Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mai 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-362
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 12. veebruari 2021. a korralduse nr 12.2-3/054193-11 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, volitatud esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja TP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. juuni 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-21-362. Teha uus otsus, millega rahuldada X kaebus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 12. veebruari 2021. a korraldus nr 12.2-3/054193-11.
3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt X kasuks välja haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1630 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 27. juunil 2022. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-21-362 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollib 20.11.2020 korralduse nr 12.2-3/054193-1 alusel Catalyst OÜ käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 01.01.2020– 31.10.2020.
2.MTA andis 12.02.2021 korralduse nr 12.2-3/054193-11, millega kohustas X esitama hiljemalt 19.02.2021 oma arvelduskonto nr EE952200221019545199 väljavõtte perioodi 01.01.2018–29.02.2020 kohta. Catalyst OÜ esitas maksuhaldurile laenulepingud, mille kohaselt andis X sularahas laenu PrivateOne OÜ-le. Samuti esitas Catalyst OÜ X ning äriühingu vahel sõlmitud laenulepingu ning X avalduse, et PrivateOne OÜ tagastaks laenu Catalyst OÜ arvelduskontole. X seletuste kohaselt pärineb raha 2018. a-l saadud dividendidest. 2018. a-l deklareeris CTR group OÜ Xle dividendide väljamakseid, mistõttu kohustas maksuhaldur CTR group OÜ-d esitama arvelduskonto väljavõtte ja andma teavet dividendide maksmise kohta. CTR group OÜ korraldust vastu ei võtnud. CTR group OÜ Swedbank AS arvelduskonto väljavõttelt perioodi 01.01.2018–31.10.2018 kohta nähtub, et X arvelduskontole nr EE952200221019545199 on tehtud dividendide väljamaksed. Maksumenetluses tähendust omavate asjaolule kindlaks tegemiseks on maksuhalduril vaja välja selgitada, millal X sularaha välja võttis, et veenduda võimaluses anda PrivateOne OÜ-le laenu sularahas.
3.X esitas 19.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 12.02.2021 korralduse nr 12.23/054193-11 tühistamiseks. Catalyst OÜ-le laekunud raha on raamatupidamises vormistatud X antud omaniku laenuna. Maksuhaldurile on esitatud X ja Catalyst OÜ vahel sõlmitud laenuleping. X selgitas 07.01.2021 MTA-le, et andis laenu PrivateOne OÜ-le isiklikest vahenditest. Kaebaja sai tulu 2018. a-l dividendidest 200 000 eurot ning netotöötasu igakuiselt 2500 eurot. CTR group OÜ deklareeris 2018. a-l X-le dividendide väljamakseid. Nõutaval teabel ei ole Catalyst OÜ maksumenetlusega seost. Korraldusest ei selgu, miks peab maksuhaldur talle esitatud laenulepinguid, sularaha üleandmist PriveteOne OÜ-le ja PrivateOne OÜ poolt laenu tagastamist ülekandega Catalyst OÜ pangakontole ebapiisavaks ning miks on vaja kaebaja isikliku pangakonto terviklikku väljavõtet. Konkretiseerimata pangakonto väljavõtte nõudmine rikub kaebaja eraelu puutumatust (vt Riigikohtu 01.02.2021 määrus asjas nr 3-18-1328, p 11). Korraldusest ei selgu, milliseid Catalyst OÜ maksukohustusi soovitakse kaebajalt nõutava teabega välja selgitada ning kuidas see mõjutab Catalyst OÜ maksukohustust. Catalyst OÜ maksukohustust ei mõjuta see, millisel viisil X PrivateOne OÜle laenu andis ja pangakontole laekunud tulu sularahas välja võttis. Catalyst OÜ maksukohustus ei muutuks, kui maksuhaldur tuvastaks, et PrivateOne OÜ pole laenu saanud. See asjaolu 2(8)
3-21-362 seondub PrivateOne OÜ maksukohustusega, kelle tegevust ei kontrollita. Kui selguks, et kaebaja pole PrivateOne OÜ-le laenu andnud, pole tegemist laenu tagastamisega, vaid PrivateOne OÜ poolt laenu andmisega kaebajale. Sellisel juhul tuleb hinnata laenu seotust PrivateOne OÜ ettevõtlusega. Kui selguks, et kaebaja sai laenu ja lasi selle kanda endaga seotud äriühingu pangakontole ning kasutas nimetatud vahendeid, ei mõjuta ka see Catalyst OÜ maksukohustust. Kui äriühing teeb kulusid osaniku antud laenu arvelt ning see vähendab äriühingu laenukohustust omaniku ees, ei teki maksu tasumise kohustust. Catalyst OÜ maksumenetluses on esitatud andmed, et tehtud kulud ja väljamaksed vähendasid äriühingu laenukohustust (vt Catalyst OÜ päevaraamatu väljatrükk perioodi 01.02.2020–31.10.2020 kohta, kanded nr 1191, 1193, 1196, 1197, 1198 ja 1201).
