3-21-279/52 - Maksuõigus - Maksuotsused - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

2.MTA kohustas 10.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051779-58 PortoEsto OÜ-d tasuma 36 306,01 eurot kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) MTA tuvastas, et PortoEsto OÜ jättis osaliselt deklareerimata augusti 2019 kuni jaanuari 2020 20% määraga maksustatava käibe 34 066,67 eurot, lisaks käibemaksu 6813,13 eurot. PortoEsto OÜ ei kajastanud maksustatava käibe hulgas D-lt sularahas saadud ettemakse ja tööraha, Valga vald, Valga linn, Uus tn 39 korteriühistult (edaspidi Valga Uus 39 KÜ) saadud ettemaksu, C-le osutatud töö ja materjali müügist tekkinud käivet ning W-le ja Estonia Woodhouses Ehitus OÜ-le osutatud teenuste edasimüügist tekkinud käibeid. Saadud ettemaksudelt ja osutatud töödelt/teenustelt kuulub perioodil august 2019 kuni jaanuar 2020juurde määramisele 20% määraga maksustatavat käivet 34 066,67 eurot, millele lisandub käibemaks 6813,13 eurot; 2) PortoEsto OÜ tegi perioodil juuni kuni detsember 2019 juhatuse liikmele Y-le alusetult väljamakseid, tagastades nn omanikulaenu 21 487,30 eurot. Kontrolli käigus ei leidnud kinnitust juhatuse liikmelt laenude saamine sellises summas nagu PortoEsto OÜ kajastas pearaamatu kontol „omanikulaen“ ja isikule reaalselt väljamaksete tegemine. Juhatuse liikmele Y-le tehtud väljamaksed on dividenditulu, millelt kuulub juurde määramisele tulumaks 5371,18 eurot; 3) töötaja F sai D-lt sularaha 26 276 eurot tööde ettemaksudeks, materjalide soetamiseks ning tööde teostamiseks, kuid F kätte antud sularaha ei ole laekunud äriühingu kassasse ega pangakontole. Tegemist on töötaja F töötasuga, millelt kuulub juurde määramisele tööjõumakse 19 418,64 eurot. C-lt Siire tn 4 Tallinn objektil tehtud tööde ja objektile tellitud liiva eest F-le antud sularaha 1477 eurot, mis ei ole laekunud äriühingu kassasse ega pangakontole, on F töötasu, millelt kuulub juurde määramisele tööjõumakse 1033,45 eurot; 4) PortoEsto OÜ jättis töötaja Q-le perioodil august kuni detsember 2019 tehtud töötasu väljamaksetelt deklareerimata 5085 eurot ja tasumata tööjõumakse 2300,85 eurot. Raudheina tee 28 Maardu kinnistule ehitatud vundamenditööde eest sai PortoEsto OÜ Z pangakonto vahendusel 8500 eurot, mis ei ole laekunud äriühingu kassasse ega pangakontole. Äriühingule tööde eest laekunud raha 8500 eurot ei ole töötaja F palgatulu, vaid tegemist on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, mis on tehtud puuduva algdokumendi alusel ning millelt kuulub tasumisele erijuhtude tulumaks 2125 eurot.

