Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.11.2021 vastutusotsuse 137/01107-11 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 12.04.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 10.06.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kohustas 01.11.2021 vastutusotsusega 13-7/01107-11 (edaspidi: VO) Xi tasuma solidaarselt BBBBBB maksukohustusi kogusummas 67 575,15 eurot. BBBBBB-l on pangakonto LHV Pank AS-s. Pangakonto arestimise tulemusena laekus äriühingu maksuvõla katteks 12.05.2021 8 623,21 eurot. BBBBBB-l ei ole registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. BBBBBB on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 24.04.2019 otsusega. BBBBBB ei ole tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. MTA ei pidanud otstarbekaks edastada kohtutäiturile täitmisavaldust täitemenetluse alustamiseks. Perioodi august 2018 kuni veebruar 2019 maksukohustused ning nimetatud maksukohustustelt arvestatud intressid on tasumata. BBBBBB jättis tasumata maksustamisperioodide august 2018 kuni veebruar 2019 KMD ja TSD deklaratsioonidel deklareeritud andmete alusel tekkinud põhimaksukohustused kogusummas 50
092,53 eurot. Nimetatud maksukohustuste tähtpäevad saabusid kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal (kaebaja oli juhatuse liige perioodil 21.04.2016 kuni 26.03.2019). MTA tuvastas, et kaebajal oli juhatuse liikmena kontroll BBBBBB raha kasutamise üle. Kaebaja teadis tasumisele kuuluvatest maksukohustustest, kuid vaatamata sellele kasutas äriühingu raha muul eesmärgil kui maksukohustuste tasumiseks. Kaebaja rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava tasumiskohustust põhivõla osas summas 50 092,53 eurot, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1. Kaebaja jättis täitmata MKS § 115 lg-st 1 tuleneva intressi arvestamise ja tasumise kohustuse kogusummas 17 482,62 eurot. VO järgi rikkus kaebaja tahtlikult kohustust korraldada BBBBBB perioodide 08.2018 kuni 02.2019 maksukohustuste tasumiskohustuste õigeaegne ja täielik täitmine. Kaebaja tahtlust iseloomustavad järgmised asjaolud kogumis: - kaebaja osales BBBBBB juhtimises aktiivselt ning oli teadlik BBBBBB igapäevasest majandustegevusest, samuti teadis, millised maksukohustused BBBBBB-l on; - kaebaja omab pikaajalist ettevõtlusalast kogemust; - kaebaja jättis tahtlikult korraldamata BBBBBB tasumiskohustuse täitmise. BBBBBB raha kasutamine toimus kaebaja eelistuste alusel ning kaebaja jättis maksude tasumise kohustuse täitmata tahtlikult, eelistades teadlikult teisi võlausaldajaid. Kaebajal puudus tõsiseltvõetav plaan äriühingu maksevõime taastamiseks ning maksukohustuste tasumiseks. Mõistliku ja vastutustundliku majandamise korral oleks BBBBBB-l olnud piisavalt raha perioodil 08.2018 kuni 02.2019 deklareeritud maksukohustuste tasumiseks. Rikkumiste puudumisel oleks olnud välditav BBBBBB maksuvõla tekkimine kogusummas 50 092,53 eurot. Kaebaja korraldas VO järgi teadlikult BBBBBB juhatuse ainuliikmena äriühingu majandustegevuse selliselt, et äriühingu maksukohustused jäid tasumata. Kaebaja kohustus oli korraldada, et BBBBBB raha arvelt saaksid tähtaegselt tasutud kõik maksukohustused (sh tähtaegselt tasumata jäänud maksukohustused). Äriühingu raha kasutamine muul otstarbel kui maksukohustuste tasumiseks on käsitletav tahtliku tasumiskohustuse rikkumisena. Kaebaja eesmärgiks oli jätta äriühingu maksukohustused tasumata. Vaadeldaval perioodil deklareeritud maksusummade tasumise kohustuse pideva täitmata jätmise ja maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Vanim tasumata BBBBBB maksukohustus (käibemaks) pärineb VO järgi 2018. a augustikuust, mistõttu oli deklaratsiooni esitamise tähtaeg 20.09.2018. Kuna MTA tuvastas vastutusmenetluses, et kaebaja rikkus tahtlikult juhatuse liikmel lasuvaid kohustusi, ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise viieaastane tähtaeg (vanima maksusumma määramise tähtaeg saabub 21.09.2023). -
2.Tallinna Halduskohtule saabus 15.12.2021 X kaebus VO tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Kaebaja ei ole BBBBBB maksuvõla tekkimist põhjustanud ning äriühingu raha vääralt kasutanud. Vastustaja ei ole järginud uurimisprintsiipi ega ole vastutusmenetluses kõiki asjaolusid kindlaks teinud. MTA on vääralt arvestanud intressivõlga.
