X. X. kaebus Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks, Politsei- ja Piirivalveameti 08.04.2021 otsuse ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, Terviseameti 11.04.2021 ettekirjutuse tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks, Terviseameti 11.04.2021 ja 14.04.2021 sunniraha rakendamise korralduste õigusvastaseks tunnistamiseks ning sunniraha sissenõudmise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X., volitatud esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja I – Vabariigi Valitsus (Sotsiaalministeeriumi kaudu), volitatud esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Kairi Kilgi Vastustaja II – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Maidla Vastustaja III – Terviseamet, volitatud esindajad Agne Ojassaar, Leho Kuusk ja Raul Sarri
Asja läbivaatamine
21.03.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta X. X. kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.05.2021 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.Vabariigi Valitsuse 09.03.2021 korralduse nr 111 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ (korraldus nr 111)1 p 1 ap-ga 1 muudeti Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 282)2 p 81 mh selliselt, et avalikus siseruumis kehtinud liikumispiirangut (koos viibida ja liikuda võivad kuni 2 isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, v.a kui koos liigub või viibib perekond või kui neid tingimusi pole võimalik tagada) hakati kohaldama ka välistingimustes avalikus kohas viibimisele ja liikumisele. Korralduse nr 111 p 1 ap-ga 2 muudeti korralduse nr 282 p 2014 mh selliselt, et ajavahemikul 11.03.-11.04.20213 ei kohaldatud korralduse nr 282 p-s 13 (avalike koosolekute pidamise tingimused) sätestatut. Korralduse nr 282 p 2014 ap 7 järgi olid välistingimustes lubatud avalikud koosolekud, kui seal ei viibita ajavahemikus kl 21.00–06.00. Samuti tuli järgida p-s 81 nimetatud nõudeid. Osalejate arv ei võinud olla rohkem kui 10 inimest ning teiste isikutega ei võinud kokku puutuda. Nimetatud piirangud kehtisid kuni 02.05.20214.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri staabijuht otsustas 08.04.2021 paigaldada Tallinnas Toompea lossi esisele platsile ja hiljem laiendatud alale piirdeaiad5, et abistada politseiametnikke avaliku korra tagamisel korralduse nr 282 alusel kehtestatud nõuete vastu protestivate isikute kogunemiskohtades, samuti et tagada avalikule koosolekule saabuvate ja viibivate inimeste elu ja tervise kaitse. Aluseks võeti korrakaitseseaduse (KorS) § 29 lg 1. Kuna avalik koosolek ei olnud registreeritud, ei olnud teada korraldaja ja puudus koosoleku korrapidaja, oli avaliku korra tagamise kohustus PPA-l kui üldkorrakaitseorganil. Politseiametnike kohustuseks oli tagada avalikul koosolekul avalik kord, osalejate hajutatuse nõudest kinnipidamine ja vältida ülerahvastatust, mis võinuks kaasa tuua viiruse leviku ja haigestumise tõusu, mis omakorda seadnuks ohtu avalikul koosolekul osalevate inimeste elu ja tervise.
3.Terviseamet tuvastas 11.04.2021 ettekirjutustega nr 489080760416 X. X. (kaebaja) poolt 11.04.2021 kl 11.37 aadressil Lossi plats 10, Tallinn toime pandud rikkumise. Kaebaja ei hoidnud välitingimustes toimunud koosviibimisel teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Seejuures ei liikunud ega viibinud ta koos perekonnaga ja ameti hinnangul oli nimetatud tingimust võimalik mõistlikult tagada. Korrarikkumine oli kõrvaldatav sellega, et kaebaja asuks koheselt hoidma teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad, millega väheneks kokkupuude teiste isikutega. Sõltumata kaebajale tehtud asjakohasest hoiatusest ei asunud kaebaja teiste isikutega vahemaad hoidma. Kuna korrarikkumise toimepanemise kohas Jõustus 11.03.2021. Kehtetu alates 26.08.2021.
Vabariigi Valitsuse 01.04.2021 korralduse nr 132 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ p 1 ap-ga 9 pikendati piirangut kuni 25.04.2021 ja Vabariigi Valitsuse 22.04.2021 korralduse nr 146 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ p 1 ap-ga 4 pikendati piirangut kuni 02.05.2021.
Muudeti Vabariigi Valitsuse 22.04.2021 korralduse nr 146 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ (korraldus nr 146) p 1 ap-dega 1 ja 6.
PPA 07.05.2021 vastus nr 1.1-21/310-2. Vt kaebuse lisa 6.
Terviseameti esitatud dokumendid „20210411;Terviseamet;riikliku järelevalve ettekirjutus01“ ja „20210411;Terviseamet;riikliku järelevalve ettekirjutus02“.
2(23)
3-21-1010
viibis teisi inimesi, kaalus teiste inimeste elu ja tervise kaitsmise huvi üles kaebaja vaba eneseteostuse. Kaebajat kohustati kl 11.50 koostatud ettekirjutusega viivitamatult lõpetama korrarikkumine ning kuni vastavasisulise meetme kehtivuseni hoidma välistingimustes avalikus kohas viibides ja liikudes teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Ettekirjutuse alustena viidati nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 44 lg-le 1, KorS § 5 lg-le 1 ja § 28 lg-tele 1 ja 2, korralduse nr 282 p-le 81 ja p 2014 ap-le 7. Kaebajat hoiatati, et ettekirjutuses nimetatud kohustuse mittetähtaegse või mittekohase täitmise korral kohaldatakse sunniraha 500 eurot.
4.Terviseamet rakendas 11.04.2021 korraldusega nr 489080760417 kaebaja suhtes sunniraha 500 eurot. Sunniraha rakendamise kohaks oli Vabaduse väljak Tallinnas. Korralduse kohaselt ei olnud kaebaja 11.04.2021 kl 13.06 seisuga täitnud nõuetekohaselt talle 11.04.2021 kl 11.50 tehtud ettekirjutust. Sunniraha eesmärk oli ettekirjutuse täitmise tagamine. Arvestades, et koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik on Eesti väga ulatuslik ja epideemia levib pidurdamatult ning viiruse leviku tõkestamise meetmete tulemuslikkuse suurendamiseks on oluline, et inimesed hoiaks välistingimustes avalikus kohas viibides ja liikudes teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad, on isikule määratav sunniraha proportsionaalne.
5.Terviseamet rakendas 14.04.2021 korraldusega nr 48908076041-18 kaebaja suhtes sunniraha 500 eurot. Sunniraha rakendamise kohaks oli Lossi plats 10, Tallinn. Korralduse kohaselt ei olnud kaebaja 14.04.2021 kl 14.10 seisuga täitnud nõuetekohaselt talle 11.04.2021 kl 11.50 tehtud ettekirjutust.
Kaebaja esitas 11.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tunnistada õigusvastaseks korralduse nr 111 p 1 ap 1 osas, milles see lisas korralduse nr 282 p-le 81 lause: „Käesolevas punktis sätestatud liikumisvabaduse piirangut kohaldatakse ka välistingimustes avalikus kohas viibimisele ja liikumisele“; 2) tunnistada õigusvastaseks korralduse nr 111 p 1 ap 2 osas, milles see puudutas korralduse nr 282 p 2014 muutmist järgmisel viisil: a) p 2014 sissejuhatus korralduse nr 282 p 13 kohaldamata jätmist puudutavas osas; b) p 2014 ap 7 avalikke koosolekuid puudutavas osas; 3) tunnistada õigusvastaseks PPA 08.04.2021 otsus Riigikogu esisele platsile ja selle vahetusse naabrusesse meeleavalduste läbiviimist takistavate piirdeaedade paigaldamise kohta ning PPA poolt nende piirdeaedade Riigikogu esisele platsile ja selle vahetusse naabrusesse paigaldamine, 11.04.2021 nende Riigikogu esisel platsil ja selle vahetus naabruses hoidmine ja nende abil meeleavalduse läbiviimise takistamine; 4) tühistada või tunnistada õigusvastaseks Terviseameti 11.04.2021 ettekirjutus; 5) tunnistada õigusvastaseks Terviseameti 11.04.2021 ja 14.04.2021 sunniraha rakendamise korraldused ning keelata sunniraha sissenõudmine.
Vabariigi Valitsus, PPA ja Terviseamet palusid jätta kaebuse rahuldamata.
Terviseameti esitatud dokumendid „20210411;Terviseamet;sunniraha „20210411;Terviseamet;sunniraha rakendamise02“.
Terviseameti esitatud dokumendid „20210414;Terviseamet;sunniraha „20210414;Terviseamet;sunniraha rakendamine02“.
rakendamise01“
ja
rakendamine01“
ja
3(23)
3-21-1010
8.Kohus jättis 10.05.2022 resolutsioonotsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Samuti tühistas kohus 12.05.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.
10.1.Kaebaja osales Toompeal Riigikogu hoone ees meeleavaldusel, mille eesmärgiks oli tõmmata tähelepanu seaduseelnõus nr 347 SE sisalduvatele murekohtadele ja puudustele. 09.04.2021 paigaldati Riigikogu esisele platsile metallist piirdeaiad, mis muutsid meeleavalduse jätkamise Riigikogu ees võimatuks. Meeleavaldajad jätkasid meeleavalduse läbiviimist Riigikogu hoone lähimas naabruses, Aleksander Nevski katedraali ja avaliku WC vahetus naabruses oleval Lossi platsi tn äärsel platsil. 11.04.2021 paigaldati Toompeale täiendavad metallist piirdeaiad, mis muutsid võimatuks meeleavalduse jätkamise Lossi platsil. Meeleavaldajad olid sunnitud koonduma kitsastele kõnniteedele piirdeaedade ääres, mis sõltuvalt kohal olevast meeleavaldajate arvust muutis kas oluliselt raskendatuks või võimatuks seal meeleavalduse jätkamise kahemeetrist distantsi hoides.
10.2.Korraldus nr 111 ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 34 ja 47, mis sätestavad liikumis- ja kogunemisvabaduse. Korralduses nr 111 ega selle seletuskirjas ei ole selgitatud, millisele NETS § 28 lg 5 punktile on piirangu kehtestamisel tuginetud. Kuna korraldusega nr 111 ei keelata avalike koosolekute pidamist, ei ole õigeks õiguslikuks aluseks NETS § 28 lg 5 p 2. NETS § 28 lg 5 p-s 3 on kirjeldamata, milliseid liikumisvabaduse piiranguid võib täitevvõim kehtestada, seega on see vastuolus PS §-ga 34 ja tuleb jätta kohaldamata. Isegi kui täitevvõimule liikumispiirangute kehtestamiseks piiramatu voli andmine NETS § 28 lg 5 p-ga 3 on kooskõlas PS §-ga 34, ei ole see kooskõlas PS §-ga 47, sest volitus „liikumisvabaduse piirangute kehtestamiseks“ ei hõlma endas volitust kehtestada piiranguid kogunemisvabadusele kui iseseisvale põhiõigusele. Kogunemisvabaduse piirangud on adresseeritud avalike koosolekute korraldajatele, mitte seal osalejatele. Kaebaja ei ole meeleavaldusi korraldanud, seega ei saa tema suhtes korralduse nr 282 p 2014 ap 7 kohaldada.
10.3.Liikumispiirangud ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega (PS § 10). Keskmiste võimetega isik ei pea aru saama, et liikumisvabaduse piirangud kohalduvad ka kogunemisvabaduse realiseerimisel. Samuti ei pea ta aru saama, millal on kahemeetrise vahemaa hoidmine mõistlikult võimalik. Iga päev toimub igal pool massiliselt kahemeetrise vahemaa hoidmise nõude rikkumisi (nt toidupoodide järjekordades, ühistranspordis, lennujaamas) ilma, et sellele tähelepanu juhitaks või mingeid menetlusi alustataks. Seetõttu tajutakse kahemeetrise vahemaa nõuet pigem soovitusena. Keskmiste võimetega koosolekul osalejalt ei saa eeldada, et ta hindaks jooksvalt, kas kahemeetrise vahemaa hoidmine on mõistlikult võimalik. Nt olukorras, kus kahemeetrise vahemaa hoidmine ei ole mõistlikult võimalik meeleavalduse kohta paigaldatud piirete tõttu.
