Maksuõigus › Maksuotsused

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.02.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-20-1976 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-1976 kasutatud arve puhul tegemist ettevõtlusega seotud kulutusega ja täitmata on tingimus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1). Kuna tehing on vormistatud eesmärgiga läbi viia pettus, ei ole tehingutele antud vorm kooskõlas nende tegeliku sisuga.

3-20-1976 eesmärgiga võimaldada viimasel omandada laenusaajalt tagatisvara, ning läbi arendustegevuse maksimeerida tagatisvara väärtus, võimaldamaks selle tulemusena saavutada laenuandja laenunõuete täitmine võimalikult suures ulatuses. Kehtiv õigus ei võimalda asetada maksukohustuslasele vastutust tehingu vastaspoole makseraskuste eest ega keela vara omandamist isikult, kes ei suuda või ei soovi täita vara müügitehinguga kaasnevaid (maksu)kohustusi kolmandate isikute ees korrektselt. Maksuotsusest ei selgu maksueelis, mille saavutamise nimel kaebaja väidetavalt maksupettuses osales. OÜ Aisa Villa deklareeritud käibemaksu tasumata jätmine ei ole kaebaja maksueelisena käsitatav. Arusaamatuks jääb, millisel moel muudab tasaarvestuse lubamatuks see, et osapooled olid omavahel seotud, teadlikud tehingu asjaoludest ega hinnanud tehingueelselt Aisa tn 13 kinnisasja. Osapoolte seotus ei oma maksuõiguslikku tähendust. Ebaselgeks jääb, keda on maksuhaldur lugenud omavahel seotuks. OÜ Aisa Villa kui müüja esindusõiguslike isikutega puudusid kaebajal seosed. Üksnes asjaolu, et OÜ Polar Finance oli müügilepingu sõlmimisele eelnevalt laenulepingu alusel OÜ-d Aisa Villa finantseerinud, ei võimalda käsitada neid omavahel seotud isikutena. Osapoolte teadlikkus tehingu asjaoludest ei võimalda käsitada tavapärast kinnisvara müügitehingut maksupettusena. Maksuhalduri seisukohad on vähemalt osaliselt vastuolulised, sest C-le heidetakse ette just müügilepingu sõlmimisele viinud läbirääkimistes mitteosalemist ja seda, et ta ei olnud tehingu asjaoludest teadlik. Kaebaja eesmärgiks oli Aisa tn 13 kinnistu omandamine. Kaebaja ei ole soovinud saavutada õigusvastaseid maksueeliseid ning seda pole ka tehtud. Maksuhaldur ei ole väitnud, et kaebaja vastutab OÜ Aisa Villa maksukohustuste täitmise eest. Kaebaja ei saanud rahalist kasu sellest, et OÜ Aisa Villa ei suutnud tasuda müügilepingu alusel deklareeritud käibemaksu. Kaebajal on õigus taotleda arve alusel deklareeritud sisendkäibemaksu tagastamist vaatamata asjaolule, kas OÜ Aisa Villa maksukohustusi täidab või mitte. Maksuhaldur ei selgita, kuidas soodustasid OÜ Aisa Villa maksukohustuste täitmata jätmist Aisa tn 13 kinnisasjaga seotud tehingud. Aisa tn 13 kinnisasi oli koormatud hüpoteekidega nende turuväärtust ületavas summas. Isegi juhul, kui Aisa tn 13 kinnisasi oleks realiseeritud täitemenetluse raames, ei oleks olnud võimalik müügitulemi arvel täita OÜ Aisa Villa maksukohustusi. Samuti jääb arusaamatuks see, milline oleks olnud OÜ Aisa Villa võimalik alternatiivne käitumismudel. Arusaamatu ning vastuolus tegelike asjaolude ja tõenditega on väide, et kaebaja ei ole tegelikkuses käibemaksukohustust kandnud. Maksuhaldur möönab ka ise, et kaebaja on OÜ Aisa Villa väljastatud arve (koos käibemaksuga) täies ulatuses (tasaarvestuse teel) tasunud. Maksuhaldur on jätnud eriarvamuse p-s 3.2 toodud kaebaja argumentidele suures osas vastamata. Maksuotsusest ei selgu, millisel moel võimaldab OÜ Aisa Villa poolt deklareeritud maksukohustuse täitmisega viivitusse sattumine või kaebaja ostuhinna tasumine tasaarvestuse teel jõuda järelduseni, et kaebaja on saanud maksueeliseid ning kaebaja KMS-s sätestatud õiguse realiseerimine viitab maksupettuse toimepanemisele. Kaebaja maksukohustuste kontekstis ei oma OÜ Aisa Villa majandustegevuse perspektiivid ja tulemuslikkus tähtsust. Samuti ei ole asjakohased maksuhalduri hinnangud OÜ Aisa Villa juhatuse liikme Y varasemale maksukäitumisele või usaldusväärsusele. Vastuolusid Z, Q ja C seletustes ei esine. Nimetatud isikud otsustasid panustada raskustesse sattunud Aisa tn 13 arendusprojekti päästmisesse. Ei ole midagi ebatavalist selles, et ei suudeta kuupäevalise täpsusega meenutada kõiki suuliselt toimunud arutelusid ja detaile. Kaebajale ei tulnud Aisa tn 13 kinnisasja omandamisega kaasa kohustusi. C kontrollis loovutamise lepingu 4(15)

