Nikolai Lilitškini tuvastamis-, kohustamisja hüvitamiskaebus seoses koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutega (testi tegemisest keeldumisel)
Menetlusosalised
Kaebaja - Nikolai Lilitškin Vastustaja - Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks vastustajale.
1.Tartu Vangla kehtestas 02.11.2021.a käskkirjaga nr 1-1/132 (tl 15-17) piirangud vaktsineerimata kinnipeetavatele, sh lukustas elukambrid ja peatas päevakava järgsed tegevused. Lisaks käsitles vangla käskkirja punkti 6 kohaselt alates 01.11.2021 haigestunutena kinnipeetavaid (nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata isikuid), kes on keeldunud koroonatesti tegemisest, ja rakendas nende suhtes isolatsiooniosakonna meetmeid kuni isolatsiooniperioodi lõpuni või haigussümptomite korral tervenemiseni. Järgmisest testist keeldumisel algab isolatsiooniperiood uuesti. Käskkirja põhjendustes on öeldud, et vanglal on viiruse leviku tõkestamiseks kavas läbi viia kinnipeetavate ja ametnike testimisi. Käskkiri nr 11/132 on kehtiv.
2.Tartu Vangla kehtestas 12.11.2021.a käskkirjaga nr 1-1/137 (tl 19-21) piirangud vaktsineeritud kinnipeetavate, kes ei ole COVID-19 haigust üldse põdenud või kes on põdenud seda enne 01.09.2021, sh lukustas elukambrid ja peatas päevakava järgsed tegevused. Piirangud kehtisid 13.11.2021 kuni 22.11.2021. Käskkirja nr 1-1/137 kehtivusaeg on lõppenud ja selle alusel piiranguid enam ei kohaldata.
3.Nikolai Lilitškin (edaspidi kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, see on vanglale üle antud 21.11.2021 ja registreeritud kohtus 24.11.2021.
Kaebaja nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja kahju hüvitamist. Kaebaja kirjeldas asjaolusid alates 03.10.2021, kui ta juhtis valvurite tähelepanu haigustunnustega kinnipeetavale, millele ei reageeritud. Haiged kinnipeetavad viidi isolatsiooni alles 04.10.2021 õhtul. Kaebaja esitas selle kohta vangla direktorile kaebuse, kuid kaebus tagastati ja vaiet ei võetud vastu. 05.10.2021 õhtul suleti sektor karantiini. Paari ööpäeva pärast sektor avati, kuid kaebajat hoiti edasi isolatsioonis 10 päeva ilma koroonateste tegemata ja meditsiiniabi osutamata. Sarnane omavoli kestab. Alates 13.11.2021 isoleeriti sektor uuesti kuni 23.11.2021, kaebajale selgitusi ei esitatud ja haldusakti ei tõlgitud. Alates 11.11.2021-16.11.2021 tehakse koroonateste kolme-nelja päeva tagant. Liiga sagedased testid kahjustavad kaebaja nina ja see on vastik protseduur. Kaebaja keeldus testi tegemisest 15.11.2021 ja 18.11.2021 ning teda ähvardati hoida veel 10 ööpäeva kambris. Kaebaja hinnangul on omavoli hoida pärast 23.11.2021 haigustunnusteta kaebajat karantiinis selle tõttu, et kaebaja keeldub testi tegemisest. Kaebaja taotles kohustada vanglat avama ööpäevaringselt suletud kamber pärast 23.11.2021 käskkirja lõppemist ja mõista välja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse lõpetada pärast 23.11.2021 kaebaja hoidmine ööpäevaringselt suletud kambris selle eest, et ta keeldub tegemast koroonatesti. Kaebaja viitas mitmetele pöördumistele, millele ta ei ole saanud vastuseid ja 18.11.2021 esitatud vaidele, mida ei võetud menetlusse. Kaebaja leidis, et personali ähvardused on karistusseadustiku alusel karistatav tegevus. Vangla karistab kaebajat kahekordselt ja alandab väärikust ebaseadusliku vabaduse piiramisega. Kaebaja esitas taotlused asja läbi vaatamiseks kohtuistungil, tunnistajate ülekuulamiseks, riigilõivust vabastamiseks, menetlusabi andmiseks kaebuse tõlkimiseks eesti keelde ning riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks.
