02 eurot ning 2019. a lõpuks juba 185 737,10 eurot, mis tähendab, et maksuvõlg suurenes Teie poolt välja toodud perioodil 3,36 korda. Mööname, et kasumi teenimine 44 441,08 eurot on märkimisväärne, kuid arvestades, et peale 2019. a mai algust on äriühingu maksuvõlg järjepidevalt kasvanud, pärast äriühingu arvelduskonto arestimist 24.04.2019. a vältisite äriühingu arestitud pangakonto kasutamist ning tunnistasite, et eelistasite töötajatele töötasude maksmist maksukohustuste tasumisele (vt täpsemalt vastutusotsuse ptk 3 p-d b ja c), siis leiame, et kirjeldatud viisil tegevuse jätkamine oli võimalik üksnes põhjusel, et

maksukohustused jäid täitmata. Arvestades eeltoodut ei saa meie hinnangul väita, et äriühingu majanduslik olukord peale 2019. a maid paranes, vastupidiselt eeltoodule oleme seisukohal, et äriühing oli muutunud hiljemalt 09.05.2019. a maksejõuetuks ning sai tegutseda üksnes seetõttu, et maksukohustusi ei tasutud. Vastutusotsuse ptk-s 3 oleme läbivalt ja piisavalt tõendanud, miks heidame Teile ette tahtlust oma kohustuste rikkumisel ning miks vastutate Teie äriühingu maksuvõla eest. Arestitud pangakonto kaudu arveldamisest loobumisega ning töötajate eelistamisega maksuhalduri ees vältisite teadlikult deklareeritud maksude tasumist, mistõttu on tõendatud, et Teie tegevus oli suunatud maksude tasumisest hoidumisele, mitte aktiivsele maksuvõla kustutamisele, millele eriarvamuses tuginete. Leiate, et 24 771,37 euro tasumise fakt peale 2019. a maid kinnitab üheselt, et äriühing täitiski kõiki oma kohustusi võimaluste piires ning väga suur summa teenitud kasumist suunati maksuvõla likvideerimiseks. Peame vajalikuks siinkohal rõhutada, et arestimise tulemusel maksukohustuste katteks laekunud 24 771,37 eurot moodustab äriühingu perioodi mai 2019 kuni detsember 2019 põhimaksukohustusest üksnes 20%. Selgitame, et äriühingu juhatus peab tagama piisava vara olemasolu, et maksunõue oleks võimalik reaalselt täita täies ulatuses. On selge, et Teie kui Transpordipark OÜ juhatuse liikme käitumine ei tuginenud juhatuse liikme mõistlikul arusaamal, et ainult nii toimides on võimalik pikemas perspektiivis ettevõtte majanduslikku olukorda parandada ning saavutada olukord, kus äriühing saab tasutud nii vanad võlad kui ka täidetud jooksva majandustegevuse raames tekkivad kohustused. Ei ole usutav, et Teil oleks olnud tõsiseltvõetav plaan taastada äriühingu normaalne maksevõime ja tulevikus ka maksukohustused täita. Vastutusotsuse ptk-s 3 tuvastasime, et Te korraldasite peale 2019. a mai algust teadlikult äriühingu majandustegevuse selliselt, et maksukohustuste täitmata jätmise kaudu saada rahalisi vahendeid Transpordipark OÜ igapäevase majandustegevuse finantseerimiseks. See, et rahalisi vahendeid ei jätkunud lisaks maksude tasumiseks, oli Teie teadliku otsuse tagajärg. Maksukohustuste täitmine oleks kaasa toonud olukorra, kus poleks olnud võimalik tasuda hankijatele ja töötajatele ning vastavalt poleks maksejõuetuse tõttu olnud võimalik saada äriühingu tegevuseks vajalikku ressurssi ja majandustegevus oleks lõppenud. Pankrotiavalduse esitamata jätmine tõi kaasa selle, et äriühing ei ole olnud suuteline täitma tegevuse jätkamisel tekkinud maksukohustusi. Pankrotiavalduse esitamisel oleks äriühingu tegevus lõppenud ning täiendavat maksukohustust ei oleks tekkinud. Teie vastuväitele seoses Werm OÜ saneerimismenetlusega, palume vaadata meie selgitust eriarvamuse punktile 1.