3-20-1976 alusel kaebaja omandatud OÜ Polar Finance nõude tegelikkusele vastavust pangakonto põhiselt. Omandatud nõude kehtivust ja tegelikkusele vastavust kinnitas ka fakt, et OÜ Aisa Villa ei vaidlustanud vastava nõude kasutamist ostuhinna tasaarvestamiseks. Samuti ei ole maksuhaldur ise seadnud kahtluse alla seda, et OÜ Polar Finance andis OÜ-le Aisa Villa laenu ning laenulepingu alusel võlgnes OÜ Aisa Villa OÜ-le Polar Finance kokku 573 760,13 eurot. Arusaamatu on maksuhalduri väide, et ostuhind ei vasta kinnistu turuhinnale. Ostjale ei saa ette heita seda, et ta kasutab võimalust vara omandamiseks enda jaoks võimalikult soodsatel tingimustel. Q kui kaebaja esindaja teadlikkus müügilepingu esemeks oleva arendusprojekti ehitustehnilisest seisukorrast välistas vajaduse müügilepingu eseme seisukorra detailsemaks dokumenteerimiseks. Laenulepingu kirjaliku vormistamise aeg ei oma maksuõiguslikku tähtsust. Kolmanda isiku poolt ütluste andmisest keeldumine ei saa olla maksumenetlusele allutatud subjekti süüstav asjaolu. Arusaamatu on maksuotsuse väide (p 3.28), et kaebaja ei tea Aisa tn 13 kinnisasjale seatud hüpoteekidest tulenevaid kohustusi. Kaebajal puuduvad OÜ Randomer ees rahalised kohustused, mida hüpoteek võiks tagada. Maksuhalduri teoreetiline arutlus Aisa tn 13 arendusprojekti võimaliku kahjumlikkuse üle on ebaõige. Samuti on eksitavad ja ebaõiged selle toetuseks esitatud arvutused. Tegelikud finantsnäitajad ei toeta maksuhalduri seisukohti. Maksumenetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvalt puudub Y-l või OÜ-l Aisa Villa müügilepingu sõlmimise järgselt seos Aisa tn 13 arendusprojektiga. Maksuotsuses sisalduvad subjektiivsed negatiivsed hinnangud maksumenetluse osaliste ja nende esindajate suhtes. Tähelepanuta on jäetud tõendid. Maksuhaldur on põhjendusi esitamata jätnud kõrvale kõik kaebaja seisukohtasid toetavad asjaolud ja võtnud arvesse üksnes maksukohustust suurendavaid asjaolusid. Maksuotsus on oluliste motiveerimispuudustega, see ei sisalda faktilisi ja õiguslikke põhjendusi, mis võimaldaksid jõuda lõppjärelduseni maksupettuse toimepanemise ja kaebaja selles osalemise kohta. Maksuhaldur on taganud kaebajale võimaluse eriarvamuse esitamiseks üksnes formaalselt piiratud aja jooksul, mis ei olnud piisav asja materjalidega tutvumiseks ega muude menetlusõiguste teostamiseks. Maksuhaldur on ignoreerinud kaebaja maksumenetluses esitatud seisukohtasid. Seega ei ole kaebajale tagatud ärakuulamisõigust.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja on kasutanud Aisa tn 13 kinnistu omandamisel ära pahatahtlikult tehingu kujundamise võimalusi, mis tal avanesid maksueelise saamiseks viisil, et kaebaja jättis müüjale tegelikult käibemaksu tasumata. Maksuhaldur saab sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andmisest keelduda, kui ostja arvab sisendkäibemaksu maha, teades, et müüja jätab käibe deklareerimata ja käibemaksu tasumata (maksupettus). Tehingute skeem korraldati kaebaja kaasabil viisil, kus kaebajale loodi sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus, samas kui müüjale tekkivat käibemaksukohustust ei kavatsetudki tasuda. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb põhimõte, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamise eelduseks on ostja heausksus, kuid maksukohustuslane, kes on osalenud käibemaksupettuses, ei saa sellele õigusele tugineda. Maksuotsuses toodud põhjendustel on piisavalt alust heita kaebajale ette maksupettusest teadmist ja osavõttu ning keelduda sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamisest sel põhjusel. Asjaolu, et kaebaja on pärast Aisa tn 13 mõnede korterite võõrandamist tasumisele kuuluva käibemaksukohustuse täitnud, ei tähenda seda, et kaebaja tehingute ahelas Aisa tn 13 5(15)

