Otsuse avalikult teatavaks 17.12.2021, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-21-160
Haldusasi
Ants Võrro kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (väljastada kaebajale kuivtoidu pakk)
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Ants Võrro Vastustaja: Tallinna Vangla
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada Tallinna Vangla poolt 03.10.2020 kaebaja taotletud toimingu – kaebajale väljastatud supiportsjoni kaalumine – sooritamisest keeldumise õigusvastasus.
2.Mõista Tallinna Vanglalt Ants Võrro (isikukood: 38105240250) kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. jaanuaril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.29.12.2020 esitas Ants Võrro Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses 03.10.2020 pakutud õhtusöögi kogusega. A. Võrro taotles hüvitisena väljastada talle kuivtoidu pakk.
2.Tallinna Vangla 14.01.2021 vastusega kahju hüvitamise taotlusele nr 5-37/20/160-2 jäeti A. Võrro taotlus rahuldamata.
3.Ants Võrro esitas 22.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (väljastada kaebajale kuivtoidu pakk). 22.01.2021 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 07.10.2021 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebuse esitaja palub Tallinna Vanglalt välja mõista kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvitis – väljastada talle kuivtoidu pakk - alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebaja selgitab, et 03.10.2020 sai kaebaja puuduliku õhtusöögi. Selle hüvitamiseks palub kaebaja väljastada talle kuivtoidu pakk. Nimelt kaebaja teavitas 03.10.2020 valvurit, et soovib sööki kontrollida, kuna õhtusöök on tihti probleemne. Valvur tõi kraadi/termomeetri ning teostati kraadimine. Avades supi nõu kraadimiseks oli kohe näha, et suppi on alla normi. Kaebaja esitas valvurile taotluse supi kaalumiseks ning palve, et juhtum saaks fikseeritud vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p 9.13, mis ütleb selgelt, et pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas on kinnipeetav kohustatud sellest viivitamatult teavitama korrapidajat korpuse vanemvalvuri või valvuri vahendusel. Hilisemaid pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Valvur T. Mandel eiras kaebaja taotlusi. Ta ei võimaldanud toidu koguse kontrollimist ega teavitanud ka korrapidajat. Valvuri enda ettekande kohaselt andis ta hoopis kaebajale korduvalt korralduse supp vastu võtta olenemata sellest, et kaebaja hinnangul oli visuaalselt näha, et kausis oli põhimõtteliselt ainult puljong. Seega oli kaebaja sunnitud selle söögi vastu võtma.
4.2.Kaebaja toob välja, et Tallinna Vangla on oma vastuses kaebaja kahju hüvitamise nõudele sisuliselt kinnitanud kaebaja poolt välja toodud faktilisi asjaolusid, kuid on leidnud, et kaebaja ei ole välja toonud, mis kahjulikud tagajärjed kaebajale selle juhtumiga kaasnesid.
4.3.Kaebaja leiab, et temale tekitatud kahju on ilmselge, kuna supi asemel oli ainult puljong ja sedagi alla normi. Kaebaja pidi kannatama näljatunnet. Arvestades veel sellega, et kaebaja on üle 2 aasta vangis olnud ja toitlustus on vanglas 3x päevas kindlatel aegadel, siis on organism harjunud vastaval ajal süüa saama. Vahest on juhtunud, et toit hilineb – see annab kohe tunda. Ainuüksi kahjunõude esitamisest peaks olema selge, et kaebajale on kahju põhjustatud, muul juhul oleks kaebaja piirdunud kaebusega. Lisaks taotleb kaebaja hüvitiseks kuivtoidu pakki, mis on iseloomult lihtne – koosneb paarist viilust sepikust, õunast ja munast. Seega ei ole kaebaja esitanud nõuet rikastumise eesmärgil või mingite soodustuste saamiseks. Lisaks sellele, et kaebaja pidi tundma nälja tunnet hommikusöögini, oli selline vangla suhtumine ka ebameeldiv. Kaebaja taotleb, et vangla hüvitaks kaebajale tekitatud mittevaralise kahju sellega, et väljastab kaebajale ühe kuivtoidu paki.
4.4.Vastuseks vastustaja seisukohtadele märgib kaebaja, et vastustaja seisukohad seoses sellega, et kaebaja on ka vangla poest ostnud toiduaineid, ei ole asjakohased ega saa välistada kaebajale mittevaralise kahju hüvitamist. Nimelt on kaebaja ostnud liha ja piimatooteid, mida hoiustatakse külmkapis osakonnas. Kuivõrd 03.10.2020 toimus osakondade erakorraline lukustamine, siis kaebajal puudus toiduainetele juurdepääs. Juurdepääsu sai kaebaja alles 06.10.2020. Samas ei oma ka vangla poest ostetud toidu olemasolu või selle puudumine
käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna vangla peab tagama nõuetekohase toitlustamise, mida aga antud juhul ei tehtud.
