A.Ai kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.09.2020. a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 4.2-1/6693-12 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.A, volitatud esindaja Annika Kiisk Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.Ai kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis A.Ai, K.L, J.L, J.L ja M.M. nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.05.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.A.Aile (edaspidi ka kaebaja) väljastati 09.07.2020 relvaluba nr DL50007381 kehtivusega kuni 31.12.2024 liigiloana püssi kohta jahipidamise otstarbel.
2.23.07.2020 leidis Tartu maakonnas Tartu vallas Juula külas aset juhtum, mille käigus kaebaja viibis koos teiste talle tuttavate isikutega võõral kinnistul ning kinnistu valdajad kutsusid olukorra lahendamiseks kohale politsei. Politseile laekunud teate põhjal registreeriti sündmus Politsei infosüsteemis juhtumina nr 3100,20,0417936. Juhtumi väljavõtte kohaselt eiras kaebaja kinnistu valdaja antud korraldust eraterritooriumilt lahkuda, oli väljakutsuva käitumisega ning koosolevad inimesed tunnetasid ohtu enda elule ja tervisele.
3.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna teenindustalituse lubadegrupi lubadeametnik kutsus kaebaja seoses 23.07.2020 toimunud sündmusega ärakuulamisele, viidates relvaseaduse (RelvS) § 43 lg-le 31 ja sellega seoses toimuvale haldusmenetlusele. Kaebaja ärakuulamine leidis aset 25.08.2020.
4.PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna teenindustalituse lubadegrupi lubadeametnik tegi 15.09.2020 otsuse nr 4.2-1/6693-12, millega tunnistas kaebaja nimele välja antud elektroonilise relvaloa nr DL50007381 RelvS § 43 lg 31 alusel kehtetuks, leides, et kaebaja on teise isiku turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu relva soetama ning omama. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1) 23.07.2020 politseile laekunud teate kohaselt tungisid kaebaja abikaasa ja õde ning hiljem kaebaja Tartu maakonnas Tartu vallas Juula külas asuva Kruusamäe kinnistu territooriumile. Isikud olid tulnud otsima kaebaja tütart, kes oli teataja K.L tüdruksõber. Kaebaja ei tahtnud alluda politseinike korraldustele ega lahkunud kinnistult, kui kinnistu omanik seda palus. Mitmete korralduste peale istus kaebaja siiski autosse ja sõitis koos sõbraga sealt ära. 2) Piirkonnapolitseinik helistas 24.07.2020 seoses 23.07.2020 aset leidnud juhtumiga kaebajale, et selgitada välja, miks kaebaja eiras Kruusamäe kinnistul elavate isikute nõuet nende territooriumilt lahkuda. Piirkonnapolitseiniku sõnul väljendas kaebaja telefoni teel selgelt enda rahulolematust eelmisel õhtul kohal viibinud politseiniku käitumisega ning tema arvates ei olnud politseil õigust neil oma tütre äraviimist takistada. Samuti avaldas kaebaja oma tütre noormehe ja tema pere kohta arvamust, et sellistel tuleks kael kahe korra keerata. Piirkonnapolitseinikule jäi kaebaja jutust mulje, et kui vähegi võimalik, lahendaks kaebaja paljud probleemid vägivalla teel ning politsei arvamus selle kohta teda väga ei huvita. Piirkonnapolitseiniku hinnangul ei ole kaebaja sobilik relvaluba omama. 3) 23.07.2020. a intsidendist teavitanud K.L selgituse kohaselt viibis kaebaja tütar tema juures ning kui kaebaja saabus K.L kodu juurde, kostus kaebajalt fraase, et ta tapab K.L ära. Järgmisel päeval oli kaebaja tulnud K.L töö juurde ning taaskord öelnud õõnsaid lauseid, et ta on võimeline minema üle laipade, et oma tütart tagasi saada ning kui tema tütrega peaks midagi juhtuma, tapab kaebaja ta ära. Seda, et kaebaja ütles, et lööb K.L maha, kuulis ka Kruusimäe kinnistu elanik J.L. Sündmuse keskel viibinud kaebaja abikaasa ja õde kinnitavad seevastu hoopis, et kinnistu majarahva poolt oli näha agressiivsust. 4) Relvaloa omanikule on RelvS-st tulenevalt kehtestatud kõrgendatud nõudmised. RelvS § 43 lg 31 kohaselt võib PPA tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. 5) Sissesõidutee Tartu maakonnas Tartu vallas Juula külas asuvale Kruusamäe kinnistule on tähistatud eravalduse sildiga. Kaebaja sisenes eravaldusesse omavoliliselt luba küsimata ning tal ei olnud voli siseneda loata võõrale tähistatud kinnistule ka oma tütart otsides.
