Maksuõigus › Muu maksuõigus

3-20-2108 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-2108 alluvad MKS-s sätestatud aegumise regulatsioonile ning on praeguseks ajaks aegunud. Seetõttu kuulub sundtäitmine lõpetamisele. Vastavalt MKS § 31 lg 3 p-le 4 lõpeb maksuseadusest tulenev rahaline nõue aegumisega. Maksunõuete ja muude maksuseadustest tulenevate nõuete sundtäitmist ja aegumist reguleerib MKS 13. ptk. Riigikohtu praktika kohaselt (määrus nr 2-17-12525) on vastavas peatükis sätestatud aegumise regulatsioon käsitatav eriregulatsioonina tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud aegumise regulatsiooni suhtes. Vastavalt MKS § 128 lg-s 41 sätestatule kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 4 viidatud kohustuste (sh kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahenditest tulenevad nõuded) sissenõudmisele MKS-s maksuvõla sundtäitmisele kohalduvat regulatsiooni. Järelikult tuleb sundtäitmise aegumisele kohaldada MKS §-s 132 kui eriregulatsioonis sätestatud tähtaegu kõigi MKS §-s 32 loetletud tunnustele vastavate nõuete suhtes ning kõigi MKS § 132 lg-tes 1‒4 sätestatud tunnustele vastavate nõuete suhtes. Seega on maksuhaldur oma 16.10.2020 vastuskirjades ekslikult tuginenud väitele, et MKS-s sätestatud aegumise regulatsiooni kohaldatakse kitsalt vaid maksuvõlale. Vastavalt MKS § 128 lg-le 4 võib maksuhaldur lisaks maksuvõlale sisse nõuda ka muud sättes nimetatud kohustused, mis ei vasta maksuvõla (MKS § 32) tunnustele, sh kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused. Asjaolu, et MKS § 132 reguleerib erinormina lisaks maksuvõlale ka muude nõuete aegumistähtaegu, kinnitab ka MKS § 132 lg 4 sõnastus. MKS § 132 lg 4 reguleerib eelkõige just MKS § 128 lg 4 p-des 1‒5 sätestatud nõuete sissenõudmise aegumistähtaegu. Kaebajate suhtes toimub täitemenetlus, mille esemeks on kriminaalmenetluses XX.XX.2000 tehtud kohtuotsusest tulenev rahaline kohustus. Kohtuotsus jõustus YY.YY.2000. Täitemenetluses on sissenõudja MTA. Eelnevast tulenevalt on kaebajate suhtes toimuva sundtäitmise esemeks nõue, mis vastab MKS § 128 lg 4 p-s 3 sätestatud tunnustele ning mille sundtäitmise aegumise suhtes tuleb MKS § 132 lg 4 alusel kohaldada viieaastast aegumistähtaega, mis hakkas kulgema 01.01.2001 ja lõppes 01.01.2006. Seega on kaebajate suhtes toimuva nõude sundtäitmine MKS § 132 lg 4 alusel juba aastaid aegunud ning täitemenetlus tuleb MKS § 31 lg 3 p 4 alusel lõpetada. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks tuleb kriminaalkorras maksuõigusrikkumisega seonduvalt maksude tasumata jätmisega tekitatud kahjuhüvitist käsitada tsiviilõigusliku nõudena. Isegi kui lugeda, et MKS § 132 lg-s 5 sätestatud aegumise katkemise regulatsioon kohaldub analoogia korras lisaks maksunõuetele ka MKS § 132 lg-s 4 sätestatud muudele maksuhalduri poolt sissenõutavatele kohustustele, on kaebajate suhtes toimuv sundtäitmine ikkagi aegunud.

3-20-2108 Kohtud lahendasid vaidlusaluste täiteasjade sissenõudmise aegumise küsimuse, leides, et aegumistähtaeg on 05.04.2021. Seega ei saa kaebajad väita, et sundtäitmine on lubamatu. MKS § 128 lg-t 4 täiendati alates 01.01.2017 p-ga 3, mille järgi võib MTA sisse nõuda ka kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused, mille sissenõudjaks on MTA. Muudatus viidi sisse kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses. Seaduse eelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 80 SE) seletuskirjast nähtuvalt oli MKS-i muutmine tingitud avalik-õigusliku nõudeavalduse sisseviimisest kriminaalmenetlusse. MKS § 128 lg 4 p-le 3 ei ole kehtestatud tagasiulatuvat jõudu. Samuti ei sätesta MKS § 128 lg 4 p 3, et sätet tuleks kohaldada ka kõigi varasemalt kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahenditest tulenevatele tsiviilhagidele, mille sissenõudmine toimus seni väljaspool MKS-i menetluskorda. Kaebajate viidatud Riigikohtu erikogu 10.10.2018 määrus nr 2-17-12525 ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2010 määrus nr 3-10-2747 käsitlevad maksuhalduri haldusaktidega sissenõutavate maksuvõlgade sundtäitmist, mitte kriminaalmenetluses enne MKS-i ja võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist tsiviilhagidega väljamõistetud kahjuhüvitisi. Seega ei laiene kaebajatelt kriminaalasjas väljamõistetud tsiviilhagi summade sissenõudmise aegumisele MKS § 132 sätted. Juhul, kui kohus leiab, et kaebused on õigesti Tallinna Halduskohtu menetlusse võetud, vaidleb vastustaja kaebustele vastu. MTA oli kaebajate taotluseid lahendades õigustatud tuginema Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määrusele tsiviilasjas nr 2-19-73.

