lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2100/33

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2100/33
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7676
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2100

Haldusasi

Ecodiesel OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.10.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044225-32 tühistamiseks või alternatiivselt Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks anda haldusakt Maksuja Tolliameti 10.10.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/044225-32 määratud käibemaksusummalt perioodil 11.02.2019–31.07.2019 arvestatud intressi kustutamiseks mõistliku menetlusaja ületamise tõttu

Menetlusosalised

Kaebaja – Ecodiesel OÜ, seaduslik esindaja X ja volitatud esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ecodiesel OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

22.10.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Jätta Ecodiesel OÜ vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2.Jätta Ecodiesel OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-2100 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-2100 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 11.05.2018 korralduse nr 12.2-3/044225-1 alusel Ecodiesel OÜ mais 2017 vabasse ringlusse imporditud 1 565 572 kg gaasikondensaadiga (raske kütteõli) seotud tehingutelt käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli käigus tuvastatud ja maksustamise seisukohalt tähtsust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 31.05.2019 kontrolliaktis nr 12.2-3/044225-30, millele kaebaja esitas eriarvamuse 01.07.2019.
2.MTA tegi 10.10.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044225-32, millega nõudis tagasi Ecodiesel OÜ ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarvestatud enammaksed kokku 8771,19 eurot ning ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude 7800 eurot. Äriühingut kohustati tasuma maksusumma 105 654,40 eurot. Ecodiesel OÜ müüs mais 2017 vabasse ringlusse imporditud 1 565 572 kg gaasikondensaati edasi, kuid MTA-l ei õnnestunud menetluse käigus tuvastada ostja isikut, mistõttu on tegemist tundmatu kolmanda isikuga. MTA ei sea kahtluse alla mais 2017 imporditud kauba olemasolu. MTA tuvastas, et gaasikondensaat on täismahus edasi müüdud. Seega on kogu kaup maksustatav 20% määraga käibena. MTA tuvastas, et: a) kauba müüki SIA-le G-Logistic pole toimunud ning kaebaja on alusetult kajastanud 0% määraga maksustatava käibena gaasikondensaadi müüki SIA-le G-Logistic; b) kauba hoiustamist Moe mahutipargis ei ole toimunud; c) gaasikondensaadist (135 706 kg) naftatoodete segu tootmine ei ole tõendatud; d) gaasikondensaadist 280 839 kg baasõli tootmist ei ole toimunud. NCC&PO AS (NCC) aktsiisilaos oli gaasikondensaadi tootmiseks kasutatud kaebaja Valgevenest 19.01.2018 ja 22.01.2018 imporditud baasõli; e) gaasikondensaadi (21 440 kg) tagasiliikumist NCC lattu pole toimunud ning saatelehed kauba veo kohta on vormistatud formaalselt MTA-le näitamiseks, et tekitada muljet kauba olemasolust perioodil juuni 2017–mai 2018; f) gaasikondensaati (ca 300 000 liitrit) ei kasutatud katlaruumide kütmiseks. Ecodiesel OÜ on perioodil mai 2017 alusetult kajastanud 0% määraga maksustatava käibena gaasikondensaadi müüki SIA-le G-Logistic kontrolliakti p-s 1.1.2.2.1.1 nimetatud arvete alusel. Perioodil juuni, november 2017 ja mai 2018 on äriühing jätnud kajastamata 20% määraga maksustatava käibe hulgas gaasikondensaadi edasimüügi summas 611 127,93 eurot, kuna: a) kaupade toimetamist SIA-le G-Logistic ei toimunud, siis ei ole käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 3 p 2 kohaldamine õige. Seega ei ole toimunud kaupade ühendusesisest käivet KMS § 7 lg 1 p 1 mõistes, mistõttu tuleb gaasikondensaadi müük kajastada kauba võõrandamisena KMS § 4 lg 1 p 1 mõistes, st kauba võõrandamisena ettevõtluse käigus. Kuna kontrolli käigus ei ole tõendamist leidnud müük 0% käibemaksumääraga ja kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki, kuid MTA tuvastas, et kaup on kaebaja laost välja läinud ning selle eest on tasutud, 2(16)

3-19-2100 kuulub mais 2017 vormistatud müük SIA-le G-Logistic maksustamisele KMS § 15 lg 1 kohaselt ehk 20% käibemaksumääraga. 21.05.2018 seisuga puudus Ecodiesel OÜ valduses mais 2017 imporditud gaasikondensaat. Kuna MTA-le ei ole teada, mis hinnaga müüs kaebaja gaasikondensaadi, loeb MTA maksustava käibe väärtuseks 14.05.2019 korrigeeritud (õige raske kütteõli kaubakoodiga) impordideklaratsioonidel kajastatud kauba väärtuse. Kuna ei ole võimalik tuvastada, millisest impordipartiist oli kaup müüdud, võttis MTA ühikuhinna aluseks keskmise ühikuhinna. MTA ei vaidlusta asjaolu, et kaebaja on Scand Oil Trade OÜ-le müünud 100 900 kg gaasikondensaati, mistõttu luges MTA kauba müügi summas 42 985 eurot deklareerituks KMD-l.

3.Ecodiesel OÜ esitas 11.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.10.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044225-32 tühistamiseks või alternatiivselt MTA kohustamiseks anda haldusakt MTA 10.10.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/044225-32 määratud käibemaksusummalt perioodil 11.02.2019–31.07.2019 arvestatud intressi kustutamiseks mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Maksusumma määramisel ei ole tuginetud KMS §-le 29. Seepärast ei ole selge, kuidas ja millisel seaduslikul alusel kujunesid maksuotsuse resolutiivosas märgitud maksusummad. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks pidi kaebaja müüma gaasikondensaati müügi eest raha saamata olukorras, kus kauba eest on tasutud raske kütteõli aktsiis ning haldusasjas nr 3-191131 on pooleli kaubaga seotud kohtuvaidlus. Kogu riikliku järelevalve aja (16.08.2017– 15.05.2019) oli kaup vastustaja järelevalve all. Vastustajale on esitatud dokumendid, mille kohaselt on kaup olemas ja seda ei ole müüdud. Vastustaja tuvastas riikliku järelevalve käigus 29.11.2017 mahutis A10 vedeliku ja 20.02.2019 mahutites A20, A21, A22 ja A23 vedeliku ning need pärinevad 2017. a-l imporditud gaasikondensaadist. MTA 29.11.2017 protokolli kohaselt võeti mahutist A10 proovid ja teostati mõõtmine ning pandi peale tõkendid. Vastustaja aktsepteeris kaebaja andmeid imporditud gaasikondensaadilt aktsiisi tasumise kohta ja lubas seda korduvalt pumbata mahutist A10 katlaruumi mahutisse. Maksuotsuses aga väidetakse, et imporditud kaup on müüdud 2018. a mais. Puudub vaidlus, et kaebajale ei ole väidetavalt müüdud kauba eest tasutud. Ei ole usutav, et kauba eest tasuti varjatult. Kaebaja taotles 31.05.2019 kontrolliaktile vastuväiteid esitades, et kohaldataks käibemaksudirektiivi art 90 lg-t 1 otse ning maksuhaldur vähendaks maksustatavat käivet 611 127,93 euro võrra. Vastustaja on taotluse jätnud õigusvastaselt rahuldamata. Riigikohus on direktiivi otsekohaldatavusele oma varasemates lahendites viidanud. Kui vastustaja seisukohad kauba puudujäägist jäävad kehtima, on kaebajal õigus vähendada käibe maksustatavat väärtust. MTA ning Rahandusministeeriumi KMS § 29 lg 7 rakendamise praktika, millega keelatakse käibemaksuga maksustatava summa korrigeerimine kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise korral, on vastuolus direktiivi art-ga 90. KMS § 27 lg 7 kolmas lause on vastuolus direktiivi art-ga 90. Asjaolu, et arvet ei ole väljastatud, ei välista art 90 kohaldatavust, sest säte ei näe tingimusena ette arve väljastamist. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 näeb ette võimaluse maksusumma määramiseks ka hindamise teel. Maksukohustust vähendavate asjaoludega arvestamata jätmisega on vastustaja rikkunud uurimiskohustust. Kuna vastustaja on määranud käibemaksu kaubatarnelt, mitte aga piiranud sellelt kaubalt käibemaksu mahaarvamist, siis tuleb maksuotsus ebaõige käibemaksu määramise tõttu tühistada. Kaebaja on põhjendatult rakendanud kauba ühendusesisesele võõrandamisele käibemaksu 0%. Maksuotsuses ei välistata kauba müüki, vaid leitakse, et ostjaks ei olnud SIA G-Logistic. 3(16)

