Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ kaebus tühistada osaliselt Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldus nr 305 (muudetud Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korraldusega nr 373) ning tuvastada Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282, Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 ja Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja – Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ, seaduslik esindaja Triinu Aron Vastustaja – Vabariigi Valitsus, volitatud esindaja Merle Põld
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata kaebus nõudes tühistada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 (muudetud Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korraldusega nr 373) p 82 ja p 10 alapunkt 4 osas, mis kehtestab sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise piirangu ajavahemikus 23.00‒06.00.
2.Jätta kaebus muus osas rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2022 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ-l valmis lavastusprojekt ‒ installatiivne konstruktsioon „Läbi kukkumine“. Tegu ei ole klassikalises mõttes teatriga ega näituseeksponaadiga. Kunst,
mida viljeletakse, ei allu klassikalisele kaksikjaotusele: teater ja näitus. Kunstiprojektis on samaväärselt olulised nii inimesed, valgus, ruum kui konstruktsioonid.
2.Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ esitas 17.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 (edaspidi: korraldus nr 282) ja Vabariigi Valitsuse 13.05.2021 korraldus nr 197 (edaspidi: korraldus nr 197) ning kõik tulevikus antavad sellesisulised korraldused, kui Vabariigi Valitsus neid andma peaks, osas, mis keelavad etendada lavastust „Läbi kukkumine“ lavastuse kunstilisest valikust lähtuval kellaajal ja viisil.
3.Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse (EÕK) korras lubada lavastuse „Läbi kukkumine“ esietenduse toimumist 15. juunil ja etenduste toimumist juunis 2021 kaebuses kirjeldatud kunstilisest valikust lähtuval viisil ja kellaajal, s.o algusega kell 21:00 Tallinnas Telliskivi loomelinnaku Rohelises saalis.
4.Vabariigi Valitsus andis 28.05.2021 korralduse nr 213 (edaspidi: korraldus nr 213), mille kohaselt oli alates 14.06.2021 lubatud sisetingimustes avalike ürituste, teatrietenduste ja kontsertide korraldamine ning meelelahutusteenuse osutamine selliselt, et üritused peavad olema lõppenud südaööks (kl 00.00).
5.Tallinna Halduskohus pöördus 28.05.2021 kohtunõudega kaebaja poole. Kohus tõi välja, et kaebaja lavastus „Läbi kukkumine“ pidi algama kell 21.00 ja kestma 2,5 tundi, mis tähendab, et üritus on südaööks lõppenud. Seega ei nähtunud kohtule, et eksisteeriks Vabariigi Valitsuse seatud piirangutest tulenevaid takistusi kaebaja kunstiprojekti elluviimisel. Kohtu arvates ei olnud muutunud õiguslikus olukorras Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ kaebuse ja EÕK taotluse läbivaatamine vajalik. Edasise menetluse planeerimiseks kohustas kohus kaebajat esitama seisukohta selle kohta, kas kaebaja soovib kaebust sisuliselt menetleda või sellest loobuda. Kui kaebaja soovis menetlust jätkata, tuli tal täiendavalt põhjendada, milliseid kaebaja õigusi ja mil moel Vabariigi Valitsuse kehtestatud COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud rikuvad.
6.Kaebaja vastas 31.05.2021, et soovib kaebuse menetlust jätkata, kuna valitsuse tegevus endiselt piirab kaebaja õigusi ning on õigusvastane, samuti vajab valitsuse tegevus ka juba kehtivuse kaotanud aktide osas kohtulikku hinnangut. Kaebaja palus kohtul anda EÕK määrus, kuna õiguskaitse vajadus ei ole ära langenud. Kaebaja palus kohtul menetlusse võtta uute valitsuse korralduse nr 282 (ja seda muutnud korralduse nr 213) sätete tühistamise nõude kaebuses toodud ulatuses, s.o ulatuses, mis piirab kaebajal teha kunsti tema kunstilistest valikutest lähtuvalt. Kaebaja palus menetlusse võtta ka õigusvastasuse tuvastamise nõude nende korralduse sätete, mis hetkeks on kehtetuks muutunud, osas.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 03.06.2021 määrusega kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Kohus leidis, et piirangud kaotati enne, kui need kaebajat negatiivselt mõjutama hakkasid. Kohus leidis ka, et tuvastamiskaebus ei ole lubatav, kuna otsuse pretsedendi väärtus tulevikuks oleks vähene.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 06.08.2021 määrusega Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 03.06.2021 määruse resolutsiooni p 2 ja saatis asja halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ esitas 18.08.2021 kaebuse täiendused, milles palub kaebust täiendada nõudega tühistada Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 270 ja selle seletuskirjast koostoimes tulev nõue, et ilma nn nakkuskontrollita ürituse osalejate arv kokku ei tohi olla rohkem kui 50 ühe hoone kohta.
9.Tallinna Halduskohus võttis 08.09.2021 määrusega menetlusse Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ kaebus menetlusse nõuetes: „Tuvastada Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike
koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ õigusvastasus nimetatud korralduse 17.05.2021 kehtinud redaktsiooni p 2014 alapunkti 6 osas, mis kehtestas sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise piirangu ajavahemikus 22.00‒06.00.“ ning „tuvastada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusega nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ teatrile kohalduvate kohustuste õigusvastasus tulenevalt liiglühikesest vacatio legisest“.
10.Kaebaja esitas kohtule 01.11.2021 täiendava seisukoha, milles palus kaebust täiendada järgmiste nõuetega: „tuvastada Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korralduse nr 373 (edaspidi: korraldus nr 373) õigusvastasus osas, milles see ei jäta piisavat vacatio legist teatrile korraldusest tulenevate kohustuste täitmiseks“ ning „tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse
28.oktoobri 2021 korraldus nr 373 ja sellega muudetav korraldus nr 305 osas, milles need sekkuvad teatri repertuaarivalikusse läbi etendustegevusele keeluaja 23:00-06:00 kehtestamise“.
11.Tallinna Halduskohus lubas kaebust 14.01.2022 määrusega muuta ning otsustas menetleda kaebust nõuetes: „1) tuvastada Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ õigusvastasus nimetatud korralduse 17.05.2021 kehtinud redaktsiooni p 2014 alapunkti 6 osas, mis kehtestas sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise piirangu ajavahemikus 22.00‒06.00.“; 2) tühistada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 (muudetud Vabariigi Valitsuse
28.oktoobri 2021 korraldusega nr 373) p 82 ja p 10 alapunkt 4 osas, mis kehtestab sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise piirangu ajavahemikus 23.00‒06.00.“; 3) tuvastada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusega nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korraldusega nr 373 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305„COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ teatrile kohalduvate kohustuste õigusvastasus tulenevalt liiglühikesest vacatio legisest“.
12.Vabariigi Valitsus 14.03.2022 korraldusega nr 82 (edaspidi: korraldus nr 82) lõpetati avalikus siseruumis kella 23.00–06.00 viibimise piirang. Korraldus nr 82 jõustus 15.03.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Eestis ei ole teada kultuuriürituselt (sh teater) alguse saanud nakkuskollet. On teada mitmed juhtumid, kus nakatunud inimene on istunud saalis, ent pole andnud viirust edasi. Küsimus ei ole õnnes või juhuses: teatrites kannavad inimesed maske juba oktoobrist 2020, mil teatrid palusid viirusturvalisuse nimel, et publik tuleks maskiga. Lisaks on teatrisaalides valdavalt hea ventilatsioon ning lisameetmena on kasutusel pooltühjad saalid ja muud hajutamise viisid. Lisaks sellele on desovahend käte puhastamiseks ja põhjalik teatri koristamine. Teadlased on uurinud viiruse levikut ja valitsuse kehtestatud meetmeid ja kõigis kaebajale kättesaadavates teadustöödes on jõutud järeldusele, et teater on viiruse leviku vaates madala riskiga koht, misläbi ei ole võimalik teatri keelamisega saavutada viiruse leviku märkimisväärset aeglustumist ega teatri lubamisega viiruse leviku kiirenemist. Professionaalsetel spordiüritustel ei ole kellaajalist piirangut juba küllalt pikalt (vt valitsuse korraldus nr 146 p 6) 10, seega on valitsus ise hinnanud ja otsustanud, et professionaalselt korraldades on võimalik viiruse levikut ohjata ja kellaajaline piirang ei ole vajalik.
2) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 5 ja 6 alusel saab piirangu kehtestada üksnes nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja kehtestada üksnes vältimatult vajalike piiranguid. Valitsusel on lisaks keelamisele ja piiramisele ka teisi viiruse levikut tõkestavaid meetmeid. Üheks olulisimaks on valitsuse veetav vaktsineerimine. Mitte üheski korralduse seletuskirjas või korralduses endas ei ole analüüsitud, kas (teatri)kunsti keelamine kellaajaliselt on viirusega võitlemisel sobiv, vajalik ja mõõdukas ja seega põhiseadusega kooskõlas meede. Proportsionaalsuse analüüs on aga vältimatu aluseeldus põhiseaduspäraste piirangute kehtestamiseks. Paratamatult tekib küsimus, miks sport on kultuurile eelistatud. Aga ka küsimus, miks looduslikust valgusest sõltumatud kultuuriüritused on eelistatud keerulist valguslahendust nõudva kultuuri ees. Samuti miks kaubandus siseruumis täituvuspiiranguga 50% on lubatud, aga etenduskunst on keelatud. On põhjust oletada, et kellaajad on valitud küllalt suvaliselt. Ei ole ühtegi viiruse leviku takistamise seisukohast mõistlikku selgitust, miks ei lubata alustatud etendusi lõpuni mängida. Lisaks on teater väga tehniline ja paraku vahel juhtub, et vaheaega on vaja pikendada või etendus ootamatult ajutiselt katkestada, et näiteks prožektori läbi põlenud pirn ära vahetada. See omakorda tähendab, et „ürituse“ kestus venib ja heas usus täiest legaalsena alustatud etendus muutub lõpuosas illegaalseks (jääb teatrikeelu 22:00-06:00 kehtealasse). Kuna alates 3. maist 2021 ei olnud õues kohustust järgida 2+2 reeglit, siis alkoholi tarbimist ja joobest tulenevat reeglite eiramist õues kellaajaline piirang ei väldi. 3) Valitsus on asunud teatri repertuaari kujundajaks ja kunsti keelajaks. Kaebaja ei tohtinud kuni 14.06.2022 anda etendusi vahemikus 22:00‒06:00, alates 28.10.2021 vahemikus 23:0006:00. Tegemist on ebaproportsionaalse ja õigusvastase piiranguga. Valitsusel ei ole õigust nakkushaiguse leviku piiramise kattevarjus seada piiranguid kunsti tegemisele – kunst on Eestis vaba. Teatris on üksnes kontrollitud publik, st inimesed, kes on vaktsineeritud või erandina noored ka negatiivse testitulemuse alusel. Sellises tingimustes on viiruse leviku risk madal. Isegi siis, kui ühiskonnas viirus levib laialdaselt, püsivad kontrollitud üritused madala viirusleviku riskiga, kuna neil osalevad inimesed, kes on antikehadega (noortele tehtud testi alusel osalemise erand lisab nakkuse leviku riski, ent noored ei koorma haiglaid). Vaidlustatud korraldustes ei ole selgitatud ka seda, kuidas muutub etenduse nakkusrisk suuremaks, kui etendus antakse vahemikus 23:00-06:00. Kuigi valitsuse tähelepanu on korduvalt juhitud sellele, et juba alustatud etendus tuleb lasta lõpuni mängida, kuna vastupidine on ebaproportsionaalne ja viiruse levikuga mitte mingit seost omav meelevaldne keeld. Valitsus on korduvalt öelnud, et noored ja vaktsineeritud ei tekita haiglatesse koormust, seega ei ole haiglakoormust mitte tekitavate inimeste tegevust piirav keeld eesmärgipärane. Keeld teha teatrikunsti vahemikus 23:00-06:00 on seega õigusvastane. 4) Valitsusel ei ole võimalik õiguspäraselt seada keeldu teatrile ja publikule põhjusel, et valitsus ise ei ole võimeline või ei soovi teha järelevalvet enda kehtestatud reeglite täitmise üle. Valitsus ei või karistada inimesi ja organisatsioone iseenda tegemata või kehvasti tehtud tegude eest. Oluline on meeles hoida, et valitsus ei seadnud piiranguid eluvaldkondadele, kus ei kehti koroonatõendi kohustust, st kus osalevad ka vaktsineerimata inimesed, st need, kellel on kõrge risk sattuda haiglasse. Näiteks kaubandus. Valitsus piiras just madala nakkusriskiga kontrollitud üritusi. Valitsuse korralduse mõjud ei ole süsteemselt läbi kaalutud – tekst on suvaline, piirangud tehtud meelevaldselt. Kui valitsuse eesmärk oleks olnud viiruse leviku tõkestamine, siis oleks valitsus laiendanud nn koroonapassi kohustust ka valdkondadesse, kus see seni ei kehtinud, näiteks kaubandusse. Tagab ju nn koroonapassi nõue selle, et immuunkaitseta inimesed, kel suur oht sattuda haiglasse, ei saa avalikest kohtadest nakkust. Kontrollitud ja madala nakkusriskiga ürituste asemele tulevad valitsuse otsuse tulemusel muud peod, kus viirus saab levida vabalt, kontrollimatult. Lisaks võttis valitsuse selline otsus pidudel käijatelt ära motivatsiooni ennast vaktsineerida. Valitsuse otsus seega osalt kiirendab viiruse levikut ja osalt aeglustab vaktsineerimishuvi, see teeb kaebajale muret, kuna on teada, et kui olukord läheb keerulisemaks, siis valitsus piirab taas kord teatrit.
5) Korraldusega nr 373 kehtestatud muudatuste rakendamiseks jäeti kaebajale ebamõistlikult vähe aega: maskikohustuse jõustumise ja avaldamise vahele jäi alla nelja tunni (kõik tunnid töövälisel ajal), muude kohustuste jõustumise ja avaldamise vahele 1 tööpäev. Korralduses ja selle seletuskirjas puudub igasugune selgitus, miks valitsus ei saanud vajalikke piiranguid kehtestades anda teatrile mõistlikku aega, et kohustuste/piirangute rakendamise saaks ka ette valmistada. Valitsuse korralduse ja seletuskirja tekst sai teatrile kättesaadavaks kriis.ee lehel neljapäeva (28.10.2021) õhtul kella 8 paiku, st ajal mil tavaline tööpäev oli juba lõppenud. Osa korraldusest jõustus juba järgmisel päeval so 29.10.2021. Korralduse avaldamise ja jõustumise vahele jäi seega aega alla 4 tunni. Ei ole mõistlik eeldada, et teatris on inimene, kes neljapäeva õhtuti klikib kriis.ee lehekülge, et sealt siis millalgi leida korraldus ja seletuskiri, ning see siis öösel läbi lugeda. Sest seda tuleb juba järgmisel päeval või lähipäevil rakendama asuda. Paraku on iga reegli rakendamise eelduseks muudatused teatri töökorralduses. Muutused ei sünni iseenesest, need tuleb viia kõigi teatri inimesteni, ka teatri vabatahtlike abilisteni. Muutmist vajab alati ka info kodulehel. Selleks, et midagi muuta, tuleb aru saada, mida muuta vaja on. Tihti on vaja midagi ka osta. 6) Korraldusest nr 373 tulenevalt on vaja teatris muuta nn koroonapassi kontrollimise praktikat. Kui 21.10.2021 oli valitsus otsustanud, et testiga enam kedagi teatrisse sisse lasta ei või, siis nüüd otsustas valitsus ümber, test muutus taas lubatavaks (noorte osas). Juhiseid selle kohta, kuidas Eesti tõendikontrolli lahendus töötab, korralduses ega seletuskirjas polnud. Esmaspäevaks, 25. oktoobriks oli kaebaja oma töötajad õpetanud ümber, oli andnud suunise, et testi alusel ei või sisse lasta. Nüüd tuli anda suunis, et osa publikust tuleb/võib lasta sisse testiga ent ei olnud selgust, mil moel eesti nn koroonapassi lahendus https://kontroll.digilugu.ee/ noorte teste kajastab. Seletuskiri suunab kaebajat kasutama Eesti kontrollilahendust, ent kaebaja kogemus sellega on, et see paraku ei tööta: on aeglane ja ei suuda telefonist näidatud tõendeid välja lugeda. Seni oli Andmekaitse Inspektsiooni suunis ja ka valitsuse korraldus öelnud, et dokumenti tuleb küsida vaid siis, kui on põhjendatud kahtlus, et isik kasutab võõrast nn koroonapassi. Nüüd lisandus kohustus, et ilma isikut tõendava dokumendita ei või kedagi teatrisse lasta. Seega pidi kaebaja oma inimestele selgeks tegema ka selle, kuidas isikut tõendavat dokumenti kontrollida. Teatri töötajad peavad teadma, millised dokumendid on isikut tõendavad dokumendid, mh näiteks aru saama, mis asi on ning milline näeb välja meremehe teenistusraamat, mis on seaduse kohaselt ka üheks isikut tõendavaks dokumendiks. Taas kord pani valitsus kaebaja olukorda, kus kaebaja tahtis olla oma publikuga professionaalne, ent valitsuse rapsiv otsustusstiil ja hilinenud otsused, juhendmaterjalid ja IT-lahendused, tegid selle kaebajale väga raskeks. 7) Samuti tuli hakata publikult nõudma maski kandmist. Seega oli oluline, et publikul oleks võimalik kohapealt mask ka saada, seega pidid teatril olema olemas maskid, mida publikule müüa või jagada. Enne korraldusega tutvumist oli ebaselge, mis tüüpi maske teatris kanda tuleb, ehk siis, mida osta tuleb. Ei olnud võimalik hakata tegema ettevalmistavaid tegevusi enne korralduse tekstiga tutvumist. Teatri töötajatele tuli selgitada ka seda, millised võivad olla tõendid, mille alusel tervise tõttu maski mitte kandvad inimesed sisse lasta tuleks, seda olukorras, kus ühtegi sellise tõendi näidist kaebajale ei antud. Teatrile oli antud suunis, et olukorras, kus teatrisse on saabunud keegi, kes ei soovi kanda maski, on võimalus pöörduda Terviseametisse, ent ei ole antud vastavat telefoninumbrit ega selgitatud, kui kiiresti Terviseamet olukorra lahendab. 8) Valitsus keelas nn koroonapassita 12-18 aastastel noortel teatri külastamise, noort publikut oli vaja teavitada sellest, et nad saavad sisse üksnes siis, kui neil on tehtud kindlatele nõuetele vastav test. Eraldi vajas selgitamist, et koolides tehtud testidega valitsus noori teatrisse ei luba. Seega klassiga plaanitud teatrikülastus, kuigi kogu klass on hommikul testitud ja kõik noored terved, ei ole võimalik. Teha tuli uus ja kallis test.
14.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Asjassepuutuv Vabariigi Valitsuse (VV) korraldus nr 282, mis kehtestas muuhulgas sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise piirangu ajavahemikus 22.00‒06.00, on nii vormilt kui sisult halduse üksikakt ehk üldkorraldus. Sellisel kujul määratles haldustegevuse vormi teadlikult Riigikogu 13.05.2020 NETS-i muudatusi vastu võttes. Muutuva viiruse tõrjel on haldusakti vormi näol nii üksikisiku kui avaliku huvi vaates tegemist sobivama lahendusega kui seda oleks määruse vorm. Vastasel juhul tekiks kahtlus õiguskaitse tõhususes. 2) Ülinakkava haiguse korral on oluline piirata inimhulkade kogunemist ja liikumist, mis suurendab tunduvalt potentsiaalsete nakatunute arvu. Selleks on vajalik, et Terviseamet või VV saaks keelata või piirata avalike ürituste korraldamist. NETS § 28 lg 5 alusel võib Terviseamet eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga ajutiselt muuhulgas keelata avalike ürituste korraldamise või kehtestada nende pidamisele ja korraldamisele nõudeid või kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. Uudse ohtliku nakkushaiguse korral muutub teave pidevalt. Kui nakkushaigus on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik, peab olema võimalik operatiivselt kasutada selle ajahetke kontekstipõhiselt vajalikke meetmeid, et uudse nakkushaiguse levikut tõkestada. Kui piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need meetmed Vabariigi Valitsus korraldusega. See on nii antud olukorras. Kui riigis ei valitseks nakkushaiguse epideemia, oleks Terviseametil võimalik tegeleda üksikute kolletega – hooldekodu, kool, üksikisik. Olukord riigis võib aga muutuda, kui haigus levib ja olukord on riigis iganädalases muutumises. Siis ei saa välistada, et korralduse mõju on laialdasem kui üksik haiguskolle. Vastustaja hinnangul on VV korraldus nr 282, mis kehtestas meetmed ja piirangud uudse ohtliku nakkushaiguse vastu võitlemiseks, üksikjuhu reguleerimine, sest haigus on ajas muutuv, see ei ole konstantne, iga kehtestatud piirang on oma ajas eriline, selle alusandmed on muutuvad ja teadmine uueneb pidevalt. Kehtestatud piiranguid on seotud konkreetse olustikuga ja üle hinnatud ning vastavalt olukorrale kogu aeg muudetud. Vastustaja ei näe, et piiranguid saaks kehtestada nakkushaiguse COVID-19 ja seda põhjustava viiruse SARS-CoV-2, mis on uudne ohtlik nakkushaigus, tingitud hädaolukorras teisiti. Iga piirang on olnud ajas muutuv – see on kehtestatud, siis leevendatud, siis kehtestatud ja taas kaotatud. Seega on olukord ainulaadne ja muutuv iganädalaselt – üldnormide andmine ei ole siin asjakohane ega tihti võimalik. Teatud juhtudel on piiranguid ja meetmeid muudetud mitu korda nädalas, sealhulgas ka siis, kui neid on muudetud leebemaks. 3) Nõustuda ei saa sellega, et teatrietenduse kellaajaline piirang on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. VV andis 28.05.2021 korralduse nr 213, mille kohaselt oli alates 14.06.2021 lubatud sisetingimustes avalike ürituste, teatrietenduste ja kontsertide korraldamine ning meelelahutusteenuse osutamine selliselt, et üritused peavad olema lõppenud südaööks. Seega VV korralduse nr 282 vaidlusalune säte, ei saanud piirata kaebaja võimalust tuua välja lavastus „Läbi kukkumine“ juunis 2021 ja seda sellises kunstilises valikus kui kaebaja oli soovinud. Seetõttu kaebaja subjektiivset õigust kunstivabadusele vaidluse eseme suhtes ei ole VV korralduse nr 282 kõnealune piirang riivanud ega rikkunud. Tuvastamisnõude saab esitada subjektiivsete õiguste kaitseks, seda ka preventiivse huvi puhul. Kaebaja ei ole kuidagi tõendanud tema subjektiivse õiguse rikkumist, kuna kaebuse esemeks olev etenduste etendamiseks VV korraldusest nr 282 ei tulenenud avalik-õiguslikke piiranguid, mis seda oleks takistanud. Kaebaja tegelik tahe on suunatud sellele, et kohus annaks hinnangu, kas VV poolt avalike ürituste, sh teatrietenduste korraldamiseks kehtestatud piirangud on olnud üleüldse põhjendatud. See ei ole halduskohtumenetluses lubatav. Kaebaja ei ole kuidagi sisutanud, et vaidlusalune piirang oleks tema teisi konkreetseid tegevusi mõjutanud. Kõik kaebaja esitatud väited on üldised, näiteks sisustatud näitega SA Eesti Draamateater etenduse „Lehman
Brothers“ kohta, mis kuidagi ei puutu kaebaja subjektiivsetesse õigustesse. Kunstivabadust võib piirata tervisekaitse huvides ning tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimiseks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks piirata sobival viisil isikute kokkupuutumise võimalusi. Piirangute kehtestamisel on arvestatud seda, et tegemist on uudse ohtliku nakkushaigusega, mil epidemioloogiline olukord ja nakkushaigussesse haigestumise trend muutub pidevalt. Asjakohaste teadmiste ja teiste isiku põhiõiguste vahel, on leitud sobiv tasakaal füüsiliste avalike ürituste võimaldamiseks. Piirangute eesmärk on olnud seega vastupidine, võimaldada teatud osas sisetingimustes läbiviidavaid avalikke üritusi korraldada, selmet et neid keelata. Korraldus kehtestati inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks. 4) VV on korralduste andmisel ja piirangute kehtestamisel arvestatud asjaolu, et koroonaviirusest põhjustatud COVID-19 haigus vastab NETS § 2 punkti 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna see on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult, mille kulg on riskirühmadele raske või eluohtlik, viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Seega ei ole koroonaviiruse puhul tegemist pelgalt haiguspuhanguga, vaid uudse ohtliku nakkushaiguse epideemilise levikuga. Viiruse levik oli VV korralduse nr 197 andmise ajal küll mõnevõrra stabiliseerunud, kuid oht koroonaviirusega nakatuda oli endiselt kõrge. Eestis oli VV korralduse 197 kehtestamise ajal 13.05.2021 kõrgel nakatumistasemel ning nakatumiskordaja R oli 0,95. Avalikes huvides oli olukord, kus koroonaviiruse levik on Eestis madalal tasemel, mistõttu oli sinna jõudmiseks tarvis teatud piiranguid jätkuvalt rakendada, sealhulgas jõuda selleni, et juunis 2021 on rakendatud vähem piiranguid kui käesoleval hetkel. See tagantjärgi vaates ka realiseerus. Sellisel eesmärgil piirangute kehtestamise võimalus tuleneb NETS § 28 lg 5 p-st 2 arvestades lg 6. Seega oli vaidlusalusel piirangul legitiimne eesmärk. 5) Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune piirang kaebajale ja etendusasutustele üldse oli ebavajalik ja ebaproportsionaalne. Vaidlusalune piirang, oli selles ajas, mil see kehtis, legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibiva pikka aega. Seega avalike ürituste korraldamisele seatud piirangud, mis puudutasid osavõtjate arvu ja kellaaegasid (piiranguid tuleb vaadelda koosmõjus, mitte eraldi), on sobivad meetmed, et piirata inimestevahelist lähikontakti ja sellega viiruse levikut. Avaliku ürituse olemuslikuks sisuks on inimeste hulga koosolemine, seda sõltumata sellest, mis on avaliku ürituse eesmärk (teatrietendus, kontsert, spordivõistlus, konverents vmt). Viiruse leviku kontrollimiseks ja leviku vältimiseks ei olnud muid, isikute õigusi vähemkoormavaid meetmeid. Nakkushaigus COVID-19 ja seda põhjustava viirus SARS-CoV-2 on uudne ohtlik nakkushaigus, mil on tihti teadmata täielik info nakkuse levikuviiside, peiteaja, muteerumiste, kulu, efektiivsete raviviiside, kuidas haigus erinevatel inimestel avaldub, milline on ravivajadus jms kohta, kuid riigil lasub kohustus astuda samme isikute tervise kaitseks. 6) Kaebaja on ekslikul arusaamal, et avalike ürituste toimumise ajalise piiramise mõte on selles, et justkui kl 22.00-6.00 leviks koroonaviirus rohkem. Kellaajaline piirang ei ole seatud põhjusel, et viirus levib pärast kl 22 kiiremini. Kellaajalised piirangud on erinevatele tegevustele seatud, et vähendada inimestevahelisi kontakte ja liikuvust ning suunata inimesi püsima kodus. Piiranguid tuleb vaadata nende koosmõjus. Ei ole kohane analüüsida ühte meedet eraldiseisvana ja tõdeda, et eraldiseisvana ühe tegevuskoha piires ei pruugi selle mõju viiruse leviku vastu olla kuigi suur. Erinevate liikumisvabaduse piirangute ühine eesmärk on takistada viiruse levikut, kellaajaline piirang on üks kasutatavatest meetmetest. Kellaajalised piirangud ühe meetmena on teiste meetmete kõrval vajalikud viiruse leviku tõkestamiseks. Kellaajaline piirang ei keela piiranguga hõlmatud tegevusi, vaid üksnes seab neile piirid. Võttes arvesse, et sarnased kellaajalised piirangud on seatud erinevatele tegevustele ühetaoliselt,