4.5.Kaebaja toob veel välja, et toidu kontrollimise nõudmist käsitletakse vanglas kui vaenulikku tegevust, kuigi vangla enda kodukord (p 9.13) näeb selle võimaluse ette. Samas osad valvurid ei ole sellest isegi teadlikud. Kaebaja rõhutab, et probleeme esineb pidevalt (toitu on vähem või on toit külm) ning toidu kontrollimise taotlust ei tohiks käsitleda kui vaenulikku suhtumist valvuritesse.
4.6.Menetluskulud (riigilõiv summas 15 eurot) palub kaebaja vastustajalt välja mõista.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Vangla praktika kohaselt fikseeritakse toiduga seonduv probleem informatiivse ettekandega. Tallinna Vangla vanemvalvur Toomas Mandel on 03.10.2020 koostanud ettekande nr 1-20-6375 (lisa 2 dtl 18) järgneva sisuga: „Teostades toidu jagamist P3 sektsioonis, avasime P3-20 kambri toidu luugi kus asub kinnipeetav A.Võrro (24.05.1981). Kinnipeetav pöördus läbi luugi minu poole ja küsis, et kus on käskkiri, millega pandi P3 sektsioon lukku. Ütlesin kinnipeetavale, et toon käskkirja kinnipeetavale tutvumiseks esimesel võimalusel. Selle peale kinnipeetav ärritus ja ütles, ta tahab toitu kraadida, kuna ei saa kohe käskkirjaga tutvuda. Liikusin valveruumi, et tuua sealt toidutermomeeter. Mille käigus ununes minust kinnisesse sektsiooni avatud kambri luugi juurde koos kinnipeetavast toidujagajaga kelleks oli Rainer Elsting (30.10.1991) ilma vööta valvur Martin Gert Puura. Liikudes valveruumist tagasi, teostasime toidu kraadimise, kus kinnipeetav A.Võrro eemaldas ise toidunõult kaane. Toidu temperatuur oli 70 kraadi. Kui kraadimine oli teosatud hakkas kinnipeetav nõudma ka toidu kaalumist. Keeldusin toidu kaalumisest põhjusel, tundsin et kinnipeetav manipuleerib minuga. Kuna oleks saanud kohe öelda, et soovib peale kraadimist kaaluda. Kinnipeetav nõudis ikka kaalumist ja ähvardas, et kui kaalumist ei teostada, siis kirjutab kaebuse. Mille sisuks on see, et minust jäi kinnisesse sektsiooni vööta ametnik. Andsin kinnipeetavale korralduse, võtta toit luugilt kambrisse. Kinnipeetav keeldus ja ütles, et kui kaaluda ei saa kirjutab ta kaebuse. Andsin kaks korraldust veel, mille tulemusel kinnipeetav võttis toidu vastu. Kinnipeetav käitumine ja kõneviis oli väga ähvardav ja üleolev valvurite suhtes.“ Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja väitel vaidlust selles, et kaebaja ei olnud rahul 03.10.2020 õhtusöögiks pakutud supi kogusega ning vaatamata tema nõudmisele suppi kaaluda, seda ei tehtud, mistõttu ei ole käesoleval ajal enam võimalik tagantjärgi kindlaks teha, kas kaebajale 03.10.2020 väljastatud supp oli ette nähtud koguses või mitte. Oluline on ka märkida, et valvur T. Mandeli väitel suhtles kaebaja temaga üleolevalt ning ta tundis, et kaebaja proovib temaga manipuleerida.
5.2.03.10.2020 oli õhtusöögiks hakklihasupp (400 g) ja 2 viilu sepikut. Kaebaja ei ole esitanud pretensioone sama päeva hommiku- või lõunasöögi kohta või et ta ei saanud õhtusöögiks koos supiga ette nähtud kahte viilu sepikut. Seega saab asuda seisukohale, et taotleja sai vähemalt enamiku ettenähtud päevasest toidukogusest ning võis saada õhtusöögiks vähem suppi, kui koguseliselt ette nähtud. Samas tuleb arvestada, et silmaga mõõtmine ei anna tõenäoliselt tõest ülevaadet supi tegelikust kogusest, mistõttu ei pruukinud kaebaja hinnang supi koguse kohta olla õige. Teiste kinnipeetavate poolt kaebusi supi kvaliteedi või koguse kohta 03.10.2020 ei esitatud.
