X ja X kaebus Mustamäe Linnaosa Valitsuse 10.10.2020 otsuse ning 11.10.2020 toimingu õigusvastasuse tuvastamises, Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – X ja X, lepinguline esindaja Reimo Mets Vastustajad – Tallinna linn, volitatud esindaja Terje Krais ja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja
Asja läbivaatamise vorm
17.11.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada menetlus kinniseks 17.11.2021 asja materjalide juurde võetud Harju Maakohtu 07.07.2020 määruse ja 07.09.2020 määruse osas.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kõigi otsuses mainitud isikute nimed ja aadressid tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.01.2022, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 09.11.2020 X, X ja X kaebus Mustamäe Linnaosa Valitsuse (Mustamäe LOV) otsuse õigusvastasuse tuvastamise, PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuses nähtus järgnev:
1.1.X ja Xi kooselust on sündinud laps X.
3-20-2200
1.2.Mustamäe Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Ly Rüüs tegi 10.10.2020 otsuse hädaohus oleva lapse eraldamiseks, mille käigus tuleb laps X eemaldada teda seadusvastaselt kinni hoidvast vanemast esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 11.10.2020.a ja anda laps koheselt üle tema igakordse viibimiskoha määramise ainuhooldusõigust omavale vanemale Xile.
1.3.11.10.2020 sisenesid kaebajate elukohta xxxxxx, sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Ly Rüüs ja Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud. Sisenemisel lõhuti korteri lukustatud uks. PPA menetlustoimingu protokollist (dtl 61-62) lähtuvalt alustati meetme kohandamist 11.10.2020.a kell 11.27 ja meetme kohandamise lõpuajaks on märgitud 11.31.
1.4.Korteris viibis kaebaja X alaealine tütar X koos vanaema X.
1.5.Ametnikud eemaldasid vanaema lapsest ja võtsid lapse kaasa. Sel viisil eraldati laps isast alates 11.10.2020 ning kaebuse esitamise hetke seisuga ei olnud lapse ja ise vahel kohtumist võimaldatud.
2.Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2020 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt tuli kaebajal Xl selgitada ja esitada tõendid selle kohta, millisel õiguslikul alusel on ta kaebuse esitanud X seadusliku esindajana. Samuti tuli kaebajatel esitada kohtule täiendavad põhjendused ja täpsustused toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas koos asjakohaste dokumentidega. Kaebajad esitasid kaebuse täienduse 27.11.2020.
3.03.12.2020 määrusega kohustas kohus kaebajaid X ja X esitama 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest kohtule seisukoht, kas nad on nõus kaebuse ja selle täienduse edastamisega kaebaja X emale, eesmärgiga tuvastada X esindusõiguse olemasolu X esindamisel. Samuti tuli kaebajatel edastada kohtule kaebuse ja selle täienduse tekst viisil, kus on kinnikaetud osa, mille avaldamist kaebajad ei soovi.
4.14.12.2020 esitasid kaebajad kohtule kaebuse teksti osaliselt kinnikaetud kujul. Kuivõrd kohtule esitatud osaliselt kinni kaetud versioon erines originaalist, palus kohus 23.12.2021 kohtunõudega kaebajatel täpsustada, millise kaebuse versiooni juurde soovivad kaebajad jääda.
5.26.12.2020 vastasid kaebajad kohtunõudele, teavitades ühtlasi, et X ema X suri 25.12.2020.
6.29.12.2020 esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse paludes kohtul kohustada PPA-d ja lastekaitset anda laps X Xle üle esimesel võimalusel või rakendada kohtu poolt muud vajalikku esmase õiguskaitse abinõud kohtu enda õiglasel äranägemisel. Kaebajad täiendasid taotlust 30.12.2020. 31.12.2020 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7.12.01.2020 määrusega võttis kohus X ja X kaebused menetlusse Mustamäe Linnaosa Valitsuse 11.10.2020 haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamise, PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohus tunnistas vastustajateks Tallinna linna ja Politsei- ja Piirivalveameti. Samal kuupäeval määras kohus Xle riigi õigusabi korras esindaja lapse huvide kaitseks.
8.12.01.2021 esitasid kaebajad uue esialgse õiguskaitse taotluse paludes kohtul peatada 10.10.2020 otsuse „Hädaohus oleva lapse perest eraldamiseks“ täitmine ning kohustada Mustamäe Linnaosavalitsust lõpetama X eraldamine Xst ja tagastama X tema isa X juurde. 13.01.2021 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajad esitasid määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.02.2021 määrusega rahuldamata.
9.28.01.2021 esitas X esindaja õigusabi korras kohtule seisukoha, milles ei toetanud X nimel kaebuse esitamist. 2(17)
3-20-2200
10.02.02.2021 määrusega tagastas kohus X kaebuse ja sama määrusega liitis käesoleva haldusasjaga haldusasja nr 3-20-2533. Selles haldusasjas oli X esitanud PPA vastu varalise kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et sama sündmuse käigus (11.10.2020) lõhuti kaebaja korteri välisuks ja tekitati kaebajale varaline kahju.
11.PPA esitas vastuse kaebustele 20.01.2021 ja 12.02.2021 ning Tallinna linn 19.02.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
12.Kaebajad leiavad, et Mustamäe LOV 10.10.2020 välja antud haldusakt ja 11.10.2020 haldusorgani läbiviidud toiming on vastuolus kehtiva õigusega.
13.11.10.2020 sisenes Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Ly Rüüs koos Politsei- ja Piirivalveameti ametnikega omavoliliselt X elukohta, lõhkudes selleks korteri välisukse ja tekitades kaebajatele mittevaralist ja varalist kahju.
13.1.X ei viibinud ametnike sisse tungimise hetkel kodus. Kodus viibis tema alaealine tütar koos vanaemaga. Tallinna Mustamäe LOV ega PPA ei teavitanud Xd tema elukohta saabumisest, kavatsusest laps jõuga ära viia või eesmärgist täita haldusakti. Haldusakt tehti teatavaks tagantjärgi, kui kõik toimingud olid juba tehtud. Seetõttu ei saanud X olla teadlik enda kohustusest viibida kodus kuupäeval 11.10.2020 kell 11:27. Ühtlasi ei võtnud Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Xga ühendust ka telefoni vms sidekanali teel, kuigi kõik kontaktandmed olid ja on neil tänaseni muutumatuna olemas.
13.2.11.10.2020.a kell 11:18 sai korteri omanik X telefonikõne Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande ametnikult Ly Rüüsilt, kes uuris, kas omanikul on võtmed xxxxx korterisse sisse saamiseks ning kas ta saab ust tulla avama kui selline vajadus peaks tekkima. Korteri omanik X teatas, et elab Tallinnast väljas ja jõuaks hiljemalt 1 tunni jooksul Tallinnasse ja saaks avada enda võtmetega korteri ukse. Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Ly Rüüs palus selle peale korteriomanikul helistada Xle ja teatada, et korterisse soovitakse siseneda. Vaid hetk hiljem, kell 11:19 helistas Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse ametnik samalt telefonilt korteriomanikule tagasi ning teatas, et ta mingil juhul ei võtaks Xga ühendust.
13.3.Tugevate koputuste tagajärjel vastu korteri välisust ja kõvahäälsete karjumiste peale muutus kodus olev X 4-aastane tütar äärmiselt ärevaks, hakkas kartma ning otsis paaniliselt tuge vanaemalt. Jätkuvatele lõhkumistele kodu ukse taga järgnes väikesel lapsel paaniline hirm ja nutt.
13.4.Kodus viibinud X ema ehk täiskasvanu ei saanud avada korteri välisust selle võtme puudumise tõttu. Nimelt oli X lahkunud lühiajaliselt kodust, lukustades lahkudes välisukse. Korteri välisuksel on kaks lukku. Alumine lukk on seestpoolt avatav ilma võtmeta ehk liblikkeermega. Ülemine lukk on nii seest kui väljast avatav üksnes võtmega. X emal, kes viibis toimunu ajal kodus, ei olnud võimalik korteri ust avada, kuivõrd tal puudus võti korteri välisukse ülemise luku lahti tegemiseks. X, kes on kõrges eas, ei käi üksinda korterist väljas, mistõttu puudus otsene vajadus jätta välisukse võtit koju. Xle ei olnud teada, et Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja tuleb kuupäeval 11.10.2020 tema elukohta külastama st toimetama iseenda poolt koostatud haldusaktis sunnijõudu lapse äraviimiseks.
