Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535 tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks, muude käskkirjade tühistamiseks, Tartu Vangla kohustamiseks täita haldusmenetluse seadust ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Nikolai Lilitškini esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 30. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja palus tuvastada Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535, millega kaebajat karistati distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega, õigusvastasus ja see tühistada. Kaebaja palub tühistada ka ülejäänud, mille numbrid ei ole kaebajale teada. Lisaks taotles kaebaja Tartu Vangla kohustamist täita haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11, § 14 lg 2, § 38, § 36 ja § 21 ning mõista vanglalt välja hüvitis 6000 eurot. Kaebaja märkis, et kohustuslik kohtueelne menetlus on tal läbitud ning selgitas, et määratud karistus ei vasta psüühikahäiretega isikute kohtlemise standarditele ning on inimväärikust alandav. Koos kaebusega esitas N. Lilitškin esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535 täitmise peatamiseks ja kaebaja kartserisse paigutamise keelamiseks. Ka esitas N. Lilitškin taotluse riigi õigusabi saamiseks ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 5. jaanuari 2022. a määrusega N. Lilitškini kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks 4-päevase tähtaja. Lisaks jättis kohus N. Lilitškini riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3.N. Lilitškin esitas 14. jaanuaril 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse.
4.Tartu Halduskohus jättis 20. jaanuari 2022. a määrusega N. Lilitškini kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse teist korda käiguta, andes neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
5.N. Lilitškin esitas 31. jaanuaril 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse.
6.Vastusena kohtunõudele esitas Tartu Vangla 3. veebruaril 2022 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele ning kohtueelse menetluse dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtule esitatud kaebusest ja 31. jaanuari 2022. a puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt mõistab kohus, et N. Lilitškin on praeguses asjas esitanud kaebuse, milles nõuab: a. Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535 tühistamist; b. Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535 õigusvastasuse tuvastamist; c. Tartu Vangla kohustamist täita HMS § 11, § 14 lg 2, § 38, § 36 ja § 21; d. Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirjaga nr 6-2/535 kaebajale määratud karistus ei vasta standarditele ja karistus on kaebaja inimväärikust alandav; e. ülejäänud käskkirjade tühistamist. Lisaks mõistab kohus, et kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535 täitmise peatamist ja nimetatud käskkirja alusel kaebaja kartserisse paigutamise keelamist.
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
9.Kohus võtab esmalt seisukoha N. Lilitškini kaebuse osas, milles ta nõuab Tartu Vangla
20.detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535 tühistamist ja mittevaralise kahju hüvitamist (I) ning seejärel annab hinnangu esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõudele (II) ja nõudele, milles kaebaja nõuab ülejäänud käskkirjade tühistamist (III). Viimasena lahendab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (IV). I
10.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
11.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
12.Lähtudes vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või
vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
13.Tartu Vangla 3. veebruari 2022. a vastusest nähtuvalt ei ole N. Lilitškin esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses käskkirjaga nr 6-2/535. Samuti nähtub vangla vastusest, et kaebaja on esitanud Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535 peale vaide, mis on käesoleval hetkel veel vangla menetluses. Arvestades, et kaebaja esitas eelnimetatud vaide
24.jaanuaril 2022, pole möödunud ka VangS § 11 lg-s 3 vaide lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud tühistamis- ja hüvitamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse osas, milles ta nõuab Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535 tühistamist ja mittevaralise kahju hüvitamist, HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. II
15.Kohtu hinnangul tuleb N. Lilitškini kaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535 õigusvastasuse tuvastamist ja Tartu Vangla kohustamist täita HMS § 11, § 14 lg 2, § 38, § 36 ja § 21, tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
16.Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS § 44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus.
17.Kohus leiab, et õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki, milleks on Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535 kehtivuse kõrvaldamine. Kui kohus peaks tuvastama vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma.