3-19-2100 Vastustaja ühestki tõendist ei nähtu, et maksuvabastusest keeldumine põhineks tuvastatud pettusel. Müügiarved SIA-le G-Logistic ei ole vormistatud tagantjärele. MTA ei tuvastanud, et arvete väljastamisel oleks oluliselt rikutud vorminõudeid. Nii arved kui CMR-d võimaldavad tuvastada kauba kogused, veo ja kättetoimetamise. Kaebaja ei ole esitanud vastuolulist infot SIA-le G-Logistic väljastatud müügiarvete tasumise kohta, kuna arved tasuti ülekandega kaebaja kontole. Vedajad on kinnitanud vedude toimumist ning täidetud on eeldus, et kaubad on piiri ületanud. Seega on tõendatud kauba toimetamine Lätti. Ebaõige on väide, et parafiini tootmist ei ole toimunud. Kaebaja esitas tõendina C eksperdiarvamuse. Ekspert tõendab, et 05.06.2017 võeti MTA poolt proov parafiini tootmismahutist, kus oli toode, milles parafiinisisaldus oli suurenenud. Seega oli parafiini tootmine võimalik. Kaebaja poolt rakendatav tehnoloogia võimaldas parafiini tootmist viisil, mis suurendas gaasikondensaadis parafiini sisaldust. Kaebajal olid selleks vajalikud seadmed. Maksuhaldur ei ole ekspertiisi tellinud ega kaebaja väiteid kontrollinud. Samuti ei ole maksumenetluses viidud läbi vaatlust, et kontrollida parafiini tootmise väite paikapidavust. Põhjendamatu on maksuhalduri väide, mille kohaselt ei ole SIA G-Logistic poolt toimunud kauba edasimüüki Scand Oil Trade OÜ-le. Kaebaja hoidis kaupa ettevõttesiseselt Moe mahutipargis. Kaebaja teatas 09.03.2018 e-kirjaga, et tema laos on seisuga 09.03.2018 gaasikondensaati 875 684 kg, st 1 006 521 liitrit ja ülejäänud kogus kasutati enda tarbeks. Nimetatud tõend on kooskõlas kaebaja laoarvestusega. MTA pole kontrollinud, milline oli kauba seis kaebaja laoarvestuse järgi ning jääb arusaamatuks, kuidas NCC poolne laoarvestus tõendab kauba puudumist. Alusetu on MTA väide, et puuduvad saatelehed kauba liikumise kohta Moe mahutiparki ja tagasi. Kaebajal puudus vajadus saatelehtede vormistamise järele, sest kaup liikus kaebaja ladude vahel. Maksuhaldur leiab põhjendamatult, et kaebaja töötaja D hiljem antud ütlused kauba veo kohta Moe mahutiparki ei ole usaldusväärsed. Samuti on alusetu väide, et saatelehtedel kajastatud veok 319 MKB ei olnud töökorras. Gaasikondensaadist naftatoodete segu tootmine on tõendatud. Kaebaja raamatupidamises on segamise kohta kanne 292 (kogus 55 000 kg) ja see kajastab gaasikondensaati, mis jäi järele pärast parafiini eemaldamist ja väävli lisamist. Saadud kauba kohta on IsoTech OÜ teinud 10.08.2017 katseprotokolli nr QAR1017-PO801. Laoliikumine tõendab kauba vähenemist. Segamise tulemusel tekkinud kaup võõrandati. Naftatoodete segu tootmine toimus aktsiisilaos, st MTA järelevalve all. Kaebaja on väitnud 15.11.2018, et baasõli tootmisel on kasutatud 250 000 kg gaasikondensaati. Gaasikondensaadi segamise kohta baasõliga on raamatupidamises operatsioon 74. Kauba kohta on IsoTech OÜ teinud katseprotokolli 17.02.2018 nr QAR1718P0201. Baasõli kogust NCC laoarvestuses on kajastatud valesti. Kaebaja ei saa vastutada teise isiku laoarvestuses kajastatud andmete õigsuse eest. Gaasikondensaadi tagasiliikumine NCC lattu on toimunud. Kaebaja on tegelenud kauba omaduste muutmise ja regenereerimisega, millest oli tingitud ka kauba ümberpaigutamine enda mahutisse. Modifitseerimine seisnes eelkõige hangumispunkti vähendamises. Seejärel viidi kaup Moe mahutipargi maa-alusesse mahutisse. Gaasikondensaadi kütmiseks kasutamine on tõendatud. Gaasikondensaati sai kütmiseks kasutada, sest kaebaja muutis selle näitajaid ja kaubalt on aktsiis makstud. Kaebaja polnud sel perioodil mingit muud kütteainet soetanud. Kütmine on tavapärane majandustegevuse osa. Vastustaja pole tõendanud väidet, et katel ei töötanud. Tõendamata on vastustaja väide, et mais 2017 ringlusse imporditud kaup oli kaebaja poolt edasi müüdud ning ostjaks oli tundmatu kolmas isik. 14.05.2018 vaatluse käigus tuvastati NCC laomahutis nr 7 182 601 kg vedelikku, mis dokumentide kohaselt oli kaebajale kuuluv raske 4(16)

3-19-2100 kütteõli (KN koodiga 2710 19 64). Kaebaja on selgitanud, et see on gaasikondensaadi modifitseerimise tulemusena tekkinud kaup ja esitanud tõendina eksperdiarvamuse. Tõendamata on, et kaebaja ja NCC ladudes tuvastatud vedelik ei ole mais 2017 imporditud gaasikondensaat. Kaebajal polnud võimalik saada mingit maksueelist. Kaebaja pole käibemaksu maha arvanud. Maksuotsuse tegemise seisuga oli kaup osaliselt alles, v.a see, mis müüdi SIA-le G-Logistic ja Scand Oil Trade OÜ-le, ning seda kasutati kütmiseks ja aktsiisilaos segamiseks teiste ainetega. Kaebaja esitatud raamatupidamise arvestus kinnitab raske kütteõli koguse vähenemist (müük Eesti Diisel AS-le). Kaebaja pole Eesti Diisel AS-le müüdud vedelat põlevainet soetanud. Kaebaja poolt esitatud raamatupidamisandmete väljatrükk ja Eesti Diisel AS-le väljastatud arved tõendavad kauba, mis algselt oli gaasikondensaat, tegelikku müüki koguses 493 728 liitrit ja selle tulemusel maksustatava käibe tekkimist ja käibemaksu tasumist.

MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja ei ole maksumenetluse läbiviimisel ületanud mõistlikku menetlusaega. Arvestades menetluse keerukust ja mahtu, on põhjendatud selle kestus 447 päeva. Maksumenetlus ei ole põhjendamatult seisnud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et gaasikondensaat on müüdud Eestis ja sellest on tekkinud 20% määraga maksustatav käive. Maksuotsuses ei ole küll selgitatud, milles seisneb maksupettus, kuid maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja järeldused viitavad sellele, et tehingut SIA-ga G-Logistic ei toimunud. Kaebaja müüs gaasikondensaadi edasi tundmatule kolmandale isikule ning jättis edasimüügi 20% määraga maksustatava käibena teadlikult kajastamata. SIA-ga G-Logistic tehingu näol on tegemist näiliku tehinguga, millega kaebaja soovis varjata kauba müüki tundmatule kolmandale isikule (MKS § 83 lg 4). Seega saavutas kaebaja maksueelise – siseriikliku müügi varjamise tõttu hoidus 20% määraga käibemaksu tasumisest. MTA avastas 29.11.2019 kaebaja laos mahutis A10 kütuse. Kütuseproovi analüüsimisel selgus, et tegemist on raske kütteõliga KN koodiga 27101964. Kui võrrelda Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) 20.12.2017 analüüsiakti KT17000334 ja 12.06.2017 akti omavahel, siis tuvastatakse ilmne erinevus kütuste vahel vaatamata identsele KN-le. Nimetatu viitab selle, et mahutis A10 tuvastatud kütuse näol ei ole tegemist sama kütusega, mis avastati NCC laos 05.06.2017. MKS 4. ptk-s sätestatud regulatsioon ei ole kohaldatav (MKS § 16812). Kaebaja suhtes alustati maksumenetlust 2018. a-l, kaebaja viidatud regulatsioon hakkas aga kehtima 01.01.2019. MTA on täitnud uurimiskohustust ning andnud kaebajale mitmetel kordadel võimaluse arvamuse avaldamiseks ja tõendite esitamiseks. Vastustaja ei nõustu, et 09.03.2018 oli kaebaja laos gaasikondensaati 875 684 kg. Maksumenetluses leidis tõendamist, et 29.11.2017 seisuga ei olnud NCC laos gaasikondensaati üldse ning sama kuupäeva seisuga jäi gaasikondensaati kaebaja lattu 178 258 kg. Seoses kaebaja väitega, et KMS § 29 lg 7 on vastuolus käibemaksudirektiivi art 90 lg-ga 1, jääb vastustaja maksuotsuse p-s 3.4 toodud seisukoha juurde. Maksupettuse puhul on loogiline, et raha laekumist ei näidata. Kuivõrd on tuvastatud, et kaebajal soetatud kaupa enam alles ei ole, saab seda pidada ostjale lähetatuks või kättesaadavaks tehtuks ning makse laekumist pole vaja hinnata.