5.3.Mittevaralise kahju hüvitamise eeldusteks on kahju tekkimine, mida antud juhul ei nähtu. Riigikohus märgib 16.03.2017 kohtuotsuses nr 3-3-1-83-16, et Eesti õigustraditsiooni kohaselt on avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine erandlik ja piiratud ning on ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Seega isegi kahju tekkimise korral on rahaline hüvitamine erandlik. Käesoleval juhul ei saa rääkida kaebuse
esitaja olulise põhiõiguse tõsisest riivest. Kui isegi eeldada, et taotleja sai ette nähtud kogusest vähem suppi, võis see olla talle ebamugav, kuid ei saanud siiski talle tekitada selliseid tagajärgi, mida vangla peaks kompenseerima. Tegemist ei ole sellise olukorraga, millega kahjustati taotleja tervist või tekitati hingelisi üleelamisi. Vastustaja märgib ka seda, et kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et ta kasutab aktiivselt vangla kaupluseteenust. Nt 16.09.2020 on ta kaupluses tasunud 34,72 eurot ja 30.09.2020 tasunud 21,45 eurot, millest tulenevalt võib eeldada, et tal oli 03.10.2020 kambris kaupluse vahendusel ostetud toiduaineid ning kui tal tõepoolest 03.10.2020 õhtusöögijärgselt kõht tühjaks jäi, oli tal võimalus neid lisaks tarbida. Kuna vastustaja hinnangul ei ole kaebajale kahju tekkinud, siis ei ole õigustatud ka selle hüvitamine kuivtoidupakiga.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas kaebaja nõue Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (väljastada kaebajale kuivtoidu pakk) seoses talle väidetavalt Tallinna Vangla poolt 03.10.2020 väiksemas koguses õhtusöögi väljastamisega, on põhjendatud. Kaebaja väitel on kahju põhjustatud sellega, et Tallinna Vangla ametnik väljastas kaebajale 03.10.2020 toiduportsjoni, mida oli vähem kui ette nähtud. Lisaks keeldus ametnik kaebaja nõudel toidu kaalumisest ja käskis toidu vastu võtta, mida kaebaja ka tegi. Kaebaja märgib, et ei saanud nimetatud kuupäeval õhtusöögist kõhtu täis, ta tundis näljatunnet ja seega alandati kaebaja inimväärikust. Vastustaja möönab, et kaebaja poolt sündmuse kirjeldus on põhijoontes õige ning kaebaja võis saada väiksema portsu suppi kui õhtusöögiks ette nähtud (400 grammi), kuid seda ei ole võimalik enam kontrollida. Isegi kui see nii oli, siis vaidleb vastustaja kaebusele vastu ning leiab, et kaebajale ei ole sellist rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju tekitatud, mis kuuluks rahas hüvitamisele, sest rikkumise raskusaste ei ületa vastavat piiri. Kaebaja sai õhtusöögi ning lisaks oli tal võimalik ka tarvitada vangla kauplusest soetatud toidukaupu.
7.RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
8.Vaidlust pole selles, et vastustaja (Tallinna Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine).
9.Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (Kodukord) punkt 9.1. sätestab, et kinnipeetavaid toitlustatakse sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ alusel. Kodukorra punkt 9.13 kohaselt on kinnipeetav pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas kohustatud sellest viivitamatult teavitama korrapidajat korruse vanemvalvuri või valvuri vahendusel. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu.
10.Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht, kas vangla tegevus oli õigusvastane ning kas kaebuse esitaja poolt väidetud mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei olnud rahul 03.10.2020 õhtusöögiks pakutud supi kogusega pidades seda oma visuaalse hinnangu alusel ettenähtust väiksemaks ning vaatamata tema nõudmisele suppi kaaluda, seda ei tehtud. Järelikult ei ole käesoleval ajal enam võimalik tagantjärgi kindlaks teha, kas kaebajale 03.10.2020 väljastatud suppi oli ettenähtud koguses või mitte. Kohus hinnates poolte seisukohti ja kohtule esitatud valvur T. Mandel 03.10.2020 ettekannet nr 1-20-6375 leiab, et antud juhul tuleb asuda seisukohale, et vangla poolne rikkumine toidu koguse kontrollimata jätmise näol on tuvastatud ja selle üle sisulist vaidlust ei ole. Kohus leiab, et vangla jättis kaebaja toidu koguse kontrollimata õigusvastaselt. Vanglal oli kohustus kinnipeetava nõudel toidu kogust kontrollida, kuid vangla seda ei teinud. Vaidlust ei ole, et tegu oli tahtliku tegevusetusega, mida saab käsitelda kui süülist tegevust. Vastava asjaoluga nõustub sisuliselt ka vastustaja. Kohus leiab, et kinnipeetava soovi täitmata jätmisega toidu kaalumise osas rikuti süüliselt kaebaja subjektiivseid õigusi. Seejuures ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt kohtu arvates tähtsust vastustaja poolt välja toodu, et valvur T. Mandeli väitel suhtles kaebaja temaga üleolevalt ning ta tundis, et kaebaja proovib temaga manipuleerida. Vanglal on Kodukorrast tulenevalt kohustus kontrollida koheselt üle toiduga seotud kinnipeetavate pretensioonid. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et vähemalt kirjeldatud asjaoludest tulenevalt (toitu kattev kaas eemaldati alles temperatuuri mõõtmise ajal) ei saanud kaebaja enne näha ja hinnata toidu kogust ja selle koguse kontrollimise osas oma soovi esitada. Kohus märgib, et valvur ise oleks võinud võtta lisaks kraadile, millega toidu temperatuuri kontrolliti, kohe kaasa ka kaalu. Kohus leiab, et arvestades vangla keskkonda ja reaalseid suhteid kinnipeetavate ja valvurite vahel, oleks ilmselt mõistlik, kui vastavad vahendid oleks toidujagamisel seda teostavatel isikutel kohe kaasas ja seda eriti arvestades, et kinnipeetavatel on õigus esitada pretensioone kohapeal toidu osas ja neid tuleb ka kontrollida viivitamatult. Sellisel juhul ei tekiks ka valvuritel tunnet, et nendega manipuleeritakse (või jooksutatakse mõõtevahendeid tooma). Tegemist on elementaarse töökorraldusliku küsimusega, mille lahendamine on ilmselgelt vangla pädevuses.
