X kaebus Sihtasutuse Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus kohustamiseks vastata kaebaja 19.07.2021 teabenõudele
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Sihtasutus Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-1929 menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-1929 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
X esitas 23.08.2021 halduskohtule kaebuse Sihtasutuse Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) kohustamiseks vastata kaebaja 19.07.2021 teabenõudele 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumist arvates. Kaebaja esitas RKK-le 19.07.2021 teabenõude, milles palus, et talle väljastataks dokumendid, mille alusel RKK juht Y tegi avalduse, milles kinnitas, et: 1) Valgevene Vabariik kaaperdas Ryanairi lennuki; 2) Valgevene Vabariik pani lennuki vastu toime terroriakti; 3) kaaperdamine tehti hävituslennuki toel ja 4) kui Valgevene Vabariigi võimude korraldust maandada lennuk
3-21-1929 Minskis ei järgita, tulistatakse lennuk alla. Kaebaja märkis pöördumises RKK-le täiendavalt, et kui selliseid dokumente pole, siis tuleb väljastada dokumenteeritud teabeallikas, mille alusel RKK juht selle avalduse tegi. RKK on sihtasutus, mille asutas Vabariigi Valitsus otsusega. RKK täidab avalikke ülesandeid. RKK jättis teabenõudele vastamata.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 01.09.2021 määrusega kaebuse. RKK on eraõiguslik juriidiline isik, kes ei täida avalikke ülesandeid avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg 1 p 3 ja lg 2 mõttes. RKK põhikirja kohaselt on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga ning tegemist on sõltumatu mõttekojaga. Põhikiri ei kinnita, et RKK täidaks avalikke ülesandeid. Avalike ülesannete täitmist ei nähtu Vabariigi Valitsuse 31.03.2006 korraldusest nr 221 „Volituste andmine Sihtasutuse Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus asutamiseks“ ega ühestki muust õigusaktist. Seetõttu ei kohaldu RKK suhtes AvTS. Seega ei ole kaebajal õigust nõuda teavet RKK-lt ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb tagastada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. RKK täidab avalikke ülesandeid. Tema tegevust finantseeritakse riigieelarvest. RKK raamatupidamist teostab Riigi Tugiteenuste Keskus. RKK 2020 tegevusaruande kohaselt on tema põhiülesandeks Eesti välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika kujundamine, toetudes Eesti julgeolekupoliitika alustele ja Riigikaitse arengukavale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1).
5.Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1). Teabevaldajaks on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik ning eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik AvTS § 5 lg-s 2 sätestatud tingimustel (AvTS § 5 lg 1). Eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sh osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist (AvTS § 5 lg 2). Teabevaldajaga võrdsustatakse sihtasutus teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist (AvTS § 5 lg 3 p 2).’
6.Põhikirja kohaselt on RKK eesmärgiks ideede genereerimine, ekspertiisi kogumine, tootmine ja levitamine ning arutelude algatamine Euro-Atlandi kogukonna, sh Eesti jaoks olulistes välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika alastes küsimustes. RKK toetab oma põhiülesannete täitmisega Eesti välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika kujundamist, toetudes Eesti julgeolekupoliitika alustele ja Riigikaitse arengukavale.
2(3)
3-21-1929
7.Kuigi riigi välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajandus ülesannete täitmine on käsitatavad õigusaktide kohaselt avalike ülesannetena, ei järeldu sellest, et RKK täidaks mõttekoja ülesandeid teostades avalikke ülesandeid. Ülesanne ei muutu avalikuks ülesandeks pelgalt seetõttu, et selle vastu esineb üksnes avalik huvi (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2017 otsus asjas nr 3-15-1050, p 15). Seadusandja pole avaliku ülesandena määratlenud mõttekoja funktsiooni teostamist, s.o ideede genereerimist, ekspertiisi kogumist, tootmist ja levitamist ning arutelude algatamist nii Euro-Atlandi kogukonna kui ka Eesti jaoks olulistes välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika küsimustes (vt Riigikohtu erikogu 16.02.2010 määrus asjas nr 3-3-4-1-10, p 5; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2017 otsus asjas nr 3-15-1050, p 15; 17.09.2019 otsus asjas nr 3-18-1741, p 16). Kuna avalik võim pole RKK täidetavat mõttekoja funktsiooni õigusnormides käsitanud kui avalikku ülesannet, on halduskohus õigesti leidnud, et RKK ei täida AvTS § 5 lg 2 mõttes avalikku ülesannet.
8.AvTS § 5 lg 3 p-st 2 järeldub, et RKK kui sihtasutus on võrdsustatud teabevaldajaga üksnes selle teabe osas, mis puudutab riigi eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. Kaebaja ei ole RKK-lt nõudnud teavet avalike ülesannete täitmiseks riigieelarvest antud vahendite kasutamise kohta, vaid ta nõudis neid dokumente, mille alusel RKK juht avaldas arvamust toimunud sündmuse kohta. RKK juhi arvamuse aluseks olevate dokumentide osas ei ole RKK võrdsustatud teabevaldajaga AvTS § 5 lg 3 p 2 tähenduses, sest see ei seondu sellega, kuidas ja kuhu suunab RKK riigieelarvest talle antud raha oma ülesannete täitmisel (nt töötasude või tegevuskulude suurused vm sedalaadi küsimused; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi19.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsus asjas nr 3-17-1780, p-d 15 ja 18; ). Kuna RKK juhi arvamuse aluseks olevate dokumentide osas ei ole RKK võrdsustatud teabevaldajaga, ei ole kaebajal õigust nõuda, et kohus kohustaks RKK-d kaebaja teabenõudele vastama.
9.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus seega kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.