4.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajalt nõutud teave on vajalik Catalyst OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kaebaja on OÜ Catalyst juhatuse liige, kes eraisikuna andis laenu OÜ-le PrivateOne. Viimane pidi laenu tagastama OÜ-le Catalyst. Seega on nõutaval teabel otsene seos OÜ Catalyst maksumenetlusega. Kui selgub, et PrivateOne OÜ ei ole kaebajalt laenu saanud, on küsitavad PrivateOne OÜ laenutagastused Catalyst OÜ-le ning tagastatud laenuna saadud vahendite kasutamine Catalyst OÜ poolt. Tõendite kogumise faasis ei ole maksuhaldur kohustatud avaldama oma seisukohti tõendite usutavuse osas. Laenutehingu toimumist või mittetoimumist võimaldavad tuvastada ka tõendid, mis näitavad laenuandjal vastavate rahaliste vahendite olemasolu ja nende päritolu. Samuti saab maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult teavet, mis võib kinnitada versiooni laenu saamisest või selle ümber lükata ja mis aitab maksuhalduril kontrollida esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust. Periood, mille kohta maksuhaldur teavet nõuab, tuleneb maksumenetluses kogutud tõenditest. Arvelduskonto väljavõtte küsimine filtreeritud kujul ei võimalda kontrollida, kuidas on kaebaja 2018. a-l saadud dividende kasutanud ning kas tal oli ressurssi sularahas laenu andmiseks 2020. a-l.
5.Tallinna Halduskohtu 03.06.2021 otsusega võeti tõendina vastu kaebaja poolt 30.04.2021 esitatud Catalyst OÜ päevaraamatu väljatrükk, jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Puuduvad maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 64 sätestatud alused teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumiseks. Maksukohustuse olemasolu ei pea nõutavast teabest vahetult sõltuma, sest tegemist on kitsama kriteeriumiga kui MKS § 61 lg 1 esimeses lauses sätestatu. Lisaks ei ole maksuhalduril võimalik teabe kogumisel ette teada, millistest tõenditest maksukohustus vahetult sõltuma hakkab. MTA kontrollib Catalyst OÜ esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust, sest kaebaja poolt PrivateOne OÜ-le sularahas laenu andmine ja selle Cataylst OÜ kontole tagastamine nähtus Catalyst OÜ poolt MTA-le esitatud dokumentidest (vt ka Riigikohtu 24.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13 ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2015 otsus asjas nr 3-14-51183, p 11). Seos maksumenetlusega on olemas. Äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada raha laekumise või tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud (Riigikohtu 26.09.2018 otsus asjas nr 3-16-2324, p 11). Kuna maksumenetluse käigus kerkis esile versioon laenutehingust, oli maksuhalduril alust seda versiooni uurida, sh kaebaja võimalust anda PrivateOne OÜ-le sularahas laenu. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et kui maksuhaldur jõuaks järeldusele, et PrivateOne OÜ ei ole kaebajalt laenu saanud, muutuvad küsitavaks PrivateOne OÜ laenutagastused Catalyst OÜ-le ning laenuna saadud vahendite kasutamine Catalyst OÜ poolt. Need selgitused on kolmandalt isikult teabe nõudmiseks piisavad. MTA 12.02.2021 korraldust ei muuda õigusvastaseks Catalyst OÜ päevaraamatu väljavõte. See, kas maksumenetluses kogutud tõend kinnitab lõppastmes 3(8)