14.Põhjendamatult on rikutud lapse õigust tema vabadusele. Laps avaldas konkreetset soovi oma elukohas püsimiseks ning osutas omapoolset vastupanu äraviimistoimingule karjudes ja hüsteeriliselt nuttes. Lapse suhtes rakendati füüsilist jõudu, mis on lubamatu. Mustamäe LOV ametnik on käitunud sätestatuga vastuoluliselt, kuivõrd on tunginud teiste isikute koju ja perekonnaellu, ilma et seadus oleks selleks toiminguks andnud aluse. 3(17)
3-20-2200
14.1.Euroopa Inimõiguse Kohus on otseselt õigustanud vanema suhtlusõiguse piiramist olukorras, kus laps ei soovi vanemaga suhelda, ning pidanud lapsega seonduva küsimuse lahendamisel oluliseks lapse arvamusega arvestamist. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas 2-15-16111, tuleb arvestada 4-aastase lapse sooviga vanemaga mitte suhelda ning võtta lähtuvalt lapse arengutasemest arvesse lapse arvamus tema huvide väljaselgitamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-95-14 põhimõtteliselt leidnud, et lapse keeldumise korral vanemaga suhtlemiseks, ei ole kohane lapse suhtes jõudu kasutada ning jõuga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, s.o lapse vahetut ja loomupärast suhtlemist selleks õigustatud isikuga (vanemaga).
14.2.See, et paber on andnud loa lapsel ema juures elada, on formaalne sunnimeede lapse tahte vastaseks käitumiseks, mille tulemusel oleme täna olukorras, kus haldusorgani ametnik on toiminud vastuolus seaduse, EIÕK, EIK praktika ja eelkõige lapse huvidega. Sõltumata asjaolust, et jõus oleva kohtumääruse kohaselt on lapse emale määratud hooldusõigus lapse viibimiskoha määramisel, kehtib lapse isal endiselt perekonnaseadusest tulenev kohustus lapse järgi valvata ning kaitsta last kõikide teda ähvardavate ohtude eest (PKS § 124), vajadusel ka teise vanema vaimse väärkohtlemise eest. Kui laps ei soovi hetkel emaga suhelda ning ema juures viibida, ei tohi teda selleks ka sundida, sõltumata jõus olevatest määrustest.
14.3.Ema oli lõppstaadiumis vähi diagnoosi tõttu võimetu hoolt kandma oma alaealiste laste eest. Ema viibis enamuse ajast haiglaravil, samal ajal olid lapsed vanavanemate X ja X juures. Lastelt oli ema tervisliku seisundi tõttu võetud ära võimalus sotsialiseeruda ning omandada eale sobivat õpet. Isa juures viibimine ei ole kuidagi last kahjustav, veel vähem paneks teda kuidagimoodi hädaohtu. Pigem on asi vastupidine - ema juurde toimetades lasus väga tõenäoline oht lapse heaolule ja arengule.
14.4.Pereterapeut dr. H. S. on 03.09.2020.a avaldanud oma ekspertarvamuse, kus on kirjas, et isa juures olles on X täiesti tavaline laps ning isa on last korralikult ja vanemliku hoolega kasvatanud, seega on lapse huvides jääda isa juurde ning hakata emaga järk-järgult suhteid taastama. Dr. H. S. on öelnud selgelt välja, et tema psühholoogina ei toeta Tallinna Ringkonnakohtu määrusega kehtestatud suhtluskorra kohest täitmist ja pakkus omaltpoolt välja, et ema ja lapse kohtumised võiksid alguse saada kord nädalas nn paaritunniste kohtumistena avalikus kohas. Lapse ema ei ole sellega nõustunud ning keeldus koostööst.
15.Mustamäe LOV-l puudus õigus sellist haldusakti anda, kuna laps ei ole tema linnaosa haldusterritooriumil. Haldusakti andja on rikkunud territoriaalset õigust haldusaktiga antud toimingu reguleerimiseks. Tallinna linnas on igal linnaosal oma sotsiaalhoolekande osakond ja laps, kes asub Kesklinna linnaosas allub ka Kesklinna LOV haldusalasse. Tungimine teise linnaosa haldusalasse ei ole legitiimne.
16.Mustamäe Linnaosa Valitsus, on oma haldusakti välja andes esitanud teadlikult alusetuid põhjendusi ning tõendeid ebaõigesti hinnanud, ei ole võtnud arvesse vaidluse konteksti ning kogumis jõudnud alusetule ja valele järeldusele, mistõttu on 10.10.2020 otsus kogumis õigusvastane.
16.1.Agressiivne korterisse tungimine on põhjendatud argumendiga, nagu oleks laps korteris olnud hädaohus ning vajanud kohest sekkumist ja abi. LasteKS § 30 järgi on hädaohus laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. LasteKS § 26 järgi on laps abivajav, kui tema heaolu on ohustatud või tema puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes ning kui tema käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Praegusel juhul ei olnud tegemist abivajava lapsega, rääkimata hädaohus olevast lapsest.
16.2.Fakt on see, et alates 21.02.2020 (ajast, mil laps on viibinud isa juures) ei ole laps olnud ohus ega vajanud mingisugust abi. Arusaamatuks jääb, millest tuleneb arusaam, et laps oli 4(17)
3-20-2200 “hädaohus” ja ainuüksi selgitus, et oli kuulda lapse nuttu on paljasõnaline ja utreeritud liialdus. Antud olukorras saab anda hinnangu, et just vastupidiselt tekitati korterisse füüsilise sisenemisega ja relvastatud isikute kaasamisega lapsele traumeeriv olukord ja laps aeti sellise tegevusega hüsteeriasse nagu saaks iga normaalne inimene ka närvivapustuse kui teda asjatult ründaks 4-5 liikmeline relvastatud komando. Iga normaalne inimene hakkaks sellist olukorda kartma ning üks neljaaastane laps hakkab sellise tegevuse peale eluliselt usutavalt alati nutma.
16.3.Mustamäe Linnaosa Valitsuse otsuse punkti 3.2 asjaoludes on välja toodud, et 10.09, 17.09 ja 01.10.2020 püüdis Tallinna lastekaitseametnik koos EELK perekeskuse terapeudiga aidata täita isal Harju Maakohtu määrust lapse üleandmiseks isalt emale. Samuti on välja toodud, et kahel esimesel korral ignoreeris isa lapse õigust saada kaitset oma õiguste realiseerimiseks spetsialistidelt. Tegemist on valeväidetega, sest isa on ilmunud kohtutäituri poolt määratud kordadel alati kohale. Protokollist nähtuvalt on kirjeldatud olukorda, et laps ei olnud nõus sinna jääma, hakkas hüsteeriliselt karjuma ja korduvate katsetega ei suudetud ka teda rahustada ning seetõttu kohtutäitur Elen Vilippuse abi Sergei Volf ja terapeut jõudsid ühemeelsele arvamusele, et antud toimingut lõpuni viia ei ole võimalik just lapse huvidest lähtuvalt.
16.4.Tuginedes eelnevale on väited, et lapse isa ei tee koostööd vanemaga ega spetsialistidega alusetud, sest last on korduvalt proovitud emaga uuesti harjutada ja ka talle üle anda, kuid laps on olnud sellele vastu.
16.5.Mustamäe LOV otsuse punktis 3.3-3.7 väljatoodud asjaolud põhinevad valedel faktiväidetel ja kuvandatud subjektiivsetel hinnangutel. Punktis 3.3 on asutud seisukohale, et lapse sotsiaalsed oskused on peatunud. Antud väide on aga vale, sest 7 kuud tagasi, kui laps oli 3,3 aastane ja isa ta enda hooldada võttis, ei osanud laps isegi potil käia. Samuti ei osanud laps rääkida sõnagi eesti keelt ning polnud käinud kordagi lasteaias.
16.6.Punktis 3.5 toodud väide, et lapse isa X ei suhtle spetsialistide ega ametkondadega on väär. Lapse isa on ilmunud kokkusaamistele täpselt nii nagu talle on ette nähtud, seega ei ole ta ühtegi korraldust täitmata jätnud. Kohustust suhelda omaalgatuslikult igapäevaselt ametnikega ei ole ühelegi kodanikule või mittekodanikule seatud. Isa esindaja on nt Lasnamäe LOV esindajaga suhelnud tundide viisi telefonis, arutades olukorra lahendamise viise. Mustamäe ja Kesklinna LOV isa esindajaga suhelnud ei ole. Rae Valla esindaja nõuab kirjade kirjutamist isa poolt eesti keeles, mida isa veel ei valda.