4.Kaebaja ei vaidle, et 2017. a detsembris tekkisid ajutised makseraskused, mille tõttu pidi osaühing taotlema maksude tasumise ajatamist. MTA ei ole tuvastanud, kellele pangaarvele laekunud 269 226,63 eurot tasuti ja paljasõnaliselt leidnud, et nimetatud summa eest oleks pidanud maksukohustused täitma. Juhatuse liige pidas majanduslikult otstarbekamaks tasuda teiste võlausaldajate nõudeid, kuna muidu oleks pidanud majandustegevuse seiskama.
5.Vaidlust ei ole, et juhatuse liige võttis ajavahemikul 22.01.2018-28.01.2019 osaühingu pangakontolt välja sularaha summas 27 710 eurot. Kaebaja on selgitanud, kuidas ta raha kasutas: 5 085,12 eurot kasutati majandustegevuseks ja selle kohta on esitatud raamatupidamise algdokumendid, 7 036,46 eurot on tasutud liisinglepingu täitmiseks ning ülejäänud sularaha andis kaebaja üle järgmisele juhatuse liikmele Y. MTA heidab kaebajale ette sularaha välja võtmist perioodil, kui maksuvõlga ei olnud veel tekkinud. Juhatuse liige täitis kõiki juhatuse liikme hoolsusstandardeid.
6.Kaebaja kutsuti juhatusest tagasi 26.03.2019 ja sellel ajal oli osaühingul piisavalt vara kõikide kohustuste, sh maksuvõla täitmiseks. Osaühingul oli seisuga 26.03.2019 põhivara 76 969,97 eurot ja tasumata arveid summas 61 108,95 eurot, nõudeõigus summas 15 589 eurot, garantiilepingutest tulenevad nõudeõigused kokku summas 19 387 eurot. 12.05.2021 laekus osaühingu arvele 8 623,21 eurot. Kuna kaebajal ei ole juurdepääsu osaühingu pangakontole, siis ei saa ta tõendada, kellelt raha laekus. MTA ei ole maksjat ka tuvastanud.
7.MTA ei ole 2,5 aasta jooksul alustanud osaühingu suhtes täitemenetlust. Üksnes pangaarvete arestimine ei täida oma eesmärki. Kaebaja ei saa vastutada järgmiste juhatuse liikmete tegevuse eest, kui nad ei käitunud juhatuse liikmena hoolikalt. Kaebaja ei ole tahtlikult ega raske hooletusega tekitanud maksuvõlga ja on juhatuse liikmena käitunud äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 sätestatud hoolsusstandardeid järgides.
8.Intressivõlg on ebaõigesti arvestatud (vt Riigikohtu lahend nr 3-19-269). Maksuhaldur ei ole tuvastanud neid eeldusi, mis võimaldaks juhatuse liikmelt nõuda sisse intressi, mis on määratud peale 26.03.2019. VO ebaselguse tõttu ei ole võimalik aru saada, mis on need muud viisid, miks peaks juhatuse liige vastutama intressi eest, mis on määratud osaühingule peale kaebaja juhatuse liikmest tagasikutsumist. Intressi eest ei saa vastutada kaebaja, kuna tema juhatuse liikmest tagasikutsumise hetkel oli osaühingul sissenõutavat vara. Kaebajal puuduvad võimalused osaühingu vara müümiseks, kuna ta ei ole osaühingu osanik.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
9.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. VO on õiguspärane. Kaebaja on võtnud vastu majanduslikult põhjendamata ning ebaloogilised juhtimisotsused. Selle tulemusel muutus BBBBBBlt maksuvõla sissenõudmine võimatuks. Ajaks, kui MTA sai alustada maksuvõla sundtäitmist (pärast ajatamisgraafiku tühistamist), ei olnud kaebaja äriühingul enam raha, mille arvelt oleks saanud maksuvõlga tulemuslikult sisse nõuda. Kaebaja ei väida, et esindataval ei olnud enne sissenõudmistoimingud raha maksukohustuste täitmiseks. Seega oli kaebajal enne sissenõudetoiminguid võimalik talle süüks arvatavad maksukohustused täita. Kaebaja kohustusi rikkuv tegevus oli suunatud eelkõige deklareeritud maksukohustuste täitmisest hoidumisele.
