Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 2. detsember 2021, Tartu 3-20-1009
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 30. aprilli 2020. a otsuse nr 13-21/00488-3 tühistamiseks ning asja uueks otsustamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2020. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
3.Tagastada Xle apellatsioonimenetluses 17. novembril 2021 esitatud dokument.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 3. jaanuar 2022).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et X üksi ja kooskõlastatult koos veel nelja isikuga korraldasid Eesti Vabariigi maksumärgita alkoholi ja tubakatoodete edasitoimetamist, ladustamist ja müüki. Maksu- ja Tolliameti 18. septembri 2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/039229-3 kohustati Xt solidaarselt koos teiste isikutega tasuma alkoholi- ja tubakaaktsiisi. X esitas 4. märtsil 2020 maksuhaldurile taotluse maksuvõla kustutamiseks maksukorralduse seaduse § 114 lg 3 alusel. Tegemist on lootusetu nõudega, kuna X on puuduva töövõimega ning tal on kaks alaealist last, kes saavad sotsiaaltoetusi.
Maksuhalduri 30. aprilli 2020. a otsusega nr 13-21/00488-3 jäeti taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt koosneb X maksuvõlg alkoholiaktsiisist summas 1307,83 eurot, tubakaaktsiisist summas 182 788,23 eurot ja intressist summas 53 085,90 eurot. Maksuhaldur leidis, et X on võimeline maksuvõlga tasuma ning selle sissenõudmise menetlus ei sea ohtu tema ega tema laste toimetulekut.
2.X esitas kaebuse, milles palus otsus tühistada. Kaebuse kohaselt on maksusumma sissenõudmine ebaõiglane ning selle täitmine pole kaebaja tervisliku ja majandusliku olukorra tõttu võimalik. Kaebaja on töötuna arvel, tal puudub sissetulek, tal on kaks alaealist last.
3.Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2020. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.MKS § 114 lg 3 esimese lause kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslastest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Seega on maksuvõla kustutamiseks kaks alust – 1) kui võla sissenõudmine on lootusetu või 2) see oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Kaebaja tugineb mõlemale alusele.
3.2.Kohus nõustus maksuhalduriga, et maksuvõlgade kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest. MKS § 114 lg-t 3 tuleb kasutada ebaõigluse likvideerimiseks, mitte tekitamiseks. Ainuüksi makseraskustes olek ei anna alust maksuvõla kustutamiseks selle sissenõudmise lootusetuse tõttu, kuna see oleks ebaõiglane teiste sarnases olukorras olevate isikute suhtes.
3.3.Maksuvõla kustutamise kord on reguleeritud rahandusministri 2. mai 2012. a määruses nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ (määrus nr 61), milles on täpsustatud maksuvõla kustutamist. Määruse nr 61 § 51 lg-s 2 on sätestatud kriteeriumid, millest lähtuvalt tuleb hinnata maksuvõla ebaõigluse tõttu kustutamise põhjendatust. Maksuvõla ebaõigluse tõttu kustutamise taotluses tuleb taotlejal: 1) esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust; 2) tõendada, et punktis 1 nimetatud asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada; 3) esitada kõik taotlejale teadaolevad faktid punktis 2 nimetatud asjaolude kohta, loetleda ammendavalt taotlusele lisatavad tõendid, samuti tõendid, mida ei ole võimalik esitada, kuid mida maksuhalduril on võimalik välja nõuda või kontrollida; 4) esitada andmed selle kohta, et taotleja on antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele.
3.4.Puudub alus maksuvõla kustutamiseks. Maksuotsusega määrati maksukohustus solidaarselt mitmele isikule, sh kaebajale. Solidaarne vastutus tähendab seda, et kui kaebaja maksuvõlga on vähendatud, väheneb ka teiste maksuotsuse adressaatide maksu tasumise kohustus.