5(16)

3-19-2100 Müüki SIA-le G-Logistic ei ole toimunud. 05.06.2017 riikliku järelevalve teostamise hetkel ei olnud kauba müügiarveid veel vormistatud. Arvete kiire tagantjärele vormistamine viitab sellele, et kaupa ei ole müüdud. Kaebaja on esitanud vastuolulist infot seoses SIA G-Logistic arvete tasumisega. O ei juhtinud SIA G-Logistic majandustegevust. Maksumenetluses on leidnud tõendamist, et Moe tankla näol on tegemist mahajäetud territooriumiga, kus ei saanud mingit kütuse käitlemisega seotud tegevust toimuda. D väitis, et Moe tankla oli suletud ja maja on nii väljast kui seest katki ning territooriumil puudub valve. MTA on vaatluse käigus teinud tankla territooriumil fotod, mis kinnitavad, et territooriumil ei saanud toimuda kütuse hoiustamist. Kaebaja peab tõendama mahuti kasutamise võimalust kütuse hoiustamiseks. Seejuures ei oma kaebaja infot mahuti mahutavuse kohta. Kaebajal puuduvad dokumentaalsed tõendid kauba liikumise kohta Moe mahutipargi ja teiste kaebaja ladude vahel (Ecodiesel OÜ ja NCC). VKS ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 172 näevad ette kohustuse vormistada saatelehed kütuste vedude puhul. Kaebaja varasem tavapärane käitumine on olnud, et vormistatakse saatelehed ka kütuse liikumise puhul kaebaja ladude vahel. Gaasikondensaadist ei ole naftatoodete segu toodetud. Ainult raamatupidamislike kannetega või gaasikondensaadiga seostamata saatelehtedega ei ole võimalik tuvastada toimingute reaalset tegemist. Kaebaja ei selgitanud, kuidas tema poolt maksumenetluses esitatud tõendeid saab seostada väidetava naftatoodete segude tootmisega gaasikondensaadist. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid tootmisprotsessi kirjeldusest. Kaebaja väide seoses asjaoluga, et NCC laoaruandes märgitud baasõli koguse erinevus IsoTech OÜ kogustega tekkis erinevate temperatuuride pärast, ei ole asjakohane. Kauba kogus sõltub tõesti kauba tihedusest teatud temperatuuri juures, kuid kaebaja argument kauba temperatuuri kohta ei oma tähtsust, kui NCC laoaruandes on tihedus eraldi välja toodud. Ka väidetava baasõli tootmise kohta puudub dokumentatsioon ning kaebaja väited jäävad paljasõnaliseks. Gaasikondensaati ei ole kasutatud kütmiseks. Maksuhaldur on toonud välja märkimisväärsed ebakõlad maksukohustuslase seletustes.

5.Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2020 otsusega rahuldamata MTA taotluse võtta asja materjalide juurde SCAC päring koos Läti maksuhalduri vastusega ning päringu tõlge, jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maksuhaldur on kontrolliaktis arusaadavalt põhjendanud, miks kaebaja poolt kaubaga seotud toimingute kohta esitatud informatsioon ei tõenda, et kaebaja on teinud toiminguid sama kaubaga, mis imporditi 2017. a mais. Kuivõrd kontrolliaktis on tuvastatud, et kaebajal ei ole soetatud kaupa alles, siis saab seda pidada ostjale lähetatuks või kättesaadavaks tehtuks KMS § 11 lg 1 p 1 mõistes. Maksuotsuse ja kontrolliakti põhjal on tuvastatav, milles seisneb maksupettus – tehinguid SIA-ga G-Logistic ei ole toimunud ning arvestades asjaoluga, et maksuhaldur tuvastas, et gaasikondensaati kaebaja valduses ei ole, müüs kaebaja selle edasi tundmatule kolmandale isikule, jättes edasimüügi 20% määraga käibes teadlikult kajastamata. Maksuhaldur on selgitanud, et riikliku järelevalve käigus kaebaja valduses avastatud kütus ei ole sama kütus, mis imporditi 2017. a mais. SIA-ga G-Logistic tehtud tehing on näilik ning tehinguga soovis kaebaja varjata kauba müüki tundmatule kolmandale isikule (MKS § 83 lg 4). Maksuhalduri seisukoht on arusaadav ning põhjendamiskohustust ei ole rikutud. Maksuotsus ei ole vastuolus riikliku järelevalve käigus tuvastatud asjaoludega. Asjaolu, et mahutist A10 võeti proovid ning pandi 29.11.2017 peale tõkendid, millest tulenevalt toimusid järgnevad toimingud mahutist võetud kütusega üksnes MTA ametnike juuresolekul, ei tähenda 6(16)

3-19-2100 seda, et MTA oleks aktsepteerinud, et mahutis olnud kütuse näol on tegemist mais 2017 imporditud kütusega. Maksuhaldur on põhjendatult toonud välja võrdluse 29.11.2019 mahutist A10 võetud kütuseproovide (MTA lisa 30) ning 18.09.2017 NCC mahutist nr 7 võetud ning kaebaja väidete kohaselt mahutisse A10 jõudnud proovide vahel (kaebuse lisa 2). Maksuhaldur tuvastas, et kütuste vahel esineb erinevus, mis viitab, et tegemist ei ole sama kütusega. Maksuhaldur on kaebaja poolt maksumenetluses esitatud selgitusi ja tõendeid põhjalikult analüüsinud kontrolliakti p 1.1.2.3 alap-s c. Mahutis A10 olnud kütus ei olnud sarnane ka 05.06.2017 tuvastatud kütusega. Asjaolu, et EKUK tuvastas 12.06.2017 akti nr KT1700166 alusel NCC laos mahutis nr 1 olnud kauba omadused, ei tähenda, et 29.11.2017 mahutist A10 avastatud kauba puhul on tegemist 2017 imporditud kütusega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et käibemaksudirektiivi art 90 lg 2 on otsekohaldatav. Eesti ei ole siseriiklikult kehtestanud käibemaksudirektiivi art 90 lg 1 kohast õigust ehk on teinud lõikes 2 nimetatud erandi, st ei ole võimaldanud maksustatavat käivet täieliku või osalise mittetasumise korral vähendada. Seega puudub kaebajal õigus maksustatavat käivet vähendada ning maksuhaldur on kaebaja sellekohase taotluse jätnud õigesti rahuldamata. Maksuhaldur on kontrolliakti p-s 1.1.2.2.1 ja maksuotsuse p-s 2.1.2.2 seadnud kahtluse alla 185 535 kg gaasikondensaadi müügi SIA-le G-Logistic. Kohus leiab, et toote võõrandamine ja sellest parafiini tootmine ei ole tõendatud. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile kauba veo kohta CMR-d, mis on koostatud juunis 2017. Kauba kohta on koostatud arved mais 2017. Maksutoimikus on kaebaja juhatuse liikme 05.06.2017 e-kiri raamatupidajale (MTA lisa 104), milles kaebaja palub koostada kauba kohta tagantjärele arved mai 2017 kuupäevadega. Seega ei olnud 05.06.2017, mil teostati riiklikku järelevalvet, arveid veel olemas. Arvete tagantjärele vormistamine pärast riikliku järelevalve alustamist viitab kaebaja soovile leida usutav selgitus asjaolule, et 05.06.2017 tuvastati kauba puudujääk kokku 268 851 kg. Arvete ja CMR-de võrdlusest nähtub, et SIA-le G-Logistic on tarnitud kaupa 39 150 euro väärtuses vähem, kui on kajastatud arvetel ning mis on tasutud. Arvete alusel müüdi 268 000 liitrit ning CMR-de alusel vaid 210 000 liitrit. SIA G-Logistic esindaja küll kinnitas, et tegi nimetatud summa osas ettemaksu, kuid kaupa reaalselt rohkem ei tarnitud. Kaebaja tagastas enam tasutud summa 20.02.2018–10.05.2018. Asjaolu, et kauba eest on tasutud ning SIA G-Logistic esindaja kinnitab tehingu tegemist, ei tähenda, et tehing on tehtud. Maksupettuste puhul on tavapärane, et arved tasutakse ning tehingu mõlemad pooled kinnitavad tehingu toimumist. Kui SIA-le GLogistic ka oleks müüdud kaupa CMR-del näidatud mahus, ei ole kaebaja esitanud ühtegi selgitust, milleks kasutati 05.06.2017 seisuga kaupa kokku 58 851 liitrit (268 851 – 210 000). Siinjuures on ka oluline, et SIA G-Logistic juhatuse liige ei juhtinud tegelikkuses äriühingu majandustegevust ning nii juhatuse liige O kui ka volitatud esindaja S on andnud maksumenetluses vastuolulisi ütlusi tehingute toimumise kohta (MTA lisad 153 ja 154), sh kauba väidetavale ostjale üleandmise asjaolude kohta. S väitis ning CMR-d näitavad, et kaup müüdi Scand Oil Trade OÜ-le Ogre naftabaasi territooriumil ning kaupa mahutites ei hoiustatud. Kauba üleandmine toimus autost autosse (MTA lisa 153). O selgitas aga, et kauba üleandmine toimus ka NCC laos. Seega on isikute ütlustes tehingute detailide osas olulised vastuolud, mis viitab, et isikud ei ole tehingute tegemisel ise osalenud, vaid saanud teavet tehingute kohta mõnelt teiselt isikult. Eeltoodud asjaolud kogumis viitavad pigem, et tehinguid ei toimunud. Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. Maksumenetluses kogutud teave viitab asjaolule, et kauba transporti SIA-le G-Logistic ei ole toimunud. Kohus nõustub kontrolliakti p 1.1.2.2.1 alap-s d ja maksuotsuse p-s 3.5 toodud põhjenduste ja analüüsiga ega korda seda üle. Väidetavaks kauba vastuvõtu kohaks märgitud Lätis olev Ogre naftabaas ei ole toimiv kütuseterminal. Asjaolu, et vedusid väidetavalt teostanud autojuhid nimetatud asjaolu ei maininud ega mäletanud, viitab sellele, et nad ei ole konkreetses naftabaasis käinud. Parafiini veo kohaks märgitud Moe mahutipargi puhul on 7(16)