10.4.Korraldust nr 111 ei ole vaidlusaluste piirangute osas motiveeritud. Ei ole põhjendatud, miks on avalike koosolekute läbiviimisel kahemeetrise vahemaa hoidmise nõue vältimatult vajalik, eesmärgi saavutamiseks sobiv ja mõõdukas, arvestades mh välistingimustes tuvastatud nakatumisjuhtumite marginaalset protsenti. Valitseb teaduslik konsensus, et koroonaviirusesse nakatumise tõenäosus on välistingimustes oluliselt madalam kui sisetingimustes. Seda kinnitavad ka Terviseameti kogutud andmed. Eestis on tuvastatud Covid-19 viiruse edasiandmine välistingimustes vaid 43 juhul. Muud efektiivsemad meetmed ei olnud
4(23)
3-21-1010
ammendunud. Nt jäeti lahti toidu- ja alkoholipoed, inimestel võimaldati puhkusereise ette võtta ja teistest riikidest Eestisse viirust sisse tuua. Töökohad on olnud üks peamisi koroonaviiruse leviku kohti ja inimeste kaugtööle suunamine kujutab endast vähemalt lühiajaliselt väga efektiivset viiruse leviku meedet. Lisaks saanuks kohustada siseruumides maski kandma. Vastustaja ei ole nende osas piirangute kehtestamist kaalunud ega põhjendanud, kuidas oleksid need piirangud intensiivsemad kui kogunemisvabadust piirav 2+2 reegli kehtestamine välistingimustes.
10.5.PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juhil (staabijuhil) puudus pädevus teha otsust, mille vahetuks tagajärjeks oli avaliku koosoleku koha muutmine. Avaliku koosoleku pidamise koha muutmise pädevus on KorS § 69 lg 1 järgi prefektil. Puudus vältimatu vajadus hoida ära kõrgendatud vahetut ohtu või seda tõrjuda (KorS § 69 lg 1). Lossi platsil või selle vahetus naabruses ei olnud aset leidmas mingit korrarikkumist, mille käigus olnuks ohus isikute elu, kehaline puutumatus, füüsiline vabadus, suure väärtusega varaline hüve või oleks olnud keskkonnakahju tekkimise oht või kuritegude toimepanemise oht. Isegi kui mingi oht oleks eksisteerinud, jääb arusaamatuks, kuidas piirdeaedade paigaldamine oleks saanud seda tõrjuda. Väide, et ka pärast piirdeaedade paigaldamist oli võimalik Toompea lossi ees meeleavaldust läbi viia, ei vasta tegelikkusele. Piirdeaial oleva sildi kohalt oli lubatud avalikust koosolekust osa võtta üksnes 10 inimesel. Toompeal avaldas aga meelt sadu inimesi. Asjaolu, et maksimaalselt 10 inimesele loodi võimalus avaldada meelt Toompea lossi ees, ei muuda olematuks, et enamikel meelt avaldama tulnud isikutele muudeti planeeritud kohas meele avaldamine võimatuks ja sunniti neid viima meeleavalduse läbi mujal.
10.6.Kuna korraldusega nr 111 seatud kahemeetrise vahemaa hoidmise nõue oli õigusvastane, on õigusvastane ka Terviseameti ettekirjutus. Lossi platsile ja selle vahetusse naabrusesse metallist piirdeaedade paigaldamine tekitas olukorra, kus Toompeal meelt avaldada soovinud isikud olid sunnitud koonduma kitsale alale Lossi platsi tn äärsele kõnniteele. Kui selle koondumise tulemuseks oli kahemeetrise vahemaa hoidmise nõude rikkumine, on selle põhjustanud PPA. Kaebaja ei ole pannud toime rikkumist, mille lõpetamist ettekirjutusega nõutakse. Terviseameti vaneminspektor R. S. kirjalik tunnistus ei ole usaldusväärne, sest kaebaja ei saanud viibida kl 11.50 samaaegselt nii isikute grupis kui ka politseibussis ettekirjutuse tegemise juures. Kaebaja viibis teiste meeleavaldajate hulgas ega oska täpselt hinnata, milline oli tema vahemaa teistega ja kui see ei olnud 2 m, siis kas selle vahemaa hoidmine oli mõistlikult võimalik. Kaebaja ei olnud enda hinnangul teiste meeleavaldajatega võrreldes tihedamas grupis. Kaebajale etteheidetav õigusrikkumine lõppes tema kutsumisega politseibussi. Ettekirjutusega ei saa nõuda juba lõppenud õigusrikkumise lõpetamist või tulevikus hüpoteetiliselt aset leidvast õigusrikkumisest hoidumist. Ettekirjutus ei olnud piisavalt selge. Kaebaja ei teadnud, kuidas täpselt oleks ta pidanud ettekirjutuse saamisel käituma. Kaebaja hoidis distantsi niivõrd, kui see oli mõistlikult võimalik. Ettekirjutusega ei saanud kohustada kaebajat meeleavalduselt lahkuma. Ettekirjutus on kaebaja suhtes diskrimineeriv ja ebaproportsionaalne. Kaebaja käitus sarnaselt väga paljude meeleavaldusel viibijatega. Meeleavaldustel ei järgitud kahemeetrise vahemaa hoidmise nõuet kohati massiliselt, kuid Terviseamet ega PPA ei viinud selles osas mingeid menetlusi läbi. Terviseametilt teabenõudele saadud vastuse kohaselt on alates 11.03.2021 koostatud kahemeetrise vahemaa mitte hoidmise osas kokku 3 ettekirjutust ja vaid kaebaja osas on rakendatud sunniraha. Jääb arusaamatuks, milline oli see kaebaja käitumist iseloomustav eritunnus, et teda ainsana otsustati rahaliselt mõjutada. Ettekirjutus on piirangu kehtetuks tunnistamise tõttu muutunud samuti 03.05.2021 kehtetuks.
10.7.Kuna korraldusega nr 111 seatud piirangud ja ettekirjutus on õigusvastased, on õigusvastased ka rakendatud sunnirahad. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks. Ettekirjutuse kehtivuse lõppemise tõttu ei saa kaebaja ettekirjutust enam täita ja 5(23)
3-21-1010
sunnirahad ei ole enam sundtäidetavad. Kaebaja taotleb ettekirjutuse ja sunniraha õigusvastasuse tuvastamist rehabiliteerival eesmärgil oma hea nime kaitsmiseks.
11.Vabariigi Valitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
11.1.Korraldusega nr 282 kehtestati inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sh riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks meetmed ja piirangud. Korraldusega nr 111 kehtestati mh täiendavad liikumisvabaduse piirangud välistingimustes avalikus kohas viibimisele ja liikumisele ning avalike koosolekute pidamisele. PS §-des 34 ja 47 sätestatud põhiõiguste näol ei ole tegemist absoluutsete õigustega, vaid neid võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata mh nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Korraldus nr 111 kehtestati NETS § 28 lg-te 2 ja 6 alusel, arvestades sama paragrahvi lg 2 p 2 ja lg-id 5 ja 8. Vaidlusaluste piirangute kehtestamisel on tuginetud NETS § 28 lg 5 p-dele 2 ja 3. 2+2 reegli näol on tegemist liikumisvabaduse piiranguga. NETS § 28 lg 5 p 3 vastab PS §-s 34 (ja PS §-s 3) sätestatud piirangute seadusliku aluse nõudele. Terviseamet või Vabariigi Valitsus võib eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestada liikumisvabaduse piiranguid. Covid-19 haigus on NETS § 2 lg 2 mõttes uudne ohtlik nakkushaigus. NETS § 28 lg 8 võimaldab uudse ohtliku nakkushaiguse tõkestamiseks kehtestada samu piiranguid, mida on lubatud kehtestada eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Kogunemisõiguse piiramine hõlmab endas ka väiksema ulatusega piirangut. Kaalutlusõigus annab õiguse sekkuda ka vähemal määral. NETS § 28 lg 5 p 2 vastab PS §-s 47 (ja PS §-s 3) sätestatud piirangu seadusliku aluse nõudele. Nakkushaigused levivad inimeste seas siis, kui inimesed kohtuvad. Seetõttu on nakkushaiguse leviku tõkestamise üks olulisi ja põhilisi meetmeid nakkuse levimise takistamisel inimeste lävimise piiramine. Elus ei ole võimalik kõike ette näha, mistõttu ei ole võimalik tagada olukorda, kus kõik normid sisaldavad detailseid koosseise ja õigusjärelmeid. NETS § 28 lg 5 p 3 alusel on Terviseametil ja Vabariigi Valitsusel võimalus lahendada probleeme olukordades, kus konkreetse kohustuse või piirangu sätestamine seaduses ei olnud seaduse vastuvõtmise ajal tuleviku määramatuse tõttu võimalik. Sel eesmärgil on seadustes üldvolitusnormid. NETS § 28 lg 8 ei näe ette, et uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks rakendatavad meetmed peavad olema ajutised ja vältimatult vajalikud, nagu on ette nähtud NETS § 28 lg-s 5. Seni on Vabariigi Valitsus piirangute kehtestamisel lähtunud NETS § 28 lg-te 2 ja 5 nõuetest, kehtestades ajutised piirangud ja hinnates piirangute vältimatut vajadust.
11.2.Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti üleüldine avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sh võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Arvestada tuleb ka seda, et nakatunute ja surmajuhtude arv oli kogu maailmas, sh Eestis tõusutrendis. Haiglaravi vajavate haigestunute arvu tõus ohustas juba ümberkorraldatud tervishoiusüsteemi toimepidevust ja seda väga lühikese aja jooksul. Ohus olid nii inimeste tervis ja elu kui ka arstiabi kättesaadavus. Kuna haigestumuse intensiivsus oli endiselt väga suur ja viiruse levik ulatuslik, oli ohus ka muude valdkondade toimepidevus ja riigi suutlikkus täita kõiki PS-iga ettenähtud kohustusi.
11.3.Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 puhul on tegemist uudse ohtliku nakkushaigusega, mille olemust avastab kogu maailm sammhaaval ja mille vastu puudub tänaseni ravi. Rangemad meetmed on asjakohased ka uudse ja samas ohtliku nakkushaiguse korral, mille puhul on veel piiratud hulgal andmeid selle nakkuse levikuviiside, peiteaja, haiguse kulu või ravi jms kohta, kuid riigil tuleb astuda samme isikute tervise kaitseks. 6(23)
3-21-1010
Korraldusega nr 111 kehtestatud piirangud riivavad mitmeid põhiõigusi ja neid kõiki ei ole korralduses ükshaaval loetletud. Vabariigi Valitsus on hinnanud, et kehtestatud piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes. Piirangud ja meetmed mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi eesmärgil.