3-20-2002 6) Ohumärgid ülevalpidamise kohta ilmnevad ka kaebaja verbaalses väljenduses 23.07.2020. a intsidendi ajal. Samuti oli kaebajal raskusi arusaamisega, et politseiametniku korraldus on täitmiseks. Lahendamisel ei olnud mitte pereprobleemid, vaid kaebaja poolt teiste isikutega loata eravaldusesse sisenemine, mis on vaieldamatult teiste isikute turvalisust ohustav käitumine ja eraelu puutumatust riivav. Kaebaja andis sellega, et ta ei suutnud ega tahtnud aru saada politseiniku korralduse tähendusest ega pidanud puutumatust millekski, piisavalt alust kahtlusteks tema isikuomadustes. Kindel ei saa olla, et kaebaja ei võta tulevikus üleolevaid hoiakuid, liiati siis, kui tema valduses on relv. Tütre pärast mures olemine ei anna alust õigusvastaseks käitumiseks. Kui kaebajal oli alust arvata, et tütart hoitakse vastu tema tahtmist kinni, tulnuks tal esmalt pöörduda politseisse, mitte minna asja lahendama omakohtu korras. 7) Piirkonnapolitseinik on andnud kaebaja kohta negatiivse hinnangu. Lubamatu on kaebaja verbaalne väljendusviis, mis seisnes ähvardusütluste väljakäimises. Usutav ei ole, et kaebaja ähvardava sisuga väljendid on nii majarahva kui ka piirkonnapolitseiniku poolt ühiselt välja mõeldud. 8) Kaebaja näitas relvaloa omajana oma loomuomast väljakutsuvat ja politsei korraldustele allumatut käitumist, mis ei tekita teistele isikutele turvatunnet. Kaebaja võib olla jahil distsiplineeritud, kuid see ei tee olematuks tema loomukohast käitumist kriisiolukorras, mis võib olla ettearvamatu ja teiste isikute turvalisust ohustav. Vajadus tagada teiste isikute turvalisus ning avalik kord kaalub üle kaebaja soovi olla jahimees ja õiguse pidada jahti tulirelvaga. Riik ei saa lubada tekkida olukorral, kus tulirelva kandmise õigus võimaldatakse isikule, kelle usaldusväärsuses on alust kahelda, kuna niisugune isik kujutab endast potentsiaalset ohtu teiste isikute ning tema enda elule ja tervisele ning avalikule korrale.
5.A.A esitas 13.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub PPA 15.09.2020. a otsuse nr 4.2-1/6693-12 tühistada.
6.Tartu Halduskohus võttis 14.10.2020. a määrusega kaebuse menetlusse.
7.PPA esitas kaebusele 13.11.2020 kirjaliku vastuse, milles vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu.
8.Tartu Halduskohus määras 29.03.2022. a määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.