3-21-279 2) arve alusel saadud raha on 03.06.2020 tagasi makstud Valga Uus 39 KÜ-le. Estorland OÜ kasutas PortoEsto OÜ arve blanketti ja unustas muuta arve numbri. Seega ei saa seda pidada PortoEsto OÜ tuluks. Ka Valga Uus 39 esindaja selgitas, et kaebaja ei ole seal töid teostanud. Seega ei saanud kaebajal tekkida maksukohustust; 3) R selgitas MTA-le, et töö tellija on Estonia Woodhouses Ehitus OÜ ning alustatud vundamenditööd on pooleli. Kuna vundamenditööd ei ole viidud lõpuni, siis ei ole PortoEsto OÜ esitanud nende tööde eest arvet. Ehitustööde tegemisel on tavapärane, et enne arvete esitamist peab toimuma tööde akteerimine. Seega kajastas MTA PortoEsto OÜ maksukohustust vääralt; 4) Z pangakonto arveldusarvele kantud summad ei puutu kaebajasse ja seda ei saa pidada kaebaja kui äriühingu tuluks. Vaidlusalused kanded on seotud Z ja Estonia Woodhouses Ehitus OÜ vaheliste tehingutega. Seda on kinnitanud ka Z ja Estonia Woodhouses Ehitus OÜ. Samuti ei ole tõendatud , et Z oleks andnud oma isale raha. Seega on meelevaldne lugeda kõnealuseid summasid kaudselt F tuluks või töötasuks. Estonia Woodhouses Ehitus OÜ on deklaratsioonid esitanud ja tegemist on tegutseva äriühinguga. Arvelduskonto omamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis ei muuda tehinguid või äriühingu ettevõtlust ebaseaduslikuks; 5) äriühingu osanik on andnud laenu ja see on kajastatud ning fikseeritud raamatupidamises. Seega on meelevaldne väita, et osaniku laenu ei eksisteeri. Äriseadustiku (ÄS) kohaselt ei saa maksta dividende, kui äriühing ei ole kasumis. Seega ei saa tekkida dividendi maksukohustust; 6) objektil on teostatud ehitustöid ja hangitud materjale (nt betoon, liiva täide, erinevad puitmaterjalid, kivid, liimmaterjalid, segud, vill jm). Maksuotsuse kohaselt on objektiga seotud raha hinnatud kõik tuluks. Väga suur osa maksuotsuses nimetatud summast on seotud materjalide hankimisega ja selle eest tasumisega. Sularaha on kasutatud materjalide ostuks; 7) kaebaja seab kahtluse alla dokumentide ehtsuse 6600 euro osas. PortoEsto OÜ ei ole saanud nimetatud summat ning F kirja sisu ja allkiri ei ole ehtne. Samuti ei ole Di kirjutatud dokumendil, mis puudutab 300 euro ja 30 euro tasumist, F kui äriühingu seadusliku esindaja allkirja. MTA ei korraldanud käekirjaekspertiisi ega põhjendanud selle tegemata jätmist. Tõendatud ei ole 5000, 500 ja 1576 euro üleandmine. Viimase summa osas toimunud kirjavahetusest ei selgu summa tasumist. D esitatud tšekkide kohaselt oli maksjaks osaliselt Vivendi Meistrid OÜ ehk ettevõtte raha kasutati oma maja ehitamiseks; 8) Q ei ole äriühingus töötanud ja seega ei saa tema tasu arvestada äriühingu kohustusena.