11.4.Korralduse nr 282 p-s 81 sätestatud 2+2 reegel kohaldus igasugusele välistingimustes avalikus kohas viibimisele ja liikumisele. Piirangu adressaadiks on igaüks, kes viibib või liigub välistingimustes avalikus kohas, mitte ainult koosoleku korraldaja. Meeleavaldused Toompeal, millele kaebaja viitas, toimusid välistingimustes avalikus kohas ja seal viibimisel tuli järgida 2+2 reeglit. Korralduse nr 282 p 2014 ap 7 on suunatud eelkõige avaliku koosoleku korraldajale. Samas on võimalikud ka sellised avalikud kogunemised, kus inimesed spontaanselt kogunevad teatud kohta meelt avaldama ja kogunemise korraldajat üheselt määratleda ei ole võimalik. Sellisel juhul on kogunemisel viibivad inimesed kohustatud järgima kehtestatud piiranguid. Kui on juba näha, et osalejate piirarv on täis, ei tohiks mõistlik ja õiguskuulekas inimene kogunemisest osa võtta isegi siis, kui parasjagu korraldajat või korrakaitseorganit ei ole. Olukorras, kus riigis on kehtestatud tervishoiualane hädaolukord, nakkushaiguse epideemiline levik ja tervishoiusüsteem on ülekoormatud ning kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, peab iga inimene järgima avalikel koosolekutel ja kogunemistel kehtestatud piiranguid ka siis, kui korraldaja või korrakaitseorgan ei ole vahetult juures piirangute täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks.
11.5.Vaidlusalused piirangud on selged. Korralduse nr 282 p-st 81 tuli üldine kohustus järgida välistingimustes avalikus kohas viibimisel ja liikumisel 2+2 reeglit ehk hoida kahemeetrist vahemaad. Viidatud punktis ei ole kehtestatud erisusi konkreetsete tegevuste osas. Kahemeetrise vahemaa hoidmise kohta on korralduse nr 111 seletuskirjas toodud mitmeid näiteid. 2+2 reegel kehtestati esimest korda 2020. a märtsis eriolukorra ajal ja 2020. a sügisel. Seega ei ole tegemist uudse ja isikule arusaamatu reegliga. Korralduse nr 111 seletuskirja kohaselt tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest vähendada kontakte. Kui isik ise ei oska hinnata kahemeetrist vahemaad, siis tuleb lähtuda konkreetse korrakaitseorgani juhistest. Kaebajale tehti Toompeal meeleavaldamise käigus märkus kahemeetrise vahemaa hoidmise kohta. 2+2 reegli sõnastusest ja seletuskirjast on selgelt aru saada, et tegemist ei ole soovituse, vaid kohustusega. Reegli täitmise kohustust on kajastatud palju meedias. Ka ei muuda asjaolu, et iga reegli rikkuja suhtes ei alustata menetlust, reeglit ennast soovituslikuks nõudeks. Terviseameti ja PPA ressursid on piiratud ning kriisiolukorras ootabki riik iga kodaniku panust kriisist väljumiseks, milleks antud juhul oli nakkushaiguse leviku piiramise eesmärgil kehtestatud piirangute järgimine. Asjaolu, et mõni teine inimene võis ka rikkuda kehtestatud piiranguid, ei õigusta kaebajapoolset rikkumist. Üldkorralduse regulatsioon oli selge ja üheselt mõistetav, adressaadile asetatud kohustuste tekkimise eeldused ning nende sisu ja ulatus olid üheselt mõistetavad ja arusaadavad.
11.6.Piirdeaiad paigutati meeleavalduse toimumiskohta inimeste hajutatuse tagamiseks ja nende väiksematesse gruppidesse suunamiseks. Piirdeaedade paigaldamise tulemusena ei olnud meeleavaldusel osalejad kohustatud otsima meeleavalduse jätkamiseks uut kohta, vaid tulnuks kuulata PPA ja Terviseameti ametnike juhiseid hajutatuse ja osalejate väiksematesse gruppidesse suunamise osas.
11.7.Korraldust nr 111 on piisavalt motiveeritud ja selgitatud nii korralduses endas kui seletuskirjas. Piirangud olid kaalutud ja neid peeti erinevatest alternatiividest proportsionaalseimaks. Iga konkreetse piirangu juures sama põhjenduse välja toomine ei muuda haldusakti rohkem motiveeritumaks, vaid pigem koormab seda. Korralduse nr 111 põhjendavas osas on selgitatud, et uued, senisest rangemad piirangud olid vajalikud, kuna korralduse kehtestamise ajal kujutas viiruse epideemia endast kõrgendatud ohtu KorS § 5 lg-te 3 ja 4 7(23)
3-21-1010
tähenduses. Ohus olid nii inimeste tervis ja elu kui ka üldine arstiabi kättesaadavus. Kuna haigestumise intensiivsus oli endiselt väga suur ja viiruse levik ulatuslik, olid ohus ka muude valdkondade toimepidevus ja riigi suutlikkus täita kõiki PS-iga ettenähtud kohustusi. Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, nt arstid, politseinikud, päästjad jne, haigestumisel on tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel. Piirangute rakendamisega NETS-i alusel püüti ära hoida olukorda, kus nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorda oleks vaja lahendada hädaolukorra seaduse (HOS) alusel eriolukorra raames. Kuna viirus levik lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, on viiruse leviku ennetamiseks ja tõrjumiseks sobiv abinõu vähendada isikutevahelisi kontakte ja vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist. Kehtestades täiendavaid piiranguid mh avalike koosolekute pidamisele ning välistingimustes avalikus kohas liikumisele ja viibimisele, on võimalik vähendada isikutevahelisi kontakte ja vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist. Korraldus nr 111 on põhjendatud, isikute õigusi ja vabadusi on kaalutud ning seda kõike on tehtud Eesti kontekstis, võttes arvesse viiruse leviku iseloomu, taset ja ulatust ning praktikas tuvastatud nakatumiskohti ja ka teadmata nakatumiste osakaalu, haiglakoormust, viirusest põhjustatud surmade arvu, vaktsineerituse taset jt Eestis ja Euroopa Liidus kasutatavaid mõõdikuid. Enne iga korralduse vastuvõtmist konsulteerib Vabariigi Valitsus teadusnõukoja ja Terviseametiga.
11.8.Korraldusega nr 111 piirangute kehtestamine oli vajalik, sest sel ajal oli Eestis nakkuse levik laialdane ja ulatuslik, teadmata nakatumiskohtadega nakatunute osakaal oli üle 30% kogu nakatunute hulgast ja Terviseametil puudus täielik ülevaade haigete nakatumise põhjustest. Lisapiirangute kehtestamise aluseks oli ka suurema nakatumisvõimega viiruse tüvede senisest laialdasem levik, mille osakaal Eestis levivate SARS-CoV-2 tüvede hulgas oli veebruari keskpaigast pidevalt suurenenud. Asjaolule, et kehtestatud liikumispiirangud ei olnud piisavad, viitavad korralduse nr 111 seletuskirjas avaldatud faktid, et nakatumiste kasv oli tõusutrendis erinevates maakondades ja kõigis vanuserühmades. Jätkus tuvastatud kollete arvu suurenemine. Levima hakanud viiruse tüvi oli 1,5 korda kõrgema nakatumismääraga võrreldes varasema tüvega. Seda arvestades ei olnud põhjust eeldada, et seni kehtinud meetmed oleks suutnud nakatumist efektiivselt langusesse viia. Samuti puudusid kehtestatud piirangutele efektiivsemad alternatiivid. Oluline on välja tuua, et ei kehtestatud absoluutset keeldu kogunemisvabadusele, vaid kehtestati tingimused, milliste täitmise korral oli lubatud avalike koosolekute pidamine. Avalikku koosolekut on võimalik korraldada ja sellel osaleda ning meelsust avaldada ka muul viisil kui füüsiliselt kogunedes, nt veebi vahendusel. Kogunemiste ja avalike koosolekute pidamisel ei tohi tekkida olukorda, kus niigi epidemioloogiliselt keerulises olukorras nakatumistase veel tõuseb. Seega on vaidlusalused piirangud mõõdukad. Kuna tegemist oli piirangutega, mida oli kohaldatud juba varem, siis oli Vabariigi Valitsusel piirangute uuesti kehtestamisel olemas teadmine, et piirangud on tõhusad ning aitavad kaasa nakkushaiguse leviku tõkestamisele. Piiranguid ja meetmeid vaadatakse perioodiliselt üle ja kui need ei ole enam vajalikud, siis neid leevendatakse või tunnistatakse kehtetuks.
11.9.Koroonaviirusesse nakatumise tõenäosus on välistingimustes madalam kui sisetingimustes, kuid oht ei ole täielikult välistatud. Haiguse levimist välistingimustes kinnitavad ka mitmed nii Eestis kui mujal riikides aset leidnud üritused. Kuna viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, on kahemeetrise vahemaa hoidmise nõue igati kohane vähendamaks nakkuse levimist nii sise- kui välistingimustes. Tegemist ei ole intensiivse põhiõiguse riivega, sest seatud ei ole absoluutset liikumise keeldu. Piirangud, millega oleks suletud toidukauplused või keelatud isikutel reisida, oleksid olnud oluliselt intensiivsemad.
12.PPA palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8(23)
3-21-1010
12.1.Tallinnas kogunesid inimesed meeleavaldustele erinevatesse kohtadesse: Toomapea lossi ette, Vabaduse väljakule, Raekoja platsile ja Kadriorgu. Lisaks toimusid rongkäigud ühest paigast teise. Meeleavaldustel ühtegi isikut, kes oleks võtnud vastutuse koosoleku korraldamise eest, ei olnud, st puudus koosoleku korraldaja. Seetõttu asus politsei KorS-i alusel meeleavaldustel avalikku korda tagama ja teostama selle üle riiklikku järelevalvet. PPA lähtus oma tegevuses korralduse nr 282 p-dest 81 ja 2014. Korralduses nr 111 toodud põhjenduste kohaselt oli tegemist kõrgendatud ohuga, kus kaitstavaks hüveks oli inimeste tervis ja elu ning riigi toimepidevus. Ohus ei olnud ainult meeleavaldusel osalenud inimeste elu ja tervis, vaid kõikide inimeste elu ja tervis, sest nakatumiseks piisas üksnes lähikontaktist nakkusohtliku inimesega. Toompea lossi platsil oli esialgu inimesi vähe ja hajutatus oli tagatud. Meeleavaldusel olid kohapeal korda tagamas nii PPA kui ka Terviseameti ametnikud, kes vestlesid inimestega ning juhtisid tähelepanu kehtivatele piirangutele ja nendest kinnipidamise vajalikkusele. Mida aeg edasi, seda enam rahvast kogunes ja seda enam oli inimesi, kes ei pidanud kehtivatest piirangutest kinni ja korra tagamiseks ainult vestlusest inimestega ei piisanud. Inimesed seisid lähestikku. Hajutamise nõude tagamiseks ja ohu tõrjumiseks otsustati paigaldada piirdeaiad. Valitud meede oli asjaolusid arvestades proportsionaalne, sest võimaldas ühest küljest inimestel avaldada meelt ning teisest küljest tagas hajutatuse nõude täitmise ja seeläbi vähendas ohtu inimeste tervisele ja elule. Piirdeaiad paigaldati 09.04.2021 Toompea lossi ees oleva platsi äärde kahes rivis viisil, kus meeleavaldajate vahel oleks hajutatuse nõude tagamiseks piisav vahemaa. Meeleavaldustest osavõtjad keeldusid aedadega piiratud alale minemast ning liikusid meelt avaldama Aleksander Nevski katedraali ja Komandandi aia vahel asuvale tänavale ning kogunesid suurtesse rühmadesse Komandandi aeda. Järgmistel päevadel kogunes Toompeale veel rohkem inimesi. Kaebajal oli vaba valik otsustada, kus ta oma meelt avaldab, kas Toompea lossi platsil või mõnel kõrvaltänaval, kus rahvast oli rohkem ja teistega distantsi hoidmine keerulisem. Distantsi hoidmise reegel kehtis igale avalikus välisruumis liikuvale inimesele ja ta pidi selle täitmist ise jälgima.