9.Kaebaja esitas 12.04.2022 kohtule oma täiendavad seisukohad ning menetluskulude nimekirja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja leiab, et PPA 15.09.2020. a otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 1) Kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus ei ole kohane, vajalik ega seatud eesmärgi suhtes proportsionaalne. Vastustaja ei ole kaalutlusõigust teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid. 2) Isiku teadmisi relvade ja laskemoona käitlemise nõuete kohta kontrollitakse enne relvaloa väljaandmise otsustamist relvaeksamil, samuti peab taotleja läbima enne loa saamist arstliku läbivaatuse ja esitama tervisetõendi mh psüühikahäirete puudumise kohta. Vastustaja ametnikul puudub pädevus hinnata kaebaja isikuomadusi (nimetades kaebajat kõrgendatud enesehinnanguga isikuks) ning anda hinnanguid, kuidas võib kaebaja kriisiolukorras tegutseda. Selliseid hinnanguid saab anda üksnes vastav riiklikult tunnustatud eriteadmistega isik ekspertiisi teostamise teel. Praegusel juhul ei ole kaebaja rikkunud ühtegi relva või laskemoona
3-20-2002 käitlemisega seotud nõuet ega sooritanud vägivallaga seotud kuritegu, seega ei saa olla relvaloa kehtetuks tunnistamine põhjendatud preventiivsetel kaalutlustel. 3) Kellegi kinnisasjal viibimine ei saa kujutada ohtu kolmandatele isikutele. Seadusandja eesmärk ei saanud olla see, et valduse rikkumine toob kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise. Kaebajale teadaolevalt ei ole antud intsidendi osas toimumas ei väärteo- ega kriminaalmenetlust. 4) Kaebaja ei ole ohustanud enda ega kolmandate isikute turvalisust ning selline eluviis või käitumine ei ole talle omane. Ka Haaslava Jahiseltsi esimees ei osanud kaebajale, kes on ca 5 aastat ajajana jahil käinud, midagi ette heita. Jahipidamine on kaebaja hobitegevus. Ilma relvaloata ei saa relvaga jahti pidada. Jahitulirelvale väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamine riivab seega kaebaja õigust vabale eneseteostusele. 5) PPA on jätnud arvestamata sellega, et sisuliselt oli tegemist ühe perekonna probleemiga, kus mures lapsevanemad soovisid veenduda, et nende tütrega on kõik korras. Kaebaja ei eita, et läks Kruusamäe kinnistule, kuid ta ei läinud kinnistul asuva maja juurde, vaid jäi eemale, ca 100 m kaugusele majast. Kindlasti ei saanud see ohustada kinnistul viibivate isikute turvatunnet. Enne politsei saabumist üritas alkoholijoobe tunnustega K.L ATV-ga korduvalt kaebajale ning teistele kaebajaga seotud isikutele otsa sõita, samuti võttis K.L välja kirve, millega tegi ohustavaid liigutusi kaebaja, tema abikaasa ja õe suunas. Vaatamata K.L provotseerivale käitumisele, ei teinud kaebaja mitte ühtegi reaalset sammu, mis oleks ohustanud antud isiku turvalisust. Kaebaja möönab, et võis öelda K.Lle ebatsensuurseid väljendeid. On iseenesest mõistetav, et kui keegi üritab isikut ATV-ga alla ajada ning ähvardab kirvega, ei jää ta enam rahulikuks. Samuti ei palunud pererahvas kaebajal ja teistel isikutel kinnistult lahkuda enne politsei saabumist, seega võis kaebaja eeldada, et neil ei ole keelatud seal viibida, sh arvestades, et nende tütar oli asunud sinna elama. Kaebaja tõdeb, et kinnistu sissesõiduteel asuvat silti eravalduse kohta ta tähele ei pannud. 6) Kaebaja ei ole kordagi teinud ühtegi ähvardust, et ta laseb kellegi maha või tekitab muul moel kellelegi tulirelva abil kehavigastusi. Ka kaebaja karistusregistrist ei nähtu, et tegemist oleks vägivaldse isikuga. Samuti ei ole olnud pärast 23.07.2020 Kruusamäe kinnistul toimunud vahejuhtumit isikute vahel konfliktset kokkupuudet. Ainuüksi ühe perekonna siseprobleemidest tekkinud sõnelusest ei saa teha järeldusi kaebaja eluviisi kohta või tõdeda, et kaebaja ohustab kolmandate isikute turvatunnet ja selline tegevus jätkub ka tulevikus. 7) Vastustaja on valesti hinnanud tunnistajate seletusi kogumis ning jätnud põhjendamata ütluste vahelised ebakõlad. PPA ei ole põhistanud, millele tuginedes ta leiab, et ühe tunnistaja ütlused on usaldusväärsemad kui teised.
