lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2736/15

Teenistussuhted › Riigiteenistus

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2736/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Riigiteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1682
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ATS § 32 lg 10ATS § 2 lg 2HKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 260 lg 1Kaebuse nõue ja kaebeõigusHMS § 51 lg 1Haldusakti mõisteTMS § 1 lg 1Seadustiku reguleerimisala

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2736/18Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja18.02.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-25-2195/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja18.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2022, Tartu

Haldusasja number

3-21-2736

Haldusasi

Xi kaebus Viru Vangla direktori 8. novembri 2021. a teatise nr 3-8/32639-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus Kaebaja X esindaja v.adv Nele Tammemäe Vastustaja Viru Vangla esindaja Agu Rillo

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Viru Vangla määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2021. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta rahuldamata Xi esialgse õiguskaitse taotlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja oli teenistuses Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) juhataja ametikohal.
21.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 21.08.20263-26-1926/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2478/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-2474/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 10.08.20263-26-250/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1904/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.07.20263-26-1997/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
augustil 2020 saadeti kaebajale allkirjastamiseks koolituse leping „Teabe ja uurimisametniku õppekava“ kestvusega 24. august 2020 kuni 1. aprill 2021. Leping nägi muu hulgas ette kaebaja kohustuse töötada vastustaja juures vähemalt kaks aastat pärast koolituse läbimist (lepingu p 3.6.). Kaebaja allkirjastas lepingu samal päeval ja läbis koolituse. Viru Vangla direktori 6. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 3-363 vabastati kaebaja tema soovil teenistusest alates 9. oktoobrist 2021.
2.Vastustaja esitas 8. novembril 2021 kaebajale teatise nr 3-8/32639-1 koolituskulude hüvitamise kohta. Teatise kohaselt tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 32 lg-st 5 ja lepingu p-st 3.6. on kaebajal kohustas hüvitada vastustajale koolituse kulu 1950,92 euro ulatuses.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla direktori
8.novembri 2021. a haldusakti nr 3-8/32639 tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras

vaidlusaluse haldusakti jõustumiseni.

kehtivuse peatamist

halduskohtumenetlust lõpetava lahendi

4.Viru Vangla esitas seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta, milles palus jätta taotlus rahuldamata. Vastustaja asus seisukohale, et regulatiivsuse puudumise tõttu on 8. novembri 2021 teatis nr 3-8/32639-1 toiming, mitte haldusakt. Seega ei saa kaebaja nõuda selle tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist.
5.3. detsembri 2021. a määrusega Tartu Halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Viru Vangla direktori 8. novembri 2021. a haldusakti nr 3-8/32639-1 täitmise ja kehtivuse halduskohtumenetluse ajaks. Halduskohus selgitas, et analoogses haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus lubatavaks ametiasutuse juhi käskkirja vaidlustamist tühistamisnõudega osas, milles pandi isikule kohustuseks hüvitada ressursimahuka koolituse kulu vastavalt lisatud teatisele, olenemata sellest, et selline hüvitamisnõue on sundtäidetav vaid kohtuotsuse alusel. Puudub põhjus kalduda kõrvale olemasolevast kohtupraktikast. Vaatamata ATS § 32 lg-s 10 sätestatule, on kaebajale esitatud teatis sõltumata selle maksmapaneku võimatusest regulatiivne HMS § 51 lg-s 1 sätestatud tähenduses (sellega pannakse kaebajale kohustus tasuda koolituskulud), mistõttu on teatis halduskohtus vaidlustatav tühistamisnõude raames. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse raames taotleva abinõu kohaldamise vajadust sellega, et haldusakti täitmise peatamata jätmise tõttu hakkab vastustaja nõuet kohtu kaudu sisse nõudma ja sellega kaasnevad täiendavaid kulud seoses uue kohtumenetluse alustamisega. Kaebaja suhtes halduskohtumenetluse algatamine HKMS § 260 lg 1 alusel võib põhjustada kaebajale täiendavaid rahalisi kulutusi esindaja palkamiseks. Advokaadi palkamine kaebaja huvide kaitsmiseks kahes haldusasjas võib tekitada kaebajale suhteliselt raske majandusliku tagajärje. Seega saab jaatada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning avalik huvi ei kaalu kaebaja huvi üles.
6.Vastustaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2021. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vastu nõude esitamise aluseks saaks olla haldusleping nr 3-11/28204-1, mida praeguses asjas aga vaidlustatud ei ole. Sellist teatist, nagu vangla kaebajale esitas, õigusaktid ei reguleeri. Õiguslikus mõttes ei ole teatise esitamine kohustuslik. Vangla pidas teatise esitamist mõistlikuks, et teavitada kaebajat nõudesumma täpsest arvutuskäigust, samuti maksevõimalustest. Halduskohtu määrus ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele ega välista vangla poolt halduslepingu järgi nõutava summa sissenõudmiseks kohtu poole pöördumist. Kaebaja viidatud tagajärge – juhul kui vangla peaks pöörduma kohtusse, tuleks tal kanda õigusabikulusid, ei saa pidada raskeks tagajärjeks HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei ole oma väidet ka kuidagi põhistanud. Kui vangla peakski pöörduma kaebusega halduskohtusse, siis selles vaidluses oleks kohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus ning esindaja kasutamine ei oleks kohustuslik. Juhul kui kaebaja aga protsessid võidaks, oleks tal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist.
7.Vastuses määruskaebusele vaidleb kaebaja määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebaja selgitab, et sai vastustaja nõudest teadlikuks esmakordselt 9. novembril 2021, mil ta sai kätte vastustaja teatise koolituskulude hüvitamise kohta. Teatisega kohustati teda hüvitama koolituskulud 1950,92 eurot 30 päeva jooksul teatise kättesaamisest. Teatisele oli lisatud ka vaidlustamisviide. Seega on põhjendatud teatise vaidlustamine halduskohtus. Kui vangla peaks pöörduma kohtusse, tuleks kaebajal esmalt endal kanda õigusabikulud. Kui kaebaja menetluses osalemine oleks edukas, oleks tal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist vastustajalt, kuid menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni võib kuluda mitu aastat. Seega