3-20-1976 kinnisasjade soetamisel võis õiguspäraselt eeldada OÜ Aisa Villa 06.12.2019 arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse olemasolu. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja juhatuse liige ei osalenud sisuliselt 05.12.2019 ja 06.12.2019 tehingutes ega omanud ka edaspidi tegelikku kontrolli kaebaja tegevuse üle. Aisa tn 13 kinnisasjade soetamisel ei fikseeritud kinnisvaraarenduse tegelikku seisukorda ega tegelikku turuhinda. Seejuures võttis kaebaja enda kanda laenukohustuse OÜ Polar Finance ees, veendumata selles, kas ja kuidas on võimalik täita võõrandamata korterite osas võetud laenukohustust. Senini on müümata korterid nr 1 ja 5 ning korterite nr 2 ja 4 osas on endiselt kinnistusregistrisse kantud vaid eelmärge. Sellist kaebaja ostjana tegutsemist ei ole võimalik heauskseks pidada olukorras, kus kogu Aisa tn 13 kinnisvaraarenduse soetamismaksumus määrati kindlaks üksnes lähtudes OÜ Polar Finance huvidest saada tagasi investeeringuks kulutatud summa koos intressidega.

3-20-1976 Väiksema müügihinna korral oleks kaebaja väljavaated saada müüjalt oma ülejäänud võlg tagasi rahas olnud olematud. Suurema summa peale kortereid hinnata ei olnud aga kaebajal omalt poolt mingit majanduslikku huvi. Sel põhjusel ei olnud kaebaja seisukohast oluline selgitada välja korterite täpset turuväärtust ega fikseerida kinnisvara üleandmisaegset seisukorda, kuna see ei oleks lõppkokkuvõttes midagi muutnud. Kaebaja jaoks oli see „võta või jäta“ tehing, mitte tehing vabadel turutingimustel. Lisaks oli Q kaebaja esindajana teadlik arendusprojekti ehitustehnilisest seisukorrast. Vastustaja ei ole tõendanud, et korterid oleksid müüdud turuhinnast märkimisväärselt odavamalt või kallimalt. Kaebaja on esitanud Q tellitud LVM Kinnisvara OÜ koostatud eksperthinnangu nr 1429-20M, mille järgi oli Aisa tn 13 kinnistu turuväärtus 01.12.2019 seisuga 556 000 eurot ja lisatud on märge, et juhul, kui hinnale lisandub käibemaks, on see nimetatud turuväärtuse sees. Seega oli müügilepingus kokkulepitud ostuhind iseenesest vastavuses müügilepingu esemeks oleva kinnisasja turuväärtusega. Maksuhalduri vastuväited hinnale on paljasõnalised. Kui on adekvaatsed põhjused mõistmaks, kuidas kujunes müügihind (nagu see antud juhul on), ei viitaks ka turuhinnast erinev müügihind automaatselt maksupettusele. Kaebaja volitatud esindaja Z ei eitagi kaebaja seotust OÜ-ga Polar Finance. Z põhjendas kohtuistungil loogiliselt ära, miks soetati korteriomandid hoopis kaebaja nimele, ehkki laenuandja oli olnud OÜ Polar Finance. Z on OÜ Polar Finance juhatuse liikmena kontrollimenetluse käigus selgitanud, et ta