11.Vastustaja palub jätta kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldamata. 1) 23.07.2020 aset leidnud ja juhtumina nr 3100,20,0417936 registreeritud sündmuse käigus ja sellega seonduvalt koorus välja kaebaja teiste isikute turvalisust ohustav käitumine. 2) Kaebaja on isik, kes tungis võõrasse valdusse ilma valdaja loata, keeldus sealt lahkumast vaatamata valdaja korraldusele, ähvardas kinnistu valdajat tapmisega ning üritas füüsiliselt kinnistu valdajaid rünnata. Kaebaja käitumise tulemusena tunnevad Kruusamäe kinnistul elavad isikud, et ta võib reaalselt teha midagi kahjustavat neile endile või nende varale. Samuti väljendus kaebaja samade isikute suhtes vägivalda pooldavalt politseiametnikule. 3) Vastustaja ametnik on pädev hindama kaebaja isikuomadusi. Sellise pädevuse on seadusandja andnud PPA ametnikule RelvS § 43 lg-ga 31. Kui sellise otsustuse tegemiseks oleks vaja kohustuslikult kaasata ekspert, oleks seadusandja selle nii sätestanud.
3-20-2002 4) Praegusel juhul on kõne all relvaloa kehtetuks tunnistamine teise isiku turvalisust ohustava käitumise kaalutlustel. Sellise käitumise tuvastamisel (mis kaebaja puhul on vaieldamatult aset leidnud) on PPA-l kohustus ühest küljest ex ante positsioonist lähtudes hinnata isikust lähtuva ohu realiseerumise tõenäosust, teisest küljest aga tuleb PPA-l sellise ohu realiseerumine ära hoida ehk ohtu ennetada ja relvaluba kehtetuks tunnistada. Kaebaja puhul on kaheldamatult tegemist teise isiku turvalisust ohustava isikuga. Inimene, kes tungib sisuliselt teise isiku koju (kodu ei ole ainult maja) ning asub seal elavaid isikuid verbaalselt tapmisega ähvardama ning üritab ka füüsilist kallaletungi, ei sobi mitte mingil juhul relvaluba omama. Selline inimene on teistele isikutele potentsiaalselt ohtlik. On mõeldamatu ja kahtlemata ühiskondlikku turvatunnet õõnestav, kui sellisel isikul säiliks õigus omada relvaluba ja relva. 5) Asjas ei oma iseseisvat tähendust see, kas kaebaja oli majast 100 m kaugusel või lähemal. Samas on kaebuses esitatud selle kohta vastuolulisi väiteid. Ühelt pool väidab kaebaja, et jäi majast eemale, kuid teisalt viitab tõendina videole K.L kirveloopimise kohta, millest nähtub, et K.L viskab kirvest maja juures. Videost ei ole kaebajat küll otseselt näha, kuid arvestades kaebaja väidet, et K.L tegi kirvega ohustavaid liigutusi ka tema suunas, järeldub sellest, et kaebaja oli siiski maja juures, mitte 100 m kaugusel. Selline vastuolu vaid süvendab muljet kaebajast kui ebausaldusväärsest isikust. 6) Andmed selle kohta, et K.L oleks kellelegi ATV-ga otsa sõitnud või kedagi kirvega löönud, puuduvad. Kaebaja esitatud videost nähtuvalt ei viska K.L kirvest inimeste suunas. Kirve viskamine (inimestest eemale) iseenesest ei ole keelatud tegevus ning kirves ei ole keelatud ese. Pealegi viibis K.L oma kodus ning kutsumata külaline, kes keeldus lahkumast, vaatamata kinnistu valdajate korraldustele ning isegi siis, kui tundis end seal väidetavalt ohustatuna (ohtlikud manöövrid ATV-ga ja kirvega vehkimine), oli kaebaja.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kaebaja on vaidlustanud PPA 15.09.2020. a otsuse nr 4.2-1/6693-12 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl) 8–11), millega PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna teenindustalituse lubadegrupi lubadeametnik tunnistas kehtetuks kaebajale 09.07.2020 väljastatud relvaloa (liigiloana püssi kohta jahipidamise otstarbel).