3-21-362 maksuhalduri väiteid, ei ole maksukohustuslaselt teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebajat kohustati esitama isikliku pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2018–29.02.2020 kohta. Ainuke teabe piiritlemise kriteerium on konkreetse pangakonto number ja väljavõtte ajavahemik. Seega on tegemist intensiivse eraelu puutumatuse riivega (vt Riigikohtu 01.02.2021 määrus asjas nr 3-18-1328, p 11). Samas tuleneb periood, mille kohta maksuhaldur kaebajalt teavet nõuab, maksumenetluses kogutud tõenditest. Kaebaja selgitas, et ta sai laenu andmiseks raha 2018. a-l dividendidest. Laenuleping kaebaja ja PrivateOne OÜ vahel sõlmiti 2020. a veebruaris. Pangakonto väljavõte on kõige usaldusväärsem tõend selle kohta, milliste vahendite arvelt sai kaebaja sularahas laenu anda. Pangakonto väljatrüki küsimine filtreeritud kujul ei võimalda seda kontrollida (vt ka MKS § 26). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X esitas 05.07.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 03.06.2021 otsus ning uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebajal on õigus MKS § 64 alusel keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest sõltumata sellest, kas kaebaja on seniajani seda õigust kasutanud. Halduskohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t 2, kuna tugines lahendi tegemisel asjaolule, mille kohta polnud kaebajal võimalik arvamust avaldada. Korralduses nõutava teabe seos Catalyst OÜ maksumenetlusega pole kontrollitav. Maksumenetluses esitatud laenulepingute kohaselt andis kaebaja sularahas laenu PrivateOne OÜ-le ja seejärel Catalyst OÜ-le. Laenusumma laekus Catalyst OÜ pangakontole PrivateOne OÜ pangakontolt ülekandena kaebaja laenu tagastusena. Järelikult on tõendatud kaebaja poolt laenu andmine Catalyst OÜ-le. Isegi kui kaebajal polnud sularaha PrivateOne OÜ-le laenu andmiseks, ei muuda see olematuks laenusuhet kaebaja ja Catalyst OÜ vahel. Kaebaja kasutas laenuks enda raha, kuid sama tulemuse annaks see, kui ta oleks kasutanud Catalyst OÜ-le laenu andmisel PrivateOne OÜ-lt saadud raha. Catalyst OÜ maksukohustus ei sõltu sellest, kelle raha kaebaja Catalyst OÜ-le laenu andmisel kasutas (Riigikohtu 01.02.2021 määrus asjas nr 3-181328). Halduskohus pole neid asjaolusid hinnanud. PrivateOne OÜ laenutagastused Catalyst OÜ-le ei seondu Catalyst OÜ maksukohustusega. Halduskohus ei põhjendanud, miks ei riiva pangakonto väljavõtte nõudmine kaebaja eraelu puutumatust. Kaebaja sai dividende summas, mis ületab laenuks antud raha. Kui maksuhaldurit huvitab, kas laenuks kasutati dividendist saadud summasid, saab seda küsida küsimuse vormis ja nõuda väite kinnitamiseks dokumentaalse tõendi esitamist. Nõutavat teavet pole piisavalt piiritletud. Maksuhaldur pole põhjendanud, et tal pole võimalik tõendeid koguda kaebaja eraelu puutumatust vähem kahjustavalt. Viited MKS §-dele 11 ja 26 pole asjakohased.
7.MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja ei viidanud kaebuses MKS §-st 64 tulenevale õigusele teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumiseks. Halduskohus on selgitanud eraelu puutumatuse riivega seonduvat ning mh järeldanud, et praeguses vaidluses on tegemist eraelu puutumatuse intensiivse riivega. Samas on kohus põhjendanud, miks ei ole filtreerimata kujul pangaandmete küsimine praegusel juhul ebaproportsionaalne.