12.2.Piirdeaedade paigaldamisega ei muudetud avaliku koosoleku kohta. Koosoleku koha muutmiseks puudus vajadus, sest korralduse nr 282 kohaselt oli avaliku koosoleku pidamine lubatud. Koosoleku koha muutmiseks oleks tulnud piirdeaiad paigaldada viisil, kus inimesed ei pääseks üldse Toompeale. Praegusel juhul oli kaebajal ka pärast piirdeaedade paigaldamist võimalik Lossi platsil meelt avaldada.
13.Terviseamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
13.1.Ettekirjutus ja selle alusel kohaldatud sunnivahend on kooskõlas korralduse nr 282 p-ga 81, p 2014 ap-ga 7 ja p-ga 21. Terviseameti ülesanne oli Vabariigi Valitsuse korralduse rakendamisel määrata täpsemalt kindlaks need isikud ja juhtumid, kelle suhtes ja mis ulatuses korraldusest tulenevad piirangud rakendusid, samuti täpsustada sunnivahendi kohaldamise tingimusi. Ettekirjutus oli suunatud üldkorralduse (korraldus nr 282) täpsustamisele ja määras üheselt kindlaks, et ka avaliku kogunemise kohas peab kaebaja järgima distantsi hoidmise nõudeid. Üldkorraldus, millest tulenes rakendatud liikumispiirang, kehtis nii ettekirjutuse tegemise hetkel kui ka sunniraha kohaldamise hetkel. Korralduse nr 282 põhjenduste kohaselt võis korralduse täitmise tagamiseks kohaldada sunniraha kuni 9600 eurot. Konkreetse juhtumi puhul oli proportsionaalne ja mõjus sunniraha 500 eurot.
13.2.Piirangute kehtestamisel, ettekirjutuse tegemise ja sunniraha kohaldamisel oli riigis viiruse üleriigiline ulatuslik epideemiline levik ning haigestumise intensiivsus väga suur. Vabariigi Valitsuse korraldust eiravad isikud seadsid ohtu enda ja teiste inimeste tervise. Palju oli asümptomaatilisi haigeid, kes võisid nakatada teisi. Eriti suur oht haiguse levikuks oli avalikel või muudel rahvarohketel kogunemistel, kus piiratud alal oli pikka aega koos palju inimesi, kes ei olnud omavahel tuttavad või lähikondsed. Tegemist ei olnud abstraktse ohuga, 9(23)
3-21-1010
sest Covid-19 viirus oli olemas ja selle levik nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas väga kõrge. Seega oli konkreetsel ajal ja kohas, kus ettekirjutus tehti, suur tegelik oht nakatuda või nakatada teist isikut viirusega. Nii Vabariigi Valitsuse korraldus kui ka Terviseameti ettekirjutus olid suunatud selle ohu ennetamisele ja tõrjumisele.
13.3.Ettekirjutus ega sunnirahad ei ole diskrimineerivad. Asjaolu, et korrakaitseorgan ei saa ressursside puudumise tõttu reageerida kõigile korrarikkujatele, ei tähenda seda, et reageerimine konkreetsele korrarikkumisele oleks diskrimineeriv. Terviseameti praktikas on reeglina piisanud piirangute ja nende vajalikkuse selgitamisest ning seetõttu pole olnud vaja teha ettekirjutusi. Ka nendel vähestel juhtudel, kui Terviseamet on teinud ettekirjutuse, on see vabatahtlikult täidetud või ei ole Terviseamet rikkumise jätkamist tuvastanud. Kaebaja keeldus selgelt Vabariigi Valitsuse korralduse ja Terviseameti ettekirjutuse täitmisest ning tema puhul tuvastas Terviseamet kahel korral ettekirjutusega pandud kohustuse rikkumise. Seega põhjustas kaebaja ise selle, et talle tuli teha ettekirjutus ja määrata kahel korral sunniraha.
13.4.Alates korralduse nr 146 jõustumisest ei ole sunniraha enam sundtäidetav. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks. See ei tähenda, et 11.04.2021 ja 14.04.2021 sunniraha rakendamine oli õigusvastane. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust tuleb hinnata nende andmise hetke seisuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vabariigi Valitsuse seatud piirangud
14.Kaebaja eesmärgiks on vaidlustada Terviseameti 11.04.2021 ettekirjutust ning 11.04.2021 ja 14.04.2021 sunniraha korraldusi. Need tehti sel ajal kehtinud ja Covid-piiranguid seadnud korralduse nr 282 alusel. Kuigi kaebaja on vaidlustanud korraldust nr 111, tuleb kaebaja eesmärgist lähtudes siiski tõlgendada, et kaebaja eesmärgiks oli vaidlustada korralduse nr 282 vastavaid sätteid. Korralduse nr 111 ülesandeks oli muuta korralduse nr 282 norme ja sellega tema toime lõppes. Korraldus nr 111 iseseisvalt ja jätkuvalt kellegi õigusi ega kohustusi ei reguleerinud. Seda tegi korraldus nr 282.
15.Arvestades kaebaja eesmärki, tuleb lähtuda korralduse nr 282 redaktsioonist, mis kehtis 11.-14.04.2021. Sel ajal kehtisid vaidlusalused sätted järgmises sõnastuses: Korralduse nr 282 p 81: „Avalikus siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk. Käesolevas punktis sätestatud liikumisvabaduse piirangut kohaldatakse ka välistingimuses avalikus kohas viibimisele ja liikumisele.“. Korralduse nr 282 p 2014 ap 7: „Korralduse punktides 9–11 ja 13–20 sätestatut ei kohaldata alates 11. märtsist 2021. a kuni 25. aprillini 2021. a (kaasa arvatud) ning nimetatud ajavahemikul kohaldatakse järgmisi meetmeid ja piiranguid: /.../ 7) välistingimustes on lubatud üksnes avalikud koosolekud, avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused ning muuseumides viibimine, kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00 ja kui muuseumides on tagatud, et täituvus ei oleks rohkem kui 25%. Samuti peab olema tagatud, et järgitakse punktis 81 nimetatud nõudeid. Avalikud
10(23)
3-21-1010
koosolekud, avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 10 inimest ning kokku ei puututa teiste isikutega. Piirangut ei kohaldata korraldaja või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;“.
16.Kaebaja vaidlustab: 1) korralduse nr 282 p 81 viimast lauset, mis laiendas avalikus siseruumis kehtestatud piiranguid välistingimustes avalikus kohas viibimisele ja liikumisele; 2) korralduse nr 282 p 2014 sissejuhatavat osas, mis välistas teatud ajaperioodiks sama korralduse p-s 13 sätestatud avalikele koosolekutele seatud tingimuste kehtivuse; 3) korralduse nr 282 p 2014 ap-s 7 välistingimustel toimuvatele avalikele koosolekutele kehtestatud tingimusi. Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja hinnangul on õigusvastased tingimused, mille kohaselt tuleb välistingimustes toimuvatel avalikel koosolekutel: 1) liikuda mitte suuremates kui kaheliikmelistes gruppides; 2) hoida teiste inimestega kahemeetrist vahemaad; 3) piirduda avaliku koosolekul kuni 10 osalejaga. Korralduse nr 282 p 13 ap 3 järgi olnuks õues korraldatavate avalike koosolekute puhul lubatud suurimaks osalejate arvuks 250 inimest ja tagada tulnuks isikute hajutatus.
17.Terviseamet tegi kaebajale ettekirjutuse ja määras sunniraha, sest kaebaja osales avalikul koosolekul, kus ta ei hoidnud teiste isikutega kahemeetrist vahemaad. Järelikult saavad kaebaja vaidlustatud korralduse nr 282 nõuded tema õigusi riivata.
18.Kohus ei nõustu kaebajaga seisukohaga, et kehtestatud piiranguid ei ole põhjendatud. Piirangute kehtestamise põhjendused ja kaalutlused on välja toodud nii korraldustes nr 282 ja nr 111 endis kui ka nende seletuskirjades9.
18.1.Korralduses nr 111 on vaidlusaluseid piiranguid põhjendatud inimeste elu ja tervise, ülekaaluka avaliku huvi ja riigi toimepidevuse kaitse vajadusega. Korraldusega seatud meetmed ja piirangud on vältimatult vajalikud Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks. Inimestel on õigus tervise kaitsele (PS § 28 lg 1) ja riigi ülesanne on teha kõik võimalik, et viiruse levikut takistada. Avalikes huvides on, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sh võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Nakatunute ja surmajuhtude arv on kogu maailmas, sh Eestis tõusutrendis. Haiglaravi vajavate haigestunute arvu tõus võib ohustada juba ümberkorraldatud tervishoiusüsteemi toimepidevust ja seda väga lühikese aja jooksul. PS võimaldab riigil põhiõigusi ja vabadusi piirata, mh piirata liikumisvabadust teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Piirangute kehtestamisel on lähtutud NETS § 28 lg-test 2, 5 ja 6 ning arvestades lg-t 8. Korraldusega kehtestatavad piirangud on hinnatud erinevatest võimalikest alternatiividest tõhusaks ning isikute õigusi ja vabadusi võimalikult Kättesaadavad veebilehel https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisijuhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-nr-282.
11(23)
3-21-1010
vähe piiravaks. Uued, senisest rangemad piirangud on vajalikud, kuna korralduse kehtestamise ajal, märtsis 2021, kujutab viiruse epideemia endast mitte üksnes suurt, vaid ka kõrgendatud ohtu KorS § 5 lg-te 3 ja 4 tähenduses. Ohus on nii inimeste tervis ja elu kui ka üldine arstiabi kättesaadavus. Kuna haigestumuse intensiivsus on endiselt väga suur ja viiruse levik ulatuslik, on ohus ka muude valdkondade toimepidevus ja riigi suutlikkus täita kõiki PS-iga ettenähtud kohustusi. Piirangute rakendamisega püütakse ära hoida olukorda, kus nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorda oleks vaja lahendada HOS-i alusel eriolukorra raames. Piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade või näiteks käte kaudu. Viirus levib kiiremini halvasti ventileeritud siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ja haiglaravi vajaduseks. Kehtestatavate piirangute eesmärk on senisest veelgi laialdasemalt ja tõhusamalt vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut. Lisapiirangute kehtestamise aluseks on ka suurema nakatamisvõimega viiruse tüvede, eelkõige tüve B.1.1.7 senisest laialdasem levik, mille osakaal Eestis levivate SARSCoV-2 tüvede hulgas on 2021. a veebruari keskpaigast alates pidevalt suurenenud ja on endiselt olulises tõusutrendis. Teadusnõukoja hinnangul on erinevatele teadusallikatele tuginedes B.1.1.7 tüve ülekandumine nakatunult tervele inimesele hinnanguliselt 1,3–1,5 korda tõenäolisem võrreldes seni levinud tüvedega.
