Ecodiesel OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.10.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044225-32 tühistamiseks või alternatiivselt Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks anda haldusakt Maksu- ja Tolliameti 10.10.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/044225-32 määratud käibemaksusummalt perioodil 11.02.2019-31.07.2019 arvestatud intressi kustutamiseks mõistliku menetlusaja ületamise tõttu
Menetlusosalised
Kaebaja – Ecodiesel OÜ, lepinguline esindaja Meelis Krautmann, seadusjärgne esindaja Roman Melnikov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aleksandr Škirin
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 26.10.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus võtta asja materjalide juurde MTA SCAC päring koos Läti maksuhalduri vastusega ning päringu inglise-eesti keele tõlge.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.01.2020. a.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 11.05.2018 korralduse nr 12.2-3/044225-1 alusel Ecodiesel OÜ (kaebaja) mais 2017 vabasse ringlusse imporditud 1 565 572 kg gaasikontsentraadiga (raske kütteõli, RKÕ) seotud tehingutelt käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli käigus tuvastatud ja maksustamise seisukohalt tähtsust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 31.05.2019 kontrollaktis nr 12.2-3/044225-30 (kontrollakt). Kontrollakt toimetati kaebajale kätte 31.05.2019 ning kaebaja esitas kontrollaktis toodu suhtes eriarvamuse 01.07.2019. 1(16)
2.MTA tegi 10.10.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044225-32, millega nõudis tagasi kaebaja ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarvestatud enammaksed kokku summas 8771,19 eurot ning kaebaja ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude summas 7800 eurot. Kaebajat kohustati tasuma maksusumma 105 654,40 eurot. Maksuotsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 2.1 Kaebaja müüs mais 2017 vabasse ringlusse imporditud 1 565 572 kg gaasikontsentraadi edasi, kuid MTA-l ei õnnestunud menetluse käigus tuvastada ostja isikut, mistõttu on MTA jaoks tegemist tundmatu kolmanda isikuga. MTA ei sea kahtluse alla mais 2017 imporditud kauba olemasolu. MTA tuvastas, et gaasikontsentraati (RKÕ) ei müüdud edasi Lätti ega kasutatud parafiini tootmiseks, enda tarbeks või muul kaebaja nimetatud otstarbel, vaid kaup on täismahus edasi müüdud. Kuna kauba soetajaks on MTA jaoks tundmatu kolmas isik ning MTA-le ei nähtu, et kaup oleks Eestist välja viidud, siis on kogu kaup maksustatav 20% määraga käibena. MTA tuvastas, et: a) kauba müüki SIA-le G-Logistic pole toimunud ning kaebaja on alusetult kajastanud 0% määraga maksustatavas käibes gaasikontsentraadi (RKÕ) müüki SIA-le G-Logistic; b) kauba hoiustamist Moe mahutipargis ei ole toimunud. Seega riikliku järelevalve (RJV) teostamise käigus tuvastamata jäänud gaasikontsentraadi ja parafiini kogus ei asunud RJV teostamise hetkel Moe mahutipargis, vaid oli kaebaja poolt edasi müüdud; c) gaasikontsentraadist (RKÕ) (135 706 kg) naftatoodete segu tootmine ei ole tõendatud; d) gaasikontsentraadist (RKÕ) 280 839 kg baasõli tootmist ei ole toimunud. NCC&Po AS (NCC) aktsiisilaos RKÕ tootmiseks oli kasutatud kaebaja Valgevenest 19.01.2018 ja 22.01.2018 imporditud baasõli; e) gaasikontsentraadi (RKÕ) (21440 kg) tagasiliikumine NCC lattu pole toiminud ning saatelehed kauba veo kohta on vormistatud formaalselt MTA-le näitamiseks, et tekitada muljet kauba olemasolust perioodil juuni 2017-mai 2018; f) gaasikontsentraati (RKÕ) (ca 300 000 liitrit) ei kasutatud katlaruumide kütmiseks, vaid on edasi müüdud; g) mais 2017 vabasse ringlusse imporditud kaup on kaebaja poolt edasi müüdud ning ostjaks oli tundmatu kolmas isik. 2.2 Eeltoodust tulenevalt leidis MTA, et kaebaja on perioodil mai 2017 alusetult kajastanud 0% määraga maksustatavas käibes gaasikontsentraadi müüki SIA-le G-Logistic kontrollakti punktis 1.1.2.2.1.1 nimetatud arvete alusel. Perioodil juuni, november 2017 ja mai 2018 on kaebaja jätnud kajastamata 20% määraga maksustavas käibes gaasikontsentraadi (RKÕ) edasimüügi summas 611 127,93, kuna: a) kuna kaupade toimetamist SIA-le G-Logistic ei toimunud, siis ei ole käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 3 p 2 kohaldamine õige. Seega ei ole toiminud kaupade ühendusesisene käive KMS § 7 lg 1 p 1 mõistes, mistõttu tuleb kaebaja poolt gaasikontsentraadi (RKÕ) müük kajastada kauba võõrandamisena KMS § 4 lg 1 p 1 mõistes, st kauba võõrandamisena ettevõtluse käigus. Kuna kontrolli käigus ei ole tõendamist leidnud müük 0% käibemaksu määraga ja kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki, kuid MTA tuvastas, et kaup on kaebaja laost välja läinud ning selle eest on tasutud, kuulub mais 2017 vormistatud müük SIA-le G-Logistic maksustamisele põhireeglite järgi KMS § 15 lg 1 kohaselt ehk 20% käibemaksu määraga. MTA on seisukohal, et kaup on võõrandatud tundmatule kolmandale isikule; b) 05.06.2017 seisuga oli mais 2017 imporditud gaasikontsentraadist (RKÕ) puudu 268 851 kg, 29.11.2017 seisuga oli mais 2017 imporditud gaasikontsentraadist puudu veel 1 395 970 kg, 21.05.2018 seisuga puudus kaebaja valduses mais 2017 imporditud gaasikontsentraat (RKÕ). Kuna MTA-le ei ole teada, mis hinnaga kaebaja müüs eelnimetatud gaasikontsentraadid (RKÕ), siis MTA loeb maksustava käibe väärtuseks 14.05.2019 korrigeeritud (õige RKÕ kaubakoodiga) impordideklaratsioonidel kajastatud kauba väärtuse. Kuna ei ole võimalik tuvastada, millisest impordipartiist oli kaup müüdud, võttis MTA ühikuhinna aluseks keskmise ühikuhinna; c) maksumenetluses tuvastatud asjaoludel jättis kaebaja teadlikult gaasikontsentraadi (RKÕ) edasimüügi deklareerimata ja sellelt arvestatud käibemaksu tasumata; d) MTA ei vaidlusta asjaolu, et kaebaja on Scand Oil Trade OÜ-le müünud 100 900 kg gaasikontsentraati (RKÕ), mistõttu luges MTA kauba müügi summas 42 985 eurot deklareerituks KMD-l.
3.Kaebaja esitas 11.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 12.12.2019 määrusega menetlusse nõudes Maksu- ja Tolliameti 10.10.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044225-32 2(16)
tühistamiseks või alternatiivselt Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks anda haldusakt Maksu- ja Tolliameti 10.10.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/044225-32 määratud käibemaksusummalt perioodil 11.02.2019-31.07.2019 arvestatud intressi kustutamiseks mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.