16.7.Punktis 3.7 on toodud hinnang nagu lapse isa käitumine on last ohustav, põhineb vääral arusaamal ning on ülepaisutatud. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. LasteKS § 28 lg 1 järgi tuleb enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust. Lapse abivajadust hindab lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik, kaasates selleks vajaduse korral asjaomase spetsialisti. LasteKS § 29 lg 2 järgi on abivajavale lapsele abi osutamine lapse heaolu toetava meetme kohaldamine viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid. Siinkohal ei ole hinnatud lapse abivajadust ning on rikutud lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid.
17.Kohtud ei ole andnud nõusolekut X suhtes võõrastel isikutel jõudu kasutada ja jääb arusaamatuks, millise õigusliku alusega kasutas lastekaitse spetsialist füüsilist jõudu ja kontakti lapsega. Kuna eelnevalt teavitati ka xxxxxx korteri omanikku, kes lubas kohale ilmuda, siis puudus vajadus sisenemiseks kasutada jõudu, sest korteriomanik oleks tulnud ja ukse avanud.
18.Kaebajate hinnangul toimus kõik teadlikult, sest isa X ei viibinud kodus. On piisav põhjust arvata, et toimus ka ebaseaduslik X mobiiltelefoni jälgimine ja lokaliseerimine, milleks ei ole teadaolevalt luba antud – ebaseaduslik jälitustegevus. Ka korteriomanikule öeldi, et kindlasti palume mitte teavitada asjaolust Xd. Seega on alust arvata, et isa lahkumist korterist oodati, kuna 5(17)
3-20-2200 korterisse jäi 3-aastane laps ja tema vanaema, kes ei kõnele eesti ega inglise keelt, samuti on tal halb kõrvakuulmine. Lastekaitsespetsialisti selgitus, et enne sisenemist öeldi kõva häälega nii eesti kui ka inglise keeles, et “politsei on ukse taga ja uks avatakse sunniga” on absurdne, sest oldi teadlik sellest, et ei pruugita mõista keelt ja pigem kasutati olukorda ära.
18.1.Väide, et laps nuttis, on vale. Laps oli rahulik, kuni ukse taga hakati laamendama ja lõhkuma, mille tõttu hakkas laps nutma. Lapsele tekitati selle olukorraga kohutav stress ja trauma, sest tegemist oli 5 relvastatud politseiametniku jõudemonstratsiooniga ning ebaratsionaalse jõu kasutamisega. Kui kohale saabus X, siis ähvardati teda relvaga tulistada. Kuigi laps oli juba selleks hetkeks Ly Rüüs poolt röövitud, siis korduvatel palvetele politsei üksusel lahkuda, seda siiski ei tehtud. Kohale tulnud tavapolitsei patrull pidi rahustama hoopis kiirreageerijaid. PPA poolt edastatud vormikaamera videotest on selgelt kuulda ja arusaada, et tegemist ei olnud lapsega, kes oli hädaohus või abivajaduses.
18.2.Kokkuvõttes kasutas politsei ülemäärast jõudu, tungis eluruumidesse ilma selleks mistahes vajaduseta, ründas kaebajat X füüsiliselt, kes ei osutanud vastupanu, sihtis teda relvaga, karjus alusetult tema peale ilma põhjuseta, tekitades mittevaralist kahju, ning kogumis keelduti ruumidest lahkumast kui valdaja seda selgesõnalist nõudis ning mistahes vajadust enam ruumides viibimiseks ei esinenud. Samuti soriti kappides ja kaebajate isiklike asjades, milleks puudus vajadus ja luba. Kui vastustajad said lapse kätte ja nn „oht“ hädaohus olev laps (nuttev laps) oli likvideeritud, siis millisel õiguslik alusel toimus kodu puutumatuse edasine riive, valdusest mitte lahkumine, kaebaja X kinnipidamine ja politseiosakonda viimine, talle käskluste andmine istuda oma kodus paigal kuna ta on ohtlik (arusaamatult kellele üks nuttev isa ohtlik oli). Kuna ka jõuga sisenemisel oli ju selge, et laps ei ole järelevalveta ning on koos vanaemaga, siis puudus ka õigustus edasisele tegevusele.
19.X hinnangul koheldakse teda soolisel alusel ebavõrdselt võrreldes ema kui naisega. Arvestades, et tegemist on välismaalasega, teise rahvuse esindajaga ja meessoost isikuga, siis toimub tema diskrimineerimine mitmel tasandil samaaegselt ja segiläbi. Lisaks asutakse isa süüstama ja survestama olematus koostöös, ei kuulata isa, ei panda tähele tema väiteid ning kogumis lähtutakse tema esitatud väidetest vaid valikuliselt. Isa avaldustele isegi ei reageerita enam peale 09.10.2020 toimunud lapse äraviimist. Ka lastekaitsespetsialistid on arvamusel, et iraanlasest isa ei saa lapse kasvatamisega hakkama ning seda on vaja pidevalt kontrollida – Lasnamäe LOV ja PPA kontrollisid isa ja tema lapse elamist pea iganädalaselt. Olenemata isa korduvatest pöördumistest lastekaitsespetsialistide poole (Lasnamäe, Rae vald), ei pidanud keegi vajalikuks kontrollida, kas Xi juures elamine oli lapsele kõlbulik. Samuti pole ka hinnatud seda olukorda, kui X oli haiglas ja lapse eest hoolt kanda ei suutnud.
20.Kell 11:27 ehk 8 minutit peale korteri omanikule helistamist, lõhkusid PPA relvastatud ametnikud korteri asukohaga xxxxxx välisukse ning sisenesid omavoliliselt kaebaja valduses olevasse korterisse. PPA ametnike poolt lõhuti 11.10.2020 sissetungi ajal korteri välisuks selliselt, et see on niivõrd moondunud, et seda ei ole enam võimalik lukustada. Korteri välisuks tuleb vahetada uue vastu. Üürilepingu punkti 3.3.3. kohaselt on kaebaja kui üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale kahju, mis on tekkinud korterile. Seega on üürilepingu alusel kaebaja kohustatud vahetama korteri välisukse omal kulul. Kaebaja on saanud uue samaväärse välisukse ostmiseks hinnapakkumise summas 1456,84 eurot. Seega on PPA enda tegevusega tekitanud kaebajale otsest rahalist kahju summas 1456,84 eurot, mis tuleb kaebajale hüvitada. Kulude kandmist on kinnitanud korteri omanik X.
21.X on olnud sunnitud isegi rentima teise korteri endale kuna ei saa pidevalt olla kodus lukustamata ukse tõttu. Kodu ja turvatunde rikkumine ja selle kestev rikkumine on muuhulgas oluline faktor mittevaralise kahju hindamisel. X on väljakirjutatud ka rahustid ning ärevust alandavad tabletid raviarsti poolt, mis viitab otseselt tema vaimse tervise kahjustamisele ja heaolu langusele peale toimepandud episoode ja välismaalase suhtes ksenofoobse suhtumise 6(17)
3-20-2200 ülesnäitamist füüsilise üleoleku ja jõu kasutusega. Kaebaja jaoks, kes on Iraanis olnud vabadusvõitleja, on selline suhtumine kodaniku räige inimõiguste rikkumine ja võrdub tema Iraanis kogetud sündimuste ja arusaamade teatud määral kordumisega. Vastustaja Tallinna linn seisukohad
22.Tallinna linn ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
23.Mustamäe Linnaosa Valitsus tegutses Tallinna linna, kui kohaliku omavalitsuse üksuse ja Tallinna Linnavalitsuse, kui KOKS § 4 punktis 2 nimetatud täitevorgani ülesandel. Lapse perest eraldamise otsuse ja toimingute tegemist ei ole linnavolikogu ega linnavalitsus elukohajärgsetele linnaosavalitsustele delegeerinud ja seesuguste üksikjuhtumite puhul on linnavalitsusel seega voli määrata tegutsema antud valdkonnas kõige pädevam ja/või konkreetsel ajal vastavat ressurssi omav ametiasutus ja ametiisik.
