Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-19-2079 31. mai 2021 Maria Lõbus Kohtla-Järve linna kaebus Narva-Jõesuu linna vastu seoses alusetust rikastumisest tuleneva nõudega Kaebaja – Kohtla-Järve linn, esindajad Ljudmila Jantšenko ja Anna Generalova Vastustaja – Narva-Jõesuu linn, esindajad Maksim Iljin, Sergei Solovjov ja vandeadvokaat Küllike Namm
1.aprilli 2021. a ja 7. mai 2021. a kohtuistungitel ning kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kaebusest osaline loobumine ja lõpetada asja menetlus osas, mis puudutab Osaühingu Sirglat poolt tellitud heitvee ja joogivee analüüside eest tasutud 1161,48 eurot.
2.Jätta Narva-Jõesuu linna taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
3.Rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Narva-Jõesuu linnalt Kohtla-Järve linna kasuks välja 17 829,60 eurot.
4.Mõista Narva-Jõesuu linnalt Kohtla-Järve linna kasuks välja menetluskulu 535,46 eurot. Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. juuni 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).
3-19-2079 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsuse 23. detsembril 2016 vastu võetud määrusega nr 153 „Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ nähti ette, et Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla ühinemise teel moodustatakse uus haldusüksus nimega Narva-Jõesuu linn. Vastav muudatus jõustus Narva-Jõesuu Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Vabariigi Valitsuse 22. juunil 2017 vastu võetud määrusega nr 103 „Kohtla-Järve linna ja Vaivara valla piiri muutmine territooriumiosa üleandmisega“ nähti ette, et Vaivara valla piiri muudetakse senise Kohtla-Järve Viivikonna linnaosana (Viivikonna ja Sirgala) määratud territooriumi arvamisega Vaivara valla koosseisu. Vastav muudatus jõustus Narva-Jõesuu Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Narva-Jõesuu Linnavolikogu valimistulemused kuulutati välja 21. oktoobril 2017.
2.Kohtla-Järve linn esitas 7. novembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu linna vastu. Kaebaja nõudis vastustajalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest hüvitist summas 25 281,04 eurot. Kaebuse kohaselt täitis kaebaja Vaivara valla ja Narva-Jõesuu linna tegevusetuse tõttu ka pärast 21. oktoobrit 2017 Narva-Jõesuu linna koosseisu läinud Viivikonna ja Sirgala territooriumidel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, ehkki ei olnud selleks enam kohustatud. Kahjusumma koosneb järgnevast: Osaühingule Sirglat (edaspidi OÜ Sirglat) tasutud 20 516,13 eurot Viivikonnas ja Sirgalas tehtud hooldustööde eest perioodil 21. oktoober 2017 kuni 6. juuli 2018, OÜ Sirglat poolt tellitud heitvee ja joogivee analüüside eest tasutud 1161,48 eurot, 21. oktoobrist 2017 kuni 2018. a kolmanda kvartali lõpuni tasutud vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu 163,33 eurot, perioodil 21. oktoobrist 2017 kuni 31. jaanuarini 2018 Alexela Energia AS-ile elektrienergia eest ja Osaühingule VKG ELEKTRIVÕRGUD (edaspidi OÜ VKG Elektrivõrgud) võrguteenuse eest tasutud 3440,10 eurot.
Kohus võttis 25. märtsi 2020. a määrusega kaebuse menetlusse.
4.Vastustaja vaidles 29. juuni 2020. a vastuses kaebusele vastu. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata ning sisulise menetlemise korral rahuldamata.
Asjas toimus 14. detsembril 2020 eelistung.
3-19-2079
6.Kaebaja teatas 29. detsembril 2020 kohtule, et vähendab oma nõuet 1161,48 euro võrra osas, mis puudutab OÜ Sirglat poolt tellitud heitvee ja joogivee analüüse.
7.Asjas toimusid 1. aprillil 2021 ja 7. mail 2021 põhiistungid. 1. aprilli 2021. a istungil kuulati üle tunnistajad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste, eelarveliste ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamiseks korraldati 11. aprillil 2017 kaebaja ja Vaivara valla vahel läbirääkimised. Kokkuleppele siiski ei jõutud, sest Vaivara vald viitas sellele, et läbirääkimiste hetkeks polnud selge haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlusega kaasnevad tagajärjed ja muudatuse finantseerimine. Kaebaja tegi haldusreformi seaduse § 12 lõike 2 punktides 1‒3 nõutud toimingud, et Viivikonna linnaosa nõuetekohaselt Vaivara valla koosseisu üle anda. Vaivara vald aga neid toiminguid ei teinud. Ka Rahandusministeerium kinnitas 9. augusti 2017. a kirjas, et kaebaja on omalt poolt seaduses sätestatud nõuded täitnud ja edasised sammud Viivikonna linnaosa üleandmiseks tuleb teha Vaivara vallal. Vaivara vald jättis Rahandusministeeriumi juhised tähelepanuta. 2) Kaebaja viitas Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-le 92 ja märkis, et kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise korral on tegemist üldõigusjärglusega, mis tähendab, et ühinenud kohaliku omavalitsuse üksus võtab valimistulemuste väljakuulutamisel üle kõik õigused ja kohustused, mis on nendel omavalitsustel, kelle õigusjärglane ta on. Sealhulgas lähevad õigusjärglasele üle ka kõik pooleliolevad menetlused. 3) Kuna oli lahendamata vara, lepingute ja muu dokumentatsiooni üleandmise küsimused, üritas kaebaja pärast 21. oktoobrit 2017 korduvalt leida vastustajaga kokkuleppeid.
15.novembri 2017. a koosolekul tegi kaebaja ülevaate sõlmitud lepingutest ja varast, mis oli seotud üleantud territooriumiga. Vastustaja oli põhimõtteliselt nõus kokkulepet sõlmima, kuid palus oodata, kuni neil selgub, kes millega tegelema hakkab. Kaebaja koostas hiljem erinevaid dokumente kokkulepete saavutamiseks, kuid vastustaja neid ei allkirjastanud. Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi juhiste alusel andis kaebaja lõpuks ühepoolselt notariaalsete tehingutega Viivikonnas ja Sirgalas asuvad kaebajale kuulunud kinnisasjad ja vallasasjad vastustajale üle. 4) Kaebaja sõlmis 7. juulil 2015 riigihanke tulemusena OÜ-ga Sirglat töövõtulepingu Viivikonnas ja Sirgalas hooldustööde tegemiseks (lepingu periood 7. juuli 2015 kuni 1. juuli 2019). Alates 21. oktoobrist 2017 oli vastustajal KOKS § 6 lõike 1 kohaselt kohustus korraldada hooldustöid Viivikonnas ja Sirgalas. Hoolimata kaebaja korduvatest ettepanekutest võtta leping üle, vastustaja seda ei teinud. Seetõttu otsustas kaebaja OÜ-ga Sirglat lepingu lõpetada. Leping lõppes 6. juulil 2018. Kaebaja tasus perioodil 21. oktoober 2017 kuni 6. juuli 2018 vastustaja asemel OÜ-le Sirglat Viivikonna ja Sirgala hooldustööde eest 20 516,13 eurot. 5) Keskkonnaamet väljastas 5. mail 2014 kaebajale vee erikasutusloa Viivikonnas ja Sirgalas põhjaveevõtuks ja heitvee juhtimiseks suublasse. Kaebaja pidas vastustajaga korduvalt läbirääkimisi vee erikasutusloa ümbervormistamiseks vastustaja nimele. Läbirääkimised
3-19-2079 tulemust ei andnud. Lõpuks pöördus kaebaja Keskkonnaameti poole. Keskkonnaamet registreeris 28. septembri 2018. a korraldusega vee erikasutusloa vastustaja nimele. Kaebaja tasus 21. oktoobrist 2017 kuni 2018. a kolmanda kvartali lõpuni vastustaja asemel vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu 163,33 eurot. 6) Elektrienergia ostmiseks korraldatud riigihanke tulemusena sõlmiti raamleping ning seejärel korraldatud minikonkurssi tulemusena asus Viivikonnas ja Sirgalas tänavavalgustust ning Viivikonnas kanalisatsiooni puhastusseadmeid elektrienergiaga varustama Alexela Energia AS. Võrguteenust osutas OÜ VKG Elektrivõrgud. Kaebaja tasus perioodil 21. oktoober 2017 kuni 31. jaanuar 2018 vastustaja asemel Viivikonnas ja Sirgalas kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse eest 3440,10 eurot. 7) Seega on kaebaja alates 21. oktoobrist 2017 täitnud vastustaja koosseisu kuulunud Viivikonna ja Sirgala territooriumidel vastustaja asemel KOKS § 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, ehkki ta ei olnud selleks kohustatud. Kaebaja jätkas kohustuste täitmist vastustaja asemel Viivikonna ja Sirgala elanike huvides.
