X kaebus Tallinna Vangla 22. aprilli 2021. a vastuse nr 5-8/21/5527-2 ja 28. mai 2021. a vaideotsuse nr 515/21/219-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks tagastada kaebajalt ära võetud esemed
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2022. a määruse haldusasjas nr 3-21-1310 resolutsiooni punkti 1 peale.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2022. a määruse haldusasjas nr 3-21-1310 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Jätta läbi vaatamata X taotlus menetleda kahju hüvitamise nõuet käesolevas haldusasjas.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X esitas Tallinna Vanglale 01.03.2021 taotluse tagastada 26.02.2021 läbiotsimisel temalt ära võetud paberkott, kehaõli (1/5 täis), ravimid, kaks valget poest ostetud kilekotti (üks reklaamiga, teine ilma), näomaskid (rohkem kui 100 tükki), ajalehed ja ajakirjad ning mustad kotid.
2.Tallinna Vangla jättis 22.04.2021 vastusega nr 5-8/21/5527-2 taotluse rahuldamata. Kinnipeetaval võib olla isiklikuks tarbimiseks kuni 5 vangla poest ostetud valget kilekotti (vt Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.39) ja ülejäänud kotid on keelatud. Tuvastatud ei ole, et ära võetud kilekotid kuulusid X-le (reklaamiga kilekotte vangla poes ei müüda ning poelehtede
3-21-1310 järgi ei ole kinnipeetav 2021. a-l vangla poest kilekotte soetanud). Tuvastamist ei leidnud, et X oleks 2021. a-l soetanud vangla poest kehaõli, ning esemete äravõtmise akt ei kinnita samuti kinnipeetavalt kehaõli äravõtmist. Läbiotsimise teostanud valvurite sõnul võeti kambrist ära üksnes tühjad pudelid jms, mis kvalifitseerus olmeprügiks (kodukorra p 8.6 kohaselt tuleb kinnipeetaval tühjad pakendid anda üle vangla jäätmekäitlusele). Ka ei leidnud tuvastamist, et ära võetud näomaskid kuulusid X-le, vaid tegemist oli vangla poolt väljastatavate maskidega, mida mõni kinnipeetavatest on kuritarvitanud ja põhjendamatult kambrisse kogunud. Kinnipeetaval võib kambris olla üksnes vangla meditsiiniosakonna poolt väljastatud plasttopsides ravimid (kodukorra p 19.14.3), kuid X-lt ära võetud ravimid olid aegunud ja kuulusid seega äravõtmisele. Ära võetud ajalehed ja ajakirjad ei kuulunud samuti X-le, mistõttu puudub tal õigus nõuda nende tagastamist. X-l ei käi vanglas nimelisi ajalehti või ajakirju ning vanglas on keelatud isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemete omandamine või võõrandamine (kodukorra p 8.7.2). Vangla väljastatavad ajalehed ei kuulu kinnipeetavatele.
3.X esitas 29.04.2021 vaide, mille taotles ära võetud kehaõli ning kahe kilekoti ja ühe paberkoti tagastamist, leides, et kehaõli oleks pidanud jätkuma veel 3–4 kuuks ja kotid on vanglas lubatud (need olid soetatud Pärnu arestimajast). Tallinna Vangla jättis 28.05.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/219-2 vaide rahuldamata. Vaidlustatud otsuse tegemisel kontrolliti asjaolusid, kuid tuvastamist ei leidnud, et vanglaametnikud oleksid ära võtnud kehaõli või veel kasutamata vedelikku sisaldavat pudelit, samuti jäi tuvastamata kilekottide päritolu, mistõttu puudub alus nende tagastamiseks. Vaides on kilekottide soetamise kohta esitatud vastuolulised ja kontrollimist mittevõimaldavad andmed (X oli vahistatu 22.08.2016–15.11.2019).
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 14.06.2021 kaebuse Tallinna Vangla 22.04.2021 vastuse nr 5-8/21/5527-2 ja 28.05.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/219-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks tagastada ära võetud kaks kilekotti ja üks paberkott ning poolik kehaõli pudel või alternatiivselt kompenseerida need rahas. Kõik asjad olid kaebajal ca 2019. a-st ning ta oli eelvangistuses viibides neid karistusajaks varunud. Kehaõli pudel oli veel 20–30% täis ja sellest jätkunuks kaebajale veel ca 3 kuuks. Kehaõli kadumist võib kinnitada kambrikaaslane. Vangla peaks ära võetud asju filmima, pildistama või kasutama manukaid. Kilekottide ära võtmist vangla ei eita. Varasemalt ei ole kaebajalt paberkotte ega reklaamidega kilekotte ära võetud (nt on käinud nendega pikaajalistel kokkusaamistel). Valge kilekoti soetas kaebaja ca 2019. a vangla poest ning paberkott ja kirju kilekott on pärit Pärnu arestimajast. Kaebaja taotles ühtlasi enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 31.08.2021 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10.12.2021 määrusega X määruskaebuse ning saatis asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, sest kaebaja õiguste riivet ei saa pidada väheintensiivseks. Tervisekaardist nähtuvalt on kaebaja kurtnud nahaprobleemide üle ja seega võib eeldada, et kehaõli aitab tal leevendada naha kuivusest või ketendamisest tulenevaid vaevusi. Samuti võib kaebuse läbivaatamisel ilmneda, et mõned asjad võeti kaebajalt ära õigusvastaselt, sest kilekottide ja kehaõli eluiga on reeglina pikem kui kaks kuud, mistõttu ei saa nende puhul lähtuda üksnes sellest, et kaebaja ei soetanud neid 2021. a-l.
6.Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2022 määrusega X menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja andis kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 7 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. Ehkki Tallinna Ringkonnakohus leidis 10.12.2021 määruses, et kaebaja õiguste riivet ei saa pidada sedavõrd väheintensiivseks, et see võimaldaks kaebust HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, ei tähenda see, et kohus ei saaks hinnata menetlusabi andmise põhjendatust HKMS § 111 lg 3 alusel. X on taotlenud Tallinna Vangla 22.04.2021 vastuse ja 28.05.2021 vaideotsuse tühistamist ning kohustamist tagastada 2(4)
3-21-1310 ära võetud esemed või alternatiivselt kompenseerida need rahas. Kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kaebajal esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lg 8). Kaebaja esitas Tallinna Vanglale 28.06.2021 kahju hüvitamise nõude, mille vangla jättis 26.08.2021 otsusega nr 5-37-/21/196-2 rahuldamata, kuid kaebaja ei ole hüvitamiskaebust esitanud. Seega saab praeguse kaebuse nõueteks lugeda vaid tühistamis- ja kohustamisnõuded. On ilmne, et äravõetud esemete (nii paber- ja kilekottide kui ka 20–30% täituvusega kehaõli pudeli) rahaline väärtus on äärmiselt väike. Kaebaja hindas vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses temale tekitatud kahju suuruseks 4,76 eurot (3 × 0,18 + 4,22). Seega, isegi kui leiaks tuvastamist, et vangla tegevus oli õigusvastane, oleks kaebuse rahuldamise korral saadav kasu ebamõistlikult väike, võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Kohtumenetlus on avalik piiratud ressurss, mille kättesaamine ei pea iga vaidluse tarvis olema tasuta. Kui selline vaidlus on kaebaja jaoks olulise kaaluga, on tal õigus kaaluda, kas tasuda riigilõiv. Kui kaebaja tasub riigilõivu, jätkab halduskohus kaebuse ettevalmistava menetlusega. Riigilõivu tasumata jätmise korral tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
7.X palub 12.04.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada tema menetlusabi taotlus. Halduskohus ei arvestanud menetlusabi taotluse lahendamisel Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määruses antud juhiseid (s.o kaebaja terviseprobleeme). Vanglas on kõik asjad väikese väärtusega, kuid kinnipeetava jaoks on iga pisiasi kallis. Kohtu lähenemise puhul võiks kinnipeetavalt kõik asjad ära võtta, sest riive on alati väheintensiivne. Kaebusel on ka preventiivne eesmärk, sest vangla on kaebajalt n-ö väheväärtuslikke asju ka hiljem ära võtnud (nt kuivatatud tilli ja peterselli ning joogipudeli korke). Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest on kaebaja teavitanud juba 13.09.2021 määruskaebuses. Igati loogiline on arutada kahju hüvitamise küsimust praeguse asja raames, mitte koormata kohtuid uue kaebusega. Seejuures oli kaebaja algusest peale taotlenud alternatiivselt rahalist kompensatsiooni. Seetõttu ei esitanudki kaebaja eraldi kaebust. Oluline on arvestada, et kaebajale jääb temale saadetavast rahast vabaks kasutamiseks üksnes 30%. Kaebaja palub vaidlusaluste esemete äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda praeguses asjas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.HKMS § 104 lg 1 ja kaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 60 lg 1 kohaselt tuli kaebuselt tasuda riigilõivu 15 eurot. Kaebaja palub HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest täielikult. Halduskohus ei ole kahelnud, et kaebaja majanduslik seisund vastab HKMS §-s 112 toodud menetlusabi saamise tingimustele, vaid jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, tuginedes HKMS § 111 lg-le 3, mille kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, muu hulgas juhul, kui kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebaja õiguste riivet pidada sedavõrd väheintensiivseks, et see õigustaks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ei saa HKMS § 111 lg 3 alusel menetlusabi andmata jätmist pidada ringkonnakohtu juhiste eiramiseks. Ringkonnakohus ei ole 10.12.2021 määruses leidnud, et kaebaja tuleb vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
3(4)
3-21-1310
10.X on halduskohtule esitatud kaebuses palunud kohustada Tallinna Vanglat tagastama temalt 26.02.2021 läbiotsimisel ära võetud pooltühi pudel kehaõli, kaks kilekotti ja üks paberkott või kompenseerida nende esemete väärtus rahas. Tallinna Vanglale 28.06.2021 esitatud kahju hüvitamise taotluses hindas kaebaja esemete kogumaksumuseks 4,76 eurot. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et temale praegusest asjast võimalikult tulenevat kasu ja kohtumenetluse eeldatavaid kulusid ei saa HKMS § 111 lg 3 rakendamisel võrrelda üksnes rahaliselt. Hinnata tuleb siiski võimalikku kasu kaebajale, arvestades nii tema majanduslikku seisundit kui ka muid olulisi asjaolusid (nt vaidlusaluste esemete kasutusvajadust). Kaebaja vanglasisesel isikuarvel toimunud liikumiste põhjal võib nõustuda, et kokku ca 5 euro väärtuses esemete äravõtmist ei saa pidada kaebaja jaoks täiesti ebaoluliseks. Sellele vaatamata ei ole kaebaja sissetulekud ka sedavõrd väikesed, et tal poleks vajaduse korral võimalik esemeid asendada. Pooltühi pudel kehaõli võis kaebaja jaoks olla oluline igapäevaseks nahahoolduseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määruse p 13). Samas ei ole alust järeldada, et kehaõli kasutamine oleks kaebaja terviseseisundist tulenevalt vältimatult vajalik. Kui kaebajal esineb nahaprobleeme, on tal võimalik pöörduda sellekohaste kaebustega vangla meditsiinitöötajate poole, kes määravad vajaliku ravi. Eeltoodud 10.12.2021 määruses viidatud haldusasjas nr 321-1168 esitatud X tervisekaardist (29.05.2020–08.07.2021) nähtuvalt on kaebajale naha kuivuse, punetuse, lööbe, ketenduse või sügeluse raviks või leevendamiseks määratud erinevaid kreeme ja puudub alus arvata, et sellest edaspidi keeldutaks. Vaidluse all olevate kile- ja paberkottidega seonduvalt ei ole kaebaja välja toonud, kuidas mõjutab nende puudumine tema elukorraldust vanglas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebaja jaoks praegusest asjast tulenevat kasu on kohtumenetluse eeldatavate kuludega võrreldes nii väike, et riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmine ei ole põhjendatud.
11.Põhiseaduse §-st 15 tulenev põhiõigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ei ole piiramatu. Riigilõivu üheks legitiimseks eesmärgiks on tagada menetlusökonoomia, s.o vältida põhjendamatute, pahatahtlike jms kaebuste menetlemist, mis võiks tuua kaasa kohtusüsteemi suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. Samuti on riigilõivu tasumise nõude üheks põhiseaduspäraseks eesmärgiks, et ka menetlusosaline võtaks vähemasti teatud määral osa kohtumenetluse kulude kandmisest (nt Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-31-35-15, p-d 30–33 ja 35; 12.04.2011 otsus nr 3-2-1-62-10, p-d 38, 45). Halduskohtute eripärast ülesannet täidesaatva riigivõimu kontrollijana on arvestatud riigilõivumäärade kehtestamisel. Kuna ringkonnakohus nõustus, et praegusel juhul esineb HKMS § 111 lg-s 3 sätestatud piirang menetlusabi andmiseks, siis juhul, kui kaebaja soovib kaebuse lahendamist, tuleb tal tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv 15 eurot. Kui kaebus rahuldatakse, jääb riigilõiv vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
12.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
13.Määruskaebuses esitatud taotlus menetleda kaebaja kahju hüvitamise nõuet praeguses asjas tuleb jätta läbi vaatamata. Tallinna Halduskohus ei ole 31.03.2022 määruse resolutsioonis lahendanud küsimust, kas Tallinna Vangla 26.08.2021 vastusega nr 5-37/21/196-2 rahuldamata jäetud kahju hüvitamise nõuet saab menetleda praeguses haldusasjas või mitte. X on 14.09.2021 määruskaebuses tõepoolest märkinud, et kuna vangla jättis tema kahju hüvitamise taotluse 26.08.2021 vastusega rahuldamata, siis on ka selles osas kohtueelne menetlus läbitud. Halduskohtul tuleb sellega edasises menetluses arvestada. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.