4.Vastustaja selgitas, et enne 03.11.2021 ei olnud kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadus Tartu Vanglas seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega piiratud. Tõenäoliselt on kaebaja eksinud piirangute seadmise kuu nimetamisel. Kaebaja on vaktsineeritud kinnipeetav ning 03.11.2021 kuni 18.11.2021 ei olnud tema liikumisja suhtlemisvabadus käskkirja nr 1-1/132 alusel piiratud. Kaebaja nõustus testi tegemisega 02.11.2021 ja 08.11.2021. Kaebaja suhtes kehtisid käskkirjaga nr 1-1/137 kehtestatud piiranguid 13.11.2021 - 23.11.2021. Kaebaja keeldus testi tegemisest 19.11.2021 ning tema liikumis- ja suhtlemisvabadust piirati käskkirja nr 1-1/132 punktist 6 tulenevalt. 25.11.2021 nõustus kaebaja testi tegemisega, testi tulemus oli negatiivne ning käskkirjast nr 1-1/132 tingitud liikumis- ja suhtlemispiirangud oleksid sellega lõppenud. Tartu Vangla üksuse juhi 25.11.2021.a käskkirja nr 2-21/1-2/306 (tl 29) alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena alates 25.11.2021 eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Abinõusid kohaldati kaebaja süstemaatiliste korrarikkumiste tõttu ajavahemikus 20.11.2021 kuni 25.11.2021. Selle käskkirja tõttu paikneb kaebaja jätkuvalt eraldatud lukustatud kambris. Kaebaja ei ole esitanud vanglale konkreetseid märgukirju, taotlusi, vaideid või kahju hüvitamise taotlusi seoses käskkirjadega nr 1-1/132 või 1-1/137 ning nendes kehtestatud piirangutega. 24.11.2021 on registreeritud (nr 2-3/3317-1) kaebaja vaidena pealkirjastatud pöördumine, milles kaebaja taotleb lõpetada tema liikumisvabaduse piiramine koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, esitada piirangute kirjalikud põhjendused ja teha ettekirjutus piirangute
faktiliste tagajärgede kõrvaldamiseks. Pöördumine on tõlkimisel ja ei ole lahendatud. Üksuse juhi käskkirja nr 2-21/1-2/306 osas ei ole kaebaja esitanud vaiet ega kahju hüvitamise taotlust. Vastustaja leidis, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Käskkiri nr 1-1/137 on kaotanud oma kehtivuse. Kuna kaebaja lubas 25.11.2021 end testida, siis lõpeb ka käskkirja nr 1-1/132 punkti 6 kohaldamine kaebaja suhtes. Kui kaebaja edaspidi ei keeldu testi tegemisest, siis ei ole ka ohtu isolatsioonimeetmete kohaldamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist käskkirja nr 2-21/1-2/306 alusel ei ole kaebaja vaidemenetluse korras vaidlustanud ning selle osas esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei ole lubatav. Kohtu seisukoht Kaebuse nõuded
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja esitas üldsõnalise nõude tuvastada Tartu Vangla tegevuste õigusvastasus ja hüvitada nende tegevustega tekitatud kahju. Kaebuse tekstis sisaldub ka taotlus kohustada vastustajat lõpetama kaebaja suhtes kehtivad piirangud käskkirja nr 1-1/137 kehtivuse lõppemisel. Kaebuse asjaolude põhjal ei ole kaebaja rahul eelkõige sellega, et temalt kui haigustunnusteta ja vaktsineeritud isikult nõutakse koroonatesti tegemist ning kui kaebaja sellest keeldub, kohaldatakse talle 10-päevast karantiini. Kaebuse põhjal ei ole kaebajal vastuväiteid käskkirjale nr 1-1/137 ning selle alusel kuni 23.11.2021 kehtinud piirangutele.
6.Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja esitas: - tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebaja palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse, mis seisneb lukustatud kambri režiimi kehtestamises koroonatestist keeldumise korral; - kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) lõpetada kaebaja isoleerimine koroonatestist keeldumise tõttu; - mittevaralise kahju hüvitamise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kahju on tekitatud kaebaja isoleerimisega koroonatesti tegemisest keeldumise tõttu.