10.Kaebaja rikkus vastutusmenetluse käigus kaasitamiskohustust. Osad MTA-le esitatud tšekid ei olnud loetavad ning selgusetuks jäi, milliste summade alusel on 5 085,12 eurot kujunenud. Samuti ei selgitanud kaebaja, millistel kaalutlustel otsustas ta anda sularaha OÜ-le DDDDDD esindatava kohustuste tasumiseks, mille tasumise tähtpäev ei olnud veel saabunud. Kaebaja jättis sedasi esindatava vabadest vahenditest teadlikult tasumata BBBBBB maksuvõlgnevused, reserveerides kontolt raha väljavõtmisega sisuliselt raha tulevaste, mitte juba tekkinud maksuvõlgnevuste kustutamiseks. Samuti jättis kaebaja vastutusmenetluses täpsustamata, milliste summade alusel kujuneb tema sõnul OÜ-le DDDDDD üle antud summa 7 036,46 €. MTA arvutuste kohaselt tekkis kaebaja arvestuses vahe kaebaja esitatud selgituste ja MTA-le esitatud andmete pinnalt. Seega ei saanud kaebaja õigustusi maksuvõlgnevuse tasumata jätmisel ja muude kohustuste eelistamisel lugeda usaldusväärseks. Need olid ebaloogilised ja olulisi asjaolusid, sh juhtimisotsuseid mitte selgitavad.
11.Samuti ei öelnud kaebaja MTA-le äriühingu uuele juhatuse liikmele Y (juhatuse liige perioodil 27.03.2019 kuni 25.11.2019) väidetavalt üleantud kassa jääki. Seda ei teinud ka Y. See andis alust järelduseks, et kaebaja varjab MTA eest asjas tähendust omavaid asjaolusid. Tõenäoliselt oleks saanud kaebaja esindatava kassajäägiga arvestatava osas kaebaja äriühingu toonasest maksuvõlast kustutada, millele viitab kaudselt Y võlatunnistus. Kuna kaebaja ei vastanud MTA täpsustavale küsimusele, millistel kaalutlustel ei tasunud ta BBBBBB juhatusest lahkumisel äriühingu kassas olnud sularahast maksuvõlgnevusi, sai asuda seisukohale, et kaebajal puudusid mõistlikud seletused talle süüks arvatavate kohustuste (MKS § 8 lg 1) täitmata jätmiseks. Kaebaja õigustus kolmandate isikute süülisest tegevusest või kaebuses täpsustamata tegevusetusest on otsitud ja paljasõnaline.
12.Kaebaja tegevuse analüüsis (vt VO lk 5-6) selgus, et alates 04.12.2017 on MTA kolmel korral võimaldanud kaebajal tasuda maksuvõlga ajakava alusel. Viimase graafiku tunnistas MTA kehtetuks halva maksedistsipliini tõttu. Ajatamised s.t maksuvõla kohese tasumiskohustuse ajutine edasilükkamine oli kaebajale üksnes vahendiks, et eelistada maksukohustustele muude kohustuste täitmist. Kehtiva ajatamisgraafiku ajal MTA pangakontosid ei aresti.
13.Hinnates kaebajale süüks arvataval perioodil pangakontole laekunud raha ja maksuvõla suhet, oleks kaebajal olnud võimalik kõik maksuvõlad likvideerida, sh tasuda ka teisi kohustusi, maksuvõla võrra vähendatud mahus. Sellisel juhul ei oleks kaebajalt nõutavat intressivõlga tekkinud. Juba enne viimast maksegraafikut tegutses kaebaja äriühing negatiivse omakapitaliga. See viitas äriühingu makseraskuste püsivale iseloomule. Kaebaja teadis seda, kuid probleemile ei reageerinud. Kaebuses möönab kaebaja, et ei vaidle, et detsembris 2017 tekkisid äriühingul makseraskused.
14.MTA on analüüsinud kaebaja pangaarvet ning võrrelnud neid kaebajale süüks arvatud perioodi maksukohustustega. Ajal, kui kaebaja eelistas tasuda muid kohustusi, ta maksuvõlga praktiliselt ei vähendanud. Kaebaja õigustus, et ta pidas otstarbekamaks tasuda teisi nõudeid, viitab tema eksimusele MKS § 8 lg 1 kohustuste täitmisel ja teadlikule soovile deklareeritud maksuvõlga sellele ajal mitte tasuda. Paljasõnaline on kaebaja arvamus, et 269 226,63 euro suurusest laekumisest 50 092,53 euro suuruse maksuvõla tasumisel oleks tema majandustegevus seiskunud. Kaebaja ei ole selgitanud, palju tal sularaha kassas oli või miks ei kasutanud ta väljavõetud sularaha (27 710 eurot) maksukohustuste täitmiseks. Majandustegevuse vähenemise riskiga ei ole õigustatav MKS § 8 lg 1 kohustuse täitamata jätmine ja deklareeritud maksukohustuste lõpptulemina täitmata jätmine. Kaebajale süüks arvatava perioodi (08.2018-02.2019) jooksul kasvas maksuvõlg sisuliselt ca 10 korda.
15.MTA konkretiseerivatele küsimustele ja ilmnenud vastuoludele (vt VO lk 7-8) jättis kaebaja sularaha kasutamise osas vastamata. Selle tulemina ei loetud kaebaja vastuolulisi väiteid usaldusväärseteks. Kaebaja on kaebuses teadlikult ebakonkreetne. See viitab tema tegevuse varjamise soovile. Kaebaja eksib, et sularaha väljavõtmise ajal ei olnud äriühingul maksuvõlga tekkinud. Vastasel juhul ei oleks ta esimest ajatamisgraafikut taotlenud. Sularaha arveldus oli ajendatud ilmselt plaanist tuleviku maksukohustused täitmata jätta. Kaebuses puuduvad objektiivsed argumendid ja vastuväited vastutusotsuse lk 7-8 toodud puudustele kaebaja selgitustes. Sularaha kõrvaldamisega pangakontolt välistati mh võimalus seda MTA poolt maksunõuete katteks tulevikus arestida. Seega ei saa väita, et kõik maksed olid ettevõtlusega seotud ja kaebaja juhitud äriühingu olukorda ja huve arvestavad.
16.Olukord, kus kaebaja jättis MTA täpsustatavatele küsimustele ise vastamata, ei ole tõlgendatav MTA uurimisprintsiibi rikkumisena kaebaja kasuks. Ka kaebaja isa, kaebaja ema äriühing ning solidaarvõlgnik ei andnud MTA-le teavet. MTA on teinud endast kõik oleneva, et välja selgitada kõik tähendust omavad, sh nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud.
17.MTA on vastutusotsuse p 6.1 p-s 2 selgitanud, et pangakontole kantud summa (8 623,21 eurot) laekus arestimise alusel varasemate maksukohustuste katteks, MKS § 105 lg 6 nõuete tekkimise järjekorras. Neid tasutud maksukohustusi kaebajale süüks ei arvata.
18.VO p-s 1 on MTA kirjeldanud kolme kuu jooksul luhtunud sissenõudetoiminguid vaieldava summa osas ja kaebaja neid asjaolusid ei vaidlusta. Seega osutus maksuvõla sissenõudmine äriühingu enda vara või majandustegevusest laekuvate vahendite arvelt kirjeldatud asjaoludel võimatuks. Esines MKS §-s 96 lg-s 5 sätestatud alus vastutusotsuse koostamiseks kaebajale. MTA sooritatud päringutest tulenevalt puudus kaebajal registervara, mille arvelt MTA nõuet rahuldada. Kaebaja äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ettevõtluse puudumise tõttu. Seega ei olnud kaebaja äriühing tegutsev äriühing, mille tegevuse tulu arvelt oleks olnud võimalik maksunõudeid rahuldada. Puudus alus eelduseks, et kohtutäituri täitemenetlus oleks kaebuses väidetud vara osas perspektiivikas. MTA poolt on täidetud nõue kolme kuu jooksul luhtunud sissenõudetoimingutest.