18.2.Korralduse nr 111 seletuskirja kohaselt peab Vabariigi Valitsust nõustava teadusnõukoja hinnangul Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku peatamiseks olema nakatumiskordaja alla ühe. Teadlaste hinnangul on võimalik nakatumiskordajat alandada, kui inimesed suudavad omavahelisi kontakte 20% vähendada ja kui suureneb umbes 10% distantsi hoidmine koos maski kandmisega. Terviseameti hinnangul on Eestis viiruse üleriigiline ulatuslik epideemiline levik ja haigestumise intensiivsus on väga suur. Covid-19 on inimeselt inimesele leviv haigus ja seega on tal potentsiaal levida kõigis kohtades, kus on inimestevahelised kontaktid. Kiireks nakkuse leviku pidurdamiseks on teiste riikide praktika kohaselt olnud vaja rangeid ja üldisi piiranguid inimeste liikumisele ja kogunemisele. Eestis on nakkuse levik niivõrd laialdane ja ulatuslik, et valdkondlike või regionaalsete piirangute mõju ei ole tõenäoliselt piisav nakkuse leviku pidurdamiseks mh ka seetõttu, et suur hulk inimesi ei ole teadlikud, kust nakkus saadi. Piirangute kehtestamisel on peetud silmas, et 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on Eestis kõrge ning haigestumuse intensiivsus on väga suur ja viiruse levik ulatuslik kogu Eestis. Teadmata juhtude osakaal ehk inimeste arv, kelle puhul on nakatumispaik teadmata, on üle 30% kogu nakatunute hulgast ning Terviseametil puudub täielik ülevaade haigete nakatumise põhjustest, eriti Harjumaal. Haigete arv on suurenenud kõikides vanuserühmades. Jätkus ka tuvastatud kollete arvu suurenemine. Nakatumise kiire ja ulatuslik kasv on Vabariigi Valitsust nõustavate teadlaste hinnangul tõenäoliselt seotud Eestis levima hakanud SARS-CoV2 agressiivsema tüvega B1.1.7 laialdase levimusega. Rahvusvaheliselt on teada, et see tüvi on seotud 1,5 korda kõrgema nakatumismääraga võrreldes varasema tüvega. Seda arvestades ei ole põhjust eeldada, et hetkel kehtestatud meetmed on suutnud või suudavad nakatumist efektiivselt langusesse viia. Kohtumiste vältimine on jätkuvalt normiks ligi 50% elanikkonna seas, kuid see on langemas, samuti on nooremad inimesed hakanud kohtumiste vältimist vähem tõsiselt võtma. Ka kodus püsimine on langevas trendis. Samuti on märgatavalt suurenenud nende osakaal, kes ei muuda midagi oma tegevustes pärast kokkupuudet nakatunuga, mistõttu suureneb viiruse leviku oht veelgi. Lähtuvalt eelnevast on viiruse leviku tõkestamiseks põhjendatud kehtestada ulatuslikud piirangud inimeste tegevustele, mis ei ole esmavajalikud, üle kogu Eesti.
12(23)
3-21-1010
Korraldusega kehtestatakse nö 2+2 reegel ka avalikus väliruumis, mis tähendab, et avalikus väliruumis on lubatud viibida ja liikuda koos kahel inimesel ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata perekondade kohta ja juhul kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Juhtumiteks, mil nimetatud piiranguid ei võimalik mõistlikult tagada, võivad olla nt vajadus osutada vältimatut abi (kiirabibrigaad), teha päästetöid või inimeste elukondlikuks teenindamiseks vajalikke avariitöid, kui selleks on vajalik vähemalt kolme töötajat (veeavarii, elektrikatkestus), tagada liikumisvabadus isikutele, kes ei saa liikuda teise isiku abita, vajadus osa võtta matustest või osaleda riigikaitsega või siseturvalisusega seotud väljaõppel. Üldpõhimõte on, et lähtuda tuleb mõistlikkuse põhimõttest vähendada kontakte. Seega nähakse ette liikumisvabaduse piirang, mille kohaselt välistingimustes avalikuks kasutamiseks ette nähtud kohtades, mille all mõeldakse eelkõige väliseid mängu- ja spordiväljakuid, randu, promenaade, tervise- ja matkaradu, parke, tuleb hoida teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kuivõrd Covid-19 haiguse põhjustaja näol on tegemist inimeselt inimesele leviva viirusega, siis tuleb hoida teiste isikutega vähemalt kaks meetrit vahet, et takistada viiruse levikut piisknakkuse teel. Piirangu järgimisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning rakendada seda siis, kui seda on võimalik tagada. Näiteks kui kõnnitee on 1,5 m lai, siis ei ole isik kohustatud liikuma sõiduteel, vaid lähtuda tuleb kaugusest, mida kõnnitee laius võimaldab. Samuti juhtumid, kus näiteks rohkem kui kaks politseinikku peavad kinni korrarikkujaid jne. Nn 2+2 reegel kehtestatakse ka välistingimustes, kuna praeguseks on selgunud, et juba kehtestatud liikumisvabaduse piirangud ei ole olnud Covid-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks piisavad.
18.3.Lisaks on korralduses nr 282 põhjendatud Covid-piirangute kehtestamist sellega, et koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud Covid-19 haigus vastab NETS § 2 lg 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse, ning korraldusega kehtestatavad nõuded, meetmed ja piirangud toovad ilmselgelt kaasa olulise ühiskondliku ja majandusliku mõju. Hetkel on viiruse leviku risk väga suur, seega on selle vähendamiseks proportsionaalne piirata korralduses nimetatud kohtades isikute liikumisvabadust inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut.
18.4.Korralduse nr 282 seletuskirjas on välja toodud, et korraldusega kehtestatakse liikumisvabaduse piirangud avalikes kohtades ning avalike kogunemiste piirangud, mis on vajalikud, et ennetada koroonaviiruse SARS-CoV-2 uut puhangut. Korraldus kehtestatakse NETS § 28 lg 6 alusel, arvestades sama paragrahvi lg 5 p 2 ja 3 ning lg-t 8, sest endiselt on viiruse laialdase leviku risk väga suur ja selle vähendamiseks on proportsionaalne piirata isikute liikumisvabadust inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sh riigi toimepidevuse kaitseks, et tõkestada Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut. PS § 34 võimaldab liikumisvabadust piirata mh teiste inimeste õiguste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Samuti võimaldab PS § 47 kogunemisvabadust piirata mh koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Kuna viiruse efektiivse ravi ja vaktsiini kasutusse jõudmise aeg ei ole teada, on jätkuvalt kohane rakendada üldisi piiranguid viiruse leviku tõkestamiseks.
19.Kohtu hinnangul võib eeltoodud põhjendusi pidada piisavateks ja kaalutletuteks. Üksnes asjaolu, et kaebaja nende põhjendustega ei nõustu või Covid-haiguse olemasolusse ei usu, ei muuda korraldusi põhjendamatuteks. Korralduste põhjendamisel tuleb arvestada ka sellega, et viirus hakkas ühiskonnas levima väga kiiresti, selle vastu puudub ravi ja puudus esialgu ka vaktsiin, see muteerus kiiresti ja käitus ootamatult, haiguse läbipõdemine võis olla raske ja lõppeda surmaga, samuti puudus teadmine, millised saavad olema haiguse läbipõdemise pikemaajalised tagajärjed. Neid asjaolusid arvestades tuli Vabariigi Valitsusel viiruse leviku 13(23)
3-21-1010
tõkestamiseks vajalike meetmete vastuvõtmisel tegutseda kiiresti. See ei võimaldanud väga pikki ja põhjalikke põhjendusi ja kaalutlusi esitada. Samuti tuleb meetmete kehtestamisel arvestada asjaoluga, et Vabariigi Valitsusel puudus kindel teaduslik teadmine, mida viirus endast täpselt kujutas, kuidas ta täpsemalt käitub ja millised meetmed on ainsad efektiivsed meetmed selle leviku tõkestamiseks. Seetõttu tuli meetmeid rakendada suuresti ka oletuste ja prognooside pinnalt. Põhjendamatu oleks olnud jääda ootama, kuni viirus ühiskonnas laiemalt levib ja pöördumatuid tagajärgi kaasa toob. Vastustajal tuli käituda ettevaatuspõhimõtet arvestades ja rakendada kõiki võimalikke meetmeid, mida võis seni teada olevate teadmiste pinnalt pidada tõhusateks ja mitte ilmselgelt ebaproportsionaalseteks. Vastasel korral olnuks ta vastustav nende isikute ees, kelle elu ja tervis jäid tegevusetuse tõttu kaitseta. Vastustaja selgitas, et on piirangute kehtestamisel arvestanud ka Terviseameti ja teadusnõukoja arvamuse ja soovitustega. Seega on piirangute kehtestamisel olemas ka teadlikult põhjendatud alus.
20.Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et liikumis- ja kogunemisvabaduse piiramiseks puudus seaduslik alus. PS § 34 teise lause järgi võib õigust vabalt liikuda seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata mh teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. PS § 47 teine lause lubab avaliku kogumise õigust seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata mh koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
21.Korraldustest ja nende seletuskirjadest nähtub, et need on vastu võetud NETS § 2 lg 2, § 28 lg-te 5, 6 ja 8 alusel. Viidatud normid nägid 2021. a märtsis, kui võeti vastu korralduse nr 282 muudatused, ette järgmist: § 2. Mõisted (1) Seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: /.../ 3) eriti ohtlik nakkushaigus – suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. Käesoleva seaduse tähenduses on eriti ohtlikud nakkushaigused katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloos; /.../ (2) Uudne ohtlik nakkushaigus käesoleva seaduse tähenduses on nakkushaigus: 1) millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused; 2) millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust. § 28. Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine /.../ (5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt: 1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid; 2) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise; 3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. /.../ (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. /.../
14(23)
3-21-1010
(8) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib rakendada muu hulgas nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
22.Covid-19 on uudne ohtlik nakkushaigus NETS § 2 lg 2 tähenduses, sest sel on eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused – see on suure nakatuvusega, levib kiiresti ja ulatuslikult ning selle kulg võib olla raske (läbipõdemine võib olla väga raske ja on toonud kaasa pikaajalisi tüsistusi10) või eluohtlik (on teadaolevalt toonud nii Eestis kui üle maailma kaasa palju surmajuhtumeid). Seni puudub Covid-19 haigusele ravi ja raskelt haigestunute suur arv on hakanud kriitiliselt ohustama haiglate võimekust, samuti toonud kaasa muu plaanilise ravi piiramise. Seda, et ka seadusandja on pidanud NETS § 2 lg 2 kehtestamisel silmas Covid-19 haigust, võib näha meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE seletuskirjast11.
23.Kuna Covid-19 haigus on uudne ohtlik nakkushaigus, siis oli Vabariigi Valitsusel NETS § 28 lg-te 6 ja 8 alusel õigus kehtestada meetmeid ja piiranguid, mis olid ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks (NETS § 28 lg 5). Valitsusel oli õigus neid piiranguid kehtestada korraldusega. Järelikult oli piirangute ja meetmete kohaldamiseks olemas seadusest tulenev alus ja volitus. Seadus võimaldas piirata liikumis- ja kogunemisvabadust.
24.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et NETS § 28 lg 5 p 2 oli suunatud üksnes avalike koosolekute korraldajatele, mitte sellel osalejatele. Kui ei ole lubatud avalikke koosolekuid korraldada, saab sellest järeldada ka avalikel koosolekutel osalemise keeldu. Tegemist on omavahel seotud kohustustega. Seejuures tuleb aga tähele panna, et Vabariigi Valitsus ei keelanud vaidlusaluste normidega avalike koosolekute pidamist ja nendel osalemist, vaid seadis sellel osalemisele piirangud. Kohus nõustub vastustajaga, et kui vastustajal on seaduse järgi õigus üldse keelata avalike koosolekute korraldamine, siis on tal õigus seada ka avalikel koosolekutel osalemisele piiranguid ehk tegemist on vähemintensiivse piiranguga, mis on suurema intensiivsusega piirangu seadmise õigusega hõlmatud.