3-19-2100 tegemist lagunenud objektiga, mille seisukorra tuvastas maksuhaldur 08.10.2018 vaatluse käigus. Samuti selgitas D, et Moe tankla on suletud ning nii väljast kui seest katki ning territooriumil puudus valve. Sellises seisukorras oleva ning ilma igasuguse valveta tankla territooriumil kütuse hoiustamine ei ole eluliselt usutav. Vedusid väidetavalt teostanud isikute selgitused kauba peale laadimise koha kohta on vastuolulised ning viitavad sellele, et veetud ei ole mais 2017 imporditud kaupa. Piiriületustega on tuvastatud, et väidetavale vedajale kuulunud autodega on piiriületusi toimunud, kuid nimetatu ei kinnita eelpool analüüsitud vastuolulise teabe põhjal seda, et veetud on kaebaja poolt näidatud kaupa. Dokumentides esinevad vastuolud ja vead on niivõrd olulised, et seavad kahtluse alla tehingute toimumise kaebaja ja SIA GLogistic vahel. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et parafiini tootmist ei ole toimunud. Raske kütteõli paiknemine mahutis on tuvastatud EKUK 12.06.2017 analüüsiakti nr KT17000175 järgi. Kaebaja esitatud eksperdiarvamuse p-st 4 järeldub vaid, et algne toode on ümber töödeldud kõrgema parafiinisisaldusega tooteks, mida on kirjeldatud analüüsiaktis nr KT17000175. Kaebaja poolt rakendatud tehnoloogia võis küll suurendada gaasikondensaadis parafiini sisaldust, kuid nimetatu ei tähenda, et kaebaja töötles mais 2017 imporditud toodet. Pole oluline, kui suur on parafiini sisaldus vedelikus, vaid asjaolu, et mahutis ei asunud parafiin, vaid raske kütteõli koodiga 2710 19 64. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla EKUK analüüsiaktis toodud soovituslikku kaubakoodi. Eelnevast tulenevalt on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebaja on perioodil mai 2017 alusetult kajastanud 0% määraga maksustatava käibena gaasikondensaadi müüki SIA-le G-Logistic kontrolliakti p-s 1.1.2.2.1.1 nimetatud arvete alusel. Seega oli seisuga 05.06.2017 puudu 268 851 kg kütust. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kauba hoiustamist Moe mahutipargis ei ole toimunud. MTA on 05.02.2018 e-kirjas (MTA lisa 119) küsinud kaebajalt teavet augustis 2017 NCC arvestuse kohaselt kaebaja laost 847 508 kg ja septembris–oktoobris 480 000 kg raske kütteõli väljaveo kohta. Kaebajal paluti esitada saatelehed. Kaebaja edastas 06.03.2018 dokumendid (MTA lisa 220), mis ei tõendanud aga seda, et mais 2017 imporditud kaupa oleks hoitud Moe mahutipargis. 09.03.2018 on kaebaja e-kirjaga informeerinud MTA-d sellest, et tema laos on seisuga 09.03.2018 gaasikondensaati 875 684 kg, st ca 1 006 521 liitrit ning ülejäänud kogus on kasutatud kaebaja enda tarbeks (MTA lisa 123). MTA ei tuvastanud väidetud kauba olemasolu. Puuduvad mistahes dokumentaalsed tõendid kauba liikumise kohta Moe mahutiparki ja sealt tagasi kaebaja või NCC lattu. Vastavat asjaolu ei ole ümber lükanud ka kaebaja, väites kaebuses hoopis, et saatelehtede vormistamine ei ole nõutav. Isegi kui jaatada kaebaja seisukoha õigsust, võtab selliselt käituv isik endale põhjendamatu riski, et kahtluste tekkimisel ei ole kaupade vedu nõuetekohaste dokumentide puudumisel võimalik tõendada. Kaupade vedu puudutavate dokumentide puudumine koosmõjus asjaoluga, et kaebaja ei maininud 05.06.2017 kaupade vedu Moe mahutiparki, viitab sellele, et vedu tegelikkuses ei toimunud. Kaebaja mainis Moe mahutiparki alles 25.06.2018 kohtumise järgselt. Samuti on maksuhaldur õigesti hinnanud D ütlusi seonduvalt väidetava kütuse veoga Moe mahutiparki. Olukorras, kus isik annab 05.06.2017 ütlusi selle kohta, et ei tea midagi parafiini tootmisest ning selle veost (MTA lisa 95), kuid korrigeerib oma ütlusi enam kui aasta hiljem, muudab isiku hilisemad ütlused ebausaldusväärseks. Esmased ütlused 05.06.2017 on võetud 10 päeva pärast viimast väidetavat parafiini tootmist (26.05.2017). Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et Moe mahutipark ning väidetav veok, millega vedusid teostati, ei ole töökorras. Kohus nõustub kontrolliakti p 1.1.2.2.1.3 alap-des d ja f toodud põhjendustega neid kordamata. Kaebaja väiteid ei tõenda ka kaebaja poolt maksumenetluse käigus esitatud tankla rekonstrueerimisprojekt (MTA lisa 110). Projekt on koostatud 1999. a-l ega saa kajastada olukorda 2017. a-l. Samuti ei nähtu projektilt mahutite suurused, sh tuletõrjemahuti suurus. Kuivõrd MTA tuvastas, et 8(16)