3.5.Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et ta maksuvõlga tasuma ei pea. Maksuvõlglasel on kohustus aktiivselt tegutseda, et võlg saaks tasutud, mitte õigus maksuvõla tasumist vältida ja nõuda teatud aja möödudes, et võlg kustutataks.
3.6.Kui kaebaja ei suuda maksuvõlga tasuda ning see suutmatus ei ole ajutine, on tal võimalik esitada kohtule avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks, samuti taotleda enda võlgadest vabastamist vastavalt pankrotiseadusele.
3.7.Vaidlustatud otsus ei ole ebaproportsionaalne. Maksuhaldur on selgitanud, et maksuvõla sundtäitmise menetlust ei ole algatatud, aga kui seda peaks tehtama, siis on seadusandja ette näinud, et sisse nõudmata ja arestimata tuleb jätta ühe kuupalga alammäära suurune summa kaebaja ja iga kaebaja ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Arvestades kaebaja sissetuleku suurust ning ülalpeetavate laste arvu, ei oleks vastustajal maksuvõla sissenõudmise menetluses võimalik kinnipidamisi teha. See tähendaks, et maksuvõla sissenõudmise menetlus ei seaks kuidagi ohtu
kaebaja ega tema ülalpeetavate laste toimetulekut ning eksistentsi. Maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse algatamise korral oleks kaebajal võimalik kohtutäituriga kokku leppida maksegraafikus.
3.8.Maksuhaldur on selgitanud, et maksuvõla sundtäitmist ei ole alustatud ning neil ei ole alust seda teha, kuni kaebaja täidab korrektselt oma olemasolevat maksuvõla tasumise ajatamise graafikut. Kohus nõustus maksuhalduriga, et kaebaja poolt esitatud pangakonto väljavõte ei kinnita, et senise ajatamisgraafiku alusel maksuvõla tasumine oleks otseselt seadnud ohtu kaebaja enda või tema lähedaste toimetulekut.
3.9.Kaebaja kontoväljavõttelt nähtub lisaks erinevate summade kontole ja kontolt välja kandmisele (mis võib viidata täiendavatele sissetulekutele) ka kulutusi, mida ei saa ilmselgelt mõistlikeks pidada, kui küsimuse all on isiku toimetulek ja tema füüsilise eksistentsi ohustatus. Näiteks on ta tasunud 930 eurot arvuti remondi ja hooldusega tegelevale ettevõttele, veebruaris 2020 on tasutud 435 eurot selgitusega „Türgi reisi ettemaks“ ja tasutud on ka 150 eurot selgitusega „Bron kota“, mis viitab kassi soetamise broneerimistasule.
3.10.Kaebaja nimel on kaks sõidukit ja koos abikaasaga on neil korteriomand. Ta on osaliselt töövõimeline inimene, kes vaidlustatud otsuse tegemise ajal töötas.
3.11.Maksuhaldur on õigesti tõlgendanud maksuvõla sissenõudmise lootusetuse ja ebaõigluse mõisteid ja teostanud kaalumist õiguspäraselt.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Nii suure maksusumma sissenõudmine on ebaõiglane. Seda pole kaebaja tervisliku ja majandusliku olukorra tõttu võimalik tasuda. Nii halduskohus kui maksuhaldur on jätnud tähelepanuta kaebaja väite tema tervisliku ja majandusliku olukorra kohta. Nii ei ole halduskohus pööranud tähelepanu sellele, et ta on olnud väga sageli töövõimetuslehel ja viibinud tihti kliinikumides.
4.2.On ebaõiglane, kui teisi solidaarvõlgnikke ei kohustata maksuvõlga tasuma. Ainult kaebaja tasub võlga igakuiselt 110 eurot.
4.3.Alates 11. maist 2020 on kaebaja töötu. Korteril on kaks hüpoteeki ja sellel on maksuhalduri poolt kehtestatud käsutamise keelumärge. Olemas on kaks sõiduautot, kuid need ei ole hetkel kasutatavad ja puudub ka kindlustus. Seega puudub kaebajal vara, mida müüa. Kaebaja sissetulekuks on sotsiaaltoetused ja töötu abiraha.