ei olnud huvitatud Aisa tn 13 arendusprojekti lõpuleviimisest OÜ Polar Finance kaudu, kuna OÜ Polar Finance on tema valdusettevõte ega ole käibemaksukohustuslane, selle äriühingu kaudu juhib Z oma investeeringuid. Samuti põhjendas Z kohtuistungil, miks ta ei olnud ise kaebaja juhatuse liige, vaid volitatud esindaja. Peamine põhjus oli asjaolu, et tal oli plaanitud perega 2019. a oktoobri lõpus minna pikemale välisreisile (naasis detsembri lõpus 2019 ja lahkus uuesti jaanuari keskel 2020). Seetõttu volitas ta asjaajamise Q-le ja C-le. Z lisas, et ta ei saanudki maksumenetluses oma selgitusi anda, kuna 13.03.2020 kuulutati välja eriolukord ja maksumenetluses aeti asju edaspidi kirja teel. Z selgitas, et ta ei olnud vaatamata pikale ettevõtja karjäärile kunagi varem maksumenetluses osalenud, seetõttu ei osanud ta võtta maksumenetluses talle esitatud küsimusi piisavalt tõsiselt, et neile piisava täpsusega vastata. Need põhjendused tunduvad kohtule loogilised. C on kriminaalasjas X-XX-XXXX mõistetud 21.04.2015 süüdi maksukuriteos. Ette heidetud sündmused toimusid ca 15 aastat enne vaidlusalust maksumenetlust. Lisaks on C-l olnud seos maksuasjaga, mille kohta Tartu Halduskohus tegi 05.04.2010 otsuse. Käsitleti sündmusi kuni aastani 2006 ehk samuti ca 15 aastat enne vaidlusalust maksumenetlust. Sedavõrd kaua aega tagasi juhtunud sündmuste pinnalt ei olnud maksuhalduril põhjust lugeda C juhitud äriühingu tehtud tehinguid automaatselt maksupettuseks. Varasemad maksurikkumised on taustainfo, maksupettuse tuvastamiseks on aga vaja konkreetse tehingu kohta käivaid tõendeid, mida antud juhul ei ole. Kaebaja tegutses oma võla kättesaamiseks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Maksuhaldur ei ole võtnud arvesse seda, millised oleksid olnud reaalsed alternatiivid kaebaja käitumisele. Ainus mõeldav alternatiiv oleks olnud anda hüpoteegiga tagatud laenuleping kohtutäiturile sundtäitmiseks. Täitemenetluses oleks võlg nõutud sisse ikkagi kinnisasjade realiseerimise teel ja on põhjust eeldada, et sundmüügil oleks kinnisasja alghinnaks määratud hind, mis katab võla ja täituritasud. Täitemenetluses oleks kinnisasja realiseerimisest saadud summat vähendatud kohtutäituri tasude võrra. Teiste pakkumiste puudumisel oleks kaebaja saanud sissenõudjana korterid enampakkumisel endale osta. Kogu taoline asjade käik oleks võtnud märkimisväärselt aega ja kulutanud kaebaja raha, ei oleks aga andnud kaebajale praegu valitud kinnisvara ostuga mingeid eeliseid. Järelikult, kui võlgnik OÜ Aisa Villa oli ise nõus kaebajale korterid müüma, puudus kaebajal igasugune vajadus oma võlga kohtutäituri kaudu 7(15)

3-20-1976 välja nõudma hakata. Z selgitas kohtuistungil, et kui Y oli vahistatud, sai temaga kohtuda tema advokaat Anu Toomemägi, ning kaebaja poolelt paluti A. Toomemäel edastada Y-le teave, et parim oleks asi lahendadagi täitemenetluses. Seepeale oli A. Toomemägi pärast Y-ga vestlemist teatanud, et Y on müügiga ise nõus ja selle saaks tegelikult teha ka otse, ilma täitemenetluseta. Ükski seadus ei pane kohtutäiturile vara sundmüügi korral kohustusi seoses vara omaniku tasutava käibemaksuga. Kinnisasja sundmüük on üks selle võõrandamise viisidest ning ka sel juhul on müüjal ostjale arve esitamise ja uue kinnisasja müügi korral käibemaksu tasumise kohustus. Maksuhalduri huvid ei oleks olnud korteriomandite täitemenetluses müügi korral kuidagi paremini kaitstud. Müügihinna rahas tasumisel ei oleks miski garanteerinud seda, et rahalistes raskustes OÜ Aisa Villa oleks müügisummalt tasunud käibemaksu. Mõistetamatuks jääb maksuhalduri viide, et kaebaja ei olnud heauskne ostja. Pelgalt asjaolu, et ostja on teadlik müüja makseraskustest, ei tee teda pahauskseks ega veel vähem osaliseks maksupettuses. MTA ei ole suutnud näidata, et OÜ-l Aisa Villa või tema esindusõiguslikel isikutel oleks olnud kaebajaga maksupettusele viitav seos. Kohtule nähtuvad tavapärased äripartnerid, kes ei ole teinud teineteisele laenu andmise suhtes põhjendamatuid soodustusi. OÜ Polar Finance antud laenud olid tagatud piisavas ulatuses hüpoteekidega, OÜ Polar Finance valvas OÜ Aisa Villa arendustegevuse üle ja tegi selle raskuste ilmnemisel ülesandeks Q-le. Seetõttu ei oma ka tähtsust asjaolu, et kaebaja tundis OÜ Aisa Villa esindajat Y varasemast ajast. Z kinnitas kohtuistungil, et arendajaga suheldi pidevalt ja laenuraha anti arendajale etappide kaupa vastavalt sellele, mis oli valmis tehtud ja millised tööd ees ootasid. Isegi kui Z teadis Y õigusrikkumistest, ei mõjuta see antud juhul Aisa tn 13 korteriomandite müügitehingu tegelikkust. Kohus selgitas eelnevalt, milles seisnes eluline vajadus korteriomandite ostmiseks. Z selgitas istungil ka seda, et kuna Y oli temast ca 15 aastat noorem ja elas Pärnus, Z aga Tallinnas, ei olnud nende vahel mingit erilist tutvust ja ühist tausta, vaid ärialane suhe. Y äriühing oli Z-le kui OÜ Polar Finance esindajale pelgalt laenuklient. Enamat haldusasja materjalidest ka ei nähtu. Olemuslikke vastuolusid Z, Q ja C seletustes ei esine. Kõigi ütlustest nähtub soov päästa Aisa tn 13 arendusprojekt ja saada seeläbi tagasi kaebaja investeering. MTA on omistanud liiga palju tähtsust sellele, et asjaosalised ei ole suutnud kuupäevalise täpsusega meenutada kõiki suuliselt toimunud arutelusid ja detaile. OÜ Aisa Villa juhatuse liige Y keeldus maksumenetluses ütluste andmisest, viidates tema suhtes käimas olnud kriminaalasjale. Y-l oli selleks õigus ja sellest ei saa tuletada kaudset tõendit kaebaja osalemise kohta maksupettuses, kuna muud tõendid seda ei kinnita. Seda, et Y esitas alles 10.06.2020 kandeavalduse OÜ Aisa Villa aadressi muutmiseks, ei saa tõlgendada tema jätkuva seotusena Aisa tn 13 korteriomandite arendamisega, kuna muud asjaolud sellist seotust ei kinnita. Tõenäolisem seletus on see, et kuna OÜ Aisa Villa pärast korteriomandite võõrandamist reaalselt enam ei tegutsenud, ei omanud selle juriidilise aadressi õigsus Y jaoks sisulist tähtsust. Tõenditest ei nähtu, et OÜ Aisa Villa oleks olnud pärast Aisa tn 13 korteriomandite võõrandamist edaspidi nende arendamise ja müügiga seotud. Maksuotsusest ei selgu maksueelis, mille saavutamise nimel kaebaja väidetavalt maksupettuse toimepanemises oleks pidanud osalema. OÜ Aisa Villa poolt deklareeritud käibemaksu tasumata jätmine ei ole kaebaja maksueelisena käsitatav. Tuvastatud asjaoludel ei saa lugeda kaebajat vastutavaks selle eest, et OÜ Aisa Villa ei tasunud vaidlusalust käibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keeldumise aluseks ei ole asjaolu, kui ostja ostis vara makseraskustes olevalt müüjalt ja võis vähemalt eeldada, et müüja ei pruugi täita käibemaksu tasumise kohustust või vähemalt on tal sellega raskusi ja ta ei pruugi teha seda õigeaegselt. Sellist olukorda ei saa lugeda maksupettuseks. Vara omandamine võla katteks kui ainus viis 8(15)

3-20-1976 võla tagasisaamiseks on majanduslikult sedavõrd loogiline käitumine, et selle maksupettusena kvalifitseerimiseks oleks maksuhaldur pidanud ära näitama selle, et isikute ainus või peamine eesmärk sellise tehingu tegemiseks oligi maksueelise saamine ning selleks tegutseti koos koordineeritult. Maksuhaldur seda teinud ei ole. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9(15)

3-20-1976 Põhjendatud ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebaja tegutses oma võla kättesaamiseks kõige otstarbekamal viisil ja tal puudusid alternatiivid. Kaebaja omandas OÜ-lt Polar Finance nõude kaebaja vastu alles päev enne 06.12.2019 tehingut. Seega ei olnud kaebaja sund- ega „võta või jäta“ olukorras. Kaebaja omandas nõude täie teadmisega kõigist tehingu asjaoludest. Kui kaebaja olnuks sundolukorras oma võla kättesaamisel, osalenuks kaebaja juhatuse liige aktiivselt tehingu tingimuste kokkuleppimisel ja hinna kujundamisel. Aisa tn 13 kinnisvara arendusprojekti tehtud investeeringu tagasisaamisest oli huvitatud OÜ Polar Finance, mitte kaebaja. Kaebaja (ja finantsnõustajana tegutseva juhatuse liikme C) reaalne alternatiiv oleks olnud OÜ Aisa Villa nõuet mitte omandada. Eriti olukorras, kus nõude omandamisega kaasnevad reaalsed riskid. Seega ei ole õige kohtu järeldus, et kaebajal oli ainus mõeldav alternatiiv anda hüpoteegiga tagatud laenuleping kohtutäiturile sundtäitmiseks. Võimalik, et see oleks olnud üks alternatiividest OÜ Polar Finance jaoks, kuid mitte kaebaja jaoks. Oluline on, et kaebaja ei osalenud aktiivselt 06.12.2019 tehingu tingimuste kokku leppimises ega ka pärast tehingut Aisa tn 13 kinnistu arendamise tegelike kulude katmises, samuti kaebaja pangakonto käsutamises. Kõik need õigused realiseeris OÜ Polar Finance. Kaebajal puudus ka pärast Aisa tn 13 kinnistu omandamist ja Aisa tn 13 korteriomandite realiseerimist õigus saada arendusest kasumit. Üksnes kaebaja juhatuse liige võib saada teatud summa. Halduskohus samastab põhjendamatult OÜ Polar Finance huvid ja alternatiivid kaebaja huvide ja alternatiividega. Kaebajal puudus kohustus omandada OÜ Polar Finance nõue OÜ Aisa Villa vastu, samuti kohustus jääda Aisa 13 kinnistu arendamisel sõltuvaks OÜ Polar Finance finantseerimisest. See, et Z oli varasemalt kaebaja juhatuse liige, ei tähenda, et kaebaja pidanukski jääma Z ja tema äriühingute huvidest lähtuma. Halduskohus hindab põhjendamatult maksuotsuse järeldusi sõltuvalt sellest, millised on vara sundmüügi korral maksuhalduri võimalused saavutada tehingult käibemaksu laekumine. Asjaolu, et mõnikord võib jääda sellisel juhul müüjal tekkiv käibemaksukohustus täitmata, ei tähenda olukorda, kus ostjal tekiks sundmüüki alternatiiviks tuues õigustatult võimalus jätta teadlikult müüja ilma käibemaksukohustuse täitmise võimaluseta. Maksumenetluses kogutud tõendeid tuleb hinnata kogumis. Tuvastatud on 06.12.2019 tehingus osalejate teadlik tegutsemine viisil, kus tehingu tingimuste kokkuleppimise üheks osaks ongi olnud maksueelise saamine ja selle kaudu ka OÜ Aisa Villa projekti tasuvuse tagamine. Z ja Y varasemad omavahelised suhted võimaldasid kaebajat kaasates maksupettuse toime panna. Põhjendatud ei ole kohtu käsitlus seoses kaebajale maksueelise tekkimisega. Kaebaja ei omandanud Aisa tn 13 kinnistut oma võla katteks olukorras, kus ta omandas võlanõude alles päev enne kinnistu omandamist. Tähendust ei oma asjaolu, et kinnisvara omandati makseraskustes äriühingult. KMS ega käibemaksudirektiiv ei sätesta mingit erandit tehingu tegemisel makseraskustes äriühinguga ega vabasta ostjat makseraskustes äriühingule käibemaksu tasumisest. Kaebaja maksueeliseks on sisendkäibemaksu arvestamise õiguse saavutamine ning tagastusnõude esitamise õiguse omandamine OÜ Aisa Villa 06.12.2019 arve nr 1 alusel. Kaebajal ei olnud kaks päeva enne 06.12.2019 tehingut OÜ Aisa Villa vastu mingit võlanõuet ning kaebaja ei olnud sundolukorras. 06.12.2019 tehingu vormistamisega on pandud toime maksupettus, milles on käibemaksueelise saamise nimel vormistatud Aisa tn 13 kinnistu omandajaks äriühing, kelle juhatuse liige ei omanud kontrolli tehingutingimuste kokkuleppimise ega ka äriühingu edasise tegevuse ja rahaliste vahendite käsutamise üle. Halduskohus on C tegevusele hinnangu andmisel jätnud kõrvale maksuotsuse lisas 67 toodud asjaolud, sh asjaolud, mis puudutavad C mitteosalemist tehingutingimuste läbirääkimistel ning kaebaja üle kontrolli puudumises (kontrolliakti p 1.1.2.1).

10(15)

3-20-1976 Halduskohus ei ole kohtutoimikus olevaid tõendeid õigesti kirjeldanud. Näiteks on kohtuotsuse p-s 48 vääralt väidetud, et OÜ Aisa Villa oli võlgu ka OÜ-le Randomer. Ent OÜ Randomer kasuks oli Aisa tn 13 kinnistule seatud esimese järjekoha hüpoteek, tagamaks Polar Finance OÜ võlga OÜ Randomer ees. Y seotust Aisa tn 13 projektiga ei kinnita üksnes asjaolu, et ta esitas OÜ Aisa Villa aadressi muutmise taotluse alles 10.06.2020. Nimelt esitas Y MTA-le 10.02.2020 seletuse, et OÜ Aisa Villa ettevõtlus seisneb Aisa tn 13 korteriomandite müügis. MTA selgitab 20.12.2021 täiendavas seisukohas, et kontrollib 23.09.2021 korralduse nr 12.23/056441-1 alusel (lisa 1) kaebaja 2021. a aprilli- ja maikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Kontrollimenetluse käigus seni kogutud andmed ei kinnita asjaolu, et kaebaja on nimetatud maksustamisperioodidel oma käibemaksukohustusi korrektselt deklareerinud. Seega ei ole kaebaja ka Aisa tn 13 korterite võõrandamisel oma maksukohustusi korrektselt täitnud, mis omakorda seab kahtluse alla kaebaja heausksuse kinnistu omandamisel. MTA palub asja materjalide juurde võtta täiendava seisukoha lisad 2‒6. Tõendid on kogutud apellatsioonimenetluse ajal ning kummutavad kaebaja väite, nagu oleks kaebaja Aisa tn 13 korteriomandeid võõrandades vaieldamatult täitnud oma käibemaksukohustuse.

3-20-1976 võõrandamist hinnaga, mis oleks olnud madalam laenulepingust tulenevast võlgnevuse jäägist, st tal oli eesmärk võlgnevusest vabaneda. Kaebaja ei olnud samas valmis kaaluma kinnistu omandamist hinnaga, mis oleks olnud kõrgem kui kaebajale kuuluv rahaline nõue OÜ Aisa Villa vastu. Kompromiss saigi seisneda müügilepingu sõlmimises ostuhinnaga. Vale on maksuhalduri väide, nagu ei oleks Aisa tn 13 üleandmise seisuga 06.12.2019 vara tegelikku seisu ega turuhinda fikseeritud. MTA eirab järjekindlalt juba maksumenetluse raames esitatud ja 06.12.2019 koostatud kinnisasja seisukorra fikseerimise akti. Pahatahtlik ja vale on maksuhalduri väide, et kaebaja ei ole käibemaksu tasumiseks kulutusi teinud. Kaebaja on tasunud ostuhinna täies ulatuses ehk koos käibemaksuga. Vastustaja on esmakordselt alles apellatsioonkaebuses seadnud kahtluse alla Z sügisel 2019 välisriigis viibimise. See väide on tõendatud Z enda ütlustega. Seejuures ei ole Z väitnud, et ta ei ole varasemalt maksumenetluses osalenud ja seda pole tuvastatuks lugenud ka halduskohus. Eriolukorra tõttu ei olnud võimalik selgituste suuline andmine ning piirduda tuli kirjalike seletustega. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, milles seisneb maksueelise saamine. Samasugune kulu oleks kaebajale kaasnenud ka ostuhinna tasumisel rahas. Mõlemal juhul on õigus ostuhinnas sisalduva sisendkäibemaksu osas tagastusnõude esitamiseks. Samuti on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kaebajal sõltumata sellest, kas müügileping lugeda sõlmituks „sundolukorras“ või mitte. Kogutud tõendid ei toeta väidetava maksupettuse toimepanemist. OÜ Aisa Villa maksekäitumisega kaasnevate riskide või võimalike maksukohustuste panemine kaebajale ei ole õiguslikult võimalik. Kaebaja nõustub, et OÜ-l Aisa Villa ei olnud kohustusi Randomer OÜ ees, vaid Aisa tn 13 kinnistule Randomer OÜ kasuks seatud hüpoteek tagas tema nõudeid OÜ Polar Finance vastu. Samas ei oma need asjaolud praegusel juhul tähtsust ega toeta väiteid maksupettusest. Kaebaja palub jätta MTA täiendava seisukohaga koos esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata, sest need ei oma enam kui aasta varem tehtud maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas viitavad tõendid kaebaja poolt maksukohustuste ebakorrektsele täitmisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12(15)

3-20-1976

3-20-1976

14(15)

3-20-1976

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.