4.13.11.2020 esitas MTA koos kohtukõne teesidega taotluse võtta asja materjalide juurde MTA SCAC päring koos Läti maksuhalduri vastusega ning päringu inglise-eesti keele tõlge.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
5.Kaebaja taotleb maksuotsuse tühistamist, kuna leiab, et see on õigusvastane. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 5.1 Maksusumma määramisel ei ole tuginetud KMS §-le 29. Seepärast ei ole selge, kuidas ja millisel seaduslikul alusel kujunesid maksusummad, mida vastustaja on maksuotsuse resolutiivosas märkinud. 5.2 Vastustaja ei ole põhjendanud, miks pidi kaebaja müüma gaasikontsentraati (RKÕ) ilma müügi eest raha saamata olukorras, kus kauba eest on tasutud raske kütteõli aktsiis ning haldusasjas nr 3-19-1131 on pooleli kaubaga seotud kohtuvaidlus. Kogu järelevalvemenetluse aja (16.08.201715.05.2019) oli kaup vastustaja järelevalve all. Vastustajale on esitatud dokumendid, mille kohaselt on kaup olemas ja seda ei ole müüdud. Vastustaja tuvastas riikliku järelevalve käigus 29.11.2017 mahutis A10 vedeliku ja 20.02.2019 mahutites A20, A21, A22 ja A2310 vedeliku ning need pärinevad kaebaja seletuste järgi 2017 aastal imporditud gaasikontsentraadist. Seega on vastustajale esitatud andmed, mille kohaselt on kaup olemas ja seda ei ole varjatult müüdud. 5.3 Maksuotsus on vastuolus teises haldusmenetluses tuvastatud asjaolude ja tehtud toimingutega. 29.11.2017 riikliku järelevalve protokolli kohaselt võeti mahutust A10 proovid ja teostati mõõtmine ning pandi peale tõkendid. Vastustaja aktsepteeris kaebaja andmeid imporditud gaasikontsentraadilt (RKÕ) aktsiis tasumise kohta ja lubas seda korduvalt pumbata mahutist A10 katlaruumi mahutisse. Maksuotsuses maksuhaldur aga väidab, et imporditud kaup on müüdud 2018 aasta mai kuus. 5.4 Maksumenetluses on oluliselt rikutud ärakuulamisõigust ja uurimispõhimõtet lõppvestluse tegemata jätmisega. Kaebaja sai maksuhalduri kahtlustest teada 31.05.2019 kontrollakti kättesaamisel. Kaebaja esitas vastuväited ja täiendavad tõendid ning taotles viia läbi lõppvestlus. Vastustaja sellest õigusvastaselt keeldus. Ei ole usutav, et kaebaja poolt esitatud tõendite ja selgituste pinnal ei tekkinud vastustajal ühtegi täiendavat küsimust. Sellest tulenevalt on lõppvestluse läbi viimata jätmine käsitletav uurimispõhimõtte olulise rikkumisena. Maksuhaldur on ebaõigesti hinnanud ka asjas esitatud tõendeid. 5.5 Puudub vaidlus selles, et kaebajale ei ole väidetavalt müüdud kauba eest tasutud. Samas ei ole usutav, et kauba eest tasuti varjatult. Kaebaja taotles 31.05.2019 kontrollaktile vastuväiteid esitades, et kohaldataks maksuasjade käibemaksudirektiivi artikkel 90 lg 1 otse ning et maksuhaldur vähendaks maksustatavat käivet 611 127,93 euro võrra. Vastustaja on taotluse jätnud õigusvastaselt rahuldamata. Makse laekumist pidi maksuhaldur hindama maksukohustust vähendava asjaolu tuvastamisel, kuid seda ei ole õigusvastaselt tehtud. Maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt ei ole käibemaksudirektiivi artikkel 90 praeguses asjas kohaldatav, ei ole õige. Riigikohus on direktiivi otsekohaldatavusele oma varasemates lahendites viidanud. Kui vastustaja seisukohad kauba puudujäägist jäävad kehtima, siis on kaebajal õigus käibe maksustatavat väärtust vähendada ning see õigus tuleneb käibemaksudirektiivi artiklist 90. MTA ning Rahandusministeeriumi KMS § 29 lg 7 rakendamise praktika, millega keelatakse käibemaksuga maksustatava summa korrigeerimine kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise korral, on vastuolus direktiivi 2006/112 3(16)
artikliga 90. KMS § 27 lg 7 kolmas lause on vastuolus direktiivi 2006/112 artikliga 90, kuna sellest normist nähtub, et maksukohustuslane ei või käibemaksuga maksustatavat summat korrigeerida juhul, kui võlgnik jätab maksustatava tehingu eest võlgnetava summa täielikult või osaliselt tasumata. Kaebaja leiab, et käibemaksudirektiivi artikkel 90 on praeguses asjas otsekohaldatav. Asjaolu, et selles asjas ei ole arvet väljastatud, ei välista artikli 90 kohaldatavaust, sest säte ei näe tingimusena ette arve väljastamist. MKS § 94 näeb ette võimaluse maksusumma määramiseks ka hindamise teel, st maksukohustust vähendavaid asjaolusid saab tuvastada ka hindamise teel. Maksukohustust vähendavate asjaoludega arvestamata jätmisega on vastustaja rikkunud uurimiskohustust. Kui kohus leiab, et praeguses asjas ei saa kohaldada käibemaksudirektiivi artikkel 90 lg-t 1 otse ja vahetult, siis tuleb maksuotsus tühistada, kuna uurimiskohustuse rikkumine mõjutas haldusakti sisu. 5.6 Kaebaja määras käibemaksu tasumisele kaubatarnelt, mis olid kaebaja dokumentide kohaselt toimunud teise liikmesriigi maksukohustuslasele, s.o Läti äriühingule SIA G-Logistic. Kuna vastustaja on määranud käibemaksu kaubatarnelt, mitte aga piiranud sellelt kaubalt käibemaksu mahaarvamist, siis tuleb maksuotsus ebaõige käibemaksu määramise tõttu tühistada. 5.7 Kaebaja on müünud kauba SIA-le G-Logistic ja on põhjendatult rakendanud kauba ühendusesisesele võõrandamisele käibemaksu 0% määras. Maksuotsuses ei välistata kauba müüki, vaid leitakse, et ostjaks ei olnud SIA G-Logistic. Vastustaja ühestki tõendist ei nähtu, et maksuvabastusest keeldumine põhineks tuvastatud pettuse olemasolul. Müügiarved SIA-le G-Logistic ei ole vormistatud tagant järele. Kuna kaupade tarne toimus mais 2017, siis asjaolu, et arveid ei olnud 05.06.2017 vormistatud ei viita sellele, et kaupa SIA-le G-Logistic ei müüdud. Kaebaja sai arveid vormistada 15. kuupäevani. MTA ei tuvastanud, et arvete väljastamisel oleks oluliselt rikutud vorminõudeid. Nii arved kui CMR-id võimaldavad tuvastada kauba kogused, kauba kättetoimetamise ja kauba veo. Kaubatarne arvestamata jätmist saab põhjendada üksnes sellise vorminõude rikkumise korral, mis oleks takistanud tuvastust, et kaubatarne tingimused on täidetud. Kaebaja ei ole esitanud vastuolulist infot SIA-le G-Logistic väljastatud müügiarvete tasumise kohta, kuna arved tasuti ülekandega kaebaja kontole. Vedajad on kinnitanud vedude toimumist ning täidetud on eeldus, et kaubad on piiri ületanud. Seega tõendatud on kauba toimetamine Lätti. 5.8 Ebaõige on vastustaja väide, et parafiini tootmist ei ole toimunud. Kaebaja esitas tõendina P. Kanarjovi eksperdiarvamuse. Ekspert tõendab, et 05.06.2017 võeti MTA poolt proov parafiini tootmismahutist, kus oli toode, milles parafiinisisaldus oli suurenenud. Seega oli parafiini tootmine võimalik. Kaebaja poolt rakendatav tehnoloogia võimaldas parafiini tootmist viisil, mis suurendas gaasikontsentraadis parafiini sisaldust. Kaebajal olid selleks vajalikud seadmed olemas. Parafiini mitte tootmist ei saa tuvastada pelgalt dokumentide või seletuste alusel. Tootmisest kui protsessist aru saamine eeldab mitteõigusalaseid teadmisi. Maksuhaldur ei ole aga ekspertiisi tellinud ja kaebaja väiteid kontrollinud. Samuti ei ole maksumenetluses viidud läbi vaatlust, et kontrollida parafiini tootmise väite paikapidavust. Põhjendamatu on ka maksuhalduri väide, mille kohaselt ei ole SIA G-Logistic poolt toimunud kauba edasimüüki Scand Oil Trade OÜ-le. 5.9 Kaebaja hoidis kaupa ettevõttesiseselt Moe mahutipargis. Vastustaja seisukoht, mille kohaselt Moe mahutipark, kui hoiustamise koht, on vormistatud tagant järele, ei ole õige. Kaebaja teatas 09.03.2018 e- kirjaga, et tema laos on gaasikontsentraati (RKÕ) seisuga 09.03.2018 875 684 kg, st 1 006 521 liitrit ja ülejäänud kogus kasutati enda tarbeks. Nimetatud tõend on kooskõlas kaebaja laoarvestusega. MTA pole kontrollinud, milline oli kauba seis kaebaja laoarvestuse järgi ning jääb arusaamatuks, kuidas NCC poolne laoarvestus tõendab kauba puudumist. Kaebaja on väitnud, et kaupa hoiti Moe maa-aluses mahutis, mille mahutavus on 1000 m3. Alusetu on MTA väide, et puuduvad saatelehed kauba liikumise kohta Moe mahutiparki ja tagasi. Kaebajal puudus vajadus saatelehtede vormistamise järele, sest kaup liikus kaebaja ladude vahel. Maksuhaldur leiab põhjendamatult, et kaebaja töötaja D. S. hiljem antud ütlused kauba veo kohta Moe mahutiparki ei ole 4(16)
