X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.04.2021 otsuse nr 7002110021-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (Nigeeria Liitvabariigi kodanik, sündinud xx xx xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Grete Raidma
Asja läbivaatamise vorm
02.09.2021 kinnisel kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti 21.04.2021 otsus nr 7002110021-1 õigusvastaseks osas, milles korduva rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise õiguslike alustena on märgitud VRKS § 21 lg 1 punkt 4, § 24 lg 3 ja § 21 lg 2.
3.Tühistamis- ja kohustamisnõudes jääb kaebus rahuldamata.
4.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X kasuks välja riigilõiv 15 eurot.
5.Kaebajale antud menetlusabi kulud (riigi õigusabi tasu) jäävad riigi kanda. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (v.a kaebaja kasuks väljamõistetav riigilõiv).
6.Kohtulahendi avalikustamisel avaldada selle resolutsioon ja põhjendava osa, asendades otsuses läbivalt kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.10.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus rahuldab kaebuse osaliselt ning tuvastab PPA 21.04.20211 otsuse õigusvastasuse, kuivõrd selles on kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise alusena kohaldatud vääralt VRKS § 24 lg-t 3, § 21 lg 1 punkti 4 ja § 21 lg-t 2. Kohus siiski ei tühista PPA 21.04.2021 otsust, kuna kaebaja korduva taotluse tagasilükkamine on õiguspärane (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 punkt 1).
13.Kohus peab esmalt oluliseks selgitada vaidlusaluste sätete sisu.
13.1.VRKS § 24 lg 3 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui on tuvastatud, et uusi asjaolusid ei esine, ning taotleja ei ole esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis omavad tähtsust taotleja kvalifitseerimisel rahvusvahelise kaitse saajana. VRKS § 21 lg 1 punkti 4 kohaselt jäetakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata, kui taotlus on korduv ning selle suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 3. VRKS § 21 lg 2 näeb ette, et mh § 21 lg 1 punkti 4 kohaldamisel lõpetatakse rahvusvahelise kaitse menetlus taotluse tagasilükkamise otsusega. Sarnased juhised korduva rahvusvahelise kaitse taotluse kontrollimise ja läbi vaatamata jätmise kohta annavad ka direktiivi 2013/32/EL2 (edaspidi direktiiv 2013/32) art 40 lg 2 ja art 33 lg 2 punkt d. Viidatud direktiivi 2013/32 sätete sõnastuses peavad uued dokumendid või tõendid „aitama kindlaks teha, kas taotlejat on võimalik käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna direktiivi 2011/95/EL3 alusel“ (art 40 lg 2) ning taotlust võib pidada vastuvõetamatuks mh juhul, kui „taotlus on korduv taotlus, mille puhul ei ole tuvastatud ega taotleja poolt esitatud uusi dokumente ega tõendeid seoses selle läbivaatamisega, kas taotlejat on võimalik käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna direktiivi 2011/95/EL alusel“. Seoses mõistega „uued dokumendid või tõendid“ on Euroopa Kohtu otsuses C-921/19 (10.06.2021, LH vs Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid, punkt 50 ning asjas esitatud kohtujuristi arvamus) märgitud, et selle küsimuse analüüs, kas korduv taotlus tugineb uutele dokumentidele või tõenditele, mis aitavad kindlaks teha, kas taotlejat on võimalik käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna direktiivi 2011/95 alusel, peaks piirduma kontrollimisega, kas taotluse põhjendamiseks on esitatud dokumente või tõendeid, mida ei hinnatud varasema taotluse kohta otsuse tegemisel ja millele ei saanud tugineda selles lõplikuks muutunud otsuses. Sarnaselt leiti ka Euroopa Kohtu otsuses C-18/20 (09.09.2021, XY, punkt 37),
Kaebaja 10.05.2021 kaebuse lisa, PPA 03.06.2021 vastuse lisa 7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL, 26. juuni 2013, rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EÜ, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (edaspidi direktiiv 2011/95).
2 (13)
et dokumenti või tõendit tuleb pidada direktiivi 2013/32 artikli 40 lg-te 2 ja 3 tähenduses uueks, kui otsus varasema taotluse kohta on vastu võetud ilma, et see dokument või tõend oleks olnud teada menetlevale ametiasutusele, kes määrab kindlaks taotleja õigusliku seisundi.
13.2.Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et VRKS § 24 lg-t 3 saab kohaldada üksnes juhul, kui korduvas varjupaiga taotluses ei ole esitatud taotleja poolt uusi asjaolusid (väiteid), mis omaksid tähtsust taotleja kvalifitseerimisel rahvusvahelise kaitse saajana (22.12.2016 otsuse nr 3-16-1503 punkt 12; 29.12.2016 otsuse nr 3-16-1843 punkt 13). Lisaks selgitas Tallinna Ringkonnakohus eelviidatud otsuste punktides 14 järgmist: „Kehtiv seadus ei võimalda tõlgendust, et esimese korduva taotluse, milles on esitatud uusi asjaolusid, kuid mida sai esitada varem, saaks PPA jätta sisuliselt menetlemata. Seda tuleb menetleda üldises korras (VRKS § 18) juhul, kui: a) uusi asjaolusid või dokumente ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel eelmise menetluse käigus esitada või tõendada, ja b) mis olulisel määral suurendavad tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastava isikuna (VRKS § 24 lg 2). Kui tingimused a ja b ei ole täidetud, st, kui uusi asjaolusid sai esile tuua eelmises menetluses ja need on perspektiivitud, siis tuleb eelmine rahvusvahelise kaitse menetlus ikkagi uuendada vastavalt VRKS § 24 lg-le 1,4 seejuures on VRKS § 24 lg 1 erinormiks HMS § 44 lg 1 punkti 2 suhtes. Sellises olukorras ei sätesta VRKS taotluse läbi vaatamata jätmise alust. VRKS lubab sellise taotluse lugeda selgelt põhjendamatuks (VRKS § 201 punkt 5) ja tagasi lükata (sisuliselt rahuldamata jätta) kiirmenetluses (VRKS § 202) VRKS § 20 lg 2 alusel. /.../“.
13.3.Asjakohased on ka kaebaja esindaja poolt halduskohtu 02.09.2021 istungil esile toodud põhjendused VRKS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast, kus käsitleti VRKS § 24 muudatusi: „Seega, kui taotleja esitab küll uusi tõendeid või menetlev ametiasutus tuvastab uusi asjaolusid, kuid taotleja oleks võinud tõendid takistusteta esitada või selgitused või teabe anda ka eelmise taotluse menetlemise ajal, siis kohaldub VRKS-i § 24 lõige 1 – uusi tõendeid on esitatud ning taotlus vaadatakse läbi eelmise taotluse raames. Sellisel juhul võib kohaldada ka kiirmenetlust, kui selle kohaldamisel on võimalik tagada, et sellised asjaolud, mis võivad isiku rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerumisel tähtsust omada, selgitatakse kindlasti välja (VRKS-i § 20 lõige 1). Kui on esitatud uusi tõendeid või tuvastatud uusi asjaolusid ning lisaks on tuvastatud, et taotleja ei saanud tõendeid või selgitusi temast mitteolenevatel põhjustel varem esitada, kuid kõnealused asjaolud või tõendid ei suurenda üldse või suurendavad vähe tõenäosust, et taotleja võiks rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseeruda, siis kohaldub jällegi VRKS-i § 24 lõige 1.5 Kui ei ole esitatud ühtegi uut tõendit ega tuvastatud ühtegi uut asjaolu, siis kohaldub VRKS-i § 24 lõige 3 ehk taotlus jäetakse sisuliselt läbi vaatamata (artikli 40 lõige 5).“
13.4.Eelnevast nähtub kokkuvõtlikult, et VRKS § 24 lg 3 kohaldamisel on korduvas taotluses uute asjaolude, dokumentide ja tõendite esinemisel oluline hinnata seda, kas need uued asjaolud, dokumendid ja tõendid omavad tähtsust ehk kas need aitavad kindlaks teha, kas taotlejat on võimalik käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna. Seega uus informatsioon peaks olema seotud võimalike tagakiusamise aluste, tagakiusamise tegudega, võimalike saabuvate ohtlike tagajärgedega jne (vt VRKS §-d 4 ja 19). Hinnang, kas uued asjaolud, dokumendid ja/või tõendid annavad korduvale taotlusele perspektiivi, ei ole selles etapis oluline ehk vähegi asjakohaste uute asjaolude, dokumentide või tõendite esitamisel ei saa PPA jätta taotlust VRKS § 24 lg 3 alusel läbi vaatamata. Uute asjaolude, dokumentide ja/või tõendite vähene perspektiiv võib vaid olla aluseks asja läbivaatamisele eelmise rahvusvahelise kaitse
Alla joonitud halduskohtu poolt. Alla joonitud halduskohtu poolt.
3 (13)
menetluse uuendamise korras (VRKS § 24 lg 1 alusel), s.o PPA ei pea taotlust läbi vaatama VRKS §-s 18 sätestatud korras (VRKS § 24 lg 2).
14.VRKS § 24 lg 3 alusel vaidlustatavat otsust tehes tugines PPA järgnevale: 24.03.2021 korduvas taotluses ei esine uusi asjaolusid, mida varem ei oleks olnud juba käsitletud. Taotleja väidetav tagaotsimine Nigeerias oli PPA-le teada juba varasemalt, kuid see asjaolu ei leidnud kinnitust. Varasemas menetluses leidis kinnitust, et taotleja ei ole usaldusväärne isik, sh pole usutav, et taotleja oleks sellise profiiliga Nigeeria opositsioonipoliitik, kellel võiks olla põhjust karta enda suhtes võimuerakonna sihipärast vägivalda ning tõendid ja seletused ei võimalda järeldada tagakiusuohvriks sattumist Nigeeriasse naasmisel. Taotlejale koostatud lahkumisettekirjutus ning sellega kaasnenud illegaalimenetluses antud vastuolulised selgitused kinnitasid veelgi, et taotleja on ebausaldusväärne. Taotleja saabus teadlikult Euroopa Liidu territooriumile siin illegaalselt töötamiseks ja taotles rahvusvahelist kaitset lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. Ka korduva rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiks on vältida lahkumiskohustuse täitmist. Taotleja 13.04.2021 vastuväited ei sisalda midagi sellist, mis ajendaks PPA-d menetlust uuendama (VRKS § 24 lg 1) või taotlust uuesti VRKS §-s 18 sätestatud korras läbi vaatama (VRKS § 24 lg 2). Rahvusvahelise kaitse menetluses on olulised eelkõige isiku enda ütlused, kuid kaebaja on ebausaldusväärne. Ka 13.04.2021 esitatud tõendid sisaldavad endas sama informatsiooni, mis PPA-le juba varem teada oli. Tõendid kui sellised on küll uued, kuna neid ei ole varasemalt esitatud, kuid nende sisu on sama. Taotleja selgitused arreteerimise kohta ning arreteerimiskäsk pole usutavad. Taotleja väitis juba eelmises menetluses arreteerimiskäsu olemasolu ning pole siiani selgelt väljendanud, mis tema arreteerimise aluseks võiks olla. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka 07.01.2021 arreteerimiskäsust. Arreteerimiskäsk on väidetavalt valimistest lähtuva kaebaja kodu ja poe ründamisega seotud sündmuste jätk, kuid kuna neid asjaolusid peeti ebausaldusväärseks, ei saa tõeseks pidada ka uut arreteerimiskäsku, arvestades lisaks väidetavast sündmusest möödunud aega. Taotleja õe kinnituskiri ja ema video kordavad kaebaja poolt juba varem esitatud asjaolusid. Tõendid on tellitud. Lisaks sisaldab õe kinnituskiri vastuolusid. On teada, et Nigeerias on võltsitud dokumentide levik sagedane ning politsei väljastatud dokumendid ei ole usaldusväärsed ja korruptsiooni tõttu on dokumente kerge osta.
15.Kohus leiab, et korduva rahvusvahelise kaitse taotluse sisu kattub suures osas varasema, 05.06.2019 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses esitatud asjaoludega.
15.1.Esimese rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud kaebaja selgitused ja ütlused kaitse taotlemise aluste ja põhjuste kohta olid olulises osas järgmised (vt ka PPA 16.09.2019 otsus6): Oma 05.06.2019 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluses7 märkis kaebaja, et otsib rahvusvahelist kaitset oma kodumaal poliitikuks ja aktivistiks olemise tõttu. Kaebaja tuli lapsega Eestisse puhkama ja ostlema, kuid puhkuse ajal helistati talle Nigeeriast, et opositsioonipartei liikmed panid tema maja ja äri põlema. See juhtus jaanuaris, enne 2019. aasta veebruari üldvalimisi. Kogu kaebaja vara kallal vandaalitseti ning ta kuulutati tagaotsitavaks. Relvastatud bandiidid käivad käesoleva ajani kaebaja kodukandis luuramas, kas kaebaja on naasnud või mitte.
Haldusasjas 3-19-1959 esitatud 18.10.2019 kaebuse lisa. Haldusasjas 3-19-1959 PPA 14.11.2019 vastuse lisa 1.
4 (13)
Koos rahvusvahelise kaitse taotlusega esitatud 05.06.2019 selgituskirjas8 tõi kaebaja lisaks esile, et on apteegiäris tegutsev ärimees. Kui kaebaja 05.01.2019 Eestisse jõudis, läks ta Rootsi kruiisile ning kruiisi ajal helistati Nigeeriast, et kaebaja kontoris ja majas käidi vandaalitsemas. Kõnede abil sai kaebaja teada, et seda tegi grupp opositsiooniparteist. Need isikud kohtlesid vandaalitsemise käigus jõhkralt ka kaebajaga koos elavaid isikuid. Nad nimetasid konkreetselt kaebaja nime ning ütlesid, et asi saab laheneda vaid kaebaja surmaga. Kuna tegemist oli üldvalimiste kampaania ajaga, siis kaebaja pingutused õiguskaitsevahendeid kasutada ebaõnnestusid, kuna võimul olev partei toetas neid vandaale. Pereliikmed ja hõimlased soovitasid kaebajal mitte naasta kuni valimiste lõpuni. Valimised on toimunud ja võimul on opositsioonipartei, mistõttu taotleb kaebaja rahvusvahelist kaitset. Kaebaja ja tema perekonna elu on ohus. PPA poolt 11.07.2019 läbi viidud vestlusel9 rääkis kaebaja, et on massikommunikatsiooni tudeng, poliitiline aktivist, ärimees ja ajakirjanik. Kaebaja kuulub PDP-sse, mis on opositsioonis. Rootsi kruiisil olles sai kaebaja kõne, et tema kodu ja poodi rünnati ning need on põlengus kahjustada saanud. Politsei poole pöördudes ei teinud politsei midagi ning kaebaja pereliikmeid pussitati. Kaebaja auto pandi põlema ja tema majas pussitati inimesi, kuid politsei ei tulnud. Järelikult olid ründajateks valitsuse saadetud poisid, kuna kaebaja kuulub opositsiooni. Nad ütlesid ka, et tapavad kaebaja (vt vestluse protokollis vastus nr 5). Kaebaja on töötanud õpetajana ning ta on kogukonnas populaarne, kuna aitab inimesi. Apteegiäril läks hästi ja seepärast pandi apteek põlema (protokollis vastus nr 26). Kaebaja oli erakonnas noorte liider ja tema kinnistul toimusid kokkusaamised, tal oli parteis kõrge positsioon (protokollis vastus nr 28). Mõned parteiliikmed, kellega kaebaja koos töötas, on nüüd vangis, olles arreteeritud valimispäeval (protokollis vastus nr 34). Kaebaja kinnistul pussitati parteiliikmeid ja noori, mitte kaebaja ema ja venda (protokollis vastus nr 35). Kui kaebaja hakkas poliitikaga aktiivsemalt tegelema, tekkisid probleemid ning ta leidis, et tark on viia oma perekond Egiptusesse elama (protokollis vastus nr 36). Nii kaebaja ema kui ka venda ahistatakse ning neile öeldakse, et kaebaja kavatsetakse tappa (protokollis vastus nr 38). Kaebaja kardab inimesi teisest parteist ning oma elu kaotada (protokolli vastused nr 43, 44). Kaebaja arvamus ja vastuväited rahvusvahelise kaitse menetluses kuulati ära 10.09.2019 vestlusel.10 Kaebaja tõi välja, et Nigeerias arreteeritakse kõik opositsioonipartei liikmed ning ka kaebaja on tahetute nimekirjas. Kaebaja ema ütles, et tema suhtes on välja antud arreteerimisorder, kuid mitte dokumenteeritud kujul (vestluse protokollis vastus nr 5). Jaanuaris 2019 ehk valimiskampaania ajal korraldas kaebaja vend kaebaja kodus koosoleku, mida ründasid vastaspartei liikmed. Toimus kaklus ja paljud inimesed said viga, samuti pandi põlema kaebaja apteek, kuid politsei kohale ei tulnud (protokollis vastus nr 11). Kaebaja elu on ohus tulenevalt poliitilisest seotusest (protokollis vastus nr 14). Kaebaja ei saa minna tagasi sinna, kus teda ähvardatakse ja kus tema elu lõppeks (protokollis vastused nr 12, 13).
15.2.Rahvusvahelise kaitse korduva taotlemise põhjendused olid järgnevad: Kaebaja tõi 24.03.2021 korduvas taotluses11 välja, et on ilmnenud mõned uued faktid, dokumendid ja tõendid. Kaebaja ema on saanud palju ähvardusi politseilt ja valitsuselt seoses kaebaja asukohaga. Nigeeria politsei on pühendunud kaebaja vahistamisele, et teda süüdi mõista. Kätte on toimetatud värsked vahistamismäärused. Kaebaja soovib end päästa Nigeeria võimul oleva valitsuse ja politsei eest.
Haldusasjas 3-19-1959 PPA 14.11.2019 vastuse lisa 4. Vestluse protokoll on haldusasjas 3-19-1959 PPA 14.11.2019 vastuse lisa 16.
Vestluse protokoll on haldusasjas 3-19-1959 PPA 14.11.2019 vastuse lisa 18.
PPA 03.06.2021 vastuse lisa 1 (sh taotluse tõlge).
5 (13)
13.04.2021 andis kaebaja PPA-le üle täiendavaid dokumente12, mh enda selgituskirja. Kaebaja kordas, et tema ema on kaebaja asukohaga seoses seisnud silmitsi mitmete ähvardustega ning peab politsei peamajas iga kahe nädala tagant raporteerima temale antud juhiste järgi. Politsei tahab kaebaja iga hinna eest vahistada. Kaebaja maja ümbruses teostatakse juhuslikku jälgimist. Kohus on väljastanud vahistamismääruse, sest kaebaja ei ilmunud õigel kuupäeval kohtusse. Valitsus kasutab politseid, et maha suruda kõiki opositsioone, mille seas on ka kaebaja. Kaebaja lisas ka vahistamismääruse, oma õe kirjaliku tunnistuse ning video, milles tema ema loeb paberilt inglise keeles ette kaebajaga seotud asjaolusid. Kaebaja õe 25.02.2021 kirjalikus tunnistuses märgitakse, et kaebaja astus 2014. aastal poliitikasse PDP all ning ta valiti 2017. aastal PDP 7. ringkonna noorte juhiks Ijebu Ode kohalikus omavalitsuses, Ogun maakonnas. Noorte juhina korraldas ta koosolekuid oma kodus ja elamukompleksis. Enne 2019. aasta valimisi ründasid tema maja erakonna All Progressive Congress (APC) liikmed, maja pandi põlema, vara hävitati ja teised liikmed jooksid elu eest. Politseisse pöördumisel vastati, et nad annaksid kaebaja välja surnult või elusalt. Politsei on seejärel kontrollinud kaebaja põlenud elukohta, et näha, kas kaebaja on läheduses või mitte. Nigeeria ei ole kaebaja jaoks turvaline poliitiliste kõrilõikajate pärast. Vahistamiskäsk on Nigeeria Oguni maakonna Ülemkohtu poolt välja antud 07.01.2021 Nigeeria politseile ja parandusteenistusele. Sellel on märgitud kaebaja nimi ja aadress ning kuupäev 07.01.2021, mil kaebaja pidi kohtusse ilmuma, kuid ei ilmunud. Süüdistatav kästi viivitamata kohtu ette viia Ijebu-Ode Ülemkohtusse.
15.3.Eelnevast nähtub, et üldises plaanis taotleb kaebaja korduvas taotluses jätkuvalt rahvusvahelist kaitset poliitilise meelsuse alusel ning väidetavaks tagakiusajaks on riik võimul oleva partei APC ja selle kontrolli all oleva politsei kaudu. Kaebaja tugineb selgitustest ja tõenditest nähtuvalt korduvalt sellele, et teda otsitakse seoses PDP liikmeks ja noorte juhiks olemisega; et kaebaja ema küsitletakse seoses tema asukohaga ning tehakse ähvardusi; kaebaja kodukohas käiakse jälgimas ja tema võimalikku naasmist kontrollimas; kaebaja suhtes on välja antud arreteerimisorder ja teda tahetakse vangistada, nagu mitmeid tema tuttavaid PDP-st; kaebaja kodus väidetavalt korraldati poliitilisi koosolekuid ning et 2019. aastal enne valimisi vandaalitseti kaebaja vara kallal; politseist seoses ründega abi ei saadud.
16.Siiski ei nõustu kohus vastustajaga, et kaebaja korduv rahvusvahelise kaitse taotlus ei sisalda üldse uut informatsiooni võrreldes 05.06.2019 taotluse menetluses esitatuga. Kaebaja 24.03.2021 ja 13.04.2021 selgitusi ning esitatud tõendeid koosmõjus hinnates leiab kohus, et korduvas rahvusvahelise kaitse taotluses väidetakse ka uusi asjaolusid ning lisaks on esitatud uusi tõendeid nii varem väidetud asjaolude kui ka uute asjaolude kohta.
16.1.Nimelt kohtu hinnangul, kui kaebaja väidab selliseid jätkuvaid tegevusi nagu tema tagaotsimine ning ema ähvardamine kaebaja tapmisega, samuti ema pidevat kohustust käia kaebaja kohta iga kahe nädala tagant raporteerimas ja ka, et tema suhtes tehti värske vahistamismäärus, siis on tegemist asjaoludega, mida varasemas menetluses ei saadud hinnata. Kui kaebaja tugineks korduvas taotluses uuesti sellele, et teda otsiti 2019. aastal taga ja siis anti ka vahistamismäärus ning ähvardati ema, oleks olukord teine, sest neid asjaolusid on tõesti juba käsitletud. Varasemas menetluses ei saadud aga tulevikku ulatuvalt hinnata, kas ja miks kaebajat edaspidi taga otsitakse, ema ähvardatakse jne.
PPA 03.06.2021 vastuse lisa 5.
6 (13)
16.2.Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul õige ka vastustaja 21.04.2021 otsuses ja kohtumenetluses võetud seisukoht, et kaebaja tõendite sisuks on vaid vana informatsioon. Kohus leiab, et 07.01.2021 arreteerimiskäsk on kahtlemata uus tõend, mis sisaldab ka uut informatsiooni. Kuna arreteerimiskäsk on antud 07.01.2021, siis see ei saanudki olla teada eelmise rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses, mille osas kohtulahendid jõustusid 06.10.2020. Eelmises rahvusvahelise kaitse menetluses väidetud (ilmselt 2019. a välja antud) arreteerimiskäsk ei ole samastatav ligi 2 aastat hiljem väljastatuga. Samuti on uued tõendid nii kaebaja õe kinnituskiri, mis on 25.02.2021 kinnitatud Ülemkohtu poolt, kui ka ema videofail. Õe kinnituskirja ega ema videot polnud eelmise rahvusvahelise kaitse menetluse ajal olemas ning neid pole esimeses menetluses esitatud ega hinnatud. Asjaolu, et nimetatud kahe tõendi sisu on suuremas ulatuses vana informatsioon, ei muuda seda, et tõendid on iseenesest uued.
17.Kaebaja kirjeldatud uued asjaolud ja dokumendid/tõendid omavad VRKS § 24 lg 3 mõttes tähtsust kaebaja kvalifitseerimisel rahvusvahelise kaitse saajana.
17.1.Riigikohus selgitas 01.10.2018 otsuse nr 3-17-1026 punktis 13, et välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamise põhjuseks võib olla välismaalase rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või sotsiaalsesse gruppi kuulumine (VRKS § 4 lg 1, direktiiv 2011/95/EL art 10 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud punktis 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav „isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus“. Nimetatud Riigikohtu selgitused on asjakohased ka olukorras, kus isik esitab korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.
17.2.Kaebaja väited seoses tema jätkuva otsimisega, ema ähvardamisega ning kaebaja vahistamise püüdlustega ja 07.01.2021 arreteerimiskäsk on seotud asjaoludega, mida kaebaja on alati väitnud, et teda kiusatakse poliitilise meelsuse ja tegevuse tõttu taga ning tahetakse süüdistada ja vahistada. Samuti on ema videos kirjeldatu seotud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlemise alustega. Kuigi kaebaja õe 25.02.2021 kinnituskirjas kirjeldatud asjaolud on varasemalt käsitletud, siis omab kinnituskiri uue tõendina tähtsust, sest kui siiani on kaebaja neid asjaolusid kirjeldanud ise ning PPA ega kohtud pole neid usutavaks pidanud, siis tõendi kohaselt kinnitab kaebaja väidetud asjaolusid veel üks isik ja see võib teoreetiliselt kaebaja usaldusväärsust suurendada. Küsimus sellest, kas uued tõendid on usaldusväärsed või tellitud ning kas need ka sisuliselt annavad põhjust kaebaja taotluse osas varasemast erinevat otsust teha, kuulub juba lahendamisele taotluse sisulises menetluses. Uute tõendite vähene perspektiiv (ka ebausaldusväärsuse näol) pole aluseks taotluse läbi vaatamata jätmisele (vt ka Euroopa Kohtu otsus nr C-921/19).
7 (13)
Vastuseks PPA väidetule (03.06.2021 vastus kaebusele), et kõiki asjaolusid arvestades ei kvalifitseeru vahistamiskäsk VRKS mõistes tõendiks, mis olulisel määral suurendaks tõenäosust, et kaebajat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastava isikuna, märgib kohus, et selline põhjendus ei ole kooskõlas VRKS §-ga 24, mille osas on kohus andnud selgitused käesoleva otsuse punktis 13. Asjaolu, kas uus tõend suurendab olulisel määral tõenäosust isikule rahvusvahelise kaitse andmiseks, saab olla aluseks VRKS § 24 lg 2 kohaldamisele, kuid see ei anna õigust jätta korduvat taotlust läbi vaatamata VRKS § 24 lg 3 alusel.
18.Eeltoodud põhjendusi kokku võttes on kohus seisukohal, et PPA 21.04.2021 otsus põhineb ebaõigetel õiguslikel alusel, kuivõrd VRKS § 24 lg 3 (ning ka § 21 lg 1 punkti 4) tingimused ei olnud täidetud ning seega ei saanud kaebaja korduvat rahvusvahelise kaitse taotlust jätta läbi vaatamata ega seda VRKS § 21 lg 2 alusel tagasi lükata.
19.Sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu poolt haldusasjas 3-16-1843 leitule (29.12.2016 otsuse punkt 15) ei saa PPA 21.04.2021 otsuse põhjendustest siiski järeldada, et kaebaja korduvat taotlust ja selles esitatud uusi väiteid koosmõjus uute tõenditega ei oleks sisuliselt hinnatud. Otsuse põhjendustest nähtub, et need tuginevad pigem VRKS § 201 punktile 5, mis sätestab, et taotlus loetakse selgelt põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega või taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ning taotlus on korduv ja selle suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 1.
20.PPA leidis 21.04.2021 otsuses (lk 5) kokkuvõtvalt, et taotleja selgitused ei anna alust veenduda selles, et ta oleks Nigeeria politsei poolt tahetud ning päritoluriigiinfo ei kinnita seda, et Nigeerias kiusatakse taga PDP liikmeid. PPA kontrollis uuesti ka üldist olukorda Nigeerias ning leidis, et kaebajal ei ole Nigeeriasse naasmine takistatud. Kaebaja ei ole oma kodukohas, Oguni osariigis, ohus. Kohus nõustub PPA 21.04.2021 otsuse sisuliste põhjenduste ja järeldustega.
20.1.Haldusasjas 3-19-1959 kinnitasid kohtud, et kaebajat ei saa tema esitatud tõendeid ja selgitusi arvestades pidada üldiselt usaldusväärseks ja leidsid, et päritoluriigi info kontekstis pole usutav, et kaebaja näol oleks tegemist sellise profiiliga opositsioonipoliitikuga, kellel võiks olla põhjust karta enda suhtes võimuerakonna sihipärast vägivalda. Üldine ebausaldusväärsus avaldas mõju ka kaebaja paljasõnaliste väidete hindamisele selles osas, et oma poliitilise tegevuse tõttu on teda ähvardatud päritoluriiki naasmisel tappa ning et tema suhtes on antud vahistamiskäsk. Lisaks esitas kaebaja enda tagakiusu ohu kohta teadvalt ebaõigeid tõendeid, suurendades enda ebausaldusväärsust. Kaebaja esitatud fotod tema väidetavast vennast ja vennanaisest (kaebaja täpsustus halduskohtu 16.12.2019 istungil asjas 3-19-1959) apteegi põlengu ajal ning ka foto väidetavast kaebaja põlenud apteegist olid tegelikult pärit vastavalt 2013. ning 2017. aastast ning need olid avaldatud internetiartiklite juures hoopis seoses muude juhtumitega. On usutav, et kaebaja esitatud foto vaatega tema väidetavasse apteeki on n-ö pildipanga foto, kuna PPA tuvastas sama foto veel vähemalt viiest internetiallikast (vt haldusasjas 3-19-1959 tehtud Tallinna Halduskohtu 19.12.2019 otsuse punkt 24, Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2020 otsuse punktid 8–11). Kaebaja korduv taotlus, mille juurde on esitatud ka uued tõendid, ei muuda eeltoodud järeldusi kaebaja rahvusvahelise kaitse vajaduse puudumise ega tema ebausaldusväärsuse osas, sh on kaebaja ebausaldusväärsus pärast esimest rahvusvahelise kaitse menetlust hoopis suurenenud. Ehkki teoreetiliselt võinuks uued tõendid kaebaja usaldusväärsust kinnitada, siis tegelikkuses need seda ei teinud. Kaebajat ei ole jätkuvalt alust tunnustada pagulasena ega täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg-te 1 ja 3 tähenduses.
8 (13)
20.2.Mis puudutab kaebaja jälgimist, võimalikku arreteerimist ja arreteerimiskäsku, siis leidis PPA 21.04.2021 otsuses põhjendatult, et vastavad selgitused ja arreteerimiskäsk pole usutavad. Sisuliselt nähtub PPA põhjendustest, et esitatud 07.01.2021 arreteerimiskäsku ei saa seostada kaebaja poliitilise tegevusega ja pole usutav tema arreteerimise soov poliitilise tagakiusu eesmärgiga. Kaebaja väitis ka varasemas menetluses vahistamiskäsu olemasolu, kuid seda ei esitanud, ning nüüd, kui on esitatud 07.01.2021 arreteerimiskäsk, ei nähtu sellest samuti, miks kaebaja Nigeerias tahetud on, ja ka kaebaja pole põhjust selgelt väljendanud. Varasemat väidetavat vahistamiskäsku seostas kaebaja selle sündmusega, kui valimiste eel rünnati tema kodu ja poodi, kuid kaebajal puuduvad eelnevaga kokkupuuted, sest ta oli ise juba 2018. aasta oktoobris riigist lahkunud. Lisaks on varasemas menetluses õigustatult ebausaldusväärseks peetud kaebaja selgitusi seoses tema kodu ja poe ründamisega, mh esitas kaebaja pilte, mis tegelikult asjasse ei puutunud. Seega kui 07.01.2021 arreteerimiskäsk on kaebaja väidetava poliitilise tagakiusu jätk, siis ei ole usutav nimetatud arreteerimiskäsu seos kaebaja poliitilise tegevusega, sest juba tema varasemad selgitused poliitikaga seotud rünnetest polnud usutavad ning arreteerimiskäsu andmise ajaks 07.01.2021 oli selle väidetavaks aluseks olnud sündmustest möödunud ca 2 aastat. Samas pole kaebajal vahepealse aja kohta esitada ühtegi politsei, ülekuulamise või tahetud olemisega seotud asjaolu või tõendit. Seega ka ajalist mõõdet arvesse võttes pole arreteerimiskäsu seotus kaebaja väidetava poliitilise tegevusega usutav. Kaebuse punktis 2.4 märkis kaebaja, et asjaolu, et 07.01.2021 arreteerimiskäsust ei nähtu, milles konkreetselt kaebajat süüdistatakse, tuleneb Nigeeria politsei korruptiivsusest ja tegevuse ebaloogilisusest, kuid jätab tähelepanuta, et arreteerimiskäsu andis väidetavalt välja Ülemkohus, mitte Nigeeria politsei. Vastuseks kaebuse punktile 2.5 selgitab kohus, et PPA otsuses ei ole ette heidetud mitte ainult tõendite puudumist ajavahemiku 2019–2021 kohta seoses politsei tegevusega kaebaja tagaotsimisel, vaid et esitatud pole ka vastavaid asjaolusid. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja oli arreteerimiskäsu väljaandmise ajaks üle kahe aasta Nigeeriast eemal olnud ning 07.01.2021 otsiti teda kohtusse ilmumata jätmise tõttu taga, siis isegi, kui vahepealse politsei tegevuse kohta puuduvad tõendid, saanuks kaebaja kasvõi lihtsalt selgitada enda tagaotsimise konkreetsemast (õiguslikku) alust, mille kohta ta enda perelt kuulnud on. Ka halduskohtus 02.09.2021 toimunud kohtuistungil antud selgitused arreteerimiskäsu põhjuste kohta on ebausutavad ja vastuolulised. Kaebaja märkis, et teda süüdistatakse seoses ebaseadusliku rahvakogunemisega Nigeerias aastal 2018 (istungi helisalvestis 11:22:05-11:22:58). Rahvakogunemine ei toimunud mitte ühel päeval, vaid poliitilisi kogunemisi korraldati kaebaja kodus regulaarselt (istungi helisalvestis 11:31:29-11:32:38). Vastuseks kohtu küsimusele, et kui kaebaja oli juba 2018. aastal ametivõimude jälgimise ja uurimise all, siis kuidas ei tehtud talle takistusi Nigeeriast lahkumisel, vastas kaebaja, et probleemid, sh kogunemistega, tekkisid alles siis, kui võimule sai erakond, kes seal on (istungi helisalvestis 11:33:13-11:35:30). Samas tõi PPA istungil asjakohaselt esile, et PDP, kuhu kaebaja kuulus, oli võimul aastatel 1999–2015, ja tekib küsimus, et kui APC oli võimul juba aastast 2015, kuidas siis olid kaebajal probleemid alles aastal 2018 (11:43:05-11:44:46). Kaebaja vastas, et võimule tuleku järel APC üritas esialgu PDP liikmeid, sh kaebajat, enda poolele üle kutsuda, kuid kaebaja keeldus sellest. Seega kaebaja ütlused ei lähe kokku tegeliku poliitilise olukorraga Nigeerias ning kohtule ei ole usutav ka see, et APC üritas aastaid kaebajat enda poole võita, lõpetades tema survestamise alles 2018. aastal ning tekitades siis kaebajale probleeme seoses rahvakogunemiste korraldamisega. Lisaks ei andnud kaebaja mingitki loogilist selgitust sellele, et kui ta 2018. aastal Nigeeriast lahkus, siis teda ei püütud takistada. Pole usutav, et pärast kaebaja väidetavalt pikaaegset ja olulist poliitilist tegevust hakati kaebajat taga otsima ja süüdistama siis, kui ta oli 2018. aasta oktoobris riigist lahkunud ning ta isegi ei osalenud 2019. aasta valimiskampaanias, mis loogiliselt võttes oleks poliitilist karjääri omavale isikule oluline tegevus.
9 (13)
20.3.Samuti ei muuda hinnangut kaebaja rahvusvahelise kaitse vajaduse puudumise ja ebausaldusväärsuse kohta kaebaja õe 25.02.2021 kinnituskiri ega video emast. PPA leidis otsuses põgusalt, et need tõendid on tellitud ning samuti, et perekonna saadetud tõendite osas on teada, et Nigeerias on võltsitud dokumentide levik sagedane. Kohus arvestab halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 158 lg 31 alusel ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavate põhjendustega, et lähedaste ütlused võivad olla kallutatud selleks, et kaebajat aidata. Lisaks on kaebaja varemgi valetõendeid esitanud (fotod esimese rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses) väitega, et tõendeid kogus talle pereliige (vend). Seega kokkuvõtvalt pidas PPA kaebaja õe kinnituskirja ja ema videot ebausaldusväärseks ning eeltoodud põhjendustel nõustub kohus selle järeldusega. Vastuseks kaebusele tuleb märkida, et tõendite nn tellitus tähendab seda, et on usutav, et kaebaja palus enda pereliikmetel koostada sellise sisuga tõendeid, nagu tal rahvusvahelise kaitse menetluses vaja on. Lisaks nõustub kohus, et kaebaja õe kinnituskirjas esineb vastuolu, sest selle kohaselt liitus kaebaja poliitikaga 2014. aastal, kuid varem on taotleja esitanud partei liikmekaardi kehtivusega 2009-2013.13
20.4.Kaebaja leiab, et ta on enda rahvusvahelise kaitse vajaduse osas esitanud kõik võimalikud asjaolud ja tõendid ning kuna tal ei ole rohkem tõendamisvõimalusi, siis tuleks kahtlused lahendada tema kasuks. Tallinna Ringkonnakohus juba selgitas haldusasjas 3-19-1959 tehtud 20.06.2019 otsuse punktis 12, et nimetatud põhimõttest ei tulene menetlejale kohustust eeldada rahvusvahelise kaitse taotleja ütluste õigsust ka olukorras, kui selles esinevad vastuolud või ebakõlad (sh lahknevused usaldusväärsest päritoluriigi teabest), mille kohta isik ei ole andnud rahuldavat selgitust. Kohus nõustub selle seisukohaga ka käesolevas asjas.
20.5.Kohus nõustub ka PPA 21.04.2021 otsuses antud seisukohaga (lk 2, 3. lõik), et kui kaebajat peeti esimese rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses ebausaldusväärseks, siis vastuolud esimese taotluse menetluses antud selgituste ning illegaalimenetluses14 antud selgituste vahel kinnitavad ebausaldusväärsust veelgi. Kohus ei korda PPA otsuses esitatud vastuolusid, vaid nõustub kirjeldatuga HKMS § 165 lg 2 alusel. Kohus vaid märgib, et 21.04.2021 otsuse joonealuses viites nr 9 on ekslikult märgitud, et kaebaja selgitused Rootsis toimunud röövimise kohta asusid illegaalivestluse protokolli lk-l 2, kuivõrd õige on viide lk-le 3. Kaebajal oli võimalus viidatud vastuoludele vastu vaielda, kui PPA esitas talle esialgsed taotluse läbi vaatamata jätmise põhjendused 05.04.2021 kirjaga nr 15.6-8/63-115 ning 13.04.2021 esitatud selgituskirjas kaebaja ka märkis, et võib-olla on intervjueerija kaebaja inglise keele rääkimise tooni või selgituste tõttu temast valesti aru saanud. Sarnaselt selgitas kaebaja 02.09.2021 kohtuistungil, et võib-olla on PPA-l olnud keelelisi raskusi tema mõistmisel (alates 11:35:37). Kaebaja luges istungil ette 21.04.2021 otsuses kirjeldatud vastuolud seoses Rootsi kruiisiga ja märkis, et temast on valesti aru saadud, kuid samas ta ei selgitanud, millest valesti aru saadi ja milline oleks olnud õige arusaam. Kohtule pole usutav, et niivõrd suured lahknevused ütlustes saavad tekkida keeleprobleemi tõttu. Näiteks kui kaebaja ütles 11.07.2019 vestlusel, et ta tuli Eestisse viisa alusel sugulasele külla ja plaanis Nigeeriasse naasta ning ka tagasipiletid olid olemas16, siis 15.10.2020 küsitlusel öeldu, et kaebaja kasutas viisat Aafrikast põgenemiseks, on sellest täiesti erinev põhjendus, mis ei saa olla kuidagi kogemata valesti aru saadud.
Haldusasjas 3-19-1959 kaebaja poolt 16.12.2019 esitatud tõendid. S.o 15.10.2020 lahkumisettekirjutusega seotud menetlus, mille käigus kaebaja andis ütlusi 15.10.2020 (PPA 03.06.2021 vastuse lisa 3).
PPA 03.06.2021 vastuse lisa 4.
11.07.2019 vestluse protokolli lk 2.
10 (13)
Kohus märgib ka, et 11.07.2019 vestlus viidi läbi inglise keele tõlgi osalusel, vestluse lõpus (küsimus 47) on pakutud, kas kaebaja soovib kõik räägitu üle vaadata, ning kaebaja on kõik vestluse protokolli leheküljed allkirjastanud, kinnitades informatsiooni õigsust.17 Illegaalimenetluses 15.10.2020 peetud vestlusel kinnitas kaebaja, et talle sobib küsitleja inglise keele tase (protokollis esimene küsimus, lk 2). Samuti kinnitas kaebaja protokolli lõpus omakäeliselt inglise keeles, et ta saab kõigest protokolli kirjutatust selgelt aru. Kohtu hinnangul kinnitab eelnev, et vastuolud ütlustes ei tekkinud keelebarjääri tõttu, vaid kaebaja ongi ebausaldusväärne, andes erinevates menetlustes erinevaid ütlusi.
20.6.Vaidlustatavas otsuses põhjendati, et kaebaja on asunud rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitama ning ta taotles korduvalt rahvusvahelist kaitset vaid lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. Nimelt esitas kaebaja korduva taotluse alles pärast seda, kui talle oli juba 10.02.2021 väljastatud Nigeeriasse tagasipöördumise tunnistus18 ning tehti reaalseid ettevalmistusi tema deporteerimiseks. Kohtuistungil 02.09.2021 ütles kaebaja, et sai arreteerimiskäsust teada 07.01.2021, kui see emale kätte toimetati ja ema teavitas kaebajat sellest (11:28:36; kohus küsis küll kaebajalt kohtukutsest teadasaamise kohta, kuid kaebaja mõistis küsimust valesti ja rääkis arreteerimiskäsust teadasaamisest). Kohus nõustub PPA seisukohaga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamisest ja lahkumiskohustuse vältimise eesmärgist. Kui kaebajale olid uued asjaolud teada juba 07.01.2021, siis tõsise hirmu korral oleks usutav, et kaebaja taotlenuks korduvalt rahvusvahelist kaitset varem kui 24.03.2021, mil deporteerimine oli pärast 10.02.2021 tagasipöördumise tunnistuse saamist muutunud reaalseks. Arvestades, et tagasipöördumise tunnistuse kehtivusajaks on märgitud kolm kuud, näib loogiline, et kaebaja viivitas selle aja piires korduva taotluse esitamisega, et Eestis viibimise aega lõppkokkuvõttes pikendada, ehkki ka uued tõendid olid tal PPA 13.04.2021 dokumentide üleandmis-vastuvõtu akti kohaselt olemas juba veebruaris 2021.
20.7.Kaebaja 10.02.2021 tagasipöördumise tunnistusse puutuvalt märgib kohus ka seda, et 02.09.2021 istungil selgitas PPA esindaja, et kaebaja päritoluriigilt tagasipöördumise tunnistuse saamine võttis pikalt aega (alates 11:52:29). Ka seda arvestades ei ole kohtu hinnangul usutav, et kaebajat otsitakse praegusel ajal Nigeerias aktiivselt taga ning tahetakse poliitilise seotuse alusel süüdistada ja vangistada, kuna sellisel juhul oleks Nigeeria olnud huvitatud kaebajale võimalikult kiiresti tagasipöördumise tunnistuse väljastamisest.
21.Kokkuvõtvalt PPA otsuse põhjendused vastavad VRKS § 201 punktile 5, kuna selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega, taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ning taotlus on korduv ja selle suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 1. Taotluse õige tagasilükkamise alus on seega VRKS § 20 lg 2.
22.Kohus põhjendas eespool, et kaebaja uued asjaolud ja tõendid ei muuda varasemas rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud järeldusi kaitsevajaduse kohta. Seega on ühtlasi selge, et need asjaolud ja tõendid ei suurenda ka olulisel määral tõenäosust, et kaebajat tuleks rahvusvahelise kaitse saajana tunnustada ning kaebaja suhtes ei pidanud VRKS § 24 lg 2 alusel viima korduva taotluse menetlust läbi VRKS § 18 järgides, vaid seda võis teha kiirmenetluses
(VRKS § 202).
11.07.2019 vestluse protokoll. PPA 03.06.2021 vastuse lisa 3 viimane lk.
11 (13)
23.VRKS ei täpsusta kiirmenetluse korda, kuid § 202 lg-tes 2 ja 3 on sätestatud täiendavad garantiid erivajadustega taotlejatele ja alaealistele. Kaebaja on täisealine ning pole selgunud erivajadusi, mis välistaks asja läbivaatamise kiirmenetluses. Kooskõlas direktiivi 2013/32 preambuli punktiga 20 tuleb siiski ka kiirmenetluses tagada taotluse piisav ja põhjalik läbivaatamine ning taotleja võimalus kasutada põhilisi menetlustagatisi. Kohus leiab, et üldiste menetluslike põhimõtetena tuli PPA-l muu hulgas kaebaja korduvas taotluses nimetatud uute asjaoludega seonduvalt ära kuulata ning korduva taotluse kohta tehtud otsust piisavalt põhjendada. Kaebaja andis kirjalikud selgitused korduva rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuste kohta 24.03.2021 ning samuti 13.04.2021, vastuseks PPA 05.04.2021 „Arvamuse ja vastuväidete võimaldamise“ kirjale. Nimetatud PPA 05.04.2021 kirjas selgitati kaebajale järeldusi tema ebausaldusväärsusest ning anti võimalus korduvat rahvusvahelise kaitse taotlust uute asjaolude, dokumentide ja tõenditega täiendada, millist võimalust kaebaja ka 13.04.2021 kasutas. Lisaks andis kaebaja 13.04.2021 PPA-s kohapeal käies selgitusi uute dokumentide kohta. Seejärel tegi PPA 21.04.2021 otsuse kaebaja korduva taotluse läbi vaatamata jätmise kohta, milles käsitles tema esitatud uusi dokumente. Seega kohtu hinnangul on kaebaja ärakuulamisõigus olnud piisavalt tagatud. Isegi, kui asuda vastupidisele seisukohale, ei selgu ka kaebusest ega kohtumenetlusest asjaolusid, mis jäänuks enne PPA 21.04.2021 otsuse tegemist ära kuulamata ning mis võinuks menetluse tulemust muuta (HMS § 58). Kohus leiab, et kuigi PPA otsus on formaalselt õigusvastane selles märgitud väärate õiguslike aluste tõttu, on otsus siiski ka faktiliselt piisavalt põhjendatud (vt käesoleva otsuse punkt 20 ja selle alapunktid).
24.Kuna nii taotluse läbi vaatamata jätmise kui ka selgelt põhjendamatu taotluse rahuldamata jätmise korral koostatakse taotluse tagasilükkamise otsus, ei too väärale õiguslikule alusele viitamine praegusel juhul kaasa otsuse sisulist ebaõigsust ja tühistamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2016 otsuse nr 3-16-1843 punkt 16). Siiski peab kohus vajalikuks rahuldada kaebuse osaliselt ja tunnistada õigusvastaseks see, et PPA tugines 21.04.2021 otsuses ebaõigetele õiguslikele alustele. Tühistamis- ja kohustamisnõudes jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
25.Kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (10.05.2021 kaebuse lisa 2). Kaebajat esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja, sealjuures on kaebajale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (haldusasi 3-21-949).
26.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalisel rahuldamisel jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 108 lg 61 sätestab, et vastustaja kanda võib jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. HKMS § 118 lg 2 näeb ette, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta.
26.1.Kuigi otsus tehti osaliselt kaebaja kasuks, siis HKMS § 118 lg 2 viimase lause alusel kohus PPA-lt riigi õigusabi tasus seisnevat menetluskulu riigituludesse välja ei mõista.
12 (13)
26.2.Küsimus on vaid riigilõivu väljamõistmises PPA-lt kaebaja kasuks. Kohus leiab, et kuna HKMS § 108 lg 61 sõnastus on lahtine ning haldusakti tühistamata jätmise põhjuseks ei pea ilmtingimata olema just vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendused, on praegusel juhul põhjendatud jätta kaebaja riigilõiv eelnimetatud sätte alusel täielikult vastustaja kanda, kuna PPA otsus oli olulise puudusega ning kaebaja poolt VRKS § 24 lg 3 väärale kohaldamisele tuginemine oli õigustatud. Kuigi kaebaja esindaja ei esitanud enda menetluskulude nimekirjas (riigi õigusabi tasu taotlus) ega sellega koos taotlust riigilõivu väljamõistmiseks, siis ei takista see PPA-lt riigilõivu väljamõistmist (nt Riigikohtu 11.10.2019 otsuse nr 3-15-2232 punkt 14.5).
26.3.Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
27.Kohtulahendi avalikustamisel avalikustada selle resolutsioon ning põhjendav osa, asendades selles kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.