Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-20-1009 29. oktoober 2020 Kadri Palm X kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) 30. aprilli 2020. a otsuse nr 13-21/00488-3 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks asja uueks otsustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi initsiaalidega. Samuti asendada kohtuotsuse avaldamisel menetlusväliste isikute (Y, Z, W, C) nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. november 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) otsustas 18. septembri 2017. a otsusega nr 12.2-3/039229-3 määrata ja kohustas tasuma X (kaebaja), Y ja Z alkoholiaktsiis summas 1307,83 eurot; kaebajal ja W tubakaaktsiisi summas 142 604,40 eurot; kaebajal, W ja C tubakaaktsiisi summas 17 148,42 eurot; kaebajal, W, C, Y ja Z tubakaaktsiis summas 28 184,67 eurot (dtl 59-70).
2.Kaebaja esitas MTA-le taotluse maksuvõla kustutamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3 alusel (dtl 71-72).
3.MTA otsustas 30. aprilli 2020. a otsusega nr 13-21/00488-3 jätta kaebaja taotlus rahuldamata (dtl 13-17).
4.Kaebaja esitas 27. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 30. aprilli 2020. a otsuse nr 13-21/00488-3 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 4. märtsil 2020 esitatud taotlus, milles kaebaja palus maksuvõla kustutamist MKS § 114 lg 3 alusel, ja teha uus otsus maksuvõla kustutamise kohta (dtl 1-4).
5.Tartu Halduskohus võttis 28. mai 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 28-29).
6.MTA esitas 26. juunil 2020 vastuse kaebusele (dtl 34-39).
7.Tartu Halduskohus otsustas 3. augusti 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendava tähtaja menetlusdokumentide ning vastuväidete esitamiseks (dtl 112-113).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja taotleb MTA 30. aprilli 2020. a otsuse nr 13-21/00488-3 tühistamist ning MTA kohustamist asja uueks otsustamiseks, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
8.1.Kaebaja arvates on maksusumma sissenõudmine ebaõiglane ning pole ka võimalik lähtuvalt kaebaja tervislikust ja majanduslikust olukorrast.
8.2.Kaebaja on alates 11. maist 2020 töötuna arvel ning töölepingulised suhted puuduvad. Puudub ka sissetulek.
8.3.Kaebajal on kaks alaealist last (sündinud 27. märtsil 2003 ja 10. novembril 2008); kaebajal on korter, millele on seatud kaks hüpoteeki Coop Pank AS kasuks ja maksuhalduri käsutamise keelumärked. Kaebaja sõiduautodel Renault Trafic ja Fiat Marea puuduvad kehtivad liikluskindlustused, mistõttu ei ole need hetkel ka kasutatavad.
8.4.Kaebaja sissetulekuks on töötu abiraha, sotsiaaltoetused ja toimetulekutoetused või ajutised väikesed tööotsad. Kaebaja majanduslik olukord on väga kehv ning kaebaja peab maksuvõla sissenõudmist täiesti lootusetuks. Sotsiaaltoetuste ja abirahade maksmise eesmärk ei ole tasuda lootusetut maksuvõlga.
8.5.Kaebaja tervislik olukord (sagedased kliinikumides viibimised, töövõimetuslehed) ei anna võimalust teha tasuvat tööd, et täita nii perekondlikud, majanduslikud ülesanded kui ka tasuda maksuhaldurile maksuvõlga.
8.6.Kaebaja ei pea õigeks maksuhalduri poolt märgitut, et MKS § 114 lg-t 3 ei saa kasutada, kui tegemist on makseraskustega. Kaebaja arvates saab just MKS § 114 lg-t 3 kasutada
3-20-1009 juhuks, kui tegemist on makseraskustega. Just majanduslikult raske olukord viib selleni, et maksuvõlg muutub lootusetuks. Maksuhaldur võib maksuvõla kustutada, kui maksuvõla sissenõudmine on lootusetu ja kui maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane.
8.7.Isiku majanduslikku seisundit hinnates, arvestatakse tema vara ja sissetulekut, temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Tuleb arvestada, et maksude maksmine ei ohustaks isiku füüsilist eksistentsi. Antud juhul on esitatud asjaolud, mis seavad kaebaja konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ning tõendatud on see, et selline olukord ei ole tekkinud kaebaja tahtest. Kaebaja ei saa tekkinud olukorda kõrvaldada.