3-21-279 4) kuigi Valga Uus 39 KÜ on kinnitanud, et ülekanne oli ekslik, esinevad asjaolud, mis seavad kinnituse tõepärasuse kahtluse alla. Valga Uus 39 KÜ on selgitanud, et nad ei saanud varem kui 17.04.2020 kaebajaga ühendust, mistõttu ei saanud nad ka MTA korraldust tähtaegselt täita. Alles 17.04.2020 said nad kaebajalt selgituse, et ülekanne oli ekslik ning raha kantakse tagasi hiljemalt 01.05.2020. Sellest nähtub, et Valga Uus 30 KÜ oli võimeline ülekandega seonduvat MTA-le selgitama alles peale seda, kui oli vastuse kaebajaga kooskõlastanud. Lisaks viidati eksliku ülekande põhjusena samuti EstOrland OÜ arvele, millel pangakonto andmed puuduvad. 5) tõendamata on kaebaja väide, et ülekantud raha on Valga Uus 39 KÜ-le tagastatud. Usutav ei ole, et äriühing, kes väidetavalt tegelikult töid teostas, ei ole kordagi huvi tundnud, miks talle ei ole tööde eest tasutud. Kaebaja ega Valga Uus 39 KÜ ei ole andnud MTA-le teavet väidetavalt töid teostanud EstOrland OÜ kontaktide kohta (kellega suheldi, kes töid teostas jm); 6) kaebaja on seoses Raudheina tee 28 vundamenditöödega teinud kulutusi, mida pole tellijale edasi müüdud; 7) B kinnitas 29.06.2020 antud suulistes selgitustes, et ei tunne Z ning ei ole temaga laenulepingut sõlminud. Väidetav laenuandja Estonia Woodhouses Ehitus OÜ ei ole esitanud MTA-le laenulepingut ega kajastanud raha kandmist Z kontole kui laenutehingut. Tegemist on fiktiivse laenulepinguga, mille alusel ei ole toimunud laenu andmist. Väidetava laenutehingu varjus toimus tegelikult tasu maksmine PortoEsto OÜ-le Raudheina tee 28 kinnistul tehtud tööde eest. Z kontole kantud 8500 eurot ei olnud laen, vaid tasu PortoEsto OÜ-le Raudheina tee 28 objektil tehtud tööde eest; 8) väidetava omaniku antud laenu kohta puuduvad laenulepingud. Lisaks seab laenu andmise kahtluse alla laenu kohta antud selgituste pealiskaudsus. Kaebaja osanik Y kui väidetav laenuandja selgitas 13.05.2020 e-kirjas, et andis äriühingule sihtotstarbelist laenu äritegevuse toetamiseks ning laenu kate on tulnud isiklikest säästudest ja käendusel võetud lisaressurssidest. Mingeid tõendeid oma väidete tõendamiseks isik ei esitanud. Maksuhaldur analüüsis isiku reaalseid sissetulekuid pangakontodel. Selgus, et tal ei olnud võimalik anda kaebajale perioodil 01.01.2018–31.01.2020 laenu 43 618,34 eurot. Kuna kaebaja ei ole esitanud oma 2019. aasta majandusaasta aruannet, siis on tõendamata väide, mille kohaselt puudus PortoEsto OÜ-l kasum, mille arvelt dividendiväljamakseid teha. Kuna vastavad ülekanded äriühingu osanikule on tehtud, on ilmne, et kaebajal oli raha olemas; 9) kaebaja ei ole maksumenetluses, vaidemenetluses ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi kuludokumenti, millest nähtuks, et PortoEsto OÜ on ostnud Kure tn 17 teostatud ehitustööde tarbeks ehitusmaterjale. D-lt F-le antud sularaha on jäänud F enda valdusesse (st seda ei ole edasi kantud kaebaja arvele ega pandud kaebaja kassasse). Tegemist oli F palgaga. F-le samal perioodil deklareeritud palgamaksed on väikesed, mistõttu on tõenäoline, et tegelikult jättis F tasu deklareerimata; 10) vaidlus puudub selle üle, et PortoEsto OÜ on Kure tn 17 objektil töid teostanud. Samas ei nähtu, et kaebaja oleks midagi teinud selleks, et nõuda D-lt tehtud tööde eest veel väidetavalt tasumata jäänud summade tasumist; 11) Kure tee 105, Kallavere objektiga tehtud kulutused ei ole F töötasu. Q töötas 2019. aasta augustist detsembrini igapäevaselt kaebaja objektidel ehitustöölisena. Q selgitused, et ta ei ole PortoEsto OÜ-s töötanud, vaid üksnes aitas F tasu saamata, ei ole usaldusväärsed. Arvestada tuleb tööde tegemise pikka perioodi ning asjaolu, et PortoEsto OÜ teise juhatuse liikme Y kontolt on kantud Q kontole raha. Lisaks puuduvad Q-l alates 2017. a septembrist ametlikud sissetulekud.