3-20-2108 halduskohtu pädevuses. Seega jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse kaebuste läbi vaatamata jätmiseks nõudes maksuhalduri kohustamiseks kaebajate suhtes läbi viidavate sundtäitmiste lõpetamiseks. Tsiviilasjas nr 2-19-73 tehtud kohtulahendites toodud seisukohad ei ole halduskohtule kaebuste lahendamisel siduvad. Kohus kontrollib asja lahendamisel, kas vastustaja on põhjendatult keeldunud kaebajate esitatud taotluste rahuldamisest mh põhjendustel, mida käsitleti Tallinna Ringkonnakohtu määruses tsiviilasjas nr 2-19-73. Seega ei tingi üksnes vastava kohtulahendi olemasolu kaebuste rahuldamata jätmist, nagu ekslikult leiab vastustaja. Kohus ei nõustu kaebajate keskse väitega, et sundtäitmisel oleva nõude aegumisele kohaldub MKS § 132 lg 4 kui eriregulatsioon TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni suhtes. MKS § 31 lg 1 p 4 kohaselt lõpeb maksuseadusest tulenev rahaline nõue aegumisega. Maksunõuete ja muude maksuseadusest tulenevate rahaliste nõuete aegumist reguleerib MKS 13. ptk. MKS § 128 lg 4 p 3 järgi võib maksuhaldur nõuda sisse ka kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused, mille sissenõudjaks on MTA. Nimetatud säte kehtib alates 01.01.2017. MKS § 128 lg 41 näeb ette, et § 128 lg-s 4 nimetatud rahalise kohustuse sundtäitmisel kohaldatakse MKS-s maksuvõla sundtäitmise kohta sätestatut. MKS § 132 sätestab sundtäitmise aegumistähtajad, tuues eraldi välja deklaratsiooni alusel arvutatavate ning maksu- ja vastutusotsuse alusel sissenõutavate ning intressinõuete aegumistähtajad. MKS § 132 lg 4 järgi on muude maksuhalduri sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg, välja arvatud eriseadustes sätestatud tähtajad, viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates. Sättest ei tulene, et MKS § 132 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaega kohaldatakse mistahes rahaliste nõuete puhul, mille sissenõudjaks on MTA. Kaebajad ei väida, et nende vastu esitatud rahaliste nõuete puhul oleks tegemist maksunõuetega (MKS § 132 lg 2), vaid leiavad, et tegemist on MKS § 132 lg-s 4 sätestatud nõudega – täpsemalt MKS § 128 lg-s 4 sätestatud muude rahalise kohustustega, mille sissenõudjaks on MTA ning nõue vastab MKS § 128 lg 4 p-le 3. Viimati nimetatud sättele ei saa kaebajad aga tugineda, kuivõrd säte jõustus 01.01.2017, s.t pärast täitemenetluste alustamist kaebajate suhtes. Kohus nõustub kohtute seisukohaga tsiviilasjas nr 2-19-73, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 157 lg 1, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Sama sätte lõike 2 kohaselt algab nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 kohaselt aegumise kohta sätestatut ka enne 05.04.2011 tekkinud nõuetele. Kui enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõppeks varem kui sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. MTA nõuete puhul kaebajate vastu on tegemist tsiviilõiguslike kahjunõuetega. Tallinna Linnakohtu XX.XX.2000 kohtuotsusega on tuvastatud, et kaebajad tekitasid Eesti Vabariigile materiaalset kahju kokku 12 916 792 krooni ulatuses. Kaebajatele ei määratud tasumiseks mitte maksusummat, vaid neilt mõisteti välja maksukuriteoga tekitatud kahju. Kohus pidas MTA poolt esitatud tsiviilhagi tõendatuks ning mõistis tsiviilhagiga tõendatud nõude kaebajatelt välja. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-60-17 selgitanud, et tegude toimepanemisel enne 01.07.2002, s.o enne aega, mil hakkasid kehtima MKS-i sätted, vastutavad isikud TsK § 448 lg 1 järgi. Seega on kaebajatelt välja mõistetud summade puhul tegemist kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilõigusliku kahjuhüvitisega, mistõttu toimub selle sissenõudmine eraõiguse sätete järgi, mitte MKS 13. ptk-s sätestatud korra alusel. Täitedokumendiks on kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ning jõustunud kohtuotsuse alusel täitmiseks esitatud nõude aegumist reguleerib TsÜS § 157 lg 1. Riigikohtu 18.04.2016 otsusest nr 3-3-1-4-16 järeldub, et kui nõuet 5(8)