9.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
9.1.Kaebaja ei ole oma kaebuses välja toonud selliseid põhjendusi, millest nähtuvalt oleks võimalik tuvastada 30. aprilli 2020. a otsuse ebaproportsionaalsus. Arvestades, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel ja ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral, ei ole MTA vaidlusaluses asjas kaebajat kohelnud ebavõrdselt mitte ühegi maksumaksjaga võrreldes. Vastupidine on kaebaja poolt tõendamata ja ei nähtu ka käesoleva kaasuse asjaoludest. Pigem oleks teiste maksukohustuslaste suhtes võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena käsiteldav olnud kaebaja 4. märtsi 2020. a taotluse rahuldamine.
9.2.Maksuvõla kustutamine on äärmiselt erandlik meede olukorra puhuks, kus isikul puuduvad muud võimalused enda õiguste kaitseks, sest kergelt võib tekkida vastuolu ühetaolise maksustamise põhimõttega. Samas ei saa ainuüksi asjaolu, et maksu tasumine võib kaebajale teatud hetkedel tekitada majanduslikke raskusi, muuta maksu sissenõudmist lootusetuks.
9.3.Käesoleval juhul on kaebaja muuhulgas esitanud oma pangakonto väljavõtte perioodi 1. jaanuar 2019 kuni 3. märts 2020 kohta ning vastustaja hinnangul ei saa nimetatud väljavõtte analüüsimisel kuidagi asuda seisukohale, et senine ajatamisgraafiku alusel maksuvõla tasumine oleks otseselt seadnud ohtu kaebaja enda või tema lähedaste toimetulekut või eksistentsi nagu kaebaja väidab.
9.4.Nimelt on 2019. a kaebaja konto väljaminek olnud 19 204,42 eurot ja sissetulek 19 704,65 eurot. 2020. a kahe esimese kuuga on vastavateks numbriteks 9061,09 eurot ja 9515,29 eurot. Seega kogu kaebaja poolt esitatud kontoväljavõtte lõikes on tema sissetulekud olnud hoolimata graafikujärgse maksukohustuse tasumisest 954,43 (29 219,94 - 28 265,51) euro võrra suuremad kui väljaminekud. Kaebaja on võtnud küll kiirlaene (16. juulil 2019 ja
4.veebruaril 2020), kuid saadud summad on sisuliselt kohe kontolt välja võetud. Seejuures oli esimesel juhul laenu võtmise hetkel kaebaja kontol tegelikult 1726 eurot ja laekunud summa võeti kontolt välja 17. juulil 2019 ja 18. juulil 2019, teisel juhul on laekunud summa valdavas osas välja võetud 17. veebruaril 2020.
9.5.Kaebaja kontoväljavõttelt nähtub lisaks pangaautomaadi kaudu erinevate summade edasitagasi kontolt välja ja sinna tagasi kandmisele (mis võib muuhulgas viidata täiendavatele sissetulekutele) kulutusi, mida ei saa pidada ilmselgelt mõistlikeks, kui küsimuse all on isiku toimetulek ja tema füüsilise eksistentsi ohustatus.
9.6.Nii nt on 4. augustil 2019 tasutud 930 eurot arvutite remondi ja hooldusega tegelevale ettevõttele (summa viitab küll pigem arvuti vms soetamisele); 4. veebruaril 2020 on tasutud 220 eurot selgitusega Türgi reisi ettemaks, 15. veebruaril 2020 on sama selgitusega tasutud veel 215 eurot; 19. veebruaril 2020 tasuti Inglismaal resideeruvale PSP United Ltd-le
3-20-1009 õigusteenuste eest 271 eurot; 19. veebruaril 2020 ja 25. veebruaril 2020 on tasutud kokku 105 eurot ka õigusteenuseid osutavale OÜ-le HUGO (arvestades kohtule vaidlusaluse otsuse edastamise e-kirjast nähtuvat, siis eeldatavasti MTA-le maksuvõla kustutamise taotluse esitamisega seonduvalt); 21. veebruaril 2020 makstakse Qle 150 eurot selgitusega BRON KOTA, mis viitab üheselt broneerimistasule kassi soetamisel jne.
9.7.Kuigi Maanteeameti liiklusregistri andmetel kaebaja nimel olevatel sõidukitel puudub tõepoolest liikluskindlustus, siis kaebaja kontoväljavõte annab alust arvata, et kaebaja kasutuses on tegelikkuses veel täiendavaid sõidukeid. Sellele viitab asjaolu, et 7. septembril 2019 on tasutud tehnoülevaatuse eest (samal ajal ühel kaebajaga seotud autol (102TFS) puudub juba aastaid ülevaatus ja teine (062MEG) on ülevaatuse läbinud hoopis 2. juulil 2019).
9.8.Selliste kulutuste tegemine, mis ei ole vältimatult vajalikud, viitab sellele, et tegelikkuses puudub alus käsitleda kaebaja maksuvõlga hoolimata tema väidetest MKS § 114 lg 3 mõttes lootusetuna. Asjaolu, et kaebaja soovib oma maksukohustusest vabaneda, on inimlikult mõistetav, kuid nagu juba eelnevalt märgitud, on maksuvõla kustutamine äärmuslik meede, mille kohaldamisel ei saa ühte isikut teistele eelistada. Põhjendamatu kaebaja subjektiivsetest huvidest ja heaolust lähtumine tooks paratamatult kaasa teiste, oma kohustusi täies ulatuses täitvate maksumaksukohustuslaste alusetult ebavõrdse- ja õiglase kohtlemise.
9.9.Vastustaja ei nõustu, et maksude sissenõudmist kaebajalt saaks antud olukorras käsitleda temast mitteolenevate asjaolude tõttu ebaõiglasena. Kõnealune alternatiiv peab silmas juhtumit, kus maksukohustus on tekkinud maksukohustuslasest sõltumatutel asjaoludel.
9.10.Maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse hindamisel tuleb silmas pidada, et ebaõiglaseks peetava olukorra tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei olnud võimalik neid kõrvaldada. Lisaks tuleb tuvastada ka see, kas taotleja poolt ebaõiglaseks peetavad asjaolud viitavad ebavõrdsele olukorrale võrreldes teiste sarnaste maksukohustuslastega.
9.11.Käesoleval juhul on kaebaja aga oma maksuprobleemi endale ise tekitanud, pannes tahtlikult toime karistusseadustiku § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega puudub vastustaja hinnangul igasugune alus rääkida sellest, et täidetud oleks maksuvõla ebaõigluse tõttu kustutamise eeldus, mille kohaselt ebaõiglaseks peetava olukorra tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei olnud võimalik neid kõrvaldada. Samuti ei saa asuda seisukohale, et taotleja oleks antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kaebaja on esitanud kaebuse MTA 30. aprilli 2020. a otsuse nr 13-21/00488-3 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks kaebaja 4. märtsi 2020. a maksuvõla kustutamise taotluse uuesti läbi vaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks kaebaja maksuvõla kustutamise kohta. Vaidlustatud otsusega jättis MTA rahuldamata kaebaja taotluse maksuvõla kustutamiseks.
11.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja MKS § 46 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi
3-20-1009 kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 16).
12.Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva vaidluse lahendamise üheks keskseks küsimuseks on see, kas maksuhaldur kasutas kaebaja maksuvõla kustutamise otsustamisel MKS § 114 lg-ga 3 võimaldatud kaalutlusõigust seaduspäraselt, s.t lähtus diskretsiooni piiridest, arvestas kõiki olulisi asjaolusid ja kaalus põhjendatud huve ning järgis seejuures ka õiguse üldpõhimõtteid (kahtlemata tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada nt proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid).
13.MKS § 114 lg 3 esimese lause kohaselt võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel või põhjendatud erandjuhul omal algatusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Seega näeb seadusandja füüsilise isiku taotlusel isiku maksuvõla kustutamiseks ette kaks võimalikku alust: 1) kui võla sissenõudmine on lootusetu või 2) see oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Kohtu hinnangul on maksuhalduril MKS § 114 lg 3 kohaldamisel ulatuslik diskretsioon ja tegemist on pigem erandliku meetmega. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et maksuhaldur kustutaks tema maksuvõla. Kaebajal on vaid õigus nõuda, et MTA viiks läbi nõuetekohase kaalumise. Tallinna Ringkonnakohus on
25.septembri 2019. a otsuses asjas nr 3-18-1276 p-s 10 selgitanud, et MKS § 114 lg 3 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõigluse tuvastamisest, vaid maksuvõla sissenõudmine peab ebaõiglane olema maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu.