24.Mustamäe Linnaosa Valitsus tegi 10.10.2020 otsuse hädaohus oleva X eraldamise kohta teda õigusvastaselt kinni hoidvast vanemast arvestades järgnevat:
24.1.X hoidis hooldusõigusliku vanema tahte vastaselt Xd kinni alates 21.02.2020 Sellega rikkus X jõustunud Harju Maakohtu 29.11.2019 määrust tsiviilasjas nr xxxxxx. Muuhulgas ei täitnud X ka Harju Maakohtu 07.07.2020 esialgse õiguskaitse määrust, millega kohustati isa andma lapse emale hooldusõiguse üle 3 päeva jooksul ja milles kohus andis õiguse täiskasvanute suhtes jõu kasutamiseks; õiguse siseneda X valduses olevatesse ruumidesse, tema valduses oleval maatükil viibida ning avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume ning lubada kohtutäituril kohtumääruse mittetäitmise või täitmise takistamise korral kasutada kohtumääruse täitmiseks täitmise juures viibiva ametniku abi.
24.2.Ka ei täitnud X Harju Maakohtu 07.09.2020 esialgse õiguskaitse määrust tsiviilasjas, millega kohus kohustas Xd või ükskõik millist teist isikut, kelle juures X oma ema tahte vastaselt ja õigusvastaselt viibib, kolme päeva jooksul andma lapse üle Xile.
24.3.Lapse isa hoidis last isolatsioonis oma teise vanema ja tema poolsete sugulaste eest. Laps ei käinud lasteaias ja sai suhelda üksnes oma isa ja isapoolse vanaemaga. Isa tegevuse tulemusena rikuti kaheksa kuu vältel X õigust suhelda vabalt ja saada hoolitsust ja tuge arengus oma emalt.
24.4.X veenis last, et ema on talle täiesti võõras inimene, et suhtlemine ema ja emapoolsete pereliikmetega mõjub halvasti lapse kõlbelisusele jne. Isa lõi lapsele demoniseeritud ettekujutuse emast, mis on käsitatav eriti räige vaimse vägivallana.
25.11.10.2020 läksid Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud ning lastekaitse lapse ja tema isa elukohta pääsedes trepikotta naabri abiga. Uksele koputades kuuldus seest lapse jooksmist ja hääli, kuid ust ei avatud. Kuivõrd ust ei avatud, aga oli selge, et laps on toas, siis pärast pikka koputamist teavitas politsei, et kui ust 30 sekundi pärast ei avata kasutatakse sisenemisel jõudu. Ust ei avatud ning jõudu kasutades sisenes politsei koos lastekaitse ametnikuga eluruumi, kus laps viibis oma vanaemaga. Lastekaitse ametnik võttis lapse sülle ja viis autosse, millisega transporditi laps ema juurde.
26.LasteKS § 33 lg 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus või Sotsiaalkindlustusamet eraldada lapse perekonnast ja vajaduse korral määrata lapse ja vanema suhtluskorra enne hooldusõiguse piiramise kohtumäärust, kui lapse jätmine perekonda või vanema ja lapse vaheline suhtlus ohustab lapse tervist või elu. Kohaliku omavalitsuse üksus või Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse hädaohus oleva lapse ajutiseks perekonnast eraldamiseks muuhulgas juhul, kui lapse ohtu sattumise on põhjustanud lapse hooldusõigust teostav isik oma tegevuse või tegevusetusega. Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib PKS § 135 lg 4 kohaselt valla- või linnavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet lapse perekonnast eraldada ka enne kohtumäärust. Samas oli Harju Maakohus asjakohase määruse asjas nr xxxxxx juba 07.07.2020 ka teinud. 7(17)
3-20-2200
26.1.Harju Maakohus on tuvastanud 30.12.2020 määruses tsiviilasjas nr xxxxxx, et lapse isa ohustas lapse kehalist heaolu sellega, et ei viinud last hambaarsti juurde ja et laps on ülekaaluline ning vaimset ja hingelist heaolu, takistades emal lapsega suhelda. Lapse esindaja viitas 05.02.2021 menetlusdokumendis (tsiviilasi nr xxxxxx), et vahetu oht lapsele kõrvaldati ennekõike läbi selle, et laps oli isast eraldatud ja viibis igapäevaselt emaga. Ka käesolevas haldusasjas antud seisukohas (28.01.2021 menetlusdokumendi lk 3) ütleb lapse esindaja selgelt välja et X oli Xst eraldamise ajal hädasolevaks lapseks.
26.2.Seega eksisteeris õiguslik alus X eraldamiseks ning vastav otsus ja toimingud olid õiguspärased ning eesmärgi suhtes ka proportsionaalsed.
27.Väär on kaebajate seisukoht, et enne 10.10.2020 otsuse ja 11.10.2020 toimingute teostamist pidanuks alustuseks isa ja lapse arvamust küsima ja isa koju saabumist ootama. Ka haldusmenetluse seaduse § 40 lg 2 punktid 1, 4 ja 7 õigustavad antud juhtumi puhul just konkreetsel viisil käitumist.
28.Riigivastutuse seaduse § 13 lg 3 kohaselt vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Ka viitab riigivastutuse seaduse § 16 lg 2 p 1, et isik võib nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või –vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist üksnes siis, kui ta enda õiguste ja vabaduste piiramist ise põhjustanud ei ole.
28.1.Kaebajatel oli oma tegevusega võimalik vältida neile moraalse ja materiaalse kahju tekkimist, kuid nad otsustasid riskida. Kui X oleks täitnud tema suhtes tsiviilasjas nr xxxxxx tehtud kolme kohtumäärust ei oleks olukord sellisena eskaleerunud ega lapse isast jõuga eraldamise vajadust tekkinud. Kõnealuste kolme kohtumääruse valguses otsustas X kõigest hoolimata last emale mitte üle anda ja lapse suhtes vaimset vägivalda ja „ajupesu“ kohaldada. Et isa lapse elukorraldusega seejuures iseseisvalt ka toime ei tulnud, siis palus ta selleks appi oma ema.
28.2.On tõesti kahetsusväärne, et X sattus 11.10.2020 toimingutes osaline olema. X on selles Mustamäe LOVi ja PPA asemel aga mõistlikum süüdistada Xd, sest toimunu on otseses põhjuslikus seoses viimase tegevusega. Ka X endal oli aga võimalik kahju tekkimist vältida PPA nõude peale koheselt ust avades. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti seisukoht
29.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
30.RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Lisaks peab tulenevalt RVastS § 7 lõikest 1 olema tegu avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega.
31.Seega peab selleks, et isikul tekiks õigus kahjuhüvitisele, olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused: 1) isiku ja avaliku võimu kandja vahel peab olema avalik-õiguslik suhe; 2) avaliku võimu kandja tegevus peab olema õigusvastane; 3) sellise tegevusega peab olema rikutud isiku õigusi ning 4) õiguste rikkumise tagajärjel peab isikule olema tekkinud kahju. Samuti peavad olema ammendunud esmased õiguskaitsevahendid. Juhul, kui puudub üks neist tingimustest, puudub ka isikul õigus kahjuhüvitise saamiseks. 8(17)
3-20-2200
32.PPA tegevuses puudub õigusvastasus, samuti ei esine PPA tegevuses kaebajate suhtes süülist väärikuse alandamist, tervise kahjustamist, vabaduse võtmist, kodu ega eraelu puutumatuse ega sõnumi saladuse rikkumist ning au ega hea nime teotamist.
32.1.10.10.2020 tegi Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus otsuse hädaohus oleva lapse perest eraldamiseks. Otsuse järgi tuli laps X hiljemalt 11.10.2020 eraldada teda seadusevastaselt kinni hoidvast vanemast (isa X) ning anda üle tema viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõigust omavale vanemale Xile. Otsuse kohaselt hoidis X last tahtevastaselt kinni alates 21.02.2020, mil ta ei tagastanud last vastavalt Harju Maakohtu määratud suhtluskorrale lapse emale. Otsusest nähtuvalt hoidis isa last isolatsioonis – laps ei suhelnud oma ema ega emapoolsete sugulastega, laps ei käinud lasteaias, st ei suhelnud eakaaslastega, laps ei suhelnud kellegagi peale oma isa ja isapoolse vanaema. Lapse isa oli loonud lapse loomulikku arengut takistava ja kahjustava olukorra. Lapse isa keeldus koostööst lapse emaga ning lapse õigusi kaitsvate ametkondadega ning tema käitumine oli last otseselt ohustav.
32.2.Mustamäe Linnaosa Valitsus kaasas otsuse täitmise tagamiseks ametiabi korras PPA. Vastavalt HKTS § 17 lõikele 1 tähendab ametiabi seda, et üks haldusorgan sooritab oma pädevuse piires toimingu teise haldusorgani taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks.