4(8)
3-21-362 Vajadus vaidlusaluste tõendite kogumiseks tuleneb kaebaja enda ütlustest maksumenetluses Catalyst OÜ juhatuse liikmena ja X ütlustest endise PrivateOne OÜ juhatuse liikmena. Tõendite kogumise eesmärgiks on veenduda kaebaja ja kolmanda isiku suuliste seletuste õigsuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohus ei rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Halduskohus ei jätnud kaebust rahuldamata mitte põhjusel, et kaebaja ei tuginenud MKS §-s 64 sätestatud alusetele, vaid põhjusel, et MTA korralduses nõutaval teabel on piisav seos käimasoleva maksumenetlusega ning korralduses märgitud teabe nõudmine kaebajalt ei ole ebaproportsionaalne. Halduskohus märkis otsuses, et kaebaja pole mh keeldunud korralduse täitmisest MKS §-s 64 sätestatud alustel. Kaebaja pole kaebuses ega apellatsioonkaebuses nimetanud ühtegi MKS §-s 64 sätestatud alust nõutava teabe andmisest keeldumiseks. Juhul, kui sellised alused esinesid, tuli kaebajal võimalikud väited teabe andmisest keeldumise aluste olemasolust esitada maksuhaldurile. Sellele on kaebaja tähelepanu juhitud ka vaidlusaluses korralduses.
9.Vaidlustatud korraldusest nähtub, et teabe kaebaja poolt PrivateOne OÜ-le laenu andmise ning selle hilisema tagastamise kohta Catalyst OÜ-le sai maksuhaldur maksumenetluse käigus äriühingult. Laenusuhte tõendamiseks esitas Catalyst OÜ kaebaja ning PrivateOne OÜ ja kaebaja ning Catalyst OÜ vahel sõlmitud laenulepingud ning kaebaja avalduse laenu tagastamise kohta Catalyst OÜ-le (MTA vastus kaebusele, lisad 2–4; vt ka lisa 5). Seega on maksuhaldur vaidlusaluse laenu andmisega seonduvalt pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole, ent peab vajalikuks talle maksumenetluses teada saanud asjaolusid täiendavalt kontrollida. MKS § 61 lg 2 ei keela kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus asjas nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus asjas nr 3-3-1-26-11, p 12). Samuti ei piira MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei ole (Riigikohtu 14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). Teave tegelike rahaliste vahendite olemasolu kohta vaidlusaluse laenu andmiseks saab olla üksnes apellandil.
10.Maksuhalduril ei ole kohustust põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu 14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). Samas peab maksuhaldur selgitama, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole pelgalt nõutava teabe iseloomust äratuntav (Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-162324, p 11). Välistatud ei ole selgituse esitamine ka alles kohtumenetluses (samas).
11.Maksuhaldur on esitanud põhjendused nõutava teabe seose kohta käimasoleva maksumenetlusega. Korraldusest nähtuvalt tagastas PrivateOne OÜ kaebajalt väidetavalt saadud laenu Catalyst OÜ arvelduskontole. Esitatud dokumentidest arusaadavalt on tegemist kaebaja poolt laenu andmisega Catalyst OÜ-le. Kaebaja on selgitanud, et raha pärineb 2018. al CTR group OÜ-st saadud dividendidest, mida äriühing on deklareerinud ning arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt kaebajale maksnud (MTA vastus kaebusele, lisa 6). Laenutehingu toimumist või mittetoimumist võimaldavad tuvastada ka tõendid, mis näitavad laenuandjal raha olemasolu ja nende päritolu (Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsus asjas nr 3-10-714). Samuti võib maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult teavet, mis võib kinnitada versiooni laenu saamisest või selle ümber lükata (Riigikohtu 02.06.2011 otsus asjas nr 3-3-1-26-11, p 12; 02.06.2011 otsus asjas nr 3-3-1-25-11, p 12), ja nõuda teavet, mis aitab maksuhalduril kontrollida esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust (Riigikohtu 24.05.2011 otsus asjas nr 35(8)
3-21-362 3-1-24-11, p 13). MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril kaalutlusõigus (MKS § 12) otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määrus asjas nr 3-20-2014, p 16). Teabe nõudmist ei välista asjaolu, et maksumenetluses on juba kogutud tõendeid võimaliku laenusuhte tuvastamiseks. Maksuhaldur ei pea MKS § 62 lg 1 alusel dokumentide nõudmisel põhjendama, miks muud tõendid ja maksukohustuslase väited korralduse esemeks olevas küsimuses ei ole usutavad. Tõendite kogumise faasis ei ole maksuhaldur kohustatud kujundama ega avaldama oma seisukohti tõendite usutavuse suhtes (Tartu Ringkonnakohtu 07.10.2010 otsus asjas nr 3-09-2639, p 8).