14.Kaebaja tugineb oma kaebuses mõlemale eeltoodud võimalikule alternatiivsele alusele maksuvõla kustutamiseks. Ta leiab, et maksusumma sissenõudmine on ebaõiglane ning see pole võimalik ka lähtuvalt kaebaja tervislikust ja majanduslikust olukorrast.
15.Kohus nõustub vastustajaga, et maksuvõlgade kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest, kuid selle eesmärk ei ole uue ebaõigluse tekitamine, vaid püüd taastada õiglus olukorras, mida seaduse koostajad ei ole suutnud või mida polegi võimalik ette näha. Sellest lähtuvalt tuleb MKS § 114 lg-t 3 kasutada ebaõigluse likvideerimiseks, mitte tekitamiseks. Ainuüksi makseraskustes olek ei anna alust maksuvõla kustutamiseks selle sissenõudmise lootusetuse alusel, kuna see oleks ebaõiglane teiste sarnases olukorras olevate isikute suhtes, kelle maksuvõlga maksuhaldur ei kustuta ega ole kustutanud.
16.Maksuvõla kustutamise korra reguleerimiseks on rahandusminister MKS § 114 lg 4 alusel andnud 2. mail 2012 määruse nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ (edaspidi määrus nr 61), mille §-des 5 ja § 51 täpsustatakse MKS § 114 lg-s 3 nimetatud maksuvõla kustutamise võimaluste rakendamist. Määruse nr 61 § 5 lg 2 kohaselt tuleb maksuvõla kustutamise taotluses esitada põhjendus, miks isik ei ole suuteline võlga tasuma, kõik andmed taotleja omandis ning valduses oleva vara, samuti taotleja varaliste kohustuste ja õiguste kohta ning tõendada, et maksuvõla täieliku tasumise korral ei ole isik suuteline ennast ega ülalpeetavaid üleval pidama ning võib sattuda suurtesse majanduslikesse raskustesse.
17.Määruse nr 61 § 51 lg-s 2 on määratlenud kindlad kriteeriumid, millest lähtuvalt tuleb hinnata maksuvõla ebaõigluse tõttu kustutamise põhjendatust. Maksuvõla ebaõigluse tõttu kustutamise taotluses tuleb taotluse esitajal: 1) esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust; 2) tõendada, et punktis
3-20-1009 1 nimetatud asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada; 3) esitada kõik taotlejale teadaolevad faktid punktis 2 nimetatud asjaolude kohta, loetleda ammendavalt taotlusele lisatavad tõendid, samuti tõendid, mida ei ole võimalik esitada, kuid mida maksuhalduril on võimalik välja nõuda või kontrollida; 4) esitada andmed selle kohta, et taotleja on antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele.
18.Kohus nõustub maksuhalduriga, et puudub alus MKS § 114 lg 3 kohaldamiseks. Asja materjalidest nähtub, et MTA alustas 12. jaanuaril 2017 kontrolli kriminaalmenetluse nr 1-15947 käigus tuvastatud sigarettide ja alkoholi tasumisele kuuluvate maksude määramise kohta (dtl 42-57). Kriminaalmenetluse materjalidest nähtuvalt korraldas kaebaja üksi ja kooskõlastatult koos W, Y, Z ja C Eesti Vabariigi maksumärgita märgistamata alkoholi ja tubakatoodete edasitoimetamist, ladustamist ja müüki kriminaalmenetluse käigus tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Maksuhaldur tegi kontrolli tulemusel 18. septembril 2017 maksuotsuse nr 12.2-3/039229-3, milles kohustas kaebajat ja teisi eelpoolnimetatud isikuid (solidaarvõlgnikud) tasuma solidaarselt alkoholi- ja tubakaaktsiisi (dtl 59-70). Seega määrati solidaarvõlgnike (sh kaebaja) maksukohustus kindlaks maksuotsusega. Solidaarne vastutus tähendab seda, et kui kaebaja on maksuvõlga vähendanud, väheneb ka teiste maksuotsuse adressaatide maksu tasumise kohustus.
