Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 19. mai 2022, Tartu 3-20-506
Haldusasi
Xi kaebus Viru Vangla 31. detsembri 2019. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/822-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2021. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta apellandi menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 20. juuni 2022).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X määrati Viru Vangla 31. detsembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/8221 tööle koristajana alates 31. detsembrist 2019. Käskkirja kohaselt kooskõlastas psühhiaater Xi tööle määramise, leides, et ta võib töötada üks tund päevas.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas X kaebuse, milles palus tööle määramise käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt on tal tuvastatud puuduv töövõime ning tema tervis ei võimalda töötamist.
3.Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2021. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1, lg 2 p-st 3 ja lg-st 3 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud töötama, välja arvatud juhul, kui ta pole võimeline töötama tervislikel põhjustel ning võimelisuse töötada teeb kindlaks arst. Enne vaidlusaluse käskkirja andmist oli kaebaja viibinud küll psühhiaatriaosakonnas ravil ning ta ei olnud töövõimeline, kuid 23. novembri 2019. a tervisekaardi sissekandes on psühhiaater leidnud, et lähtudes seisundist võib kaebaja töötada ühe
tunni vältel päevas lihtsamatel töödel nagu koristamine. Ei nähtu, et selle sissekande ning vaidlustatud käskkirja andmise vahepeal oleks kaebaja tervises toimunud muudatusi, mis seaksid kahtluse alla tema võimelisuse koristajana töötada.
3.2.Kaebajale enne vaidlusaluse käskkirja andmist määratud ravimid ei liigitu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka. Meditsiinitöötaja teadis nende ravimite tarvitamisest ja ta ei pidanud nende mõju selliseks, mis välistaks kaebaja võime töötada koristajana.
3.3.Eesti Töötukassa 4. oktoobri 2019. a otsuses on asutud seisukohale, et kaebajal on puuduv töövõime. Otsuse kohaselt on kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Töötukassa otsus ei ole vanglale siduv kinnipeetava tööle määramise menetluses. Kaebaja on sellest otsusest välja toonud, et kaebaja jaoks võib pikkade vahemaade läbimine ja treppidest liikumine kõrgenenud vererõhu korral olla piiratud. Vastustaja on selgitanud, et kaebajal tuleks koristada E7 ja E8 osakondi, mis paiknevad mõlemad samal korrusel, ka koristusvahendid saab kaebaja samalt korruselt. Seega ei eelda kaebaja töötamine treppidest liikumist.
3.4.Kõrgenenud vererõhk ei tähenda täielikku töövõimetust. Ka Töötukassa otsuse aluseks olnud eksperthinnangus pole leitud, et kõrgenenud vererõhk tähendaks üldse võimetust tööd teha. Kaebajal pole töötamiseks vaja liikuda treppidel ega läbida pikki vahemaid. Kaebajal tuleb teha igapäevaelus vajalikke koristustöid, mis on sobiva tempo ja töövõtete korral jõukohased ka kõrgenenud vererõhuga inimesele.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Xi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-14-12 pidanud õigusvastaseks tööle asumise korraldust olukorras, kus isikule ei selgitatud meditsiiniosakonna poolt töötamisele seatud tingimusi. Ka kaebajale ei selgitatud, et kaebaja ei pea trepist liikuma. Koristaja tööjuhendis on võimalikuks tööõnnetuseks märgitud trepilt kukkumine, mis omakorda tähendab seda, et kaebajat on võimalik määrata tööle, kus ta peab treppidest liikuma. Kaebaja sai alles kohtumenetluse käigus teada, et ta ei pea treppidel liikuma.
4.2.Vaidlustatud haldusakt ning selle juurde käiv tööjuhend kohustasid kaebajat haldusakti andmise ajal treppidest liikuma. Kohtumenetluse käigus vastustaja poolt avaldatu, et töö ei eelda kaebaja liikumist treppidel, ei muuda haldusakti.
4.3.Lähtuda tuleb Eesti Töötukassa 4. oktoobri 2019. a otsusest, millega tuvastati kaebajal töövõime puudumine, ning selle aluseks olevast 1. oktoobri 2019. a ekspertarsti hinnangust.
4.4.Kaebaja esitas kohtule tõendina ka 1. oktoobril 2020 koostatud eksperthinnangu, mille kohus jättis tähelepanuta, kuna see oli koostatud pärast vaidlustatud haldusakti andmist. Samas kinnitab see, et kaebaja töövõimetus pole ajutise iseloomuga.
4.5.Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet, kuna ei selgitanud välja, miks leidis vangla arst, et kaebaja on töövõimeline, kuigi varem oli leitud, et ta ei ole võimeline töötama.
4.6.Vangla arst ei olnud pädev ümber hindama ekspertkomisjoni otsust, millega tuvastati kaebaja töövõimetus.
4.7.Ka Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnang on arsti otsus kinnipeetava töövõimelisuse kohta VangS § 37 lg 3 mõttes.
