Maksuõigus › Muu maksuõigus

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.03.2021. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate seisukoht

9.1 Vastavalt MKS § 31 lg 3 p-s 4 sätestatule lõpeb maksuseadusest tulenev rahaline nõue aegumisega. Maksunõuete ja muude maksuseadustest tulenevate nõuete sundtäitmist ja aegumist reguleerib MKS 13. peatükk. Vastavalt kehtivale Riigikohtu praktikale (määrus asjas 2-17-12525) on vastavas peatükis sätestatud aegumise regulatsioon käsitletav eriregulatsioonina tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud aegumise regulatsiooni suhtes. 9.2 Vastavalt MKS § 128 lg-s 41 sätestatule kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 4 viidatud kohustuste (sh kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahenditest tulenevad nõuded) sissenõudmisele MKS –s maksuvõla sundtäitmisele kohalduvat regulatsiooni. Järelikult tuleb sundtäitmise aegumisele kohaldada MKS §-is 132 kui eriregulatsioonis sätestatud tähtaegu kõigi MKS §-s 32 loetletud tunnustele vastavate nõuete suhtes ning kõigi MKS § 132 lg-tes 1-4 sätestatud tunnustele vastavate nõuete suhtes. Seega on maksuhaldur oma 16.10.2020 vastuskirjades ekslikult tuginenud väitele, et MKS-is sätestatud aegumise regulatsiooni kohaldatakse kitsalt vaid maksuvõlale. Maksuvõla definitsiooni sätestab MKS § 32. Vastavalt MKS § 128 lg-le 4 võib maksuhaldur lisaks maksuvõlale sisse nõuda ka muud sättes nimetatud kohustused, mis ei vasta maksuvõla tunnustele, sh kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused. Vastavalt MKS § 128 lg-s 41 sätestatule kohaldatakse kõigile neile nõuetele MKS-is maksuvõla sundtäitmisele kohalduvat regulatsiooni, sh järelikult ka §-s 132 sätestatud aegumistähtaegasid. 9.3 Asjaolu, et MKS § 132 reguleerib erinormina lisaks maksuvõlale ka muude nõuete aegumistähtaegu, kinnitab veenvalt ka MKS § 132 sõnastus, mille lg 4 sätestab, et muude maksuhalduri sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg, välja arvatud eriseadustes sätestatud tähtajad, on viis aastat nõude esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates. MKS § 134 lg 4 reguleerib igasuguse kahtluseta eelkõige just MKS § 128 lg 4 p-des 1-5 sätestatud nõuete sissenõudmise aegumistähtaegu. 9.4 Käesoleval juhul vastab kaebajate suhtes sundtäitmisele kuuluv nõue tingimusteta kõigile MKS § 128 lg 4 p-s 3 sätestatud eeldustele. Kaebajate suhtes toimub täitemenetlus, mille esemeks on 25.04.2000. a kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsusest tulenev rahaline kohustus. Kohtuotsus jõustus 08.05.2000. a. Täitemenetluses on sissenõudja MTA. Eelnevast tulenevalt on kaebajate suhtes toimuva sundtäitmise esemeks nõue, mis vastab kõigi tunnuste lõikes MKS § 128 lg 4 p-s 3 sätestatud tunnustele ning mille sundtäitmise aegumise suhtes tuleb seega MKS § 132 lg 4 alusel kohaldada viieaastast aegumistähtaega, mis hakkas kulgema 01. jaanuaril 2001. a ja lõppes seega