3-20-2108 on tunnustatud kohtulahendiga, siis hakkab aegumisele kehtima TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumise režiim ning enam ei oma tähendust nõude algne materiaalõiguslik aegumistähtaeg ega selle pikkus. Tuginedes eeltoodule algavad enne 05.04.2011 jõustunud kohtuotsuste ja väljastatud täitedokumentide aegumistähtajad 05.04.2011 uuesti, mistõttu ei aegu Tallinna Linnakohtu XX.XX.2000 otsusega välja mõistetud kahjunõue enne 05.04.2021. Teistsuguse järelduse tegemiseks ei anna alust ka kaebajate viidatud Riigikohtu 10.10.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-17-12525 toodu. Praegune asi erineb selles Riigikohtu lahendis käsitletud olukorrast selle poolest, et kohtulahendiga tunnustatud nõude aegumisele kohaldub eriseadusena TsÜS § 157 lg 1. Eeltoodust tulenevalt on MTA jätnud kaebajate taotlused põhjendatult rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-2108 ole halduskohtule selgitanud oma eesmärki saada pärast nõuete aegumist kaebajate vara suhtes täitmistoimingute tulemusena saadu tagastamiseks nõude esitamise õigus. Seega jättis halduskohus kaebajate sundtäitmise lubamatuks tunnistamise taotlused õiguspäraselt läbi vaatamata, kuna nende nõuete lahendamine ei kuulunud halduskohtu pädevusse. Halduskohus ei ole asunud kehtivat kohtupraktikat (sh Riigikohtu lahendit nr 2-17-12525) muutma. Halduskohus on selgitanud, miks ei kohaldu Tallinna Linnakohtu XX.XX.2000 otsuse täitmisele MKS-s sätestatud aegumistähtajad. Sama on kaebajatele selgitatud ka tsiviilasjas nr 2-19-73 jõustunud lahendis, mille seisukohtadega on halduskohus nõustunud. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et MKS § 128 lg 4 p 3 ja § 132 lg 4 ei ole kaebajate suhtes kohaldatavad, kuna tegemist on tsiviilõiguslike kahjunõuete, mitte maksunõuetega. MKS § 128 lg 4 p-st 3 ei tulene, et säte kohalduks tagasiulatuvalt ka enne MKS-i vastuvõtmist jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilõiguslikele kahjuhüvitistele. Tallinna Linnakohtu XX.XX.2000 lahendist tuleneva tsiviilõigusliku kahjuhüvitise sissenõudmise aegumistähtaeg saabus 05.04.2021. MTA on kohtutäiturit informeerinud ning teavitab ka kaebajaid võimalusest nõude täitmise aegumisega seoses esitada avaldus kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-2108 nõuete puhul, mille sundtäitmise aegumise tähtaeg juba kulgeb ja mida on juba asutud kohtutäituri vahendusel sisse nõudma. Kui seadusandja oleks soovinud piirata juba alustatud sundtäitmise aegumistähtaega, oleks see seaduses selgelt sätestatud. Kuna sätte tagasiulatuva rakendamise normi sätestatud ei ole, jätkus MKS § 128 lg 4 p 3 jõustumisel kaebajate vastu suunatud nõuete sundtäitmise 10-aastase aegumistähtaja kulgemine, mis algas VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt 05.04.2011. Kaebajate apellatsioonkaebuse arutlus üld- ja erinormi vahekorrast on ainetu olukorras, kus erinormi kohaldamiseks puudub selle eelduseks olev rakendusnorm. Halduskohtu seisukoht ei ole vastuolus Riigikohtu erikogu 10.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-12525, kuna selles asjas ei olnud arutluse all kriminaalasjas väljamõistetud tsiviilkahju sundtäitmise aegumise küsimus.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.