Osaühingu Polar Holding kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051553-28 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Osaühing Polar Holding, esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 28.01.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 11.09.2020 maksuotsus nr 12.2-3/051553-28.
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt Osaühingu Polar Holding kasuks välja menetluskulu 4782 eurot. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kontrollis 21.01.2020 teate nr 12.2-3/051553-1 ja 28.01.2020 korralduse nr 12.23/051553-2 alusel Osaühingu Polar Holding käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil detsember 2019.
2.Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 16.06.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/051553-26 (edaspidi: KA), mis on vaidlustatud maksuotsuse lahutamatu osa.
3.MTA nõuab 11.09.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051553-28 (edaspidi: MO) Osaühingult Polar Holding tagasi 15.05.2020 ettemaksukontole täidetud tagastusnõude 2019. a detsembri kohta summas 95 627,02 eurot. MTA põhjendas otsust järgmiselt. MTA tuvastas, et kaebajal puudus õigus Aisa Villa OÜ arvel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvamiseks, sest kaebaja osales teadlikult maksupettuse ahelas ning teadis, et arvele märgitud käibemaksu riigieelarvesse ei tasuta. MTA seisukoht tugineb järgneval: 1) Osaühing Polar Holding arvestas sisendkäibemaksu OÜ Aisa Villa arve alusel; 2) Aisa 13 kinnisvaraga tehtud tehinguga toimus maksupettus: a) OÜ Aisa Villa jättis käibemaksukohustuse tasumata, kuna Osaühing Polar Holding OÜ-le Aisa Villa käibemaksu reaalselt ei maksnud; b) OÜ Aisa Villa ei tasu võlga ka tulevikus; 3) Osaühingu Polar Holding juhatuse liige Elar Liblik ei osalenud tehingutingimuste läbirääkimistel; 4) Elar Liblikul puudub kontroll Osaühingu Polar Holding üle; 5) tehinguosalised annavad tehingu maksumusega seotud asjaolude kohta üksteisele vasturääkivaid ütlusi; 6) tehingu maksumuses ei arvestatud kinnisvara turuväärtusega; 7) tehinguosalistele ei olnud oluline fikseerida kinnisvara üleandmisaegset seisukorda; 8) Elar Libliku ütlused Osaühingu Polar Holding ja OÜ Polar Finance laenulepingu kohta on vastuolus MTA-le esitatud laenulepinguga; 9) OÜ Aisa Villa juhatuse liige Janar Kase keeldus ütluste andmisest; 10) Aisa 13 arendusprojekti potentsiaalne kahju andis ajendi maksupettuse korraldamiseks.
4.Osaühing Polar Holding teadis maksupettusest järgmistel põhjustel: 1) tehinguosalised on kauaaegsed tuttavad, kes on varemgi koos tegutsenud; 2) OÜ Aisa Villa on jätkuvalt seotud Aisa 13ga; 3) Osaühing Polar Holding ei olnud heauskne ostja; 4) Osaühing Polar Holding oli osaline tehingute ahelas, milles osapooled tegutsesid ühiselt käibemaksupettuse toimepanemise eesmärgil; 5) Elar Liblik on ka varem osalenud maksupettuses. Osaühing Polar Holding sai maksupettuses osalemisega maksueelise.
5.MTA ei sea kahtluse alla seda, et Osaühing Polar Holding soetas OÜ Aisa Villa 06.12.2019 arve nr 1 alusel kinnisvara aadressil Pärnu, Aisa 13. MTA tuvastas, et sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse taotluse aluseks olev tehing on seotud OÜ-s Aisa Villa toimepandud maksupettusega. Seega ei ole Osaühingul Polar Holding õigust sisendkäibemaksu maha arvata OÜ Aisa Villa 06.12.2019 arve nr 1 alusel summas 95 627,02 eurot, kuna täitmata on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused.
6.OÜ-le Aisa Villa tasaarvestamisega tasumine oli MTA hinnangul vaid üks paljudest asjaoludest, mis andsid aluse järeldusele maksupettuse toimumisest. Tasaarvestamine ilma reaalse raha liikumiseta oli üks maksupettust soodustavatest asjaoludest. Tehinguosalised teadsid, et OÜ Aisa Villa ei ole suuteline maksukohustust tasuma ja see lõi eelduse OÜ-s Aisa Villa maksupettuse korraldamiseks. Kasu said kaebaja ja OÜ Aisa Villa. Kaebaja sai käibemaksu riigilt tagasi küsida, OÜ Aisa Villa vabanes tema jaoks probleemsest arendusprojektist ja laenukohustusest. Kõiki Aisa 13 kinnisvaraga detsembris 2019 tehtud tehinguid on KA-s vaadeldud ühtse kogumina ja on KA-s nimetatud tehingute ahelaks.
7.MTA nõustub MO-s, et OÜ-l Aisa Villa oli kaebaja ees laenukohustus ja Aisa 13 kinnisvara oli koormatud hüpoteekidega. OÜ-l Aisa Villa on maksukohustus tasumata ja Aisa 13 kinnisvaraga seotud tehingud detsembris 2019 soodustasid seda. Kaebaja ei vastuta OÜ Aisa Villa
maksukohustuse eest, vaid vastustab selle eest, et deklareeris sisendkäibemaksu arve alusel, mis oli seotud tehinguga maksupettuses ja kaebaja teadis sellest.
8.MTA-l ei ole pretensioone kohustuste arveldamise meetodi kohta, vaid tasaarvestamise valimine andis ühe eelduse maksupettuse korraldamiseks. Kaebaja ei vastuta OÜ Aisa Villa täitmata maksukohustuse eest. Kaebajal ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata seetõttu, et ta teadlikult osales maksupettuses. MTA ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja soetas Aisa 13 kinnisvara turutingimustel. KA punkti 1.1.2.2 alapunktis 3 on toodud asjaolud, mille põhjal ei pea MTA kaebajat heauskseks ostjaks.
9.Potentsiaalne kahjum andis Aisa 13 kinnisvaraga seotud isikutele motiivi maksupettuse korraldamiseks ja selles osalemiseks. Projekti kahjumlikkus ei ole aluseks kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramisel. Projekti kahjumlikkust käsitab MTA asjaoluna, mis ajendas asjaosalisi maksupettusele.
10.Janek Kuke, Toomas Nõmmiku ja Elar Libliku pikaajaline tutvus ja koostöö eraldiseisva asjaoluna ei oma tähtsust, kuid kontekstis teiste KA-s kirjeldatud asjaoludega oli just pikaajaline ärialane koostöö, mis andis tehinguosalistele võimaluse ja teadmise võimalustest korraldada tehingus maksupettus vaid oma huve silmas pidades.
11.Tallinna Halduskohtule saabus 09.10.2020 Osaühingu Polar Holding kaebus MTA 11.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051553-28 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
12.OÜ Polar Finance ja OÜ Aisa Villa sõlmisid 26.03.2018 laenulepingu (edaspidi: AV laenuleping), mille alusel andis OÜ Polar Finance OÜ-le Aisa Villa laenu summas kuni 434 000 eurot. Laenulepingust tulenevate OÜ Aisa Villa kohustuste täitmise tagamiseks koormati Pärnus Aisa tn 13 asuv kinnistu esimese järjekoha hüpoteegiga summas 564 200 eurot OÜ Polar Finance kasuks. 05.12.2019 sõlmisid OÜ Polar Finance ja kaebaja nõude loovutamise lepingu nr 01/2019 (edaspidi: loovutamise leping), mille alusel loovutas OÜ Polar Finance kaebajale enda laenulepingust tulenevad rahalised nõuded OÜ Aisa Villa vastu summas 573 762,13 eurot. OÜ Polar Finance ja kaebaja sõlmisid 05.12.2019 laenulepingu (edaspidi: PH laenuleping), mille alusel vormistati laenuks ümber kaebaja loovutamise lepingu punktis 2.1 tulenev rahaline kohustus summas 573 762,13 eurot ning OÜ Polar Finance kohustus kaebajale andma täiendavalt laenu kokku summas kuni 775 000 eurot. 06.12.2019 omandas kaebaja OÜ-lt Aisa Villa Pärnus Aisa tn 13 kinnistu jagamise tulemusena moodustatud korteriomandid hinnaga 573 762,13 eurot. Kaebaja tasus ostuhinna täies ulatuses tasaarvestuse teel, tasaarvestades ostuhinnaga loovutamise lepingu alusel OÜ-lt Polar Finance omandatud rahalise nõude OÜ Aisa Villa vastu.
13.06.12.2019 väljastas OÜ Aisa Villa kaebajale arve nr 1 summas 573 762,13 eurot (sealhulgas käibemaks) viitega müügilepingu alusel tasumisele kuuluvale ostuhinnale (edaspidi: arve).
14.OÜ Aisa Villa ja kaebaja täitsid nõuetekohaselt enda deklareerimiskohustust ja kajastasid müügilepingu ja arve alusel enda detsembri 2019. a käibemaksudeklaratsioonides maksustava käibena ostuhinda netosummas 478 135,11 eurot.
15.Alates 06.12.2019 on kaebaja tegelenud Pärnus Aisa tn 13 asuva korterelamu ehitustööde korraldamise ning valminud korterite võõrandamisega.
16.Kuigi maksuhaldur möönab, et kaebaja on Aisa tn 13 kinnistu omandamisel käitunud õiguspäraselt, jõuab MTA õigusvastaselt järeldusele, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Maksuhalduri mõttekäik ei ole kontrollitav.
17.Vastavalt kaebaja esitatud LVM Kinnisvara OÜ poolt koostatud eksperthinnangule nr 1429-20M oli Aisa tn 13 kinnistu turuväärtus 01.12.2019 seisuga 556 000 eurot, st müügilepingus kokkulepitud ostuhind oli vastavuses müügilepingu esemeks oleva kinnisasja turuväärtusega.
18.Eraõigusliku võlasuhte raames ei saa võlausaldajale ette heita enda majanduslike huvide esiplaanile seadmist mh maksuhalduri huvide ees. Aisa tn 13 kinnistuga seotud tehingute majanduslik sisu ja lõpptulemus oleks olnud identne ka juhul, kui n-ö tavapärase müügitehingu asemel oleks tagatisvara suunatud OÜ Polar Finance enda nõuete rahuldamiseks sundmüüki läbi OÜ Aisa Villa laenulepingust tulenevaid nõudeid tagava ühishüpoteegi realiseerimise. Ka sel juhul oleks Aisa tn 13 müügitulemi arvel täidetud üksnes OÜ Polar Finance hüpoteegiga tagatud rahalised nõuded. OÜ-l Aisa Villa oleksid puudunud võimalused kasutada tagatisvara müügist kohtutäiturile laekunud vahendeid oma võimalike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute, sh maksuhalduri ees.
19.Janek Kukk on OÜ Polar Finance juhatuse liikmena kontrollimenetluse käigus selgitanud, et ta ei olnud huvitatud Aisa tn 13 arendusprojekti lõpuleviimisest OÜ Polar Finance kaudu, kuna OÜ Polar Finance ei ole käibemaksukohustuslane ning on valdusettevõte, mille kaudu Janek Kukk juhib oma erinevaid investeeringuid. Sel põhjusel soovis ta leida enda tutvusringkonnast usaldusväärset partnerit, kes viiks Aisa tn 13 arendusprojekti lõpule ja võimaldaks saavutada antud projektiga seoses väljastatud laenude tagastamise OÜ-le Polar Finance võimalikult suures ulatuses. Õiguslikult ei ole lubamatu lahendus, kus laenuandja loovutab oma laenunõude endaga seotud isikule eesmärgiga võimaldada viimasel omandada laenusaajalt tagatisvara ning läbi arendustegevuse maksimeerida tagatisvara väärtus võimaldamaks selle tulemusena saavutada laenuandja laenunõuete täitmine võimalikult suures ulatuses.
20.Kehtiv õigus ei võimalda asetada maksukohustuslasele vastutust tehingu vastaspoole makseraskuste eest ega keela vara omandamist isikult, kes ei suuda või ei soovi täita vara müügitehinguga kaasnevaid (maksu)kohustusi kolmandate isikute ees korrektselt. MO-st ei selgu, mis oli see maksueelis, mille saavutamise nimel kaebaja väidetavalt maksupettuse toimepanemises oleks pidanud osalema. OÜ Aisa Villa poolt deklareeritud käibemaksu tasumata jätmine ei ole kaebaja maksueelisena käsitletav.
21.Kaebajale jääb MO põhjendustest arusaamatuks, millisel moel muudab tasaarvestuse lubamatuks see, et osapooled oli omavahel seotud, teadlikud tehingu asjaoludest ning ei hinnatud tehingueelselt Aisa tn 13 kinnisasja. Osapoolte seotus maksuõiguslikku tähendust ei oma. Samas jääb ebaselgeks, keda maksuhaldur omavahel seotuks on lugenud. OÜ Aisa Villa kui müüja esindusõiguslike isikutega kaebajal seosed puudusid. Üksnes asjaolu, et OÜ Polar Finance oli müügilepingu sõlmimisele eelnevalt AV laenulepingu alusel OÜ-d Aisa Villa finantseerinud, ei võimalda käsitleda neid omavahel seotud isikutena. Osapoolte teadlikkus tehingu asjaoludest ei võimalda käsitleda tavapärast kinnisvara müügitehingut maksupettusena. Maksuhalduri seisukohad on vähemalt osaliselt vastuolulised, sest Elar Liblikule heidetakse ette just nimelt müügilepingu sõlmimisele viinud läbirääkimistes mitteosalemist ja seda, et ta ei olnud tehingu asjaoludest teadlik.
22.Kaebaja eesmärgiks oli Aisa tn 13 kinnistu omandamine. Samas ei ole kaebaja soovinud saavutada õigusvastaseid maksueeliseid ning seda pole ka tehtud. Maksuhaldur ei ole väitnud, et kaebaja vastutab OÜ Aisa Villa maksukohustuste täitmise eest. Seega kaebaja ei saanud rahalist kasu sellest, et OÜ Aisa Villa ei suutnud tasuda müügilepingu alusel deklareeritud käibemaksu. Kaebajal on õigus taotleda arve alusel deklareeritud sisendkäibemaksu tagastamist vaatamata asjaolule, kas OÜ Aisa Villa maksukohustusi täidab või mitte.
23.Maksuhaldur ei selgita MO-s, kuidas soodustasid OÜ Aisa Villa maksukohustuste täitmata jätmist Aisa tn 13 kinnisasjaga seotud tehingud. Aisa tn 13 kinnisasi oli koormatud hüpoteekidega nende turuväärtust ületavas summas. Isegi juhul, kui Aisa tn 13 kinnisasi oleks realiseeritud täitemenetluse raames, ei oleks olnud võimalik müügitulemi arvel täita OÜ Aisa Villa maksukohustusi. Samuti jääb arusaamatuks see, milline oleks olnud OÜ Aisa Villa võimalik
alternatiivne käitumismudel. Arusaamatu ning vastuolus tegelike asjaoludega ja tõenditega on maksuhalduri väide, mille kohaselt ei ole kaebaja tegelikkuses käibemaksukoormust kandnud. Maksuhaldur möönab ka ise, et kaebaja on OÜ Aisa Villa väljastatud arve (koos käibemaksuga) täies ulatuses (tasaarvestuse teel) tasunud.
24.Maksuhaldur on jätnud eriarvamuse punktis 3.2 toodud kaebaja argumentidele suures osas vastamata. MO-st ei selgu, millisel moel võimaldab OÜ Aisa Villa poolt deklareeritud maksukohustuse täitmisega viivitusse sattumine ja/või kaebaja ostuhinna tasumine tasaarvestuse teel jõuda järelduseni, et kaebaja on saanud maksueeliseid ning kaebaja KMS-s sätestatud õiguse realiseerimine viitab maksupettuse toimepanemisele.
25.MO punktides 3.10 ja 3.11 on käsitletud eriarvamuse punktides 3.3.1 kuni 3.3.4 esitatud seisukohtasid, kuid puudub põhjendus või analüüs. Kaebaja maksukohustuste kontekstis ei oma OÜ Aisa Villa majandustegevuse perspektiivid ja tulemuslikkus tähtsust. Samuti ei ole asjakohased maksuhalduri hinnangud OÜ Aisa Villa juhatuse liikme Janar Kase varasemale maksukäitumisele või usaldusväärsusele. Õiguslikult ei ole võimalik aga õigustada tehingu ühe osapoole seadusliku esindaja väidetavalt ebarahuldava maksukäitumisega tehingu vastaspoolele sisendkäibemaksu tagastamata jätmist.
26.Maksuhaldur ei ole selgitanud, millist tähtsust omab see, kas Elar Liblik osales vahetult müügilepingu sõlmimiseni viinud läbirääkimistel või mitte. Elar Liblik osales müügilepingu ja sellega seotud lepingute tingimuste osas peetud läbirääkimistes. Näilisi vastuolusid Janek Kuke, Toomas Nõmmiku ja Elar Libliku seletustes ei esine. Nimetatud isikud otsustasid panustada raskustesse sattunud Aisa tn 13 arendusprojekti päästmisesse. Ei ole midagi ebatavalist selles, et ei suudeta kuupäevalise täpsusega meenutada kõiki suuliselt toimunud arutelusid ja detaile. Kõrvutades Janek Kuke, Toomas Nõmmiku ja Elar Libliku poolt maksumenetluse käigus antud seletusi, tegutsesid nimetatud isikud heas usus eesmärgiga leida võimalus Aisa tn 13 arendusprojekti päästmiseks. MO-s puudub selgitus selle kohta, kuidas järeldub Elar Liblikul kaebaja üle kontrolli puudumisest see, et kaebajat on kasutatud maksupettuse toimepanemiseks.
27.Kaebajale ei tulnud Aisa tn 13 kinnisasja omandamisega kaasa kohustusi. Elar Liblik kontrollis loovutamise lepingu alusel kaebaja poolt omandatud OÜ Polar Finance nõude tegelikkusele vastavust pangakonto põhiselt. Omandatud nõude kehtivust ja tegelikkusele vastavust kinnitas ka fakt, et OÜ Aisa Villa ei vaidlustanud vastava nõude kasutamist ostuhinna tasaarvestamiseks. Samuti ei ole maksuhaldur ise seadnud kahtluse alla seda, et OÜ Polar Finance andis OÜ-le Aisa Villa laenu ning et AV laenulepingu alusel võlgnes OÜ Aisa Villa OÜ-le Polar Finance kokku 573 760,13 eurot.
28.Kaebajale jääb arusaamatuks, millele tuginedes väidab maksuhaldur, et ostuhind ei vasta Aisa tn 13 kinnistu turuhinnale. MO-s väidab maksuhaldur mh seda, et maksuhaldur ei seagi tegelikult kahtluse alla ostuhinna vastavust turuhinnale. Loogiliselt ei ole jälgitavad ka MO punktides 3.22 ja 3.23 toodud argumendid. Maksuhalduri väide, mille kohaselt ei seisnud OÜ Aisa Villa enda huvide eest, on vastuoluline ja ei põhine tõenditel. Ostjale ei saa ette heita seda, et ta kasutab võimalust vara omandamiseks enda jaoks võimalikult soodsatel tingimustel.
29.T. Nõmmiku kui kaebaja esindaja teadlikkus müügilepingu esemeks oleva arendusprojekti ehitustehnilisest seisukorrast välistas vajaduse müügilepingu eseme seisukorra detailsemaks dokumenteerimiseks. Kaebajal ei oleks olnud võimalik ostjana tugineda võimalikele puudustele, millest ta müügilepingu sõlmimise päeva seisuga teadlik oli.
30.MO punktis 3.25 toodud väited ei ole asjakohased. Maksuhaldur möönab ka ise, et laenulepingu kirjaliku vormistamise aeg ei oma maksuõiguslikku tähtsust.
31.Kaebaja ei saa sundida kolmandaid isikuid maksuhaldurile seletusi andma olukorras, kus vastavatel isikutel on MKS § 64 lg 1 p 6 alusel õigus ütluste andmisest keelduda. Kolmanda isiku poolt ütluste andmisest keeldumine ei saa olla maksumenetlusele allutatud subjekti süüstav asjaolu.
32.Kummastav on maksuhalduri etteheide, mille kohaselt ei ole aktis viidet ühelegi puudusele. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistele puudustele oleks pidanud osapooled aktis viitama juhul, kui OÜ Aisa Villa kui müüja ei tuvastanud vastutusalasse jäävaid puudusi üleandmise päeva seisuga.
33.MO punktides 3.27 kuni 3.30 on maksuhalduri argumendid vastuolulised, ei põhine tõenditel ning nende põhjal ei ole loogiliselt võimalik jõuda MO-s toodud lõppjäreldusteni. Kaebaja äririske ei mõjutanud see, kas OÜ Aisa Villa deklareerib müügilepingu alusel käibemaksu ja tasub või mitte. Kui OÜ Aisa Villa oleks maksukohustuse korrektselt täitnud, siis see ei oleks mõjutanud kaebaja Aisa tn 13 arendusprojekti lõpuleviimisega seotud kulude ega arendusprojekti realiseerimisest saadava tulu suurust.
34.Arusaamatu on MO punktis 3.28 toodud väide, et kaebaja ei tea Aisa tn 13 kinnisasjale seatud hüpoteekidest tulenevaid kohustusi. Kaebajal puuduvad OÜ Randomer ees rahalised kohustused, mida hüpoteek võiks tagada.
35.Maksuhalduri teoreetiline arutlus Aisa tn 13 arendusprojekti võimaliku kahjumlikkuse üle on ebaõige. Samuti on eksitavad ja ebaõiged selle toetuseks esitatud arvutused. Tegelikud finantsnäitajad maksuhalduri seisukohtasid ei toeta. Mistahes äritegevusega kaasnevad riskid, sh võimalus, et äritegevus osutub kahjumlikuks.
36.Kaebaja on lükanud eriarvamuses ümber kõik KA-s toodud väited OÜ Aisa Villa väidetava seotuse kohta Aisa tn 13 kinnistuga. Maksumenetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvalt puudub Janar Kasel ja/või OÜ-l Aisa Villa müügilepingu sõlmimise järgselt seos Aisa tn 13 arendusprojektiga. Sõltumata hinnangust Janar Kase motiividele ei ole võimalik Janar Kase tegevusest tuletada järeldust kaebaja osalemise kohta maksupettuse toimepanemises.
37.MO punktides 3.35 kuni 3.39 on maksuhaldur pealiskaudselt käsitlenud eriarvamuse punktides 3.14.1 kuni 3.14.7 toodud kaebaja seisukohtasid. MO-s ei sisaldu analüüsi, millest nähtuks argumenteeritud põhjused kaebajaga mittenõustumise kohta.
38.Kohtupraktika ei võimalda kvalifitseerida käibemaksupettuseks olukorda, kus müüja deklareerib korrektselt. Maksuhaldur ei ole vastavale argumendile vastanud. Samuti ei ole maksuhaldur selgitanud seda, millist maksuõiguslikku tähtsust omab see, kas ostja oli tehingu tegemise hetkel teadlik müüja maksuraskustest. Samuti ei ole MO-st võimalik aru saada, milles seisnes kaebaja poolt OÜ Aisa Villa maksuraskuste kohta teabe omamise ärakasutamine maksupettuse toimepanemiseks.
39.MO punktides 3.40 kuni 3.42 nõustub maksuhaldur eriarvamuses toodud kriitikaga KA osas ning möönab, et KA-s viidatud väidetavaid vastuolusid Janek Kuke, Toomas Nõmmiku ja Elar Libliku seletuste vahel ei esine. Samuti nõustub maksuhaldur, et tehingute tegemises varasemalt tuttavate isikutega ei ole midagi taunimisväärset.
40.MO punktis 3.43 ei ole uusi asjaolusid või põhjendusi võrreldes KA-s avaldatuga. Samuti ei vasta maksuhaldur eriarvamuse vastuväidetele ega põhjenda nendega mittenõustumist. Elar Liblikule väidetavad õigusrikkumised, mis pärinevad 10–15 aasta tagusest perioodist, ei ole enam tähtsad.
41.Maksuhaldur on taganud kaebajale võimaluse eriarvamuse esitamiseks üksnes formaalselt piiratud aja jooksul, mis ei olnud piisav asja materjalidega tutvumiseks ega muude menetlusõiguste teostamiseks. Maksuhaldur on ignoreerinud kaebaja maksumenetluses esitatud seisukohtasid. Seega ei ole kaebajale tagatud ärakuulamisõigust. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta asjaolud, mis ei toeta MO lõppjäreldusi. MO-s sisalduvad subjektiivsed negatiivsed hinnangud maksumenetluse osaliste ja nende esindajate suhtes. Tähelepanuta on jäetud tõendid. MO-s ei ole arvestatud MKS-is sätestatud maksuhalduri kohustustega, maksumenetlust ei ole läbiviidud objektiivselt. Maksuhaldur on põhjendusi esitamata jätnud kõrvale kõik kaebaja seisukohtasid toetavad asjaolud ja võtnud arvesse üksnes maksukohustust suurendavaid asjaolusid. MO on oluliste motiveerimispuuetega. MO
ei sisalda faktilisi ja õiguslikke põhjendusi, mis võimaldaksid jõuda MO-s toodud lõppjärelduseni maksupettuse toimepanemise ja/või kaebaja selles osalemise kohta.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
42.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja jääb kõigi MO-s toodud seisukohtade juurde. MO on õiguspärane haldusakt.
43.Kaebaja on kasutanud 06.12.2019 toimunud Aisa 13 kinnistu omandamisel ära pahatahtlikult tehingu kujundamise võimalusi, mis tal avanesid maksueelise saamiseks sellisel viisil, et kaebaja jättis ostjale tegelikult käibemaksu tasumata.
44.Maksuhaldur saab sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andmisest keelduda põhjusel, kus ostja arvab sisendkäibemaksu maha, teades, et müüja jätab käibe deklareerimata ja käibemaksu tasumata (maksupettus). Tehingute skeem korraldati kaebaja kaasabil viisil, kus kaebajale loodi sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus, samas kui müüjale tekkivat käibemaksukohustust ei kavatsetudki tasuda. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb põhimõte, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamise eelduseks on ostja heausksus, kuid maksukohustuslane, kes on osalenud käibemaksupettuses, sellele õigusele tugineda ei saa. MO-s toodud põhjendustel on piisavalt alust heita kaebajale ette maksupettusest teadmist ja osavõttu ning keelduda sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamisest sel põhjusel.
45.Asjaolu, et kaebaja on pärast Aisa 13 mõnede korterite võõrandamist tasumisele kuuluva käibemaksukohustuse täitnud, ei tähenda seda, et kaebaja tehingute ahelas Aisa 13 kinnisasjade soetamisel (05.12.2019 ja 06.12.2019 tehingute tulemusena) võis õiguspäraselt eeldada Aisa Villa OÜ 06.12.2019 arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse olemasolu. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja juhatuse liige 05.12.2019 ja 06.12.2019 tehingutes sisuliselt ei osalenud ega omanud ka edaspidi tegelikku kontrolli kaebaja tegevuse üle. Aisa 13 kinnisasjade soetamisel ei fikseeritud kinnisvaraarenduse tegelikku seisukorda ega tegelikku turuhinda. Seejuures võttis kaebaja enda kanda laenukohustuse Polar Finance OÜ ees, veendumata selles, kas ja kuidas on võimalik täita võõrandamata korterite osas võetud laenukohustust. Senini on täielikult müümata korterid nr 1 ja 5 ning korterite nr 2 ja 4 osas on endiselt kinnistusregistrisse kantud vaid eelmärge. Sellist kaebaja ostjana tegutsemist ei ole võimalik heauskseks pidada olukorras, kus kogu Aisa 13 kinnisvaraarenduse soetamismaksumus määrati kindlaks üksnes lähtudes Polar Finance OÜ huvidest saada tagasi investeeringuks kulutatud summa koos intressidega.
KOHTU PÕHJENDUSED
46.Maksuotsus tuleb tühistada. MTA nõue, et kaebaja oleks pidanud Aisa tn 13 korteriomandite ostuhinna tasaarveldamisele lisaks tasuma müüjale käibemaksu osa rahas, et müüja oleks saanud selle arvelt tasuda riigile käibemaksu, ei põhine kehtival õigusel. Puudub alus väita, et kaebaja oleks pannud toime maksupettust ja tal oli õigus vaidlusaluselt Aisa Villa OÜ arvelt sisendkäibemaks maha arvata.
47.MTA ei sea kahtluse alla seda, et 05.12.2019 seisuga võlgnes OÜ Aisa Villa OÜ-le Polar Finance vähemalt 573 762,13 eurot. See võlgnevus tulenes OÜ Polar Finance Aisa tn 13 asuva kinnisvara arendamiseks antud laenudest OÜ-le Aisa Villa. Tunnistaja Janek Kukk põhjendas muuhulgas kohtuistungil veenvalt ära, miks ja millistel tingimustel kaebaja OÜ-le Aisa Villa laenu andis. Laenusuhe oli tegelik ja mitte fiktiivne.
48.05.12.2019 sõlmisid OÜ Polar Finance ja kaebaja nõude loovutamise lepingu nr 01/2019, mille alusel loovutas OÜ Polar Finance kaebajale enda laenulepingutest tulenevad rahalised nõuded OÜ Aisa Villa vastu summas 573 762,13 eurot. Eriarvamuse p-s 3.2.6. on kaebaja pikemalt selgitanud, miks nõude loovutamise leping oli nii kaebaja kui ka OÜ Aisa Villa jaoks majanduslikult parim
lahendus, kuna OÜ Aisa Villa oli võlgu ka OÜ-le Randomer ja Aisa tn 13 kinnisasjal oli OÜ Randomer kasuks selle laenu tagamiseks hüpoteek.
49.MTA ei sea kahtluse alla seda, et Osaühing Polar Holding ostis 06.12.2019 OÜ-lt Aisa Villa 573 762,13 euro eest Pärnus Aisa tn 13 korteriomandid. OÜ Aisa Villa väljastas kaebajale tehingu kohta 06.12.2019 arve nr 1, millele oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt lisatud käibemaks. Vaidlust ei ole selles, et müügihinnale käibemaks lisada tuli. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja on käibemaksukohustuslane ning et korteriomandid soetati tema maksustatava käibe tarbeks.
50.Ei ole vaidlust, et kaebaja omandas OÜ-lt Aisa Villa korteriomandid 573 762,13 euro suuruse võla katteks (p-s 48 nimetatud nõude loovutamise leping) ning seetõttu reaalselt raha OÜ-le Aisa Villa ei tasunud, kuna müügihind tasaarveldati võlgnevusega vastavalt VÕS § 197 lg 1 . MO-s ei ole seda kahtluse alla seatud. Maksuseadustes ei ole sätet, mis keelaks sisendkäibemaksuga maksustatavat tehingut tasaarveldada kogu hinna ulatuses. Maksuhalduri nõue, et kaebaja oleks pidanud tasuma käibemaksu osa OÜ-le Aisa Villa rahas, ei tulene ühestki õigusnormist.
51.Samuti ei ole vaidlust selles, et Aisa Villa OÜ oli makseraskustes ja ei olnud suutnud kaebajale võlga tasuda, samuti oli ta raskustes Aisa tn 13 korterite arendamisel, lisaks vahistati Aisa Villa OÜ juhatuse liige Janar Kask 28.10.2019. Kaebajaga seotud äriühing OÜ Polar Finance soovis oma laenu tagasi saada, kuid see oli osutunud majanduslikult keeruliseks. Nõude loovutamise ja müügilepingu sõlmimine olukorra lahendusena 5 nädalat peale OÜ Aira Villa juhatuse liikme vahistamist on loogilisel ajateljel. Nii Janek Kukk, Toomas Nõmmik kui ka Elar Liblik on oma seletustes maksuhaldurile selgitanud, et Aisa tn 13 kinnistu omandamist arutati esmakordselt umbes kuu aega enne lepingute sõlmimiseni jõudmist.
52.Kuna oli selge, et müüja Aisa Villa OÜ ainus vara olid Aisa tn 13 korterid, ning Janar Kask oli soostunud võõrandama Aisa Villa OÜ omandis olevad korterid võla katteks, tegutsesid nii OÜ Polar Finance kui ka kaebaja majanduslikult loogiliselt, leppides müüjaga müügihinnaks kokku võlajäägile vastava summa. Seda selgitas Janek Kukk ka istungil (protokoll al 11.21). Väiksema müügihinna korral oleks kaebaja väljavaated saada müüjalt oma ülejäänud võlga tagasi rahas olnud olematud. Suurema summa peale kortereid hinnata ei olnud aga kaebajal omalt poolt mingit majanduslikku huvi. Sel põhjusel ei olnud kaebaja seisukohast oluline selgitada välja korterite täpset turuväärtust. Samal põhjusel ei olnud kaebaja jaoks oluline fikseerida kinnisvara üleandmisaegset seisukorda, kuna see ei oleks lõppkokkuvõttes midagi muutnud. Kaebaja jaoks oli see „võta või jäta“ tehing, mitte tehing vabadel turutingimustel. Lisaks oli T. Nõmmik kui kaebaja esindaja teadlik arendusprojekti ehitustehnilisest seisukorrast.
53.Peale selle ei ole vastustaja kohtule tõendanud, et korterid oleksid müüdud turuhinnast märkimisväärselt odavamalt või kallimalt. Vastustaja on esitanud vaid väite, et korterite hind ei pruugi vastata turuhinnale. Kaebaja on esitanud Toomas Nõmmiku tellitud LVM Kinnisvara OÜ poolt koostatud eksperthinnangu nr 1429-20M, mille järgi oli Aisa tn 13 kinnistu turuväärtus 01.12.2019 seisuga 556 000 eurot ja lisatud on märge, et juhul, kui hinnale lisandub käibemaks, on see nimetatud turuväärtuse sees (MO lisa 60). Seega oli müügilepingus kokkulepitud ostuhind iseenesest vastavuses müügilepingu esemeks oleva kinnisasja turuväärtusega. Maksuhalduri vastuväited hinnale on paljasõnalised. Pealegi, kui on adekvaatseid põhjused mõistmaks, kuidas kujunes müügihind (nagu see antud juhul on), ei viitaks ka turuhinnast erinev müügihind automaatselt maksupettusele.
54.Kaebaja volitatud esindaja Janek Kukk ei eitagi kaebaja seotust OÜ-ga Polar Finance. Janek Kukk põhjendas kohtuistungil loogiliselt ära, miks korteriomandid soetati hoopis kaebaja nimele, ehkki laenuandja oli olnud OÜ Polar Finance. Janek Kukk on OÜ Polar Finance juhatuse liikmena kontrollimenetluse käigus selgitanud, et ta ei olnud huvitatud Aisa tn 13 arendusprojekti lõpuleviimisest OÜ Polar Finance kaudu, kuna OÜ Polar Finance on tema valdusettevõte ning ei ole käibemaksukohustuslane, selle äriühingu kaudu juhib Janek Kukk oma erinevaid investeeringuid.
55.Samuti põhjendas Janek Kukk kohtuistungil (protokoll al 11.11), miks ta ei olnud ise kaebaja juhatuse liige, vaid volitatud esindaja. Peamine põhjus oli asjaolu, et tal oli plaanitud perega 2019. a oktoobri lõpus minna pikemale välisreisile (naasis detsembri lõpus 2019 ja lahkus uuesti jaanuari keskel 2020). Seetõttu volitas ta asjaajamise Toomas Nõmmikule ja Elar Liblikule. Janek Kukk lisas (protokoll al 11.15), et ta ei saanudki maksumenetluses oma selgitusi anda, kuna 13.03.2020 kuulutati välja eriolukord ja maksumenetluses aeti asju edaspidi kirja teel. Janek Kukk selgitas samas, et ta ei olnud vaatamata pikale ettevõtja karjäärile kunagi varem maksumenetluses osalenud, seetõttu ei osanud ta ka võtta maksumenetluses talle esitatud küsimusi piisavalt tõsiselt, et neile piisava täpsusega vastata. Need põhjendused tunduvad kohtule loogilised.
56.Elar Liblik on kriminaalasjas 1-14-6179 mõistetud 21.04.2015 süüdi maksukuritoes. Ette heidetud sündmused toimusid ca 15 aastat enne vaidlusalust maksumenetlust. Lisaks on Elar Liblikul olnud seos maksuasjaga, mille kohta Tartu Halduskohus tegi 5.04.2010 otsuse. Käsitleti sündmusi kuni aastani 2006 ehk samuti ca 15 aastat enne vaidlusalust maksumenetlust. Kohus leiab, et sedavõrd kaua aega tagasi juhtunud sündmuste pinnalt ei olnud maksuhalduril põhjust lugeda Elar Libliku juhitud äriühingu tehtud tehinguid automaatselt maksupettuseks. Varasemad maksurikkumised on taustainfo, maksupettuse tuvastamiseks on aga vaja konkreetse tehingu kohta käivaid tõendeid, mida antud juhul ei ole.
57.Kohtu hinnangul tegutses kaebaja oma võla kättesaamiseks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Maksuhaldur ei ole võtnud arvesse seda, millised oleksid olnud tema hinnangul reaalsed alternatiivid kaebaja käitumisele. Ainus mõeldav alternatiiv oleks olnud anda hüpoteegiga tagatud laenuleping kohtutäiturile sundtäitmiseks. Täitemenetluses oleks võlg nõutud sisse ikkagi kinnisasjade realiseerimise teel ja on põhjust eeldada, et sundmüügil oleks kinnisasja alghinnaks määratud hind, mis katab võla ja täituritasud. Täitemenetluses oleks kinnisasja realiseerimisest saadud summat vähendatud kohtutäituri tasude võrra. Teiste pakkumiste puudumisel oleks kaebaja saanud sissenõudjana korterid enampakkumisel endale osta. Kogu taoline asjade käik oleks võtnud märkimisväärselt aega ja kulutanud kaebaja raha, ei oleks aga andnud kaebajale praegu valitud kinnisvara ostuga mingeid eeliseid. Järelikult kui võlgnik Aisa Villa OÜ oli ise nõus kaebajale korterid müüma, siis puudus kaebajal igasugune vajadus oma võlga kohtutäituri kaudu välja nõudma hakata. Janek Kukk selgitas kohtuistungil (protokoll al 11.09), et kui Janar Kask oli vahistatud, sai temaga kohtuda tema advokaat Anu Toomemägi, ning kaebaja poolelt paluti Anu Toomemäel edastada Janar Kasele teave, et parim oleks asi lahendadagi täitemenetluses. Seepeale oli Anu Toomemägi peale Janar Kasega vestlemist teatanud, et Janar Kask on müügiga ise nõus ja selle saaks tegelikult teha ka otse, ilma täitemenetluseta. Janek Kukk lisas kohtuistungil, et oleks ta ette kujutanud järgnevat maksumenetlust, oleks ta vaatamata täituritasudele siiski eelistanud Aisa 13 kinnisvara ostmist täitemenetluses, kuid ta ei näinud sellist asja ette.
58.Lisaks on maksuhaldur jätnud tähelepanuta väga olulise asja. Nimelt ei pane ükski seadus kohtutäiturile vara sundmüügi korral kohustusi seoses vara omaniku tasutava käibemaksuga. Kinnisasja sundmüük on üks selle võõrandamise viisidest ning ka sel juhul on müüjal ostjale arve esitamise ja uue kinnisasja müügi korral käibemaksu tasumise kohustus. Maksuhalduri huvid ei oleks olnud korteriomandite täitemenetluses müügi korral kuidagi paremini kaitstud.
59.Müügihinna rahas tasumisel ei oleks miski siiski garanteerinud seda, et rahalistes raskustes Aisa Villa OÜ müügisummalt käibemaksu tasunud oleks. Ostjale ei saa panna täielikku vastutust selle eest, et müüja käibemaksu tasub. Kohtule jääb mõistetamatuks maksuhalduri viide, et Osaühing Polar Holding ei olnud heauskne ostja. Samamoodi peaks lugema pahauskseks ka vara enampakkumisel või muul viisil makseraskustes olevatelt äriühingutelt vara ostvaid isikuid. Pelgalt asjaolu, et ostja on teadlik müüja makseraskustest, ei tee teda pahauskseks ega veel vähem osaliseks maksupettuses.
60.MTA ei ole suutnud näidata, et OÜ-l Aisa Villa või tema esindusõiguslikel isikutel oleks olnud kaebajaga maksupettusele viitav seos. Kohtule nähtuvad tavapärased äripartnerid, kes ei ole teinud teineteisele laenu andmise suhtes põhjendamatuid soodustusi. Kaebaja antud laenud olid tagatud piisavas ulatuses hüpoteekidega, kaebaja valvas OÜ Aisa Villa arendustegevuse üle ja tegi selle raskuste ilmnemisel ülesandeks Toomas Nõmmikule. Seetõttu ei oma ka tähtsust asjaolu, et kaebaja tundis OÜ Aisa Villa esindajat Janar Kaske varasemast ajast. Janek Kukk kinnitas kohtuistungil, et arendajaga suheldi pidevalt ja laenuraha anti arendajale etappide kaupa vastavalt sellele, mis oli valmis tehtud ja millised tööd ees ootasid. Isegi kui Janek Kukk teadis Janar Kase õigusrikkumistest, ei mõjuta selline teadmine antud juhul Aisa 13 korteriomandite müügitehingule tegelikkust. Kohus selgitas eelnevates punktides, milles seisnes eluline vajadus korteriomandite endale ostmiseks. Janek Kukk selgitas istungil ka seda (protokoll al 11.19), et kuna Janar Kask oli temast ca 15 aastat noorem ja elas Pärnus, Janek Kukk on aga Tallinnast, ei olnud nende vahel mingit erilist tutvust ja ühist tausta, vaid ärialane suhe. Janar Kase firma oli Janek Kukele kui Polar Finance OÜ esindajale pelgalt laenuklient. Enamat haldusasja materjalidest ka ei nähtu.
61.Olemuslikke vastuolusid Janek Kuke, Toomas Nõmmiku ja Elar Libliku seletustes kohtu hinnangul ei esine. Kõigi ütlustest nähtub soov päästa Aisa tn 13 arendusprojekt ja saada seeläbi tagasi kaebaja investeering. MTA on omistanud liiga palju tähtsust sellele, et asjaosalised ei ole suutnud kuupäevalise täpsusega meenutada kõiki suuliselt toimunud arutelusid ja detaile. MO punktids 3.41 nõustub maksuhaldur eriarvamuses toodud kriitikaga KA osas ning möönab, et KA-s viidatud vastuolud Janek Kuke, Toomas Nõmmiku ja Elar Libliku seletuste vahel ei ole märkimisväärsed.
62.OÜ Aisa Villa juhatuse liige Janar Kask keeldus maksumenetluses ütluste andmisest, viidates tema suhtes käimas olnud kriminaalasjale. Janar Kasel oli selleks õigus ja sellest ei saa tuletada kaudset tõendit kaebaja osalemise kohta maksupettuses, kuna muud tõendid seda ei kinnita.
63.Seda, et Janar Kask esitas alles 10.06.2020 kandeavalduse OÜ Aisa Villa aadressi muutmiseks, ei saa tõlgendada kui Janar Kase jätkuvat seotust Aisa tn 13 korteriomandite arendamisega, kuna muud asjaolud sellist seotust ei kinnita. Tõenäolisem seletus on see, et kuna OÜ Aisa Villa peale korteriomandite võõrandamist reaalselt enam ei tegutsenud, ei omanud selle juriidilise aadressi õigsus Janar Kase jaoks sisulist tähtsust. Tõenditest ei nähtu, et OÜ Aisa Villa oleks olnud peale Aisa tn 13 korteriomandite võõrandamist edaspidi nende arendamise ja müügiga seotud.
64.Puudub alus lugeda Elar Libliku 16.01.2020 päringut MTA-le vaidlusaluselt tehingult käibemaksu arvestamise või mittearvestamise kohta kaudse tõendina soovi kohta korraldada maksupettust.
65.MO-st ei selgu, mis oli see maksueelis, mille saavutamise nimel kaebaja väidetavalt maksupettuse toimepanemises oleks pidanud osalema. OÜ Aisa Villa poolt deklareeritud käibemaksu tasumata jätmine ei ole kaebaja maksueelisena käsitletav. Tuvastatud asjaoludel ei saa lugeda kaebajat vastutavaks selle eest, et Aisa Villa OÜ vaidlusalust käibemaksu ei tasunud. MTA-l ei ole alust väita, et kaebaja jättis ostjale käibemaksu tasumata, kuna kogu arvele märgitud ostusumma koos käibemaksuga loeti tasutuks tasaarveldamise teel. Ükski õigusakt ei keelanud sellist tegevust. Maksuhaldur ei ole korrektne, väites, et ta saab sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andmisest keelduda põhjusel, kus ostja arvab sisendkäibemaksu maha, teades, et müüja jätab käibe deklareerimata ja käibemaksu tasumata (maksupettus). Sisendkäibemaksu mahaarvamise keeldumise aluseks ei ole siiski asjaolu, kui ostja ostis vara makseraskustes olevalt müüjalt ja võis vähemalt eeldada, et müüja ei pruugi täita käibemaksu tasumise kohustust või vähemalt on tal sellega raskusi ja ta ei pruugi teha seda õigeaegselt. Sellist olukorda ei saa lugeda maksupettuseks. Vara omandamine oma võla katteks kui ainus viis võla tagasisaamiseks on majanduslikult sedavõrd loogiline käitumine, et selle maksupettusena kvalifitseerimiseks oleks maksuhaldur pidanud ära
näitama selle, et isikute ainus või peamine eesmärk sellise tehingu tegemiseks oligi maksueelise saamine ning et selleks tegutseti koos koordineeritult. Maksuhaldur antud asjas seda teinud ei ole.
66.Seetõttu on 11.09.2020 maksuotsus nr 12.2-3/051553-28 õigusvastane ja tuleb tühistada.
67.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus rahuldas kaebuse. Kaebaja taotleb 4032 euro (koos käibemaksuga) õigusabikulude ning riigilõivu 750 euro välja mõistmist vastustajalt. Kaebaja on esitanud advokaadibüroo arved nr 2110007 ja nr 211008. Arve nr 2110007 spetsifikatsiooni järgi koosnevad õigusabikulud järgnevast: 1) MTA 11.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051553-28 analüüs ja vaidlustamise perspektiivide hindamine, 15.–16.09 – 1,1 tundi; 2) MTA 11.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051553-28 tühistamiseks kaebuse koostamine,
08.–09.10 – 11,8 tundi; 3) MTA 09.11 vastuse esialgne analüüs, e-kirjad kliendiga, 10.11 – 1,0 tundi; 4) seisukoha koostamine MTA vastuse osas ja taotluse koostamine menetluskulude hüvitamiseks, 27.01 – 1,5 tundi; 5) nõupidamine kliendiga, valmistumine Tallinna Halduskohtu kohtuistungiks, 27.–28.01 – 4,5 t. Arve nr 211008 järgi on osutatud õigusabi kohtuistungil, 28.01 – 2,5 tundi. Võttes arvesse haldusasja raskust ja laadi, on kohtu hinnangul õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab vastustajalt välja 4782 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.