4.8.Tööle määramise käskkirja aluseks olnud arsti 23. novembri 2019. a otsus on vastuolus varasemate kaebaja suhtes tehtud otsustega ning Eesti Töötukassa otsusega. See otsus pigem kinnitab fakti, et vangla surub kinnipeetava tööle sundimiseks vahendeid valimata läbi oma tahtmist.
4.9.Leides, et kaebajale määratud ravimid pole psühhotroopsed, rikkus halduskohus uurimispõhimõtet, kuna ei tutvunud ravimite infolehtedega.
5.Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Halduskohus sisustas õigesti ja senist kohtupraktikat järgides kaebajale väljastatud Töötukassa töövõime hindamise otsuse sisu. Ka väljaspool vanglat viibivate inimeste osas ei tähenda selline otsus, et isik oleks täiesti töövõimetu. Eeskätt tagab otsus, et puudega isikul oleks minimaalsed elatusvahendid ning võimalus saada rehabilitatsiooniteenust.
5.2.Kaebaja pidas veel 2018. aastal endale sobivaks tööd keevitajana. Tema terviseandmetest ei nähtu, et ca aastaga oleks tema tervis nii drastiliselt muutunud, et ta ei suuda enam teha ka lihtsamaid koristustöid.
5.3.Kaebajale on kindlasti teada, et osakonnad, kus ta pidi koristama, asuvad samal korrusel ning tal ei ole vaja treppidel liikuda.
5.4.Koristustöö, mida kinnipeetav peab vanglas tegema, on olemuselt kerge ning ei erine tavalisest kodusest olmekoristusest. Kaebaja järjepidev vastuväidete otsimine, ilma et ta oleks püüdnudki tööd teha, viitab kaebaja subkultuurilisele suhtumisele töötamisse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja leiab, et kuna koristaja ohutusjuhendis on võimalikuks tööõnnetuseks märgitud trepilt kukkumine (tl 15), tähendab see seda, et tal tuli liikuda mööda treppe. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ainuüksi ohutusjuhendis kajastatud võimaliku õnnetuse kirjeldusest ei saa tuletada töökohustuste täpsemat sisu. Samamoodi on ekslik kaebaja väide, et vaidlusalusest tööle määramise käskkirjast tulenes kohustus liikuda mööda treppe. Vaidlusaluses käskkirjas seda kohustust märgitud ei ole. Selles on üksnes märgitud, et kaebaja määratakse tööle koristaja ametikohale V7 ja V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana (tl 4p). Ringkonnakohus peab usutavaks vastustaja seisukohta, et kaebaja teadis väga hästi, et osakonnad, mida kaebaja pidi koristama, asuvad samal korrusel ning nende koristamisel pole vajalik treppidel liikumine. Seega ei ole õige kaebaja väide, et vaidlustatud käskkirjast või tööjuhendist tulenes kohustus treppidel liikuda ning et ta sai alles kohtumenetluses teada, et treppidel liikuda pole vaja.
8.Selguse huvides märgib ringkonnakohus siinkohal, et asja materjalides on mõningane segadus, milliseid osakondi pidi kaebaja koristama. Vaidlusaluses käskkirjas on märgitud, et kaebaja määratakse tööle V7/V8 eluosakonna koristajana ning täitma sealjuures kõiki E7/E8 koristaja tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid (tl 4p). Vastuseks kohtu pöördumisele on vangla inspektorkontaktisik vastanud aga, et kaebaja paikneb Viru Vangla II üksuses, mille eluosakonnad E7 ja E8 asuvad V-hoone 4. korrusel (tl 53). Halduskohus on leidnud, et sellest selgitusest tulenevalt tuleb kaebajal koristada E7 ja E8 eluosakondades (otsuse p 13). Vangla vastuses apellatsioonkaebusele on omakorda märgitud, et kaebaja pidi kindlasti teadma, et V7 ja V8 osakonnad paiknevad ühel korrusel (tl 84-84p). Ehkki esitatud seisukohad on kohati vastuolulised (st kas kaebaja peab koristama E7/E8 või V7/V8 osakondi), lähtub ringkonnakohus vaidlustatud käskkirjas ja vangla vastuses apellatsioonkaebusele märgitust, mille järgi pidi kaebaja koristama V7 ja V8 osakondades. Nagu märgitud, pidi kaebaja olema teadlik, et need osakonnad asuvad samal korrusel.
9.Kaebaja omistab suure tähtsuse Eesti Töötukassa 4. oktoobri 2019. a otsusele ja selle aluseks olevale 1. oktoobri 2019. a eksperthinnangule, mille järgi on kaebajal puuduv töövõime. Kaebaja arvates oleks tulnud tema töövõimelisuse hindamisel võtta aluseks just see otsustus.