13.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 1 sätestab, et haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis. Vastavalt HMS § 64 lg-le 2 otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. RelvS § 43 lg 31 näeb ette, et PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
14.Relvaloa kehtetuks tunnistamiseks RelvS § 43 lg 31 alusel peab relvaloa omaja olema käitunud enda või teise isiku turvalisust ohustaval viisil. Vaadeldes RelvS § 43 sätteid nende koosmõjus, võib järeldada, et enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise all peetakse silmas laiemalt loa omaja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saab relva jätkuvalt omada ja kasutada. Haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist nendesse. (Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021. a otsus nr 3-20-1675, p 9) PPA-l tuleb RelvS § 43 lg-t 31 kohaldades relvaloa kehtetuks tunnistamisel hinnata isikut ja tema toimepandud tegu, võttes mh seisukoha, kas toimepandud tegu võiks viidata teiste isikute turvalisust ohustavale elustiilile või käitumisele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2019. a
3-20-2002 otsus nr 3-17-2282, p 14). Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt RelvS § 43 lg-st 31 on sellise hinnangu andmise pädevus PPA-l ning kaebaja väited PPA-l sellise pädevuse puudumisest ei ole asjakohased.
15.Relvaloa kehtetuks tunnistamine RelvS § 43 lg 31 alusel on PPA kaalutlusotsus, mille tegemisel, sh relvaloa omaja eluviisile või käitumisele hinnangu andmisel, on PPA-l avar kaalutlusruum. Relva näol on tegemist kõrgendatud ohu allikaga ja PPA ülesanne on avaliku korra kaitseks tagada, et see ei ole oleks isiku käes, kes pole oma käitumise tõttu selleks piisavalt usaldusväärne. Selliseks järelduseks võib piisata ka ühest intsidendist.
16.Kohtul tuleb otsust tehes hinnata tõendeid, otsustada, millised asjaolud on tuvastatud, ning kaalutlusotsuse puhul kontrollida haldusorgani poolt kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist. Vastavalt HKMS § 158 lg-le 3 ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
17.PPA on vaidlustatud otsuses kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel viidanud ennekõike kaebaja poolt 23.07.2020 võõrasse valdusse loata sisenemisele, sobimatute fraasidega ähvardamisele ning politsei korraldustele mitteallumisele.
18.Kohtule esitatud väljavõttega Politsei infosüsteemist juhtumi nr 3100,20,0417936 kohta (PPA vastuse lisa 1, dtl 23) on tõendatud, et 23.07.2020 pöördus politseisse esmalt K.L ja hiljem tema isa J.L põhjusel, et nende territooriumile olid ilmunud esmalt kaebaja abikaasa ja õde ning mõne aja pärast ka kaebaja. Samast juhtumi väljavõttest ilmneb, et kaebaja ja tema abikaasa eirasid J.L antud korraldust lahkuda nende eraterritooriumilt. Väljavõttest saab järeldada, et kaebaja kinnistule saabumisest teavitati politseid kell 21.35. Kohtule on füüsiliselt esitatud DVD-plaat sündmuskohale läinud politseiametniku vormikaamera videosalvestisega, millelt nähtuvalt on salvestise algusajaks kell 21.43. Ka vormikaamera salvestiselt nähtub J.L selgitus, mille kohaselt ütles ta tema kinnistule tulnud isikutele, et nad läheksid ära, kuid isikud ei võtnud seda kuulda (salvestisel alates 02:36). Kuigi sellest selgitusest ei tulene selgelt, kas see korraldus oli antud ka kaebajale või üksnes enne teda Kruusamäe talu territooriumile ilmunud kaebaja õele ja abikaasale, on kohtu hinnangul võimalik sündmuse asjaolusid arvestades järeldada, et korraldus oli antud ka kaebajale. Selliselt on saanud selgitusi andnud isiku jutust aru ka sündmuskohale läinud liikluspolitseinik Kristo Tuvi (Kristo Tuvi 06.08.2020. a ettekanne politseikolonelleitnandile, PPA vastuse lisa 8, dtl 55). Selles, et tegemist oli eravaldusega, mis oli vastavalt tähistatud, puudub vaidlus (PPA vastuse lisa 11, dtl 37–38). Eeltoodut arvestades on PPA jõudnud kohtu hinnangul õigele järeldusele, et kaebaja viibis 23.07.2020 ilma loata eravalduses. Kaebaja poolt kohtumenetluses tehtud viiteid sellele, et ta viibis kinnistul selle valdajate loal (sh põhjusel, et seal elas tema tütar), tõendid ei kinnita.
19.Seda, et kaebaja kasutas 23.07.2020 õhtusel ajal Kruusamäe talu territooriumil viibides teiste isikute, ennekõike K.L suhtes sobimatuid ja ähvardavaid väljendeid, on oma ütlustes kinnitanud nii K.L (27.07.2020. a süüteoteade, PPA vastuse lisa 2, dtl 45–47; 17.08.2020. a seletus, PPA vastuse lisa 3, dtl 48) kui ka J.L (17.08.2020. a seletuskiri, PPA vastuse lisa 5, dtl 50–51). Kuigi kaebaja ise väidab, et ta ei ole K.Lt ähvardanud, puuduvad kohtul alused arvamaks, et K.L ja J.L väited ei vastaks tõele. Kaebaja möönab kaebuses, et ta võis öelda K.Lle ebatsensuurseid väljendeid. Kohtu hinnangul on kõiki sündmusega seotud tõendeid kogumis arvestades kaebaja poolt ebaviisakate ja ähvardavate väljendite kasutamine ka eluliselt usutav. Lisaks on kaebaja agressiivset väljendusviisi ja negatiivset meelestatust K.L ja tema pere suhtes oma 05.08.2020. a hinnangus kinnitanud piirkonnapolitseinik Kadri Kroonberg (PPA vastuse lisa 7, dtl 53), kes suhtles kaebajaga telefoni teel kõnealusele sündmusele järgnenud päeva hommikul.
3-20-2002
20.PPA tugineb vaidlustatud otsuses veel sellele, et kaebaja ei allunud 23.07.2020 Kruusamäe talu territooriumil politseiametnike korraldustele. Seda kinnitab politseiametniku vormikaamera videosalvestis, millelt nähtub, et kaebaja ei lahkunud kinnistult koheselt pärast talle selleks politseiametniku poolt korralduse andmist (esimest korda kaebajale vastava korralduse andmine salvestisel alates 08:06). Ka pärast ca paari minuti möödumist pidi politseiametnik lahkumise korraldust mitmeid kordi kordama, enne kui kaebaja kinnistult lahkus (salvestisel alates 10:26).
21.Kohtumenetluses on vastustaja lisaks eeltoodule viidanud asjaolule, et kaebaja üritas 23.07.2020 kinnistu valdajaid füüsiliselt rünnata. Politseiametniku vormikaamera videosalvestiselt nähtub tõepoolest J.L kirjeldus, et „tumedas meesterahvas“ (kelleks saab videost nähtuvalt pidada kaebajat) olevat hakanud käed rusikas tema poole liikuma (salvestisel alates 01:24). Veel selgitas J.L, et kui naised poleks vahele tulnud, oleks kaebaja tulnud talle kallale (salvestisel alates 01:34 ja 01:44). Need J.L ütlused on kooskõlas M.M. 17.08.2020. a seletuses (PPA vastuse lisa 6, dtl 52) tooduga, mille kohaselt nägi Markus Must turvakaamera otsepildi vahendusel, kuidas kaebaja proovis J.Lle kallale tungida, kuid kaebaja ema ja õde takistasid teda. K.L 27.07.2020 esitatud süüteoteatest (PPA vastuse lisa 2, dtl 45–47; sisu kajastatud ka Politsei infosüsteemi väljavõttes juhtumi nr 2780,20,00078444 all, PPA vastuse lisa 1, dtl 23–24) ning J.L 17.08.2020. a seletuskirjast (PPA vastuse lisa 5, dtl 50–51) selgub aga see, et kaebaja oli hakanud 23.07.2020 nende kinnistul viibides tungima kallale ka K.Lle. Seda, et kaebaja oli sel õhtul K.Lle järele jooksnud ja teda taga ajanud, kinnitavad oma 17.08.2020. a seletustes ka Markus Must ja kaebaja tütar (PPA vastuse lisad 6 ja 13, dtl 52 ja 42). Seega on tõenditega kinnitatud ka kohtumenetluses täiendavalt toodud PPA põhjendused. Kohtul puuduvad alused arvata, et PPA ei oleks vaidlustatud otsuse tegemisel nendest põhjendustest ja neid kinnitavatest tunnistajate ütlustest lähtunud. Seega on kohtul võimalik nende põhjendustega arvestada ning nende otsuses selgelt kajastamata jätmine ei kujuta endast rikkumist, mis võiks tuua kaasa haldusakti tühistamise (vt HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1; vt ka Riigikohtu 27.06.2019. a otsus nr 3-17-1927, p 23 ja seal viidatud kohtupraktika).
22.Kaebaja, kaebaja abikaasa, kaebaja õe ega ka teiste tunnistajate ütlustest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust kahelda selles, et eespool kirjeldatud kaebaja käitumine tegelikkuses aset leidis. Vastavalt kaebaja 25.08.2020 ärakuulamise kohta koostatud protokollile (PPA vastuse lisa 10, dtl 34–35) eitas kaebaja küll K.L ähvardamist ega puudutanud oma selgitustes kallaletungi katsetega seonduvat, kuid märkis ka seda, et alguses tahtis ta asja rahulikult selgitada, aga asi arenes ebameeldivaks. Ka kaebaja õde ja abikaasa ei ole oma 07.09.2020. a seletustes (vastavalt PPA vastuse lisad 12 ja 14, dtl 39–41 ja dtl 43–44) kaebaja vaidlusaluse käitumisega seotud asjaolusid käsitlenud, kuid samas ei tulene ka nende ütlustest asjaolusid, mis oleks eespool käsitletud tunnistajate seletustega otseses vastuolus ja saaks välistada selle, et kaebaja kirjeldatud moel tegelikult käitus.
23.Kaebaja õde ja abikaasa viitavad oma 07.09.2020. a seletustes muu hulgas sellele, et K.L sõitis suurel kiirusel neist väga lähedalt ATV-ga mööda. Kaebaja abikaasa väitel üritas K.L neid alla ajada. Ka kaebaja on 25.08.2020. a ärakuulamisel väitnud, et K.L üritas teda enne politsei saabumist ATV-ga alla ajada. Veel viitavad nii kaebaja abikaasa kui ka õde oma seletustes K.L poolt nende läheduses kirve käsitsemisele ja selle löögiasendis hoidmisele. K.L poolt kirve viskamine, seda küll kinnistul viibinud inimestest eemale, nähtub ka kaebaja poolt PPA-le 26.08.2020 edastatud videost (kaebuse lisad 2 ja 2-1, kaebaja 26.08.2020. a e-kiri, dtl 12).
3-20-2002 Eeltoodu ja muud kaebaja viited Kruusamäe talu elanike käitumisele ei muuda siiski olematuks tunnistajate ütlustes kirjeldatud kaebaja enda agressiivset käitumist. Samuti puuduvad kohtul alused arvata, et kaebaja käitumise puhul saanuks olla tegemist hädakaitsega. Eelviidatud J.L, K.L, J.L, kaebaja tütre ja M.M. selgitustest ei ole võimalik järeldada, et kaebaja oleks kirjeldatud viisil tegutsedes tõrjunud vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele (vt karistusseadustiku § 28).
24.Kohtu hinnangul ei ole PPA teinud haldusmenetluses kogutud tõendite pinnalt ebaõigeid järeldusi ega teostanud kaalutlusõigust õigusvastaselt. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja käitumist kogumis ehk selleks luba omamata võõrale kinnistule minemist, seal viibinud isikutega suheldes ebaviisakate ja ähvardavate väljendite kasutamist, politseiametnike korraldustele mitteallumist ning kinnistul viibivatele isikutele füüsiliselt kallale tungida proovimist saab pidada teiste isikute turvalisust ohustavaks käitumiseks RelvS § 43 lg 31 tähenduses. See, et isiku käitumine ei pruugi olla ühiskonnaohtlik kriminaalõiguslikus mõttes, ei tähenda, et sama tegu (ka üksik käitumisakt) ei võiks olla tunnistuseks teiste isikute turvalisust ohustavast käitumisest RelvS § 43 lg-s 31 tähenduses (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2019. a otsus nr 3-17-2282, p 13). PPA-ga tuleb nõustuda, et kaebaja käitumist ei saa õigustada see, et ta muretses oma tütre pärast.
25.PPA on vaidlustatud otsuses põhjendatult pidanud kaebaja käitumist alarmeerivaks ja teinud selle pinnalt prognoosi kaebajast tulevikus lähtuva ohu kohta, leides, et selline oht teiste isikute turvalisusele kaalub üles kaebaja õiguse vabale eneseteostusele. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses viidanud millelegi, millest saaks järeldada, et talle väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamine teiste isikute turvalisuse ning avaliku korra huvides ei kaaluks üles tema huvi ja soovi käsitseda tulirelva ja pidada sellega jahti.
26.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on PPA kohtu hinnangul õiguspäraselt tunnistanud kaebajale väljastatud relvaloa kehtetuks. PPA 15.09.2020. a otsuse nr 4.2-1/6693-12 tühistamiseks puuduvad seega alused ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal on õigus taotleda uut relvaluba. Kuigi ka sel juhul tuleb PPA-l hinnata, kas kaebaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava käitumise tõttu sobilik relva soetama või omama (RelvS § 36 lg 4 p 3), tuleb seda asjaolu hinnata uue relvaloa taotlemise aja seisuga. Kui kaebaja korrigeerib oma käitumist ja on edaspidi õiguskuulekas, ei saa vastustaja uue loa väljastamisest keelduda vaid viitega praeguses asjas vaidlustatud otsusele.
28.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kandnud kohtumenetluses menetluskulusid 1683 euro ulatuses (riigilõiv 15 eurot ja õigusteenuse kulud 1668 eurot), mis jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja. Muud võimalikud menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). Kohtu hinnangul pole praeguses asjas alust kohaldada HKMS § 108 lg-t 61. Kuigi vastustaja on vaidlustatud otsuse põhjendusi kohtumenetluses täiendanud, on kaebajal olnud siiski kaebuse esitamise seisuga piisavalt teavet, mille alusel hinnata oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumise vajalikkust ja kaebuse eduväljavaateid (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020. a otsus nr 3-18-984, p 17).
29.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja, K.L, J.L, J.L ja M.M. nimed nende eraelu kaitseks initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.