3-21-279 C-ga sularahas. F ei kandnud saadud summat kaebaja kassasse ega pangakontole. Seega jäi sularaha täies ulatuses F kätte. Samas tasus kaebaja OÜ-le Avantirent ning Isekallur OÜ-le 06.03.2020pangaülekandega; 2) kaebaja väide, et ta jättis raamatupidamisele sularaha arvest C-le 1070,68 eurot teatamata, on paljasõnaline. Kaebaja ei ole vastavat arvet maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud ega parandanud oma käibedeklaratsiooni. Kuivõrd C poolt F-le antud sularaha ei kajastunud PortoEsto OÜ pangakontol ega kassas, jäi see F kätte. MTA on õiguspäraselt käsitlenud C-lt saadud tasusid F töötasuna; 3) Valga Uus 39 KÜ-lt 14.01.2020 saadud raha on õigesti maksustatud käibemaksuga. Kuigi nii kaebaja kui korteriühistu väidavad, et tegemist on eksliku kandega, mis kuulub tagastamisele, ei esitatud maksu- ega kohtumenetluses tõendeid raha tagastamise kohta korteriühistule. Kaebaja kajastas laekunud summa raamatupidamises ettemaksuna ning kasutas saadud raha ka oma majandustegevuses. Ebaõige on kaebaja väide, et EstOrland22 OÜ poolt Valga Uus 39 KÜ-le esitatud arvel on ekslikult märgitud kaebaja pangakonto number, kuid tegelikkuses puudub nimetatud arvel kaebaja arveldusarve number. Lisaks on arvel märgitud äriühingu nimi valesti (arvel märgitud Estorland OÜ, äriregistri andmete järgi peab olema EstOrland22 OÜ). Eelnevat ei saa pidada äritegevuses tavapäraseks. EstOrland22 OÜ ei ole MTA-le andnud täiendavat informatsiooni vaadeldava arve kohta. Äriregistrist nähtub, et äriühing on viimase majandusaasta aruande esitanud 2017. a kohta. Seega on põhjendatud MTA järeldus, et äriühingul puudub aktiivne majandustegevus, mistõttu ei saanud EstOrland22 OÜ osutada teenust Valga Uus 39 KÜ-le; 4) kaebaja hinnangul tuvastas MTA vääralt, et kaebaja jättis Raudheina tee 28 Maardu objektil tehtud töödelt deklareerimata 20% määraga käivet 7083,33 eurot ja tasumisele kuuluva käibemaksu 1416,67 eurot. Kaebuse kohaselt ei ole nimetatud objektil vundamenditööd lõpetatud ning selle eest ei ole tasu saadud. See kaebaja väide on vastuoluline. Kinnistu omanik kinnitas, et tasus tööde eest Estonia Woodhouses Ehitus OÜ-le 29.10.2019 arve nr 105 alusel (kirjeldus: „L plokk plaatvundamendi ehitus“) 20 544 eurot. Estonia Woodhouses Ehitus OÜ arveldusarvelt on tehtud 14.11.2019 ning 25.11.2019 ülekanne 8500 eurot Z arveldusarvele. Arveldusarvelt nähtub, et raha on kohe välja võetud. Z väited selle kohta, et ta sai Estonia Woodhouses Ehitus OÜ-lt laenulepingu alusel laenu, on tõendamata. Z esitatud 01.11.2019 laenulepingu nr 1243 (dtl 628) on allkirjastanud B ja Z. Samas eitab Estonia Woodhouses Ehitus OÜ juhatuse liige B selle laenulepingu sõlmimist. Maksumenetluses esitatud tõenditest nähtub, et Z arvelduskontole on kantud 02.05.2021 5700 eurot, mille Z on kohe kandnud Estonia Woodhouses Ehitus OÜ-le, märkides selgitusse „Laen nr 1243 tagasimakse“. Lisaks nähtub laenulepingu p-st 3, et laenusaaja kohustub tagastama 8500 eurot koos intressidega hiljemalt 31.12.2020. Väidetavat laenu hakati tagastama 02.05.2020 peale maksumenetluse alustamist. Ka Estonia Woodhouses Ehitus OÜ teine juhatuse liige H selgitas 05.05.2020, et äriühingul puudub majandustegevus. PortoEsto OÜ-ga sõlmiti Raudheina tee 28 Maardu objekti osas suuline kokkulepe vundamenditöödeks. Tööde ettevalmistustööd on tehtud. Estonia Woodhouses Ehitus OÜ ei deklareerinud R-le esitatud arve alusel tekkinud maksustatavat käivet ega tasunud riigieelarvesse käibemaksu kuni 02.07.2020. Äriühingu maksuvõlg 08.10.2020 seisuga on 8640 eurot; 5) äriregistrist nähtub, et on kaebaja esitanud 20.05.2021 2019. a majandusaasta aruande, mille järgi on kaebaja müügitulu olnud 145 438 eurot ning ärikahjum 2505 eurot. Maksuotsuse tegemise ajal ei olnud nimetatud aruannet esitatud, mistõttu ei saanud MTA kaebaja majandustegevuse kasumlikkust hinnata. Tulenevalt HKMS § 159 lg-st 2 hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Kuivõrd maksuotsus tehti 10.11.2020 ning kaebaja esitas 2019. a majandusaasta aruande 20.05.2021, lähtus vastustaja õigesti eeldusest, et kaebaja kahjum ei ole tõendatud;

3-21-279 6) kontrollitud perioodil kaebaja tehtud nn laenu tagasimakseid äriühingu osanikule (ajavahemikul 13.06.2016–20.05.2020) Y-le saab käsitada dividendide maksmisena. F selgitas 25.06.2020, et laenulepinguid ei ole sõlmitud. Laenu on antud erinevalt, kas sularahas F kätte, kes hoiab sularaha kodus sahtlis, või on see pandud kassasse, mis asus juhatuse liikme kodus. Osa laenust on tulnud Y-le eraisiku konto kaudu. Laenu saamise kohta ei ole raamatupidamises eraldi dokumente vormistatud. Kaebaja ei ole tõendanud, et Y andis äriühingule selles summas laenu. Y-l puudus raha vaadeldavas summas laenu andmiseks. Tulumaksu tuleks maksta ka juhul, kui äriühing oleks õigusvastaselt maksnud dividende omal algatusel; 7) kaebaja heidab MTA-le ette, et Kure tn objektilt saadud tulu on kogu ulatuses loetud tuluks, arvestamata tehtud ehitustöid ning soetatud materjale. Sularaha saamisel on seda kasutatud materjalide ostmiseks. Kuna kaebaja ei ole tõendanud materjalide ostmist, on kaebaja väide saadud sularaha kasutamise kohta materjalide soetamiseks paljasõnaline. Seega on alust eeldada, et D-lt saadud summa jäi F valdusesse; 8) kaebajal oli võimalus maksumenetluses taotleda käekirjaekspertiisi. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses vastavat taotlust esitanud; 10) kaebaja väide, et puuduvad tõendid 5000 euro, 500 euro ja 1576 euro saamise kohta, on paljasõnaline. Kaebaja ei ole kaebuses ega maksumenetluses selgitanud, et on astunud samme D-lt tehtud töö eest raha saamiseks; 9) maksuotsuses ei ole peetud Kure tee 105, Kallavere objektiga tehtud kulutusi F töötasuks; 10) tõenditest nähtub, et Q töötas PortoEsto OÜ objektidel. D selgitas 20.07.2020, et teab PortoEsto OÜ-st Q, kes oli ka ise igapäevaselt objektil tööl. Tema oli ka põhiline, kes tööd tegi. Lisaks selgitas D, et Q ladus müüri, ehitas vundamenti, tegi korstnatöid, paigaldas armatuuri, soojustas välis- ja siseseina ja ehitas uut puitpõrandat majaosa ühendamisel. Ta oli igal hommikul kell 8 kohal ja tegi tööd kella 17-ni või kauemgi. OÜ Fedosi juhatuse liige Ä selgitas 10.06.2020, et Kure tänava objektil tegi Q korstnatoru, kipsitöid ja aknapalesid. OÜ Toruspetsid juhatuse liige V selgitas 08.09.2020, et perioodil august 2019 kuni jaanuar 2020 töötas PortoEsto OÜ heaks lisaks teistele ka Q. Q töötas ka Uusaru 20 ja Kure 17 objektidel. Raudheina tee 28 objektil tegi tööd Q. Kure tee 105 objektil tegi Q maja juurdeehituse. Q tegi töid ka Depo ehituse juures. OÜ R&B Projekt juhatuse liige selgitas 15.04.2020, et Q oli PortoEsto OÜ tööline. Q 16.06.2020 selgitused on vastuolulised osas, et ta ei ole PortoEsto OÜs töötanud, vaid läks F-le appi müüri laduma ja parketti paigaldama tasu saamata.