10.2 Kaebajad on põhjendamatult jätnud halduskohtule esitatud kaebustes kirjeldamata tsiviilasjaga nr 2-19-73 seonduvad asjaolud. Jõustunud lahendiga tsiviilasjas on juba tuvastatud, et kaebajate osas algatatud täiteasjades on tegemist tsiviilõigusliku kahju nõudega ning MTA nõue ei ole aegunud. Kaebajatele on selgitatud, et Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 kohtuotsusega on kaebajatelt välja mõistetud kahjuhüvitis, mille sissenõudmine toimub eraõiguse, mitte MKS 13. ptk-s sätestatud korra alusel. Seetõttu leiab vastustaja, et pärast tsiviilasjas nr 2-19-73 juba tuvastatud asjaolu puudub kaebajatel õigus pöörduda halduskohtu poole esmalt väitega, et kaebajatelt nõutakse Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 kohtuotsuse alusel algatatud täiteasjades sisse avalik-õiguslikku nõuet (maksuvõlga) ning et selle avalik-õigusliku nõude sissenõudmine on aegunud. 10.3 Üks ja sama nõue ei saa olla samal ajal nii tsiviilõiguslik nõue (kriminaalmenetluses tsiviilhagi alusel sisse nõutud kahju hüvitis) kui ka avalik-õiguslik nõue (maksuvõla sundtäitmine). Kaebajad jätavad tähelepanuta, et Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 kohtuotsus on tehtud enne praegu kehtiva maksukorralduse seaduse vastu võtmist. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 2-19-73 selgitanud, et isikud vastutavad TsK § 448 lg 1 järgi. 10.4 Kuivõrd Tallinna Linnakohtu 25.04.2000. a kohtuotsusega kaebajatelt välja mõistetud solidaarse nõude puhul oli tegemist tsiviilõigusliku kahjunõudega, tuleb aegumisele kohaldada ka eraõiguse, mitte maksukorralduse seaduse sätteid. Kohtud lahendasid vaidlusaluste täiteasjade sissenõudmise aegumise küsimuse leides, et aegumistähtaeg on 05.04.2021. Seega ei saa kaebajad väita, et sundtäitmine on lubamatu. 10.5 Kaebajad on jätnud tähelepanuta, et MKS § 128 lõiget 4 täiendati punktiga 32 alates 01.01.2017 ja muudatus viidi MKS-i sisse kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses. Seaduseelnõu 80E seletuskirjast nähtub, et MKS muutmine on tingitud avalikõigusliku nõudeavalduse sisseviimisest kriminaalmenetlusse. MKS § 128 lg 4 p-le 3 ei ole kehtestatud tagasiulatuvat jõudu ning samuti ei sätesta MKS § 128 lg 4 punkt 3, et sätet tuleks kohaldada ka kõigi varasemalt kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahenditest tulenevate seotud tsiviilhagidele, mille sissenõudmine toimus seni väljaspool MKS-i menetluskorda. Kaebajate poolt viidatud Riigikohtu erikogu 10.10.2018 määrus nr 2-17-1252525 kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2010 määrus nr 3-10-2747 käsitlevad maksuhalduri haldusaktidega sissenõuetavate maksuvõlgade sundtäitmist, mitte aga kriminaalmenetluses enne MKS-i ja VÕS-i jõustumist tsiviilhagidega väljamõistetud kahjuhüvitisi. Seega ei laiene kaebajatelt kriminaalasjas väljamõistetud tsiviilhagi summade sissenõudmise aegumisele MKS § 132 sätted. 10.6 Juhul kui kohus leiab, et kaebused on õigesti Tallinna Halduskohtu menetlusse võetud, vaidleb vastustaja kaebustele vastu. MTA oli kaebajate taotluseid lahendades õigustatud tuginema Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-19-73.