7.Kohus ei arvesta eraldiseisva nõudena kaebaja arutlusi selle kohta, et vanglaametnikke tuleks karistusseadustiku § 120 alusel karistada selle eest, et nad ähvardavad kaebajat testist keeldumisel 10-päevase isolatsiooniga. Kohus selgitab, et selline nõue ei oleks halduskohtumenetluses ka lubatav, kuna halduskohus ei saa otsustada isikute kriminaalvastutusele võtmise üle. Kui kaebaja hinnangul on toime pandud kuritegu, siis on tal õigus esitada prokuratuurile kuriteoteade. Kaebuse tagastamine
8.Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse § 11 lg 5). Kaebaja esitas vanglale kaebuse asjaoludega seotud võõrkeelse avalduse (kaebaja poolt dateeritud 18.11.2021 ja vanglas registreeritud 24.11.2021). Tegemist on tõenäoliselt sama 18.11.2021.a vaidega, millele kaebaja viitas kaebuses ja mida kaebaja sõnul menetlusse ei
võetud. Kaebajal tekib kohtu poole pöördumise õigus, kui vangla on vaide õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Praeguseks seda toimunud ei ole - vaie on menetluses (tõlkimisel). Kaebaja pöördus kohtu poole ennatlikult.
9.Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2). Selleks tuleb kaebajal esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb vaidemenetluse läbimisel ja uuel kohtusse pöördumisel arvestada, et kui kaebaja soovib vaidlustada piirangute kohaldamist koroonatesti tegemisest keeldumise korral, siis kohane nõue on vangla direktori 02.11.2021.a käskkirja nr 1-1/132 punkti 6 tühistamise nõue. Kohtul on eespool nimetatud 18/24.11.2021.a vaie olemas vaid venekeelsena ning kohus ei võta seetõttu seisukohta, kas vaide nõuet saab niimoodi tõlgendada. Kaebajal on võimalus vaiet täpsustada. Praeguse kohtuasja raames ei suuna kohus kaebajat kaebuse nõuet muutma, kuna kaebus oleks kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu endiselt lubamatu.
10.Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse § 11 lg 8). Vangla kinnitusel ei ole kaebaja kaebuse asjaoludel kahju hüvitamise taotlusi esitanud. Kaebaja väitel ei võetud tema kahju hüvitamise taotlust menetlusse. Kui kaebaja mõtleb selle all 18.11.2021.a vaiet ja ta soovis vaides taotleda ka kahju hüvitamist, siis tuleks tal vaiet selles osas täiendada. Praegu ei ole kahju hüvitamise taotlus vaidest arusaadav. Kaebaja saab hüvitamisnõude kohtule uuesti esitada pärast seda, kui ta on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
11.Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kohus näitas eespool, et pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist on kaebajal võimalik esitada tõhusam nõue ehk tühistamisnõue. Tõhusama nõude esitamise võimalus välistab tuvastamiskaebuse esitamise ka siis, kui kaebajal tuleb tõhusama nõude esitamiseks kõigepealt läbida kohtueelne menetlus.
12.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust ja teisi menetluslikke taotlusi. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse kaebuse tõlkimiseks eesti keelde. Kohus selgitab, et kaebuse tõlkis eesti keelde kohtu tõlk. Õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest. Seega tõlkimise kulusid ei ole ja puudub vajadus kaebajale menetlusabi andmiseks. Esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlus
13.Kaebaja soovis, et vangla avaks esialgse õiguskaitse korras tema ööpäevaringselt suletud kambri.
Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kui kaebaja viibis kaebuse esitamise ajal eraldatud lukustatud kambris koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu, siis praeguseks on sellest tulenev esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Kaebaja viibib eraldatud lukustatud kambris üksuse juhi 25.11.2021.a käskkirja nr 2-21/1-2/306 alusel. Selle käskkirjaga kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, põhjendades seda vanglaametnike korralduste täitmata jätmisega ning kaebaja ebaviisaka ja agressiivse käitumisega. Käskkiri nr 2-21/1-2/306 ei ole praeguses kohtuasjas vaidluse esemeks. Kaebus on esitatud enne selle käskkirja andmist. Kaebajal on õigus esitada vanglale vaie käskkirja nr 2-21/1-2/306 kehtetuks tunnistamiseks ning seejärel uue kohtuasjana esialgse õiguskaitse taotlus käskkirja nr 2-21/1-2/306 kehtivuse või täitmise peatamiseks.
14.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
15.Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja koostas ja esitas ka praeguses asjas iseseisvalt vaide ja kaebuse. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat, ka praeguses määruses andis kohus kaebajale juhiseid, kuidas edasi tegutseda. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.