25.NETS § 28 lg 5 p 3 ei sätesta, milliseid liikumisvabaduse piiranguid võib kehtestada, seega on lubatud kõik asjakohased ja vajalikud liikumispiirangud, mis aitavad nakkushaiguse levikut tõkestada, sh täielik liikumispiirang. Praegusel juhul ei keelatud avalikult ringi liikumist, vaid seati sellele täiendavaid piiranguid. Kuigi tegemist on üsna laia volitusnormiga, on selline abstraktsuse aste normi eesmärki arvestades põhjendatud. Erinevad nakkushaigused võivad käituda erinevalt, seega tuleb Terviseametil või Vabariigi Valitsusel valida vastavalt olukorrale asjakohased, vajalikud, piisavad ja efektiivsed meetmed ja piirangud, mis võimaldavad konkreetse nakkushaiguse levikut tõkestada. Kõiki võimalikke olukordi ei ole võimalik ette näha, samas peab olema võimalik ohtlikule olukorrale kiiresti reageerida. Terviseametil ja Vabariigi Valitsusel on olukorrale võimalik oluliselt kiiremini ja paindlikumalt reageerida kui Riigikogul. Senises kohtupraktikas on leitud, et Terviseameti ja Vabariigi Valitsuse volitusi piirab see, et nende kohaldatavad meetmed ja piirangud peavad olema ajutised. Kui olukord muutub püsivamaks, mis eeldab pikemaajaliste või püsivate piirangute kehtestamist, tuleb nende kohaldamise üle otsustada seadusandjal. Kaebaja vaidlustatud piirangud ei kehtinud pikemaajaliselt, seetõttu puudub vajadus analüüsida, kas NETS § 28 lg-st 8 nähtuv justkui piiramatu volitus on põhiseaduspärane või mitte.
Vt nt https://vaccination-info.eu/et/covid-19/covid-19-faktid; https://tervis.postimees.ee/6960886/teadlasedselgitasid-valja-millised-on-koroonaviiruse-pikaajalised-tagajarjed-inimorganismile.
Esimese lugemise juurde lisatud seletuskiri muudetud kujul, lk 3 ja 8. Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/19eeabb7-5526-44ec-a180-e0de1a21077f.
15(23)
3-21-1010
26.Kohus ei leia, et kaebaja vaidlustatud piirangud liikumisele ja kogunemisele oleksid ebaproportsionaalsed. Kaaludes ühelt poolt kaebaja soovi piiranguteta ringi liikuda ja avalikult koguneda (avalikel koosolekutel osaleda) ning teiselt poolt piirangute kehtestamisel silmas peetud vajadust tõkestada viiruse levikut, kaitsta inimeste elu ja tervist, tagada tervishoiusüsteemi ja riigi toimepidevus, siis ei saa olla mingit kahtlust, et kaebaja õigused ja huvid on vähem kaalukamad. Isegi kui seada kahtluse alla, kas ühe inimese õigusi saab kaaluda riigi või kogu rahva õigustega (toob paratamatult kaasa õiguste ja huvide kaalu ebavõrdsuse), ei näe kohus, et kaebaja õigusi oleks ebaproportsionaalselt piiratud. Ka ühe inimese õigus elu ja tervise kaitsele kaalub igal juhul üles kaebaja huvi viibida suuremates ja tihemates inimgruppides. Samuti tuleb kaalumisel arvestada asjaoluga, et piiranguid ei kehtestatud alalistena, vaid ajutistena meetmetena selleks ajaks, kui viiruse levik on kontrolli alla saadud ja nakatumiste arv hakkab vähenema. Korralduse nr 282 p-s 22 on välja toodud, et piirangute ja meetmete vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant. Seda on vastustaja ka teinud, karmistades või leevendades meetmeid ja piiranguid vastavalt aktuaalsele olukorrale (vt korraldust nr 282 muutvaid erinevaid korraldusi12). Kaebaja vaidlustatud piirangud kehtisid ajavahemikul 11.03.-02.05.2021, st vähem kui 2 kuud. Järelikult on kaebaja õigusi piiratud vaid ajutiselt, samas kui viiruse levikul ja inimeste haigestumisel võivad olla tagasipööramatud tagajärjed (nt surm, püsivad tervisekahjustused, vajaliku ravi saamata jäämisega seotud kannatused, ulatusliku haigestumisega seotud majanduslikud kahjud eraettevõtlusele, oluliste avalike teenuste kättesaamatus jne).
27.Kaebajal oli võimalik ringi liikuda ja avalikest koosolekutest osa võtta, kui ta järgis seatud piiranguid. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalused normid olid avalikult teatavaks tehtud ja ka kaebaja olid neist teadlik. Piirangute järgimisel tuli silmas pidada mõistlikkuse põhimõtet ja seda on seletuskirjas ka põhjendatud. See tähendab, et piiranguid ei tulnud järgida olukorras, kus neid ei saanud mõistlikult järgida (nt ühistranspordis). Soovimatus piiranguid järgida või enda asetamine teadlikult sellisesse olukorda, kus piiranguid ei ole enam võimalik järgida (nt rahvarohkel avalikul kogunemisel osalemine), ei vabastanud piirangute järgimise kohustusest. Piirangute järgmise kohustust ei muutnud see, et osad inimesed neid ei järginud. Iga inimene peab vastutama enda käitumise eest. Nõuded olid mõistlikule keskmisele inimesele selged ja arusaadavad. Kaebuses toodud põhjendused ebaselguse osas on tagantjärele otsitud. Oma meelsust on võimalik avaldada ka ilma avalikku kohta kogunemata, nt meedias või sotsiaalmeedias. Avalikes kogunemiskohtades on võimalik mõistlikult hinnata, kas inimesi on liiga palju ja tihedalt ning vastavalt sellele hajuda või vähem rahvarohkesse kohta ümber liikuda. Kedagi ei kohustatud isikute vahelist vahemaad täpselt ära mõõtma, vahemaa suurust tuli hinnanguliselt arvestada. Ei ole eluliselt usutav, et inimene ei oska hinnata, kas teine inimene on talle lähemal kui kaks sammu või mitte.
28.Kohaldatud piiranguid ei muuda õigusvastaseks see, et vastustajal olnuks olnud võimalik lisaks kohaldatud piirangutele ja meetmetele kohaldada veel mingeid täiendavaid piiranguid ja meetmeid. Kohaldatud meetmeid saab pidada õigusvastaseks vaid juhul, kui on juba ette teada, et need mitte mingil juhul eesmärgi saavutamisele kuidagi kaasa ei aita. Üksnes väiksem efektiivsus piirangut õigusvastaseks ei muuda. Üldteada olevalt levib Covid-viirus inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Vaidlusaluste piirangute eesmärgiks oli vähendada inimeste vahelisi kontakte ja suurendada inimeste vahelist vahemaad, et vältida piisknakkuse levimise võimalusi inimeselt inimesele. Järelikult oli tegemist asjakohaste meetmetega, mis võimaldas viiruse leviku takistada. Lähtuda tuleb teadmisest, mis oli vastustajal piirangute kehtestamise ajal, mitte teadmistest, mis võivad tekkida hilisemate kogemuste või teadustöö tulemusel. Kaebaja viidatud toidupoodide
sulgemine, reisimise keelamine, töökohal töötamise keelamine on oluliselt intensiivsemad piirangud kui kaebaja vaidlustatud liikumis- ja kogunemisvabadusele seatud piirangud. Seega ei ole kaebaja välja toodud alternatiivid asjakohased. Isegi kui nakatumisi välistingimustes on vähem kui sisetingimustes, on neid siiski olemas ja iga asjakohane meede, mis aitab nakatumisi vähendada ja viiruse levikut tõkestada, on põhjendatud ja vajalik. Kaebajal puudus hädavajadus tihedamates inimgruppides liikuda ja koguneda.
29.Vaidlusalused piirangud olid kehtestatud mh ka kaebaja enda kaitseks, et vältida kaebaja võimalikku nakatumist avalikus ruumis, ja tema lähedaste või tuttavate kaitseks, kellele kaebaja võinuks avalikus ruumis saadud nakkuse edasi kanda. Samuti oli piirangute eesmärgiks kaitsta teisi isikuid, kellele kaebaja ise võinuks nakkuse edasi anda.
30.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et korralduse nr 282 p 81 ja p 2014 ap 7 on õiguspärased ja kaebus nende õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. PPA paigaldatud piirdeaiad
31.Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks PPA 08.04.2021 otsuse Riigikogu esisele platsile ja selle vahetusse naabrusesse meeleavalduste läbiviimist takistavate piirdeaedade paigaldamise kohta ning PPA poolt nende piirdeaedade Riigikogu esisele platsile ja selle vahetusse naabrusesse paigaldamise, 11.04.2021 nende Riigikogu esisel platsil ja selle vahetus naabruses hoidmise ja nende abil meeleavalduse läbiviimise takistamise.
32.Kaebaja viide KorS §-le 69 ei ole asjakohane, sest PPA poolt paigaldatud piirdeaedade eesmärk ei olnud muuta koosoleku kohta või keelata kokkutulnutel Riigikogu hoone ees meelt avaldada, vaid tagada meeleavaldusele tulnud isikute hajutatus. PPA selgitustest nähtub, et meeleavaldajatel ei keelatud viibida ühel ega teisel pool piirdeaedu. Küll aga oli meeleavaldajatel korraldusest nr 282 tulenev kohustus hoida üksteisega vahemaad. 11.04.2021 meeleavaldusest tehtud video- ja fotomaterjal13 näitavad, et meeleavaldusele kogunes palju rahvas ning korralduse nr 282 nõudeid ei järgitud. Suurte rahvahulkade kogunemine oli vastuolus korralduse nr 282 nõuete ja eesmärkidega, sest aitas kaasa viiruse levikule, mida taheti vältida. Ohuks, mis õigustas PPA poolset sekkumist ja abivahendite kohaldamist, oli viiruse leviku tõkestamiseks ettenähtud nõuete mittejärgimine. See tõi omakorda kaasa ohu inimeste elule ja tervisele, tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele ja riigi toimepidevusele. Oht oli reaalne, sest juba varasematest meeleavaldustest oli näha teatavate ühiskonnagruppide vastumeelsus Covid-reeglite järgimise suhtes ja soovi neid reegleid (vähemalt meeleavaldustel) eirata. Samuti oli varasemast teada, et viirusega nakatumisi on toimunud ka välistingimustes. PPA oli KorS § 29 lg 1 ja korralduse nr 282 p 21 järgi korrakaitseorgan, kelle ülesanne oli korralduse nr 282 nõuete täitmist kontrollida, neid nõudeid meeleavaldusel osalejatele meelde tuletada ja nõuete järgimiseks mõjutada.
33.PPA poolt piirdeaedade kasutamist abivahendina isikute hajutatuse tagamiseks ei saa pidada õigusvastaseks. Arvestades meeleavaldajate suurt arvu ja nende soovi Covid-reegleid eirata, olid piirdeaiad iseenesest sobivaks abivahendiks, et suuremaid rahvahulki väiksemateks jagada ja nende vahel hajutatus tagada. Isegi kui piirdeaiad tõid kaasa selle, et kõik meeleavaldajad ei saanud Riigikogu esisel platsil meelt avaldada, ei ole tegemist õigusvastase tagajärjega, vaid taotletud eesmärgi saavutamisega. Kuna meeleavaldajaid oli palju, siis ei pidanudki nad hajutatuse nõudeid arvestades saama ühes kohas meelt avaldada. Neil tulnuks ka ilma piirdeaedadeta üksteisega vahemaad hoida ja vajadusel ümber paikneda. Piirdeaedade paigaldamine oli vajalik, sest kogunenud inimesed ei soovinud vaatamata korrakaitsjate tähelepanu juhtimisele korraldusega nr 282 kehtestatud nõudeid vabatahtlikult järgida.
Nt https://www.err.ee/1608173554/galerii-politsei-pidi-meeleavaldusse-sekkuma.
17(23)
3-21-1010
Tegemist ei ole kuidagi ebaproportsionaalse või kaebaja õigusi riivava meetmega. Piirdeaiad ei muutnud avalikul koosolekul osalemist iseenesest võimatuks. Kaebaja soov suuremas ja tihedamas rahvahulgas avalikul koosolekul viibida ei ole kaitsmist vääriv, sest see oli sel ajal kehtinud nõuetega vastuolus.
34.Asjakohatu on ka kaebaja viide piirdeaial olevale teavitusele. Avalikule koosolekule ei seadnud osalejate piirarvu nõuet PPA oma teavitusega, vaid korralduse nr 282 p 2014 ap 7.