langeks kulude kandmise koormus algselt siiski kaebajale. Keskmine õigusabikulu ühe kohtuvaidluse menetlemisel on suurusjärgus 10 000 eurot sõltuvalt vaidluse kestvusest, keerukusest ja kulust. Kaebaja, tema elukaaslane ja neljakuune laps elatuvad vanemahüvitisest, mille igakuiseks suuruseks on ca 2100 eurot. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine paneks kaebaja raskesse majanduslikku olukorda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Tulenevalt HKMS § 249 lg 1 ls-st 1 on esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine lubatud, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sätte kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seega üheaegselt nõutav, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine teeniks kaebuse eesmärki ning selle eesmärgi saavutamine kohtuotsusega oleks võimatu või ebamõistlikult koormav. Seetõttu ei saa esialgset õiguskaitset kohaldada eesmärgil, mille saavutamine kohtuotsusega ei ole võimalik.
10.Kaebaja esitas kaebuses tühistamisnõude, soovides lõpetada vastustaja esitatud võlateatise kehtivuse. Kaebaja hinnangul on teatis haldusakt. Kaebusest ja vastusest määruskaebusele võib aru saada, et kaebajat kallutas sellisele seisukohale asjaolu, et teatisest selgus esmakordselt võla olemasolu ja suurus, teatises on vaidlustamisviide ning sarnases asjas on Tallinna Ringkonnakohus pidanud tühistamisnõuet lubatavaks. Vaidlustatud määruses asus samale seisukohale ka halduskohus. Ringkonnakohus kaebaja ja halduskohtu seisukohta ei jaga.
11.Vastustaja on põhjendatult osutanud, et HMS § 51 lg 1 järgi on haldusakti olemuslikuks tunnuseks regulatiivsus, s.o suunatus isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Viru Vangla 8. novembri 2021. a teatis aga ei loonud kaebajale kohustust hüvitada vastustajale ressursimahuka koolituse kulud. Vastavalt ATS § 32 lg-le 2 ressursimahukal koolitusel osalemiseks võib sõlmida halduslepingu, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast koolituse lõppu ametiasutuses kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat. Sama paragrahvi viienda lõike järgi, kui ressursimahukal koolitusel osalemiseks on ametnikuga sõlmitud haldusleping, peab ametnik koolituskulud hüvitama proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötatud ajaga, kui ta vabastatakse teenistusest muu hulgas ATS §-s 87 (ametniku soovil) sätestatud juhul. Ametniku kohustus hüvitada ressursimahuka koolituse kulud tuleneb seega temaga sõlmitud halduslepingust koostoimes ATS § 32 lg-ga 5. Kohustuse maksmapanemiseks tuleb vastustajal aga pöörduda halduskohtusse (ATS § 32 lg 10). ATS § 2 lg 2 sätestab, et ATS regulatsiooni kohaldatakse vanglaametnikele eriseaduses sätestatud erisustega. Vangistusseaduses puudub eriregulatsioon ressursimahuka koolituse kulude hüvitamise osas. Samuti ei ole vangistusseadusega välistatud ATS § 32 kehtivust vanglaametnike teenistussuhetes. Vastavalt ka kaebaja võimalik kohustus hüvitada vastustajale koolitusega seotud kulud tuleneb vahetult ATS-st ja kaebajaga sõlmitud halduslepingust. Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kaebajale esitatud teatisel on toimingu tunnused. Teatisega üksnes edastati kaebajale informatsiooni nõude olemasolu, suuruse ja tasumise võimaluste kohta. Toiming ei saa kehtida, seepärast ei saa kohus toimingu kehtivust lõpetada ega peatada ning toimingut ei saa tühistamiskaebusega vaidlustada. Seetõttu ei saa sellist tagajärge olla ka kohtumenetluse ajal kaebaja õiguste esmaseks kaitseks kohaldataval meetmel.
12.Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et teatises on vaidlustamisviide. Vaidlustamisviite lisamine teatisele on küll eksitav, kuid sellest ei saa teha järeldust, et teatise edastamisega soovis vastustaja anda haldusakti ja luua kaebajale kohustuse kulude hüvitamiseks. Vaidlustamisviide üldise iseloomuga, osutades nii haldusakti kui ka toimingu vaidlustamise võimalusele. Teiseks võiks vaidlustamisviide küll osutada vastustaja kavatsustele