3-19-2100 29.11.2017 seisuga oli NCC laos gaasikondensaadi jääk 0 ning kaebaja laos oli kaupa 169 602 kg, siis pidi 1 395 970 kg kütust olema Moe mahutipargis. Maksumenetluses on õigesti tuvastatud, et kütust Moe mahutipargis ei asunud ning kaebaja ei ole kaupa nimetatud asukohas hoiustanud. Maksuhaldur on kontrolliakti p 1.1.2.2.3.2 alap-s d selgitanud, et puuduvad tõendid selle kohta, et IsoTech OÜ 10.08.2017 katseprotokollis nr QAR1017-P081 analüüsitud kaup ja mais 2017 imporditud gaasikondensaat on omavahel seotud. Proov viidi laborisse, mistõttu ei ole tuvastatav, millisest kaubast proov võeti. Maksuhaldur on kontrolliakti p 1.1.2.2.3.2 alap-des b ja c viidanud põhjendatult asjaolule, et kaebaja selgitused ja dokumendid väidetud kauba laoliikumise kohta on olnud ajas muutuvad ning puudulikud ning tõendid naftatoodete segu tootmise kohta mais 2017 imporditud kaubast puuduvad hoopis. Maksuhaldur on välja toonud, et nimetatud kaubapartii kohta esitatud katseprotokoll nr QAR1017-P0801 ei tõenda, et katseprotokollis kajastatud kaup oli toodetud mais 2017 imporditud gaasikondensaadist. Asjaolu, et kaebaja aktsiisilaos oli olemas mingi kaup, mida aktsiisilaos tootmiseks kasutada, ei tähenda, et see kaup oli ilmtingimata mais 2017 imporditud kaup. Kaebaja väidab, et baasõli tootmiseks kasutati 250 000 kg gaasikondensaati ja Valgevenest imporditud baasõli. Segamise kohta on raamatupidamise arvestuses tehtud kanne nr 74 ning saadud kauba kohta on IsoTech OÜ koostanud 17.02.2018 katseprotokolli nr QAR1718-P0201. Kohus nõustub kontrolliakti p 1.1.2.3 alap-s a toodud järeldusega, et konto nr 41.1 liikumised (milles sisaldub ka kanne 74) ei tõenda kaebaja väiteid. Maksuhaldur on kaebaja dokumenti ning sellel kajastuvaid kandeid põhjalikult analüüsinud ning toonud välja argumendid, miks laoliikumise kanne ei tõenda toiminguid mais 2017 imporditud kaubaga. Seega on vastava dokumendiga maksumenetluses arvestatud. Kaebaja esitatud andmed laoliikumise kohta on olnud vastuolulised ja ajas muutuvad. Operatsioon 74, mis kajastub konto nr 41.1 kaardil, ei sisalda üldse kaupade segamise protsessi, vaid üksnes raske kütteõli liikumist. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, kui palju kasutati tootmises baasõli ja kui suur oli valmistoodangu kogus. Seega ei tõenda ainuüksi konto kaardil kajastatud operatsioon 74 kaebaja väidet, et gaasikondensaati kasutades toimus baasõli tootmine. Valgevenest 19.01.2018 ja 22.01.2018 imporditud baasõli/mineraalõli kasutamise vastuväitele on maksuhaldur vastanud maksuotsuse p-s 3.10.2. Puudub vaidlus, et NCC peab laoarvestust kilogrammide alusel ning tihedus mõõdetakse 15 kraadi juures. Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 3.10.4 esitanud tabeli kujul usutava analüüsi, millest tulenevalt maksuhaldur leiab, et kuna puuduvad tõendid, et baasõli tihedus oli suurem kui 1000, siis ei saanud NCC laoarvestusse kantud kaup olla baasõli, mis oli kajastatud IsoTech OÜ katseprotokollis (974,3 kg/m3) ja Saybolt Eesti AS katseprotokollis (979,3 kg/m3). Seega on vastustaja usutavalt põhjendanud, miks NCC laoarvestuses esitatud andmed ei ole õiged. Arvestades kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis, ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide gaasikondensaadist baasõli tootmise kohta. Kaebaja väited gaasikondensaadi ladude vahelise liikumise kohta ei ole usutavad. Maksuhaldur on kaebaja poolt esitatud kaupade liikumised ladude vahel toonud välja kontrolliakti p-s 1.1.2.2.5.2 näidatud tabelis ja kaebaja väiteid põhjalikult analüüsinud. Kohus nõustub kontrolliaktis ning maksuotsuse p-s 3.11 toodud analüüsiga seda kordamata. Kaebaja väited kauba modifitseerimise ja soojendamise kohta seonduvad kauba väidetava toimetamisega Moe mahutiparki. Kohus on leidnud, et kauba toimetamine Moe mahutiparki ei ole usutav. Maksuhaldur on põhjendatult seadnud kahtluse alla, et NCC lattu tuli sisse 665 674 kg rasket kütteõli (kaebaja 09.03.2018 selgitused). Saatelehtede kohaselt on viidatud kaup peale laaditud kaebaja laos, kus reaalselt ei olnud võimalik sellist kogust kütust ladustadagi (kontrolliakti p 1.1.2.2.4.2 alap c). Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et kauba pidev liikumine erinevate ladude vahel peab olema põhjendatud.

9(16)

3-19-2100 Kaebaja on 21.05.2018 ja hilisemates seletustes väitnud, et kasutas suurema osa nimetatud kuupäeva seisuga puudu olevast 400 000 kg-st gaasikondensaadist oma kateldes kütmiseks. MTA on kontrolliakti p-s 1.1.2.2.6.2 toonud välja mitmed vastuolud kaebaja ütluste ja esitatud dokumentide vahel. Muu hulgas on omavahel vastuolus kaebaja väited kuu keskmise kütuse kulu osas. Kaebaja on väitnud, et kasutas kütmiseks ca 11 kuu jooksul ca 321 000 liitrit kütust. Samas kandis kaebaja raamatupidamises 31.12.2017 ja 31.03.2018 maha üksnes 28 000 liitrit kütust, st kaebaja väidete kohaselt ühe kuu keskmise kütuse kulu määras. Ka kaebaja 2017. a majandusaasta aruanne ei näita kütuse kulu kaebaja poolt väidetavas määras. Keskkonnaametile esitatud 2017. a aruande kohaselt on kateldes kasutatud vaid 22 096 liitrit diislikütust. Samuti on maksuhaldur seadnud kontrolliaktis põhjendatult kahtluse alla kaebaja poolt väidetava kütuse kasutusviisi majandusliku otstarbekuse. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit, et ta kasutas kateldes kütmiseks üle 300 t kütust. Eeltoodust tulenevalt nõustus kohus, et maksumenetluses ei leidnud tõendamist, et mais 2017 imporditud gaasikondensaati oleks kasutatud katlaruumides kütmiseks. Kuivõrd maksumenetluses ei leidnud tuvastamist mais 2017 imporditud gaasikondensaadi kasutamine kaebaja poolt näidatud viisil, on kaup edasi müüdud tundmatule kolmandale isikule. Ostja isikut maksumenetluses tuvastada ei õnnestunud, v.a 100 900 kg müük Scand Oil Trade OÜ-le. Ülejäänud kütuse osas on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et ostjaks on tundmatu kolmas isik. Kaebaja on perioodil mai 2017 alusetult kajastanud 0% määraga maksustatava käibena gaasikondensaadi müüki SIA-le G-Logistic kontrolliakti p-s 1.1.2.2.1.1 nimetatud arvete alusel ning jätnud kajastamata 20% määraga maksustatava käibena gaasikondensaadi edasimüügi summas 613 127,93 eurot. Kaupade ühendusesisest võõrandamist KMS § 15 lg 3 p 2 järgi pole toimunud, seega pole toimunud ka ühendusesisest käivet KMS § 7 lg 1 p 1 tähenduses. Kuna kontrolli käigus ei leidnud tõendamist kauba müük 0% käibemaksu määraga ja kauba toimetamine Eestist välja, kuid tuvastatud on, et kaup liikus kaebaja laost välja ning selle eest on tasutud, on mais 2017 vormistatud müük SIA-le G-Logistic maksustatud põhjendatult KMS § 15 lg 1 järgi 20% käibemaksu määraga. Kuna juunis 2017 oli tuvastatud 1 296 721 kg gaasikondensaati, millest novembris oli järel vaid 169 000 kg ning 21.05.2018 puudus kaebajal mais 2017 imporditud gaasikondensaat, on maksuhaldur õigesti lugenud nimetatud kauba võõrandatuks. Kuivõrd puuduvad andmed, kellele ja mis hinnaga kaup võõrandati (v.a tehing Scand Oil Trade OÜ-ga), siis leidis maksuhaldur põhjendatult, et kaup on võõrandatud tundmatule kolmandale isikule. Maksuhaldur on mõistliku menetlusajaga seonduvat käsitlenud 17.10.2019 otsuses, milles leidis, et perioodi 01.08.2019–10.10.2019 eest arvestatud intressid tuleb kustutada mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Maksuhaldur leidis, et olukorras, kus menetluses tähtsust omavad tõendid olid kogutud, ei saanud seisukoha kujundamine võtta enam kui 30 päeva ning maksumenetlus oleks võinud lõppeda 31.07.2019. Analüüsides kohtumenetluses vastustajalt välja nõutud maksumenetluse logiraamatut, ei tuvastanud kohus maksuaudiitori tegevuses kaebaja poolt viidatud perioodi osas põhjendamatut viivitamist. Maksuhaldur on kaebaja poolt taotletud perioodil kogunud aktiivselt teavet kolmandatelt isikutelt ning koostanud kontrolliakti projekti. Kaebaja on nimetatud dokumendiga tutvunud ega ole välja toonud ühtegi konkreetset etteheidet. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja taotlus kohustada maksuhaldurit kustutama intressid perioodi eest, mis ei ole hõlmatud 17.10.2019 otsuses toodud perioodiga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.Ecodiesel OÜ palub 07.01.2021 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.09.2021) tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud.