KOHTU PÕHJENDUSED

kohustuse sundtäitmine ning kohustada Maksu- ja Tolliametit lõpetama nõuete sundtäitmiseks kaebajate suhtes läbiviidavad täitemenetlused. 11.3 HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud alused. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Seega olukorras, kus kaebajate vastu oli Tallinna Linnakohtu otsuse, kui täitedokumendi alusel täitemenetlust alustatud, oli neil õigus pöörduda maakohtu poole hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 11 lg 1 p 5 kohaselt on maakohtu pädevuses täitemenetlusega seotud hagide lahendamine. Seega on vaidluse lahendamine Tallinna Linnakohtu 25.04.2000. a otsusest tuleneva rahalise nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks maakohtu pädevuses ning sellise vaidluse lahendamine ei ole HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses. Kaebajad on ka esitanud Harju Maakohtule hagiavaldused Eesti Vabariigi (MTA kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtutäitur Kaire Põltsu menetluses olevates täitemenetlustes. Harju Maakohus jättis 04.11.2019 määrusega tsiviilasjas kaebajate poolt esitatud hagid läbi vaatamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 11.03.2020 kohtumäärusega kaebajate poolt esitatud määruskaebused rahuldamata. Viidatud vaidluses ei tekkinud küsimust maakohtu pädevusest vaadata läbi kaebajate poolt esitatud hagid sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et sundtäidetav nõue on aegunud. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks põhjendatud osas, milles vastustaja taotleb menetluse lõpetamist nõuetes tunnistada lubamatuks 25.02.2000. a Tallinna Linnakohtu poolt kriminaalasjas tehtud kohtulahendist tuleneva rahalise kohustuse sundtäitmine kaebajate suhtes ning kohus jätab kaebajate poolt esitatud kaebused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata ja lõpetab nimetatud nõuetes menetluse. 11.4 Seonduvalt kaebajate nõudega kohustada vastustajat lõpetama nõuete sundtäitmiseks läbiviidavad täitemenetlused täiteasjades nr 025/2005/2635, 025/2001/3122 ja 029/2001/1156 leiab kohus, et vaidlused on halduskohtu pädevuses. Kaebajad on esitanud vastustajale 18.09.2020 taotlused vastustaja kohustamiseks lõpetama Tallinna Linnakohtu 25.04.2000.a otsusest tuleneva nõude sundtäitmine seoses aegumisega. Vastustaja on oma 16.10.2020 otsustega keeldunud kaebajate suhtes toimuvate täitemenetluste lõpetamisest, kuna leidis, et nõuded ei ole aegunud. Kaebajad leiavad, et nende suhtes toimuva sundtäitmise esemeks olev nõue vastab kõigi tunnuste osas MKS § 128 lg 4 p-s 3 sätestatud tunnustele ning on aegunud. Sellise nõude lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. Kaebajad ei vaidlusta käesolevas haldusasjas kohtutäituri tegevust kohtulahendi täitmisel, vaid leiavad, et tulenevalt nõuete aegumisest on maksuhaldur kohustatud täitemenetluse lõpetama. TMS § 48 lg 1 p 1 alusel võib täitemenetlus lõppeda ka sissenõudja avalduse alusel. Seega jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks nõudes maksuhalduri kohustamiseks kaebajate suhtes läbi viidavate sundtäitmiste lõpetamiseks. 11.5 Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

132 lg 4 alusel kohaldada viieaastast aegumistähtaega. Kui õige on maksuhalduri seisukoht, siis on Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 kohtuotsusega on kaebajatelt välja mõistetud kahjuhüvitis (tsiviilõiguslik kahjunõue), mille sissenõudmine toimub eraõiguse, mitte MKS 13. ptk-s sätestatud korra alusel ning mille aegumistähtaeg on 05.04.2021.

mitte maksusummat, vaid neilt mõisteti välja maksukuriteoga tekitatud kahju. . Kohus pidas MTA poolt esitatud tsiviilhagi tõendatuks ning mõistis tsiviilhagiga tõendatud nõude kaebajatelt välja. Tsiviilhagi esitamisega kriminaalasjas ei ole võimalik maksunõuet tuvastada. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-60-17 selgitanud, et tegude toime panemisel enne 01.07.2002, s.o enne aega, mil hakkasid kehtima vastavad MKS sätted, vastutavad isikud TsK § 448 lg 1 järgi. Tallinna Ringkonnakohus on oma määruses tsiviilasjas nr 2-19-73 selgitanud, et kaebajad panid teod toime tsiviilkoodeksi kehtivuse ajal ja maksunõuet ei saa lahendada kriminaalasjas esitatud tsiviilhagiga, sest nimetatud nõue kuulub halduskohtu pädevusse. Seega on kaebajatelt välja mõistetud summade puhul tegemist kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilõigusliku kahjuhüvitisega, mistõttu toimub selle sissenõudmine eraõiguse sätete järgi, mitte MKS 13. peatükis sätestatud korra alusel. Seega on käesolevas asjas täitedokumendiks kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ning jõustunud kohtuotsuse alusel täitmiseks esitatud nõude aegumist reguleerib eriseadusena TsÜS ning täpsemalt TsÜS § 157 lg 1. Riigikohtu 18.04.2016 otsusest asjas nr 3-3-1-4-16 järeldub, et kui nõuet on tunnustatud kohtulahendiga, siis hakkab aegumisele kehtima TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumise režiim ning enam ei oma tähendust nõude algne materiaalõiguslik aegumistähtaeg ega selle pikkus.

MENETLUSKULUD

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.