Vastustaja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1) Kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Tegu ei ole avaliku ülesande täitmisest tuleneva kahjuga. Kaebaja on sõlminud kolmandate isikutega võlaõiguslikud lepingud, mille täitmisest tulenevad vaidlused tuleb lahendada maakohtus. Hüvitamiskaebus on esitatud nende võlaõiguslike lepingute alusel kaebaja poolt teenuse osutajale tasutud summade nõudes. Seega on tegu vaidlusega, mis ei tulene avalikõiguslikust suhtest, vaid sellest, kas kaebaja poolt võlaõiguslike lepingute alusel teenuse osutajale tasutud summad tuleb vastustajal tasuda. Ühe haldusüksuse territooriumiosa liitmine teise haldusüksusega ei muuda eraõiguslikest lepingutest tuleneva kohustuse ülevõtmise üle peetavat vaidlust avalik-õiguslikust suhtest tulenevaks vaidluseks. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevaks vaidluseks ei muuda vaidlust ka asjaolu, et vaidlevad pooled on avalik-õiguslikud juriidilised isikud. 2) Vaivara vallale ei tulenenud haldusreformi seadusest ega ühestki teisest õigusaktist kohustust ühinemisleppe sõlmimiseks kaebajaga. 3) Võlaõiguslike lepingute üleminek ühelt isikult teisele eeldab seadusest tulenevat alust või mõlema poole tahteavaldust lepingu ülevõtmiseks. Praegusel juhul pole kumbki eeldus täidetud. Teadmata põhjusel ei ole kaebaja OÜ-ga Sirglat sõlmitud töövõtulepingut üles öelnud vaatamata asjaolule, et haldusüksuse piiride muutmise tähtaeg oli kaebajale teada umbes neli kuud. 4) Kaebaja ja OÜ Sirglat vahel sõlmitud töövõtulepingu esemena määratletud töö ei vasta KOKS § 6 lõikes 1 loetletud kohaliku omavalitsuse ülesannetele. Samuti ei vasta arved ja aktid lepingus kokkulepitule, millest tulenevalt puudus ka kaebajal kohustus tasuda arvete alusel OÜ-le Sirglat. OÜ Sirglat esitatud tööde aktid on kaebaja poolt allkirjastamata. Aktidest ja arvetest ei selgu, millised olid tehtud tööd, millal, kus ja kelle poolt need tehti. Aktid on ühesugused nii sisu kui summade osas. Määratlemata on tööde maht. Tunnistajate ütlustega leidis tuvastamist, et aktide sisu ja nende alusel koostatud arved ei vasta tegelikkusele, sest osade tööde eest küsis OÜ Sirglat raha ette ilma, et selliseid töid oleks üldse tehtud. Olukorras, kus kaebaja on OÜ Sirglat poolt esitatud arved tasunud, kontrollimata tegelikkuses osutatud tööde mahtu ning esitatud aktide ja arvete õigsust, ei ole vastustajal kohustust tasuda summasid,
3-19-2079 mis kaebaja on kontrollimatult OÜ-le Sirglat üle kandnud. Ei ole võimalik tugineda töövõtulepingu lisaks olevale orienteeruvale maksegraafikule. Orienteeruv maksegraafik ei tähenda, et igakuiselt makstavaks summaks sõltumata tehtud tööde mahust on 2000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 400 eurot. Juhul kui selline põhimõte (kontrollimatu summa ülekandmine) oleks olnud kokku lepitud, siis ei oleks vajalik olnud märkida lepingusse punkte, mis nägid ette tööde akteerimise ja vastuvõtmise ning alles seejärel arve esitamise. 5) Kuna vee erikasutusluba oli vormistatud kaebaja nimele, siis oli kaebaja veekasutaja, kes pidi täitma vee erikasutusloast tulenevad kohustused. Seda kinnitab muu hulgas keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 5 lõige 1, mis sätestab, et keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Asjaolu, et kaebaja ei esitanud õigeaegselt taotlust vee erikasutusloa muutmiseks, ei anna kaebajale alust nõude esitamiseks. 6) Ei ole selge, mille alusel on kaebaja Alexela Energia AS-ile ja OÜ-le VKG Elektrivõrgud tasunud ning kuidas on hüvitisena nõutav summa moodustunud. Samuti ei ole selge, millisel alusel osutati teenust 2017. ja 2018. aastal ning kuidas on võimalik esitatud dokumentidest tuvastada tarbimiskohta ja tarbitud elektrienergia hulka, mille eest on arved tasumiseks esitatud. Esitatud arved ei tõenda teenuse vajalikkust ja tasumise põhjendatust. 7) Kuna OÜ Sirglat oli Viivikonnas ja Sirgalas vee-ettevõtja, siis pidi ta kandma selle teenusega seotud kulutusi, sh kulutusi elektrienergiale ja võrguteenusele ning vee erikasutusele. 8) Kaebaja teavitas vastustajat 23. aprilli 2018. a kirjaga vallasvara üleandmisest. Eeltoodust johtuvalt ei saa elamufondiga seoses tekkinud kohustused kuuluda täitmisele enne nimetatud kuupäeva. Sellel kuupäeval teavitati muu hulgas, et üle antakse ka veetorustikud (seonduvad OÜ Sirglat kui vee-ettevõtja tegevusega), elektrikilbid, valgustuspostid ja alajaamad (seonduvad elektrivarustuse ja ekspluatatsiooniga). Kinnisasjade üleandmisest teavitas kaebaja vastustajat 19. märtsi 2018. a kirjaga. Eeltoodust johtuvalt ei saa ka kinnisasjadega (sh parkidega jms) seotud kulutused tekkida enne nimetatud kuupäeva.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
Menetluse osaline lõpetamine
10.Algses kaebuses nõudis kaebaja vastustajalt hüvitist summas 25 281,04 eurot: OÜ-le Sirglat tasutud 20 516,13 eurot Viivikonnas ja Sirgalas tehtud hooldustööde eest, OÜ Sirglat poolt tellitud heitvee ja joogivee analüüside eest tasutud 1161,48 eurot, vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu 163,33 eurot, Alexela Energia AS-ile elektrienergia eest ja OÜ-le VKG Elektrivõrgud võrguteenuse eest tasutud 3440,10 eurot. Kaebaja teatas 29. detsembril 2020 kohtule, et vähendab oma nõuet 1161,48 euro võrra osas, mis puudutab OÜ Sirglat poolt tellitud heitvee ja joogivee analüüse. Sisuliselt on kaebaja kaebusest osaliselt loobunud. Kohus võtab kaebusest osalise loobumise vastu ning lõpetab vastavas osas asja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 3 alusel. Haldusorganist kaebajale polnud enne praeguse otsuse tegemist vaja eraldi selgitada kaebusest osalise loobumise tagajärgi. Menetluse osalise lõpetamise korral ei saa kaebaja enam kohtule
3-19-2079 esitada kaebust OÜ Sirglat poolt tellitud heitvee ja joogivee analüüside eest tasutud 1161,48 euro hüvitamiseks (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2). Kaebuse nõue
11.Narva-Jõesuu Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval, s.o 21. oktoobril 2017 jõustusid Vabariigi Valitsuse 23. detsembril 2016 vastu võetud määrusega nr 153 ja
22.juunil 2017 vastu võetud määrusega nr 103 ette nähtud muudatused, st ühinesid NarvaJõesuu linn ja Vaivara vald, kandes edaspidi nime Narva-Jõesuu linn, ning uue haldusüksuse koosseisu läks üle ka senine Kohtla-Järve linna Viivikonna linnaosa (Viivikonna ja Sirgala).
12.Kaebaja on kaebuses selgitanud, et 21. oktoober 2017 oli see päev, kui vastustajal tuli hakata Viivikonnas ja Sirgalas täitma KOKS § 6 lõikes 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeid. Kaebaja on kohtumenetluses osutanud, et vastustaja neid kohustusi siiski täitma ei asunud ja elanike huvides täitis kaebaja ise neid edasi, olemata selleks tegelikult enam kohustatud. Sisuliselt nõuabki kaebaja vastustajalt nende kulutuste hüvitamist, mida ta tegi, et täita vastustaja eest viimasele KOKS § 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi. Kaebaja määratles algselt oma nõude kahju hüvitamise nõudena, kuid kohus selgitas 14. detsembri 2020. a eelistungil, et kaebuse sisu arvestades on kohtu hinnangul tegu alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 22 võimaldab esitada halduskohtule alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Riigivastutuse seaduse alusel võib avaliku võimu kandja vastu esitada alusetust rikastumisest tuleneva nõude ka teine avaliku võimu kandja. 1 RVastS § 22 lõike 2 kaudu saab kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041, mis sätestab: „Isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.“ Kaebaja nõustus eelistungil kohtu käsitlusega, et tegu on VÕS §-st 1041 tuleneva alusetu rikastumise nõudega. Ka vastustaja viitas 29. juuni 2020. a vastuses kaebusele, et tegu on VÕS §-st 1041 tuleneva nõudega, ning jäi selle juurde ka eelistungil. Alles 7. mai 2021. a põhiistungil märkis vastustaja, et tema hinnangul võib ositi kohalduda ka VÕS § 1042, mis räägib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutuste tegemisest. Samas märkis vastustaja 18. mai 2021. a lõplikes seisukohtades, et on vastu vaielnud, et kaebaja nõuete puhul on tegemist kulutustega vastustajale kuuluvatele asjadele. Nagu kohus eespool selgitas, on kaebaja oma kaebuse rajanud asjaolule, et ta täitis alates
21.oktoobrist 2017 Viivikonnas ja Sirgalas vastustaja eest KOKS § 6 lõikest 1 tulenevaid kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusi, ehkki ei olnud selleks enam kohustatud. Kaebaja nõuab nende kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, leides, et vastustaja on need kulutused kaebaja arvel kokku hoidnud. Kaebaja ei ole oma nõuet üles ehitanud vastustajale kuuluvatele esemetele tehtud kulutuste hüvitamise nõudena ega ole pidanud vajalikuks tugineda VÕS §-le 1042. Kohtul tuleb kaebuse sisu ja kaebaja tahet arvestades leida kohane nõude alus. Kohtu hinnangul on selleks praegusel juhul VÕS § 1041. Pealegi ei oleks halduskohus kohtupraktika kohaselt pädev lahendama VÕS § 1042 alusel esitatud nõuet (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-73-14, punkt 17). Kohtu pädevus
13.Riigikohus on selgitanud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt nt Riigikohtu erikogu 23. septembri 2003. a määrus asjas nr 3-3-4-1-03,
E. Andresen. Riigivastutus. Õppematerjal kohtunikele. Tartu, 2009, lk 100.
3-19-2079 punktid 8‒9). Kohtu hinnangul saab praegust vaidlust pidada halduskohtu pädevusse kuuluvaks. Praeguses asjas on vaidluse osapoolteks kaks avaliku võimu kandjat ehk kaks kohaliku omavalitsuse üksust. Vaidluse põhituumaks on KOKS § 6 lõikest 1 tulenevate kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslike kohustuste täitmise küsimus pärast haldusreformi käigus tehtud muudatuste jõustumist. Vaidluse raskuskese ei ole kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmises ja ülevõtmises. Lepingutega seotud kulud on need kulutused, mille hüvitamist kaebaja nõuab, sest ta täitis vastustaja eest seadusest tulenevaid kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusi ajal, kui Viivikonna ja Sirgala kuulusid vastustaja koosseisu. Ehk kokkuvõtlikult on vaidlus selles, et üks kohaliku omavalitsuse üksus nõuab pärast haldusreformi teise kohaliku omavalitsuse üksuse eest avalikõiguslike kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Vaidlus seondub avalike ülesannete täitmisega ja nende täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamisega. Tegu on avalikõigusliku iseloomuga vaidlusega. Nagu kohus eelnevalt viitas saab sellist alusetu rikastumise nõuet riigivastutuse seaduse alusel lahendada halduskohus. See et kohaldada tuleb ka võlaõigusseadust, ei tähenda, et vaidlus tuleks lahendada maakohtus. Halduskohtul on RVastS § 22 lõike 2 alusel õigus kohaldada avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise korral eraõiguse sätteid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. OÜ-le Sirglat hooldustööde eest tasutud 20 516,13 eurot
14.Kaebaja selgitas, et sõlmis 7. juulil 2015 riigihanke tulemusena OÜ-ga Sirglat töövõtulepingu (I kd, tl 28‒31) Viivikonnas ja Sirgalas hooldustööde tegemiseks (lepingu periood 7. juuli 2015 kuni 1. juuli 2019). OÜ Sirglat jätkas lepingu täitmist ka pärast
21.oktoobrit 2017 ja kaebaja maksis selle eest OÜ-le Sirglat edasi. Leping lõppes ennetähtaegselt 6. juulil 2018. Kaebaja nõuab vastustajalt perioodil 21. oktoober 2017 kuni 6. juuli 2018 OÜ-le Sirglat Viivikonna hooldustööde eest tasutud 20 516,13 euro hüvitamist.
15.Kaebaja ja OÜ Sirglat vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 1.1 sätestab, et lepinguga tellija tellib ja töövõtja kohustub teostama teenused vastavalt riigihanke „Viivikonna hooldustööd“ hankedokumentidele. Töövõtulepingu punkti 1.11 kohaselt on lepingupoolte õiguste ja kohustuste aluseks käesolev leping, lepingu lisad (lisa 1 – hinnapakkumine, mis on teostatud riigihanke raames; lisa 2 – tööde tehniline kirjeldus, mis on esitatud hankedokumentides; lisa 3 – maksegraafik) ning Eesti Vabariigi kehtivad õigusaktid. Töövõtulepingu lisadeks olevatest riigihanke pakkumusest ja tehnilisest kirjeldusest nähtub, et OÜ Sirglat ülesandeks oli hoolitseda Viivikonnas ja Sirgalas avaliku ruumi heakorra ja munitsipaalelamufondi eest (I kd, tl 31p‒37). Kohus leiab, et sõlmides nende tööde tegemiseks riigihanke tulemusena lepingu OÜ-ga Sirglat, täitis kaebaja KOKS § 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda ja teede korrashoidu. Kohus nõustub kaebajaga, et alates 21. oktoobrist 2017 tuli vastustajal asuda tema koosseisu üle läinud Viivikonnas ja Sirgalas täitma nimetatud seadusest tulenevaid kohustusi. Nende kohustuste täitmiseks tuli vastustajal võtta üle senised või sõlmida uued lepingud, hankida vajalikud omandiõigused jne. Kui vastustaja seda ei teinud, siis see ei vabasta teda KOKS § 6 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisest. Samuti ei vabastanud vastustajat nende kohustuste täitmisest teistsugune õiguslik arusaam olukorrast ega vajalike asjade omandiõiguse puudumine. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks perioodil 21. oktoober 2017 kuni 6. juuli 2018 ise korraldanud Viivikonnas ja Sirgalas elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda ja teede korrashoidu ning teinud selleks kulutusi. Kaebaja on aga kohtule esitanud tõendid, soovides nendega tõendada, et ta täitis sel perioodil vastustaja eest ise KOKS § 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda ja teede
3-19-2079 korrashoidu ning tegi selleks kulutusi, ehkki ta ei olnud selleks kohustatud. Kaebajale ei saa kulutuste tegemist ette heita olukorras, kus vastustaja ei asunud ise nimetatud kohustusi täitma. Kaebaja on põhjendatult osutanud sellele, et eelkõige tuli lähtuda Viivikonna ja Sirgala elanike huvidest, tagamaks neile vajalikud avalikud teenused.