32.3.Politseiametnikud sisenesid X elukohta xxxxxxx 11.10.2020 kell 11.27 KorS § 50 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel. Nimetatud sätete järgi võib politsei siseneda valdaja nõusolekuta tema eluruumi, sealhulgas avada uksi, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, samuti, kui on alust arvata, et ruumis viibib isik, kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud.
32.4.Veendumus, et laps võib olla hädaohus või abitus seisundis, tekkis politseiametnikel asjaolust, et läbi suletud ukse kostus korterist nuttu, trampimist ning karjumist. Täiskasvanute liikumist ega hääli korterist kuulda ei olnud. Kuivõrd oli alust arvata, et laps vajab viivitamatult abi, siis avasid politseiametnikud korteri ukse vahetu sunniga (KorS § 75 lg 1).
32.5.Vastavalt KorS § 78 lõikele 1 on korrakaitseorgan enne vahetu sunni kohaldamist kohustatud hoiatama isikut, kelle valduses oleva asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Enne korterisse sisenemist koputas Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Ly Rüüs mitme minuti vältel uksele. Korterist kostus lapse nuttu ja karjumist, kuid mitte täiskasvanute toimetamist. Enne korteriukse avamist sunniga teatasid politseiametnikud kõva häälega inglise ja eesti keeles, et ukse taga on politsei ning palusid ukse avada. Kuna ükski täiskasvanud isik ei reageerinud, siis avati uks.
33.Kaebuse põhjendustes on mh märgitud, et Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus ega PPA ei teavitanud kaebajat tema elukohta saabumisest, kavatsusest laps jõuga ära viia ega eesmärgist täita haldusakti. Kaebaja väidab, et kui temale oleks teatatud kohustusest 11.10.2020 kell 11.27 kodus olla, siis oleks tema kodus olnud ning ukse maha lõhkumiseks ei oleks vajadust olnud.
33.1.Kaebaja eeltoodud väited on kaebaja ja tema tütre ema vahelise hooldusõiguse vaidluse valguses ebausutavad. Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsusel ei olekski tekkinud vajadust X kui hädaohus oleva lapse perest eraldamiseks, kui kaebaja oleks vabatahtlikult ja heas usus täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 kohtumäärust tsiviilasjas nr xxxxxx (dtl 133-150), millega lõpetati Xi ja X ühine hooldusõigus lapse X suhtes osaliselt, anti Xile üle ainuhooldusõigus X viibimiskoha osas ning määrati kindlaks X ja X suhtlemise kord. Juba nimetatud kohtumäärusega tuvastati, et kaebaja oli Xd hoidnud enda juures alates 21.02.2020 (so üle kolme kuu) ja keeldunud kordagi lubamast lapsel kohtuda emaga. Kohus asus seisukohale, et isa on asunud takistama ema ja lapse suhtlemist. Kohus selgitas, et vastavalt PKS § 143 lõikele 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja 9(17)
3-20-2200 õigus suhelda lapsega isiklikult. Lisaks selgitas kohus, et mõlemad vanemad peavad last üleandmiseks ette valmistama ja teda selleks positiivselt häälestama.
33.2.Nimetatud kohtumäärus jõustus 11.06.2020. Vaatamata sellele ei olnud kaebaja endiselt mitte kordagi andnud last üle emale (11.10.2020 juba üle seitsme kuu). Sealjuures on asjakohatu kaebaja väide, et tema on igakordselt toonud lapse kohtutäituri poolt määratud kohtumisele lapse emaga. Juba asjaolu, et ema ja lapse kohtumiseks peab sekkuma kohtutäitur, kinnitab, et isa takistab nende suhtlemist.
33.3.Lisaks kinnitab kaebaja poolt esitatud kohtutäitur Elin Vilippuse abi Sergei Volfi 01.10.2020 toimingu kirjeldus, et kaebaja lapse õiguste eest tegelikult ei seisa. Isa on formaalselt küll kohustuse täitnud, st toonud lapse emale üleandmiseks EELK Perekeskusesse, kuid ei ole teinud midagi selleks, et laps reaalselt emale üle anda. Kohtutäituri abi on 01.10.2020 toimingu kirjelduses märkinud, et isa koostöö oli piiratud – oli valmis täitma kõik korraldused, kuid lapse rahustamiseks ja tema suunamiseks rahunemisele ei olnud valmis tegema sisuliselt mitte midagi. Lisaks on märgitud, et lapse rahumeelset rahustamist ei olnud isa ega vanaema poolt viitega, et nad täidavad kohtulahendis märgitut ning selle kohaselt ei tohi nad last rahustada ega keelitada, muidu võidakse viidata, et nad on kohustust mingil viisil rikkunud. Ometi on Tallinna Ringkonnakohus 26.05.2020 määruses selgitanud, et laps on sellises vanuses (3-aastane), kus väga oluline roll lapsega suhtlemisel ja selgitamisel on lapsevanemal. Laps on oma senise elu elanud ka koos emaga, seega ei ole laps emast võõrdunud. Oluline on lapsele tuge pakkuda ja selgitada, miks ta peab aeg-ajalt ema juures olema. Seega jääb mulje, et kaebaja on teinud kõik selleks, et laps emaga ei kohtuks, ei suhtleks ja et laps lõpuks emast täielikult võõrduks, mis on lapse õiguste ja heaolu räige kahjustamine.
33.4.Lisaks ei ole kaebaja märkinud ega esitanud tõendeid selle kohta, millal ta on veel viinud lapse kohtumisele emaga või teinud katset last emale üle anda, kuigi räägib sellistest olukordadest mitmuses. Eelkirjeldatu põhjal ei ole usutav, et kaebaja oleks 11.10.2020 lapse lastekaitsetöötajale või politseile vabatahtlikult üle andnud või üleandmist kuidagi soodustanud.
33.5.Kaebusest nähtub kaebaja poolt oma lapse ja eaka ema ohtu seadmine korterisse lukustamisega (lahkudes ise koos uksevõtmega) ilma võimaluseta sealt ukse kaudu väljuda nt tulekahju puhkemise korral või terviserikke korral lapsele või emale (kiir)abi osutada. Oma lapse ja ema sellisesse olukorda asetamist kaebaja poolt on alust pidada korduvaks, sest kaebaja märgib kaebuses, et kuna tema ema korterist väljas üksi ei käi, siis ei ole vaja talle välisukse võtit jätta. Selline korterisse sulgemine viitab mitte üksnes lapse vaimsele ja emotsionaalsele isoleerimisele lapse emast, emapoolsetest sugulastest ja eakaaslastest (nagu on märgitud Mustamäe Linnaosa Valitsuse 10.10.2020 otsuses), vaid lausa füüsilisele isolatsioonile kogu välismaailmast, mis jääb väljapoole xxxxxx korterit.
34.Asjas on piisavalt tõendeid selle kohta, et PPA tegevus 11.10.2020 sunni rakendamisega xxxxxx korterisse sisenemisel oli õiguspärane. Valdusesse sisenemine vahetu sunniga KorS § 50 lõike 1 punktide 1 ja 2, § 75 lõike 1, § 76 lõike 1 ja 2 ning § 78 lõike 1 alusel oli õigustatud nii Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse 10.10.2020 hädaohus oleva lapse perest eraldamise otsuses toodud asjaoludel, kui ka seetõttu, et korterist kostuva lapse nutu ja karjumise tõttu oli alust arvata, et korteris viibib üksi abi vajav laps. Ka asjaolu, et Mustamäe Linnaosa Valitsus taotles PPA-lt ametiabi enne, kui ametiabi kaasamise vajadus üldse tekkis, ei muuda PPA poolt korterisse sisenemist õigusvastaseks. Seadus ei keela ametiabi palvet esitada ennetavalt, eriti kui asjaolude põhjal on alust arvata, et vajadus teise haldusorgani kaasamiseks võib suure tõenäosusega tekkida.
35.Tõesed ei ole väited, et korterisse sisenenud politseiametnikud oleksid seal viibinud isikuid rünnanud, nende suhtes ülemäärast füüsilist jõudu kasutanud või neid kuidagi tahtlikult hirmutanud. Tõene ei ole väide, et X peale karjuti ning, et korteris soriti kappides ja kaebajate 10(17)
3-20-2200 isiklikes asjades. Tõene ei ole ka väide, et kui X kohale saabus, siis ähvardati teda relvaga tulistada. Xle antud korraldus istuda ja mitte tõusta oli tema enda elu ja tervise huvides, kuna ta ähvardas eelnevalt aknast alla hüpata. Sellise korralduse andmine ei saa olla objektiivselt õigusvastane ega kaebajale kahju tekitav. Xd ei peetud kinni. X toimetati politseijaoskonda pärast esmase tõrksuse möödumist tema nõusolekul, kuna PPA-l oli tarvis koostada valdusesse sisenemise protokoll ning seda kaebajale talle arusaadavas keeles tutvustada. Politseijaoskonnas oli selleks ootamas inglise keele tõlk. Juhul, kui kaebaja valdaks eesti keelt, siis oleks protokolli koostamine ja kaebajale tutvustamine olnud võimalik ka koha peal.