19.Kaebajale on ette heidetud vaid tema juhatuses oleku aja perioodil tekkinud maksuvõlgasid. Kaebaja äriühingu omakapital muutus negatiivseks juba kaebaja juhatuse liikmeks olemise perioodil. Kaebaja teadis seda. Maksuvõlad kasvasid ajas ja jäid lõpuks täitmata, mistõttu reserveeris kaebaja (andis üle ema äriühingule tulevaste liisingmaksete tasumiseks) sularaha ja teisi vahendeid muude kohustuste täitmiseks, kasutas jätkusuutmatuid krediiditeenuseid. Kui võrrelda kaebuses väidetud põhivara väärtust (76 969,97 eurot) ja kaebaja MTA-le edastatud põhivara nimekirja summat (66 420,37 eurot) kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodi lõpus (02.2021), esineb juba selles oluline lahknevus (vahe ca 10 000 eurot). Ka see seab tõsise kahtluse alla kaebuses esitatud avalduste õigsuse. Samas selgitas kaebaja 22.04.2021, et võõrandas oma juhatuse liikme perioodil sõiduki Opel Combo. Järelikult esines kaebaja 22.04.2021 ütlustes ja MTA-le esitatud põhivara aruandes sisuline vastuolu. Nimetatu seadis kahtluse alla esitatud aruandes näidatud põhivara olemasolu. Seega ei saa sellistel andmetel tuginevad kaebuse avaldused olla usaldusväärsed. Kui lisada teave, et kaebaja äriühingul puudus tegelikult registervara, ei saa põhivara nimekirjas mh kajastatud Volvot CCCCCC põhjendatuks pidada. Seega ei haaku asjas kogutud tõenditega kaebuse väide, et kaebaja juhatusest taganemise ajal oli äriühingul rohkem vara, kui kohustusi.
20.Kaebaja rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kaebaja individuaalne süü on VO p-s 3 välja toodud. Asjaolu, et kaebaja kaasas äriühingu juhatuse vahetusse oma isa ja seejärel variisiku, viitab kaebaja eesmärgile vältida vastutust juhitud äriühingu maksuvõla tasumata jätmise eest ning soovile hüljata maksuvõlgades äriühing.
21.Kaebajal puudub objektiivne alus väiteks, et ta ei ole tahtlikult ega raske hooletusega tekitanud talle süüks arvatavat maksuvõlga. Vastutusmenetluses tuvastatud asjaolusid arvestades ei ole kaebaja kummutanud kahtlust selles, et perioodil 08.2018 kuni 02.2019 tekkinud maksukohustused jäid täitmata tema teadliku ja soovitud valikute tagajärjel. Kaebaja tegevuse ja BBBBBB maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos (vt VO p 4). Seetõttu vastutab kaebaja solidaarselt BBBBBB-ga maksuvõla tasumise eest.
22.BBBBBB-l on tasumata maksustamisperioodi 08.2018 kuni 02.2019 kohta deklareeritud maksukohustused ning nendelt on intressi arvestatud korrektselt. Kaebaja hinnang ja seos intressi ebaõigsuse osas on ekslik. Kaebajalt nõutav intressiarvestus (VO p 5) piirneb kaebaja juhatuse liikme perioodil (08.2018-02.2019) tekkinud, kuid tähtaegselt täitmata jäetud maksukohustustega. Tegu on kaebaja tegevusega põhjuslikus seoses oleva kohustusega. Kuna MTA on kaebaja rikkumise tuvastanud, jääb kaebaja vastupidine arvamus intressi osas arusaamatuks. Kuna tasumata maksukohustustelt arvestatud intress on seotud põhivõlaga, siis tuleb intress (17 482,62 eurot) lugeda kaebaja süülise tegevuse tulemiks. Kaebaja oleks saanud intressi vältida maksukohustuste õigeaegse tasumisega.