usaldusväärsed. Samuti on alusetu väide, et saatelehtedel kajastatud veok 319 MKB ei olnud töökorras. Vastustaja ei ole tõendanud, et selle veokiga tööd teha ei saanud. 5.10 Tõendamata on väide, et gaasikontsentraadist (RKÕ) naftatoodete segu tootmine ei ole tõendatud. Kaebaja raamatupidamises on segamise kohta kanne 292 (kogus 55 000 kg) ja see kajastab gaasikontsentraati, mis jäi järele pärast parafiini eemaldamist ja väävlilisamist. Saadud kauba kohta on Isotech OÜ teinud 10.08.2017. a katseprotokolli nr QAR1017-PO801. Laoliikumine tõendab kauba vähenemist. Segamise tulemusel tekkinud kaup võõrandati. Naftatoodete segu tootmine toimus aktsiisilaos, st MTA järelevalve all. Kaebaja vedas enda poolt esitatud dokumentide kohaselt toomiseks enda laoarvestuses olevat rasket kütteõli. Kaebaja on väitnud 15.11.2018, et baasõli tootmisel on kasutatud 250 000 kg gaasikontsentraati. Gaasikontsentraadi segamise kohta baasõliga on raamatupidamises operatsioon 74. Kauba kohta on Isotech OÜ teinud katseprotokolli 17.02.2018 nr QAR1718-P0201. MTA poolt esitatud kauba passidelt nähtub, et tegemist ei saa olla Isotech OÜ 17.02.2018 katseprotokollis kajastatud kaubaga. Baasõli kogust NCC laoarvestuses on kajastatud valesti. Kaebaja ei saa vastutada teise isiku laoarvestuses kajastatud andmete õigsuse eest. 5.11 Tõendamata on vastustaja väide, et gaasikontsentraadi (RKÕ) tagasiliikumist NCC lattu pole toimunud. Kaebaja on tegelenud kauba omaduste muutmise ja regenereerimisega, millest oli tingitud ka kauba ümberpaigutamine enda mahutisse. Modifitseerimine seisnes eelkõige hangumispunkti vähendamises. Seejärel viidi kaup Moe mahutipargi maa-alusesse mahutisse. 5.12 Tõendamata on vastustaja väide, et gaasikontsentraadi (RKÕ) kütmiseks kasutamine ei ole tõendatud. Küttekulu suurus tulenes kauba omapärast. Gaasikontsentraati sai kütmiseks kasutada, sest kaebaja muutis selle näitajaid ja kaubalt on aktsiis makstud. Kaebaja polnud sel perioodil mingit muud kütteainet soetanud. Kütmine on tavapärane majandustegevuse osa. Kuigi vastustaja väidab, et katel ei töötanud, pole vastustaja selle väite tõendamiseks tõendeid esitanud. 5.13 Tõendamata on vastustaja väide, et mais 2017 ringlusse imporditud kaup oli kaebaja poolt edasi müüdud ning ostjaks oli tundmatu kolmas isik. 14.05.2018 vaatluse käigus tuvastati NCC laomahutis nr 7 182 601 kg vedelikku, mis dokumentide kohaselt oli kaebajale kuuluv RKÕ (KN koodiga 2710 19 64). Kaebaja on selgitanud, et see on gaasikontsentraadi modifitseerimise tulemusena tekkinus kaup. Tõendina on esitatud eksperdiarvamus. Tõendamata on, et kaebaja ja NCC ladudes tuvastatud vedelik ei ole mais 2017 imporditud gaasikontsentraat. Kaebaja on esitanud vastupidist tõendavad tõendid. 5.14 Kaebajal polnud võimalik saada mingit maksueelist. Kui nimetada seda teist kaupa „asenduskaubaks“, siis kaebaja pole sellelt kaubalt käibemaksu maha arvanud. Seega kauba võimalik asendamine ei tekitanud kaebajale eelist käibemaksu tasumata jätmise tõttu. 5.15 Maksuotsuse tegemise seisuga oli kaup osaliselt alles, v.a see, mis müüdi SIA-le G-logistic ja Scand Oil Trade OÜ-le, kasutati kütmiseks ja aktsiisilaos segamiseks teiste ainetega, ehk aktsiisikauba tootmisel. Kaebaja esitatud raamatupidamise arvestus kinnitab raske kütteõli koguse vähenemist (müük Eesti Diisel AS-le). Kaebaja pole Eesti Diisel AS-le müüdud vedelat põlevainet soetanud. Kaebaja poolt esitatud raamatupidamisandmete väljatrükk ja Eesti Diisel AS-le väljastatud arved tõendavad kauba, mis algselt oli gaasikontsentraat, tegelikku müüki koguses 493 728 liitrit ja selle tulemusel maksustatava käibe tekkimist ja käibemaksu tasumist. MTA seisukoht
6.MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Maksuotsus on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele. Kaebuses on suures osas korratud sisu poolest samu väiteid nagu juba kontrollakti kohta esitatud eriarvamuses. Nendele on maksuotsuses juba põhjalikult vastatud. Kohtumenetluses rõhutab vastustaja järgmist. 5(16)
6.1 Vastustaja ei nõustu, et maksuhaldur on maksumenetluse läbi viimisel ületanud mõistlikku menetlusaega. Arvestades menetluse keerukust ja mahtu on igati põhjendatud ka selle kestus 447 päeva. Maksumenetlus ei ole põhjendamatult seisnud. 6.2 Asjaoludest kogumis tulenevalt on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et gaasikontsentraat (RKÕ) on müüdud Eestis ja sellest on tekkinud 20% määraga maksustatav käive. Maksuotsuses ei ole küll selgitatud, milles seisneb maksupettus, kuid samas viitavad maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja järeldused sellele, et tehingut SIA-ga G-Logistic ei toimunud. Arvestades sellega ja asjaoluga, et gaasikontsentraati (RKÕ) kaebaja valduses ei ole, on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et kaebaja müüs gaasikontsentraadi (RKÕ) edasi tundmatule kolmandale isikule ning jättis edasimüügi 20% määraga maksustatavas käibes teadlikult kajastamata. SIA-ga G-Logistic tehingu näol on tegemist näiliku tehinguga, millega kaebaja soovis varjata kõnesoleva kauba müüki tundmatule kolmandale isikule (MKS § 83 lg 4). Seega saavutas kaebaja maksueelise - siseriikliku müügi varjamise tõttu hoidus 20% määraga käibemaksu tasumisest. 6.3 29.11.2019 avastas MTA kaebaja laos mahutis A10 kütuse. Kütuseproovi analüüsimisel selgus, et tegemist on RKÕ-ga KN koodiga 27101964. Kui võrrelda EKUK 20.12.2017 analüüsiakti KT17000334 ja 12.06.2017 omavahel, siis tuvastatakse ilmne erinevus kütuste vahel vaatamata identsele KN-le. Nimetatu viitab selle, et mahutus A10 tuvastatud kütuse näol ei ole tegemist sama kütusega, mis avastati NCC laos 05.06.2017. 6.4 Käesolevas menetluses ei ole maksukorralduse seaduse (MKS) 4. peatükis sätestatud regulatsioon kohaldatav. Kaebaja suhtes alustati maksumenetlust 2018 aastal, kaebaja viidatud regulatsioon hakkas aga kehtima 01.01.2019. Seega tulenevalt MKS §-st 16812 see kaebaja suhtes ei kehti. MTA on täitnud uurimiskohustust ning andnud kaebajale mitmetel kordadel võimaluse arvamuse avaldamiseks ja tõendite esitamiseks. Ilmselgelt on maksukohustuslane teadlik enda kaasaaitamiskohustusest. Seega jääb arusaamatuks, kuidas oleks lõppvestlus aidanud kuidagi menetlusele kaasa. Seega ei rikkunud lõppvestluse korraldamata jätmine kaebaja ärakuulamise õigust. 6.5 Vastustaja ei nõustu, et 09.03.2018 oli kaebaja laos gaasikontsentraati koguses 875 684 kg ning MTA ei ole kaebaja poolt esitatud tõenditega arvestanud. Maksumenetluses leidis tõendamist, et 29.11.2017 seisuga ei olnud NCC laos gaasikontsentraati (RKÕ) üldse ning sama kuupäeva seisuga jäi gaasikontsentraat (RKÕ) kaebaja lattu koguses 178 258 kg. 6.6 Seoses kaebaja väitega, et KMS § 29 lg 7 on vastuolus käibemaksudirektiivi art 90 lg-s 1 sätestatud regulatsiooniga, jääb vastustaja maksuotsuse p-s 3.4 toodud seisukoha juurde. 6.7 Kas kaebaja on saanud kauba müügist kasu või mitte, ei mõjuta asjaolu, et menetluse alustamisel ei olnud kaebajal enam mais 2017 imporditud kaupa. Maksupettuse puhul on loogiline, et raha laekumist ei näidata. Kauba eest makse laekumine omaks tähtsust käibe- ja käibemaksukohustuse määramisel üksnes siis, kui see toimunuks enne kauba lähetamist või kättesaadavaks tegemist. Kuivõrd on tuvastatud, et kaebaja soetatud kaupa enam alles ei ole, saab seda pidada ostjale lähetatuks või kättesaadavaks tehtuks ning makse laekumist hinnata pole vaja. 6.8 Müüki SIA-le G-Logistic ei ole toimunud. Tulenevalt asjaolust, et 05.06.2017 RJV teostamise hetkel ei olnud kauba müügiarveid veel vormistatud, viitab arvete kiire tagant järele vormistamine peale RJV teostamist asjaolule, et kaupa ei ole müüdud. Kaebaja on esitanud vastuolulist infot seoses SIA G-Logistic arvete tasumisega. T. P. ei juhtinud SIA G-logistic majandustegevust. 6.9 Maksumenetluses on leidnud tõendamist, et Moe tankla näol on tegemist mahajäetud territooriumiga, kus ei saanud mingit kütuse käitlemisega seotud tegevust toimuda. D. S. väitis, et Moe tankla oli suletud ja maja on nii väljast kui seest katki ning territooriumil puudub valve. MTA on vaatluse käigus teinud tankla territooriumil fotod, mis kinnitavad, et territooriumil ei saanud toimuda kütuse hoiustamist. Olukorras, kus kaebaja väidab, et hoiustab kütust Moe mahutipargis maa-aluses tuletõrjevee mahutis, jääb tõendamiskoormus ikkagi kaebajale. Kaebaja peab tõenda6(16)
ma mahuti kasutamise võimalust kütuse hoiustamiseks. Seejuures ei oma kaebaja infot mahuti mahutavuse kohta. 6.10 Kaebajal puuduvad dokumentaalsed tõendid kauba liikumise kohta Moe mahutipargi ja teiste kaebaja ladude vahel (Ecodiesel OÜ ja NCC vahel). VKS ja VV määrus nr 172 näevad ette kohustuse vormistada saatelehed kütuste vedude puhul. Kaebaja varasem tavapärane käitumine on olnud, et vormistatakse saatelehed ka kütuse liikumise puhul kaebaja ladude vahel. 6.11 Gaasikontsentraadist (RKÕ) ei ole naftatoodete segu toodetud. Ainult raamatupidamislike kannetega või gaasikontsentraadiga seostamata saatelehtedega ei ole võimalik tuvastada väidetavate toimingute reaalset tegemist. Kaebaja ei selgitanud, kuidas tema poolt maksumenetluses esitatud tõendeid saab seostada väidetava naftatoodete segude tootmisega gaasikontsentraadist (RKÕ). Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid tootmisprotsessi kirjeldusest.