36.Xle kohtu poolt määratud esindaja asus 28.01.2021 halduskohtule esitatud menetlusdokumendis seisukohale, et lapse isast eraldamine 10.10.2021 Mustamäe LOV otsuse alusel oli õiguspärane ning vastas lapse parimatele huvidele.
37.Varalise kahju tekkimine kaebajale ei ole tõendatud. RVastS § 8 lõike 1 kohaselt tuleb varalise kahju rahalise hüvitamisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Halduskohtule esitatud kaebusest selgub, et XXXXX korter ei kuulu kaebajale, vaid ta on nimetatud korteri üürnik. Seega ei ole PPA väidetava õigusvastase tegevusega kahjustanud mitte kaebajale, vaid kaebaja üürileandjale kuuluvat vara. Asjaolu, et kaebaja on üürnikuna sõlminud üürileandjaga lepingu, millega on võtnud kohustuse hüvitada üürileandjale korterile tekitatud kahju, ei tõenda kaebajale kahju tekkimist. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on reaalselt üürileandjale kahju hüvitanud või et üürileandja oleks temale sellise nõude esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
38.Asjas on vaidlusaluseks küsimuseks Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) 10.10.2020 otsuse (dtl 59-60) õiguspärasus, millega otsustati X alaealine laps X isast eraldada ja üle anda emale. Samuti on vaidlusaluseks küsimuseks selle otsuse täitmiseks 11.10.2020 järgnenud toiming, mille käigus sisenesid Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Ly Rüüs ja Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud X elukohta xxxxx ning eraldasid X seal viibinud vanaemast X ja võtsid lapse kaasa. Kaebajad X ja X on seisukohal, et toiming oli õigusvastane ja sellega põhjustati neile mittevaraline kahju ning Xle lisaks varaline kahju seoses korteri ukse lõhkumisega.
39.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leian, et kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan oma seisukohta järgnevalt. Mustamäe LOV 10.10.2020 otsuse õiguspärasus
40.Mustamäe LOV 10.10.2020 otsuses on selle õigusliku alusena viidatud järgmistele sätetele:
40.1.Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 30, mille kohaselt loetakse hädaohus olevaks lapseks last, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras;
40.2.LasteKS § 32 lg 1, mille kohaselt tuleb hädaohus olevat last viivitamata abistada ning likvideerida selleks lapse elu või tervist ohtu seadnud olukord. Vajaduse korral võib hädaohus oleva lapse toimetada ohututesse tingimustesse kuni ohu möödumiseni, küsimata selleks lapse hooldusõigust teostava isiku nõusolekut;
40.3.LasteKS § 32 lg 3 alusel hädaohus oleva lapse toimetab ohututesse tingimustesse lapse viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja või politsei korrakaitseseaduse § 46 lõike 1 punktis 8 sätestatud alusel;
40.4.LasteKS § 33 lg 1, mis märgib, et kohaliku omavalitsuse üksus või Sotsiaalkindlustusamet võib eraldada lapse perekonnast ja vajaduse korral määrata lapse ja vanema suhtluskorra enne hooldusõiguse piiramise kohtumäärust, kui lapse jätmine perekonda või vanema ja lapse vaheline suhtlus ohustab lapse tervist või elu. Kohaliku omavalitsuse üksus või Sotsiaalkindlustusamet 11(17)
3-20-2200 teeb otsuse hädaohus oleva lapse ajutiseks perekonnast eraldamiseks järgmistel juhtudel: 1) lapse ohtu sattumise on põhjustanud lapse hooldusõigust teostav isik oma tegevuse või tegevusetusega; 2) lapse hooldusõigust teostav isik keeldub lapse ajutisest paigutamisest teenuseosutaja juurde sobiva teenuse saamiseks;
40.5.LasteKS § 33 lg 2 kohaselt eraldatakse hädaohus olev laps perekonnast ja määratakse tema viibimiskoht ning vajaduse korral lapse ja vanema suhtluskord kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest.
40.6.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 1, mille kohaselt haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda.
41.Otsuses on põhjendatud lapse perest eraldamist sellega, et 09.10.2020 õhtul sai Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande osakond teate hädaohus olevast lapsest, kes viibib ebaseaduslikus valduses oma isa juures, kellel ei ole lapse viibimiskoha määramise hooldusõigust. Last hoitakse kinni alates 21.02.2020 kui isa ei tagastanud last vastavalt Harju Maakohtu poolt määratud suhtluskorrale lapse teisele vanemale. Isa on süstemaatiliselt eiranud ega ole olnud suuteline täitma Harju Maakohtu poolt lapse õiguste kaitseks reguleeritud olukorda ning on ignoreerinud lapse üleandmiseks toimund kohtumistel lapse õigust saada kaitset oma õiguste realiseerimiseks spetsialistidelt. Samuti on isa mõjutanud last viisil, mis pani lapse hüsteeriliselt käituma. Lapse isa hoiab last isolatsioonis oma teise vanema ja tema poolsete sugulaste eest. Laps ei käi lasteaias ega suhtle kellegagi peale teda kinni hoidva isa ja isapoolse vanaema, kes samuti tema õiguste kaitseks midagi ette ei võta. Laps oli 3,3 aastane, kui ta isoleeriti. Selles eas hakkab laps mõistma kõnet ja ise ennast rohkem väljendama. Kuivõrd laps ei suhtle omaealistega, siis on tema sotsiaalsed oskused peatunud. Tänaseks on laps peaaegu nelja aastane. Möödunud on seitse kuud kui laps ei ole saanud realiseerida oma põhiõigust suhelda vabalt ja saada hoolitsust ja ülalpidamist oma mõlemalt vanemalt, areneda nii nagu ta loodud on. Last kinni hoidva vanema poolt on loodud lapse loomulikku arengut takistav ja kahjustav olukord, mille tagajärjel võib lapsel ilmneda arengus tagasilangust - kõne peetub, mähkmete kasutamise vajadus tuleb tagasi. Laps võib käituda ärritunult ja klammerduma hakata. Probleemid võivad ilmneda une- ja söömisrežiimis. Last kinni hoidev vanem ei suhtle lapse teise vanemaga ega spetsialistidega ning eirab ametkondade korraldusi.
42.Tuginedes ülaltoodule leidis Mustamäe LOV, et laps viibib tema elu ja arengut ohtu seadvas olukorras ning desorienteeritud isiku meelevallas. Kuivõrd last kinni hoidva vanema käitumine on last otseselt ohustav, ta ei tee koostööd lapse teise vanemaga ega lapse õigusi kaitsvate ametkondadega, siis tuleb ta vanemast eraldada esimesel võimalusel.
43.Leian, et ülalkirjeldatud asjaoludele tuginedes leidis Mustamäe LOV põhjendatult, et laps viibib olukorras, kus teda kinni hoidva vanema käitumine on last ohustav ning ta tuleb vanemast eraldada esimesel võimalusel.
43.1.Asja materjalide hulgas on Harju Maakohtu 07.07.2020 määrus tsviilasjas nr xxxxx, millega kohus kohustas isa esialgse õiguskaitse korras andma lapse emale hooldusõiguse üle 3 päeva jooksul.