10(16)

3-19-2100 Halduskohus on ebaõigesti väitnud, et vaidlust ei ole selles, et EKUK poolt 05.06.2017 võetud proovide analüüsimisel tuvastati, et gaasikondensaadi asemel oli tegemist raske kütteõliga. Gaasikondensaadi ümberklassifitseerimine raskeks kütteõliks on vaidlustatud haldusasjas nr 319-1131. Kaebaja on kõnealust kaupa raamatupidamise arvestuses pärast aktsiisi tasumist kajastanud raske kütteõlina ja esitanud tõendid selle kauba füüsikalis-keemiliste omaduste muutumise kohta. Maksustamine on põhinenud asjaolul, et riikliku järelevalve ajal ei tuvastatud kaebaja tegevuskoha mahutites (Lao tn) või NCC mahutites gaasikondensaadi olemasolu või on selle asemel tuvastatud teiste füüsikalis-keemiliste omadustega vedelik, mida maksuhaldur ei nõustunud lugema gaasikondensaadiks. Samas puuduvad nende vedelike kohta ostudokumendid ja neilt pole käibemaksu maha arvatud. Seepärast jääb ebaselgeks, mis on maksuotsuse tegemise eesmärk ja mõte ning milles seisneb maksupettus. Maksuhaldur pole tuvastanud ka vahetustehinguid, mille tulemusel asendati gaasikondensaat mõne muu kaubaga. Samuti pole arvestatud asjaoluga, et gaasikondensaadilt on aktsiis makstud, mistõttu puudus mis tahes majanduslik huvi anda kaup ära raha vastu saamata ja jätta tasutud aktsiis enda kanda. Kaebaja on esitanud halduskohtule tõendid selle kohta, et gaasikondensaat, mis omaduste muutmise tõttu langes vedela põlevaine määratluse alla, müüdi Eesti Diisel AS-le. Halduskohus pole tõenditega arvestanud ega neid hinnanud. Ka Eesti Diisel AS-le müüdud kaupa pole kaebaja soetanud, vaid raamatupidamise järgi on selle kauba algpäritolu gaasikondensaat. Kaebaja tõendas, et maksuhalduri loal väljastati mahutist A10 kaupa, mis laodokumentide järgi oli gaasikondensaat ehk kaup, millelt on aktsiis makstud. Kaebajal ei olnud muud aktsiisiga maksustatud kaupa, mida kütmiseks kasutada ja mis asus mahutis A10. Kauba omaduste muutmine pole takistanud maksuhaldurit andmast korduvalt luba kasutada mahutis A10 olevat kaupa kütmiseks. Kaebaja poolt muutuste tegemine gaasikondensaadis on tõendatud eksperdi arvamusega ning kaebaja juhatuse liikme ja tehnoloogi kirjalike seletustega, mis on jäetud tähelepanuta ja arvestamata. Maksustamine on alusetu ka seetõttu, et kaebaja ei pea maksma käibemaksu sellistelt tehingutelt, mille eest pole talle täielikult või osaliselt makstud. Vaidlus puudub selles, et maksustatud kauba eest pole kaebajale raha makstud. Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et käibemaksudirektiivi art 90 pole otsekohaldatav. Euroopa Kohus on leidnud, et direktiiviga ei saa lubada liikmesriikidel lihtsalt välistada käibemaksuga maksustatava summa vähendamist, kui tasu on jäetud maksmata (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-127/18, p 20). KMS § 29 lg 7 kolmandas lauses sisaldub absoluutne keeld, mis välistab käibemaksuga maksustatava summa vähendamise arve tasumata jätmise või osalise tasumata jätmise korral. Täielikult korrigeerimist välistav erand on vastuolus direktiivi art 90 lg-ga 2. Seega peab Eesti maksumaksjal olema õigus tugineda vahetult direktiivi sättele, mis annab talle soodsama kohtlemise, võrreldes siseriikliku maksuõigusega. Maksuhaldur on SIA G-Logistic tehingu näilikuks lugemisel kohaldanud KMS-i ebaõigesti. Praegusel juhul on kaubad lähetatud teise liikmesriiki (Läti Vabariiki) ja ületanud Eesti riigipiiri, vedu teostanud veokite piiriületused on fikseeritud. Kuna vastustaja on määranud käibemaksu kaubatarnelt, mitte piiranud sellelt kaubalt käibemaksu mahaarvamist, siis tuleb maksuotsus ebaõige käibemaksu määramise tõttu tühistada. Halduskohus pole kontrollinud, kas SIA G-Logistic tehingu näilikuks lugemisel on kaebajale maks määratud seaduslikul alusel. Asjas on tuvastatud, et kauba veo kohta on vormistatud nõuetekohased CMR-d. SIA G-Logistic on kauba eest tasunud ülekandega. Äriühingu esindaja kinnitab tehingu toimumist. Asjaolu, et arved väljastati juunis ja pärast 05.06.2017 toimunud riikliku järelevalve toiminguid, pole vastuolus KMS-ga ega osuta tehingute mittetoimumisele. Tehingu näilikkusele ei osuta asjaolu, 11(16)

3-19-2100 et kaebaja tarnis kaupa vähem, kui oli märgitud väljastatud arvetel. Käibemaksu 0% määr rakendub ainult tarnitud kaubale, mistõttu tuleb kauba kogus maksuvabastuse rakendamiseks aluseks võtta. S ja O ütlused ei ole vastuolulised. S selgitas, et kaebajalt soetatud kaup müüdi edasi Scand Oil Trade OÜ-le ja kauba üleandmine toimus Ogre naftabaasi territooriumil autost autosse pumbates. Kaupa mahutites ei hoiustatud. O selgitas, et kaup anti üle NCC laos. Ilmselt peeti silmas kauba üleandmist SIA-le G-Logistic, sest kaup toimetati Eestist Lätti ostja tellitud transpordiga. Vedajad on kinnitanud arvete esitamist SIA-le G-Logistic ja viimase poolt arvete tasumist. Halduskohus tunnistas, et tuvastatud on piiriületused vedajale kuulunud autodega. Kaebaja on tõendanud, et nende veokitega on kaup ära veetud. Vedajate ütlused pole vastuolulised. Isegi, kui nendes esineb ebatäpsusi, on autojuhid kinnitanud kaupade vedu Eestist Lätti. Kaebaja on tõendanud ühendusesisese käibe toimumist KMS § 7 lg-s 4 sätestatud dokumentidega. Mõistmatu on halduskohtu seisukoht, et parafiini tootmist ei ole toimunud. Vaidlus puudub selles, et gaasikondensaat sisaldas parafiini (seda kinnitab hangumistemperatuur +10o C). Kaebaja on selgitanud, et müüs parafiini nimetuse all toodet, mis sisaldas kõrgendatud parafiini kogust, võrreldes algse toorainega. Kaebajal puudus võimalus toota puhast parafiini. Asjaolu, et EKUK analüüsiakt KT170000175 määratles kauba KN koodiga 2710 19 64, ei lükka ümber eksperdiarvamuse p-s 4 toodud järeldust, et algne toode on ümber töödeldud kõrgema parafiini sisaldusega tooteks. Kaebaja on maksuhaldurit 09.03.2018 e-kirjaga informeerinud, et tema laos on 09.03.2018 seisuga 875 684 kg (ca 1 006 521 liitrit) gaasikondensaati ning ülejäänud kogus kasutati kaebaja enda tarbeks. Maksuhaldur pole selle kohta kaebajalt tõendeid nõudnud ega küsinud, kus tal see kaup on. E-kiri ja raamatupidamise arvestus on tõendid, millega tuleb arvestada (MKS § 59 lg 1). Kaebaja on selgitanud, et vedas kaupa hoiule Moe mahutiparki ja hoidis seda maa-aluses mahutis. Kaebajal puudusid dokumendid ettevõtte siseste ladude vaheliste vedude kohta, kuid autojuht andis vastustajale seletuse, milles kinnitas vedamist ja selgitas, kus kaupa hoiti. Jääb ebaselgeks, miks pidi kaebaja mainima kaupade vedu Moele juba 06.06.2017. Selleks puudus vajadus. Samuti oli kaebajal veok, millega sedalaadi kaupa sai vedada. Vastustaja pole tõendanud, et kaupa pole Moe mahutipargis hoitud. Maksuhaldur on teinud mahutipargis kaks vaatlust, kuid pole vaadelnud maa-alust mahutit. Kaebaja raamatupidamises kajastatud materjalide laoarvestus näitab täpselt, millal ja millises koguses kaupa tootmise eesmärgil kasutati. Kaebaja on esitanud laoarvestuse dokumendid ja andnud põhjalikud selgitused. Maksuhaldur on andnud loa aktsiisilaos tootmiseks. Kohus on ebaõigesti määratlenud tuvastamisele ja tõendamisele kuuluvad asjaolud ning tõendamiskoormuse jaotuse. Kaebaja on vaidlustanud maksuhalduri väite, et NCC aktsiisilaos kasutati raske kütteõli tootmiseks Valgevenest 19.01.2018 ja 22.01.2018 imporditud baasõli/mineraalõli. Halduskohus pole seda kontrollinud. Kaebaja on kohtuistungil ja kohtukõne teesides selgitanud, kuidas tihedus mõjutab kauba kogust ja näitajaid. Kohus pole kaebaja väidetega mittearvestamist nõuetekohaselt põhjendanud. Kohus on kütmise osas tõendeid ebaõigesti hinnanud. Maksuhalduril oli teave katelde kohta. Kaebaja selgitas, et raamatupidamises kajastatud küttekogus puudutab hoonete kütmist.