6.12.kaebaja väited seoses asjaoluga, et NCC laoaruandes märgitud baasõli koguse erinevus Isotech OÜ kogustega tekkis erinevate temperatuuride pärast, ei ole asjakohane. Vastustaja nõustub, et kauba kogus sõltub kauba tihedusest teatud temperatuuri juures, kuid kaebaja argument kauba temperatuuri kohta ei oma tähtsust kui NCC laoaruandes on tihedus eraldi välja toodud. Ka väidetava baasõli tootmise kohta puudub dokumentatsioon ning kaebaja väited jäävad paljasõnaliseks. 6.13 Gaasikontsentraati ei ole kasutatud kütmiseks. Maksuhaldur on toonud välja märkimisväärsed ebakõlad maksukohustuslase seletustes. 6.14 13.11.2020 esitas MTA koos kohtukõne teesidega taotluse võtta asja materjalide juurde MTA SCAC päring koos Läti maksuhalduri vastusega ning päringu inglise-eesti keele tõlge. Dokumendid jäid ekslikult esitamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja on impordideklaratsioonide alusel mais 2017 importinud vabasse ringlusse 1 565 572 kg kaupa nimetusega gaasikontsentraat ning kajastanud impordil arvestatud käibemaksu 108 681,13 eurot mai 2017 käibedeklaratsioonil. Käesolevas haldusasjas ei vaidle pooled ka selle üle, et Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ (EKUK) poolt 05.06.2017 võetud proovide analüüsimisel tuvastati, et gaasikontsentraadi asemel oli tegemist raske kütteõliga (RKÕ). Poolte vahel on vaidlus gaasikontsentraadi edasi liikumise ning edasise kasutamise osas. Kaebaja väidab, et gaasikontsentraati kasutati: a) edasi müügiks SIA-le GLogistic; b) parafiini tootmiseks ja selle edasi müügiks SIA-le G-Logistics; c) katlaruumide kütmiseks; d) naftatoodete tootmiseks. Lisaks väidab kaebaja, et maksuotsuse tegemise hetkel oli kaup tal osaliselt alles ning sellest on 493 728 liitrit, st 493,73 tonni müüdud Eesti Diisel AS-le. Kaebaja väidab, et gaasikontsentraadi (RKÕ) füüsikalis-keemilisi omadusi on korduvalt muudetud, mistõttu on vaidlusalune kaup alati olemas olnud. Maksuhaldur ei sea kahtluse alla mais 2017 imporditud kauba olemasolu mais 2017, kuid leiab, et gaasikontsentraati (RKÕ) ei müüdud edasi Lätti ega kasutatud parafiini ja RKÕ tootmiseks enda tarbeks või muuks kaebaja nimetatud viisil, vaid kaup on edasi müüdud tundmatule kolmandale isikule. Maksuhaldur on tuvastanud kauba vähenemise alates maist 2017 kuni 21.maini 2018, mil maksuhaldur tuvastas, et kaebajal puudub mais 2017 imporditud kaup. Kuivõrd maksuhaldur ei ole veendunud selles, et kaup on Eestist välja viidud, siis on kogu kaup maksustatav 20 % määraga. Asjaolu üle, kas kaupa on kasutatud kaebaja poolt näidatud viisil ongi poolte vahel vaidlus. Samuti on poolte vahel vaidlus selles, et kas juhul, kui maksuotsus on õiguspärane, on maksumenetlus viidud läbi mõistliku aja jooksul. Vastustaja taotluse lahendamine 7(16)
8.13.11.2020 esitas MTA koos kohtukõne teesidega taotluse võtta asja materjalide juurde MTA SCAC päring koos Läti maksuhalduri vastusega ning päringu inglise-eesti keele tõlge. Vastustaja väidab, et dokumendid jäid ekslikult esitamata. HKMS § 62 lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem esitatud tõenditele tugineda üksnes käesoleva seadustiku § 51 lõikes 4 sätestatud tingimustel, st juhul, kui tõendi hilisem esitamine ei põhjusta menetluse viibimist. Kohis andis menetlusosalistele tähtaja tõendite esitamiseks 27.08.2020 määruses. Nimetatud määrusest tulenevalt pidid menetlusosalised esitama tõendid ja taotlused hiljemalt 15.09.2020. Vastustaja ei esitanud nimetatud tähtajaks tõendeid, mistõttu ei ole koos kohtukõne teesidega esitatud taotlus tähtaegne. Vastustaja ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks tõendite hilinenult esitamist. Taotluse rahuldamine põhjustaks ka menetluse viibimise, kuivõrd tõendite vastu võtmisega kaasneks vältimatult menetluse uuendamise kohustus. Seega jätab kohus vastustaja taotluse tõendite vastu võtmiseks rahuldamata. Kaebuse lahendamine
9.Kohus leiab, et maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Maksuhaldur on kontrollaktis ning maksuotsuses käsitlenud põhjalikult kaebaja poolt maksumenetluses esitatud väiteid ning vastanud maksuotsuse punktis 3 kaebaja vastuväidetele. Kuivõrd kaebaja maksumenetluses esitatud väited on põhilises osas samad, mida on korratud kaebuses ning mida makshaldur on maksuotsuse punktis 3 juba põhjalikult analüüsinud, millega kohus nõustub, siis ei korda kohus otsuses kõiki maksuhalduri põhjendusi üle(HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist.
10.Maksuhaldur seab maksuotsuses kahtluse alla kaebaja poolt 2017 aasta mais imporditud gaasikontsentraadi (RKÕ) olemasolu. Kohus leiab, et maksuhaldur on kontrollaktis arusaadavalt põhjendanud, miks kaebaja poolt kaubaga seotud toimingute kohta esitatud informatsioon ei tõenda kauba olemasolu ning miks ei ole kaebaja maksuhalduri hinnangul teinud toiminguid sama kaubaga, mis imporditi 2017 aasta mais. Asjaolu, et maksuhaldur ei tuvastanud, et kaebaja on kauba kolmandale isikule müügist raha saanud, ei muuda maksuhalduri järeldusi absurdseks, nagu leiab kaebaja. Maksuhaldur on selgitanud, et kuivõrd kontrollaktis on tuvastatud, et kaebajal ei ole soetatud kaupa alles, siis saab seda pidada ostjale lähetatuks või kättesaadavaks tehtuks KMS § 11 lg 1 p 1 mõistes. Maksuotsuse ja kontrollakti põhjal on ka tuvastatav, milles maksuhalduri hinnangul seisneb maksupettus - maksuhaldur leiab kogutud tõendite analüüsi põhjal, et tehinguid SIA-ga G-Logistic ei ole toimunud ning arvestades asjaoluga, et maksuhaldur tuvastas, et gaasikontsentraati (RKÕ) kaebaja valduses ei ole, siis müüs kaebaja gaasikontsentraadi (RKÕ) edasi tundmatule kolmandale isikule, jättes edasimüügi 20% määraga käibes teadlikult kajastamata. Maksuhaldur on selgitanud, et riikliku järelevalve käigus kaebaja valduses avastatud kütus ei ole sama kütus, mis imporditi 2017 aasta mais. Maksuotsuse põhjal on tuvastatav, et maksuhalduri hinnangul on SIA-ga G-Logistic tehtud tehing näilik ning tehinguga soovis kaebaja varjata kauba müüki tundmatule kolmandale isikule (MKS § 83 lg 4). Kohus möönab, et maksuhaldur ei ole kontrollaktis sõnaselgelt välja toonud, milles maksupettus seisnes, kuid maksuotsuse punktis 2.3 toodu ning kontrollakti põhjenduste järgi on maksuhalduri seisukoht aru saadav ning maksuhaldur ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Maksuhaldur ei väida, et kaebaja on pannud maksupettuse toime kütuse osas, mis ei seondu SIA-le G-Logistic müüdud kaubaga.