43.2.Kohus viitab määruses, et Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas xxxxxx anti lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõigus emale, kellel on perekonnaseaduse (PKS) § 126 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda X väljaandmist igaühelt, kes Xd vastu tema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab. Lapse isa ei ole 21.02.2020 last emale üle andnud ning on takistanud ema ja lapse suhtlemist. Ema ja laps ei ole sellest ajast saadik kohtunud. Isa ei ole teavitanud, millal ja kas üldse ta kavatseb lapse emale üle anda. Seega hoiab X last Xi tahte vastaselt enda juures. 12(17)
3-20-2200
43.3.Kohus viitas samas määruses, et lapse huvides ei ole emast pikaajaline eemalviibimine. Käesoleval juhul ei ole ema ja laps kohtunud mitme kuu vältel. Lapse ja ema kiindumussuhe saab järjest enam kahjustada iga päevaga, mil laps emast eemal viibib. Lapse isa on ringkonnakohtu kohtumäärust kestvalt rikkunud teadlikult, eirates pahatahtlikult ema õigust määrata lapse viibimiskoht ning seda, et antud juhul on lapse turvalisuse huvides vajalik kohtumääruse võimalikult kiire täitmine. Kohus leidis ka, et õige ei ole lapse isa tuginemine sellele, justkui ei soovivat laps ise ema juurde minna. Laps ei ole vanuses, kus ta suudaks teha iseseisvaid kaalutletud otsuseid. Samuti kahjustab last see, kui ta peab tegema valikuid vanemate vahel. Seega, et vältida lapse edasist traumeerimist, ei tule isal mitte küsida lapselt, kas ta soovib ema juurde minna või mitte, vaid selgitada, et nüüd on aeg minna ema juurde. Samuti ei nähtu tõenditest, et lapsel oleks olnud hirm või vastumeelsus ema suhtes enne viimasel korral isa juurde suundumist. Kui isa juures viibides on tekkinud lapses hirm ema suhtes, siis ei saa see kuidagi olla seotud ema tegevuse või tegevusetusega ning lapse taoline mõjutamine ei ole isa poolt lapse huve arvestav tegevus.
44.Samuti on asja materjalide hulgas samas tsiviilasjas 07.09.2020 tehtud esialgse õiguskaitse määrus, millest nähtub, et vaatamata 07.07.2020 määrusele ei ole lapse üleandmine isalt emale neljal korral õnnestunud.
44.1.Kohus viitab, et iga ebaõnnestunud üleandmine süvendab lapse abivajadust, tekitab temas ääretut stressi ja segadust. Kohtu hinnangul on põhjendatud Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna seisukoht, millest lähtuvalt ei teki lapsel hirm oma vanema suhtes ilma mõjuva põhjuseta või ilma lapsega manipuleerimata. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et lapse hirm on süvenevas tendentsis ning seetõttu on põhjendatud lapse eraldamine keskkonnast, kus vanem, kes seni on lapsega igapäevaselt koos elanud, ei ole täitnud oma ülesannet maandada lapse hirme ema ees ning soodustada ema ja lapse vahelise suhte tugevnemist, kuivõrd lapse parimates huvides on lähedane suhe mõlema vanemaga. Eelpooltoodust lähtuvalt ei ole laps olnud ka ette valmistatud emale üleandmiseks, mistõttu on üleandmised seni ebaõnnestunud.
44.2.Eeltoodust tulenevalt kohustas kohus lapse isa andma lapse emale üle 3 päeva jooksul, tuues lapse EELK Perekeskusesse ning seejärel koos lapse vanaema ja enda esindajaga koheselt lahkuma ning laps antakse üle terapeudile. Kohtumäärus on täitmata.
45.Minu hinnangul nähtub eeltoodud kohtumäärustest selgesti, et X käitus pika aja vältel lapse huvisid kahjustavalt. Vaatamata selleks teda kohustanud kohtumäärustele, ei andnud isa last emale üle ja hoidis teda isolatsioonis ema ja emapoolsete sugulaste eest. Isa mõjutas last emaga mitte kohtuma ja keeldus ka lapse õiguste kaitseks vajaliku spetsialisti abist. Laps ei käinud lasteaias ja sai suhelda üksnes oma isa ja isapoolse vanaemaga. Lapse selline isolatsioonis hoidmine kahjustas olulisel määral lapse psüühikat ja vaimset heaolu. Lisaks oli ohus lapse kehaline heaolu, isa ei viinud last hambaarsti juurde, laps oli ülekaaluline. Vanem, kes takistab lapse suhtlust teise vanemaga, ohustab tema vaimset ja hingelist heaolu. Seda põhjusel, et lapse parimates huvides on hea ning lähedane suhe mõlema vanemaga. X ei mõistnud lapse ema tähtsust lapse arengus ning ei teinud midagi soodustamaks ema ja lapse kontakti. See ohustas lapse vaimset ja hingelist heaolu. Ka lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja on käesolevas asjas antud seisukohas (dtl 284-287) leidnud, et X oli Xst eraldamise ajal hädasolevaks lapseks.
46.Isa soovimatust laps üle anda kinnitab ka käesoleva menetluse kestel korduvalt väidetu, et lapse ema oli lõppstaadiumis vähi diagnoosi tõttu võimetu hoolt kandma oma alaealiste laste eest ning seega ei olnud isa juures viibimine kuidagi last kahjustav. Selline olukord, kus ema põeb rasket ravimatut haigust ja isa ei võimalda, vaatamata kohustavale määrusele, lapsel ning emal kohtuda, viitab veelkord asjaolule, et isal ei olnud soovi või ka teadmisi käituda nii, et lapse heaolu oleks tagatud parimal võimalikul viisil ja lapsel oleks võimalik viibida mõlema vanema juures. 13(17)
3-20-2200
46.1.Eeltoodut ei lükka ümber ka kaebaja poolt esitatud pereterapeut dr. H. S. 03.09.2020 arvamus (dtl 23), kus viimane avaldab arvamust, et isa juures olles on X täiesti tavaline laps ning isa on last korralikult ja vanemliku hoolega kasvatanud. Samas arvamuses kirjeldab terapeut aga ka, et lapse hingeline ja vaimne seisund on oluliselt halvemaks muutunud. Viimasel seansil psühholoog lapsega kontakti ei saanud, laps oli üliärev, ei suutnud ühelegi tegevusele keskenduda käis ühest ruumist teise ja uuris, kas ema end kusagil ei peida ja kes nendes ruumides veel on. Minu hinnangul järeldub sellest tõendist kaebajate väidetega vastupidine olukord: lapse emotsionaalne seisund isa juures viibides halvenes, mis kinnitab veelkord, et isa hoidis last isolatsioonis ja mõjutas tõenäoliselt last emaga mitte kohtuma. See kinnitab veelkord, et X ei seadnud lapse huve oma huvidest eespoole, laps oli emotsionaalselt ebastabiilne ja hirmul.
47.Seejuures tuleb rõhutada, et vaidlustatud otsus ei olnud suunatud tsiviilasjas xxxxx tehtud kohtumääruste täitmiseks, mille täitmine on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 ja § 179 kohaselt kohtutäituri pädevuses. Kohtumäärustes ja tsiviilasja materjalides kajastatud info oli vaid aluseks, millest Mustamäe LOV lähtus hädaohu tuvastamisel ja lapse isast eraldamise otsuse tegemisel. Otsuses on selgelt ka viidatud, et tegemist oli otsusega hädaohus oleva lapse perest eraldamiseks, mis on LasteKS § 33 kohaselt kohaliku omavalitsuse ametniku pädevuses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2020 määrus asjas nr 1-21-82, p 9).
48.Ma ei nõustu kaebajatega, et enne otsuse tegemist oleks lapse isa pidanud ära kuulama. HMS 40 lg 3 p 1, millele ka otsus tugineb, näeb ette, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Saades info hädaolus olevast lapsest ja arvestades lapse isa eelnevat käitumist, ei saa sotsiaalosakonna ametnikule ette heita, et ta tegutses kiiresti ilma lapse isa ära kuulamata.
49.Põhjendamatu on kaebaja väide, et Mustamäe LOV-l puudus õigus sellist haldusakti anda, kuna laps ei ole tema linnaosa haldusterritooriumil. Laps viibis Tallinna linna territooriumil, mille haldusüksuseks on linnaosa. Kohaliku omavalitsuste korralduse seaduse (KOKS) § 56 lõike 1 kohaselt on linnaosa eesmärk kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või linna ülesannete täitmisel. KOKS § 56 lõikest 6 tulenevalt on linnaosakogu pädevuses omavalitsuse esindamine ning otsuste langetamine linnaosa territooriumi puudutavates küsimustes talle seadusega, valla või linna põhimäärusega, osavalla või linnaosa põhimäärusega või volikogu otsusega antud valdkondades ning pädevuste piires. Lapse perest eraldamise otsuse ja toimingute tegemist ei ole linnavolikogu ega linnavalitsus elukohajärgsetele linnaosavalitsustele delegeerinud ja seega on linnavalitsuse määrata tegutsema antud valdkonnas kõige pädevam ja/või konkreetsel ajal vastavat ressurssi omav ametiasutus ja ametiisik.. Seega ei anna ka see kaebuse esitaja väide alust otsuse tühistamiseks.