13.Kaebaja tehtud laenu tagasimakseid äriühingu osanikule Y-le on MTA põhjendatult käsitanud dividendimaksena. Väljamakse maksuõiguslik kvalifitseerimine dividendiks ei sõltu üldjuhul sellest, kas äriühing on kinni pidanud äriseadustikus sätestatud kasumi jaotamise korrast ning maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, et dividende makstakse õigusvastaselt (Riigikohtu 05.12.2005 otsus asjas nr 3-3-1-56-05, p 14 ja 13.02.2008 otsus asjas nr 3-3-1-9007, p 15). TuMS § 50 lg 1 järgi on maksustamise eelduseks äriühingu väljamakse võrra äriühingu vara vähenemine ja vastavalt äriühingu osaniku vara suurenemine (Riigikohtu 26.11.2016 otsus asjas 3-3-1-28-16, p 12 ja 09.06.2017 otsus asjas 3-3-1-78-16, p 24). F selgitas, et laenulepinguid ei ole sõlmitud ning on ainult raamatupidamise kanded laenu andmise ja tagastamise kohta; laenu on antud erinevalt, kas sularahas F kätte, kes hoiab sularaha kodus sahtlis või on see pandud kassasse, mis asus juhatuse liikme kodus; osa laenust saadi Yle eraisiku konto kaudu; laenu saamise kohta ei ole raamatupidamises eraldi dokumente vormistatud (25.06.2020 suuliste seletuste protokoll; dtl 187). Kaebaja ei ole tõendanud, et Y andis äriühingule selles summas laenu. MTA on põhjalikult analüüsinud isiku tegelikke sissetulekuid ja tuvastanud, et Y-l puudus vaidlusalusel perioodil raha laenu andmiseks. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt põhjendatud, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (vt ka Riigikohtu 25.03.2009. a otsust asjas nr 3-3-1-3-09, p 20 ja 20.06.2007. a otsust asjas nr 3-3-1-34-07, p 13). Jättes väidetud väljamaksed korrektselt vormistamata ja tõendid laenutehingute kinnitamiseks esitamata, võttis kaebaja riski, et võimaliku maksuvaidluse korral võib väljamaksete hilisem tõendamine olla raskendatud. Halduskohus on maksuotsuse õiguspärasust hinnanud põhjendatult haldusakti andmise ajal olemasolevate faktide põhjal ning leidnud põhjendatult, et kuna kaebaja esitas 2019. a majandusaasta aruande 20.05.2021, siis ei saanud MTA seda aruannet maksuotsuse tegemisel arvestada. Halduskohus on oma järeldusi piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel. Asjaolu, kas 2019. a majandusaasta aruandes kasumit kajastatakse või mitte, ei välista dividendide maksustamist.