12(16)

3-19-2100

7.MTA palub 10.02.2021 vastuses (täiendatud 14.10.2021) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vaidluse all on küll ka gaasikondensaadi ümberkvalifitseerimine raskeks kütteõliks (haldusasi nr 3-19-1131), kuid see vaidlus ei puuduta ega mõjuta käesolevat vaidlust. Haldusasjas nr 3-191131 tehtav lahend mõjutab imporditud kauba tolli- ja aktsiisimaksuga maksustamist. Praeguse haldusasja vaidluse objektiks on imporditud kauba edasimüügist tasumisele kuuluv käibemaks. Maksuotsus ei põhine ainult sellel, et riikliku järelevalve teostamise ajal puudus Ecodiesel OÜ mahutites 2017. a mais imporditud gaasikondensaat. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus tuvastanud, et 2017. a mais imporditud gaasikondensaadiga ei ole toimitud kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud dokumentides kajastatud viisil, vaid seda on edasi müüdud tundmatule kolmandale isikule. Eelneva tõttu on arusaamatu kaebaja väide, et kaebaja tegevuskohtades riikliku järelevalve käigus tuvastatud vedeliku puhul oleks tegemist mais 2017 imporditud gaasikondensaadiga. Kuigi maksuotsuses ei ole sõnaselgelt öeldud, milles maksupettus seisnes, viitavad maksumenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt kontrolliaktis ja maksuotsuses kajastatud järeldused sellele, et tehing SIA-ga G-Logistic oli näilik ning kaebaja soovis sellega varjata 2017. a mais imporditud kauba müüki tundmatule kolmandale isikule (MKS § 83 lg 4). Sellega saavutas kaebaja maksueelise, mis seisnes selles, et siseriikliku müügi varjamise tõttu hoidis Ecodiesel OÜ kõrvale 20% määraga käibemaksu tasumisest. Maksumenetluses on tõendamist leidnud, et mahutis A10 asunud vedelik ei olnud mais 2017 imporditud gaasikondensaat. Võrreldes analüüsiakti nr KT17000334 analüüsiaktiga nr KT17000166 nähtub, et kütused on täiesti erinevad, vaatamata nende identsele KN koodile. Tehingu eest raha mittelaekumine ei ole aluseks käibemaksu tasumata jätmiseks. Maksumenetluses on tuvastatud, et kõnesoleva menetluse alustamise hetkel puudus kaebajal mais 2017 imporditud gaasikondensaat ning seda ei müüdud ega kasutatud kaebaja poolt maksuhaldurile esitletud viisil. Eeltoodust tulenevalt on alust pidada gaasikondensaati ostjale lähetatuks. Käibemaksudirektiivi art 90 ei ole otsekohaldatav, kuna selle kohaldamiseks ettenähtud tingimused ei ole täidetud. Kaebaja ei ole SIA-le G-Logistic kaupa müünud. Vastustaja palub arvestada 13.11.2020 kohtukõne teeside p-s 4.5 tooduga. Gaasikondensaadist parafiini tootmine ja selle võõrandamine SIA-le G-Logistic ei ole tõendatud. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud tõendavad, et kaebaja ei ole 2017. a mais imporditud gaasikondensaati Moe mahutis hoiustanud. Gaasikondensaadist ei ole naftatoodete ja baasõli tootmine aset leidnud, kuna kaebaja esitatud dokumendid on puudulikud ega tõenda tootmise fakti ning kaebaja teave on olnud maksumenetluse kestel muutuv. Kaebaja ei ole kasutanud kütmiseks 350 000 kg 2017. a mais imporditud gaasikondensaati. Kaebaja ütlused kütmise osas on olnud muutlikud. Esitatud dokumentidest nähtub, et 31.03.2018 seisuga kasutati kütmiseks vaid 28 000 kg vedelikku ning Keskkonnainspektsioonile esitatud aruande kohaselt kasutati 2017. a-l kütmiseks 22 096 kg vedelikku. Kaebaja 15.09.2020 esitatud dokumendid kauba müügi kohta ei tõenda, et tegemist oleks mais 2017 imporditud gaasikondensaadiga. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et

13(16)

3-19-2100 juba 21.05.2018 seisuga oli kogu 2017. a mais imporditud gaasikondensaat kaebajal puudu ning tundmatule kolmandale isikule edasi müüdud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid kõiki (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.22.10.2021 kohtuistungil jättis ringkonnakohus asja materjalide juurde võtmata kaebaja 29.09.2021 menetlusdokumendi lisad 3‒7. Kaebaja esitas selle peale vastuväite kohtu tegevusele, mille ringkonnakohus jättis lahendada kohtuotsusega. Ringkonnakohus jätab vastuväite rahuldamata. Tõendid on esitatud hilinenult ning puuduvad mõjuvad põhjused nende esitamiseks alles apellatsioonimenetluses (HKMS § 198 lg-d 2 ja 3). Tõendid olid olemas ja kaebajale kättesaadavad juba maksumenetluses ning puudub põhjus, miks ei saanud neid siis esitada. Kriminaalasjas ära võetud dokumendid sai kaebaja tagasi ajal, kui maksumenetlus alles kestis, ning kaebaja arvutit ei kopeeritud (kaebaja 29.09.2021 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2). Seetõttu ei ole tõendite hilinenult esitamine põhjendatud (vt ka MKS § 102 lg 1 p 2).
10.Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole määrava tähtsusega, kas kaebaja imporditud kaup tuli klassifitseerida ja deklareerida gaasikondensaadina või raske kütteõlina. Selles küsimuses on vaidlus pooleli haldusasjas nr 3-19-1131. Kuna praeguse vaidluse lahendus vastusest sellele küsimusele ei sõltu, pole ka oluline halduskohtu konstateering, nagu puuduks kauba klassifitseerimise üle vaidlus.
11.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et vaidluse all ei ole see, et apellandi raamatupidamise arvestuses (laos materjalide liikumine) kajastuvad kõik gaasikondensaadiga tehtud toimingud korrektselt ning maksuhaldur pole raamatupidamise ega laoarvestuse kandeid vaidlustanud. Tegelikult on olukord vastupidine ‒ kontrolliaktist ja maksuotsusest nähtuvalt ongi maksuhalduri põhiline etteheide see, et kaebaja raamatupidamisdokumentidest, laoarvestusest, saatelehtedest, CMR-idest, kütuse tootmise andmetest jne pole võimalik tõsikindlalt näha, mis sai imporditud 1 565 572 kg-st gaasikondensaadist edasi. Ilmekas näide sellest on kaebaja 29.09.2021 menetlusdokumendis (alles apellatsioonimenetluse lõppfaasis) esitatud väide, et tegelikkuses kasutati raske kütteõli tootmiseks seonduvalt 10.08.2017 katseprotokolliga nr QAR1017-P0801 varem konto kaardil 41.1 kajastatud 55 000 kg asemel hoopis 269 319 kg. Kuidas selline suur koguseline vahe sai kaebajal n-ö kahe silma vahele jääda, on täiesti arusaamatu juhul, kui äriühingu raamatupidamine ja muu arvepidamine on korras. Jättes tehingud ja toimingud olulises osas dokumenteerimata, võttis kaebaja ise teadlikult riski, et vaidluse tekkides ei ole tal oma väiteid võimalik tõendada (Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 13). Kuivõrd kaebajal ei olnud soetatud kaupa alles ning dokumentidest ei olnud võimalik jälgida, mis sai soetatud kaubast edasi, sai kaupa pidada ostjale lähetatuks või kättesaadavaks tehtuks KMS § 11 lg 1 p 1 mõistes. Seejuures oli tegemist tervikuna siseriikliku müügiga, sest ka kauba müük Lätti (parafiini tootmine, tehingud GLogistic SIA-ga) pole kinnitust leidnud (vt maksuotsuse p 2.1.2.2 alap 1, kontrolliakti p 1.1.2.2.1.2 ja apellatsioonkaebuse vastuse lisa). Viidatud tehingute osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu tõendite analüüsiga seda kordamata (halduskohtu otsuse p 14). Apellatsioonkaebuses pole esitatud väiteid, mis annaks alust halduskohtu seisukohti muuta. Maksuhalduri ja halduskohtu tuginemine tõendite kogumile on õiguspärane ja põhjendatud. Iga kaebaja tegevuse puhul, mida maksuhaldur on kontrolliaktis ja maksuotsuses analüüsinud, ei pruugi maksuhalduri poolt välja toodud eraldiseisev argument iseseisvalt maksuhalduri järeldusi põhjendada, kuid tõendite kogumit vaadeldes tekib kaebaja tehingutest ja tegevustest 14(16)

3-19-2100 tervikpilt. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei ole võimalik koguda rikkumise kohta otseseid tõendeid, mistõttu tuleb hinnata kaudseid tõendeid kogumis (Riigikohtu otsus nr 3-31-15-13, p 13).