23.MTA-l on kaalutlusõigus otsustada, milliseid sissenõudmistoimingud teha või jätta tegemata ning milline sissenõudmistoiming on maksuvõlgade sissenõudmiseks sobivaim. Kaebaja viidatud vara ei ole arestitav registervara ja võimalikud nõudeõigused, mida ka kaebaja ise ei suutnud sisse nõuda, olid perspektiivitud. MTA alustas kaebaja äriühingu suhtes sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3
sätestatud viisil. 01.04.2019, 12.07.2019 ja 15.02.2021 korralduste alusel tehtud toimingud ei olnud tulemuslikud. Ajaks, mil MTA sai alustada maksuvõla sundtäitmist (pärast ajatamisgraafiku tühistamist), ei olnud kaebaja äriühingul enam vahendeid, mille arvelt oleks saanud maksuvõlga sisse nõuda. MTA on püüdnud BBBBBB-ga kontakti saada, et välja selgitada maksuvõla tasumise ja sissenõudmise võimalusi (vt VO p 6.1 p 1). Solidaarvõlgnik ei ole teavet ega dokumente MTA-le esitanud. Seega on maksuvõla sundtäitmine tänaseks kestnud tunduvalt kauem kui kolm kuud. Praeguseks ajaks ei ole kaebaja äriühing maksuvõlga tasunud. Järelikult ei ole maksuvõla sissenõudmine BBBBBB-lt olnud võimalik. VO tegemise eeldused olid täidetud.
24.Kaebuse väited ei sisalda selliseid asjaolusid või seisukohti, mille pinnalt oleks võimalik jõuda VO-st kajastatust erinevale lõppjäreldusele. Kaebaja ei ole MKS § 150 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud. Vastustaja jääb VO-s toodud seisukohtade juurde. Kaebajale koostatud VO on õiguspärane, selge ning motiveeritud.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Halduskohus analüüsib kohus kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vastutusotsuse põhjendusi. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ja kogutud tõendid ei ole lükanud ümber vastutusotsuses tehtud järeldusi. Uurimispõhimõtet vastutusmenetluses rikutud ei ole.
26.Vastutusotsuse tegemise aluseid on kohtupraktikas täpsustatud ja piiritletud järgmiselt: 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (isiku funktsioon ja pädevus äriühingus maksukohustuse tekkimise hetkel); 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; 4) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmise menetlus; 5) vastutusotsus on MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.
27.BBBBBB maksuvõlg tekkis äriühingu enda esitatud maksudeklaratsioonidest. BBBBBB jättis tasumata maksustamisperioodide august 2018 kuni veebruar 2019 KMD ja TSD deklaratsioonidel deklareeritud andmete alusel tekkinud põhimaksukohustused kogusummas 50 092,53 eurot. Maksu põhivõla suuruse üle vaidlus puudub.
28.Äriühingu seadusliku esindaja vastutust võõra maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on Riigikohus põhjalikult käsitlenud 12.12.2012 otsuses nr 33-1-23-12 (p-d 10-11), korrates selles suuresti Riigikohtu 31.10.2005 otsuses nr 3-3-1-41-05 (p-d 12, 13 ja 15) esitatud seisukohti. Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.
29.Riigikohus on selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. Süü vormide („tahtlus“ ja „raske hooletus“) sisustamisel on Riigikohtu hinnangul võimalik lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist, rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). Seetõttu ei ole vastutusotsuse tegemisel seadusliku esindaja süü tahtluse vormis seostatav karistusõigusliku kaudse tahtluse konstruktsiooniga, vaid MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (p 20). Eeltoodud seisukohtadele on Riigikohus hiljem viidanud ka 12.06.2013 otsuses nr 3-3-1-17-13 (p-d 11-16). MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha (vt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 18).
30.Riigikohus on selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. Süü vormide („tahtlus“ ja „raske hooletus“) sisustamisel on Riigikohtu hinnangul võimalik lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist, rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). Seetõttu ei ole vastutusotsuse tegemisel seadusliku esindaja süü tahtluse vormis seostatav karistusõigusliku kaudse tahtluse konstruktsiooniga, vaid MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (p 20). Eeltoodud seisukohtadele on Riigikohus hiljem viidanud ka 12.06.2013 otsuses nr 3-3-1-17-13 (p-d 11-16). MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha (vt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 18).
31.VO p-s 1 on MTA kirjeldanud kolme kuu jooksul luhtunud sissenõudetoiminguid vaieldava summa osas ja kaebaja neid asjaolusid ei vaidlusta. Seega osutus maksuvõla sissenõudmine äriühingu enda vara või majandustegevusest laekuvate vahendite arvelt kirjeldatud asjaoludel võimatuks. Esines MKS §-s 96 lg-s 5 sätestatud alus vastutusotsuse koostamiseks kaebajale. MTA sooritatud päringutest tulenevalt puudus kaebajal registervara, mille arvelt MTA nõuet rahuldada. Kaebaja äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ettevõtluse puudumise tõttu. Seega ei olnud kaebaja äriühing tegutsev äriühing, mille tegevuse tulu arvelt oleks olnud võimalik maksunõudeid rahuldada. Puudus alus eelduseks, et kohtutäituri täitemenetlus oleks kaebuses väidetud vara osas perspektiivikas. MTA poolt on täidetud nõue kolme kuu jooksul luhtunud sissenõudetoimingutest. MTA on püüdnud BBBBBB-ga kontakti saada, et välja selgitada maksuvõla tasumise ja sissenõudmise võimalusi (vt VO p 6.1 p 1). Solidaarvõlgnik ei ole teavet ega dokumente MTA-le esitanud.
32.Olukord, kus kaebaja jättis MTA täpsustatavatele küsimustele ise vastamata, ei ole tõlgendatav MTA uurimisprintsiibi rikkumisena. Ka kaebaja isa, kaebaja ema äriühing OÜ DDDDDD ning solidaarvõlgnik BBBBBB ei andnud MTA-le teavet. MTA on teinud kohtu hinnangul piisava, et välja selgitada kõik tähendust omavad, sh nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud.
33.Tallinna Ringkonnakohus on leidnud 24.10.2013 otsuses asjas nr 3-11-2445 (p 16): „Maksukohustuslasest äriühingu maksevõime omab tähtsust üksnes MKS § 96 lg-s 5 sätestatud ulatuses (s.o seoses vastutusotsuse tegemise eeldusega, et maksuvõla sissenõudmine äriühingult ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud), kuid oluline ei ole, kas juhatuse liikme äriühingust lahkudes või mingil muul ajahetkel oli äriühingul teoreetiliselt piisavalt vara, et tuvastatud maksuvõlga tasuda. Juhatuse liikmele tuleneb MKS § 8 lg-st 1 kohustus tegutseda viisil, et äriühingul maksuvõlgasid üldse ei tekigi ning juba ainuüksi selle kohustuse tahtlik või raskest hooletusest toimunud rikkumine toob kaasa solidaarvastutuse selle tulemusena tekkinud maksuvõla eest.“
34.Äriühingu seaduslik esindaja peab seega tagama, et äriühingul oleks piisavalt rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks. Kaebuse lisa 23 kohaselt oli BBBBBB bilanss juba 2018. aastast miinuses. Seega oli BBBBBB maksejõuetu ja kaebaja juhatuse liikmena teadis seda. Kaebaja oleks pidanud võtma ette samme, et äriühingu kahjumit vähendada: kulusid optimeerida, uusi tulusid leida. Kaebaja ei selgitanud MTA küsimustele, miks ta seda ei teinud. Kohtu hinnangul on põhjendamatu, miks kaebaja otsustas tasuda näiteks liisingmakseid ning võtta välja kontolt sularaha, samal ajal kui äriühingul oli maksuvõlg ja kaebaja teadis, et maksuvõlga saadakse sundtäita pangakonto arestimise teel. Selles olukorras ei oleks saanud ilma põhjenduseta võtta kontolt välja sularaha ja tekitada kassajääki. BBBBBB raha ja maksuvõla suurus on toodud välja VO lk-l 7. Seisuga veebruar 2019 oli maksuvõlg 50 092,53 eurot ja äriühingu raha 269 226,63 eurot, seega üle viie korra rohkem kui maksuvõlga. Ajatamise ajal maksuvõlg aga kasvas kiirelt ja maksuvõlg jäi täitmata. Kohus leiab ka, et kui juhatuse liige astub juhatuse liikme kohalt tagasi olukorras, kus äriühingul on täitmata kohustused, võtab ta endale ka riski, et ta võib jääda lõppastmes vastutavaks nende kohustuste täitmata jätmise eest.
35.Kõrge intressiga maksukohustuse mittetäitmine on majanduslikult põhjendamatu juhtimisotsus. Kaebaja ei ole vastanud MTA selgitavatele küsimustele vastutusmenetluses, millega rikkus kaasaaitamiskohustust. Kaebajal oli tegelikkuses võimalik äriühingu maksukohustust täita, kasvõi osaliselt. Ei ole majanduslikult põhjendatud, et kaebaja võttis kontolt raha välja ja tekitas enda sõnul kassajääki. Ilmselgelt teadis kaebaja, et maksukohustust saab sundtäita vaid maksukonto arestimise kaudu. Muude kohustuste täitmise eelistamine maksukohustuse ees ja siiski vastutusotsusest vabanemine ei ole kohtupraktikas aktsepteerimist leidnud. Kui kõikideks kohustusteks ei jätkunud, oleks pidanud neid täitma proportsionaalselt.
36.Kaebaja esitatud kulutšekkidel ei klapi arvandmed väidetavalt ettevõtluseks kasutatud summaga, kaebaja jättis maksuhalduri küsimuse peale selle vahe selgitamata. Kaebaja ei selgitanud vastutusmenetluses, milliste summade alusel kujuneb tema sõnul OÜ-le DDDDDD üle antud summa 7 036,46 eurot. MTA arvutuste kohaselt (3 049,54+3 079,98 = 6 129,52) tekkis kaebaja arvestuses vahe (906,52 eurot) kaebaja esitatud selgituste ja MTA-le esitatud andmete pinnalt. OÜ DDDDDD juhataja on kaebaja ema. MTA pidas väidetavalt üleantud summat põhjendatult ebausaldusväärseks. Kuna kaebaja jättis kaasaaitamiskohustuse täitmata, ei saa tekkinud kahtlusi tõlgendada kaebaja kasuks.
37.Kassajäägi uuele juhatuse liikmele kaebaja isale Y (juhatuse liige perioodil 27.03.2019 kuni 25.11.2019) üleandmine ei ole tõendatud. Konkreetset üleantud summat ei kinnitanud ei kaebaja ega Y. See andis alust järelduseks, et kaebaja varjab MTA eest asjas tähendust omavaid asjaolusid. Tõenäoliselt saanuks kaebaja esindatava kassajäägiga arvestatava osas kaebaja äriühingu toonasest maksuvõlast kustutada, millele viitab kaudselt Y võlatunnistus (vt vastustaja lisa 63).
38.Kuna kaebaja ei vastanud MTA täpsustavale küsimusele, millistel kaalutlustel ei tasunud ta BBBBBB juhatusest lahkumisel äriühingu kassas olnud sularahast maksuvõlgnevusi (vt lisa 32), sai MTA asuda seisukohale, et kaebajal puudusid adekvaatsed seletused talle süüks arvatavate kohustuste (MKS § 8 lg 1) täitmata jätmiseks. Seega ei saa kaebaja käitumist ja täpsustamata jäetud juhtimisotsuseid loogiliseks pidada. Kaebaja õigustus (p 2.4.5) hoopis kolmandate isikute süülisest
tegevusest või kaebuses täpsustamata tegevusetusest on otsitud ja paljasõnaline. Kaebaja on seega võtnud vastu majanduslikult põhjendamata ning ebaloogilisi juhtimisotsused. Selle tulemusel muutus BBBBBB-lt maksuvõla sissenõudmine võimatuks. Kaebuse p-s 2.4.2 avaldatu ei kummuta fakti, et ajaks, mil MTA sai alustada maksuvõla sundtäitmist (pärast ajatamisgraafiku tühistamist, vt vastustaja lisa 25), ei olnud kaebaja äriühingul enam vahendeid, mille arvelt oleks saanud maksuvõlga tulemuslikult sisse nõuda (vt kaebaja 19.12.2021 taotluse lisa 2 vastutusotsuse (edaspidi VO) lk 2 p 1 sissenõudmistoimingud). Kaebaja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastutusotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul.
39.Seetõttu on vastutusotsus õiguspärane ja kaebus jääb rahuldamata.
40.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.