19.Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et ta oma maksuvõlga tasuma ei pea. Maksuvõlglasel on kohustus aktiivselt tegutseda, et võlg saaks tasutud, mitte õigus maksuvõla tasumist vältida ning nõuda teatud aja möödudes, et võlg kustutataks. Kui kaebaja ei suuda maksuvõlga tasuda ning see suutmatus ei ole ajutine, on tal võimalik esitada kohtule avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks, samuti taotleda enda võlgadest vabastamist vastavalt pankrotiseadusele. Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 9. oktoobri 2013. a otsuses asjas nr 3-10-2747 (p 16), et riigi maksupoliitika elluviimise ja maksude kaudu riigikassa täitmise suhtes esineb ülekaalukas avalik huvi, mis on võrdväärne võlgniku põhiõigustega ning õigustab ka seaduses maksusumma sundtäitmise lõpptähtaja määramata jätmist, sest vastupidine võiks soodustada võlgnike poolt menetluste venitamist või sundtäitmisest kõrvalehoidumist. Asjas nr 3-13-1161 leidis Tallinna Ringkonnakohus 21. mai 2015. a otsuses (p 12), et maksuhaldur peab sundtäitmisel arvestama muu hulgas võlgniku vara edaspidise suurenemise võimalusega (nt töötasu saamise kaudu) ega või sundtäitmisest kergekäeliselt või ennatlikult loobuda. Need seisukohad on asjakohased ka praeguse asja lahendamisel.
20.Vastavalt HKMS § 158 lg-le 2 hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja ehk
30.aprilli 2020. a seisuga. Kaebaja ei ole oma kaebuses välja toonud selliseid põhjendusi, millest nähtuvalt oleks võimalik tuvastada 30. aprilli 2020. a otsuse ebaproportsionaalsus. Kohtu hinnangul on vastustaja õiguspäraselt toonud välja kustutamise menetluses tähendust omavad rahvastikuregistrist (dtl 137-139), abieluvararegistrist (dtl 140), töötamise registrist (dtl 117-126), maksukohustuslaste registrist (dtl 127-136), kinnistusraamatust (dtl 142-144), Maanteeameti liiklusregistrist (dtl 145-146) ja Swedbank AS-i kontoväljavõtetelt nähtuvad asjaolud. Maksuhaldur on selgitanud, et kaebaja maksuvõla sundtäitmise menetlust ei ole alustatud, aga kui nad peaksid seda tegema, siis on seadusandja ette näinud, et sisse nõudmata ja arestimata tuleks jätta ühe kuupalga alammäära suurune summa kaebaja ja iga kaebaja ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Arvestades kaebaja sissetuleku suurust ning ülalpeetavate laste arvu, ei oleks vastustajal maksuvõla sissenõudmise menetluses võimalik kaebaja maksuvõla katteks kinnipidamisi teha. MTA selgitas, et see tähendab kaebajale ühtlasi seda, et maksuvõla sissenõudmise menetlus ei seaks 30. aprilli 2020. a seisuga kuidagi ohtu ka kaebaja ega tema ülalpeetavate laste toimetulekut ning eksistentsi. Maksuhaldur arvestas ka sellega, et
3-20-1009 kaebaja abikaasal ja laste isal kehtib siiani laste osas hooldusõigus, mis tähendab teistpidiselt ka kohustust laste eest hoolitseda. Ka selle kohustuse täitmine on seadusega ette nähtud ja tagatud. Samuti selgitas MTA, et maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse algatamise korral oleks kaebajal võimalik sõlmida maksegraafik ka kohtutäituriga ning jätkata seeläbi oma maksuvõla vähendamist osade kaupa. Ka kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
21.Maksuhaldur selgitas vaidlusaluses otsuses, et MKS § 132 lg-st 2 tulenevalt saabub maksuotsuse sundtäitmise eeldatav aegumistähtaeg 1. jaanuaril 2023 juhul, kui enne seda ei esine mõnd MKS § 132 lg-s 5 toodud sundtäitmise aegumistähtaja katkemise alust. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kehtestatud eriolukorraga on riik ette näinud mitmeid erinevaid meetmeid eraisikute rahalise seisu leevendamiseks. Üheks selliseks meetmeks oli kõikide maksukohustuslaste intresside arvestamise peatamine 1. märtsist 2020 kuni eriolukorra lõpuni. Alates eriolukorra lõppemisest kuni 31. detsembrini 2021 on intressi määraks kõigi isikute puhul 0,03% päevas. Lisaks on maksuhalduril õigus alates 1. maist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressi määra kuni 100% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Kaebaja maksuvõla tasumine on 30. aprilli 2020. a seisuga ajatatud perioodiks 12. jaanuar 2020 kuni 12. detsember 2020 koos soodusintressi määraga 50%, igakuise osamaksega summas 110 eurot ning viimase osamaksega summas 183 326,06 eurot. Maksuhaldur märkis 30. aprilli 2020. a otsuses, et nad ei ole kaebaja maksuvõla sundtäitmist alustanud ega maksuvõlga sissenõudmiseks kohtutäiturile edastanud ning neil ei ole seda alust teha ka juhul, kui kaebaja täidab korrektselt oma olemasolevat maksuvõla tasumise ajatamise graafikut. Kohus nõustub MTA-ga, et kaebaja poolt esitatud pangakonto väljavõtte analüüsimisel ei saa asuda seisukohale, et senine ajatamisgraafiku alusel maksuvõla tasumine oleks otseselt seadnud ohtu kaebaja enda või tema lähedaste toimetulekut või eksistentsi nagu kaebaja väidab. Kaebaja kontoväljavõttelt nähtub lisaks pangaautomaadi kaudu erinevate summade edasi-tagasi kontolt välja ja sinna tagasi kandmisele (mis võib viidata täiendavatele sissetulekutele) kulutusi, mida ei saa pidada ilmselgelt mõistlikeks, kui küsimuse all on isiku toimetulek ja tema füüsilise eksistentsi ohustatus (nt 4. augusti 2019 tasutud 930 eurot arvuti remondi ja hooldusega tegelevale ettevõttele; 8. veebruaril 2020 tasutud 220 eurot ja 15. veebruaril 2020 tasutud 215 eurot selgitusega Türgi reisi ettemaks; 21. veebruaril 2020 tasutud 150 eurot selgitusega Bron kota, mis viitab kassi soetamise broneerimistasule; dtl 84102, 104-109).
22.MTA selgitas, et maksuvõla sissenõudmise lootusetuse hindamisel võetakse mh arvesse ka taotleja varalist seisukorda. Kaebaja nimele kuulub kaks sõidukit ning kaebajale abikaasaga ühiselt korteriomand, mille realiseerimist maksuvõla vähendamiseks tuleb samuti võimalikuks pidada.
23.MTA leidis, et kuna kaebaja näol on tegemist osaliselt töövõimelise inimesega, kes otsuse tegemise ajal töötas, siis võib kaebajal tekkida tulevikus nii täiendavat vara kui ka rahalisi ressursse, mille arvelt maksuvõlga tasuda. Ka Eesti Töötukassa 16. veebruari 2020. a otsuse nr TVH/20/006685 kohaselt on kaebajal osaline töövõime (töövõime vähenemise periood on 27. märts 2020 kuni 26. märts 2022 ning kaebaja töötamine on tema terviseseisundit ja sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud, dtl 18-19). Siiski leidis Eesti Töötukassa viidatud otsuses, et arvestades kaebaja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime, pikemaks kui
3-20-1009 aastaseks perioodiks, raskesti prognoositav. Seega ei saa öelda, et kaebaja oleks töövõimetu ning et välistatud on kaebaja vara edaspidise suurenemise võimalus.
24.Maksuhalduri tõlgendus maksuvõla sissenõudmise lootusetusele ja ebaõiglusele ühtib maksukorralduse seaduse seletuskirjas toodud selgitustega ning sarnaselt on MKS § 114 lg-t 3 mõistetud ja kohaldatud ka varasemas kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-56-07, Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht haldusasjas nr 3-07-2337, Tallinna Halduskohtu seisukohad haldusasjades nr 3-07-1720, 3-08-426 ja 3-09-3145).
25.Neil põhjustel leiab kohus, et MTA 30. aprilli 2020. a otsuse nr 13-21/00488-3 tühistamiseks puudub alus. MTA on vaidlustatud otsuses õigesti mõistnud MKS § 114 lg 3 sisu ja eesmärki ning ta on läbi viinud nõuetekohase kaalumise. Kaebaja sisuline mittenõustumine vastustajaga ei tähenda vaidlusaluse otsuse õigusvastasust. Kuna kaebaja tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema MTA otsus õigusvastane.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad tema menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad ka vastustaja potentsiaalsed menetluskulud tema endi kanda.
27.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime initsiaalidega. Samuti asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel menetlusväliste isikute (Y,Z,W,C) nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.