12.Kontrolliaktist ja maksuotsusest on arusaadav kaebaja saadud maksueelis. Varjates imporditud kauba siseriiklikku müüki tundmatutele kolmandatele isikutele, hoidis Ecodiesel OÜ kõrvale 20% määraga käibemaksu tasumisest (kandis maha soetuselt sisendkäibemaksu ja müüs kauba edasi käibemaksuta). Varjatud käibe tekitamisega seadis kaebaja ohtu ühise käibemaksusüsteemi toimimise ning sel põhjusel ei saa ta tugineda mh neutraalse maksustamise põhimõttele (nt Euroopa Kohtu 07.12.2010 otsus asjas C-285/09, p 54; 28.07.2016 otsus asjas C-332/15, p 58). Vastupidiselt apellatsioonkaebuse p-des 6‒11 väidetule on halduskohus otsuse p-s 13 viidetega asjakohasele Euroopa Kohtu praktikale põhjalikult analüüsinud KMS § 29 lg 7 erandi kooskõla käibemaksudirektiivi art-ga 90. Maksukohustuslane ei saa tugineda käibemaksudirektiivi art 90 lg 1 alusel käibemaksuga maksustatava väärtuse vähendamise õigusele arve mittetasumise korral, kui liikmesriik on otsustanud kohaldada selle direktiivi art 90 lg-s 2 sätestatud erandit (Euroopa Kohtu otsus nr C-337/13, p 23). Lisaks ‒ ehkki maksuhaldur pole kogunud tõendeid, mis kinnitaks kaebajale kauba eest tasumist, puudub siiski mõistlik põhjus eeldada, et kaebaja võõrandas kauba tundmatutele kolmandatele isikutele tasuta.
13.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maksuhaldur ei ole tuvastanud mingi teise kauba soetamist kaebaja poolt (ostu- või vahetustehingud), millega oleks tehtud neid toiminguid (eelkõige parafiini ja naftatoodete tootmine), mis on raamatupidamisdokumentides kajastatud. Samas on maksuhaldur tõendite kogumi pinnalt veenvalt näidanud, et selleks kaubaks, millega erinevaid toiminguid väidetavalt tehti, ei saanud olla imporditud gaasikondensaat. Maksuhalduri uurimispõhimõte ei tähenda kohustust analüüsida kõiki hüpoteetilisi mõeldavaid stsenaariume ja koguda nende kohta tõendeid, vaid esmajoones tuleb kontrollida äriühingu maksuarvestuses kajastatud andmete õigsust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2018 otsus nr 3-17-132, p 13). Kui maksuhaldur loob põhjendatud kahtluse maksukohustuslase versiooni õigsusest, liigub tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.
14.Kaebaja konspiratiivse tegevuse tõttu ei ole teada, kust pärines 29.11.2017 mahutis A10 tõkendatud kaup, mis kaubaga oli tegu ning kas ka tegelikkuses oleks pidanud olema tegemist aktsiisikaubaga (vt apellatsioonkaebuse p 5). Asjaolust, et maksuhalduri hinnangul oli terve imporditud partii raske kütteõli ja seega aktsiisikaup, ei saa järeldada, et 29.11.2017 mahutis A10 tõkendatud kaup oli 2017. a mais imporditud kaup. Nagu öeldud, ei ole gaasikondensaadi n-ö omaduste muutmine ja kauba liikumine kaebaja esitatud tõenditega seostatav ega kontrollitav.
15.Maksuhaldur on näidanud, et juba 29.11.2017 riikliku järelevalve käigus tuvastati, et kaebajal oli sel hetkel laos 169 602 kg gaasikondensaati ning puudujääk oli juba selleks hetkeks 1 395 970 kg (vt kontrolliakti tabel 1). Niisiis on kaebaja 09.03.2018 e-kirjas esitatud väide, et tema laos on tegelikult sel hetkel 875 684 kg gaasikondensaati, paljasõnaline. Alles 08.07.2018 täpsustas kaebaja, et seda kogust olevat hoitud Moe mahutipargis (kontrolliakti p 1.1.1.2). Olukorras, kus maksuhaldur on esitanud põhjendatud kahtluse, et kaebaja 09.03.2018 väide on väär ja Moe mahutipargi maa-aluses mahutis ei saanud kaebaja midagi hoiustada (Moe ei olnud toimiv ning tehniliselt korras tankla (vt kontrolliaktile lisatud fotod ja autojuhi Di vastuolulised ning ajas muutuvad ütlused); väidetavalt hoiustati kütust maa-aluses mahutis, mis on ette nähtud tuletõrjevee hoiustamiseks, mitte kütuste hoiustamiseks; kaebaja ei esitanud maksuhaldurile andmeid selle mahuti mahutavuse kohta, alles 22.10.2021 ringkonnakohtu istungil väitis, et see olevat olnud 200 000 l), on tõendamiskoormus neis küsimustes kaebajal. Kaebaja ei ole oma väidete paikapidamist tõendanud. 15(16)

3-19-2100

16.Naftatoodete tootmise osas apellatsioonkaebus p-s 25 halduskohtule ja maksuhaldurile esitatud etteheited on asjakohatud ning väited sellest, kuidas kaebaja laoarvestus ja dokumendid kajastavad täpselt naftatoodete tootmist, väärad. Kaebaja väited laoarvestuse täpsusest on ümber lükatud tema enda 29.09.2021 menetlusdokumendiga, kus kaebaja on väitnud, et maksumenetluses konto kaardil 41.1 „materjalide ladu“ esitatud 55 000 kg asemel (operatsioon 292, 10.08.2017) toodeti naftatooteid hoopis 269 319 kg-st gaasikondensaadist (ka see uus väide on tõendamata ja apellatsioonimenetluses hilinenult esitatud tõendeid ei saaks lisaks pidada usaldusväärseteks). Samas on kaebaja oma n-ö uues arvestuses jätnud kajastamata 21.09.2017 saatelehed nr 597 ja 598, 26.09.2017 saatelehed nr 599 ja 600 ning 13.10.2017 saatelehed nr 604 ja 605 (vt maksuhalduri 14.10.2021 menetlusdokumendi tabel 2), mis olid algselt esitatud maksumenetluses. Dokumentatsiooni puudulikkust on ilmekalt kajastatud kontrolliakti p 1.1.2.2.3.2 alap-s a. Esitatud ei ole tõendeid naftatoodete segu tootmise kohta ehk jälgitav ei ole: 1) millisest kogusest; 2) millisest ainest; 3) milline kogus; 4) millist ainet toodeti. Valgevenest 19.01.2018 ja 22.01.2018 imporditud baasõli (mitte 2017. a mais imporditud gaasikondensaadi) kasutamist raske kütteõli toomiseks on maksuhaldur usutavalt põhjendatud kontrolliakti p-s 1.1.2.2.4 ning halduskohus on seda nõuetekohaselt analüüsinud kohtuotsuse p-s 17. Samuti on õige maksuhalduri see järeldus, et kaebaja ei ole suutnud loogiliselt ja usutavalt selgitada, miks oli vajalik pidev naftatoodete vedu kaebaja lao ja NCC kommertslao vahel (kontrolliakti tabel 6), samuti vahepeal Moe mahutitesse. Kõik kaebaja väited gaasikondensaadi mittehomogeensest olekust, selle pideva filtreerimise vajadusest, aga ka parafiini ja gaasikondensaadi soojendamisvajadusest on jäänud paljasõnaliseks ja ka isegi teoreetiliselt ebausutavaks (nt parafiini ja gaasikondensaadi väidetav soojendamise vajadus vs selle väidetav ladustamine Moe maapealsetes (ringkonnakohtu 22.10.2021 kohtuistungil esitatud väide) ja maa-alustes mahutites, kus mingit soojendamist ei toimunud jne).
17.Kaebaja on 09.03.2018 kirjas maksuhaldurile väitnud, et on 7 kuu jooksul kasutanud oma tarbeks kütmiseks 321 000 liitrit gaasikondensaati. Maksuhaldur on kontrolliakti p-s 1.1.2.2.6.2 ja halduskohus kohtuotsuse p-s 19 põhjalikult analüüsinud, miks see väide on tõendamata ja ka eluliselt täiesti ebausutav. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega neid üle kordamata.
18.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja