lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-907/24

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-907/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1311
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 44 lg 1, 2Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemHKMS § 109 lg 1, 2Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 175 lg 1, 3Otsuse avaldamineTMS § 131 lg 1, 2Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuetTMS § 31 lg 1Rahalise nõude täitmine vanglasHKMS § 118 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTMS § 130 lg 11Sissetuleku arestimine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik

3-21-907 30. märts 2022 Karin Jõks

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada kaebaja isikuarvelt 18.03.2021 nõuete fondi tehtud kinnipidamine (75 eurot) Kirjalik menetlus Kaebaja - Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Janek Riives

1.Jätta kaebaja 03.03.2022.a avaldus läbi vaatamata ja tagastada koos avaldusega esitatud tõend.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29.04.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 14).

Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Asjaolud ja poolte seisukohad

1.Tartu Ringkonnakohus mõistis 10.12.2020.a otsusega haldusasjas 3-19-107 (tl 24-26) Tartu Vanglalt Juri Kolesnikovi (edaspidi kaebaja) kasuks välja 150 eurot. Tegemist on hüvitisega mittevaralise kahju eest. Kohtuotsuse punktis 13 on öeldud, et vangla tekitas kaebajale mittevaralist kahju riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes ning eeskätt saab rääkida tervise kahjustamisest ning väärikuse alandamisest. Kohus ei eristanud vastavatel alustel välja mõistetud hüvitisi, vaid määras hüvitise ühtses summas. Hüvitis kanti kaebaja vanglasisesele isikuarvele 18.03.2021.
2.Kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt peeti 18.03.2021 kinni 75 eurot nõuete fondi ja 30 eurot

vabanemisfondi. Mõlema makse selgitusena on märgitud „HA 3-19-107 16.03.2021 J Kolesnikov mitterahalise kahju hüvitis Tartu V“ (tl 13).