18.Muuhulgas on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, esitades Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535 peale tühistamiskaebuse. Samas ei pea kohus võimalikuks käesoleval juhul suunata kaebajat vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 3 esitama mainitud tühistamisnõuet võttes arvesse, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus praeguseks hetkeks läbimata.
19.Lisaks on puudub kohtu hinnangul kaebajal kaebeõigus nõuda Tartu Vangla kohustamist täita HMS § 11, § 14 lg 2, § 38, § 36 ja § 21. Kohustamiskaebusega saab kaebaja nõuda konkreetse toimingu sooritamist ning kaebajal ei ole õigust nõuda vanglale abstraktse ettekirjutuse tegemist selle kohta, et vangla peab järgima HMS-s sätestatud nõudeid. N. Lilitškini kaebusest nähtub kaebaja tahe saavutada kohtu kaasabil vanglas õiguspärane olukord haldusmenetluse läbiviimisel, kuid selleks peaks kaebaja vaidlustama konkreetset vangla tegevust (haldusakti, vastust), mis tema õigusi riivab. Kohtul ei ole võimalik teha vanglale üldist laadi ettekirjutust selle kohta, kuidas kaebaja suhtes haldusmenetlust läbi viia.
III
20.Kaebaja palus lisaks kaebuse p-s 10 tühistada ülejäänud aktid.
21.Tartu Halduskohus jättis 5. jaanuari 2022. a määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta ning palus kaebajal mh täpsustada, milliseid haldusakte ta tühistamisnõudega vaidlustada soovib. Samuti tuli kaebajal esitada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist tõendavad dokumendid vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Kohus märkis, et kui kohtule ei ole esitatud andmeid vaidlusaluste haldusaktide kohta, ei ole kohtul võimalik haldusasja menetleda, sh koguda asjas vajalikke tõendeid. Tartu Halduskohus jättis 20. jaanuari 2022. a määrusega N. Lilitškini kaebuse teist korda käiguta ning kohustas kaebajat nelja päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.t esitama vastuse 5. jaanuari 2022. a määruses küsitule.
22.Kaebaja esitas 31. jaanuaril 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles rõhutas, et kohus on kohustatud täitma HKMS § 2 lg-t 4 ning omal initsiatiivil koguma tõendid vastustajalt, s.t mille eest ja kui palju on kaebajale kartserikaristus määratud ning miks, kuna avaldajal ei ole sellist informatsiooni. Kaebaja selgitas, et loogika on elementaarne, kui see oleks olemas, siis kaebaja kohtusse ei pöörduks.
23.HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Seega ei saa kohus asuda kaebaja asemel kaebust sisustama ning vaidluse eset määratlema.
24.Vaatamata kohtu nõudmisele ei ole kaebaja välja toodud vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetust, kuupäeva ja numbrit (HKMS § 38 lg 1 p 6). Kuna kaebus ei vasta HKMS § 38 lg 1 p-s 6 toodud nõudele, kaebaja ei ole seda puudust kõrvaldanud ning puudus takistab asja läbivaatamist, siis ei ole võimalik esitatud kaebust käsitletud osas menetleda.
25.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse osas, milles kaebaja nõuab muude käskkirjade tühistamist, HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
26.Seega kuulub N. Lilitškini kaebus tervikuna tagastamisele.
27.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
28.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. IV
29.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui
vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
30.N. Lilitškin on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-2/535 täitmise peatamiseks ja nimetatud käskkirja alusel kaebaja kartserisse paigutamise keelamiseks.
31.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kuigi taotlejal esines esialgse õiguskaitse vajadus ajal, mil ta esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, peab kohus taotluse lahendamisel lähtuma käesolevaks hetkeks muutunud asjaoludest.
32.Kuivõrd Tartu Vangla kinnitas 3. veebruaril 2022 kohtule esitatud vastuses, et peatas
2.veebruaril 2022 vaidemenetluse ajaks käskkirja nr 6-2/535 alusel N. Lilitškinile määratud kartserikaristuse täitmise, ei vaja kaebaja enam esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist. Seega on taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
33.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.