Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 28. veebruar 2022, Tartu 3-19-2079
Haldusasi
Kohtla-Järve linna kaebus Narva-Jõesuu linna vastu seoses alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Tartu Halduskohtu 31. mai 2021. a otsus Narva Jõesuu linna apellatsioonkaebus ja Kohtla-Järve linna vastuapellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Kohtla-Järve linn esindaja Anna Generalova Vastustaja/apellant Narva-Jõesuu linn esindaja v.adv Rait Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Kohtla-Järve linna taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada nii Narva-Jõesuu linna apellatsioonkaebus kui ka Kohtla-Järve linna vastuapellatsioonkaebus osaliselt.
3.Muuta halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 ja sõnastada see järgnevalt: „3. Rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Narva-Jõesuu linnalt Kohtla-Järve linna kasuks välja kakskümmend kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa (22 188) eurot ja 19 senti.“
4.Mõista Narva-Jõesuu linnalt välja seitsesada üheksakümmend kaks (792) eurot ja 79 senti Kohtla-Järve linna kasuks menetluskulude katteks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. märts 2022.
1.Kohtla-Järve linn esitas 7. novembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu linna vastu. Kaebaja nõudis vastustajalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest hüvitist 25 281,04 eurot. Kaebaja selgitusel täitis ta ka pärast 21. oktoobrit 2017 Narva-Jõesuu linna koosseisu läinud Viivikonna ja Sirgala territooriumidel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, ehkki ei olnud selleks enam kohustatud. Selleks tasus kaebaja OÜ-le Sirglat 20 516,13 eurot Viivikonnas ja Sirgalas tehtud hooldustööde eest perioodil
21. oktoober 2017 kuni 6. juuli 2018, 1161,48 eurot heitvee ja joogivee analüüside eest, 163,33 eurot 21. oktoobrist 2017 kuni 2018. a kolmanda kvartali lõpuni vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu, 3440,10 eurot perioodil 21. oktoober 2017 kuni 31. jaanuar 2018 Alexela Energia AS-ile elektrienergia eest ja OÜ VKG Elektrivõrgud võrguteenuse eest. Kaebuse kohaselt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 92 järgi on kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise korral tegemist üldõigusjärglusega, mis tähendab, et ühinenud kohaliku omavalitsuse üksus võtab valimistulemuste väljakuulutamisel üle kõik õigused ja kohustused, mis on nendel omavalitsustel, kelle õigusjärglane ta on. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määrusega nr 153 moodustati Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla ühinemise teel uus haldusüksus nimega Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrusega nr 103 „Kohtla-Järve linna ja Vaivara valla piiri muutmine territooriumiosa üleandmisega“ arvati senise Kohtla-Järve Viivikonna linnaosana (Viivikonna ja Sirgala) määratud territoorium Vaivara valla koosseisu Narva-Jõesuu Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
2.Vastuses kaebusele Narva-Jõesuu linn vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Vastustaja hinnangul on tegemist vaidlusega, mis ei tulene avalik-õiguslikust suhtest, vaid sellest, kas kaebaja poolt võlaõiguslike lepingute alusel teenuse osutajale tasutud summad tuleb vastustajal tasuda. Seega ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu. Kaebaja ja OÜ Sirglat vahel sõlmitud töövõtulepingu esemena määratletud töö ei vasta KOKS § 6 lg-s 1 loetletud kohaliku omavalitsuse ülesannetele. Samuti ei vasta arved ja aktid lepingus kokkulepitule, millest tulenevalt puudus ka kaebajal kohustus tasuda arvete alusel OÜ-le Sirglat. Ei ole selge, mille alusel on kaebaja Alexela Energia AS-ile ja OÜ-le VKG Elektrivõrgud tasunud ning kuidas on hüvitisena nõutav summa moodustunud. Kuna OÜ Sirglat oli Viivikonnas ja Sirgalas vee-ettevõtja, siis pidi ta kandma selle teenusega seotud kulutusi, sh kulutusi elektrienergiale ja võrguteenusele ning vee erikasutusele. Elamufondi ja kinnisasjadega seotud vastustaja võimalikud kohustused ei saanud tekkida enne kui kaebaja teatas 23. aprilli 2018. a kirjaga vallasvara üleandmisest ja 19. märtsi 2018. a kirjaga kinnisvara üleandmisest.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
3.Tartu Halduskohus võttis 31. mai 2021. a otsusega vastu kaebusest osalise loobumise ja lõpetas asja menetluse osas, mis puudutab OÜ Sirglat tellitud heitvee ja joogivee analüüside eest tasutud 1161,48 eurot, jättis rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 17 829,60 eurot ja menetluskulu 535,46 eurot.
4.Otsuse põhjenduste kohaselt nõuab kaebaja vastustajalt nende kulutuste hüvitamist, mida kaebaja tegi, et täita vastustaja eest viimase KOKS § 6 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Kaebaja määratles nõude küll kahju hüvitamise nõudena, kuid tegu on alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 22 võimaldab esitada sellise nõude halduskohtule ka teise avaliku võimu kandja vastu. Vaidlus seondub avalike ülesannete täitmisega ja nende täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamisega. Tegu on avalik-õigusliku iseloomuga vaidlusega.
5.Kaebaja ja OÜ Sirglat vahel sõlmitud töövõtulepingu järgi oli OÜ Sirglat ülesandeks hoolitseda Viivikonnas ja Sirgalas avaliku ruumi heakorra ja munitsipaalelamufondi eest. Alates
21.oktoobrist 2017 tuli KOKS § 6 lg-st 1 tulenvaid kohustusi vastustaja koosseisu läinud
Viivikonnas ja Sirgalas täita vastustajal. Kohustuste täitmiseks tuli vastustajal võtta üle senised või sõlmida uued lepingud, hankida vajalikud omandiõigused jne. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks perioodil 21. oktoober 2017 kuni 6. juuli 2018 ise korraldanud Viivikonnas ja Sirgalas elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda ja teede korrashoidu ning teinud selleks kulutusi. Kaebajale ei saa kulutuste tegemist ette heita olukorras, kus vastustaja ei asunud ise nimetatud kohustusi täitma.
6.Kaebaja esitas kohtule OÜ Sirglat esitatud arved ja aktid perioodil 21. oktoober 2017 kuni 6. juuli 2018 tehtud hooldustööde kohta ning nende arvete tasumist kinnitavad maksekorraldused. Neist nähtub, et OÜ Sirglat esitas igakuiselt kaebajale kolm arvet koos nende juurde kuuluvate aktidega. Kõik arved ja aktid olid kuust kuusse samasugused, kokku oli arvete igakuine summa 2400 eurot. Lepingust aga ilmneb, et OÜ-l Sirglat tuli tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja nende alusel arved koostada vastavalt igas kuus tegelikult tehtud töödele. Kuna tunnistajad, OÜ Sirglat esindaja V. Baltšunas ja Viivikonna linnaosas linnapeaabina töötanud T. Lillemets kinnitasid mõlemad, et igas kuus tehti erinevaid töid erinevas mahus, ei kajasta järelikult OÜ Sirglat arved ja aktid täpselt vastavates kuudes tegelikult tehtud töid. Siiski ei saa mööda vaadata sellest, et töid tehti. Tunnistajate ütluste kohaselt tegi OÜ Sirglat nimel tegutsenud V. Baltšunas regulaarselt töövõtulepingu lisadeks olevates riigihanke pakkumuses ja tehnilises kirjelduses märgitud töid. Arvestada tuleb ka V. Baltšunase ja T. Lillemetsa selgitustega, et mõned tööd võis V. Baltšunas varem ära teha, ehkki raha nende eest laekus hiljem, ning mõned tööd võis ta jätta hilisemaks ajaks, saades raha nende eest varem kätte. See võis tähendada, et mõned tööd võis ta ära teha ajal, kui Viivikonna ja Sirgala olid veel kaebaja koosseisus, kuid raha tasumine nende tööde eest võis jääda perioodi, kui Viivikonna ja Sirgala olid vastustaja koosseisus. Samuti võis see tähendada seda, et ta sai raha juba ette kätte tööde eest, mida ta plaanis teha pärast 6. juulit 2018. Otsustus alusetu rikastumise ulatuse ja põhjendatud hüvitise suuruse kohta saab seetõttu praegusel juhul olla üksnes hinnanguline. Asjaolusid kogumis arvestades on OÜ Sirglat poolt tehtud hooldustöödega seonduv nõue põhjendatud 70% ulatuses, s.o summas 14 361,29 eurot.
7.Keskkonnaameti väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/324719 Viivikonnas ja Sirgalas põhjaveevõtuks üle 5 m3/ööpäevas ning heitvee juhtimiseks suublasse eest tasus kaebaja vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu pärast 21. oktoobrit 2017 kokku 163,33 eurot. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus korraldada vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni. See, et vee erikasutusluba oli jätkuvalt kaebaja nimel, ei vabastanud vastustajat kohustusest korraldada ise alates 21. oktoobrist 2017 Viivikonnas ja Sirgalas veevarustust ja kanalisatsiooni ning teha selleks vajalikud toimingud ja kulutused. OÜ Sirglat, kes oli piirkonna vee-ettevõtjaks, 11. märtsi 2010. a taotlusest veehinna kooskõlastamiseks nähtub, et OÜ Sirglat on muu hulgas näidanud oma kuluna vee erikasutusõiguse tasu, kuid mitte saastetasu. Vee erikasutusõiguse tasu kui OÜ Sirglat kulu pidi jääma lõppastmes OÜ Sirglat kanda. Seetõttu ei saa kaebaja vee erikasutusõiguse tasu vastustajalt nõuda. Küll saab nõuda veesaastetasu, mis 21. oktoobrist 2017 kuni 2018. a kolmanda kvartali lõpuni moodustab kokku 28,21 eurot (4,79+6,21+8,30+8,91).
8.Kaebaja jätkas Alexela Energia AS-iga elektrienergia ja OÜ-ga VKG Elektrivõrgud võrguteenuse ostmiseks sõlmitud lepingute alusel Viivikonnas ja Sirgalas tänavavalgustuse ning Viivikonnas kanalisatsiooni puhastusseadmete toimimise tagamiseks elektrienergia ja võrguteenuse ostmist kuni 31. jaanuarini 2018. Kaebaja nõuab vastustajalt perioodil 21. oktoober 2017 kuni 31. jaanuar 2018 elektrienergia ja võrguteenuse eest tasutud 3440,10 euro hüvitamist. Kaebajale ei saa kulutuste tegemist ette heita olukorras, kus vastustaja ei asunud ise nimetatud kohustusi täitma. Elektrienergia ja võrguteenuste eest esitatud arvetelt on võimalik tuvastada tarbitud elektrienergia hulk, mistõttu ei vasta tõele vastustaja väide, justkui poleks esitatud dokumentidest võimalik seda
tuvastada. Elektrienergia ja võrguteenuse ostmiseks sõlmitud lepingutest nähtub, et need on seotud Viivikonnas ja Sirgalas tänavavalgustuse ning Viivikonnas kanalisatsiooni puhastusseadmete teenindamisega. Lepingutes märgitud Euroopa ühtse energiaturu protsesside, objektide ja osaliste identifitseerimiseks ENTSO-E (elektri süsteemihaldurite ühendus) välja töötatud ühtse kodeerimise süsteemi (EIC - Energy Identification Coding) koodide kaudu on elektrienergia tarbimiskohad identifitseeritavad ning seostatavad vaidlusaluses piirkonnas tänavavalgustuse ja kanalisatsiooni puhastusseadmete teenindamisega. OÜ Sirglat on veehinna kooskõlastamise taotluses tõepoolest kajastanud kulusid elektrienergiale, kuid need puudutavad teisi tarbimiskohti. Kaebaja oli vaidlusaluste tarbimiskohtade osas varasemalt sõlminud ise lepingud teenuse saamiseks, mistõttu ei saanud OÜ Sirglat samade tarbimiskohtade osas ise lepinguid sõlmida. Ka OÜ-ga Sirglat sõlmitud lepingust ei ilmne alust asuda seisukohale, et Viivikonna kanalisatsiooni puhastusseadmete elektrienergia ja võrguteenuse kulud pidid jääma lõppastmes OÜ Sirglat kanda.
9.Kokkuvõttes on tõendamist leidnud, et kaebaja on alates 21. oktoobrist 2017 täitnud vastustaja koosseisu üle läinud Viivikonnas ja Sirgalas KOKS § 6 lg-st 1 tulenevaid kohustusi korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, teede korrashoidu, veevarustust ja kanalisatsiooni, ehkki ta ei olnud selleks õigustatud ega kohustatud. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta oleks vaatlusalustel ajavahemikel ise nimetatud kohustusi täitnud. Seega on vastustaja nimetatud kohustuste täitmata jätmise tõttu kaebaja arvelt kulusid kokku hoidnud, s.o alusetult rikastunud. Kaebaja tehtud kulutustest tuleb põhjendatuks pidada 17 829,60 eurot (14 361,29 + 28,21 + 3440,10).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse läbi vaatamata jätmist või alternatiivselt otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja jätkuvalt, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vaidlust ei ole, et pärast 21. oktoobrit 2017 pidi Viivikonna ja Sirgala linnaosades KOKS § 6 lg-st 1 tulenevaid kohustusi täitma Narva-Jõesuu linn. Kaebaja nõuab aga nende kulude hüvitamist, mis ta on teinud kolmandate isikutega sõlmitud eraõiguslike lepingute täitmiseks. Arvestades, et halduskohus ise tugines kaebuse osalisel rahuldamisel eraõiguse normile, ei ole mõistlikku kahtlust, et vaidluse iseloom on eraõiguslik. Lisaks on halduskohus kohaldanud VÕS § 1041 ka sisuliselt valesti, kuna ei ole tuvastanud vastustaja rikastumist kaebaja poolt eraõiguslike lepingute täitmiseks tehtud kulutuste arvel ega teinud kindlaks rikastumise ulatust. Neid asjaolusid pidanuks tõendama kaebaja, kuid ta ei ole seda teinud. OÜ Sirglat poolt vee hinna kooskõlastamise taotluse esitamise ajal 2010. aastal kehtinud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 14 lg 1 kohaselt moodustus veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind abonenttasust (p 1), tasust võetud vee eest (p 2), tasust reovee ärajuhtimise eest (p 3). ÜVVKS § 14 lg 3 sätestas, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud tootmiskulude katmine (p 1 ), kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine (p 2), keskkonnakaitse tingimuste täitmine (p 3), põhjendatud tulukus (p 4), ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi (p 5). Seega pidi teenuse hind katma ka veesaastetasu, kaebaja ei pidanud saastetasu ettevõtjale hüvitama ning puudub alus saastetasu vastustajalt välja mõistmiseks.
Kaebuse lisana 4 esitatud seisukohas märkis Justiitsministeerium: „Olukorras, kus ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumiosa arvatakse teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, ei ole tegemist üldõigusjärglusega. HRS § 12 lg 10 näeb ette kohustuse teatud vara üle anda (ja seega ka vastu võtta), mitte selle automaatse ülemineku.“ Tänavavalgustuse andis kaebaja üle alles 23. märtsi 2018. a tahteavaldusega. Enne seda ei saanud vastustajal tekkida kohustust kanda nimetatud varaga seotud kulutusi. Vaidlust et saa olla, et kanalisatsiooni puhastusseadmete ekspluateerimiseks vajalik elektrienergia on osa tootmiskulust ning seega pidi selle kandma OÜ Sirglat, mistõttu ei ole ka selle kulu vastustajalt väljamõistmine põhjendatud.
11.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
12.Kaebaja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse osalist tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kaebaja märgib siiski, et ei vaidlusta halduskohtu otsust seoses nõudega vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu hüvitamiseks (halduskohus mõistis välja 28,21 eurot) ning elektrienergiat ja võrguteenust puudutavas osas (halduskohus mõistis välja 3440,10 eurot). Kaebaja sõlmis riigihanke tulemusel OÜ-ga Sirglat töövõtulepingu Viivikonnas ja Sirgalas hooldustööde tegemiseks. Lepingu lisaks kehtestati maksegraafik. Lepingujärgne maksegraafik on orienteeruv põhjusel, et töövõtulepingu p-de 5.3. ja 6.4. järgi on tellijal õigus vajadusel vähendada töö mahtu ja kuutasu 10%. Lepingu kogumaksumus koos käibemaksuga on 115 200,19 eurot, mis on jagatud neljaks aastaks ehk 28 800,05 eurot aastas ja 2 400 eurot kuus. See ongi riigihankega soetatud avalike teenuste osutamise turuhind. Halduskohus, lugedes põhjendatuks hooldustöödega seonduva nõude 70% ulatuses, ei arvestatud asjaoluga, et OÜ Sirglat võis mõned tööd ära teha varem ajal, kui Viivikonna ja Sirgala olid juba vastustaja koosseisus (nt viimasele aastale planeeritud tööd). Kuna tehtud tööde ja nende väärtuse täpne kindlakstegemine ei ole enam mõistlikult võimalik, oleks õiglane lähtuda töövõtulepinguga kokkulepitud keskmisest tasust. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta oleks vaatlusalustel ajavahemikel ise KOKS § 6 lg-s 1 nimetatud kohustusi täitnud. Seega on ta kohustuste täitmata jätmise tõttu kaebaja arvelt kulusid kokku hoidnud, s.o alusetult rikastunud kokku 23 984,44 euro (20 516,13 + 28,21 + 3440,10) ulatuses.
13.Vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja osutab, et töövõtulepingu p 2.3. kohaselt pidi OÜ Sirglat töövõtjana esitama igakuiselt üleandmise-vastuvõtmise akti eelneval kuul teostatud tööde kohta. Vaidlust ei ole aga selles, et kõik aktid on kuude lõikes identse sisuga, st et aktide kohaselt on OÜ Sirglat igakuiselt teostanud täpselt ühesuguses mahus töövõtulepingu kohaseid töid. Oletus, et OÜ Sirglat võis osa töid nö ette ära, ei ole tõsiseltvõetav. Kuna tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on osutunud ebausaldusväärseteks, tulnuks esitada muud tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja oli kohustatud tasuma OÜ-le Sirglat summa, millise hüvitamist ta nõuab vastustajalt. Selliseid tõendeid ei ole aga esitatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Apellatsioonkaebuse esitasid nii vastustaja kui ka kaebaja. Kumbki vaidlustab halduskohtu otsust osaliselt, v.a menetluse osalise lõpetamise osas. Seega on vaidluse all kaebaja nõue menetlusse jäänud osas, v.a vee erikasutusõiguse tasu puudutavas osas. Samuti on endiselt vaidluse all halduskohtu pädevus kaebuse läbivaatamiseks. Ringkonnakohus lahendab esmalt halduskohtu pädevuse küsimuse (I), hindab siis kaebaja nõude põhjendatust ja tõendatust (II) ning lahendab seejärel apellatsioonkaebused (III).
I
15.Vastustaja hinnangul on vaidlus eraõiguslik, kuna kaebaja nõuab kolmandate isikutega sõlmitud eraõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise kulude hüvitamist ja nõude õiguslikuks aluseks on eraõiguse norm, s.o VÕS § 1041. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu.
16.Kohustused, mille täitmisega seoses tekkisid kaebajal käesolevas asjas vaidluse all olevad kulud, on avalik-õiguslikud. Tulenevalt KOKS § 6 lg-st 1 on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuseks muu hulgas korraldada nii elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, kui ka linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Apellatsioonkaebuses ei ole vastustaja enam väitnud, et OÜ-ga Sirglat sõlmitud töövõtulepingus sätestatud töövõtja ülesanded ei kuulu kohaliku omavalitsuse üksuse korraldada olevatesse valdkondadesse. Vastustaja isegi kinnitab, et alates 21. oktoobrist 2017 oli ta kohustatud täitma KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud ülesandeid Viivikonna ja Sirgala linnaosades.
17.Nii Viivikonna ja Sirgala territooriumide liitmine Vaivara vallaga ning seejärel Vaivara valla ja Narva-Jõesuu linna ühinemine kui ka sellega seotud kohustuste üleminek vastustajale on reguleeritud avaliku õiguse normidega. Viivikonna ja Sirgala üleandmine kaebajalt teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu toimus haldusreformi käigus haldusreformi seaduses sätestatud korras Vabariigi Valitsuse määruste alusel. Viivikonna ja Sirgala piirkonnas asuva kohaliku omavalitsuse üksuse vara ja kohustuste üleandmine kaebajalt vastustajale on reguleeritud haldusreformi seadusega. Vastustajale üle antud territooriumil asunud kaebaja vara ja territooriumiga seotud kohustused puudutavad eelkõige kohaliku omavalitsuse kui kohaliku võimu teostaja õigusi ja kohustusi, s.t on vajalikud avaliku võimu ülesannete täitmiseks. Seetõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et ka vastustaja KOKS § 6 lg-st 1 tulenevate kohustuste täitmisel tekkinud kulutuste hüvitamine on olemuslikult avalik-õiguslik, mitte eraõiguslik. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kaebaja täitis neid ülesandeid kolmanda isikuga eraõigusliku lepingu kaudu. Kohaliku omavalituse üksus ei peagi kõiki talle KOKS § 6 lg-ga 1 pandud ülesandeid ise vahetult täitma. Kolmandate isikutega lepingute sõlmimise kaudu kohaliku elu korraldamise kohustuse täitmist saab pidada kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuses tavapäraseks. Samas ei vabasta kolmanda isikuga eraõigusliku lepingu sõlmimine kohaliku omavalitsuse üksust talle seadusega pandud kohustustest ega muuda nende kohustuste iseloomu eraõiguslikuks. Praegusel juhul on oluline seegi, et Narva-Jõesuu linnavolikogu valimiste tulemuste kinnitamise järel võttis kaebaja samme Viivikonna ja Sirgalaga seotud kohustuste üleandmiseks vastustajale, kuid vastustaja ei nõustunud kaebaja sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi üle võtma, lepingute täitmise kulusid tasuma ega asunud ka ise seadusest tulenevaid kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusi täitma. Kaebaja poolt Viivikonna ja Sirgala territooriumiga seotud kohustuste täitmise jätkamine seondub otseselt nende kohustuste, aga ka piirkonnas asunud vara vastustajale üleandmisel tekkinud viivitusega. Seega tõukub kaebaja ja vastustaja vaheline vaidlus eelkõige haldusreformi käigus toimunud haldusterritoriaalsest muudatusest ning seondub avalik-õigusliku suhtega kahe omavalitsuse üksuse vahel.
18.Halduskohus määratles kaebaja nõude õigusliku alusena RVastS § 22 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 1041. Ringkonnakohus nõustub ka siin halduskohtuga. Tulenevalt RVastS § 22 lg 1 ls-st 1 võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul ei ole kaebaja haldusterritoriaalse muudatusega seotud avalik-õiguslikus suhtes andnud vastustajale vahetult üle asja ega raha, vaid jätkas OÜ-ga Sirglat sõlmitud hooldustööde töövõtulepingu täitmist, samuti kandis muid Viivikonna ja Sirgalaga seostuvaid kulusid.
Kohtupraktikas on leitud, et RVastS § 22 lg 1 tähenduses alusetu rikastumisena ei tule mõista üksnes neid olukordi, kus avalik-õigusliku suhte raames on avaliku võimu kandjale midagi üle antud, vaid ka selliseid olukordi, kus avaliku võimu kandja varaline positsioon on paranenud asja või raha üleandmiseta, näiteks tasaarvestuse tulemusel. Nii selgitas Riigikohus1, et isiku õiguste ja rahalise seisundi seisukohast ei ole olemuslikku vahet, kas avaliku võimu kandja varaline positsioon on isiku vara arvel paranenud raha maksmise või vastastikuste rahaliste kohustuste tasaarvestuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuses kirjeldatud mõju kaebaja varalisele positsioonile sarnane RVastS § 22 lg-s 1 kirjeldatule, s.t kaebaja hinnangul on ta teinud kulutusi kohustuste täitmiseks, mis alates 21. oktoobrist 2017 olid üle läinud vastustajale. Vastustaja varaline positsioon paranes seetõttu juhul, kui vastustaja säästis vastavalt oma kulusid. Tulenevalt RVastS § 22 lg-st 1 on riigivastutuslik alusetu rikastumise nõue isiku nõue avaliku võimu kandja vastu, s.t nõudeõigus selle sätte järgi on isikul, kes avalik-õiguslikus suhtes ei teosta avaliku võimu. Kaebaja tegi vaidlusalused kulutused Viivikonna ja Sirgala hooldustööde eest tasumiseks ajal, mil tema kui kohaliku omavalitsuse üksuse õigused ja kohustused selleks olid juba lõppenud. Seega sai ta sel ajal olla avaliku võimu kandjaks vastustajale üle antud territooriumil üksnes näiliselt, omamata selleks õigust ja pädevust. Kuigi kaebajal oli säilinud avaliku võimu kandja volitus Kohtla-Järve linnas, oli ta sellest ilma jäänud Viivikonna ja Sirgala territooriumil. Seal oli kohaliku võimu teostajaks alates 21. oktoobrist 2017 vastustaja, mistõttu on RVastsS § 22 lg 1 kohaldamisel põhjendatud pidada kaebajat sätte tähenduses isikuks ja vastustajat avaliku võimu kandjaks.
19.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesolev vaidlus on tekkinud poolte avalikõiguslikust suhtest. Vaidlusaluste kulutuste tegemisel ei saanud kaebaja kasutada küll avaliku võimu volitusi, kuid see ei muuda poolte vahelise õigussuhte iseloomu. RVastS-s on antud avalikõigusliku alusetu rikastumise õigussuhte üldisem regulatsioon. Muu hulgas nähakse ette eraõiguse asjakohaste normide kohaldamine ka avalik-õigusliku alusetu rikastumise nõude lahendamisel. Seejuures kasutatud piirav klausel „kui see ei ole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega“ osutab aga selgelt, et avalik-õiguslikke alusetu rikastumise nõudeid ei saa samastada eraõiguslike nõuetega. Samuti ei saa kahtlust olla selles, et just halduskohus on pädev käesoleva kaebuse lahendamiseks. II
20.Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 14 361,29 eurot OÜ Sirglat poolt perioodil 21. oktoober 2017 kuni 6. juuli 2018 tehtud hooldustööde eest tasutu hüvitamiseks. Halduskohus selgitas viidetega töövõtulepingu asjakohastele sätetele põhjalikult, miks tuleb OÜ Sirglat poolt teostatud hooldustöid lugeda kohaliku omavalitsuse üksuse KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud ülesannete täitmiseks. Seda seisukohta ei ole vastustaja ega kaebaja apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud. KOKS § 6 lg 1 järgi on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuseks korraldada sättes nimetatud ülesannete täitmine vallas või linnas. Seega ei olnud KOKS § 6 lg-s 1 loetletud kohustuste tekkimine seotud Viivikonnas ja Sirgalas asuva munitsipaalvara vastustajale üle andmisega. Erinevalt vastustajast ei näe ringkonnakohus seetõttu võimalust lugeda vastustaja kohustuste alguseks kinnisasjade omandiõiguse kohta kinnistusraamatus kande tegemise või muu vara vastustajale üleandmise päeva. Vastavalt tuleb kaebuse nõude rahuldamiseks hinnata kogu vaidlusaluse perioodi jooksul kaebaja tehtud kulutusi ning hinnata, kas vastustaja on kaebaja kulutuste tõttu vabanenud oma kohustuste täitmisest ja seega alusetult rikastunud.
21.Halduskohus uuris põhjalikult OÜ Sirglat tegevust töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisel ning tuvastas tõendeid uurides kokkuvõtvalt, et OÜ Sirglat teostas jooksvalt hooldustöid. Samas ei ole käesoleval ajal enam võimalik tuvastada, milliseid töid ja millises mahus täpsemalt
Vt RKHK 20. veebruari 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-81-13 (p 14).
tehti vaidlusalusel ajal, kuna OÜ Sirglat arved ja aktid ei kajasta täpselt vastavates kuudes tegelikult teostatud töid. Seda järeldust ei ole kumbki pool apellatsioonimenetluses kahtluse alla seadnud. Menetlusosalised on aga eri meelt selles, kas seetõttu tuleb vastustaja soodustamine tervikuna tõendamatuks lugeda või arvestada töövõtulepingu järgi makstud tasu osaliselt või tervikuna. Halduskohus pidas põhjendatuks lugeda vastustaja rikastunuks 70% ulatuses kaebaja poolt töölepingu järgi tehtud maksetest. Vähendamist põhjendas halduskohus sellega, et tunnistajate ütluste kohaselt võis OÜ Sirglat mõned tööd varem ära teha, ehkki raha nende eest laekus hiljem, ning mõned tööd võis ta jätta hilisemaks ajaks, saades raha nende eest varem kätte.
22.VÕS § 1041 järgi alusetult rikastumise nõude rahuldamiseks pidi kaebaja tõendama kulutuste kandmise vastustaja kohustuste täitmiseks, samuti vastustaja rikastumise kohustustest vabanemise tõttu. Ringkonnakohus mõistab poolte seisukohti selliselt, et vaidluse all ei ole kaebaja poolt kulutuste kandmine. Samas leiab vastustaja, et töövõtulepingu järgi tehtud tööde liigi ja mahu tõendamata jätmise tõttu ei ole tõendatud ka vastustaja rikastumise fakt. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu.
23.7. juulil 2015. a töövõtulepingu p 1.1. kohaselt kohustus OÜ Sirglat osutama teenuseid vastavalt riigihanke „Viivikonna hooldustööd“ hankedokumentidele. Hankedokumentide lisas 2 (Ikd, tl 31A-37) on kirjeldatud tellitud töid ja töödele esitatavaid nõudeid. Tööde mahu määratlemiseks on lisas 2 nimetatud alad või hooned, millel hooldustöid tuleb teha. Tähelepanuväärne on siinkohal, et tööde mahtu aja või muu mõõdetava suuruse kaudu ei ole üldse piiritletud. Näiteks tuli OÜ-l Sirglat tagada lisas 2 nimetatud tänavate ja kõnniteede ja bussipeatuste aastaringne seisunditase vastavalt 2, 4 või 6 tunni jooksul liiklusohutuse halvenemisest. Töödele aga ei ole seatud minimaalset lubatavat ega maksimaalset võimalikku lepingujärgset mahtu. Sarnaselt on määratletud hooldustööde ulatus ka muude hoolduse liikide osas. Näiteks kohustus OÜ Sirglat tagama tühjade munitsipaalhoonete säilimise, ohutuse ning tehnosüsteemide teenindamise ja remondi, munitsipaalkorterite üürnike tellimusel rikete kõrvaldamise ja üürnike poolt teenustasu arvestuse pidamise, samuti teenustasu õigeaegse tasumise. Ringkonnakohus järeldab töövõtulepingust ja hankedokumentidest, et töövõtulepingu eesmärgiks oli Viivikonnas ja Sirgalas tagada avaliku ruumi ning munitsipaalelamute heakorra ja ohutuse tase lepingu perioodi jooksul, mitte saavutada konkreetses mahus tööde teostamine. Heakorra ja ohutuse taseme saavutamiseks vajalike tööde mahu risk jäi seejuures töövõtja kanda.
24.Töövõtulepingu p 2.1. järgi maksti OÜ-le Sirglat ette kindlaks määratud summa igakuiste maksetena. OÜ-l Sirglat ei olnud õigust nõuda tasu suurendamist kulude suurenemise korral (töövõtulepingu p 2.2.). Samas oli ta kohustatud täiendavat tasu saamata teostama töid ja toiminguid, mida ei ole töövõtulepingus nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks (töövõtulepingu p 1.4.). Lepingu järgi makstavat tasu oli kaebajal õigus vähendada eelkõige teostatud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, kui mittevastavus jääb kõrvaldamata (töövõtulepingu p 6.4.). Samuti oli kaebajal õigus vajadusel vähendada tööde tellimise ajavahemikku 10% võrra ja vastavalt vähendada ka OÜ-le Sirglat makstavat tasu. Töövõtulepingus puuduvad sätted igakuiselt makstava tasu arvestamiseks sõltuvalt teenuse osutamiseks tegelikult kulunud ajast või muust mõõdetavast suurusest. Ka ei näe leping ette üldisemat võimalust vähendada OÜ-le Sirglat makstavat tasu põhjusel, et konkreetsel kuul teostatud tööde maht oli vähene.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei toeta töövõtulepingu regulatsioon arusaama, nagu pidanuks hooldusteenuse eest tasu maksmine sõltuma vastavas kuus teostatud hooldustööde koosseisust või tööde tegemiseks kulutatud ajast. Töövõtulepingu p 2.3 kohaselt esitab töövõtja tellija esindajale iga kuu esimesel tööpäeval tööde üleandmise-vastuvõtmise akti eelneval kuul teostatud tööde kohta. OÜ-l Sirglat tekkis õigus saada tasu, kui töö oli vastu võetud või tunnistatakse vastuvõetuks (töövõtulepingu p 2.4). Kaebajal oli õigus ja kohustus kontrollida tööde kvaliteedi vastavust lepingu nõuetele (töövõtulepingu p 4.5.)
tehes seda muu hulgas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide kontrollimise kaudu (töövõtulepingu p-d 6.1 ja 6.2.). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et lepingust tulenes seega OÜ-le Sirglat kohustus koostada tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja nende alusel arved vastavalt igas kuus tegelikult tehtud töödele. Kaebaja pidi aga veenduma, et tööde üleandmisevastuvõtmise aktidel kajastatud andmed on õiged ja tööd teostati nõuetekohaselt. Samas ei jaga ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et eelnevast järeldub ühtlasi, et pooled ei olnud kokku leppinud fikseeritud kuutasus. Lepingu lisana 3 maksegraafiku kehtestamine, tööde mahu mõju puudumine igakuiselt makstava tasu suurusele ning tööde mahu riski töövõtja kanda jätmine koostoimes osutavad sellele, et tegelikkuses kavandati hooldustööde eest tasu maksmine igakuiselt kindla summana. Selle tasu eest pidi töövõtja täitma kõik lepingulised kohustused sõltumata vajalike tööde tegelikust mahust. Selliselt võib teenuse eest makstav tasu kujuneda mõnevõrra suuremaks teostatud tööde turuhinnast. Seda kompenseerib aga asjaolu, et töövõtjal on kohustus teha kõik vajalik ka nendel kuudel, kui töö maht osutub oodatust suuremaks, näiteks sagedaste lumesadude korral. Selliselt teenib ka lepingu hinnas sisalduv võimalik riskitasu KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise eesmärki, kuna vabastab kohaliku omavalitsuse üksuse riskist, et hooldustööde mahu ajutisel suurenemisel jääb töö teostamata või osutub oluliselt kallimaks.
26.Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel õigete andmete kajastamine oli siiski vajalik, sõltumata sellest, et hooldustööde eest igakuiselt makstav tasu ei sõltunud vahetult konkreetsel kuul teostatud tööde mahust. Kuid esiplaanil oli siinjuures kontrolli teostamise võimaldamine. Kaebajal pidi olema võimalus veenduda, et töövõtja jooksvalt hooldustöid teostas ja tegi töid nõuetekohaselt. Olukorras, kus tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel oli eelkõige tööde kvaliteedi tagamise funktsioon, ei saa aktide kuust-kuusse ühetaolisest vormistamisest siiski järeldada hooldustööde teostamata jätmist ega sedagi, et hooldustöödega vastustaja KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustusi ei täidetudki. Halduskohus märkis tõendeid hinnates, et tunnistajana üle kuulatud Viivikonna linnaosas linnapeaabina töötanud T. Lillemets kinnitas iganädalast tööde tegemise kontrollimist ning sedagi, et alati olid tööd tehtud, Viivikonna ja Sirgala olid korras ja puhtad. Vaidlusalusel ajal Viivikonnas elanud tunnistajad R. Yakupov ja N. Vassiljeva kinnitasid hooldustööde regulaarset teostamist Viivikonnas, s.h muru niitmist, tänavate puhastamist, puude lõikamist, lume lükkamist tänavavalgustuse ja kanalisatsiooni hooldamist, torude parandamist ja külmunud torude sulatamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et OÜ Sirglat tegi regulaarselt töövõtulepingu lisadeks olevates riigihanke pakkumuses ja tehnilises kirjelduses märgitud töid. Iganädalase kohapealse kontrolli teostamist arvestades ei näe ringkonnakohus alust kahtluseks, et tööde kvaliteet ei vastanud lepingu järgi nõutavale. Hooldustööde iseloomu tõttu tagab parima ülevaate tööde kvaliteedist just perioodiline kontroll kohapeal. Eelneva kuu kohta esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide pinnal kontrolli teostamine ei pruugi olla sama efektiivne, kuna vähemalt osa tööde (avaliku ruumi ja tänavate korrashoid, muru pügamine jms) kvaliteeti ei ole võimalik tagantjärele enam tõhusalt kindlaks teha. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja seega vähemalt minimaalses nõutavas ulatuses täitnud tööde kontrollimise kohustuse. Vastustaja omalt poolt ei ole aga väitnud, et töid tegelikkuses ei oleks teostatud või need ei oleks olnud lepingukohased.