seoses teatisega, kuid ei saaks siiski muuta asjaolu, et kehtiva õiguse järgi on ressursimahuka koolituse kulude hüvitamise kohustuse aluseks seadus ja haldusleping. Ainuüksi vaidlustamisviite olemasolust ei tulene teatise regulatiivsus, kui teatis õigusnormidest tulenevalt ei ole suunatud kohustuse tekitamisele.

13.Samuti ei muuda ringkonnakohtu seisukohta jõustunud kohtulahend halduskohtu viidatud asjas nr 3-18-1497. Viidatud asjas oli vaidluse all kaitseväelase ametist vabastamisel kohustus hüvitada koolituskulud kaitseväele. Seda õigussuhet ei reguleeri ATS, vaid kaitseväeteenistuse seadus ning selle alusel kaitseministri 6. veebruari 2013. a määrusega nr 8 kinnitatud „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“. Sisulise erinevusena ei näe kaitseväeteenistuse seadus ette halduslepingu sõlmimist ressursimahukale koolitusele saatmisel. Seetõttu, vaatamata mõnetisele sarnasusele, ei ole kohtu seisukohad õiguse kohaldamise kohta teises kohtuasjas ülekantavad praegusele asjale.
14.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et vastustaja esitatud teatis ei ole halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustatav haldusakt ning vastavalt ei saa selle kehtivust ega täitmist peatada ka esialgse õiguskaitse korras.
15.Kaebaja on esialgse õiguskaitse kohaldamisega soovinud vältida menetluskulude tekkimist sellest, et vastustaja pöördub halduskohtusse võla sissenõudmiseks vastavalt ATS § 32 lg-le 10. Ringkonnakohus ei nõustus kaebaja ja halduskohtuga ka selles, et kaebajal esineb sellest tulenevalt esialgse õiguskaitse vajadus. Sõltumata sellest, millise õigusliku hinnangu käesolevas asjas annab kohus kaebaja ja vastustaja õigussuhtele, ei võta see vastustajalt õigust pöörduda halduskohtusse väidetava võlgnevuse sissenõudmiseks. Vastustaja õigus pöörduda kohtusse tuleneb vahetult seadusest. Seetõttu ei sõltu kohtusse pöördumise õigus vastustaja haldusakti(de) kehtivusest ja/või toimingu(te) õiguspärasusest. Nendele asjaoludele saab kohus anda hinnangu kohtumenetluses asja sisuliselt lahendades.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole teises võimalikus kohtuasjas hüpoteetiliselt tekkivate menetluskulude vältimine ka selliseks kaebaja õiguseks, mis iseenesest oleks käsitatav esialgse õiguskaitse vajadust tingiva kahjuliku tagajärjena HKMS § 249 lg 1 mõttes. Teise kohtuasja menetluskulud saavad halduskohtule esitatud kaebusega olla üksnes kaudses seoses. Nende suurus sõltub paljuski kaebajast endast. Ilmselt ülepaisutatud on kaebaja hinnang, et tavapäraselt ulatuvad õigusabikulud halduskohtumenetluses kümne tuhande euroni. Seejuures on kaebaja esitanud kohtuasjade omavahelise seose tagurpidiselt. Nimelt järeldub ATS § 32 lg-st 10, et kui vastustaja hinnangul on kaebajal kohustus hüvitada ressursimahuka koolituse kulu, siis selle võla sissenõudmisel on täitedokumendiks halduskohtu otsus, kuna seadus praegusel juhul ei näe ette võimalust pöörata nõue kaebaja vastu täitmisele vastustaja haldusakti ja/või halduslepingu alusel (TMS § 1 lg 1 p 21). Seetõttu olukorras, kus kaebaja hinnangul ei ole tal kohustust hüvitada vastustajale ressursimahuka koolituse kulu, puudus kaebajal vajadus pöörduda ise halduskohtusse oma õiguste kaitseks. Kaebaja saanuks esitada seisukoha nõude osas otse vastustajale ning, kui vastustaja seejärel siiski pidanuks nõuet põhjendatuks, siis halduskohtule vastustaja poolt algatatud kohtumenetluses. Seega tegelikkuses just praeguse kohtumenetluse võimalikud kulud olnuks välditavad ning kaebaja enda tegevus on loonud võimaluse kulude tekkimiseks kahest kohtumenetlusest ühe asemel.
17.Eeltoodud alusel rahuldab ringkonnakohus vastustaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu
3.detsembri 2021. a määruse ning teeb uue määruse, millega jätab rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.07.20263-25-4636/20Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.07.20263-26-1926/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium