Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
29. september 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1605
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot seoses telefonikõnede mittevõimaldamisega 2021. a veebruaris
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. septembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. septembri 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-1605.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. septembri 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-1605 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 17.02.2021 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot selle eest, et tal ei võimaldatud 11.02.2021 ja 17.02.2021 helistada advokaadile ning 15.02.2021 ja 17.02.2021 eranumbritele.
2.Tallinna Vangla jättis 19.04.2021 vastusega nr 5-37/21/23-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et taotleja ei ole esitanud 15.02.2021 ja 17.02.2021 avaldusi helistamiseks. 11.02.2021 avaldas taotleja soovi helistada advokaat AP-le, kuid nimetatud isik ei ole taotleja advokaat. Seega ei ole taotleja erakõned ja kõned advokaadile jäänud toimumata vangla tegevuse tõttu.
3-21-1605
3.X esitas 21.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot seoses telefonikõnede mittevõimaldamisega veebruaris 2021 (haldusasi nr 3-21-839). Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kaebuse käiguta ning andis riigilõivu tasumiseks tähtaja. Halduskohus leidis, et kaebaja menetluses osalemine ei ole edukas. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 13.05.2021 määrusega kaebaja määruskaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu (HKMS § 207 lg 2 ja § 187 lg 3). Kuna kaebaja riigilõivu ei tasunud, tagastas Tallinna Halduskohus 31.05.2021 määrusega kaebuse. Määrus jõustus 22.06.2021.
4.Tallinna Halduskohtus registreeriti 15.07.2021 X kaebus (kaebusel kuupäev 13.07.2021) Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot seoses telefonikõnede mittevõimaldamisega 2021. a veebruaris. Kaebusele oli lisatud Tallinna Vangla 19.04.2021 vastus nr 5-37/21/23-2. Kaebaja soovis kahju hüvitamist selle eest, et tal ei võimaldatud 11.02.2021 ja 17.02.2021 helistada advokaadile ning 15.02.2021 ja 17.02.2021 helistada eranumbritele. Kaebaja esitas kaebuse lisadena 10.02.2021 taotluse telefoni kasutamiseks 11.02.2021 kell 11.00, et helistada advokaat AP-le; 14.02.2021 taotluse helistamiseks (erakõned) 15.02.2021 kell 10.00; 16.02.2021 taotluse helistamiseks 17.02.2021 eranumbritele ja advokaat MP-le 17.02.2021 kell 10.00.
5.Tallinna Vangla selgitas 26.07.2021 vastuses kohtunõudele, et inspektor-kontaktisikult 23.03.2021 laekunud info kohaselt ei esitanud kaebaja 15.02.2021 ja 17.02.2021 helistamiseks avaldust, 11.02.2021 soovis kaebaja helistada, kuid mitte oma advokaadile. Inspektorkontaktisik ei osanud vangla 19.04.2021 vastusest ja kaebaja esitatud taotlustest tulenevat ebakõla selgitada. On võimalik, et andmed jõudsid arhiivi suure töökoormuse ja töökorralduse muutumise tõttu viivitusega. Helistamist korraldanud valvur ei osanud samuti selgitada, miks jäid kaebajal 15.02.2021 ja 17.02.2021 soovitud telefonikõned tegemata; ametnik järeldas, et 17.02.2021 avaldus jõudis temani ilmselt alles 18.02.2021, sest kellaaeg on avaldusel sama, mis ta soovis helistada 17.02.2021; 15.02.2021 osas on võimalik, et kaebaja ise soovis helistada reedel. 15.02.2021 ja 17.02.2021 videosalvestiste kontrollimisel selgus, et kaebaja kambri juurde ei viidud telefoni, kuid on näha, et 15.02.2021 kaebaja räägib telefonikõnesid teostava ametnikuga. Telefonikõnede andmebaasi kohaselt sai kaebaja 2021. a 6. nädalal helistada 08.02, 09.02 ja 10.02 ning 7. nädalal 18.02. ja 19.02.
6.X leidis 06.09.2021 vastuses Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määrusele, et kaebus on tähtaegne, sest kohus keeldus kaebaja poolt vangla ja kohtu ühise õigusvastase tegevuse tuvastamiseks esitatud kaebuse menetlemisest ja suunas teda uuesti hüvitisnõudega halduskohtusse (haldusasi nr 3-21-1112). Haldusasjas nr 3-21-1112 tehtud määrus jõustus 15.07.2021. Kaebetähtaeg tuleb ennistada seetõttu, et vangla ja kohus on toiminud teadlikult valesti. Kaebaja ei ole eksinud ühegi sätte vastu.
7.Tallinna Halduskohus luges 10.09.2021 määrusega kaebetähtaja ületatuks ja jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetas haldusasja menetluse ning jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata ja poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Kohtu poole tuleb pöörduda 30 päeva jooksul (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2). Seega oleks tulnud kaebus esitada hiljemalt 19.05.2021. Kaebaja esitas kaebuse 13.07.2021, s.o pea kaks kuud pärast kaebetähtaja möödumist. Haldusasjas nr 3-21-839 ja käesolevas asjas on tegemist sama nõudega samal alusel, s.o kahju tekkimise faktilised alused on samad. Kuigi kaebuse tagastamine ei välista võimalust pöörduda sama kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 43 lg 2), tuleb ka uue kaebuse esitamisel järgida seaduses sätestatud kaebetähtaega. Eelneva
2(5)
3-21-1605 sarnase kaebuse ettevalmistav menetlus halduskohtus ei peata kaebetähtaja kulgemist, küll aga võivad olulised menetluslikud minetused olla mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Praegusel juhul on uue kaebuse esitamine tingitud asjaolust, et kohtueelses menetluses haldusasjas nr 3-21-839 on vanglal ja kohtutel jäänud tähelepanuta, et tegelikkuses esitas kaebaja vaidlusalustel kuupäevadel telefoni kasutamiseks taotlusi. Nimetatu aga ei tingi kaebetähtaja ennistamist, kui kaebajal oleks olnud võimalik täiendavad tõendid ja väited, et vangla info väidetava taotluste mitteesitamise kohta on vale, esitada juba algses haldusasjas. Kaebajale pidi vangla eksimus olema teada juba haldusasjas nr 3-21-839 kaebuse esitamisel, kuivõrd vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisel 19.04.2021 väitnud, et kaebaja ei ole 15.02 ja 17.02 helistamiseks taotlusi esitanud. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks sellekohase väite esitanud nimetatud haldusasjas halduskohtule. Kaebuses puudub viide, et vangla väide taotluste esitamata jätmise kohta on ekslik. Tallinna Ringkonnakohtule 12.05.2021 esitatud määruskaebuses on kaebaja kirjutanud, et vangla valetab, et kaebaja ei ole helistamiseks taotlusi esitanud, ja esitanud taotluse tõendite väljanõudmiseks. Eeltoodust nähtub, et kuigi kaebajale pidi vangla eksimus olema teada juba algse kaebuse esitamisel, ei esitanud ta sellekohast väidet halduskohtule. Kaebuse sisustamine on isiku enda ülesanne. Kuigi halduskohtul on selgitamis- ja uurimiskohustus ning kohustus tõlgendada menetlusosalise avaldusi tema eesmärgist lähtuvalt (HKMS § 2 lg 4 ja 5), ei hõlma see kaebuse sisustamist kaebaja eest. Ennekõike pidi faktilisi asjaolusid, kas kaebaja konkreetsel päeval taotles helistamist või mitte, teadma kaebaja ise; ning esitama sellekohaseid selgeid taotluseid ja väiteid ka kohtutele. Kaebaja on ka varasema halduskohtumenetluse kogemusega. Kaebajale olid praeguse kaebuse lisadena esitatud telefoni kasutamise taotluste koopiad kättesaadavad juba enne 24.05.2021. Kaebaja esitas samad koopiad halduskohtule asjas nr 321-1112 koos kaebusega 24.05.2021. Haldusasjas nr 3-21-839 tagastas kohus kaebuse 31.05.2021 määrusega, s.o 7 päeva pärast seda, kui kaebaja esitas seda haldusasja puudutavad uued tõendid teises haldusasjas. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ei olnud telefoni kasutamise taotluse koopiaid võimalik esitada juba haldusasjas nr 3-21-839, sh miks ei olnud võimalik esitada neid enne kaebuse tagastamist koos uue menetlusabi taotlusega või koos määruskaebusega kaebuse tagastamisele. Juba ainuüksi uute tõendite ilmnemisel oleks saanud halduskohus isikut suunata muutunud asjaolude tõttu esitama uut menetlusabi taotlust või asunud neid asjaolusid muul viisil sisuliselt hindama. Ka uute tõendite ilmnemisel pärast kaebetähtaja lõppu tuleb need esitada viivitamatult esimesel võimalusel ning tõendite esitamisega viivitamine on kaebaja enda risk. Haldusasjas nr 3-21-839 kaebuse tagastamisel on halduskohus kaebajale selgitanud, et kaebuse tagastamine ei võta talt õigust uuesti kohtu poole pöörduda Asjaolu, et haldusasjas nr 3-211112 on kohus seda korranud ja selgitanud, et kaebajal on uute tõendite ilmnemisel võimalus uuesti pöörduda kohtu poole või esitada uus kahju hüvitamise taotlus vanglale, ei tähenda, et kaebajal oleks olnud mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks. Kohtute infosüsteemi kohaselt sai kaebaja haldusasjas nr 3-21-839 kaebuse tagastamise määruse (31.05.2021) kätte 04.06.2021 ja määrus jõustus 22.06.2021. Seega pidi kaebajal hiljemalt 04.06.2021 olema teada, et tal ei ole keelatud kohtusse uut kaebust esitada (järgides kaebetähtaega) ja alates 23.06.2021 oli kaebajal seda ka võimalik teha (enne oleks tegu olnud korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 p 3 mõttes). Arvestades HKMS § 71 lg-s 2 nimetatud tähtaega alates 23.06.2021, oleks kaebajal tulnud kaebus esitada hiljemalt 06.07.2021. Kaebaja on kaebuse esitanud aga 13.07.2021 (kohtusse saabunud 15.07.2021) ehk pea nädal aega pärast HKMS § 71 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist. Arvestades eeltoodut, tuleb haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada. 3(5)
3-21-1605
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
X palub 15.09.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määrus.
Vangla ja kohus jätsid haldusasjas nr 3-21-839 teadlikult faktid kõrvale. Kaebaja ei saanud seda takistada, vaid sai teha kaebuse õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-21-1112). Kaebaja peab tõendama kaebuse eset, mitte seda, et vangla väited on valed. Halduskohus sai helistamise taotluste koopiad kätte 24.05.2021, asjad nr 3-21-1112 ja 3-21-839 oleks võinud liita.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Määruskaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määruse tühistamiseks ei ole alust.
11.VangS § 11 lg 8 kohaselt tuleb kinnipeetaval enne hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumist esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Halduskohtusse võib kinnipeetav hüvitamiskaebusega pöörduda siis, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud, jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Tallinna Vangla jättis kaebaja kahjunõude rahuldamata 19.04.2021 vastusega nr 37/21/23-2, mille X sai kätte 20.04.2021. Seega oli kaebajal kohustus esitada halduskohtule kaebus 30 päeva jooksul Tallinna Vangla vastuse kättesaamisest arvates, s.o hiljemalt 20.05.2021. X esitas kaebuse halduskohtule 13.07.2021, järelikult mittetähtaegselt.
12.HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 150 lg 1 järgi on üldjuhul selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.
13.Kaebaja peab mõjuvaks põhjuseks seda, et vangla ja kohus on jätnud faktid teadlikult kõrvale, ning asjaolu, et haldusasjas nr 3-21-1112 suunas halduskohus teda uuesti kahjunõudega kohtu poole pöörduma.
14.Kaebaja on praeguse haldusasja raames esitatud telefoni kasutamise taotlustega tõendanud, et ta on taotlenud helistamist ka vaidlusalustel kuupäevadel (15.02.2021 ja 17.02.2021). Seega on Tallinna Vangla kaebaja kahjunõude lahendamisel 19.04.2021 vastuses ekslikult leidnud, et nimetatud kuupäevadel ei ole kaebaja taotlusi esitanud. Halduskohus on õigesti selgitanud, et asjaolu, kas kaebaja taotles vaidlusalustel kuupäevadel helistamist või mitte, teab kõige paremini kaebaja ise. Kaebaja peab kaebuses tooma esile faktilised asjaolud, neid võimaluse korral tõendama, ning kohus ei saa teha seda kaebaja eest. Kohus saab üksnes tõlgendada kaebaja avaldusi tema eesmärgist lähtuvalt ja abistada tõendite kogumisel, kui on esitatud väide, 4(5)
3-21-1605 mis vajab tõendamist (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). X haldusasjas nr 3-21-839 esitatud kaebuses puudus igasugune viide selle kohta, et tegelikkuses on 15.02.2021 ja 17.02.2021 helistamiseks taotlused vanglale esitatud. Samas on ilmne, et vangla eksimus oli kaebajale teada juba haldusasjas nr 3-21-839 kaebuse esitamisel, sest vangla on 19.04.2021 kahjunõude lahendamisel selgelt väitnud, et kaebaja ei ole 15.02.2021 ja 17.02.2021 helistamiseks taotlust esitanud.
15.Haldusasjas nr 3-21-839 esitatud kaebus tagastati halduskohtu 31.05.2021 määrusega. Koopiad telefoni kasutamise taotlustest pidid aga kaebajale kättesaadavad olema juba enne 24.05.2021, sest samad tõendid esitas kaebaja halduskohtule koos 24.05.2021 kaebusega asjas nr 3-21-1112. Seega olid kaebajal koopiad telefoni kasutamise taotlustest olemas juba vähemalt seitse päeva enne haldusasjas nr 3-21-839 kaebuse tagastamist. Kaebaja ei ole sellele määruskaebuses vastuväiteid esitanud ega toonud esile ühtegi põhjust, miks tal ei olnud võimalik esitada koopiaid telefoni kasutamise taotlustest algses haldusasjas nr 3-21-839, s.o enne kaebuse tagastamist 31.05.2021 või hiljemalt koos määruskaebusega halduskohtu 31.05.2021 määruse peale. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kui kaebaja oleks seda teinud, oleks kohus saanud ilmnenud uusi asjaolusid ka sisuliselt hinnata. Tõendite esitamisega viivitamine on kaebaja enda risk. Kuigi kohtupraktika kohaselt võib teatud tingimustel tulla tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitingimustes, on kaebajal kohtute infosüsteemist nähtuvalt varasema halduskohtumenetluse kogemus ning ta on esitanud kohtutele arvestataval hulgal kaebusi, avaldusi ja määruskaebuseid. Kaebajale pidi olema teada, et faktilised asjaolud, väited ja taotlused tuleb esitada mõistliku aja jooksul kohtumenetluse kestel.
16.Kuigi haldusasjas nr 3-21-1112 on kaebajale kaebuse tagastamisel selgitatud, et uute asjaolude ilmnemisel on kaebajal õigus uuesti kohtusse pöörduda või esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale, ei tekita see viide mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks, sest Tallinna Halduskohtu 25.06.2021 määruse tegemise ajaks oli mõistlik aeg haldusasjas nr 3-21-839 uute tõendite esitamiseks juba möödunud. Asjaolusid arvesse võttes on kaebuse esitamisega viivitamine praegusel juhul kaebaja enda hooletus.
17.Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kaebaja ei ole esile toonud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks, lõpetas halduskohus haldusasja menetluse õigesti HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.