27.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et OÜ Sirglat poolt hooldustööde nõuetekohane teostamine vaidlusalusel ajal Viivikonnas ja Sirglas on tõendatud. Sellega on kaebaja täitnud oma tõendamiskohustuse. Kuigi tööde täpne koosseis ja maht ei ole tagantjärele tuvastatavad, tuleb töövõtulepingu järgi OÜ-le Sirglat makstud tasu tervikuna lugeda kohaliku omavalitsuse üksuse KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise eesmärki teenivaks. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid ega väiteid, mis selle seisukoha ümber lükkaks. Ometi oli alates
27.oktoobrist 2017 just vastustaja see, kellel oli seadusest tulenev kohustus hoolitseda Viivikonna ja Sirgla hooldustööde eest. Asjaolu, et vastustajal ei ole esile tuua kaebusi tööde kohta, kinnitab
kaudselt tööde nõuetekohast teostamist. Seega saab järeldada, et kaebaja korraldas vastustaja kohustuste täitmise ning vastustaja säästis alusetult kulutused, mis kaebaja sellega seoses kandis. Asjas kogutud tõenditest ei ilmne, et vastustaja kohustuste täitmiseks tehtud kulutused olnuks ilmselt ülemäärased. Seetõttu on kaebaja nõue töövõtulepingu järgi OÜ-le Sirgalt vaidlusalusel ajal teostatud hooldustööde eest makstud tasu osas tervikuna, s.o 20 516,13 euro ulatuses, põhjendatud.
28.Halduskohus selgitas otsuse punktides 23 kuni 26 põhjalikult OÜ Sirglat, kui Viivikonna linnaosas vee-ettevõtjaks määratud isiku tegutsemist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse pakkumisel. Ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi siinkohal ei korda. Kokkuvõtvalt leidis halduskohus, et kaebaja nõue vee erikasutusõiguse tasu osa on põhjendamatu, kuna OÜ Sirglat on arvanud selle kulukomponendina veehinna sisse kaebajale esitatud veehinna kooskõlastamise taotluses. Seega kattis tarbijate poolt teenuse eest tasutud hind ka vee erikasutusõiguse tasu. Vastavalt ei olnud kaebaja kohustatud kompenseerima OÜ-le Sirglat vee erikasutusõiguse tasu. Samas ei olnud veesaastetasu veehinna kooskõlastamise taotluses välja toodud ning selles osas on nõue põhjendatud. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all üksnes veesaastetasu vaidlusaluse aja eest (28,21 eurot), sest kaebaja vastuapellatsioonkaebuses ei vaidlustanud halduskohtu otsust vee erikasutusõiguse tasu välja mõistmata jätmise osas.
29.Ringkonnakohtu hinnangul järeldub vastustaja viidatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) redaktsioonist, mis kehtis OÜ-Sirglat poolt veehinna kooskõlastamise taotluse esitamise ajal (11. märtsil 2010), et kaebaja poolt kooskõlastatud veehind pidi katma ka veesaastetasu. Nimelt ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt hõlmas veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind abonenttasust muu hulgas ka tasu reovee ärajuhtimise eest. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi pidi teenuse hinna kujundama selliselt, et tagatud oleks nii tootmiskulude katmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, keskkonnakaitse tingimuste täitmine, põhjendatud tulukus kui ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus veesaastetasu kohaliku omavalitsuse üksuse kanda jätmine ei ole tulene otsesõnu OÜ Sirglat veehinna kooskõlastamise taotlusest ega kaebaja ja OÜ Sirglat vahel sõlmitud lepingust, ei ole alust lugeda veesaastetasu kaebaja kuluks. Vastupidi, ÜVVKS regulatsioonist tuleneb eeldus, et tegemist on veehinna hulka arvatud kuluga. Seda eeldust ümber lükkavaid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Seega ei ole kaebaja nõue veesaastetasu osas põhjendatud.
30.Halduskohus on samuti äärmise põhjalikkusega selgitanud, miks ja kuidas on kaebaja tasutud Alexela Energia AS-i ja OÜ VKG Elektrivõrgud arved seostavad elektrienergia tarbimispunktidega vaidlusaluses piirkonnas. Vastavalt on tuvastatav, et arvetel näidatud elektrienergia ja võrguteenuse tasu on makstud tänavavalgustuse ning Viivikonna puhastusseadmete eest. Sellele järeldusele ei vaidle vastustaja apellatsioonkaebuses enam vastu. Seetõttu ringkonnakohus halduskohtu asjakohaseid põhjendusi ei korda.
31.Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja nõue siiski põhjendatud, kuna tänavavalgustuse andis kaebaja vastustajale üle alles 23. märtsi 2018 tahteavaldusega. Enne seda oli tänavavalgustuse omanikuks kaebaja ning pidi siis kandma ka asjaga seotud kulud. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu. Kaebaja leiab, et ta on vastustajat alusetult soodustanud KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuste täitmisega vastustaja eest, mitte vastustaja, kui asja omaniku, kohustuste täitmisega. Tänavavalgustuse käitamine avaliku teenusena on osa KOKS § 6 lg-s 1 nimetatud kommunaalmajanduse korraldamise kohustusest. Seega läks see kohustus vaidlusaluse territooriumi osas vastustajale üle juba 21. oktoobril 2017, mitte tänavavalgustuse taristu omandiõiguse vastustajale üleandmisel. Vastustaja ei ole väitnud, et ta oleks ise korraldanud
Viivikonnas ja Sirgalas avaliku ruumi valgustuse pimedal ajal või et vaidlusaluses piirkonnas ei olnud tänavavalgustuse võimaldamine mõistlikult võttes üldse vajalik. Seega on kaebaja tänavavalgustuse käitamiseks vajaliku elektrienergia ja võrguteenuse eest tasumisega täitnud vastustaja kohustuse. Vastustaja aga on alusetult säästnud kohustuse täitmise kulud. Vastavalt on kaebaja nõue selles osas põhjendatud.
32.Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus aga, et põhjendatud ei ole kaebaja nõue Viivikonna puhastusseadmete käitamiseks vajaliku elektrienergia ja võrgutasu teenuse kulude hüvitamiseks. Kaebaja ja OÜ Sirglat vahel ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste üürilepingu (III kd, tl 7-8p) järgi ei hõlma üür rajatiste eest tasumisele kuuluvaid makse ja muid asjaga seotud kõrvalkulusid. VÕS § 292 lg 2 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Kaebaja sõlmis OÜ-ga Sirglat üürilepingu aga just selliselt, et asja kasutamisega seotud kolmandate isikute teenuste kulud jäid üürniku, s.o OÜ Sirglat kanda. Sellist järeldust toetab ka eespool tsiteeritud ÜVVKS § 14 lg-te 1 ja 3 regulatsioon, mille järgi pidi OÜ Sirglat veehinna kujundamisel arvestama teenuse pakkumiseks tehtavate kuludega, mistõttu saab eeldada nende kulude hõlmatust vee hinnaga. Olukorras, kus puhastusseadmete käitamise kulud olid üürilepingu kohaselt OÜ Sirglat kanda, ei olnud nende kulude tasumise kohustust kaebajal ja vastavalt alates 21. oktoobrist 2017 ka mitte vastustajal. Seetõttu ei ole kaebaja selles osas täitnud vastustaja kohustust ning nõue Viivikonna puhastusseadmete käitamiseks vajaliku elektrienergia ja võrguteenuse eest ei ole põhjendatud.
33.Alexela Energia AS-i arvete nr 112017029171 (I kd, tl 170), nr 122017032559 (I kd, tl 197), nr 012018029833 (I kd, tl 224) ja 022018035080 (I kd, tl 251) järgi kuulus Viivikonna puhastusseadmete käitamiseks kasutatud elektrienergia eest tasumisele 2017. oktoobris 159,56 eurot, novembrist 163,29 eurot, detsembris 173,14 eurot ja 2018. jaanuaris 178,82 eurot, kokku 674,81 eurot. Samal perioodil kuulus OÜ VKG Elektrivõrgud arvete nr 71 7329 1024 (I kd, tl 176), nr 71 7381 7589 (I kd, tl 203), nr 71 8031 1382 (I kd, tl 230) ja nr 71 8064 3157 (I kd, tl 257) järgi tasumisele vastavalt 263,32 eurot, 268,70 eurot, 288,91 eurot ja 272,30 eurot, kokku 1093,23 eurot. Kaebaja tasus seega vaidlusalusel ajal Viivikonna puhastusseadmete käitamise kuludena elektrienergia ja võrguteenuse eest kokku 1768,04 (674,81 + 1093,23) eurot. Selle summa osas ei ole kaebaja nõue põhjendatud ning vastavalt tuleb halduskohtu poolt vastustajalt elektrienergia ja võrguteenuse kulude eest kaebajale välja mõistetud summat (3440,10 eurot) vähendada 1672,06 euroni. III
34.Kuna ringkonnakohus leiab, et halduskohus on pädev vaatama läbi Kohtla-Järve linna kaebust, siis jääb rahuldamata vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
35.Eeltoodu alusel tuleb nii vastustaja apellatsioonkaebus kui ka kaebaja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Halduskohus on põhiosas õigesti leidnud, et alates 21. oktoobrist 2017 täitis kaebaja vastustaja asemel Viivikonnas ja Sirgalas KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustusi korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, teede korrashoidu, veevarustust ja kanalisatsiooni, olemata selleks õigustatud ja kohustatud. Vastustaja ei ole nimetatud kohustusi ise täitnud. Seega hoidis vastustaja kaebaja arvelt kulusid kokku, rikastudes seeläbi alusetult. Muuta tuleb halduskohtu otsust kaebaja kasuks välja mõistetud summa osas. Vastavalt ringkonnakohtu põhjendustele tuleb Viivikonna ja Sirgala hoolduse eest tasutud kulude eest suurendada summat 20 516,13 euroni. Veesaastetasu osas tuleb kaebaja nõue jätta rahuldamata ning elektrienergia ja
võrgutasu osas vähendada väljamõistetavat summat 1672,06 euroni. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 22 188,19 eurot.
36.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Seetõttu tuleb muuta halduskohtu otsust ka menetluskulude jaotamise osas.
37.Pärast halduskohtus menetluse osalist lõpetamist oli kaebaja nõude suuruseks 24 119,56 eurot. Ringkonnakohus rahuldab nõude 22 188,19 euro, s.o otsusega ca 92% ulatuses. Vastavalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 92% halduskohtusse esitatud nõudelt arvutatud riigilõivust (723,59 eurot) ja vastuapellatsioonkaebusega vaidlustatud summalt arvestatud riigilõivust (184,65 eurot), s.o 835,58 eurot ([723,59+184,65]*0,92). Muid menetluskulusid kaebajal ei olnud. Kaebajalt omakorda tuleb vastustaja kasuks välja mõista 8% apellatsioonkaebusega vaidlustatud summalt arvestatud riigilõivust (534,88 eurot), s.o 42,79 eurot (534,88*0,08). Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et vaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamest. Seetõttu ei ole vastustaja õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt põhjendatud. Vaidlus puudutab vastustajale vahetult seadusega pandud kohustuste täitmist, mistõttu puudutavad vaidluse all olnud küsimused vastustaja põhitegevust. Vastavalt jäävad vastustaja õigusabikulud tema enda kanda tulenevalt HKMS § 109 lg-st 6. Kokkuvõttes tuleb vastustajal hüvitada kaebajale menetluskuludena 835,58 eurot ja kaebajal vastustajale 42,79 eurot. Vastastikku raha väljamõistmine ja ülekannete tegemine ei ole mõistlik. Seetõttu ringkonnakohus saldeerib vastastikku väljamõistmisele kuuluvad summad ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja positiivse saldo 792,79 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.