11.Maksuotsus ei ole vastuolus riikliku järelevalve käigus tuvastatud asjaoludega. Kaebaja väidete kohaselt viitavad riikliku järelevalve käigus tuvastatud asjaolud sellele, et 29.11.2017 mahutis A 10 tuvastatud vedeliku näol on tegemist gaasikontsentraadiga (RKÕ), mis avastati 05.06.2017 NCC laos. Kohus leiab, et asjaolu, et mahutile A 10 võeti proovid ning pandi 29.11. 2017 peale tõkendid, millest tulenevalt toimusid järgnevad toimingud mahutist võetud kütusega üksnes MTA ametnike juuresolekul, ei tähenda seda, et MTA oleks aktsepteerinud, et mahutis olnud kütuse näol on tegemist mais 2017 imporditud kütusega. Maksuhaldur on põhjendatult 8(16)
toonud välja võrdluse 29.11.2019 mahutist A 10 võetud kütuseproovide (MTA lisa 30) ning 18.09.2017 NCC mahutist nr 7 võetud ning kaebaja väidete kohaselt mahutisse A 10 jõudnud proovide vahel (kaebuse lisa 2). Maksuhaldur tuvastas, et kütuste vahel esineb erinevus, mis viitab, et tegemist ei ole sama kütusega. Maksuhaldur on kaebaja poolt maksumenetluses esitatud selgitusi ja tõendeid põhjalikult analüüsinud kontrollakti punktis 1.1.2.3 c), mistõttu on ebaõiged kaebaja väited, et maksuhaldur ei ole kaebaja väidetega arvestanud ning on rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust. Maksuhaldur on ka selgitanud, et perioodil 12.05.2017 kuni 18.09.2017 väljus NCC kaost praktiliselt kogu gaasikontsentraat (RKÕ), ehk 1 515 308 kg. Kuivõrd samast partiist olevate kutsute puhul võiks eeldada, et mahutites ladustatud kütuse parameetrid on samad, see EKUK tuvastatud andmetel nii ei olnud. Ehkki kaebaja väidab, et muutis kütuse omadusi, viitab tuvastatud erinevus asjakohaste tõendite puudumisel sellele, et A 10 mahutis avastatud kütuse näol ei ole tegemist sama kütusega, mis avastati NCC laos 05.06.2017. EKUK 17.04.2019 vastuse (MTA lisa 38) kohaselt erinesid 29.11.2017 RJV käigus mahutiust 20 tuvastatud kütuse parameetrid mahutis A 10 asuvast kütusest, st tegemist ei olnud ühe ja sama kütusega. Mahutis A 10 olnud kütus ei olnud sarnane ka 05.06.2017 tuvastatud kütusega. Asjaolu, et EKUK tuvastas 12.06.2017 akti nr KT1700166 alusel NCC laos mahutis nr 1 olnud kauba omandused ei tähenda, et mahutist 29.11.2017 mahutis A 10 avastatud kauba puhul on tegemist on mais 2017 imporditud kütusega.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et maksuhaldur on maksumenetluses rikkunud selgitamiskohustust ning ärakuulamisõigust ning jätnud kaebaja poolt esitatud tõendid hindamata. Maksumenetluses on antud kaebajale korduvalt võimalus oma väidete ning vastuväidete esitamiseks (MTA lisad 117, 118, 119, 121, 122 ja 123). Samuti oli kaebajal võimalik esitada vastuväited kontrollaktile, millist võimalust kaebaja ka kasutas. Kaebaja poolt koos eriarvamusega esitatud tõendid on maksuhaldur vastu võtnud ning on neid maksuotsuses hinnanud. Kaebajale pidi olema maksumenetluses aru saadav, millistel asjaoludel tema suhtes maksukontrolli läbi viiakse ning milliste asjaolude kohta tal on kohustus esitada tõendeid. Kaebaja on maksumenetluses selgitusi ja tõendeid esitanud. Kaebaja esitatud vastuste põhjal ei ole tuvastatav, et kaebaja ei saanud aru kontrolli olemusest. Arvestades kaebaja poolt maksumenetluse esitatut puudub kohtul alus kahelda, et kaebaja ei saanud aru sellest, et maksuhaldur kahtleb mais 2017 imporditud gaasikontsentraadi (RKÕ) olemasolus. Kaebaja poolt esitatud tõenditele on maksuhaldur hinnangu andnud ning leidnud, et kaebaja poolt esitatud tõendid ei tõenda vaidlusaluse kauba olemasolu. Samas ei ole kaebaja viited MKS § 554 ja § 555 rikkumisele ka asjakohased, kuivõrd vastav regulatsioon hakkas kehtima alates 01.01.2019, st pärast kontrolli alustamist kaebaja suhtes 11.05.2018 korralduse alusel. Tulenevalt MKS §-st 16812 kohaldatakse kaebaja poolt viidatud sätteid menetlusele, mis alustatakse 2019 1. jaanuaril või hiljem.
13.Kaebaja leiab, et KMS § 29 lg 7 on vastuolus käibemaksudirektiivi artikliga 90. Kaebaja on seisukohal, et käibemaksudirektiivi artikli 90 lg 1 on otse kohaldatav ning seetõttu tuleb vähendada 31.05.2019 kontrollaktiga maksustatavat käivet 611 127, 93 euro võrra, kuna kaebajale ei ole väidetavalt müüdud kauba eest tasutud. Kaebaja palub sätet kohaldada juhul, kui vastustaja seisukoht kauba puudumisest jääb kehtima. 13.1 Käibemaksudirektiivi art 90 lg 1 näeb ette võimaluse vähendada maksustavat väärtust tühistamise, taganemise, ülesütlemise või osalise või täieliku mittetasumise korral või juhul, kui hinda alandatakse pärast tarne toimumist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-404/16, p 20; vt ka p-d 22 ja 23; otsus asjas nr C-209/14, p 35; otsus asjas nr C-588/10, p 26). Maksuhaldur ei saa käibemaksuna koguda suuremat summat, kui maksukohustuslane ise sai (viidatud otsuse p 26; otsus asjas nr C-209/14, p 35; otsus asjas nr C-127/18, p 17; otsus asjas nr C-426/16, p 32). Käibemaksudirektiivi art 90 lg 2 lubab teha liikmesriikidel tehingu hinna täieliku või osalise mittetasumise korral lõikest 1 erandi, sest tasu mittemaksmist võib teatavatel asjaoludel ja tulenevalt asjaomases liikmesriigis kehtivast õiguslikust olukorras olla keeruline kindlaks teha või see võib olla üksnes ajutine (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-404/16, p-d 27 ja 28; otsus asjas nr 9(16)
C-127/18, p 19; otsus asjas nr C-246/16, p 17). Hinna mittetasumine ei ennista poolte algset olukorda. Kui hinna täielik või osaline mittetasumine toimub ilma, et leping oleks üles öeldud või tühistatud, jääb kokkulepitud hinna eest vastutavaks ostja, ja müüjale jääb endiselt õigus saada tasu, mida ta võib välja nõuda kohtus. Kuna ei saa välistada võimalust, et selline võlg jääbki tasumata, oli liidu seadusandja eesmärk jätta iga liikmesriigi otsustada, kas ostuhinna mittetasumine annab õiguse vähendada maksustatavat väärtust vastavalt tema kehtestatud tingimustele, või ei ole selline vähendamine lubatud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-404/16, p-d 29 ja 30; otsus asjas nr C-246/16, p 16). Käibemaksudirektiivi art 90 lg-s 1 kasutatud terminid tühistamine, taganemine ja ülesütlemine on mõeldud olukordadeks, kus pärast tagasiulatuvat tühistamist või tulevikku suunatud ülesütlemist võlgniku kohustus oma võlg tasuda kas lõpeb täielikult või peatub lõplikult kindlaks määratud tasemel koos kõikide tagajärgedega, mis sellega võlausaldajale kaasnevad (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-404/16, p 31). 13.2 Erandi tegemine peab olema põhjendatud, et liikmesriikide rakendusmeetmed ei nurjaks maksude ühtlustamise eesmärki. Direktiiviga ei saa lubada liikmesriikidel lihtsalt välistada käibemaksuga maksustatava summa vähendamist, kui tasu on jäetud maksmata (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-127/18, p 20). Kuigi on oluline, et liikmesriigid saaksid tõrjuda ebakindlust, kas tasu jäetakse maksmata või kas maksmata jätmine on lõplik, ei saa erandi tegemise võimalus minna sellest ebakindlusest kaugemale (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-127/18, p 21; otsus asjas nr C-246/16, p 22). Kui möönda, et liikmesriikidel on võimalik käibemaksuga maksustatava summa vähendamist täielikult välistada, läheb see vastuollu neutraalse käibemaksu põhimõttega (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-127/18, p 22; otsus asjas nr C-246/16, p 23). Meetmed, millega hoitakse ära maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist, võivad üldjuhul kalduda käibemaksuga maksustatava väärtuse järgimisest kõrvale üksnes piirides, mis on rangelt vajalik selle konkreetse eesmärgi saavutamiseks (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-404/16, p 43; otsus asjas nr C-127/18, p 26). 13.3 Kohus ei nõustu kaebajaga, et käibemaksudirektiivi art 90 lg 2 on otsekohaldatav. Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2010. a otsuses nr 3-3-1-36-10 leiti, et Euroopa Liidu direktiiv on otsekohaldatav, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) direktiiv pole tähtajaks üle võetud või on valesti ühtlustatud; 2) direktiiv on sisult piisavalt selge, tingimusteta, täpselt määratletud, ei vaja siseriiklikult konkretiseerimist; 3) direktiiv annab liikmesriigi kodanikele õigusi, mille kohustatud pooleks on liikmesriik, kes pole direktiivi õigeaegselt üle võtnud. Käibemaksudirektiiv on Eesti seadusandluses õigesti ja tähtaegselt üle võetud. Direktiiv vajab ka siseriiklikku konkretiseerimist. Samas, isegi juhul, kui lähtuda eeldusest, et käibemaksudirektiivi artikkel 90 lg 1 on selgelt sõnastatud, on lõikes 2 jäetud liikmesriigile võimalus teha erand. Eesti ei ole siseriiklikult kehtestanud käibemaksudirektiivi artikkel 90 lg 1 kohast õigust, ehk on teinud lõikes 2 nimetatud erandi, st ei ole võimaldanud maksustatavat käivet täieliku või osalise mittetasumise korral vähendada. Seega puudub kaebajal õigus maksustatavat käivet vähendada ning maksuhaldur on kaebaja sellekohase taotluse jätnud õigesti rahuldamata.