16.Kaebaja esitas kohtule OÜ Sirglati esitatud arved ja aktid (II kd, tl 48‒79p) perioodil 21. oktoober 2017 kuni 6. juuli 2018 tehtud hooldustööde kohta ning nende arvete tasumist kinnitavad maksekorraldused (I kd, tl 51, 57, 71, 76, 81, 85, 90, 95, 100, 105).
17.Vastustaja juhtis tähelepanu sellele, et algselt kohtule esitatud aktidel puudus kaebaja esindaja allkiri. Kaebaja esitas 29. detsembril 2020 kohtule allkirjastatud aktid ja linnamajanduse finantseerimise peaspetsialisti seletuskirja (II kd, tl 47). Seletuskirjast nähtuvalt esitati igakuiselt raamatupidajale paberkandjal mõlema lepingupoole poolt allkirjastatud aktid koos arvetega. Raamatupidaja kontrollis aktide ja arvete vastavust ning seejärel saadeti dokumendid asutuse juhile allkirjastamiseks. Kui kõik allkirjad olid olemas, tehti OÜ-le Sirglat ülekanne. Lisaks kontrollib igal aastal raamatupidamise kandeid ja dokumente audiitor. Kaebaja esitas algselt kohtule aktid samal kujul, nagu ta oli need varem esitanud vastustajale, st raamatupidaja oli koopiaid tehes valge paberiga kinni katnud kaebaja esindaja allkirja, kuna arvas, et asutusesiseseid andmeid pole vastustajal vaja näha. Peaspetsialist kinnitas, et tegelikult on kõikidel originaalaktidel kaebaja esindaja allkiri olemas. Peaspetsialist osutas, et mõnel algselt kohtule esitatud aktil on osaliselt näha kaebaja esindaja allkirja, mis kinnitab, et allkirjad olid seal algusest peale olemas. Tõepoolest nähtub mitmelt algselt kohtule esitatud aktilt märke „Võttis vastu:“ juurest allkirja fragmente (I kd, tl 68p, 69p, 75p, 78p, 84p, 88p, 92p, 93p, 94p, 97p, 98p, 99p, 104p), mis kattuvad hiljem kohtule esitatud aktidelt nähtuvate kaebaja esindaja allkirjadega. Eelnevat arvestades peab kohus linnamajanduse finantseerimise peaspetsialisti selgitusi eluliselt usutavaks.
18.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et OÜ Sirglat esitas igakuiselt kaebajale kolm arvet koos nende juurde kuuluvate aktidega. Kõik arved ja aktid oli kuust kuusse samasugused. Esimesel arvel oli nimetuseks märgitud „Toode maht“ ja summaks koos käibemaksuga 1804,83 eurot. Arve juurde kuuluval aktil on täpsustatud, et „Toode maht“ hõlmab teede, tänavate, platside, kõnniteede ja bussipeatuste puhastamist ja hooldamist, parkide ja haljasalade hooldust ning puude kärpimist ja puukrooni kujundamist. Teisel arvel on nimetuseks märgitud „Ekspluatatsioon“ ja summaks koos käibemaksuga 379,67 eurot. Arve juurde kuuluval aktil on täpsustatud, et tegu on Viivikonna linnaosa tänavavalgustussüsteemi ekspluatatsiooni ja remonditööde aktiga. Kolmandal arvel on nimetuseks märgitud „Elamufondi hooldamine“ ja summaks koos käibemaksuga 215,50 eurot. Arve juurde kuuluval aktil on samuti märgitud elamufondi hooldamine. Kokku esitas OÜ Sirglat seega igakuiselt kaebajale arveid kokku summas 2400 eurot.
19.Vastustaja on leidnud, et kaebaja ja OÜ Sirglati vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt oleks OÜ Sirglat pidanud esitama aktid ja arved konkreetselt iga kuu tehtud tööde kohta ning kaebaja oleks pidanud kontrollima enne aktide allkirjastamist, kas vastavad tööd on ikka tehtud. Vastustaja osutas ka sellele, et tunnistajate ütlustest ilmnes, et töid tehti iga kuu erinevas mahus, kuid sellest hoolimata esitati arveid igakuiselt samas summas. Vastustaja on seisukohal, et kuna OÜ Sirglati arvete ja aktide alusel pole selge, milliseid töid iga kuu reaalselt tehti, poleks tohtinud kaebaja lepingu järgi ka neid arveid tasuda ja seetõttu ei saa neid ka vastustajalt nõuda.
3-19-2079
20.1. aprilli 2021. a istungil selgitas OÜ Sirglat juhatuse liige Valentin Baltšunas, et tal oli konkreetne summa neljaks aastaks, mille ta jagas kuude kaupa ära, iga kuu 2000 eurot pluss käibemaks. Ta sai oma töid planeerida, mõni kuu tegi rohkem töid ja kulutusi, teine kuu vähem. Ta tegi töid iga kuu, tööd olid jagatud nelja aasta peale. Viivikonna linnaosas linnapeaabina töötanud Tiit Lillemets selgitas, et lepingu järgi oli kuutasu, mis oli üks ja sama. Ta selgitas, et kontrollis tööde tegemist visuaalselt, käis iga nädal Viivikonnas kohapeal. Ta ütles, et töid tehti mõnes kuus rohkem, mõnes vähem.
21.Töövõtulepingu punkti 2.1 järgi on lepingu kogumaksumus koos käibemaksuga 115 200,19 eurot. Töövõtulepingu punktist 2.2 tuleneb, et tellija on kohustatud maksma töövõtjale tasu igakuiselt töövõtja poolt esitatud arvete alusel. Töövõtulepingu punkti 2.3 kohaselt esitab töövõtja tellija esindajale iga kuu esimesel tööpäeval tööde üleandmisevastuvõtmise akti eelneval kuul teostatud tööde kohta. Töövõtulepingu punkt 2.4 sätestab: „Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või tunnistatakse vastuvõetuks. Tellija maksab töövõtjale lõpetatud tööde eest tasu 14 kalendripäeva jooksul töövõtja esitatud arve alusel, mille on aktsepteerinud tellija ja mis on koostatud vastuvõetud tööde akti alusel.“ Töövõtulepingu punkti 3.1 järgi on töövõtjal õigus saada lepingu kohaselt teostatud tööde eest lepinguga ette nähtud tasu. Töövõtulepingu punkti 3.17 kohaselt on töövõtja kohustatud valmis töö tellijale üle andma; esitama tellijale ja kooskõlastama temaga nõuetekohase täitedokumentatsiooni, mistarvis töövõtja koostab ja esitab tellijale iga kuu esimesel tööpäeval tööde üleandmise-vastuvõtmise akti eelneval kuul tehtud tööde kohta. Töövõtulepingu punkti 4.2 järgi on tellija kohustatud maksma töövõtjale valmis ja vastuvõetud töö eest tasu, järgides seejuures lepingus sätestatud tingimusi ja kehtestatud korda. Töövõtulepingu punkti 4.5 kohaselt on tellija kohustatud kontrollima tööde mahu ja kvaliteedi vastavust lepingu nõuetele. Töövõtulepingu punkti 6.1 järgi koostab töövõtja teostatud töömahu kohta kahepoolse üleandmise-vastuvõtmise akti ning punkti 6.2 järgi kohustub tellija valmis tööde üleandmise-vastuvõtmise akti läbi vaatama.
22.Kohus nõustub vastustajaga selles, et eelnevalt esile toodud lepingupunktidest ilmneb, et OÜ-l Sirglat tuli tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja nende alusel arved koostada vastavalt igas kuus tegelikult tehtud töödele. Lepingust ei ilmne, et pooled oleksid kokku leppinud fikseeritud kuutasus, sõltumata kuus tehtud töödest. Seda järeldust ei muuda ka lepingu lisaks olev orienteeruv maksegraafik (igas kuus 2000 eurot pluss käibemaks). Termin „orienteeruv“ viitab sellele, et tegu on vaid ligikaudse maksegraafikuga. Ligikaudne maksegraafik ei lükka ümber lepingust tulenevaid tasustamise põhimõtteid. Kuna tunnistajad V. Baltšunas ja T. Lillemets kinnitasid mõlemad, et igas kuus tehti erinevaid töid erinevas mahus, ei kajasta järelikult OÜ Sirglat arved ja aktid täpselt vastavates kuudes tegelikult tehtud töid. Igas kuus tegelikult tehtud tööde kindlakstegemine ja nende täpse väärtuse määratlemine ei ole praegu ka enam mõistlikult võimalik. Samas ei saa kohus mööda vaadata 1. aprilli 2021. a istungil tunnistajate poolt antud ütlustest. V. Baltšunas selgitas, et ta tegi OÜ Sirglati nimel töid üksinda. Ta töötas kogu aeg, iga päev tegi midagi, töid tegi vastavalt vajadusele. Talvel lükkas lund, puhastas bussipeatuseid, tänavaid jne, suvel niitis pargis, lõikas puid-põõsaid. Kui vaja, kärpis puid ka talvel. Teenindas elamufondi maju (põrandate parandus, külmunud torude sulatamine, torutööd, katusetööd, majade ümber niitmine). Tegeles välisvalgustusega. Kui vaja, töötas ka nädalavahetustel ja pühade ajal. T. Lillemets kinnitas, et ta kontrollis tööde tegemist iganädalaselt ning alati olid tööd tehtud, Viivikonna ja Sirgala olid korras ja puhtad. Ka vaidlusalusel ajal Viivikonnas elanud Rinat Yakupov ja Nadežda Vassiljeva kinnitasid, et V. Baltšunas tegi regulaarselt Viivikonnas hooldustöid. Mõlemad kinnitasid, et ta niitis muru, puhastas tänavaid, lõikas puid, lükkas lund, puistas liiva, hooldas tänavavalgustust ja kanalisatsiooni, parandas torusid, sulatas külmunud torusid ‒ kõik oli korras ja toimis. Seega
3-19-2079 ilmneb tunnistajate ütlustest, et OÜ Sirglati nimel tegutsenud V. Baltšunas tegi regulaarselt töövõtulepingu lisadeks olevates riigihanke pakkumuses ja tehnilises kirjelduses märgitud töid. Tunnistajate ütluste kontekstis ei pea kohus määravaks vastustaja viidet, et OÜ Sirglat 2018. majandusaasta aruanne ei kajasta kirjeldatud tööde tegemist. Tunnistajate ütlusi arvestades ei pea kohus võimalikuks, et kaebaja ja OÜ Sirglati poolt üksnes tasustamist puudutavate lepingusätete teistmoodi tõlgendamise tõttu võiks jääda hüvitis Viivikonnas ja Sirgalas tehtud hooldustööde eest täielikult välja mõistmata. Samas tuleb kohtul arvestada ka V. Baltšunase ja T. Lillemetsa selgitustega, et mõned tööd võis V. Baltšunas varem ära teha, ehkki raha nende eest laekus hiljem, ning mõned tööd võis ta jätta hilisemaks ajaks, saades raha nende eest varem kätte. See võis tähendada, et mõned tööd võis ta ära teha ajal, kui Viivikonna ja Sirgala olid veel kaebaja koosseisus, kuid raha tasumine nende tööde eest võis jääda perioodi, kui Viivikonna ja Sirgala olid vastustaja koosseisus. Samuti võis see tähendada seda, et ta sai raha juba ette kätte tööde eest, mida ta plaanis teha pärast 6. juulit 2018. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole tehtud tööde ja nende väärtuse täpne kindlakstegemine enam mõistlikult võimalik. Kohtu otsustus alusetu rikastumise ulatuse ja põhjendatud hüvitise suuruse kohta saab praegusel juhul olla üksnes hinnanguline, arvestades kõiki tõendeid kogumis. Kohus peab eelnevalt esile toodud asjaolusid arvestades OÜ Sirglat poolt tehtud hooldustöödega seonduvat nõuet põhjendatuks 70% ulatuses, s.o summas 14 361,29 eurot. Vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu 163,33 eurot
23.Kaebaja selgitas, et Keskkonnaamet väljastas talle 5. mail 2014 vee erikasutusloa nr L.VV/324719 Viivikonnas ja Sirgalas põhjaveevõtuks üle 5 m3/ööpäevas ning heitvee juhtimiseks suublasse (nähtub ka Keskkonnaameti 27. augusti 2018. a kirjast nr 14-6/18/13771-2; II kd, tl 184). Kaebaja tasus selle eest vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu. Kaebaja jätkas nende tasude maksmist ka pärast 21. oktoobrit 2017 kuni 2018. a kolmanda kvartali lõpuni. Kaebaja nõuab vastustajalt sellel ajavahemikul tasutud vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu 163,33 euro hüvitamist.
24.KOKS § 6 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus korraldada vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Alates 21. oktoobrist 2017 tuli Viivikonnas ja Sirgalas seda kohustust täita vastustajal. Selle kohustuse täitmiseks tuli vastustajal muu hulgas hankida Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. Vastustaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks vastava loa endale 21. oktoobriks 2017 hankinud ja selle alusel ise tasunud kaebaja viidatud perioodil vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu. Kaebaja esitas kohtule Keskkonnaameti 27. augusti 2018. a kirja nr 14-6/18/13771-2, kust nähtub, et kirja koostamise seisuga oli Viivikonna ja Sirgala territooriume puudutav vee erikasutusluba veel kaebaja nimel ning kaebajale väljastatud vee erikasutusloa hilisem ümbervormistamine vastustaja nimele toimus kaebaja ja Keskkonnaameti initsiatiivil. Vastustaja viide KeTS § 5 lõikele 1 ei lükka ümber seda seisukohta, et KOKS § 6 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmiseks oleks vastustaja pidanud alates 21. oktoobrist 2017 ise endale vee erikasutusloa hankima. Kuna vastustaja seda ei teinud ja vee erikasutusluba oli jätkuvalt kaebaja nimel, tasus kaebaja KeTS § 5 lõike 1 alusel edasi ka vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu, ehkki KOKS § 6 lõikest 1 tulenevalt ei olnud tal enam kohustust Viivikonnas ja Sirgalas veevarustust ja kanalisatsiooni korraldada. See et vee erikasutusluba oli jätkuvalt kaebaja nimel, ei vabastanud vastustajat KOKS § 6 lõikest 1 tulenevast kohustusest korraldada ise alates 21. oktoobrist 2017 Viivikonnas ja Sirgalas veevarustust ja kanalisatsiooni ning teha selleks vajalikud toimingud ja kulutused. Samuti ei vabastanud vastustajat nende kohustuste täitmisest teistsugune õiguslik arusaam olukorrast ega vajalike asjade omandiõiguse puudumine. Oma kohustuste täitmiseks tuli vastustajal muu hulgas hankida vajalikud omandiõigused.
3-19-2079
25.Vastustaja märkis, et OÜ Sirglat kui Viivikonna ja Sirgala piirkonna vee-ettevõtja oleks pidanud ise tasuma vee erikasutusloaga seonduvad tasud.
26.Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. juuni 2008. a otsusega nr 291 määrati OÜ Sirglat Viivikonna linnaosas vee-ettevõtjaks (III kd, tl 6). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 10 lõige 1 sätestab, et vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale ning valla- või linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule. ÜVVKS § 142 kohaselt tuleb vee-ettevõtjal veeteenuse hind kooskõlastada olenevalt asjaoludest kas Konkurentsiameti või valla- või linnavalitsusega. ÜVVKS § 14 lõike 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tegevuskulude katmine, investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedija ohutusnõuete täitmine, põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Kohus palus 7. mai 2021. a istungil kaebajal esitada kohtule ÜVVKS § 10 lõikes 1 nimetatud leping, s.o kaebaja ja OÜ Sirglat vahel sõlmitud haldusleping, et teha kindlaks, kas ja kuidas on selles reguleeritud tasumise kohustusi. Kaebaja esitas kohtule 18. veebruaril 2014 kaebaja ja OÜ Sirglat vahel sõlmitud üürilepingu (III kd, tl 7‒8p). Lepinguga anti OÜ-le Sirglat üürile kaebaja omandis olevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Leping ei reguleeri, kellel on kohustus tasuda vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu. Kaebaja esitas kohtule ka OÜ Sirglat 11. märtsi 2010. a taotluse veehinna kooskõlastamiseks (III kd, tl 12‒12p) ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 13. aprilli 2010. a korralduse nr 243 veehinna kooskõlastamise kohta (III kd, tl 37). Taotluses on OÜ Sirglat muu hulgas näidanud oma kuluna vee erikasutusõiguse tasu, viidates teatistele nr V 6-11/12002-2, V 6-11/18591-2, V 6-11/30856-2 ja V 6-11/6369-2. Kaebaja esitas osutatud teatised kohtule. Tegu on Keskkonnaameti makseteatistega, kus on 2009. a iga kvartali eest nõutud vee erikasutusõiguse tasu vahemikus 438‒1664 krooni. Veesaastetasu nõutud pole. Seega on OÜ Sirglat veehinna kooskõlastamise taotluses kajastanud oma kuluna vee erikasutusõiguse tasu iga kvartali kohta vahemikus 27,99‒106,35 eurot (summad kroonides jagatud 15,6466-ga). See jääb samasse suurusjärku, kui oli vee erikasutusõiguse tasu Viivikonna ja Sirgala osas 2017. ja 2018. a kvartalites. Kuna vee erikasutusõiguse tasu kui OÜ Sirglat kulu on arvestatud veehinna kujundamisel, pidi see kulu jääma ka lõppastmes OÜ Sirglat kanda. Seetõttu ei saa kaebaja vee erikasutusõiguse tasu vastustajalt nõuda. Kuna OÜ Sirglat pole aga veesaastetasu veehinna kooskõlastamise taotluses kajastanud, on kaebaja nõue vastustaja vastu veesaastetasu puudutavas osas põhjendatud. Kaebaja on kohtule esitanud veesaastetasu deklaratsioonid ja tasude maksmist kinnitavad maksekorraldused (I kd, tl 128‒134, 136‒138p, 140‒143p, 145‒146). Nendest nähtub, et kaebaja on 21. oktoobrist 2017 kuni 2018. a kolmanda kvartali lõpuni tasunud veesaastetasu 28,21 eurot (4,79+6,21+8,30+8,91). Elektrienergia ja võrguteenuse eest tasutud 3440,10 eurot
27.Kaebaja selgitas, et tal olid juba enne 21. oktoobrit 2017 sõlmitud lepingud Alexela Energia AS-iga elektrienergia ja OÜ-ga VKG Elektrivõrgud võrguteenuse ostmiseks, et tagada Viivikonnas ja Sirgalas tänavavalgustus ning Viivikonnas kanalisatsiooni puhastusseadmete
3-19-2079 toimimine. Kaebaja jätkas nende lepingute alusel elektrienergia ja võrguteenuse ostmist ka pärast 21. oktoobrit 2017 kuni 31. jaanuarini 2018. Kaebaja nõuab vastustajalt perioodil 21. oktoober 2017 kuni 31. jaanuar 2018 elektrienergia ja võrguteenuse eest tasutud 3440,10 euro hüvitamist.
28.KOKS § 6 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus korraldada vallas või linnas kommunaalmajandust ja kanalisatsiooni. Kommunaalmajandus hõlmab ka tänavavalgustust. Alates 21. oktoobrist 2017 tuli Viivikonnas ja Sirgalas tänavavalgustust ja kanalisatsiooni korraldada vastustajal. Selle kohustuse täitmiseks tuli vastustajal võtta üle senised või sõlmida uued lepingud, hankida vajalikud omandiõigused jne. Kui vastustaja seda ei teinud, siis see ei vabasta teda KOKS § 6 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisest. Samuti ei vabastanud vastustajat nende kohustuste täitmisest teistsugune õiguslik arusaam olukorrast ega vajalike asjade omandiõiguse puudumine. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks perioodil 21. oktoober 2017 kuni 31. jaanuar 2018 ise korraldanud Viivikonnas ja Sirgalas tänavavalgustust ja kanalisatsiooni ning teinud selleks kulutusi. Kaebaja on aga kohtule esitanud tõendid, soovides nendega tõendada, et ta täitis sel perioodil vastustaja eest ise KOKS § 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi korraldada tänavavalgustust ja kanalisatsiooni ning tegi selleks kulutusi, ehkki ta ei olnud selleks kohustatud. Kaebajale ei saa kulutuste tegemist ette heita olukorras, kus vastustaja ei asunud ise nimetatud kohustusi täitma. Kaebaja on põhjendatult osutanud sellele, et eelkõige tuli lähtuda Viivikonna ja Sirgala elanike huvidest, tagamaks neile vajalikud avalikud teenused.
Kaebaja esitas kohtule Alexela Energia AS-i ja OÜ VKG Elektrivõrgud arved.
Alexela Energia AS-i arvest nr 112017020405 (I kd, tl 152‒167) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒31. oktoober 2017 eest tarbimiskohas Sirgala, Vaivara vald, Ida-Viru maakond 38ZEE07600582-F tasumisele 77,296 eurot; tarbimiskohas Ruudu tn 4, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE-07600586-3 tasumisele 1,248 eurot; tarbimiskohas tänavavalgustus, Kohtla-Järve Viivikonna 38ZEE-07633301-L tasumisele 94,738 eurot. Alexela Energia AS-i arvest nr 112017029171 (I kd, tl 170‒170p) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒31. oktoober 2017 eest tarbimiskohas Rahu põik 0, Kohtla-Järve Viivikonna 38ZEE-07633300-O tasumisele 159,556 eurot. Alexela Energia AS-i arvest nr 122017013141 (I kd, tl 179‒194) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒30. november 2017 eest tarbimiskohas Sirgala, Vaivara vald, Ida-Viru maakond 38ZEE-07600582-F tasumisele 89,638 eurot; tarbimiskohas Ruudu tn 4, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE-07600586-3 tasumisele 1,180 eurot; tarbimiskohas tänavavalgustus, Kohtla-Järve Viivikonna 38ZEE-07633301-L tasumisele 109,267 eurot. Alexela Energia AS-i arvest nr 122017032559 nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒30. november 2017 eest tarbimiskohas Rahu põik 0, Kohtla-Järve Viivikonna 38ZEE-07633300-O tasumisele 163,29 eurot. Alexela Energia AS-i arvest nr 012018022516 (I kd, tl 206‒221) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒31. detsember 2017 eest tarbimiskohas Sirgala, Vaivara vald, Ida-Viru maakond 38ZEE-07600582-F tasumisele 95,664 eurot; tarbimiskohas Ruudu tn 4, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE-07600586-3 tasumisele 1,145 eurot; tarbimiskohas tänavavalgustus, Kohtla-Järve Viivikonna 38ZEE-07633301-L tasumisele 121,126 eurot. Alexela Energia AS-i arvest nr 012018029833 (I kd, tl 224‒224p) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒31. detsember 2017 eest tarbimiskohas Rahu põik 0, Kohtla-Järve Viivikonna 38ZEE07633300-O tasumisele 173,14 eurot. Alexela Energia AS-i arvest nr 022018012952 (I kd, tl 233‒248) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒31. jaanuar 2018 eest tarbimiskohas Sirgala, Vaivara vald, Ida-Viru maakond 38ZEE-07600582-F tasumisele 97,922 eurot; tarbimiskohas Ruudu tn 4, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE-07600586-3 tasumisele 1,234 eurot; tarbimiskohas tänavavalgustus, Kohtla-Järve Viivikonna 38ZEE-07633301-L tasumisele
3-19-2079 121,960 eurot. Alexela Energia AS-i arvest nr 022018035080 (I kd, tl 251‒251p) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒31. jaanuar 2018 eest tarbimiskohas Rahu põik 0, Kohtla-Järve Viivikonna 38ZEE-07633300-O tasumisele 178,82 eurot. Kohtule on esitatud ka vastavate arvete tasumist tõendavad maksekorraldused (I kd, tl 168, 171, 195, 198, 222, 225, 249, 252). OÜ VKG Elektrivõrgud arvest nr 71 7325 9477 (I kd, tl 173‒173p) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒31. oktoober 2017 eest tarbimiskohas Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE07600582-F tasumisele 152,56 eurot; tarbimiskohas Ruudu tn 4, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE-07600586-3 tasumisele 2,09 eurot; tarbimiskohas tänavavalgustus, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa 38ZEE-07633301-L tasumisele 164,70 eurot. OÜ VKG Elektrivõrgud arvest nr 71 7329 1024 (I kd, tl 176) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒31. oktoober 2017 eest tarbimiskohas Rahu põik 0, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa 38ZEE-07633300-O tasumisele 263,32 eurot. OÜ VKG Elektrivõrgud arvest nr 71 7358 2513 (I kd, tl 200‒200p) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒30. november 2017 eest tarbimiskohas Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE-07600582-F tasumisele 169,64 eurot; tarbimiskohas Ruudu tn 4, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE-07600586-3 tasumisele 1,98 eurot; tarbimiskohas tänavavalgustus, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa 38ZEE-07633301-L tasumisele 185,40 eurot. OÜ VKG Elektrivõrgud arvest nr 71 7381 7589 (I kd, tl 203) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒30. november 2017 eest tarbimiskohas Rahu põik 0, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa 38ZEE-07633300-O tasumisele 266,70 eurot. OÜ VKG Elektrivõrgud arvest nr 71 8007 1402 (I kd, tl 227‒227p) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒31. detsember 2017 eest tarbimiskohas Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE-07600582-F tasumisele 186,48 eurot; tarbimiskohas Ruudu tn 4, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE07600586-3 tasumisele 2,06 eurot; tarbimiskohas tänavavalgustus, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa 38ZEE-07633301-L tasumisele 211,73 eurot. OÜ VKG Elektrivõrgud arvest nr 71 8031 1382 (I kd, tl 230) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒31. detsember 2017 eest tarbimiskohas Rahu põik 0, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa 38ZEE-07633300-O tasumisele 288,91 eurot. OÜ VKG Elektrivõrgud arvest nr 71 8042 2352 (I kd, tl 254‒254p) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒31. jaanuar 2018 eest tarbimiskohas Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE07600582-F tasumisele 175,74 eurot; tarbimiskohas Ruudu tn 4, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE-07600586-3 tasumisele 1,98 eurot; tarbimiskohas tänavavalgustus, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa 38ZEE-07633301-L tasumisele 197,94 eurot. OÜ VKG Elektrivõrgud arvest nr 71 8064 3157 (I kd, tl 257‒257p) nähtuvalt kuulus perioodi 1.‒31. jaanuar 2018 eest tarbimiskohas Rahu põik 0, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa 38ZEE07633300-O tasumisele 272,30 eurot. Kohtule on esitatud ka vastavate arvete tasumist tõendavad maksekorraldused (I kd, tl 174, 177, 201, 204, 228, 231, 255, 258). Arvetelt on võimalik tuvastada ka tarbitud elektrienergia hulka, mistõttu ei vasta tõele vastustaja väide, justkui poleks esitatud dokumentidest võimalik seda tuvastada.
30.Kaebaja selgitas, et Euroopa ühtse energiaturu protsesside, objektide ja osaliste identifitseerimiseks on ENTSO-E (elektri süsteemihaldurite ühendus) välja töötanud ühtse kodeerimise süsteemi (EIC - Energy Identification Coding). Süsteemi eesmärgiks on tagada harmoniseeritud elektroonne andmevahetus olukorras, kus turuosalistel on võimalus osaleda erinevatel turgudel (nt elektri- ja gaasiturul) ning süsteemioperaatorid peavad omavahel ning ka turuosaliste endiga nende kohta infot vahetama. Selles tulenevalt on peamine nõue EIC koodidele, et need on ajas stabiilsed. Tarbimiskoht on seotud mõõtepunkti EIC-koodiga. Alexela Energia AS-i ja OÜ VKG Elektrivõrgud arvetel on märgitud samasugused EIC-koodid (38ZEE-07600582-F, 38ZEE-07600586-3, 38ZEE-07633301-L, 38ZEE-07633300-O), mis kajastavad konkreetseid tarbimispunkte.
3-19-2079
31.Kaebaja esitas kohtule 2017. a juulis sõlmitud hankelepingu koos lisaga, mille alusel ta Alexela Energia AS-ilt elektrienergiat ostis (II kd, tl 151‒154p). Lepingu lisas on elektrienergiaga varustamise objektidena toodud ka tänavavalgustus Viivikonnas ja Sirgalas ning kanalisatsiooni puhastusseadmed Viivikonnas. Samuti on kaebaja kohtule esitanud OÜ VKG Elektrivõrgud arvetel viidatud müügilepingud nr 36025703, 36015661, 36025716 ja 36025680 (II kd, tl 140, 144, 146, 148). Kaebaja selgitas, et sõlmis 1. septembril 2002 elektrienergia ja võrguteenuse ostmiseks lepingud Aktsiaseltsiga Narva Elektrivõrk (edaspidi AS Narva Elektrivõrk), kuid Energiaturu Inspektsiooni 12. detsembri 2006. a otsuste nr 3-3/208 ja 3-3/209 alusel asus AS-i Narva Elektrivõrk asemel vastavat teenust kaebajale osutama OÜ VKG Elektrivõrgud (II kd, tl 192‒198p). Varem AS-iga Narva Elektrivõrk sõlmitud lepingud jäid kehtima ning OÜ VKG Elektrivõrgud täitis neid edasi. AS-iga Narva Elektrivõrk sõlmitud leping nr 4123006 (II kd, tl 140p‒141) puudutab tarbimiskohta tänavavalgustus aadressil Sirgala, Kohtla-Järve. OÜ VKG Elektrivõrgud jätkas selle lepingu täitmist, genereerides oma süsteemis lepingu uueks numbriks 36025703 ning märkides tarbimiskoha aadressiks Sirgala, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond (II kd, tl 140). OÜ VKG Elektrivõrgud arvetelt on näha, et leping nr 36025703 puudutab tarbimiskohta Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE07600582-F. Seega seondub tarbimiskoht EIC-koodiga 38ZEE-07600582-F tänavavalgustusega Sirgalas. AS-iga Narva Elektrivõrk sõlmitud leping nr 4123004 (II kd, tl 144p‒145) puudutab tarbimiskohta tänavavalgustus aadressil Ringi 4, Sirgala, Kohtla-Järve. OÜ VKG Elektrivõrgud jätkas selle lepingu täitmist, genereerides oma süsteemis lepingu uueks numbriks 36015661 ning märkides tarbimiskoha aadressiks Ringi 4, Sirgala, Kohtla-Järve (II kd, tl 144). OÜ VKG Elektrivõrgud arvetelt on näha, et leping nr 36015661 puudutab tarbimiskohta Ruudu tn 4, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Sirgal) 38ZEE-07600586-3. Kaebaja selgitas, et 30. oktoobril 2012 nimetati Ringi 4 ümber Ruudu 4. Seega seondub tarbimiskoht EIC-koodiga 38ZEE-07600586-3 tänavavalgustusega Sirgalas. AS-iga Narva Elektrivõrk sõlmitud leping nr 4123007 (II kd, tl 146p‒147) puudutab tarbimiskohta tänavavalgustus aadressil Viivikonna, Kohtla-Järve. OÜ VKG Elektrivõrgud jätkas selle lepingu täitmist, genereerides oma süsteemis lepingu uueks numbriks 36025716 ning märkides tarbimiskoha aadressiks Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond (II kd, tl 146). OÜ VKG Elektrivõrgud arvetelt on näha, et leping nr 36025716 puudutab tarbimiskohta tänavavalgustus, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa 38ZEE-07633301-L. Seega seondub tarbimiskoht EICkoodiga 38ZEE-07633301-L tänavavalgustusega Viivikonnas. AS-iga Narva Elektrivõrk sõlmitud leping nr 4123002 (II kd, tl 148p‒149) puudutab tarbimiskohta kanalisatsiooni puhastusseadmed aadressil Viivikonna, Kohtla-Järve. OÜ VKG Elektrivõrgud jätkas selle lepingu täitmist, genereerides oma süsteemis lepingu uueks numbriks 36025680 ning märkides tarbimiskoha aadressiks Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond (II kd, tl 148). OÜ VKG Elektrivõrgud arvetelt on näha, et leping nr 36025680 puudutab tarbimiskohta Rahu põik 0, Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa 38ZEE-07633300-O. Seega seondub tarbimiskoht EICkoodiga 38ZEE-07633300-O kanalisatsiooni puhastusseadmetega Viivikonnas. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele vastustaja väide, et esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada tarbimiskohta ning ükski leping ei seostu tarbimiskohtadega, millega seoses on vastustajale nõue esitatud.
32.Vastustaja viiteid sellele, et esitatud dokumentidest nähtuvalt on vastutavad isikud seoses elektrienergiaga muutunud, ei pea kohus praeguse vaidluse kontekstis asjassepuutuvateks.
33.Vastustaja osutas sellele, et OÜ Sirglat oli perioodil 21. oktoober 2017 kuni 31. jaanuar 2018 Viivikonnas ja Sirgalas vee-ettevõtja ning kuna ta oli veehinna kooskõlastamise taotluses kajastanud kulutusi elektrienergiale, pidanuks ta ise kanalisatsiooni puhastusseadmete elektrienergia ja võrguteenuse eest tasuma.
3-19-2079 OÜ Sirglat on veehinna kooskõlastamise taotluses kajastanud tõepoolest kulusid elektrienergiale, tehes viited arvetele nr 1870593, 1847915, 1897900, 1924052, 1951525, 1970848, 7090007401, 7090251480, 7090455875, 7100242541, 7100507642 ja 7100732970. Kaebaja esitas vastavad arved kohtule (III kd, tl 13‒33p). Kuna kaebajal oli juba alates 2002. aastast sõlmitud leping Viivikonna kanalisatsiooni puhastusseadmete varustamiseks elektrienergia ja võrguteenusega ning ta maksis nende eest ise, ei saanud sama tarbimiskoha osas OÜ Sirglat sõlmida paralleelset lepingut. OÜ Sirglat ei ole veehinna kooskõlastamise taotluses kajastanud arveid, mis on esitatud Viivikonna kanalisatsiooni puhastusseadmete elektrienergia ja võrguteenusega varustamise eest. OÜ Sirglat kajastatud arved puudutavad teisi tarbimiskohti. Seda järeldust kinnitab ka erinevus arvestite numbrites. Viivikonna kanalisatsiooni puhastusseadmete arvesti numbriks on kaebaja ja AS-i Narva Elektrivõrk vahel sõlmitud lepingus nr 4123002 märgitud 29286776. Sama arvesti number on märgitud ka kaebaja ja OÜ VKG Elektrivõrgud vahel kehtinud lepingus nr 36025680. 2017. ja 2018. a eest kaebajale esitatud OÜ VKG Elektrivõrgud arvetes on Viivikonna kanalisatsiooni puhastusseadmete arvesti numbriks märgitud 10030525. OÜ VKG Elektrivõrgud arvetel, mida OÜ Sirglat kajastas veehinna kooskõlastamise taotluses, ei ole märgitud arvesteid nr 29286776 ja 10030525. Ka kaebaja ja OÜ Sirglat vahel 18. veebruaril 2014 sõlmitud üürileping ei reguleeri, kes pidi tasuma kanalisatsiooni puhastusseadmete elektrienergia ja võrguteenuse eest. Vastustaja poolt 7. mai 2021. a istungil viidatud punkt 4.2.3 ei reguleeri elektri ja võrguteenusega seonduvat, vaid OÜ Sirglat üldist kohustust kasutada üürile võetud rajatisi sihipäraselt ning tagada veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust asuda seisukohale, et Viivikonna kanalisatsiooni puhastusseadmete elektrienergia ja võrguteenuse kulud pidid jääma lõppastmes OÜ Sirglat kanda.
34.Kõike eelnevat arvestades on kaebaja nõue vastustaja vastu elektrienergiat ja võrguteenust puudutavas osas põhjendatud. Kaebaja tasus perioodil 21. oktoober 2017 kuni 31. jaanuar 2018 elektrienergia eest Alexela Energia AS-ile 1272,491 eurot (118,105+363,375+391,075+399,936) ja võrguteenuse eest OÜ-le VKG Elektrivõrgud 2167,61 eurot (206,75+623,72+689,18+647,96), kokku seega 3440,10 eurot. Lõppjäreldus
35.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kaebaja on alates 21. oktoobrist 2017 täitnud vastustaja koosseisu üle läinud Viivikonnas ja Sirgalas KOKS § 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, teede korrashoidu, veevarustust ja kanalisatsiooni, ehkki ta ei olnud selleks õigustatud ega kohustatud. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta oleks vaatlusalustel ajavahemikel ise nimetatud kohustusi täitnud. Seega on vastustaja nimetatud kohustuste täitmata jätmise tõttu kaebaja arvelt kulusid kokku hoidnud, s.o alusetult rikastunud. Kohtu eelnevaid põhjendusi arvestades tuleb kaebaja tehtud kulutustest põhjendatuks pidada 17 829,60 eurot (14 361,29 + 28,21 + 3440,10). Teisisõnu on vastustaja kaebaja arvelt alusetult rikastunud 17 829,60 euro ulatuses. Seega tuleb kaebus osaliselt rahuldada ja vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 17 829,60 eurot. Menetluskulud
36.Kaebusest loobumise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lõike 7 esimene lause). HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lõige 2). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lõige 6).
3-19-2079
37.Kaebaja esitas algselt kohtule nõude summas 25 281,04 eurot. Kaebaja tasus sellelt nõudelt riigilõivu 750 eurot. Hiljem kaebaja loobus nõudest summas 1161,48 eurot. Lõplikuks nõudeks jäi seega 24 119,56 eurot. Selliselt nõudelt tuleks riigilõivu tasuda 723,59 eurot. Loobutud nõuet puudutavas osas tuleb riigilõiv summas 26,41 eurot (750-723,59) jätta kaebaja enda kanda (HKMS § 104 lõike 6 punkt 2). Kohus rahuldas kaebuse 17 829,60 euro ulatuses, s.o umbes 74% ulatuses. Seega tuleb riigilõivust 74% vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista, s.o 535,46 eurot (723,59×0,74). Ülejäänud osas jääb riigilõiv kaebaja enda kanda. Muid menetluskulusid kaebajal ei olnud.
38.Kohus leiab, et vastustaja õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud. Hoolimata asja suurest mahust ja kohtumenetluse kestusest on tegemist vaidlusega, mis ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamest (vaidlus puudutab KOKS § 6 lõikest 1 tulenevate kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuste täitmist). Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et haldusorganil ei ole küll keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid kohtuasi peab olema üldjuhul haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine kaebajalt. Vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Haldusorgan peab olema kohtus ise suuteline oma tegevust õigustama. Haldusorganil on võimalik otsustada, kas tema jaoks on mõistlikum kasutada välist õigusabi või näiteks luua kohtuvaidlustes osalemise võimekuse suurendamiseks uus ametikoht, kuid sellest otsusest ei saa sõltuda kaebaja kohustus hüvitada vastustajale õigusabikulud. Kaebust ei ole alust pidada pahatahtlikuks. Seetõttu jäävad vastustaja õigusabikulud HKMS § 109 lõike 6 alusel tema enda kanda. (Vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-11-1355, punkt 55.)
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2022 lahendis nr 3-19-2079 toodud muudatustega 21. juunil 2022.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.