Oleme vastutusotsuses selgitanud MKS § 8 lg-st 1 tuleneva korraldamiskohustuse sisu. Korraldamiskohustuse all tuleb mõista eelkõige seda, et äriühingu juhatuse liige peab oma tegevusega looma kõik eeldused selleks, et äriühingu rahalised ja mitterahalised kohustused saaksid vastavalt seadusele täidetud. Korraldamiskohustus hõlmab nii kohustust hoiduda teatud tegevustest kui ka kohustust tegutseda aktiivselt äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise eesmärgil, sh nii, et äriühingul oleks piisavalt rahalisi vahendeid tekkiva maksukohustuse reaalseks täitmiseks. Oleme vastutusotsuses jõudnud järeldusele, et äriühingu majandusliku seisundi hindamine ja selle alusel tasumis- ja korraldamiskohustuse täitmiseks toimingute tegemine oli Teie kui äriühingu ainukese juhatuse liikme ülesanne ning olete oma kohustusi tahtlikult rikkunud kui tekitasite äriühingule juurde uusi maksukohustusi, teades, et äriühingul puuduvad võimalused nende kohustuste tasumiseks. Mõistame, et alati ei pruugi ettevõtjatel ühel või teisel põhjusel äritegevus õnnestuda, kuid käesolevas asjas ei olnud tegemist mitte ajutise makseraskusega, millega ettevõtjad aeg-ajalt kokku puutuvad, vaid Teie tegevus oligi suunatud äriühingu maksukohustuste täitmata jätmisele. Olite teadlik, et peale 2019. a maid suurenesid äriühingu maksukohustused järjepidevalt nii igakuiste deklareeritud maksukohustuste kui ka neilt arvestatud intresside arvelt, lisaks korraldasite Transpordipark OÜ pangakonto arestimise järgselt äriühingu majandustegevuse ümber viisil, et äriühingu pangakontole ei laekuks rahalisi vahendeid - need suunasite muude kulutuste katmiseks kui maksukohustuste tasumiseks. Sellisel viisil tegevuse jätkamine oli võimalik üksnes põhjusel, et maksukohustused jäid tasumata. Eeltoodu viitab selgelt Teie teadlikule ja tahtlikule tegevusele. Toote eriarvamuses lisaks välja, et äriühingu tegevuse lõpetamise otsustamine tähendab mh ka seda, et tõenäoliselt jäävad sisse nõudmata äriühingu nõuded tema võlgnikelt ja seetõttu jäävad tasumata ka nõuded äriühingu võlausaldajate sh maksuhalduri ees. Antud juhul olete jätnud arvestamata, et just see, et äriühingu tegevust ei lõpetatud või ei korraldatud ümber, ongi Teilt nõutava maksuvõla põhjustanud, mida maksuhalduril pole omakorda õnnestunud äriühingult kätte saada. Lisaks viitab Teie nimetatud seisukoht olukorrale, kus äriühing suudab võlausaldajatele tasuda ainult juhul, kui on võlgnikelt võlad kätte saanud, mis aga näitab, et tegemist on äriühinguga, millel puuduvad likviidsed vahendid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

leiab, et kaebaja pidi hiljemalt 09.05.2019, mil maksuhaldur jättis rahuldamata KTK Rent OÜ maksuvõla ajatamise taotluse, saama aru, et äriühing on püsivalt maksejõuetu ning lõpetama äriühingu tegevuse. Vaidlus puudub, et kaebaja seda ei teinud, vaid jätkas äriühingu majandustegevust. KTK Rent OÜ deklareeris KMDdel 20% maksustatavat käivet 2019 mais 144 344,55 eurot, juunis 129 763,22 eurot, juulis 145 194,61 eurot, augustis 84 874,86 eurot, septembris 28 296,86 eurot, oktoobris 40 954,57 eurot, novembris 53 574,08 eurot, detsembris 24 555,79 eurot, 2020 jaanuaris 16 466,69 eurot ning veebruaris 9 418,54 eurot. Samuti deklareeris KTK Rent OÜ tööjõumaksusid kuni 2020 aprillini. Vaidlus puudub ka selle üle, et kuivõrd äriühingu pangakontod olid maksuvõla sundtäitmiseks arestitud, toimus arveldus sularahas ja/või kasutades kaebaja isiklikke pangakontosid. Maksukohustusi täitis KTK Rent OÜ alates 01.05.2019 kokku summas 24 71,37 eurot, mis moodustab äriühingu perioodi mai 2019 kuni detsember 2019 maksukohustustest 20%. Ka selle üle puudub vaidlus. 9.2 Kaebaja poolt maksuhaldurile antud selgitustest tulenevalt tegeles KTK Rent OÜ aastatel 2014 kuni 2020 renditud rasketehnika edasiüürimisega kolmandatele isikutele. Lisaks rentis KTK Rent OÜ vajadusel kolmandatele isikutele rasketehnika juhte. Kaebaja selgitas, et tema hinnangul oli KTK Rent OÜ majanduslikud raskused ajutised, mis olid tekkinud eelkõige seetõttu, et äriühingule on suuri summasid võlgu jäänud Werm OÜ, kelle osas on samas välja kuulutatud saneerimine (vt T.K. 05.02.2020 kirjalikud selgitused). Vaidlus puudub, et Werm OÜ võlgnevus vastutusotsuse koostamise seisuga KTK Rent OÜ-le oli 103 448,82 eurot. Harju Maakohtu 08.