ilmneb nende mõju just koostoimes teiste kellaajaliste piirangutega ja nende koostoimet ei saa alahinnata. Olukorras, kus nt toitlustusettevõtted on avatud kuni kl 22 ja etendusasutuste tegevus alles algab kl 22, on inimestel mugav liikuda erinevate teenusepakkujate vahel. Liikudes ühelt avalikult ürituselt teisele, suureneb inimestevaheliste kontaktide arv ning suureneb ka viiruse leviku risk. Ühetaoline kellaajaline piirang aga selliseid võimalusi vähendab ning seetõttu vähenebki inimeste liikumine erinevate teenusepakkujate vahel, vähendades erinevate inimeste kontakte ja seega nende võimalusi nakkust saada või edasi kanda. Sektoripõhiste leevenduste tegemine aga seab selle ohtu ning seetõttu peab VV arvestama erinevate meetmete, piirangute ja leevenduste mõju kogumis. Näiteks, tehes leevendusi ühes sektoris, kasvab märgatavalt selle sektori teenuste tarbimine ning samas ühiskondlik ootus teiste sektorite sarnaseks avamiseks, samas suurendab see nakkusohtu ja seab ohtu isikute tervise kaitse ning võib kaasa tuua suuremate piirangute vajaduse. Sarnased piirangud kehtisid nii sise- kui välitingimustes spordi- ja liikumisürituste läbiviimisel, saunades, spaades, basseinides jmt kohtades viibimisel, tegevustele muuseumides ja näitusasutustes, kohapealse toitlustusteenuse osutamiseks. Seega ei ole õige, et kellaajaline piirang kehtis ainult etenduste korraldamisele. Spordivõistlusega paralleeli toomine pole kohane, kuna viidatud üritustel ei olnud pealtvaatajad lubatud. 7) VV korraldusega nr 197 muudeti erinevaid valdkondlike piiranguid ja meetmeid, arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis, pidades silmas viiruse levikut ja haiglate koormust. Kuivõrd sellel ajahetkel oli olukord võrreldes varasemaga muutnud, võimaldas see teha leevendusi piirangute ulatuses. Muuhulgas leevendati avalike ürituste korraldamise ajalist piirangut; varasemalt oli see alates kl 21.00. VV korraldusega nr 197 tehtud muudatuse järgi alates kl
22.00.Selline muudatus võimaldas ka avalike ürituste korraldajatel, sh etendusasutusel, tavapärasemas rütmis enam üritusi korraldada. Näiteks alates kl 19.00 (mis on üldjuhul tavaline, inimeste töökorraldusega arvestav, etenduste, kontsertide alguse aeg) algav üritus võimaldas 2,5 h (mis on tavapärane aeg) etendust mängida. Kaebaja rõhutab teatritegemise keelamist. VV korraldus nr 282 vaidlusaluses redaktsioonis ei keelusta avalike ürituste korraldamist, vaid piirab seda osalejate arvu ja toimumiskellaaegadega. Asjaolu, et kõikvõimalikud kunstiprojektid selle piirangu raamidesse ei mahu, ei too kaasa piirangu ebamõõdukust ega tähenda etendustegevuse keeldu. Samas ei olnud selle ajahetkel võimalik loobuda piirangutest suuremas mahus. VV korralduse nr 197 seletuskirjast nähtub, et korralduse väljaandmisel on arvestatud haigusjuhtude arvu, testimise mahtu, viirustüve mutatsioonide levikut, vaktsineerituse taset, Terviseameti ja VV nõustava teadusnõukoja arvamust. St piirangute kehtestamisel, kehtima jätmisel või leevendamisel on aluseks võetud nakkuse levikut iseloomustavad andmed. VV korralduse nr 213, mille alusel avalike ürituste ajaline piirang kaotati, seletuskirjast nähtub, et nakkuse levikut kirjeldavad andmed näitasid haigusjuhtude vähenemist, mis võimaldas leevenduste tegemisega jätkata. Ei saa kuidagi väita, et piirangute kehtestamisel, kehtima jätmisel või leevendamisel ei kaalutud erinevaid hüvesid, sealhulgas kunstivabadust; et kaalutlused või selle tulemus oleks olnud meelevaldsed. 8) Kaebaja on kaebuses välja toonud, et talle teadaolevalt ei ole kultuuriürituselt saanud algust nakkuskollet või kaebuses nimetatud üksikjuhtumitel ei ole viirus levinud. Sellest ei saa teha järeldust, et viirus teatris ei levi ning etendusele kui avalikule üritusele kehtestatud piirangud ei ole mõõdukad. Tegelik reaalsus oli aga see, et suurem osa nakatanuid ei olnud teadlikud, kust nad viiruse said, mistõttu ei saanud olla põhjendatud teatritele tehtav erand teistest avalikest üritustest. Lisaks tuleb rõhutada, et avalike ürituste korraldamise ajaline piiramine VV korralduses 282 on sisaldunud alates 05.12.2020, mis hõlmas avalikke üritusi nii siseruumides kui ka õues. Seega on kellaajaline piirang meetmena kasutusel pikemat aega, kaebaja pidi seda teadma etendust ette valmistades ja planeerides ning pidi sellega arvestama, sealhulgas sellega, et sellise kontseptsiooniga etendust võib olla vajalik edasi lükata või looma paindlikuma kontseptsiooniga etenduse. Seega ei saanud selle piirangu olemus tulla kaebajale ootamatult
nagu ta seda kaebuses väidab. Etenduste kavandamisel juunisse või kaebuse esitamise ajal ei saanud olla välistatud, et etenduse päeval/õhtul on lauspilvisus või vihmasadu, kus päikeseloojang ei ole nähtav ega tajutav. Seega ei saa olla tagatud kavandatud kontseptsiooni realiseerumine igal juhul ning see ei ole mõjutatud ainult koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest. 9) Kuivõrd käesoleva vaidluse esemeks olevad etendused toimusid ja avalik-õiguslikud koroonaviiru leviku tõkestamiseks seatud piirangud seda ei takistanud, ei saa selle vaidluse raames kahju tekkimisest rääkida. VV on piirangutest lähtuva majandusliku mõju leevendamiseks rakendanud erinevaid kriisiabi meetmeid, sh kultuurikorraldajatele, mida rakendas Kultuuriministeerium, ja tööandjatele, mida rakendas Töötukassa. Seega on seda asjaolu kaalutud. 10) VV korraldus nr 305 on vastu võetud NETS § 28 alusel. NETS § 28 lg 10 sätestab, et haldusakt NETS §-s 28 sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamise ning lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. HMS § 61 lg 1, mis reguleerib üldnormina haldusakti kehtivuse eeldusi, sätestab avalikult teatavaks tehtud haldusakti kehtima hakkamise 10. päeval pärast avaldamist. NETS § 28 lg 10 on selles suhtes erinorm, mis lähtub vajadusest nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks kehtestada või lõpetada meetmeid ja piiranguid ka lühema ajaga või avaldamisest. Tuleb arvestada, et nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed on vajalik rakendada võimalikult kiiresti, et need saaksid olla tõhusad. VV korralduse nr 305 vastuvõtmise, avaldamise ja jõustumise vahele jäi kaks päeva, seda ei jõustatud kohe avaldamisest. Vastustaja on seisukohal, et see on piisav ja tasakaalustatud ajavahemik arvestades nii koroonaviiruse leviku näitajaid (nakkushaiguse leviku tõkestamise vajadus) kui haldusakti adressaatide vajadust kohaneda uue olukorraga. 11) Nõustuda ei saa sellega, et COVID-19 tõendi kontrollimise nõue tekkis n-ö üleöö ning see tekitas kaebajale ülemääraseid raskusi. Kohtule esitatud kirjast seda ei nähtu. COVID-19 tõendi nõue ja selle kontrollimise kohustus ei ole uus nõue, mis tekkis VV korralduse nr 305 jõustumisest. See hakkas kehtima alates 09.08.2021, kui vastavasisuline muudatus viidi sisse VV korraldusse nr 282 (VV korraldus 30.07.2021 nr 270). Selle kohaselt tuli avalikul üritusel, sh teatrietendusel COVID-19 tõendit kontrollida, kui osalejaid on rohkem kui 50 isikut. Kaebajale oli kindlasti ka teada, et ministeeriumi ja tema kodulehe kaudu on võimalik saada asja- ja ajakohast teavet, mis aitab ühiselt kriisiga toime tulla. Augustikuus 2021 oli kaebajal kavas 1 etendus 30.08.2021 ning järgmine 01.10.2021. Seetõttu ei saanud olla VV korraldusega nr 305 laiendatud kohustus olla kaebaja jaoks liialt ootamatu ega ka koormav. Etendusasutus müüb oma etendustele pileteid ja kontrollib nende olemasolu enne publiku saali lubamist ja tal on olemas selleks vajalik personal. Vastustaja hinnangul ei ole ülemäärane koormus kontrollida sisuliselt ühe pileti asemel kahte dokumenti. Samas ei ole kaebaja oma kirjeldatud raskusi seostanud ühegi konkreetse sündmusega. Kaebaja on küll välja toonud potentsiaalse ohu saada riigi pool sanktsioneeritud, kui ta peaks tegema kõnelause kohustuse täitmisel vea, kuid reaalselt ei ole see juhtunud. Silmas tuleb pidada, et riikliku järelevalve põhieesmärk ei ole isikute sanktsioneerimine, vaid ohu ennetamine. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 305 (ega varasemalt VV korraldus nr 282) ei kohusta kasutama digitõendit. Riigil ei ole olnud otsest kohustust, et luua IT-võimekust digitõendi kontrollimiseks. Siiski oli juba varsemalt (ehk enne 28.08.2021; see oli olemas 09.08.2021 seisuga) olemas Euroopa Liidu digitaalsete COVID tõendite ehtsuse kontrollimiseks rakendus veebilehel kontroll.digilugu.ee, mida ettevõtjat kasutada said, ja kus kontrollirakendus näitas, kas tegemist on õige või võltsitud tõendiga. Alates 07.09.2021 on EL COVID tõendite kontrollimiseks piisanud ainult kontroll.digilugu.ee rakendusest; see näitab, et tõend on kehtiv ja möödas on piisav arv päevi. Samal ajal muudeti ka QR-koodi standardit võimaldades kiirema lugemise. Seega on alates 07.09.2021 muutunud
ettevõtja jaoks EL digitaalse COVID tõendi kontrollimine veel vähem koormavaks. Nõustuda ei saa kaebaja kirjeldusega selle ületamatust keerukusest ka enne seda. Jääb arusaamatuks, miks oli vajalik kasutada erinevate riikide lahendusi, kui ka kaebaja ise kirjutab, et neist ei olnud abi, või süveneda vaktsineerimisskeemide nüanssidesse, kui arvestada tuli ja tuleb ka nüüd, kui isik esitab pabertõendi, kahe numbriga: 7 kalendripäeva ja 14 kalendripäeva, mille piires arvutamine ei tohiks olla raske ülesanne.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Vabariigi Valitsuse 14.03.2022 korraldusega nr 82 (edaspidi: korraldus nr 82) lõpetati avalikus siseruumis kella 23.00–06.00 viibimise piirang. Korraldus nr 82 jõustus 15.03.2022. Kohus juhtis 15.03.2022 kohtunõudes kaebaja tähelepanu sellele, et korralduse nr 82 jõustumisel on kaebuse eesmärk osaliselt saavutatud haldusasja 3-21-1052 menetlusest sõltumatult ning esineb alus menetlus tühistamisnõude osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus selgitas kaebajale, et HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebajal tuli hiljemalt 16.03.2022 kl 12.00 kohut teavitada, kas ta soovib kellaajalise piirangu osas n-ö jätkutuvastamiskaebuse esitamist. Kaebaja teavitas kohut 15.03.2022, et ei soovi ühtegi nõuet ega kaebust esitada. Kuna kaebaja ei soovinud jätkutuvastamiskaebust esitada, tuleb tühistamisnõude menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole menetluse lõpetamisel korduva kaebuse esitamine lubatud.
16.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega võib kaebaja vaidlustada COVID-19 piiranguid osas, mis puudutavad tema enda kutsetegevust. Kaebaja ei saa esitada kaebust teiste teatrite, kultuuriasutuste ega ürituste korraldajate eest. Seaduses pole ette nähtud, et COVID19 piiranguid saaks vaidlustada avalikes huvides. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Kaebuse alus peab olema piisavalt konkreetselt määratletud, et läbi saaks viia kohtuliku kontrolli. Kaebaja ei saa vaidlustada piiranguid kui selliseid abstraktselt, vaid peab konkreetselt välja tooma, kuidas need piirangud tema kutsetegevust ebaproportsionaalselt pärsivad. Kaebaja abstraktseid väiteid VV õigusvastasest tegevusest kohus seega hinnata ei saa. Kaebuses on välja toodud etendus, mille lavale toomist kaebaja väitel piirangud takistasid. See oli 15.06.2021 esietendunud lavastus „Läbi kukkumine“.
17.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Haldusasja lahendamisel tuleb arvestada Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2021 määruses käesolevas asjas antud suuniseid, Ringkonnakohus tõi nimetatud määruses välja: ‒ korraldus nr 282 võib olla õigusvastane oma vormist tulenevalt (p 17); ‒ korralduse nr 282 õigusvastasuse võib kaasa tuua selle andmiseks seaduses sisalduva volitusnormi puudumine, ebapiisavus või põhiseadusevastasus (p 18); ‒ korralduse nr 282 õigusvastasuse võib kaasa tuua selle ebapiisav põhjendamine (p 19); ‒ korralduse nr 282 õigusvastasuse võib kaasa tuua selle ebaproportsionaalsus vajalikkuse aspektist (p 20).
18.Vaidlustatud korraldustega kehtestatud piirangud avalike ürituste läbiviimisele on antud üldkorralduse vormis. Ringkonnakohus toob välja, et piirangute kestvust ja piirangutest puudutatud isikute ringi silmas pidades ei ole aga välistatud, et tegemist on õigustloova akti ‒ määrusega. Kohus märgib, et vaidlustatud korralduste näol on tegemist õiguslikus mõttes üldkorraldusega. Korralduse nr 282 seaduslikuks aluseks oli kuni 31.05.2021 kehtinud NETS v.r § 28 lg 5 p-d 2 ja 3 ja lg 6. NETS v.r § 28 lg 5 p-de 2 ja 3 kohaselt eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks NETS § 28 lg-s 2 nimetatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise ning kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. NETS v.r § 28 lg 6 kohaselt, kui NETS § 28 lg-s 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. Analoogne sõnastus sisaldub ka kehtivas NETS § 28 lg 5 p-des 2 ja 3 ning lg-s 6. NETS § 28 lg 8 kohaselt võib uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks rakendada muu hulgas nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. NETS § 2 lg 1 p-ga 3 on määratletud, millistele tunnustele vastavat haigust saab lugeda uudseks ohtlikuks haiguseks. Senine kogemus ja teadmine on andnud vaieldamatu arusaama, et Covid-viirus on suure nakatuvusega ning jätkuvalt tundmatu ja muteeruv viirus, mida teadlased järjepidevalt tundma õpivad. See levib kiiresti ja ulatuslikult üleriigiliselt kehtestatud piirangutele ja meetmetele vaatamata. Selle kulg on raske või isegi elukohtlik suurele osale elanikkonnast (eelkõige eakad ja kaasuvate haiguste inimesed). Kättesaadav efektiivne ravi hetkel puudub ja haiglate ravivõimekuse piir on korduvalt kätte jõudnud. Haiglates on tulnud ajutiselt peatada paljude mitte-Covid patsientide plaaniline ravi. See, et seadusandja on pidanud uudse ohtliku nakkushaiguse all silmas Covid19 viirust, nähtub ka meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE seletuskirjast (vt seletuskiri muudetud kujul, lk 3 ja 8). Järelikult puudub põhjus seadusandja tegelikus tahtes kahelda.
19.Üldkorralduse ja volitusnormi temaatikat NETS kontekstis on põhjalikult käsitletud Tallinna Halduskohtu 07.02.2022 otsuses haldusasjas 3-21-2458 (p-d 32 ja 33) ja 11.02.2022 otsuses haldusasjas 3-20-2585 (p-d 30‒39). Nimetatud kohtuotsused ei ole küll praeguseks hetkeks jõustunud, kuna apellatsioonimenetlus on alles pooleli, kuid kohus jagab haldusasjades 3-21-2458 ja 3-20-2585 võetud halduskohtu seisukohti ning toetub nendele, viidates asjakohastele punktidele nimetatud kohtuotsustest.