3.Kaebaja esitas pärast selgituste küsimist vanglale vaide (reg 08.04.2021 nr 1-11/114-1, tl 10), milles nõudis hüvitiselt tehtud mahaarvamiste tagastamist. Tartu Vangla jättis 27.04.2021.a vaideotsusega nr 1-11/114-2 (tl 11) vaide rahuldamata. Vangla asus seisukohale, et seaduses sätestatud eelduste täitmisel on lubatud ka mittevaralise kahju eest määratud hüvitisele sissenõue pöörata. Kinnipeetava rahaliste nõuete täitmisele on sätestatud erikord ja kõikide kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele laekunud summade jaotamine tuleb teostada ühtemoodi. Vangla tegevuses puudub õigusvastasus.
4.Kaebaja esitas 28.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Pärast nõuete täpsustamist taotles kaebaja vangla kohustamist tagastada 18.03.2021 vanglasiseselt isikuarvelt nõuete fondi tehtud kinnipidamine 75 eurot. Kaebaja väitel vangla ei arvestanud sellega, et osa hüvitisest on väärikuse alandamise ja osa tervise kahjustamise eest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 6 alusel ei saa mittevaralise kahju hüvitamiseks laekunud summale sissenõuet pöörata. Kaebajalt ei ole küsitud, millisele arvele hüvitis kanda. Kaebaja ei keeldu sellest, et summast 20 % läheb vabanemisfondi.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja käsitleda vastuväidetena kaebusele ka vaideotsuses toodud seisukohti. Kinnipeetava isikuarvelt rahaliste nõuete täitmine toimub TMS § 31 alusel, kinnipeetava osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 44. Tegemist on eriregulatsiooniga täitemenetluse seadustikus sätestatud üldise korra suhtes. VangS ei näe ette erisusi summade jaotamisele. Kohtu seisukoht
6.Kaebaja vaidlustab kohtuotsusega tema kasuks välja mõistetud ja vanglasisesele isikuarvele kantud mittevaralise kahju hüvitisest 50 protsendi kinnipidamist nõuete fondi, s.o võlgade tasumiseks. VangS § 44 lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohtuotsusega kinnipeetava kasuks välja mõistetud summad on käsitletavad muude kinnipeetavale laekuvate summadena VangS § 44 lg 1 tähenduses (Riigikohtu lahendid 3-2-162-15 p 13, 3-3-1-38-13 p 24). VangS § 44 lg 2 järgi jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Kohtu hinnangul ei keela VangS § 44 lg 2 kinnipidamisi tervisekahju või mittevaralise kahju hüvitisest. Vastupidi, see säte kohustab vanglat arvestama kõigist isikuarvele laekuvatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et tema vastu rahalisi nõudeid ei ole, seega saab kohus lähtuda eeldusest, et kaebaja vastu on rahalisi nõudeid ja VangS § 44 lg 2 teine lause kohaldamisele ei kuulu.
7.Kaebaja heidab vastustajale ette, et vangla ei täpsustanud, kuhu hüvitis kanda. Otsuse punktis 1 nimetatud Tartu Ringkonnakohtu otsuse punktis 3.4 on ära toodud kaebaja seisukoht, et ta kasutaks hüvitist oma kohustuste täitmiseks. Tegemist on kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud põhjendusega, millele tuginedes ta taotles apellatsioonkaebuse rahuldamist. Täpsemalt avaldas kaebaja ringkonnakohtule 27.12.2019 esitatud menetlusdokumendis, et ta soovib tasuda riigile võlad ja vajab hüvitist 50 % võlgade maksmiseks. Kohtu hinnangul on eeltoodust mõistlikult äratuntav, et kaebaja soovis hüvitise kandmist vanglasisesele isikuarvele, kuna selle konto iseloomulik omadus on laekumisest 50 % kasutamine võlgade katteks.
8.Kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekunud summast kinnipidamiste tegemisel ei kuulu kohaldamisele TMS § 131 lg 1 p 6, mis keelab sissenõude pööramise kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstavale hüvitisele (välja arvatud hüvitisele kaotatud sissetuleku eest) ja mittevaralise kahju hüvitisele. Esiteks on VangS § 44 lg 2 erisäte TMS normide suhtes. VangS § 44 lg 2 reguleerib erinormina seda, milline osa vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest peab jääma kinnipeetavale vabaks kasutamiseks ning kui suurt osa tohib kasutada võlgade tasumiseks. TMS sätete poole pöördumiseks puudub vajadus. Ka kohtupraktika on seisukohal, et TMS §-de 130-136 ehk sissetuleku arestimise erisusi reguleerivate sätete põhieesmärgiks on tagada võlgniku ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (Riigikohtu lahend 3-2-1-62-15 p 15). Kaebaja puhul ja vanglasisese isikuarve kasutamisel see vajadus puudub – kaebaja on riigi ülalpidamisel ning lisaks jääb tema kasutusse isikuarvele kantavatest summadest 30 %. Ka TMS § 31 lg 1 ütleb, et vangla annab kohtutäituri käsutusse VangS § 44 alusel määratud osa kinnipeetavale laekuvast rahast. Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetava vastu suunatud rahalised nõuded tuleb vanglal üldjuhul täita järgides VangS § 44 lg 2 (Riigikohtu lahend 3-31-86-08 p 16).
9.Teiseks mõistetakse TMS § 130 lg 11 kohaselt sissetuleku all eelkõige töötasu ja sellega sarnaseid laekumisi, mitte ühekordseid võlgniku kasuks välja mõistetud summasid. Riigikohus selgitas seda kaebaja ja kohtutäituri vahel toimunud vaidluses kaebaja kasuks välja mõistetud summale sissenõude pööramise üle (12.03.2018.a otsus asjas 2-16-12972 p 22). TMS § 131 lg 1 sätestatud piirangud sissenõude pööramisel sissetulekule ei laiene kaebajale tasutud hüvitisele. Lisaks eksib kaebaja selles, et tervisekahju või mittevaralise kahju hüvitisele sissenõude pööramine on välistatud. See on lubatud TMS § 131 lg 2 alusel, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane. Sissenõude pööramist mittevaralise kahju hüvitisele nii-öelda tavalises täitemenetluses on kohtupraktikas aktsepteeritud (näiteks kohtuasi 3-2-1-62-15).
10.Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus leiab eespool toodud põhjendustel, et vastustaja arvas õiguspäraselt 50 % kaebajale tasutud summast nõuete fondi. Sel juhul ei ole vastustajal kohustust see summa tagastada. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Taotlused, menetluskulud, selgitused

11.Kaebaja esitas 03.03.2022 kohtule avalduse täiendava tõendi asja juurde võtmiseks. Tegemist on sama tõendiga, mille osas kohus võttis seisukoha 17.02.2022.a määruses (resolutsiooni punkt 1, määruse punktid 2-3). Kohus jätab kaebaja avalduse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata ja tagastab koos avaldusega esitatud tõendi.
12.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab kohus otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
13.Kohus vabastas kaebaja 10.09.2021.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Seega puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
14.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium