Korrakaitse › Muu korrakaitse

3-21-2663 kelle sportmängu meistriliiga klubi või spordialaliit on spordi- või treeningkeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud. Korralduse p 13 kohaselt on tegevus lubatud, kui on tagatud korralduse p-des 14, 151, 16 ja 17 sätestatud nõuete täitmine. Korralduse p 14 p-de 3 ja 4 kohaselt võib isik p-s 13 sätestatud tingimustel tegevuses osaleda, kui täidetud on mh üks järgmistest tingimustest: a) tema vaktsineerimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades ning ta esitab enne tegevuses osalemist sellekohase tõendi; b) ta on p-s 5 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud, sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi (COVID-tõend). Korralduse p 15 algse redaktsiooni kohaselt võis isik lisaks p-s 14 nimetatud alustele tegevuses osaleda, kui ta esitas tõendi samas punktis märgitud tingimustele vastava SARS-CoV-2 testi tegemise kohta, mille tulemus peab olema negatiivne, samuti oli võimalik testida võimaluse korral tegevuse asukohas. Vabariigi Valitsus tunnistas 21.10.2021 korralduse nr 362 p 1 ap-ga 7 korralduse nr 305 p 15 kehtetuks. Selle tagajärjel kehtib korraldus nr 305 alates 25.10.2021 selliselt, et testimine ei anna enam õigust korralduse p-s 10 loetletud tegevustes osaleda.

2(13)

3-21-2663 c. Kuna korraldustega seatud piirangute tõttu ei saa kaebaja iluuisutamist harrastada, siis on kaebajal viimase kuu jooksul sagenenud peavalud ja üldine enesetunne on halvenenud. Kaebaja jaoks on iluuisutamine normaalseks eluks möödapääsmatult vajalik tegevus ja selle keelamine tekitab kaebajale moraalset kahju. Kaebaja tunneb end kurnatuna, kuna ei saa tegeleda lemmikspordialaga. Pidev istumine tööl ja kodus tekitab üha rohkem pea- ja seljavalusid ning stressi. Arstide sõnul on sporditegevused õues (jooksmine, kiiresti kõndimine) kaebajale vastunäidustatud, eriti kui õues on niiske, külm ja tuuline. Kaebaja saab oma nakkusohutust tõendada negatiivse COVID-testiga. Kaebaja treenerid on vaktsineeritud. d. Kaebaja ei saa end vaktsineerida. Peretuttavast pensionil arst ei soovita kaebajal end vaktsineerida. Kuna ta ei ela Eestis, siis ei saa kaebaja temalt ametlikku tõendit võtta. Kaebaja usaldab seda arsti rohkem kui teisi inimesi, kes teda ei tunne. Kui selle arsti arvates on kaebaja vaktsineerimine lubatav, teeb kaebaja seda kohe. Piirangute kehtestamisega sunnitakse inimesi vaktsineerima, kuigi see peaks olema vabatahtlik. Kuna kaebaja piirangute tõttu peaaegu kusagil ei käi, siis on tõenäosus COVID-viirusega nakatuda väike. Suuremat koormust arstidele ja kiirabile lisab see, kui kaebaja on sunnitud pöörduma nende poole tugevate peavaludega, mille vastu ravimid ei aita. e. Kaebaja on valmis oma nakkusohutust tõestama negatiivse SARS-CoV-2 antigeen-RTD testiga iga kord, kui vaja.

3-21-2663 inimese (põhi)õiguste vahel ning arvestatava ohu korral on riigi sekkumine lubatav (teatud juhtudel isegi kohustuslik). COVID-viirus on ka teadlaste jaoks jätkuvalt tundmatu ja muteeruv viirus, mille kohta tehakse üha uusi teadusuuringuid. Uudse ohtliku nakkushaiguse korral tuleb arvestada, et teave täieneb ja muutub pidevalt. Kui nakkushaigus on suure nakatuvusega, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik, peab olema võimalik kasutada igal ajahetkel asjakohaseid ja vajalikke meetmeid ning ka piiranguid, et nakkushaiguse levikut tõkestada. Nakkushaiguse leviku tõkestamisele aitab vaieldamatult kaasa ka see, et vaktsineerimata isikud ei saaks sotsiaalsetest üritustest niivõrd igakülgselt osa võtta kui vaktsineeritud isikud, sest vaktsineerimata isikutel on oht kergemini nakatuda ja viirust edasi kanda. Sel põhjusel jäeti korraldusest nr 305 välja riigisiseste piirangute osas tegevustes osalemise võimalus COVID-testi negatiivse tulemuse alusel. Kuna vaktsineerimata inimestel on võrreldes vaktsineeritutega märkimisväärselt suurem risk nakatumise korral sattuda haiglasse, põdeda haigust raskelt, samuti tüsistuste ja muude raskete tagajärgede tekkeks, on vaktsineerimata inimesed ohustatud inimgrupp. Vaktsineerimata inimeste kaitsmine nakatumise eest on hetkel ka hädavajalik haiglate töökoormuse vähendamiseks, kuna suurem osa sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglasse sattunutest on vaktsineerimata. Vajalik on vältida vaktsineerimata isikute rasket haigestumist, et tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus – seda eriti olukorras, kus vaktsineerimata isikud on hõivanud intensiivravi kohad ning nende hulgas on suremus kõrge. Seda kaitse-eesmärki täidavad meetmed, millega saab piirata vaktsineerimata isikute liikumist, seda mh korralduse nr 305 p-s 10 nimetatud tegevustes osalemist, ja läbi selle vähendada erinevate inimestega kokkupuute võimalusi. d. Kuna inimesed osalevad jäähallis treeningutel, suurendab see paratamatult inimeste vaheliste kontaktide arvu ja nakkuse leviku võimalusi, mis on vaktsineerimata isiku vaatepunktist ebasoodne. Ei ole välistatud, et detsembris soovivad inimesed rohkem uisutada ja jäähallid täituvad suurema hulga inimestega. Seetõttu ei saa nõustuda kaebaja väitega, et jäähallid on ilmselgelt madala riskiastmega COVID-19 levikukohad. e. Korraldustega nr 305 ja nr 362 kehtestatud meetmed ja piirangud tuginevad olemasolevatele teadusandmetele, mille kohaselt on põhjendatud kehtestada vaktsineeritud ja vaktsineerimata läbipõdemata isikute suhtes erinevaid piiranguid, kuna vaktsineeritud isikutel on märksa väiksem tõenäosus nakatuda ja ka viirust edasi levitada. Samuti on nakatumise korral vaktsineeritud isikutel oluliselt väiksem risk haigestuda raskelt ja vajada haiglaravi, seega kaasneb vaktsineeritute nakatumisega väiksem koormus tervishoiusüsteemile. Vastustaja on korralduste kehtestamisel ja muutmisel tuginenud teaduslikule konsensusele ning lähtunud teadusnõukoja soovitustest. Teadusnõukoda on pandeemia vältel kogunud ja analüüsinud vastustaja jaoks parimat ekspertinfot ning esitanud oma põhjendatud seisukohad ja soovitused. Teadusnõukoja soovitused põhinevad parimatel teaduslikel andmetel, mh rahvusvahelistel uuringutel ja teadustöödel, Terviseameti statistikal haigestumiste ja haiglaravi vajajate kohta ning nendele andmetele tuginevatel prognoosmudelitel, samuti Tartu Ülikooli uuringul „Koroonaviiruse levimus“, mis hindab läbilõikeuuringuna koroonaviiruse tegelikku levikut ja epideemia kulgu Eestis. Teadusnõukoja soovituste kohaselt on vaktsineerimine väga efektiivne just raske haiguse ära hoidmisel. f. Vaktsineerimine on tõhus viis vältida raskelt haigestumist. Vaktsineeritud inimesel on võimalik seeläbi ka haiglasse sattumise võimalust minimeerida ja tervishoiusüsteemi koormust vähendada. Ühiskondlikult võimalikult rohke vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus toimiv lahendus pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Küll aga ei ole negatiivse testi alusel ühiskondlikus elus, sh sporditreeningutel osalemist teadusnõukoja eksperdid enam mõistlikuks ja põhjendatuks pidanud. Praeguse epidemioloogilise olukorra valguses on ka õiguskantsleri hinnangul vaieldamatu see, et haiglate koormus tuleb võimalikult kiiresti alla saada – see on

4(13)

3-21-2663 legitiimne eesmärk, mille saavutamiseks on vajalik ja võimalik teatud ühiskonnagruppides inimeste kontakte piirata. g. Riigi kehtestatud piiranguid ei saa käsitada sundvaktsineerimisena. Teaduspõhiselt on õige eristada vaktsineerimata inimesi vaktsineeritud inimestest, pidades neid nakkusohtlikemaks. Teadusuuringud näitavad, et vaktsineerimine vähendab nakatumise tõenäosust suures ulatuses ning vaktsineeritud nakatunud inimestelt viiruse edasikandumise tõenäosus on tunduvalt väiksem kui vaktsineerimata inimeste puhul. Ka korralduse nr 305 seletuskirjas on välja toodud, et kõige efektiivsem viis tõkestada viiruse levikut on vaktsineerimine, sellele järgnevad muud piirangud ja meetmed. COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi või saastunud pindade ja nt saastunud käte kaudu. Uuringutest tuleneb, et kui vaktsineeritud inimene haigestub, võib temalt leida elujõulist viirust vaid paari päeva jooksul, kuid vaktsineerimata inimene võib olla nakkusohtlik nädala või isegi mitu. Järelikult on vaktsineeritud isik viiruse edasikandumise osas ohtlik märksa vähem aega kui vaktsineerimata isik. h. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et vaktsineerimine on talle vastunäidustatud. Tänased vaktsiinid on ohutud, kvaliteetsed, efektiivsed ja reeglina kõrvalnähtudeta, mistõttu oleks vaktsineerimine kaebajale soovitatav lahendus. Kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on saanud müügiload. Ei ole põhjust uskuda, et pandeemia ajal kiirendatud müügiloa taotlemisel oleks COVID-vaktsiinide puhul efektiivsuse ja ohutuse osas järeleandmisi tehtud. Arvestades, et esimesed vaktsiinid on turul olnud ligi aasta ning üle maailma on neid süstitud miljardeid doose, kuid siiani pole avastatud riske, mis kaaluksid üles vaktsiinist saadava kasu, on põhjendatud pidada Eestis kasutusel olevaid müügilubadega vaktsiine piisavalt ohututeks. Vaktsiinide ohutust kinnitab ka piisav kontroll ja pidev järelevalve. Siiani ei ole Euroopa Ravimiamet ühegi vaktsiini manustamist ära keelanud. Vaktsiinide kasutamise võimalusi on laiendatud ka haavatavamatele inimgruppidele, nt lastele. i. Negatiivne test ei kaitse nakatumise ega raske haigestumise eest ega ole efektiivne nakkuse leviku takistamisel. Korralduse nr 362 seletuskirjast nähtuvalt kehtestati vaktsineerimata isikutele lisameetmed ja -piirangud, sest sellel grupil on märksa suurem tõenäosus haigestuda ja sattuda haiglaravile. Olukorras, kus vaktsineerimata isik tõestaks negatiivse testi alusel, et tema ise ei ole nakkusohtlik, võivad siiski teised isikud olla talle ohtlikud. Samuti ei pruugi negatiivse testi andnud inimene ise olla nakkusohutu. Negatiivne testitulemus tähendab üksnes, et proovi andmise hetkel ei olnud organismis piisavalt viiruseosakesi. Nakkusohtlikkus sõltub mitmest tegurist: kui suures koguses esineb viirust hingamisteedes, kui palju viirust ta eritab (hingab rahulikult, laulab, aevastab), kas ta kasutab ettevaatusabinõusid (mask, distantsi hoidmine) jne. Inimene võib negatiivse proovi andmise hetkel olla juba nakatunud ja muutuda nakkusohtlikuks vahetult pärast proovi andmist. Samuti võib ta pärast proovi andmist puutuda kokku viirusekandjaga, nakatuda ja muutuda lühikese aja jooksul nakkusohtlikuks. Seega võib negatiivsest testist saadav kindlustunne olla petlik. Igal juhul on kindlustunne lühiajaline. j. Kaebaja õiguste riive on proportsionaalne. Avalikud huvid on kaalukamad kaebaja õiguste riivest. Epidemioloogiline olukord Eestis on hetkel võrdlemisi halb. Viiruse riskitase on kõrge. Haiglaravi vajanud vaktsineeritud inimesed põevad haigust võrreldes vaktsineerimata isikutega kergemalt ja lühemalt. Samuti vajavad vaktsineeritud inimesed ligi 8 korda väiksema tõenäosusega haiglaravi. Vaktsineerimata isikud viibivad kauem haiglaravil, kuna nende hulgas on märkimisväärselt rohkem raskekujulise sümptomaatilise COVID-19 tunnustega patsiente, kes vajavad seega ka aeganõudvamat intensiivravi. Kuna vaktsineerimata isikute osakaal haiglates on väga suur, on ühtlasi vaja rohkem personali ja arste haiglatesse, et tagada inimestele sobilikud ravivõimalused. Kuna vaktsineerimata isikud on haiglates kauem intensiivravil, 5(13)

3-21-2663 hõivavad nad ka suurema osa voodikohtadest, mis vähendab tavapatsientide ravivõimalusi ja plaanilist ravi on võimalik osutada vähemal määral. Kuigi 18.11.2021 seisuga on COVID-19 nakatumine langustrendis, ei ole Teadusnõukoda võtnud seisukohta, et vaktsineerimata läbipõdemata inimesel peaks olema õigus osaleda ühiskondlikus elus negatiivse testi alusel. k. Pidades silmas COVID-19 haiguse kõrget riskitaset, tuleb otsuste tegemisel lähtuda ettevaatuspõhimõttest. Sellest lähtudes on lubamatu anda laiemaid vabadusi isikutele, kelle puhul puudub teaduslik kindlustunne, et tal on teatud kaitse COVID-19 vastu. Piirangute leevendamist või teatud erandite kehtestamist kaebajaga võrdses positsioonis olevate isikute suhtes võib kaaluda olukorras, kus haiguse riskitase on riigis väga madal ja haiglate koormus on väike ning kus riskidega kaasnev võimalik nakatumiste tõus ei tooks kaasa ühiskonna jaoks ülemäära raskeid tagajärgi. Tänast riskitaset arvestades ei saa üksikisiku huvi, et talle kohalduvad piirangud oleksid leebemad, pidada piisavalt kaalukaks õigushüveks, mille alusel saaks põhjendatuks pidada kaebaja lubamist osaleda negatiivse testitõendi alusel jäähallis treeningutel. l. Kaebaja ei ole põhjendanud pöördumatute tagajärgede saabumist. Peavaluhoogude ja stressitaseme alandamiseks on iluuisutamisele palju alternatiive (iseäranis olukorras, kus ei ole tõendatud, et just iluuisutamine on valude leevendamiseks tegelikkuses kõige sobilikum meetod). Kaebajal on võimalik värskes õhus jalutada, pere seltsis aega veeta, terviserajal matkata, raamatuid lugeda, muusikat kuulata jne. Samuti on võimalik teha toatreeninguid. Kaebajal on mugandustega võimalik oma tavapärast elu jätkata ning soovitud tegevustele alternatiive leida. Seetõttu ei ole esialgne õiguskaitse vajalik. Pandeemia vaibudes ja piirangute kadudes on kaebajal võimalik jätkata oma elu ja treeninguid tavapäraselt. Kaebajal on võimalik jätkata uisutreeninguid, kui ta end vaktsineerib, v.a kui vaktsineerimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades ja kaebaja esitab sellekohase tõendi. m. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta erandlikud asjaolud. Kaebaja ei ole erandlikke asjaolusid põhjendanud. Vaidlustatud korralduste mõtte ja eesmärgiga oleks vastuolus olukord, kus riiklikult kehtestatud piirangutest saaks vabastuse iga inimene, kellele ei meeldi, et tema suhtes piirangud kohalduvad. n.

Kaebuse eduväljavaated on kasinad.

3-21-2663 ja plaaniline ravi. Piirangute kehtestamisel on tuginetud Terviseameti ja teadusnõukoja soovitustele. c. Nakatumisnäitajate suur kasv 2021. a sügisel näitas, et senised piirangud olid ebapiisavad ohjamaks viiruse levikut. Oli tungiv vajadus võtta täiendavaid meetmeid. Tegevuspiirangud võimaldavad vähendada vaktsineerimata inimeste nakatumist, nende poolt nakkuse levitamist ja tervishoiusüsteemi koormamist. Testimise võimalus ei oleks sama tõhus meede, sest ei takista testi teinud isiku nakatumist ega viiruse levitamist. Samuti näitab test vaid hetkeolukorda ega ole seega usaldusväärne pikemas perspektiivis. d. Kehtestatud piiranguid ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Uute piirangute eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist. Ilmselgelt on need hüved kaalukamad kaebaja tegevusvabadusest. Seejuures kaitstakse ka kaebaja enda elu ja tervist. Oluline on kaitsta tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust. Haiglavõrk on ülekoormatud ja tervishoiutöötajad kurnatud. Tagaplaanile on jäänud teiste terviseprobleemide käes kannatavate inimeste õigused tervishoiuteenustele. Kaebaja tegevusvabadust on piiratud vaid ajutiselt, samas kui viiruse jätkuv levik võib tuua kaasa hoopis drastilisemad tagajärjed. e. Vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed ei ole sarnases olukorras, sest vastustaja viidatud teaduslikest uuringutest nähtuvalt on vaktsineeritud inimeste nakatumise oht madalam ja nemad levitavad viirust vähem tõenäolisemalt kui mittevaktsineeritud inimesed. Samuti haigestuvad vaktsineeritud inimesed viirusesse kergemalt ega vaja tõenäolisemalt haiglaravi, seega on nad tervishoiusüsteemile vähem koormavamad. Nakatunute hulgas on vaktsineerimata inimeste osakaal suurem vaktsineeritute osakaalust. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja selgitustes ja tema viidatud teadusuuringutes. Piirangute kehtestamisel on tuginetud spetsialistide arvamustele. Kuna vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed on erinevas olukorras, siis ei pea neid kohtlema võrdselt. Vaktsineerimata inimestest tulenevat ohtu nakkuse levikul ja nende haigestumisest tulenevat koormust tervishoiusüsteemile arvestades on põhjendatud seada neile täiendavad piirangud. f. Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks kooskõlas avalike huvidega ja oleks vastuolus kehtestatud piirangute eesmärgiga. Mittevaktsineerituna on kaebajal suur oht nakatuda viirusesse. Nakkuse saanuna kujutaks ta nakkuse levitajana ohtu teistele inimestele, sh enda lähedastele. Raskelt haigena või ka hiljem tüsistuste käes kannatajana oleks ta täiendavaks koormaks tervishoiusüsteemile ja ravikindlustusele. g. Kohus möönab, et uute piirangute tõttu on kaebajal takistatud võtta osa mh uisutreeningutest. Samas sai kaebaja sellise tagajärjega arvestada, kui otsustas ennast mitte vaktsineerida. Vastustaja on teinud pikka aega laialdast teavitustööd vaktsineerimise vajaduse põhjendamisel ja hoiatanud vaktsineerimata jätmise tagajärgede eest.. Samuti oli kaebajale teada, millised piirangud eelmise viiruselaine ajal kehtestati. Kuna selle laine nakatumisnäitajad on veelgi kõrgemad, siis ei saanud kaebaja eeldada, et tema tegevust kuidagi piirama ei hakata. Vaktsineerimine on olnud juba mitu kuud kõigile ja tasuta kättesaadav. Järelikult oli ja on kaebajal võimalik uute piirangute kohaldamist tema suhtes vältida. h. Kaebaja ei ole tõendanud, et vaktsineerimine oleks talle vastunäidustatud. Kaebaja paljasõnalised viited peretuttavast arsti väidetule ei ole kohtu jaoks usaldusväärsed, mistõttu ei saa neist lähtuda. Seda enam, et tegemist on pensioneerunud arstiga, kes ei ole eelduslikult kursis viimase aja teadusuudistega. Kuna ta ei ela ka Eestis, siis ei ole ta eelduslikult kursis ka Eesti oludega. Kaebaja põhjendamatu usk enda tuttava isiku arvamusse ei ole kohtu jaoks kindlust andev ega autoriteetne tõend. Kaebaja soov jätkata teistega võrdselt ühiskondlikus elus osalemist ei kaalu üles viiruse leviku tõkestamise vajadust, teiste inimeste elu ja tervise kaitsmise vajadust ning tervishoiusüsteemi jätkusuutliku tegutsemise vajadust.

7(13)

3-21-2663 i. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ei ole tõendanud ega ka usutavalt põhistanud, et iluuisutamine on ainus võimalus pingepeavaludest ja stressist vabanemiseks. Kaebaja esitatud epikriisist nähtub, et kaebajal on õlavöötmelihased ja kaelalihased pinges ning liikuvus kaelas on piiratud. Tegemist on arvutiga töötajate hulgas laialt levinud probleemiga ja kaebaja ei ole nende hulgas erandlik. Arst määras kaebajale füsioteraapia ja massaaži. Ravimassaaži on võimalik saada ka mujal peale arstikeskuste. Samuti aitavad üldteadaolevalt lihaspingete korral erinevad treeningud ja võimlemised (sh venitusharjutused või mediteerimine), mida kaebajal on võimalik teha ka õues või kodus. See, et kaebajale meeldib uisutamisega tegeleda, ei tähenda, et tegemist oleks ainsa võimalusega oma pingepeavalusid leevendada. Lisaks on talvel võimalik käia uisutamas välitingimustesse rajatud uisuplatsidel. Külma, tuulise ja niiske ilma vastu aitab õigesti valitud riietus. Kuna ka uisutamine on füüsiliselt raske treening ja toimub külmade temperatuuride juures, siis ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et väljas käimine või jooksmine jahedama ilmaga saaks kaebajale kuidagi vastunäidustatud olla. Vähemalt ei ole kaebaja seda usutavalt põhistanud, veel vähem tõendanud. Lisaks on üldteadaolevalt võimalik peavalusid ravimitega leevendada. Seega on kaebajal ka ilma vaktsineerimata võimalik oma tervise eest hoolitseda ja tal puudub hädavajadus jäähallis uisutamas käia. Seetõttu ei pea kohus esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebaja õiguste kaitse seisukohalt tingimata vajalikuks. j. Kohus ei nõustu kaebaja hinnanguga, et jäähallid on kindlasti nakkusohutud kohad. Viirust võivad levitada ka isikud, kes end haigena ei tunne. Kuna jäähallis toimuv uisutamine on füüsiliselt koormav treening, siis on väljahingatava õhu hulk suurem ja seeläbi ka viiruse leviku oht tõenäoliselt suurem. Vaatamata sellele, et tegemist on suure ja hästi ventileeritud ruumiga, on tegemist siiski kinnise ruumiga, mis ei saa olla sama ohutu kui välisõhus viibimine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-2663 valu ja pikaajaliselt ravimite võtmine pole tervisele hea. Seoses kohtu etteheitega, et kaebaja pidanuks juba eelmise viiruselaine ajal aru saama, milliseid piiranguid ta peab taluma enese vaktsineerimata jätmise korral, selgitab kaebaja, et ta ei pidanud ette nägema, et vaktsineerimata inimesi ei lasta mitte kuhugi. Peale selle on vastustaja alati rõhutanud, et vaktsineerimine on vabatahtlik. Tundus loogiline, et vähemalt negatiivse kiirtesti alusel saaks trennis käia, sest see tõestab inimese nakkusohutust. Kaebaja kardab, et kui valitsus pikendab piiranguid pärast 10. jaanuari, halveneb tema tervis veelgi. Lisaks tekitab selline olukord stressi, kuna kaebaja tunneb ennast jõuetu ja kurnatuna. Kaebaja pole iseenesest vaktsineerimisele vastu, kuid praegu pole ta valmis end vaktsineerima, kuna tal on teatud tervisemured ning ta kardab nende süvenemist. Neljal kaebaja tuttaval on pärast vaktsineerimist alanud või sagenenud peavalud, ühel tekkisid probleemid südamega. On selgusetu, mis saab vaktsiinikahjustuse korral. Kaebajat vaktsineeriti 9-aastaselt ilma vanema loata, pärast mida tekkisid tal terviseprobleemid ja arst ütles, et ilma arsti nõusolekuta on edaspidi vaktsineerimine lubamatu. See jäi kaebajale meelde ja ta lihtsalt ei usalda vaktsiine. Kaebaja arvab, et ta põdes 2019. a märtsis läbi mingisuguse koroonaviiruse ja tal võib seetõttu olla väiksem risk nakatuda COVID-19 viirusega ja seda raskelt läbi põdeda. Kaebaja on rääkinud enda vaktsineerimisest mitte ainuüksi kaebuses viidatud pensioneerunud arstiga, vaid ka ühe teise arstiga, kes soovitas veel oodata. See arst soovib jääda anonüümseks. Kaebaja ei nõustu valitsuse seisukohaga, et kiirtestimine ei oleks piisav. Kiirtesti negatiivne tulemus on piisav andmaks kindlustunnet osaleda lühiajalisel treeningul. Koolide näide kinnitab, et testimine töötab hästi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2663 uisutamisega, mitte näiteks mõne muu spordiga värskes õhus nagu selgitas halduskohus, peaks sellekohase arvamuse kohtule esitama kaebaja raviarst. See, mida mõni arst väidetavalt suuliselt kaebajale kinnitanud on, pole siin piisav. Kaebaja on kohtule esitanud ambulatoorseid epikriise, kuid nendes ei ole kirjas, et ainuvõimalik profülaktika seisneks uisutreeningus. Dr SG 15.04.2021 tõendis on kaebaja lülisamba osteokondroosi ravivajaduseks märgitud ravimassaaž. Dr RK 12.08.2021 tõendis on kaebaja pingepeavalu ja kaelavalu raviks määratud füsioteraapia kaelale-õlavöötmele ja massaaž kaelale-õlavöötmele. Lisaks on tõendis märgitud, et kaebaja käib 1–2 korda nädalas uisutamas ja võimlemas. Kaebaja on kohtumenetluses väitnud, et ta ei saa praegu viiruse leviku tingimustes massaažis käia. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ei saa esialgse vajaduse põhistamisel tugineda sellele, et ta on arstide ordineeritud ravi ise asendanud uisutreeningutega. Sellise asja üle peaks siiski otsustama arst. Füsioteraapiat ning massaaži tehakse edasi ka praeguse pandeemia tingimustes, järgides nakkusohu tõrje reegleid. Asjaolu, et kaebaja eelistab ravikeskustes mitte käia, tuleneb eeskätt tema isiklikust otsusest jätta ennast vaktsineerimata. Võimelda saab ka kodus, vajadusel ka nt videoühenduse teel juhendamisega, ja õues. Ehkki värskes õhus piiratud juurdepääsuga uisustaadionil ei saa ilma COVID-tõendita käia, võib loota, et külmade ilmade jätkudes saab uisutada looduslikel veekogudel või piiramata juurdepääsuga uisustaadionil, kus piirangud ei kehti. Soojema ilma korral pole mõeldamatu ajutiselt asendada uisud rulluiskudega või leida muu sobiv spordiala või liikumisviis välitingimustes. Vaatamata eeltoodule ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige pisendada uisutamise tähtsust kaebaja jaoks, isegi kui pole otseselt tõendatud, et seda on vaja kaebaja ravimiseks. Kahtlemata on kaebaja keeruliselt ja pikaajaliselt ravitavate tervisemurede puhul oluline ka inimese enda arvamus, kuidas üks või teine meede aitab kaasa tema vaevuste ennetamisele ja leevendamisele, isegi kui see meditsiiniliselt pole ainuvõimalik või tõhus meede. Mentaalne aspekt on iseäranis oluline praeguses pandeemiaolukorras, millega kaasnevad muudatused elukorralduses