19.1.Vaidlustatud korraldused ei ole õigusvastased põhjusel, et neil on väga lai adressaatide ring – kogu Eesti elanikkond. NETS § 28 lg 8 võimaldab rakendada eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ette nähtud nõudeid, meetmeid ja piiranguid ka uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning neid meetmeid võib NETS § 28 lg-st 6 tulenevalt kehtestada ka vastustaja korraldusega (3-20-2585, p 36).
19.2.Põhiseadusevastaseks ei saa pidada NETS § 28 lg-t 8, mis annab vastustajale pädevuse rakendada uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks mh nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seadusandja tahet delegeerida sellise pädevuse andmist saab põhjendada sellega, et erinevalt Riigikogust on vastustajal võimalik kiiremini ja paindlikumalt ohuolukorrale reageerida. Arvestades Covidviiruse kiiret levikut ja sellega kaasnevaid raskeid tagajärgi, on tulnud meetmeid ja piiranguid kiiresti seada, et tõkestada viiruse levikut kogu riigis ja ära hoida drastilisi tagajärgi (tervisekahjustuste tekkimist, surmasid, haiglate ülekoormust, riigi toimepidevuse katkemist). Lisaks tuleb arvestada, et meetmeid ja piiranguid on tulnud tihti ja kiiresti üle vaadata ja muuta, olenevalt viiruse leviku ulatusest, ajutistest viiruse taandumise perioodidest ja uute tekkinud viirusetüvede ootamatust käitumisest. Sellises olukorras ei ole mõeldav, et piiranguid kehtestaks Riigikogu, kelle poolt seaduseelnõude menetlemine kestab reeglina pikemat aega. Riigikogu peab hakkama piirangute ja meetmete üle otsustama olukorras, kui on piisavalt
selgelt ette näha, et neid peaks hakkama kehtestama pikemaajaliselt. Seega ei ole vastustajale uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kiirete meetmete kohaldamiseks pädevuse andmine põhiseadusevastane. Pealegi allub vastustaja tegevus kohtulikule kontrollile (3-202585, p 38, 3-21-2458, p 32).
19.3.Vaidlusalused korraldused on haldusaktid ehk üldkorraldused HMS § 51 lg 2 mõttes. Esiteks on seadusandja andnud vastustajale õiguse kehtestada uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks meetmeid korraldusega, mitte määrusega. Seega on vastuvõetud korraldus kooskõlas seadusandja volitusnormiga. Nõustuda tuleb sellega, et vaidlusalused korraldused ei reguleeri üksikjuhtumit. See aga ei tähenda automaatselt, nagu oleks tegemist määrusega HMS § 88 mõistes. Erinevus määrusest seisneb selles, et üldkorralduse kehtivus peab olema piiratud kas isikuliselt, ruumiliselt või ajaliselt. Antud juhul juhul oli korralduse nr 282 kehtivus piiratud ajaliselt, st piirangud olid kehtestatud ajutiselt. Korralduse nr 282 p-st 22 ja nähtuvalt hinnati meetmete ja piirangute vajalikkust hiljemalt iga 2 nädala tagant. Seda on vastustaja ka teinud (vt korraldust nr 282 muutvaid erinevaid korraldusi), karmistades või leevendades meetmeid ja piiranguid olenevalt aktuaalsest olukorrast. Kui vastustaja kehtestab piirangud sedavõrd pikaks ajaks, et neid ei saa enam pidada ajutisteks, võib vastustaja tegevus osutuda õigusvastaseks, kuid ei muutu iseenesest akti liik. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada kellaajalisi piiranguid kaebuste esitamise aja seisuga sedavõrd pikaajaliseks, et õigustaks nende õigusvastaseks tunnistamist vale õigusakti liigi tõttu, eriti arvestades piirangute vähest intensiivsust kaebajate õigustele. Piirangute kehtestamine haldusaktiga kaitseb paremini isikute õigusi ka seeläbi, sest üksikisikutel on võimalik korraldusega seatud piirangute peale kaebusega halduskohtu poole pöörduda. Õigustloovate aktide (nt määruse) peale esitatud kaebusi ei ole halduskohus pädev lahendama (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Üksikisikul aga puudub võimalus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlusega Riigikohtu poole pöörduda (PSJKS § 4).
19.4.Eeltoodust tulenevalt on vastustajal olemas õiguspärane alus COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks piirangute ja meetmete kehtestamiseks, mh teatrietendustele ajaliste piirangute seadmise osas.
20.Järgnevalt hindab kohus piirangute materiaalset õiguspärasust. Põhiõiguse riivel peab olema PS-iga kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Riive mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (vt Riigikohtu 17.12.2019 otsus asjas nr 519-40, p 52 ja seal viidatud kohtupraktika).
21.Avalike ürituste korraldamise ajaline piiramine korralduses nr 282 kehtib alates 05.12.2020. Piirang hõlmas avalike ürituste korraldamise piiranguid nii siseruumides kui ka õues. Ajavahemikus 11.03.2021‒23.05.2021 ei olnud sisetingimustes avalikud üritused lubatud. Korraldusega nr 197 kehtestati avalike ürituste, sh teatrietenduste keeld ajavahemikus 22:00‒ 06:00 ja lõpetati muul ajal siseruumides teatri tegemise keeld. Vabariigi Valitsus andis 28.05.2021 korralduse nr 213, mille kohaselt on alates 14.06.2021 lubatud sisetingimustes avalike ürituste, teatrietenduste ja kontsertide korraldamine ning meelelahutusteenuse osutamine selliselt, et üritused peavad olema lõppenud südaööks (kl 00.00).
22.Korralduse nr 197 seletuskirja kohaselt oli piirangute kehtestamise lähtekohaks, et SARSCoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga
siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks. Seletuskirjas oli välja toodud, et mai keskpaigaks oli Eestis viiruse leviku kiirus alanenud ja stabiliseerunud mõõdukalt kõrgel tasemel kuid oht koroonaviirusega nakatuda on endiselt kõrge. Mais 2021. a oli nakatumise tase stabiliseerinud novembri-detsembri 2020. a tasemele. Samas on haigestumuse intensiivsus endiselt kogu riigis Terviseameti hinnangu kohaselt suur. Teadusnõukoja hinnangu kohaselt näitas nakatamiskordaja R, et haigestumine on endiselt laialdane, kuid langustrendis. Kuna vastav näitaja oli langenud alla 1, oli põhjendatult järeldatud, et rakendatavad meetmed olid tõhusad ja vajalikud, viinud inimestevahelised kontaktid miinimumini ning uute nakkusjuhtude levik oli pidurdumas. Seletuskirjas oli välja toodud, et leevenduste tegemine järk-järgult on vajalik, et ära hoida nakatumise järsku tõusu, mis võib tuleneda piirangute lõppemisega kaasnevast inimestevaheliste kontaktide sagenemisest. Erinevate tegevustele seatud kellaajaliste piirangute eesmärgina oli välja toodud soovi ennetada nakkuse levikut ning vähendada ja lühendada inimestevahelisi võimalikke kontakte. Rõhutati seda, et viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmeid tuleb vaadelda kogumis ning pidada silmas, et avamisajapiirang on inimeste jaoks ühetaoline ega sõltu pakutava teenuse sisust. Piirang lähtub eeldusest, et kui inimesed tarbivad kultuuri, spordi-, meelelahutus- ja teisi sarnaseid teenuseid piiramatu aja jooksul, suureneb võimalus, et kasutatakse pikema aja jooksul mitmeid teenuseid ning viibitakse erinevates teenuse osutamise kohtades, mh mis võivad asuda erinevates Eesti piirkondades. Viimane suurendab inimestevaheliste kontaktide arvu ning nakkuse leviku võimalusi. Seetõttu pidas valitsus kellaajalised piirangud ühe meetmena teiste meetmete kõrval proportsionaalseks ja vajalikuks viiruse leviku tõkestamiseks. Siseruumides toimuvatele tegevustele seati piiravamad tingimused, kuna siseruumides on oht viiruse levimiseks suurem ning seeläbi on nakatumise risk kõrgem.