4.4.Kaebajal on tuvastatud osaline töövõimetus kuni 2022. a märtsini.
4.5.Sotsiaaltoetusi ja abirahasid ei maksta selleks, et tasuda lootusetut maksuvõlga. Kaebaja ei suuda seda enam tasuda.
4.6.Esitatud on asjaolud, mis seavad kaebaja konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. See olukord pole tekkinud kaebaja tahtest ja kaebaja ei saa seda enam kõrvaldada.
4.7.Kaebajast mitteolenev asjaolu on see, et ta ei suuda tervislikel põhjustel leida väga tasuvat tööd.
4.8.Jääb arusaamatuks, millised on siis põhjused võla kustutamiseks lootusetu juhtumi korral ja millal maksuhaldur seda sätet rakendab.
4.9.Pankrotimenetlus ei oleks lahendus, sest pankrotimenetlus ei lõppeks alati võlgadest vabanemisega.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kohtuotsuses on käsitletud nii maksuvõla sissenõudmise lootusetust kui ebaõiglust, sh nii kaebaja tervislikust kui majanduslikust olukorrast.
5.2.Ainuüksi asjaolu, et maksu tasumine võib isikule tekitada teatud hetkedel majanduslikke raskusi, ei muuda sissenõudmist lootusetuks.
5.3.Kaebaja pani tahtlikult toime karistusseadustiku § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja tekitas sellega ise endale maksuvõla. Ebaõigluse tõttu maksuvõla kustutamine eeldab määruse nr 61 § 51 lg 2 järgi seda, et ebaõiglase olukorra tekkimine ei sõltunud isiku tahtest.
5.4.Asjakohane pole see, kas ja mis ulatuses on teised solidaarvõlgnikud solidaarset kohustust täitnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus märgib esiteks, et apellatsioonkaebuses korratakse paljuski juba kaebuses esitatud seisukohti ning ei näidata ära seda, miks olid halduskohtu seisukohad ekslikud. Samuti ei pöörata tähelepanu halduskohtu seisukohtadele, mis seavad kahtluse alla selle, et kaebaja võimekus maksuvõlga tasuda on ikka nii kehv ning seab ohtu kaebaja ja tema lähedaste toimetuleku ja eksistentsi, nagu kaebaja märgib. Nii on halduskohus välja toonud, et kaebaja pangakonto väljavõttest nähtuvad liikumised, mis võivad viidata täiendavatele sissetulekutele – pangaautomaadi kaudu on kontole makstud ning sealt välja võetud erinevaid summasid. Samuti osutas halduskohus, et kaebaja on teinud kulutusi, mida ohustatud toimetuleku ja eksistentsiga isik eelduslikult ei teeks – nt tasunud arvuti remondi ja hooldusega tegelevale ettevõttele 930 eurot, tasunud veebruaris 2020 kokku 435 eurot Türgi reisi ettemaksuks ning tasunud samal kuul 150 eurot kassi broneeringuks (halduskohtu otsuse p 21). Neid asjaolusid kaebaja apellatsioonkaebuses lahti ei selgita. Reisimine ja kassi soetamine ei ole kindlasti inimese esmavajadused. Üldjuhul ei ole selleks ka suures summas kulutused arvutile. Inimene, kelle toimetulek ja eksistents on ohus, selliseid kulutusi ei teeks. Seda arvestades jääb kaebaja apellatsioonkaebuses korduvalt esitatud väide toimetulekut ja eksistentsi ohustava majandusliku olukorra kohta paljasõnaliseks.
8.Seoses ebaõiglusega on halduskohtu otsuses selgitatud, et ebaõiglus peab maksuvõla kustutamise kontekstis tähendama seda, et isik on teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdses olukorras ning see olukord ei sõltunud kaebaja tahtest ja vastavad asjaolud ei olnud välditavad (määruse nr 61 § 51 lg 2, vt halduskohtu otsuse p 17). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Kaebaja osales karistusseadustiku järgi karistatava teo toimepanemises (maksumärkideta alkoholi ja tubakatoodete müük) ning see, et ta peab tasuma sellega seotud aktsiisi, ei ole kuidagi ebaõiglane. Kirjeldatud teos osalemine sõltus kaebaja tahtest ja see oli välditav. Kaebaja ei ole ebavõrdses olukorras võrreldes teiste isikutega, kes on samuti alkoholi ja tubakatoodete müügiga tegelenud, sest ka neil tuleb aktsiis tasuda.
9.Kaebaja näeb maksusumma sissenõudmises ebaõiglust üksnes selles, et maksusumma on suur ning kaebaja sissetulekud väikesed ja majanduslik olukord maksusumma tasumiseks ebapiisav. See ei ole aga ebaõiglane olukord määruse nr 61 § 51 lg 2 mõttes. Seda olukorda ei saa ka objektiivselt hinnatuna ebaõiglaseks pidada, sest nagu ülal märgitud, tegi kaebaja ise valiku talle etteheidetud teo (maksumärkideta tubakatoodete ja alkoholi müük) toimepanemiseks ning vastavalt peab kandma sellega seotud tagajärgi. Märkimist väärib, et eelduslikult oli süüteos osalemine kaebajale rahaliselt kasulik ning seetõttu pole ebaõiglane see, kui talle pannakse kohustus aktsiisi tasumiseks.
10.Maksukohustuse täitmist kaebaja poolt ei muuda ebaõiglaseks ka see, et kaebaja väitel teised maksukohustuse adressaadid maksuvõlga ei tasu. Isik ei saa teiste isikute õigusvastasele käitumisele viidates nõuda, et ka tema peab olema nende isikutega lõppkokkuvõttes samasuguses olukorras ning seetõttu peab maksuhaldur maksuvõla kustutama. Selline lähenemine muudaks üldtunnustatud õiguskuuleka käitumise nõude sisutuks. Sellist lähenemist ei saa õigustada ka võrdse kohtlemise põhimõttega. Ringkonnakohus märgib, et tänu maksuvõla tasumisele graafiku alusel on kaebaja tegelikult neist isikutest paremas olukorras, sest teda ei ähvarda maksuhalduri kinnitusel maksuvõla sundtäitmine, kui ta ajatatud maksegraafikut täidab (vt halduskohtu otsuse p 21). Täielikult maksukohustusest kõrvalehoidvate isikute puhul võib maksuhaldur maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 järgi alustada täitetoiminguid.
11.Asjassepuutuv pole kaebaja väide, et temast mitteolenev asjaolu on see, et ta ei suuda leida väga tasuvat tööd. Tahtluse hindamisel maksukohustuse ebaõigluse kontekstis on oluline see, milline oli isiku tahtlus seonduvalt nende asjaoludega, mis talle maksukohustuse tekitasid. Teisisõnu on oluline see, kas isikul oli tahtlus teha tegusid, mis tõid talle maksukohustuse. See, milline on tema tahtlus tasuva töö leidmisel, mis aitaks tal maksukohustusest kiiremini vabaneda, ei ole siinkohal määrav.
12.Õige pole väide, et halduskohus ja maksuhaldur on jätnud tähelepanuta kaebaja väited tema majandusliku ja tervisliku olukorra kohta. Neile ei ole omistatud lihtsalt niisugust tähendust, nagu soovib kaebaja. Kohtuotsuses on kaebaja majanduslikku olukorda analüüsitud nt kohtuotsuse p-s 21 ja leitud, et tema pangakonto analüüs ei kinnita väidet ohustatud toimetuleku ja eksistentsi kohta (vt ka ülal p 7). Kaebaja tervisliku olukorraga seoses on välja toodud, et kaebaja on osaliselt töövõimeline inimene, kes vaidlustatud otsuse tegemise ajal töötas ning kelle puhul võib tekkida tulevikus nii täiendavat vara kui rahalisi ressursse, mille arvelt maksuvõlga tasuda. Kohus märkis, et Eesti Töötukassa otsuses, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime, on märgitud, et tema töövõimet on pikemaks kui aastaks raske prognoosida ning seega ei saa öelda, et kaebaja oleks töövõimetu ning et välistatud oleks kaebaja vara edaspidine suurenemine (halduskohtu otsuse p 23). Need põhjendused on kaebaja majandusliku ja tervisliku olukorra hindamiseks igati asjakohased ja piisavad ning seega on alusetu kaebaja etteheide, et neile pole tähelepanu pööratud.
13.See, et kaebaja korteril on hüpoteek ja käsutamise keelumärge, ei tähenda, et tema majanduslik olukord ei võimalda igakuistest sissetulekutest maksukohustust ajatamisgraafiku alusel (110 eurot kuus) täita. Väide, et sotsiaaltoetuseid ja abirahasid ei maksta selleks, et tasuda maksuvõlga, ei ole asjakohane. Kaebaja ei ole näidanud õigusnormi, millega oleks keelatud nende sissetulekute arvel maksukohustust täita. Siinkohal kordab ringkonnakohus jällegi ülal p-s 7 toodut, mille järgi toimuvad kaebaja pangakontol sisse- ja väljamaksed, mis võivad viidata varjatud sissetulekule. Ning lisaks nähtuvad sealt kulutused, mida ei teeks inimene, kelle toimetulek on ohus. Kaebaja väited, et tema sissetulekuteks on vaid sotsiaaltoetused ja abirahad, ei ole kooskõlas tema pangakontol toimunud liikumistega.
14.See, et kaebaja on alates 11. maist 2020 töötu, ei muuda tema suhtes antud keelduvat haldusakti õigusvastaseks. Haldusakt anti 30. aprillil 2020, st enne väidetavat töötuks jäämist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 2 ls 2 järgi peab kohus hindama haldusakti üldjuhul haldusakti andmise ajahetke seisuga.
15.Kohus ega maksuhaldur ei pea esitama näiteid selle kohta, millal MKS § 114 lg-t 3 rakendatakse või millistel juhtudel on seda rakendatud. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas kaebaja suhtes on selle rakendamine põhjendatud. Selle küsimuse analüüs ei eelda positiivsete rakendusnäidete esitamist.
16.Halduskohus viitas kohtuotsuses ka eraisiku pankrotile kui ühele võimalikule lahendusele. Kaebaja väitel ei oleks pankrotimenetlus lahendus, sest pankrotimenetlus ei lõppeks alati võlgadest vabanemisega. Samas ei ole see, kuidas pankrotimenetlus lõppeda võiks, ette teada. Kui kaebaja näeb, et tema majanduslik olukord on tõepoolest nii halb, nagu ta väidab, on tal võimalik enda pankrotimenetluse algatamise taotlemist kaaluda. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja seisukohast läbikumav vastumeelsus pankrotimenetluse algatamise suhtes võib viidata sellele, et kaebajale on ette teada, et pankrotimenetlus ei lõppeks talle soodsalt või ta ei soovi kanda talle pankroti väljakuulutamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Need argumendid ei õigusta aga pankrotimenetluse läbimise asemel maksukohustuse kustutamist MKS § 114 lg 3 alusel.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv (15 eurot, tasutud sularahas Tartu Ringkonnakohtu kantseleis, vt tl 101) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 2 alusel kaebaja enda kanda.
18.Kaebaja esitas 17. novembril 2021 ringkonnakohtule Maksu- ja Tolliametist väljastatud tõendi selle kohta, kui palju on kaebaja graafiku alusel aastatel 2017-2021 maksuvõlga tasunud. Samas pole kaebaja vähimalgi määral selgitanud, mida ta selle dokumendiga tõendada soovib. Ringkonnakohus ei näe, et see tõend asjas tähtsust omaks. Seetõttu tuleb see kaebajale tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.