mõjuvad paljudele ühiskonnaliikmetele rusuvalt. Vaieldamatult on vaimne tervis ja heaolu seotud füüsilisega. Seetõttu pole vähetähtis kaebaja soov säilitada uisutamise võimalust, mis tema hinnangul on seni aidanud kaasa valudega toime tulla. Uisutamispiirang on põhiseadusliku vaba eneseteostuse õiguse riive ja vaatamata sellele, et uudse ohtliku nakkushaiguse laialdase leviku tõttu tekkinud enneolematus olukorras peavad kõik ühiskonnaliikmed oma senistes harjumustes ja elulaadis tegema sotsiaalse solidaarsuse huvides kompromisse, tuleb kohtul sellegipoolest veenduda, et kaebaja õigust oma elu vabalt korraldada ja valikuid teha ei piirataks ebaproportsionaalselt. Üldjuhul pole epideemiaolukorras siiski alust pidada piirangut ebaproportsionaalseks, kui inimesel on oma seniseid harjumusi veidi muutes ja kohandades võimalik soovitud tegevust jätkata muul moel, s.t põhiseaduslikult pole reeglina kaitstav kompromissitu nõue teha täpselt enda soovitud asja täpselt enda määratud ajal ja kohas, milleks tal on võimalus aegadel, mil ühiskonda ei ähvarda suur oht (sõda, loodusõnnetus, epideemia). Ehkki füüsilise tegevusega tegelemine õues, iseäranis kui on niiske ja külm, võib olla esmapilgul inimesele vastumeelne mõte, on see meditsiiniliste vastunäidustuste puudumisel siiski üks näide sellest, millist mööndust ja vastutulekut võiks sportlikult inimeselt sotsiaalse solidaarsuse huvides oodata. Samas ei pea riik, sh kohus olema võimeline näitama, milline alternatiiv konkreetselt on kaebaja jaoks sobiv ja meeldiv, selle peab iga inimene oma eelistustest lähtuvalt ikka ise leidma. Kohtu jaoks piisab sellest, et alternatiivid on põhimõtteliselt võimalikud.

3-21-2663 asemel arsti väljastatava tõendi alusel. Tõendi väljastamise korral ei oleks kaebajal enam ka esialgse õiguskaitse vajadust.

3-21-2663 testide kasutamise võimalusi ning halduskohus peab asja sisulisel lahendamisel kontrollima, kas valitsuse see otsustus tugines sellel ajal teada olnud parimale teaduslikule teadmisele ja jäi tervishoiupoliitilise meetmena valitsuse kaalutlusõiguse piiresse. Prima facie õigusvastasust ringkonnakohus siinkohal ei sedasta. Avalik huvi

3-21-2663 sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Siinsel juhul ei ole need tingimused täidetud. Kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitsega oma eesmärgi juba kohtumenetluse ajal, kuid selleks pole ringkonnakohtu hinnangul ülekaalukat vajadust. Avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks on kaalukam kaebaja huvist. Kaebuse eduväljavaated pole samuti suured. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust vähendab asjaolu, et ta saab ennast vaktsineerida või taotleda meditsiinilise vastunäidustuse korral asjaomast arstitõendit, mis on võrdsustatud COVID-tõendiga. Kuna kaebuse eduväljavaated on väikesed, kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus pole eriti intensiivne ja avaliku huvi kahjustamise oht (teiste inimeste elu ja tervis) on märkimisväärne, ei võimalda HKMS § 249 lg 3 esimene lause kokkuvõttes kohtul esialgset õiguskaitset kohaldada ja vaidlustatud üldkorralduse kehtivust peatada. (allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.