50.Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et Mustamäe LOV 10.10.2020 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 11.10.2021 toimingu õiguspärasus
51.Leian, et vaidlustatud otsuse täitmiseks läbi viidud 11.10.2020 toiming on samuti õiguspärane.
51.1.10.10.2020 otsuse kohaselt tuli laps hiljemalt 11.10.2020 eraldada teda seadusevastaselt kinni hoidvast vanemast ning anda üle tema viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõigust omavale vanemale. Mustamäe Linnaosa Valitsus kaasas otsuse täitmise tagamiseks ametiabi korras PPA. Vastavalt halduskoostöö seaduse (HKTS) § 17 lõikele 1 tähendab ametiabi seda, et üks haldusorgan sooritab oma pädevuse piires toimingu teise haldusorgani taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks. 14(17)
3-20-2200
51.2.Asja materjalide juures on Politsei- ja Piirivalveameti patrullgrupi välijuhi ettekanne (PPA 17.12.2020 vastus kaebusele lisa 1), millest nähtuvalt läksid 11.10.2020 Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud ning Mustamäe LOV sotsiaalosakonna ametnik lapse ja tema isa elukohta, pääsedes trepikotta naabrite abiga. Uksele koputamise järgselt keegi ust ei avanud, küll aga kostus seest lapse nuttu ja liikumist. Kuivõrd uksele koputamisele keegi ei reageerinud ja täiskasvanute kohalolu korteris kuulda ei olnud, oli alust arvata, et laps viibib seal üksi. Sellises olukorras oli põhjust arvata, et üksi kodus olev 4-aastane laps võib olla hädaohus. Sellest tulenevalt otsustas PPA ametnik ukse sundavada.
51.3.Korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt võib politsei siseneda valdaja nõusolekuta tema eluruumi, sealhulgas avada uksi, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, samuti, kui on alust arvata, et ruumis viibib isik, kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud. Kuivõrd oli alust arvata, et laps vajab viivitamatult abi, siis avasid politseiametnikud korteri ukse vahetu sunniga (KorS § 75 lg 1).
51.4.Vastavalt KorS § 78 lõikele 1 on korrakaitseorgan enne vahetu sunni kohaldamist kohustatud hoiatama isikut, kelle valduses oleva asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Asja materjalide juures olevatelt PPA ametnike vormikaamerate videosalvestistest (esitatud kohtule PPA poolt 14.04.2020 ja 17.06.2020) nähtub, et enne korterisse sisenemist koputas Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Ly Rüüs mitme minuti vältel uksele. Enne korteriukse avamist sunniga teatasid politseiametnikud kõva häälega inglise ja eesti keeles, et ukse taga on politsei ning palusid ukse avada. Kuna ükski täiskasvanud isik ei reageerinud, tegi PPA ametnik otsuse uks avada. Seejuures tuleb märkida, et ehkki vormikaamerate salvestistest ei ole otseselt kuulda lapse nuttu, ei tähenda see, et uksele lähedal viibinud ametnikud seda ei võinud kuulda. Mul puudub alus kahelda PPA välijuhi ettekandes kirjeldatud asjaoludes. Pealegi nähtub vormikaamerate videost, et enne sisenemist arutasid ametnikud omavahel korduvalt sisenemise vajadust ning tegid viimaks kaalutletud otsuse korterisse sisenemiseks.
51.5.Kaebajad on selgitanud, et kodus viibinud X ema ei saanud avada korteri välisust selle võtme puudumise tõttu. Nimelt oli X lahkunud asjaajamiste tõttu lühiajaliselt kodust, lukustades lahkudes välisukse. Korteri välisuksel on kaks lukku. Alumine lukk on seestpoolt avatav ilma võtmeta ehk liblikkeermega. Ülemine lukk on nii seest kui väljast avatav üksnes võtmega. Leian, et olukord, kus lapse isa oli jätnud lapse koju koos oma eaka emaga, lukustades ukse selliselt, et seda ei olnud võimalik seepoolt avada, kinnitab, et korteris viibinud isikud võisid olla hädaohus, sest korterist ei olnud ukse kaudu võimalik väljuda nt tulekahju puhkemise korral, samuti ei oleks saanud terviserikke korral lapsele või tema vanaemale kiiret abi osutada. Märkida tuleb täiendavalt, et kaebuse kohaselt ei valda lapse vanaema eesti ega inglise keelt, mistõttu oleks olnud raskendatud ka abi kutsumine ja olukorra selgitamine.
52.Asjaolu, et pärast sisenemist ilmnes, et laps ei olnud üksi, ei tähenda, et korterisse sisenemine oleks olnud õigusvastane ning et lapse ära viimiseks ei olnud alust. Ametnikud hindasid korterisse sisenemise vajadust hetkel olemasoleva info põhjal ning langetasid põhjendatud otsuse korterisse sisenemiseks. Ka korterisse sisenemise järgselt ei selgunud kuidagi, et laps ei oleks ohus, mille kõrvaldamiseks oli tehtud 10.10.2020 otsus. Seega lapse äraviimine selle ohu kõrvaldamiseks oli põhjendatud. Sellises situatsioonis ei saa pidada ülemääraseks jõu kasutamiseks ka seda, et Mustamäe LOV ametnik haaras lapse sülle ja toimetas ta korterist välja autosse.
53.Tõendatud ei ole kaebajate väited, et korterisse sisenenud politseiametnikud oleksid seal viibinud isikuid rünnanud, nende suhtes ülemäärast füüsilist jõudu kasutanud või neid relvaga ähvardanud. PPA vormikaamerate videotest nähtub vastupidine: peale korterisse sisenemist hakkas X halb, mispeale ta juhatati teise tuppa pikali ja kutsuti kiirabi. Ka väidetav kappides ja kaebajate isiklikes asjades sorimine ei ole leidnud kinnitust. 15(17)
3-20-2200
54.Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et kui X kohale saabus, siis ähvardati teda relvaga tulistada. Xle anti korraldus istuda ja mitte tõusta, kuna ta ähvardas eelnevalt aknast alla hüpata. Sellise korralduse andmine ei saa olla kaebajale kahju tekitav. Xd ei peetud ka kinni ning ta toimetati politseijaoskonda tema nõusolekul, kuna PPA-l oli tarvis koostada valdusesse sisenemise protokoll ning seda kaebajale talle arusaadavas keeles tutvustada.
55.Eeltoodu põhjal leian, et Mustamäe LOV ametniku ja PPA tegevus 11.10.2020 sunni rakendamisega korterisse sisenemisel ja lapse isast eraldamisel oli õiguspärane. Valdusesse sisenemine vahetu sunniga KorS § 50 lõike 1 punktide 1 ja 2, § 75 lõike 1, § 76 lõike 1 ja 2 ning § 78 lõike 1 alusel oli õigustatud nii Mustamäe LOV 10.10.2020 hädaohus oleva lapse perest eraldamise otsuses toodud asjaoludel, kui ka seetõttu, et korterist kostuvate helide tõttu oli alust arvata, et korteris viibib üksi abi vajav laps. Kaebus jääb seega ka selles osas rahuldamata.
56.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
57.Kuivõrd eespool asusin seisukohale, et vaidlustatud otsus ja toiming on õiguspärased, jääb rahuldamata ka kaebajate kahju hüvitamise nõue, sest Tallinna linna ja PPA tegevuses puudub õigusvastasus. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
58.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebajate kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine
59.HKMS § 89 lg 1 kohaselt on menetlusvälisel isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju poolte ja kolmandate isikute nõusolekul. HKMS § 89 lg 2 kohaselt saab menetlusväline isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja kohtu loal ka poolte ja kolmandate isikute nõusolekuta. Menetlusväline isik ei või tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga.
60.17.11.2021 kohtuistungil võttis kohus asja materjalide juurde Harju Maakohtu 07.07.2020 ja 07.09.2020 määrused tsiviilasjas nr xxxxxxx. Kaebajad taotlevad nende dokumentide osas menetluse kinniseks kuulutamist, sest tsiviilasja nr xxxxxxx menetlus on kinnine ja dokumendid ei ole menetlusvälistele isikutele kättesaadavad.
61.Rahuldan kaebaja taotluse ja kuulutan menetluse kinniseks Harju Maakohtu 07.07.2020 ja 07.09.2020 määruste osas tsiviilasjas nr xxxxxxx. Isikute nimede asendamine lahendis
62.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed ja aadressid tähemärkidega. 16(17)
3-20-2200
(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.