12.Õige pole kaebaja väide, et PrivateOne OÜ-le laenu andmisega seonduvad asjaolud ei saaks ühelgi juhul mõjutada Catalyst OÜ maksukohustust. Äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada sinna raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud (Riigikohtu 26.09.2018 otsus asjas nr 3-16-2324, p 11). Kui selgub, et kaebajal puudusid rahalised vahendid PrivateOne OÜ-le laenu andmiseks, ei saa olla Catalyst OÜ-le PrivateOne OÜ poolt üle kantud summa näol tegemist kaebaja laenu tagastamisega ega seetõttu kaebaja poolt laenu andmisega Catalyst OÜ-le. Kui leiab tõendamist, et kaebajal puudusid rahalised vahendid laenu andmiseks nii PrivateOne OÜ-le kui ka seeläbi Catalyst OÜ-le, ei saa käsitada kaebajale Catalyst OÜ-st tehtavaid väljamakseid laenu tagasimaksetena. Kaebaja esitatud Catalyst OÜ päevaraamatu väljatrükist nähtub, et äriühing on osaliselt teinud X-le laenu tagasimakseid (kaebaja 30.04.2021 vastuse lisa). Seega omab kaebajalt nõutav teave tähtsust Catalyst OÜ maksumenetluses.
13.Hoolimata eelnevast tuleb apellatsioonkaebus rahuldada.
14.Isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (põhiseaduse § 26; vrd nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 27.04.2017 otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta (Riigikohtu 01.02.2021 määrus asjas nr 3-18-1328, p 11; vrdl Riigikohtu otsus asjas nr 3-16-2324, p 12). Eelnev ei tähenda, et kolmandalt isikult arvelduskonto väljavõtte küsimine – sh pikema ajavahemiku kohta – oleks igal juhul õigusvastane, vaid riive proportsionaalsust tuleb hinnata konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur õigesti piiritlenud ajavahemiku 01.01.2018– 29.02.2020, mille kohta kaebaja arvelduskonto väljavõtet küsitakse. Kuna vaidlusalused laenutehingud toimusid 2020. a esimeses pooles, kuid dividendide väljamaksed kaebajale tehti 2018. a teises pooles, on maksuhalduril põhjendatud huvi kontrollida, kas kaebajal oli laenu andmise ajal olemas piisavad rahalised vahendid.
16.Teisalt tuleb arvestada sellega, et maksuhaldur kohustas kaebajat esitama viidatud perioodi osas arvelduskonto väljavõtte tervikuna, s.o kõigi tehingute osas. Maksuhalduri selgituste kohaselt on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks maksuhalduril vaja küsitud perioodil analüüsida tehinguid X pangakontol, et veenduda kaebaja võimaluses anda PrivateOne OÜ-le laenu sularahas. Pangakonto väljatrüki küsimine filtreeritud kujul ei võimalda maksuhalduril kontrollida, kuidas on kaebaja 2018. a-l CTR Group OÜ-st saadud dividende kasutanud ning kas tal on ressurssi sularahas laenu andmiseks 2020. a-l.
6(8)
3-21-362
17.Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu. Vaidlusalusest korraldusest nähtuvalt soovib maksuhaldur eelkõige kontrollida seda, kas kaebajal olid rahalised vahendid laenu andmiseks sularahas PrivateOne OÜ-le, nagu esitatud laenulepingu kohaselt äriühingule laenu anti, ning millisel hetkel laenusumma sularahas välja võeti. Maksuhaldur pole vaidlusaluses korralduses ega kohtumenetluses täpsemalt põhjendanud, miks on vajalik pangakonto väljavõtte esitamine kõigi X tehingute osas, ega märkinud sedagi, et muud X tehtud tehingud võiksid omada Catalyst OÜ maksustamise seisukohast tähtsust. Olukorras, kus kontrollimist vajab üksnes võimalike rahaliste vahendite olemasolu X-l ning nende sularahas väljavõtmine laenu andmiseks, on maksuhalduri taotletava eesmärgi saavutamine võimalik ka nii, et korralduses piiritletakse konkreetselt, milliste tehingute osas teavet nõutakse. Praegusel juhul on maksuhalduril võimalik kontrollida X poolt sularahas laenu andmist nii, et arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.01.2018–29.02.2020 kohta nõutakse üksnes osas, mis puudutab kaebaja sissetulekuid (sh sularaha sissemakseid), et kontrollida kaebajal rahaliste vahendite olemasolu (kaebaja esindaja väitel sai kaebaja rahalisi vahendeid nii dividendide kui ka töötasu väljamaksetest (07.01.2021 seletuste protokoll, p 2 (MTA vastus kaebusele, lisa 5)), ning sularaha arvelduskontolt väljavõtmisi, et kontrollida, millisel hetkel kaebaja laenu andmiseks sularaha välja võttis. Eelkirjeldatud asjaolude tõttu on vaidlusalune korraldus kaebajalt nõutava teabe osas ebaproportsionaalne võrreldes teabe seosega käimasoleva maksumenetlusega. X-lt teabe nõudmiseks saab maksuhaldur maksumenetluses olulised asjaolud välja selgitada ka nii, et nõutav teave on piiritletud selliselt, et kaebaja arvelduskonto väljavõte perioodi 01.01.2018–29.02.2020 osas kajastab üksnes teavet kaebaja sissetulekute ning sularahatehingute kohta.
18.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X apellatsioonkaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 03.06.2021 otsuse. Uue otsusega rahuldab ringkonnakohus X kaebuse ning tühistab MTA 12.02.2021 korralduse nr 12.2-3/054193-11.
19.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
20.Halduskohtus taotles kaebaja vastustajalt menetluskulude välja mõistmist 15 eurot riigilõiv kaebuse esitamisel ning 1080 eurot esindajatasu (30.04.2021 taotlus; ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtus on kaebaja taotlenud menetluskuludena 15 eurot riigilõivu eest ning 939 eurot esindajatasu (14.04.2022 taotlus; ilma käibemaksuta).
21.HKMS § 109 lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude suurusele ja põhjendatusele hinnangu andmisel ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajatasu suurust, vaid arvestada tuleb eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus asjas nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus asjas nr 3-18-1570, p 17). Kohtul on menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel suur kaalutlusruum.
22.Menetluskulude põhjendatud ja vajalikus suuruses kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta, et haldusasi vaadati nii haldus- kui ka ringkonnakohtus läbi kirjalikus menetluses, haldusasja toimik pole mahukas ega asi tavapärasest keerukam. Apellatsioonimenetluses jäi vaidlusaluste küsimuste ring samaks ning täiendavaid tõendeid, mille osas tuli kaebajal seisukoht kujundada, 7(8)
3-21-362 vastustaja ei esitanud. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja haldus- ning ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud üksnes osaliselt, s.o halduskohtus 900 eurot (ilma käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 700 eurot (ilma käibemaksuta).
23.Kaebaja tasus haldus- ja ringkonnakohtus kokku riigilõivu 30 eurot. Need kulud tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kokku on kaebaja põhjendatud õigusabikulud 1600 eurot (ilma käibemaksuta). Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 1630 eurot. MTA pole menetluskulude kandmist väitnud (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.