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4532 oli algatatud Werm OÜ saneerimismenetlus, milles KTK Rent OÜ (kustutatud) nõue oli 80 995,62 eurot. Kõnealuses tsiviilasjas kinnitas maakohus 21.06.2019 määrusega OÜ Werm saneerimiskava ning pani saneerimisnõustajale ja Werm OÜ-le kohustuse teha võlausaldajatele väljamakseid järgnevalt: „[s]aneerimisabinõudena toimub põhinõuete 399 313,03 eurot tasumine 100% ulatuses viie aasta jooksul saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumisest (väljamaksed toimuvad kaks korda aastas hiljemalt 30. juuniks ja 31. detsembriks, esimene väljamakse 31.12.2019, kui kohtumäärus on selleks ajaks jõustunud)“ Vaidlus puudub ka selles, kuivõrd nimetatud määruses on kirjas, et „[s]aneerimiskavas nimetamata võlgnevusi ümber ei kujundata“, kuulus 80 995,62 eurot ületav summa, s.o 22 453,20 eurot tasumisele kiiremini kui saneerimiskavas ette nähtud viie aasta jooksul. Maakohus leidis, et „[a]valdaja olukorra parandamine läbi saneerimismenetluse on ülimalt tõenäoline: avaldajal on olemas tegevuseks vajalik vara ning vara ei vaja täiendavaid suuremahulisi investeeringuid; ettevõtjal on pikaajaline kogemus ja ehitusturg on aktiivne; ettevõtja saab piisavat tulu jooksvate kohustuste teenindamiseks; ettevõtjal on kokkulepped tööde teostamiseks lähiajal ning ettevõtja plaanib teostada poole töödest peatöövõtuna otse lõpptellijale. Prognoositavad rahavood kinnitavad, et saneerimiskava kehtivuse lõppemisel on ettevõtte omakapital positiivne ja tegemist on jätkusuutliku ettevõtjaga.“ Seega oli kaebajal 2019. aasta kevadel KTK Rent OÜ majandustegevusega jätkamisel põhjendatud lootus, et Werm OÜ asub oma võlgnevusi tasuma. Lisaks nähtub kaebaja poolt maksuhaldurile antud selgitustest, et ta astus mõistlikke samme selleks, et vähendada äriühingu kulusid. Kaebaja selgitas, et ta vähendas KTK Rent OÜ tegevuskulusid ca 5 korda ning lisas, et „[o]len seetõttu üritanud muuta majandamist efektiivsemaks töötajate arvu vähendades, oleme loobunud kontorist ja töökojast (vajasime seda renditud masinate hoidmiseks ja tööks ettevalmistuseks, lõhutud asjade remondiks. Praegu teeme need tööd õues, lageda taeva all üüritud platsil“ (vt T.K. 05.02.2020 kirjalikud selgitused). Maksuhaldur ei ole

seda kaebaja väidet kahtluse alla seadnud ning vaidlus puudub, et 2019 aasta lõpetas KTK Rent OÜ 44 441,08 euro suuruse kasumiga, mida on lugenud märkimisväärseks ka maksuhaldur (vt vastutusotsuse p 6 alap 2). Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et 2019 mai oli see hetk, alates millest kaebaja, tehes maksukohustust kaasa toovaid tehinguid ja deklareerides töötasu väljamakseid, oli teadlik, et äriühingul maksukohustuste täitmiseks vajalikke vahendeid ei teki. 9.3 Kaebaja tahtlust jätta maksukohustused täitmata ei saa järeldada asjaolust, et ta korraldas majandustegevusega seotud arveldused sularahas või isiklike pangakontode kaudu ning kasutas KTK Rent OÜ majandustegevusest laekunud raha töötajatele töötasude maksmiseks. Vaidlus puudub, et KTK Rent OÜ-l oli kõnealusel perioodil likviidseid vahendeid vähem kui seda oli vaja kõigi kohustuste täitmiseks. Seetõttu poleks raha laekumisel arestitud pangakontole saanud seda kasutada töötajatele töötasude maksmiseks, mida oli aga vaja selleks, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Kaebaja poolt maksuhaldurile antud selgituste kohaselt pidas ta oma põhikohustuseks tasuda töötajatele tehtud töö eest, sest muidu oleks ettevõtte tegutsemine võinud lõppeda. Ettevõtte jätkuv tegutsemine oli vajalik, sest see tagab tulu teenimise võlgade tasumiseks, sh võlgu olevate summade sissenõudmiseks (vt T.K. 05.02.2020 kirjalikud selgitused). Kohus leiab, et olukorras, kus äriühingul on raha vähem kui seda on vaja kõikide kohustuste täitmiseks, ei saa juhatuse liikmele ette heita ettevõtte majandustegevusega seotud kulude eest tasumise eelistamist maksude tasumisele, kui ta lähtub mõistlikust arusaamast, et ainult nii toimides on võimalik pikemas perspektiivis ettevõtte majanduslikku olukorda parandada ja saavutada olukord, kus äriühing saab tasutud nii vanad võlad kui ka täidetud jooksva majandustegevuse raames tekkivad kohustused. Kohus peab antud juhul usutavaks, et kaebajal oli plaan taastada KTK Rent OÜ normaalne maksevõime ja tulevikus ka maksukohustused täita. 9.4 Kohus märgib täiendavalt, et kui maksuhaldur oli 09.05.2019 maksuvõla ajatamata jätmise otsuse tegemise hetkel veendunud, et KTK Rent OÜ oli püsivalt maksejõuetu, siis oli ka maksuhalduril lisaks võlgnikule õigus esitada pankrotiavaldus (pankrotiseaduse § 9 lg 1). Vaidlus puudub, et maksuhaldur seda teinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.