23.Kohtu arvates oli kellajalistel piirangutel legitiimne eesmärk ja piirangute seadmist ning nende järk-järgulist leevendamist on vastustaja piisavalt põhjendanud. Vastustaja on rõhutanud, et avalike ürituste korraldamisele seatud piirangud vaadeldi koosmõjus, kuna avaliku ürituse olemuslikuks sisuks on inimeste hulga koosolemine, seda sõltumata sellest, mis on avaliku ürituse eesmärk (teatrietendus, kontsert, spordivõistlus, konverents vmt). Sellisena ei ole ka võimalik ühte avaliku ürituse liiki teistest eristada ning väita, et just teatrietenduste ajaline piiramine on ebaproportsionaalne. Kasutatavad meetmed töötavad efektiivselt siis, kui neid kohaldatakse ühetaoliselt. Sellisena oleks teatrite eristamine kinodest, restoranidest, spaadest ja teistes meelelahutuskohtadest kunstlik ega aitaks täita seda eesmärki, mille saavutamiseks on piirangud kehtestatud. Olukorras, kus vaktsineerituse tase oli madal (mais 2021), nakatumisnäitajad kõrged ning meditsiinisüsteem ülekoormatud, pidi vastustaja kasutusele võtma meetmeid, mis aitaksid olukorda leevendada. Kohus nõustub vastustajaga, et ei ole kohane analüüsida ühte meedet eraldiseisvana ja tõdeda, et eraldiseisvana ühe tegevuskoha piires ei pruugi selle mõju viiruse leviku vastu olla kuigi suur. Erinevate liikumisvabaduse piirangute ühine eesmärk on takistada viiruse levikut ning kellaajaline piirang on üks kasutatavatest meetmetest. Mõeldav poleks olnud lubada teatrietendusi, aga piirata kino vms. Kl 22:00 ürituse tegevuse lõpu ajana piirab küll teatreid, kuid ei sunni neid tegevust lõpetama. Seda erinevalt nt ööklubidest. Kohtu arvates ei ole kaebaja toodud võrdlused kaubanduse ja spordiüritustega kohased. Vastustaja on õigesti välja toonud, et spordiüritustel ei olnud publiku osalemine lubatud. Kaubanduses on vähesel määral poode, mis on öösel avatud. Nakkusrisk neis ei ole võrreldav avalike üritustega. Kuna nakatumiskordaja mais 2021 vähenes sedavõrd, et alates 14.06.2021 oli võimalik piiranguid veelgi leevendada, kõneleb see selle poolt, et tegemist oli vajalike piirangutega. Ka aastavahetuse 2021/2022 järel, mil öine kellaaja piirang oli ajutiselt peatatud, kasvas haigestumine noorte hulgas hüppeliselt. 2022. aasta teise nädala seisuga kasvas 14 päeva haigestumus võrreldes eelnevaga keskmiselt 58% võrra ja 7 päeva
keskmine hospitaliseeritute arv 35% võrra (VV 14.03.2022 korraldus nr 82 seletuskiri, lk 2). See näitab, et öise meelelahutuse piiramisel on otsene seos nakatumisnäitajatega. Kohtu arvates oli tegemist ka mõõduka piiranguga. Ei ole tõendatud, et kaebuse esitamise ajal kehtinud piirangud kaebajale üleüldse negatiivset mõju avaldasid. Korralduse nr 213 kohaselt oli alates 14.06.2021 lubatud sisetingimustes avalike ürituste, teatrietenduste ja kontsertide korraldamine ning meelelahutusteenuse osutamine selliselt, et üritused peavad olema lõppenud südaööks (kl 00.00). Kaebaja lavastus „Läbi kukkumine“ pidi algama kell 21.00 ja kestma 2,5 tundi, mis tähendab, et üritus pidi olema südaööks lõppenud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebuse esitamise ajal eksisteerinud kellaajalised piirangud oleksid takistanud kaebaja kunstiprojekti elluviimist tema soovitud ajal. Seetõttu ei ole kaebaja õiguste rikkumine tõendamist leidnud ja tuvastamisnõue kellaajaliste piirangute osas tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud muid konkreetseid näiteid, kuidas kellajalised piirangud tema tegevust negatiivselt mõjutasid.
24.Korraldus nr 305 võeti vastu 23.08.2021 ja see jõustus 26.08.2021. Korraldus nr 373 võeti vastu 28.10.2021 ning see jõustus osaliselt 29.10.2021, osaliselt 01.11.2021. NETS § 28 lg 10 sätestab, et haldusakt NETS §-s 28 sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamise ning lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. Õiguslikus mõttes on vaidlusaluste korralduste jõustumise aeg kooskõlas NETS-ga. Kohus nõustub vastustajaga, et nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed on vajalik rakendada võimalikult kiiresti, et need saaksid olla tõhusad. Seetõttu tavapärasest vacatio legisest (10 päeva) nende aktide puhul puhul rääkida ei saa. Tegemist on kriisi olukorraga, kus normiadressaatidelt eeldatakse kiiremat reageerimist ja ka panustamist kriisi lahendamises. Mõnepäevane aeg korraldamise avaldamise ja jõustumise vahel ei ole õigusvastane. Õigusvastane ei ole ka korralduse jõustamine järgmisest päevast peale selle avaldamist. See, et teater peab oma tegevuse ümber korraldama, selles pole midagi õigusvastast. Selline kohustus oli paljudel normiadressaatidel ja ka eraisikutel. Õigusvastasust ei esine ka seetõttu, et õigusakti kohaldamisel võib praktikas tekkida tõlgendusküsimusi. Õigusvastane pole see, et teatritele pandi lisakohustusi ja sellega seoses eksisteeris vajadus kiiresti oma töötajaid koolitada. Kohtule ei nähtu, et oleks esinenud selliseid olukordi, mis oleks kaebaja õigusi rikkunud. Seoses korraldustega nr 282 ja 305 on kaebaja välja toonud mitmeid olukordi, mis kaebajat negatiivselt mõjutasid. Kohus ei pea vajalikuks neid asuda ükshaaval analüüsima. Kohtu arvates ei tõenda kaebaja toodud näited seda, et normiadressaatidele jäetud vacatio legis oleks ebapiisav. Vastustaja on kaebaja väidetele põhjalikult vastanud ja kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluste korralduste jõustamine ei olnud õigusvastane. Vacatio legise piisavust ehk mõistlikkust saab hinnata, arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu (RKÜKo 3-4-1-8-09, p 83). Ühest küljest tuleb arvestada, et tegemist on jätkuva tervishoiukriisi ja pandeemia ajaga. Teisalt on vastustaja põhjendatult välja toonud, et kaebaja väidetud kohustuste näol ei olnud tegemist n-ö üleöö tekkinud kohustustega, millega kohanemiseks aega ei olnud. Näiteks COVID-tõendi kontrollimise nõue ei olnud uus nõue, mis tekkis VV korralduse nr 305 jõustumisest, vaid see hakkas kehtima alates 09.08.2021, kui vastavasisuline muudatus viidi sisse VV korraldusse nr 282 (VV korraldus 30.07.2021 nr 270). Seega oli kaebajal võimalik end kohustuse täitmiseks ette valmistada. See, et kiiresti muutuvate nõuetega sammu pidamine võib olla keeruline ja segadust tekitav, ei ole piisav, et sedastada vacatio legise põhimõtte rikkumist.
25.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.