Samas jätab kaebaja siinkohal tähelepanuta halduskohtu selgitused seoses niisuguse Töötukassa otsusega. Halduskohus märkis, et Töötukassa hindab isiku töövõimet töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lg-s 1 toodud eesmärgi jaoks, st pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamiseks ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamiseks. Töötukassa ei anna hinnangut sellele, kas kinnipeetav on võimeline vanglas töötama (otsuse p 13). Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Töövõimet hinnatakse Töötukassa poolt muuhulgas selleks, et isik, kes ei saa tervisekahjustuse tõttu töötada võrdsetel tingimustel või võrdses mahus tervete inimestega, saaks igapäevaelus vajaliku sissetuleku tagamiseks töövõimetoetust (TVTS § 11). Kinnipeetaval kui riigi ülalpeetaval isikul puudub sellise toetuse jaoks vajadus, kuna nende põhivajadused on tagatud riigi poolt. Samuti tähendab kinnipeetavaks mitteoleva isiku jaoks töötamine töölepingu seaduse § 43 järgi üldjuhul seda, et täistööajaga töötamise korral tuleb töötada 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Sealjuures eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (töölepingu seaduse § 43 lg 2). Kinnipeetavatel sellist kohustuslikku töötamise mahtu kehtestatud ei ole. Vastavalt võib puuduva töövõimega isik olla küll võimetu töötama 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas, kuid kinnipeetavana vanglas väikses mahus töötamiseks võib ta olla võimeline. Ka käesoleval juhul nähti vaidlustatud käskkirjas ette, et kaebaja võib töötada 1 tund päevas, mis on oluliselt väiksem töömaht, kui vabaduses viibiva isiku puhul eeldatav töömaht. Seetõttu ei saa Töötukassa poolt kinnipeetava suhtes tehtud töövõime puudumise otsusest järeldada, et see kinnipeetav ei ole võimeline vanglas töötama. VangS § 37 lg-st 3 tulenevalt jääb küsimuses, kas kinnipeetav on võimeline töötama, määravaks ikkagi arsti otsustus.
10.Antud asjas ongi vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt tuvastanud meditsiiniosakonna arst (psühhiaater) 23. novembril 2019 kaebaja võimelisuse töötada, sest ta on kooskõlastanud tema tööle määramise (tl 4p). Eeltoodud põhjendustel ei väära kaebaja töövõimelisuse tuvastamise fakti ka see, et pärast vaidlusalust käskkirja on Eesti Töötukassa teinud veel ühe otsuse, mille järgi kaebajal töövõime puudub.
11.Oluline pole see, et varem oli kaebaja suhtes tehtud vangla arsti poolt otsustus, mille järgi ta ei ole töövõimeline. Isiku terviseseisund võib paraneda. Käesoleval juhul viibis kaebaja enne vaidlusaluse käskkirja andmist ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas. Tulemuslik ravi aitab ilmselgelt paranemisele kaasa. Seetõttu pole halduskohtule etteheidetav see, et ta ei uurinud lähemalt, mis tingis kaebaja töövõimelisuse suhtes erinevate otsuste andmise. On ilmne, et töövõime muutumisele on mõistlik seletus, milleks on kaebaja terviseseisundi paranemine.
12.Väide, et vangla arstil pole pädevust Töötukassa ekspertkomisjoni otsuse ümberhindamiseks, pole asjakohane. Vangla arst ei olegi ekspertkomisjoni otsust ümber hinnanud. Nagu ülal selgitatud, on tegemist erinevate otsustustega – Töötukassa hindab seda, kas isik on võimeline töötama võrdsetel alustel teiste vabaduses viibivate tervete isikutega ning vangla arst seda, kas kinnipeetav on võimeline töötama vanglas. Seega on vangla arst teinud iseseisva otsustuse, mitte ümber hinnanud ekspertkomisjoni otsust. Samal põhjusel pole õige väide, et ka Töötukassa ekspertarsti hinnang on hinnang kinnipeetava töövõimelisuse kohta. Nagu märgitud, ei hinda Töötukassa ekspertarst seda, kas kinnipeetav on võimeline töötama vanglas.
13.Oletuslik on kaebaja hinnang, et vangla surub kinnipeetavate tööle sundimiseks vahendeid valimata läbi oma tahtmist. Kaebaja ei ole suutnud kohtumenetluses ega haldusmenetluses ära
näidata veenvaid põhjuseid, miks ta ei peaks töötama. VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetav, kelle puhul ei esine tööst vabastamise aluseid, kohustatud töötama.
14.Ringkonnakohus ei nõustu etteheitega uurimiskohustuse rikkumisest seoses sellega, et halduskohus ei tutvunud ravimite infolehtedega. Kuna kaebaja töötamise on kooskõlastanud vangla arst, saab eeldada, et arst on teadlik ka kaebaja poolt tarvitatavatest ravimitest. Ning kuivõrd ta on kooskõlastanud kaebaja töötamise, on alus asuda seisukohale, et arsti hinnangul need ravimid kaebaja töötamist ei takista. Sellises olukorras on ringkonnakohtu hinnangul ülemäärane nõuda, et kohus peaks tutvuma kõigi kaebaja poolt tarvitatavate ravimite infolehtedega.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.