35.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA otsus ja toimingud piirdeaedade kasutamise osas ei olnud õigusvastased. Seetõttu tuleb kaebus vastavas tuvastamisnõudes jätta rahuldamata. Terviseameti ettekirjutus
36.Kaebaja palus tühistada või tunnistada õigusvastaseks Terviseameti 11.04.2021 ettekirjutuse. Ettekirjutusega tuvastati kaebaja poolt toime pandud korralduse nr 282 p 81 ja p 2014 ap 7 nõuete rikkumine. Ettekirjutusega kohustati kaebajat viivitamatult lõpetama korrarikkumine ning kuni vastavasisulise meetme kehtivuseni hoidma välistingimustes avalikus kohas viibides ja liikudes teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad.
37.Kaebaja poolt vaidlustatud korraldus nr 282 on alates 26.08.2021 kehtetu. Selle asemele kehtestati Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, mis on alates 15.04.2022 samuti kehtetu. Seega ei kehti sarnaseid nõudeid, mida kaebaja praeguse kaebusega vaidlustas. Ettekirjutus on muutunud kehtetuks ja selle üle tühistamiseks puudub võimalus. Üle tühistamine kaebaja õigusi kuidagi ei kaitse. Seetõttu tühistamisnõuet menetleda ei saa. Kaebaja taotles alternatiivselt ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist rehabiliteerival eesmärgil. Kohtu hinnangul võib sellisel eesmärgil tuvastamisnõude esitamist pidada praeguse vaidluse asjaolusid arvestades lubatavaks.
38.Kohus tõi eespool välja, et korralduse nr 282 p 81 ja p 2014 ap 7 nõuded olid õiguspärased. Kuna vaidlusalused normid ei olnud ka ilmselgelt tühised (haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2), siis oli kaebajal kohustus neid nõudeid järgida.
39.Terviseameti ametnik R. S. 11.04.2021 kirjalikust tunnistusest14 nähtub, et ta teostas koos Terviseameti ametnik K. K. 11.04.2021 kl 11.50 aadressil Lossi plats 10, Tallinn järelevalvet korralduse (ilmselt on peetud silmas korraldust nr 282) täitmise üle. Märgati koos viibivaid inimesi, kes ei täitnud 2+2 reeglit. K. K. andis kaebajale korralduse hoida teiste inimestega kahemeetrist vahet. Kaebaja ei asunud pärast korduvate korralduste andmist 2+2 nõuet täitma. Kaebaja toimetati politseibussi, kus tuvastati tema isik. Kaebajale tehti ettekirjutus teiste isikutega kahemeetrise vahemaa hoidmise nõudes. Kaebajat hoiatati sunniraha rakendamise eest. Ettekirjutuse täitma asumiseks anti kaebajale aega 30 minutit.
40.Kaebaja juhtis tähelepanu R. S. tunnistuses olevale valele kellaajale. Kaebaja ei saanud ettekirjutuse tegemise aega (kl 11.50) arvestades viibida samaaegselt nii politseibussi kui ka Riigikogu ees platsil. Kohus möönab, et R. S. on tunnistust andes eksinud kellaajaga. Arvestades küsitluse läbiviimise aega (kl 11.45-11.50), on tunnistusse märgitud ekslikult intsidendi toimumise ajaks küsitluse toimumise aeg. Viidatud eksimus ei muuda tunnistust muus osas ebausaldusväärseks. Kaebaja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta viibis 11.04.2021 koos teiste meeleavaldajatega Riigikogu ees platsil. Samuti on ta tunnistanud, et tema poole pöördus ametnik, kes juhtis tema tähelepanu 2+2 reeglile ja kes toimetas ta pärast sõnavahetust politseibussi, kus koostati ettekirjutus. Kaebaja isik tuvastati tema esitatud andmete
Terviseameti esitatud dokument „20210411;Terviseamet;tunnistaja küsitlemise protokoll01“.
18(23)
3-21-1010
kontrollimisega rahvastikuregistrist ja registris oleva foto võrdlemisega15. Seega kattuvad faktilised asjaolud suures osas.
41.Kaebaja vaidlustab asjaolu, et ta rikkus 2+2 reeglit. Ettekirjutusel on kaebaja märkus, et ta ei ole nõus. Millega kaebaja nõus ei olnud, seda ta ettekirjutusel ei täpsustanud. Sündmuse kohta puudub videotõend. Terviseamet selgitas 21.03.2022 toimunud kohtuistungil, et nende ametnikel ei olnud ega ole siiani vormikaameraid, mida kasutab PPA. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi tunnistajale, kes osaks tema väiteid kinnitada. Seega tuleb asi lahendada kirjalike tõendite ja R. S. poolt 21.03.2022 kohtuistungil antud selgituste alusel.
42.R. S. tunnistas 21.03.2022 toimunud kohtuistungil, et 11.04.2021 Toompeal toimunud koosviibimisel oli kahemeetrise vahemaa hoidmine võimalik ja piirdeaiad seda ei takistanud. Isikud said Riigikogu hoone ümber vabalt liikuda ja otsustada, kelle juures nad on ja kui palju neid kokku koguneb. Isikutega vesteldi vahemaa hoidmise nõude osas ja enamasti vestlusest piisas. Üldiselt hoiti kahemeetrist vahemaad. Kuid oli ka mõningaid isikuid, kellega korduvalt vesteldi ja kes sellele vaatamata nõudeid ei täitnud, mistõttu otsustati nende puhul ettekirjutuse tegemise kasuks. Ettekirjutusi tehti lisaks kaebajale ka teistele isikutele.
43.Kohtu arvates puudub praegusel juhul põhjus ettekirjutuse koostanud Terviseameti ametnik K. K.u ja selgitusi andnud Terviseameti ametnik R. S. poolt väljatoodus kahelda. Kaebaja ei ole väitnud, et nimetatud ametnikel oleks kaebajaga mingi isiklik konflikt, mis andnuks põhjust kaebaja kohta teadvalt ebaõige ettekirjutuse koostamiseks. Kaebaja tunnistas kaebuses, et viibis Riigikogu ees platsil meeleavaldajate hulgas ja et ta ei oska öelda, kas vahemaa teiste inimestega oli 2 meetrit või mitte. Seega ei ole ta Terviseameti ja PPA ametnike poolt tuvastatut usutavalt ümber lükanud. Arvestades Terviseameti ja PPA eesmärki (tagada korralduse nr 282 nõuete järgimine), puudunuks ametnikel põhjus tülitada isikuid, kes hoidsid teiste isikutega piisavalt vahemaad. Ametnike tegevus oli suunatud nõudeid mitte järgivate isikute korrale kutsumisele. Samuti ei ole teada, et 11.04.2021 meeleavaldus oleks väljunud kontrolli alt ja et ametnikud oleksid vahistanud või viinud meeleavalduselt ära juhuslikke osalejaid. Seega ei ole kohtu jaoks usutavalt põhjendatud ega tõendatud, et kaebaja ei pannud toime talle ettekirjutuses etteheidetud korrarikkumist.
44.Rikkumise toimepanemist ei õigusta asjaolu, et PPA oli paigutanud Riigikogu esisele platsile piirdeaiad. Nende eesmärk oli tagada meeleavaldusel osalejate vahel hajutatus. Kui piirdeaedade tõttu muutus meeleavaldajate vahel kahemeetrise vahemaa hoidmine võimatuks, siis tähendab see, et meeleavaldajaid oli kogunenud lubamatult suurel hulgal ja osalejatel tulnuks nõuete järgimise tagamiseks kas lahkuda või ümber paikneda. Nõudeid teadlikult eirates meeleavaldusel viibimine ei tähenda, et tegemist oli vältimatu olukorraga, kus vahemaa hoidmise nõuet ei olnud mõistlikult võimalik tagada. Meeleavaldusel osalemine ei ole kohustuslik. Oma meelsuse avaldamiseks ei pea tingimata avalikes kohtades suurest rahvahulkades viibima. Meelsust on võimalik avaldada ka väiksemates ja hajutatud rahvahulkades või üldse kohapeal kogunemata, nt meedia või sotsiaalmeedia vahendusel, märgukirja saates, rahvasaadikutega suheldes, rahvaalgatuse korras vms.
45.Kaebaja leidis, et isegi kui ta rikkus korralduse nr 282 nõudeid, siis lõppes see rikkumine sellega, kui ta politseibussi kutsuti. KorS § 28 lg 1 järgi on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lg-s 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise
Terviseameti esitatud dokument „20210411;Terviseamet;isikusamasuse tuvastamise protokoll;01“.
19(23)
3-21-1010
olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Ettekirjutusest ja R. S. selgitustest nähtub, et kaebaja rikkus avalikku korda sellega, et ei järginud korralduse nr 282 nõudeid, seega oli kaebaja avaliku korra eest vastutav isik. Kuna kaebaja ei asunud korralduse nr 282 nõudeid järgima ka pärast seda, kui Terviseameti ametnikud kaebaja tähelepanu nõuete rikkumisele juhtisid, siis oli Terviseametil NETS § 44 lg-s 1 ja korralduse nr 282 p-s 21 sätestatud korrakaitseorganina õigus kohustada kaebajat ettekirjutusega korrarikkumist lõpetama. Vaatamata asjaolule, et kaebaja oli kutsutud ajutiselt teistest meeleavaldusel viibijatest eemale, võisid Terviseameti ametnikud kaebaja käitumisest ja suhtumisest järeldada, et menetlustoimingust vabanenuna võib ta jätkata korralduse nr 282 nõuete rikkumist. Seega kohustati teda põhjendatult sellest hoiduma. Kuigi kaebajale tuli liikumis- ja kogunemisvabaduse piirangute järgimise kohustus otse korraldusest nr 282, võimaldas ettekirjutus seda kohustust kaebaja osas individualiseerida ja konkretiseerida ning hoiatada teda ettekirjutuse rikkumisega kaasneda võiva sunniraha eest. Kaebajal oli nii korraldusest nr 282 kui ka ettekirjutusest tulenev kohustus järgida liikumis- ja kogunemisvabadusele seatud nõudeid kuni nende nõuete kehtivuse lõppemiseni.
46.Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutus ei olnud selge. Ettekirjutuses on selgelt välja toodud kohustus hoida välistingimustes avalikus kohas viibides ja liikudes teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Toodu on keskmisele mõistlikule inimesele piisavalt arusaadav. Kõikvõimalike hüpoteetiliste olukordade konstrueerimine siinkohal ei ole asjakohane. Kaebajale ei tehtud ettekirjutust ega määratud sunniraha olukorras, kus oleks olnud kaheldav, kas ettekirjutusega pandud kohustus saab olla nõutav. Kaebaja osales avalikel koosolekutel ja viibis suuremas rahvahulgas kahemeetrist vahemaad hoidmata. Sellises olukorras ei saa olla küsimuse all, kas ettekirjutusega nõutu kohaldub. Samuti olid Terviseameti ametnikud juhtinud kaebaja tähelepanu nõuete rikkumisele. Seega sai ja pidi kaebaja aru saama, mida temalt nõutakse. Vajadusel olnuks ta võimalik ametnikelt selgitusi küsida. Kaebaja seda ei teinud.
47.Kohus ei leia, et kaebajale ettekirjutuse tegemine oleks tema ebavõrdne kohtlemine. Iga isik peab vastutab enda käitumise eest. Ka juhul, kui lisaks kaebajale rikkusid ka teised isikud korralduse nr 282 nõudeid, ei õigusta see kaebaja poolt rikkumise toime panemist. Terviseametil oli õigus kaebaja rikkumisele reageerida. Meeleavaldusel viibijate suurt hulka arvestades ei pruukinud Terviseametil olla piisavalt ressurssi, et kõigile rikkujatele reageerida. Seejuures on Terviseamet selgitanud, et enamasti kuulasid meeleavaldusel viibijad ametnike selgitusi ja asusid nõudeid järgima, seega puudus vajadus neile ettekirjutust teha. Neile, et ametnike juhiseid ei järginud, tehti ettekirjutused. Kaebaja ei olnud ainus, kellele sel päeval ettekirjutus tehti. Seega ei ole kaebajat kuidagi õigusvastaselt ebavõrdselt koheldud.
48.Ettekirjutus ei ole kaebaja suhtes ebaproportsionaalne. Kohus põhjendas juba eespool, et viiruse leviku tõkestamise vajadus oli oluliselt kaalukam eesmärk kui kaebaja soov osaleda ilma piirangute avalikul meeleavaldusel. Kaebajale tuli kohustus järgida Covid-nõudeid korraldusest nr 282. Ettekirjutusega pandud kohus ei olnud korraldusega nr 282 võrreldes kuidagi koormavam. Seega kui korraldus nr 282 ei ole õigusvastane ega ebaproportsionaalne, siis ei ole seda ka ettekirjutus.
49.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Terviseameti ettekirjutus on õiguspärane ja kaebus vastavas tuvastamisnõudes jääb rahuldamata. Terviseameti sunnirahad
50.Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks Terviseameti 11.04.2021 ja 14.04.2021 sunniraha rakendamise korraldused ning keelata sunniraha sissenõudmine.
20(23)
3-21-1010
51.Terviseameti 11.04.2021 sunniraha korraldusest nähtub, et kaebaja ei olnud 11.04.2021 kl 13.06 seisuga täitnud talle samal päeval tehtud ettekirjutust, mistõttu rakendati tema suhtes sunniraha 500 eurot. R. S. 11.04.2021 kl 13.10-13.15 kirjalikust tunnistusest16 nähtub, et ta nägi koos K. K. Vabaduse väljakul korralduse nr 282 nõuete täitmist kontrollides kaebajat. Ettekirjutuse andmisest oli möödas üle 30 minuti. Kaebaja toimetati politseibussi menetlustoiminguteks. Sunniraha rakendati, sest kaebaja ei täitnud jätkuvalt 2+2 reeglit. Kaebaja on kirjutanud sunniraha korraldusele vastuväite, mille kohaselt ta ei ole ühtegi seadust rikkunud ega põhjustanud kellelgi kahju. Kellelgi ei ole tema vastu kaebusi. Kaebaja on terve inimene ega usu Covid-19 pandeemia lollust.
52.Kohus jääb endiselt seisukoha juurde, et puudub alus Terviseameti ametnike koostatud dokumentide põhjendatuses kahelda. R. S. poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt oli Vabaduse väljakul isegi rohkem ruumi kui Toompeal, seega oli kaebajal võimalus vahemaa hoidmise nõuetest kinni pidada. Terviseamet oli varasemalt juhtinud kaebaja tähelepanu kehtivatele nõuetele ja kohustas kaebajat talle tehtud ettekirjutusega vahemaa hoidmise nõuet järgima, järelikult oli kaebaja teadlik Terviseameti teravdatud tähelepanust nõuete järgimise osas. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud vahemaa hoidmise nõudest aru või ei osanud hinnata vahemaa piisavust. Samuti ei saanud kaebaja mõistlikult eeldada, et Vabaduse väljakul erinevalt Toompeast vahemaa hoidmise nõuded ei kehti. Kaebaja usust Covid-haiguse olemasolusse ei sõltu tema kohustus kehtivaid norme järgida. Norme ei kehtestatud soovituslikena. Samuti ei sõltu nõuete täitmise kohustus sellest, kas kaasmeeleavaldajad olid kaebaja peale kaevanud, kas ta oli haige või kas ta oli kedagi nakatanud. Tegemist on asjakohatute vastuväidetega. Isegi kui kaebaja tundis end tervena, ei välistanud see seda, et ta võis enese teadmata siiski viirust edasi kanda ja teisi nakatada. Korraldus nr 282 lähtub ettevaatuspõhimõttest.
53.Kuna kaebajale tehtud ettekirjutus kehtis, kaebaja rikkus ettekirjutusest tulenevat kohustust ja teda oli hoiatatud ettekirjutuse rikkumisega kaasneva sunniraha kohaldamise eest, siis oli kaebaja suhtes sunniraha kohaldamine põhjendatud (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg-d 1 ja 2, § 8 lg 1, § 10 lg 1). Sunniraha määramist ei muuda õigusvastaseks ja kaebaja käitumist ei saa õigustada selle kaudu, et ka teised isikud võisid korralduse nr 282 nõudeid rikkuda. Kaebaja peab vastustama enda tegude eest.
54.Kaebajat oli hoiatatud ka sunniraha suuruse eest. Kohaldatud sunniraha suurust ei ole põhjust pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks, arvestades kaitstavate hüvede olulisust. KorS § 28 lg 2 järgi saab sunniraha igakordse kohaldamise ülemmääraks olla 9600 eurot. Sellele on viidatud ka korralduse nr 282 põhjendustes. Praegusel juhul jäi sunniraha summa maksimaalmäärast tunduvalt allapoole. Samas oli tegemist piisavalt suure summaga, mis pidanuks mõjutama ettekirjutuse adressaati ettekirjutust täitma. Kaebajal oli võimalik sunniraha rakendamist vältida sellega, et ta oleks ettekirjutuses toodut järginud ja hoidnud avalikus kohas viibides teiste isikutega nõutavat vahemaad.
55.Terviseameti 14.04.2021 sunniraha korraldusest nähtub, et kaebaja ei olnud 14.04.2021 kl 14.10. seisuga täitnud talle 11.04.2021 tehtud ettekirjutust. Terviseameti inspektor Delis Lehe 14.04.2021 ettekandest17 nähtub, et ta märkas koos K. K. aadressil Lossi plats 10, Tallinn tööl olles kaebajat, kes viibis kl 14.10 koos teiste isikutega, kuid ei järginud 2+2 reeglit. Kaebaja toimetati Terviseameti sõiduki juurde sunniraha vormistamiseks. Sunniraha korraldusel on kaebaja vastuväide, mille kohaselt ta on sunnirahaga tutvunud ja selle sisust aru saanud, kuid ei nõustu sellega.
Terviseameti esitatud dokument „20210411;Terviseamet;tunnistaja küsitlemise protokoll02“. Terviseameti esitatud dokument „20210414;Terviseamet;ettekanne rikkumise kohta“.
21(23)
3-21-1010
56.Kohus leiab ka selle sunniraha korralduse osas, et Terviseameti ametnike poolt tuvastatud rikkumises puudub alus kahelda. Seda enam, et seekord erines teine ametnikest. Kaebaja oli teadlik ettekirjutuse sisust, teda oli hoiatatud ettekirjutuse rikkumisega kaasneva sunniraha eest, teda oli juba korra mõjutatud sunniraha määramisega. Sellele vaatamata ei järginud kaebaja jätkuvalt vahemaa hoidmise nõuet. Meedias avaldatud fotomaterjali18 alusel saab järeldada, et 14.04.2021 ei olnud Toompeal meeleavaldusel sedavõrd palju rahvast, et ei oleks olnud võimalik teiste isikutega vahemaad hoida. Terviseameti koostatud ettekirjutusest ja kahest sunniraha korraldusest saab järeldada, et kaebaja ei järginud teadlikult vahemaa hoidmise nõuet, protestides kehtivate nõuete vastu. Teadlikult õigusnormide eiramist ei saa tolereerida ja sellist huvi ei saa kohtus kaitsta. Seetõttu oli ka uue sunniraha kohaldamine kaebaja suhtes põhjendatud. Kaebajal oli võimalik vältida sunniraha rakendamist sellega, et ta oleks järginud ettekirjutusega pandud kohustust hoida teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Järelikult põhjustas sunniraha rakendamise kaebaja enda teadlik käitumine.
57.Sunniraha suuruse osas jääb kohus eelpool toodud seisukohtade juurde.
58.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et sunniraha rakendamine kaebaja suhtes oli õiguspärane ja tuvastamiskaebus tuleb jätta rahuldamata.
59.Kuna sunniraha korraldused on õiguspärased, puudub alus rahuldada ka keelamisnõuet. Sunniraha rakendati ajal, mil ettekirjutus kehtis ja selle täitmist sai nõuda (ATSS § 8 lg 3 p 2), järelikult oli õigus sunniraha rakendada. See, et normid hiljem kehtetuks muudeti, ei muuda sunniraha rakendamist tagantjärele õigusvastaseks. Sunniraha tasumise tähtaeg oli 7 päeva, seega saabus tähtaeg (vastavalt 18.04.2021 ja 21.04.2021) ja sunniraha muutus sissenõutavaks enne, kui ettekirjutuse aluseks olevad normid muutusid (03.05.2021). Asjaolu, et kaebaja sunniraha korraldusi tähtaegselt ei täitnud, ei saa vabastada teda talle pandud kohustuse täitmisest. Põhjendamatu oleks seada soodsamasse olukorda need isikud, kes neile pandud kohustusi tähtaegselt ei täida. Kohus andis kaebajale esialgset õiguskaitset vaid ajutiselt, s.o kohtumenetluse ajaks. Kohtumenetluse lõppedes esialgne õiguskaitse enam ei kehti ja kaebaja kohustus sunniraha tasuda jääb endiselt kehtima. Seda, kas Terviseamet otsustab kaebajalt sunniraha sisse nõuda, jääb tema otsustada, kuid kohus ei saa keelata Terviseametil seda teha, sest õiguspäraselt rakendatud sunniraha sissenõudmine ei saa olla õigusvastane. Otsus ja menetluskulude jaotus
60.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
61.Tallinna Halduskohus rahuldas 12.05.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse 30 päevaks (12.05.-10.06.2021), peatades Terviseameti 11.04.2021 ettekirjutuse kehtivuse ning keelates Terviseametil 11.04.2021 ja 14.04.2021 määratud sunniraha sisse nõuda. Kuna menetlusosalised kohtu 12.05.2021 määrust ei vaidlustanud, rakendus kohaldatud esialgne õiguskaitse HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani (HKMS § 252 lg 4). Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada (HKMS § 253 lg 3). HKMS § 253 lg 3 kolmanda lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine koos kohtuotsusega.
62.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
Nt https://www.delfi.ee/artikkel/93132013/fotod-toompea-meeleavaldusel-on-vorreldes-nadalavahetusegavahe-inimesi.
22(23)
3-21-1010
62.1.PPA ja Terviseamet ei ole nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ega esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulud dokumente, seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
62.2.Vabariigi Valitsus taotleb kaebajalt menetluskulu väljamõistmist summas 3481,5 eurot (sisaldab käibemaksu). HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei mõisteta haldusorgani õigusabikulusid teiselt poolelt välja, kui vaidlus ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest. Praegune vaidlus ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest. Tegemist on vastustajale seadusega pandud ülesande täitmisega. Vastustaja on seda ülesannet täitnud praeguseks pea 2 aastat, seejuures korduvalt piirangute vajaduse ja põhjendatuse üle otsustanud. Seega pidi vastustaja olema võimeline tehtud otsuseid kohtumenetluses selgitama. Samuti pidi vastustaja olema valmis selleks, et ühel hetkel võidakse hakata kehtestatud piiranguid kohtus vaidlustama. Kuigi 2021. a lõpus laekus kohtusse hulgaliselt kaebusi koroonapiirangute peale, ei õigusta see asjaolu vastustaja õigusabikulude kaebaja kanda jätmist. Kaebaja ei ole kaebust esitades kaebeõigust kuritarvitanud ja sellega vastustajale asjatut menetluskulu põhjustanud. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul erandlikud asjaolud, mis õigustaks vastustaja õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt.
/allkirjastatud digitaalselt/
23(23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.