12.Vaatamata õigusrikkumise tunnistamisele vangla poolt, vaidlevad pooled selle üle, kas vangla tegevusetuse tulemusena on kaebajale tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleks hüvitada kaebaja poolt soovitud viisil - kuivtoidu paki väljastamisega. Kuivõrd kohus tuvastas eelpoole vangla süülise õigusvastase tegevuse (antud juhul tegevusetuse) ja kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise, siis on esmased mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas kaebajale on kahju tekitatud. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas (või muus rahaliselt mõõdetavas hüves nagu näiteks kuivtoidupakk), kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Selleks, et asuda seisukohale, et tegemist on inimväärikuse alandamisega, peab vastav tegevus/tegevusetus ületama teatava raskusastme. Arvestades intsidendi asjaolusid (kaebajale väljastati õhtusöök, kuid selle koguse vastavust normile ei ole võimalik tuvastada) ja kahjunõude aluseks olevat kahju kirjeldust kaebaja poolt (ebamugavustunne, mis seisnes selles, et kaebaja ei saanud väidetavalt kõhtu täis ehk ta siiski sõi kogu supiportsjoni ära) ja eriti selle ajutist lühiajalist iseloomu ehk kestvust kuni järgmise söögikorrani hommikul pärast ööund ning seda, et kinnitust ei ole leidnud, et kaebajale oleks tahtlikult soovitud põhjustada kannatusi ning kaebaja inimväärikust sellega alandada, leiab kohus, et antud juhul ei oleks kahju rahas või seda asendaval viisil (kuivtoidupaki väljastamine)
hüvitamine põhjendatud. Kohus leiab, et vangla väidetav ühekordne õigusvastane tegevusetus (toidu koguse kontrollimata jätmine kaalumise teel) ja selle tagajärg kaebajale ei ületa sellist raskusastet, mida saaks käsitleda kui inimväärikuse alandamist või talle muul viisil mittevaralise kahju põhjustamist määral, mis võiks kaasa tuua rahalise või muu hüvitise väljamõistmise. Kohus peab vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et vähemalt osaliselt oli vanglaametniku keeldumine toiduportsjoni kaalumisest seotud kaebaja enda käitumisega, sest vanglaametnik tundis oma väitel, et kinnipeetav üritab teda alandada ja temaga manipuleerida. Võimaliku hüvitise määramisel tuleb kohtul ka seda arvesse võtta. Kohus leiab, et kõike eelpooltoodut arvesse võttes ei ole põhjendatud kuivtoidupaki väljamõistmine seoses kaebaja väidetava õhtusöögi koguse vähesusega. Mis puudutab vastustaja väiteid sellest, et kaebajal oli võimalik tarvitada lisaks ka poest ostetud toiduaineid, siis vastavad seisukohad ei oma käesoleva kaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust. Lisaks ei ole vastustaja ka ümber lükanud, et kuivõrd 03.10.2020 toimus erakorraline osakondade lukustamine, siis nimetatud kuupäeval ei olnud võimalik kaebajal külmkapist toiduaineid kätte saada.
13.HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Kohus leiabki, et käesoleval juhul piisab kaebaja õiguste taastamiseks sellest, kui kohus tuvastab Tallinna Vangla toimingu – 03.10.2020 kaebajale väljastatud toiduportsjoni kaalumata jätmise – õigusvastasuse. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuses omab kaheldamatult ka preventiivset mõju, mille tulemusena peaks vangla hoiduma edaspidi vastavast õigusvastasest käitumisest. Menetluskulud
14.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista menetluskuludena kantud riigilõivu. Kohus leiab, et kaebaja taotlus tuleb rahuldada ning vastustajal kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 15 eurot (riigilõiv). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.