14.Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.1.2.2.1 ja maksuotsuse punktis 2.1.2.2 seadnud kahtluse alla 185 535 kg gaasikontsentraadi (RKÕ) müügi SIA-le G-Logistic. Kaebaja on seisukohal, et müüs arvete nr 22-27 alusel SIA-le G-Logistic edasi 178 000 liitrit gaasikontsentraati (RKÕ) ja tootest toodetud 79 515 kg parafiini. Kohus leiab, et toote võõrandamine ja sellest parafiini tootmine ei ole tõendatud. 14.1 Kaebaja on esitanud maksuhaldurile kauba veo kohta CMR-id, mis on koostatud juunis 2017. Kauba kohta on arved koostatud mais 2017. Maksutoimikus on kaebaja juhatuse liikme ekiri raamatupidajale (MTA lisa 104) 05.06.2017, milles kaebaja palub koostada kauba kohta tagant järele arved mai 2017 kuupäevadega. Seega ei olnud 05.06.217, mil teostatu riiklikku järelevalvet, arveid veel olemas. Kohus loeb usutavaks, et arvete tagant järele vormistamine peale RJV alustamist viitab kaebaja soovile leida usutav selgitus asjaolule, et 05.06.2017 tuvastati RJV käigus kauba puudujääk kokku 268 851 kg. Oluline on muu hulgas ka asjaolu, et arvete ja CMR10(16)
ide võrdlusest nähtub, et SIA-le G-Logistic on tarnitud kaupa 39 150 euro väärtuses vähem, kui on kajastatud arvetel ning mis on tasutud. Arvete alusel müüdi 268 000 liitrit ning CMR-ide alusel vaid 210 000 liirit. SIA G-Logistic esindaja küll kinnitas, et tegi nimetatud summa osas ettemaksu, kuid kaupa reaalselt rohkem ei tarnitud. Kaebaja tagastas enam tasutud summa 20.02.2018 10.05.2018. Kohus nõustub, et asjaolu, et kauba eest on tasutud ning et SIA G-Logistic esindaja kinnitab tehingu tegemist ei tähenda iseenesest, et tehing on tehtud. Maksupettuste puhul on tavapärane, et näilike tehingute puhul arved tasutakse ning tehingu mõlemad pooled kinnitavad tehingu toimumist. Samas on oluline, et maksuhaldur tuvastas 05.06.2017 kauba puudujäägi 268 851 kg. Seega, kui SIA-le G-Logistic ka oleks müüdud kaupa CMR-idel näidatud mahus, ei ole kaebaja esitanud ühtegi selgitust, milleks kasutati 05.06.2017 seisuga kaupa kokku 58 851 liitrit (268 851-210 000). Siinjuures on ka oluline, et maksumenetluses on tuvastatud, et SIA GLogistic juhatuse liige äriühingu majandustegevust tegelikkuses ei juhtinud ning nii juhatuse liige T. P. kui ka volitatud esindaja S. K. on andnud maksumenetluses vastuolulisi ütlusi tehingute toimumise kohta (MTA lisad 153 ja 154) sh kauba väidetavale ostjale üleandmise asjaolude kohta. S. K. väitis ning CMR-id näitavad, et kaup müüdi Scand Oil Trade OÜ-le Orge naftabaasi territooriumil ning kaupa mahutites ei hoiustatud. Kauba üleandmine toimus autist autosse ( MTA lisa 153). T. P. selgitas aga, et kauba üleandmine toimus ka NCC laos Seega on isikute ütlustes, kes väidetavalt esindasid SIA-t G-Logistic tehingute detailide osas olulised vastuolud, mis omakorda viitab sellele, et isikud ei ole tehingute tegemisel ise osalenud, vaid saanud teavet tehingute kohta mõnelt teiselt isikult. Kohus nõustub, et eelpool toodud asjaolud kogumis viitavad pigem asjaolule, et tehinguid ei toimunud. Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. 14.2 Kohus nõustub, et maksumenetluses kogutud teave viitab asjaolule, et kauba transporti SIAle G-Logistc ei ole toimunud. Kohus nõustub kontrollakti punktis 1.1.2.2.1 d) ja maksuotsuse punktis 3.5 toodud põhjenduste ja analüüsiga ega korda seda üle. Täiendavalt märgib kohus, et oluline on, et väidetavaks kauba vastuvõtu kohaks märgitud Lätis oleva Orge naftabaas ei ole toimiv kütuse terminal. Asjaolu, et vedusid väidetavalt teostanud autojuhid nimetatud asjaolu ei maininud ega vastavat asjaolu ei mäletanud, viitab sellele, et nad ei ole konkreetses naftabaasis üldse käinud, st kütuste vedu Lätti, Orge naftabaasi ei ole toimunud. Samuti on parafiini veo kohaks märgitud Moe mahutipargi puhul tegemist lagunenud objektiga, mille seisukorra tuvastas maksuhaldur 08.10.2018 vaatluse käigus (MTA lisa nr 180). Samuti selgitas D.S., et Moe tankla on suletud ning nii väljast kui ka seest katki ning territooriumil puudus valve (MTA lisa 188). Kohus nõustub, et sellises seisukorras oleva ning ilma igasuguse valveta tankla territooriumil kütuse hoiustamine ei ole eluliselt usutav. Vedusid väidetavalt teostanud isikute selgitused kauba peale laadimise koha kohta on vastuolulised ning viitavad sellele, et veetud ei ole mais 2017 imporditud kaupa. Tõepoolest on piiriületustega tuvastatud, et väidetavale vedajale kuulunud autodega on piiriületusi toimunud, kuid nimetatu ei kinnita eelpool analüüsitud vastuolulise teabe põhjal seda, et veetud on kaebaja poolt näidatud kaupa. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et maksuhaldur on maksumenetluses läbivalt väitnud, et kaebaja esitatud andmete alusel ei ole kaubatarne tuvastatav ja kontrollitav. Dokumentides esinevad vastuolud ja vead on niivõrd olulised, et seavad kahtluse alla tehingute toimumise kaebaja ja SIA G-Logistic vahel. Seega pidi nimetatud asjaolu olema kaebajale teada, kuid kaebaja ei ole vastuolusid maksumenetluses kõrvaldanud. Kaebaja on ka kohtumenetluses jäänud oma seletustes lakooniliseks ning on piirdunud vaid üldsõnaliste etteheidetega. Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. 14.3 Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et parafiini tootmist ei ole toimunud. Kõrge parafiini sisaldus RKÕ-s ei tee RKÕ-st veel automaatselt parafiini. Kaebaja poolt esitatud ekspertarvamus (kaebaja 12.06.2019 menetlusdokumendi lisa ) ei tõenda seda, et tootmismahutis (A7), kus pidi asuma toodetud parafiin asus tegelikkuses raske kütteõli. Raske kütteõli paiknemine mahitus on tuvastatud EKUK 12.06.2017 analüüsiakti nr KT17000175 järgi. Ekspertarvamuse punktist 4 järeldub vaid, et algne toode on ümber töödeldud kõrgema parafiini sisaldusega tooteks, mida on kirjeldatud analüüsiaktis nr KT17000175. Seega kaebaja poolt rakendatud tehnoloogia võis küll võimaldada toota parafiini viisil, mis suurendas gaasikontsentraadis parafiini sisaldust, kuid 11(16)
nimetatu ei tähenda, et kaebaja töötles mais 2017 imporditud toodet. Pole oluline, kui suur on parafiini sisaldus vedelikus, vaid asjaolu, et mahutis ei asunud parafiini vaid raske kütteõli koodiga 2710 19 64. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla EKUK analüüsiaktis toodud soovituslikku kaubakoodi. Kohus nõustub, et maksukontrolli käigus tuvastatud asjaolud kogumis võimaldavad teha järelduse, et parafiini tootmist pole toimunud. 14.4 Kaubale 0% määraga käibemaksu määramiseks peavad olema esitatud asjakohased ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, et ühendusesisene käive on toimunud ja kaup on Eestist välja toimetatud. Kohus nõustub, et maksumenetluses ei ole leidnud tuvastamist kauba edasimüük SIAle G- Logistic ja selle toimetamine Lätti. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebaja on perioodil mai 2017 alusetult kajastanud 0% määraga maksustatavas käibes gaasikontsentraadi (RKÕ) müüki SIA-le G-Logistic kontrollakti punktis 1.1.2.2.1.1 nimetatud arvete alusel. Seega oli seisuga 05.06.2017 puudu 268 851 kg kütust.
15.Kaebaja väidab, et hoidis kaupa ettevõttesiseselt Moe mahutipargis. Kohus leiab, et maksuhaldur on maksumenetluses õigesti tuvastanud, et kauba hoiustamist Moe mahutipargis ei ole toimunud. MTA on oma 05.02.2018 e- kirjas (MTA lisa 119) küsinud kaebajalt teavet augustis 2017 NCC arvestuse kohaselt kaebaja laost 847 508 kg ja septembris-oktoobris 480 000 kg raske kütteõli välja veo kohta. Kaebajal paluti esitada saatelehed. Kaebaja edastas 06.03.2018 dokumendid (MTA lisa 220), mis ei tõendanud aga seda, et mais 2017 imporditud kaupa oleks hoitud Moe mahutipargis. 09.03.2018 on kaebaja e- kirjaga tõepoolest informeerinud MTA-d sellest, et tema laos on seisuga 09.03.2018 875 684 kg, st ca 1 006 521 liitrit gaasikontsentraati (RKÕ), millest ülejäänud kogus kasutati kaebaja enda tarbeks (MTA lisa 123). Nimetatud kinnitus kaebaja väiteid aga ei tõenda, kuna MTA kaebaja poolt väidetud kauba olemasolu ei tuvastanud. Kaebaja ei ole esitanud MTA-le dokumente, mis tõendaksid kauba vedu Moe mahutiparki, ehkki kaebaja on MTA-le väitnud, et autojuhtidel olid veo teostamiseks vajalikud dokumendid olemas. Seega puudusid mistahes dokumentaalsed tõendid kauba liikumise kohta Moe mahutiparki ja sealt tagasi kaebaja või NCC lattu. Vastavat asjaolu ei ole ümber lükanud ka kaebaja, väites kaebuses hoopis, et saatelehtede vormistamine ei ole nõutav. Kohus leiab, et isegi kui jaatada kaebaja seisukoha õigsust, võtab selliselt käituv isik endale põhjendamatu riski, et kahtluste tekkimisel ei ole kaupade vedu nõuetekohaste dokumentide puudumisel võimalik tõendada. Kaebaja väidetav käitumine ei ole eluliselt usutav. Kohus leiab, et kaupade vedu puudutavate dokumentide puudumine koosmõjus asjaoluga, et kaebaja ei maininud 05.06.2017 kaupade vedu Moe mahutiparki, viitab sellele, et vedu tegelikkuses ei toimunud. Kaebaja mainis Moe mahutiparki alles 25.06.2018 kohtumise järgselt, st peale seda, kui kaebaja sai teada, et MTA on seadnud kahtluse alla kauba olemasolu. Samuti on maksuhaldur hinnanud õigesti hinnanud D. S. ütlusi seonduvalt väidetava kütuse veoga Moe mahutiparki. Olukorras, kus isik annab 05.06.2017 ütlusi, selle kohta, et ei tea midagi parafiini tootmisest ning selle veost (MTA lisa 95), kuid korrigeerib oma ütlusi enam, kui aasta hiljem, muudab isiku hilisemad ütlused ebausaldusväärseks. Kuivõrd esmased ütlused 05.06.2017 on võetud 10 päeva pärast viimast väidetavat parafiini tootmist (26.05.2017), ei ole usutav, et isik ei mäleta midagi parafiini tootmisest ega transpordist Moe mahutiparki. Kohus leiab, et maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et Moe mahutipark ning väidetav veok, millega vedusid teostati, ei ole töökorras. Kohus nõustub siinjuures kontrollakti punktides 1.1.2.2.1.3 d) ning f) toodud põhjendustega ega korda neid siinjuures üle. Kaebaja väiteid ei tõenda ka kaebaja poolt maksumenetluse käigus esitatud tankla rekonstrueerimisprojekt (MTA lisa 110). Projekt on koostatud 1999 aastal ega saa kajastada olukorda 2017.aastal. Samuti ei nähtu projektilt mahutite suurused, sh tuletõrjemahuti suurus. Teisi tõendeid kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja pole muu hulgas tõendanud, et tuletõrjemahuti on ümber ehitatud kütuse hoiustamiseks sobivaks mahutiks. Seega on maksumenetluses õigesti tuvastatud, et kauba hoiustamine Moe mahutipargis ei ole tõendatud. Kuivõrd MTA tuvastas, et 29.11.2017 seisuga oli NCC laos gaasikontsentraadi (RKÕ) jääk 0 ning kaebaja laos oli kaupa 169 602 k, siis pidi 1 395 970 kg kütust olema Moe mahutipargis. Maksumenetluses on aga õigesti tuvastatud, et kütust Moe mahutipargis ei asunud ning kaebaja ei ole kaupa nimetatud asukohas hoiustanud. 12(16)
16.Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga selles, et gaasikontsentraadist (RKÕ) ei ole naftatoodete segu tootmist toimunud. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.1.2.2.3.2 d) selgitanud, et puuduvad tõendid selle kohta, et Isotech OÜ 10.08.2017 katseprotokollis nr QAR1017-P081 analüüsitud kaup ja mais 2017 imporditud gaasikontsentraat on omavahel seotud. Proov viidi laborisse, mistõttu ei ole tuvastatav, millisest kaubast proov võeti. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.1.2.2.3.2 b) ja c) viidanud põhjendatult asjaolule, et kaebaja selgitused ja dokumendid väidetud kauba laoliikumise kohta on olnud ajas muutuvad ning puudulikud ning tõendid naftatoodete segu tootmise kohta mais 2017 imporditud kaubast puuduvad hoopis. Laoliikumine ei kajasta kaupade liikumist, mille kohta esitas kaebaja maksuhaldurile saatelehed 597-600, 604 ja 605 naftatoodete segu (Oil Composite) liikumise kohta NCC lattu. Seega ei ole tuvastatav nimetatud saatelehtede alusel veetud toote seos 2017 aasta mais imporditud kütusega. Maksuhalduri järeldus naftatoodete segu mittetootmise kohta ei ole vastuolus asjaoluga, et vastustaja on kinnitanud, et operatsioon 292 oli seotud RKÕ NCC lattu toimetamisega. Maksuhaldur on välja toonud, et nimetatud kaubapartii kohta esitatud katseprotokoll nr QAR1017P0801 ei tõenda, et katseprotokollis kajastatud kaup oli toodetud mais 2017 imporditud gaasikontsentraadist (RKÕ). Seega asjaolu, et saatelehtede nr 582-584 alusel liikus kaup NCC lattu ei ole vastuolus MTA tuvastusega, et nimetatud saatelehtedel kajastatud kaup ei ole mais 2017 imporditud gaasikontsentraat (RKÕ). Asjaolu, et kaebaja aktsiisilaos oli olemas mingi kaup, mida aktsiisilaos tootmiseks kasutada ei tähenda, et see kaup oli ilmtingimata mais 2017 imporditud kaup.
17.Järgnevalt tugineb kaebaja väitele, et gaasikontsentraadist (RKÕ) baasõli tootmine toimus ning vastustaja vastupidised väited ei vasta tõele. 17.1 Kaebaja väidab, et baasõli tootmiseks kasutati 250 000 kg gaasikontsentraati (RKÕ) ja Valgevenest imporditud baasõli. Segamise kohta on raamatupidamise arvestuses tehtud kanne nr 74 ning saadud kauba kohta on Isotech OÜ koostanud 17.02.2018 katseprotokolli nr QAR1718P0201. Kohus nõustub kontrollakti punktis 1.1.2.3 a) toodud järeldusega, et konto nr 41.1 liikumised (milles sisaldub ka kanne 74) (MTA lisa 125) ei tõenda kaebaja väiteid. Maksuhaldur on kaebaja dokumenti ning sellel kajastuvaid kandeid põhjalikult analüüsinud ning toonud välja argumendid, miks ei ta leiab, et laoliikumise kanne ei tõenda toiminguid mais 2017 imporditud kaubaga. Kuna dokumenti on analüüsitud, siis on asjakohatu kaebaja väide, et vastava dokumendiga ei ole maksumenetluses arvestatud. Kohus tõi ka juba varasemalt välja, et kaebaja esitatud andmed laoliikumise kohta on olnud vastuolulised ja ajas muutuvad. Operatsioon 74, mis kajastub konto kaardil 41.1, ei sisalda ka üldse kaupade segamise protsessi, vaid kajastab üksnes RKÕ liikumist. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, kui palju kasutati tootmises baasõli ja kui suur oli valmistoodangu kogus. Seega ei tõenda ainuüksi konto kaardil kajastatud operatsioon 74 kaebaja väidet, et gaasikontsentraati (RKÕ) kasutades toimus baasõli tootmine. Kaebaja nõuetekohaseid dokumente baasõli tootmise kohta ei esitanud ning seega jäävad kaebaja väited baasõli tootmise kohta vastuoluliseks. Kaebaja on ka kaebuses jäänud oma vastuväidetes üldsõnaliselt ega ole oma väiteid täiendavalt tõendanud. 17.2 Kaebaja leiab, et tõendatud ei ole vastustaja väide, et NCC aktsiisilaos kasutati RKÕ tootmiseks Valgevenest 19.01.2018 ja 22.01.2018 imporditud baasõli/mineraalõli, ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole kohtule täiendavaid tõendeid esitanud ning kaebaja väited on samad, mis esitati juba eriarvamises. Nimetatud vastuväitele on maksuhaldur maksuotsuse punktis 3.10.2 vastanud. Kohus nõustub maksuotsuses tooduga ega korda seda üle. 17.3 Baasõli veosaatelehtede kohaselt oli perioodil 23.02.2018-04.04.2018 NCC aktsiisilattu veetud 250 000 liitrit kaupa. Kogus kilogrammides saatelehtedel puudus. Kaebaja märgib, et NCC laoarvestuses ei ole baasõli kogust kajastatud valesti, sest NCC lähtub laoarvestuses välitemperatuurist lähtuvast tegelikust tihedusest. Puudub vaidlus, et NCC peab laoarvestust kilogrammide alusel ning tihedus mõõdetakse 15 kraadi juures. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3.10.4 esitanud tabeli kujul usutava analüüsi, millest tulenevalt maksuhaldur leiab, et kuna 13(16)
puuduvad tõendid, et baasõli tihedus oli suurem kui 1000, siis ei saanud NCC laoarvestusse kantud kaup olla baasõli, mis oli kajastatud Isotech OÜ katseprotokollis (974,3 kg/m3) ja Saybolt Eesti AS katseprotokollis (979,3 kg/m3). Seega on vastustaja usutavalt põhjendanud, miks NCC laoarvestuses esitatud andmed ei ole õiged. 17.4 Kohus nõustub, et arvestades kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis, ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide gaasikontsentraadist (RKÕ) baasõli tootmise kohta.
18.Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja väited gaasikontsentraadi (RKÕ) ladude vahelise liikumise kohta ei ole usutavad. Maksuhaldur on kaebaja poolt esitatud kaupade liikumised ladude vahel toonud välja kontrollakti punktis 1.1.2.2.5.2 näidatud tabelis. Samuti on maksuhaldur kaebaja väiteid põhjalikult analüüsinud. Kohus nõustub kontrollaktis ning maksuotsuse punktis 3.11 toodud analüüsiga ning ei korda seda üle. Kaebaja väited kauba modifitseerimise ja soojendamise kohta seonduvad kauba väidetava toimetamisega Moe mahutiparki. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et kauba toimetamine Moe mahutiparki ei ole usutav. Maksuhaldur on põhjendatult seadnud kahtluse alla, et NCC lattu tuli kaebaja 09.03.2018 selgituste kohaselt sisse 665 674 kg RKÕ-d. Saatelehtede kohaselt on viidatud kaup peale laaditud kaebaja laos, kus reaalselt ei olnud võimalik sellist kogust kütust ladustada (kontrollakti p 1.1.2.2.4.2 c)). Kauba paigutamine ühest laost teise on lubatud tegevus ning sellele ei ole vastustaja vastu vaielnud. Küll aga on vastustaja põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et kauba pidev liikumine kaebaja poolt näidatud kogustes erinevate ladude vahel peab olema põhjendatud.
19.Kaebaja leiab, et tõendamata on vastustaja väide, et gaasikontsentraadi (RKÕ) kütmiseks kasutamine ei ole tõendatud. Kaebaja on maksumenetluses tõepoolest väitnud, et kasutas gaasikontsentraati kütmiseks. Kaebaja on 21.05.2018 (MTA lisa 100) väitnud, et kasutas suurema osa nimetatud kuupäeva seisuga puudu olevast 400 000 tonnist gaasikontsentraadist (RKÕ) oma kateldes kütmiseks. Sama on kaebaja väitnud ka oma hilisemates seletustes. MTA on kontrollakti punktis 1.1.2.2.6.2 toonud välja mitmed vastuolud kaebaja ütluste ja esitatud dokumentide vahel. Muu hulgas on omavahel vastuolus kaebaja väited kuu keskmise kütuse kulu osas. Kaebaja on väitnud, et kasutas kütmiseks ca 11 kuu jookasul ca 321 000 liitrit kütust. Samas kandis kaebaja raamatupidamises 31.12.2017 ja 31.03.2018 maha üksnes 28 000 liitrit kütust, st kaebaja väidete kohaselt ühe kuu keskmise kütuse kulu määras. Ka kaebaja 2017 majandusaasta aruanne (MTA lisa 181) ei näita kütuse kulu kaebaja poolt väidetavas määras. Keskkonnaametile esitatud 2017 aruande kohaselt (MTA lisa 133) on kateldes kasutatud vaid 22 096 liitrit diislikütust. Samuti on maksuhaldur seadnud kontrollaktis põhjendatult kahtluse alla kaebaja poolt väidetava kütuse kasutusviisi majandusliku otstarbekuse. Kütuse suur küttekulu võis küll olla tingitud kütuse omadustest, kuid kütuse sellisel viisil kasutamine ei pruugi olla majanduslikult otstarbekas ja mõistlik. Kaebajal on õigus selles, et gaasikontsentraadi (RKÕ) kateldes kütmiseks kasutamise võimalikkust ei ole kahtluse alla seatud. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi konkreetset tõendit, et ta kasutas kateldes kütmiseks üle 300 tonni kütust. Kaebaja küll väidab, et MTA poolt algatatud oil composite kasutamisega seotud maksumenetlus mõjutas kütuse kasutamist kütmiseks, kuid ta ei ole oma väiteid põhjendanud. Maksuhaldur vabastas kauba tõkendite alt 20.06.2017, st ei mõjutanud enam gaasikontsentraadi (RKÕ) kasutamise võimalusi kaebaja poolt. Maksuhaldur kinnitab, et kaebaja on esitanud maksumenetluses andmed katelde asukoha kohta. Nimetatu ei tõenda aga väidet, et kaebaja kasutas nimetatud kateldes kütmiseks üle 300 tonni kütust. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus maksuhalduriga, et maksumenetluses ei leidnud tõendamist, et mais 2017 imporditud gaasikontsentraat (RKÕ) oleks kasutatud omatarbeks katlaruumides kütmiseks.
20.Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuivõrd maksumenetluses ei leidnud tuvastamist mais 2017 imporditud gaasikontsentraadi (RKÕ) kasutamine kaebaja poolt näidatud viisil, siis on kaup edasi müüdud tundmatule kolmandale isikule. Maksuhaldur on oma seisukohta veenvalt põhjendanud nii maksuotsuses kui ka kontrollaktis. Ostja isikut maksumenetluses tuvastada ei õnnestunud, v.a 100 900 lg müük Scand Oil Trade OÜ-le. Ülejäänud kütuse osas on maksuhaldur põhjendatult 14(16)
leidnud, et ostjaks on tundmatu kolmas isik. Kaebaja väidetele seonduvalt kaebaja laoliikumise kontol 41.1 sisalduvate andmete õigsusega ning NCC ladudes tuvastatud kaubaga on kohus vastanud käesoleva otsuse eelmistes alapunktides.
21.Eeltoodut kokku võttes on õige maksuhalduri seisukoht, et kaebaja on perioodil mai 2017 alusetult kajastanud 0% määraga maksustatavas käibes gaasikontsentraadi (RKÕ) müüki SIA-le G-Locistic kontrollakti punktis 1.1.2.2.1.1 nimetatud arvete alusel ning jätnud perioodil juuni, november jätnud kajastamata 20% määraga maksustatavas käibes gaasikontsentraadi (RKÕ) edasimüügi summas 613 127,93 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et kaupade ühendusesisest võõrandamist KMS § 15 lg 3 p 2 järgi pole toimunud, seega pole toimunud ka ühendusesisest käivet KMS § 7 lg 1 p 1 tähenduses. Kuna kontrolli käigus ei leidnud tuvastamist kauba müük 0% käibemaksu määraga ja kauba toimetamine Eestist välja ei leidnud tõendamist, kuid tuvastatud on, et kaup liikus kaebaja laost välja ning selle eest on tasutud, on mais 2017 vormistatud müük SIAle G-Logistic maksustatud põhjendatult KMS § 15 lg 1 järgi 20% käibemaksu määraga. Kuna juunis 2017 oli tuvastatud 1 296 721 gaasikontsentraati (RKÕ), millest novembris oli järel vaid 169 000 kg gaasikontsentraati ning 21.05.2018 puudus kaebajal mais 2017 imporditud gaasikontsentraat, siis on maksuhaldur õigesti lugenud nimetatud kauba võõrandatuks. Kuivõrd puuduvad andmed, kellele ja mis hinnaga kaup võõrandati (v.a tehing Scand Oil Trade OÜ-ga), siis leidis maksuhaldur põhjendatult, et kaup on võõrandatud tundmatule kolmandale isikule.
22.Seega on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused.
23.Kuna maksuotsus jääb jõusse, siis hindab kohus järgnevalt, kas põhjendatud on kaebaja taotlus kohustada maksuametit kustutama 10.10.2019 maksuotsusega määratud maksusummalt perioodil 11.02.2019 kuni 31.07.2019 arvestatud intressid mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. 23.1 Kaebaja suhtes alustati maksumenetlust 11.05.2018 korralduse alusel. Maksuotsus koostati 10.10.2019, st maksumenetlus kestis 519 päeva. 23.2 Maksuhaldur on mõistliku menetlusajaga seonduvat käsitlenud oma 17.10.2019 otsuses (MTA lisa 2), milles leidis, et perioodi eest 02.07.2019 kuni 11.10.2019 arvestatud intressid tuleb kustutada mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Maksuhaldur leidis, et olukorras, kus menetluses tähtsust omavad tõendid olid kogutud, ei saanud seisukoha kujundamine võtta enam, kui 30 päeva ning maksumenetlus oleks võinud lõppeda 31.07.2019. Seega on maksuhaldur oma seisukohta põhjendnaud. Seega on maksuhaldur kaebaja taotluse intresside kustutamiseks perioodi 02.07.2019 kuni 31.07.2019 osas rahuldanud juba enne kohtusse pöördumist. 23.3 Kohus nõudis kohtumenetluses vastustajalt välja maksumenetluse logiraamatu. Analüüsides nimetatud logiraamatut ei tuvastanud kohus maksuaudiitori tegevuses kaebaja poolt viidatud perioodi osas põhjendamatut viivitamist, v.a viivitamine 02.07.2019 kuni 31.07.2019. Maksuhaldur on viidatud perioodil kogunud aktiivselt teavet kolmandatelt isikutelt ning koostanud kontrollakti projekti. Kaebaja on nimetatud dokumendiga tutvunud ning ei ole samuti välja toonud ühtegi konkreetset etteheidet. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja taotlus kohustada maksuhaldurit kustutama intressid perioodi eest, mis ei ole hõlmatud 17.10.2019 otsuses toodud perioodiga ei ole põhjendatud.
24.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 15(16)
Tiia Nurm kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.