Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

Isik saabus Eestisse 05.01.2019 ja läks seejärel Rootsi kruiisile. Rootsi Kuningriik esitas Eestile 10.05.2019 isiku vastuvõtupalve, mille Eesti rahuldas. X saabus Eestisse 05.06.2019 ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse kohaselt tunneb isik hirmu Nigeeriasse tagasipöördumise ees, sest ta sai pärast Eestisse saabumist teada, et tema vara kallal vandaalitseti ning üldvalimised võitnud erakonnaliikmed käisid teda korduvalt otsimas, ähvardades ta naasmise korral tappa. X kuulub Demokraatlikusse Rahvaparteisse (PDP – People ́s Democratic Party) ja on oma kogukonnas tuntud. PPA 16.09.2019 otsusega nr 7001910161-1 loeti X taotlus Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 kohaselt põhjendamatuks ning lükati VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Taotlus oli esitatud üksnes lahkumiskohustuse vältimiseks (VRKS § 201 p 6). X vaidlustas PPA 16.09.2019 otsuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-19-1959), kaebus jäeti 19.12.2019 otsusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.06.2020 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 06.10.2020, kui Riigikohus keeldus X kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. PPA vormistas 15.10.2020 X koheselt sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052235112, millega kohustas isikut Eesti Vabariigist lahkuma ning kohaldas Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks alates isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast. X esitas 24.03.2021 PPA-le korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse kohaselt ilmnesid uued faktid, dokumendid ja tõendid. Isiku suhtes on kätte toimetatud värsked vahistamismäärused. Eelnevast tulenevalt on X hirm süüdistuse ja vangistuse ees, samuti surmahirm. Isik soovib end päästa Nigeeria valitsuse ja politsei eest. PPA jättis 21.04.2021 otsusega nr 7002110021-1 X taotluse VRKS § 21 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus on korduv ja selle suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 3. Taotluse menetlus lõpetati VRKS § 21 lg 2 alusel selle tagasilükkamisega ning see jäeti sisuliselt läbi vaatamata. X esitas 10.05.2021 kaebuse ning 21.05.2021 kaebuse täienduse Tallinna Halduskohttle (haldusasi nr 3-21-992) PPA 21.04.2021 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus 21.09.2021 rahuldas kaebuse osaliselt ning tuvastas PPA 21.04.20211otsuse õigusvastasuse osas, milles X korduva rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise alusena on kohaldatud vääralt VRKS § 24 lg-t 3, § 21 lg 1 p-i 4 ja § 21 lg-t 2. Kohus ei tühistanud PPA 21.04.2021 otsust, kuna kaebaja korduva taotluse tagasilükkamine on õiguspärane (Haldusmenetluse seaduse § 58, Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). X töötamise õigus lõppes 22.10.2020, kui Riigikohus ei võtnud X kassatsioonikaebus menetlusse. Korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitas X PPA-le 24.03.2021 ning töötamisõigus oleks isikul tekkinud VRKS § 101 lg 1 kohaselt 6 kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates, kui temast sõltumatul põhjusel ei ole tema taotluse kohta jõustunud otsust ehk siis alates 24.09.2021. 23.09.2021 PPA ametnikud kontrollisid lahkumisettekirjutuse järelevalve meetmete raames X elukohta ning tuvastasid, et isik töötab Kuivajõe Farmer OÜ farmis. Tööandja esindaja kinnitas PPA-le, et lõpetab X töösuhte, kuna isikul puudub töötamise õigus Eesti Vabariigis. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning kehtivate reisidokumentide puudumise tõttu ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. PPA peab vajalikuks isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni isiku väljasaatmiseni. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. VSS § 68 p 2 kohaselt esineb välismaalase suhtes põgenemisoht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti

kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. PPA hinnangul esineb ka VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht, mis seisneb selles, et välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Lisaks suurendab PPA hinnangul isikust tulenevat põgenemisohtu asjaolu, et PPA on isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas teinud tagasilükkava otsuse, sest PPA hinnangul on tegemist põhjendamatu taotlusega ning ka korduv rahvusvahelise kaitse taotlus jäi rahuldamata. PPA hinnangul on isik esitanud valeandmeid mõlema rahvusvahelise kaitse taotluste menetlustes. Rahvusvahelise kaitse taotlemisel väitis isik, et alles kruiisireisil olles sai ta teate, et tema valdusi, sh temale kuuluvat apteeki, on rünnatud. Illegaalimenetluse raames väitis isik, et ta taotles viisat selleks, et põgeneda Aafrikast tagakiusamise eest. Sellest saab järeldada, et isik esitas valveandmeid juba viisataotluse esitamisel, kuna viisataotluses esitatud reisieesmärk ei vastanud tegelikkusele ehk isikul polnudki plaani Nigeeriasse tagasi pöörduda. Kohus on kohtuasja nr 3-21-992 menetluse jooksul jõudnud veendumusele, et X ei oota päritoluriigis ees inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärjed ega surmanuhtluse kohaldamine (VSS § 171 lg 1). X tõi enda väidetava poliitilise tagakiusuga seotud asjaolud kohtu ette juba esimese rahvusvahelise kaitse menetluses, millega seotud kohtumenetluses haldusasjas 3-19-1959 nõustuti PPA-ga, et X pole usaldusväärne (sh esitas valetõendeid) ja tal ei ole põhjust karta päritoluriiki naasmist. Praeguses haldusasjas sai X korduva rahvusvahelise kaitse taotluse alusel taaskord enda kartusega seotud asjaolud kohtu ette tuua, sh kohtuistungil, kuid järeldus isiku ebausaldusväärsusest kinnistus veelgi ning kohus leidis ka, et X korduv rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud varjupaigasüsteemi kuritarvitamiseks. Seega kahes kohtuasjas käsitletud asjaolusid ning kaebaja ebausaldusväärsust arvestades ei too X päritoluriiki tagasisaatmine talle kaasa pöördumatult kahjulikke tagajärgi. X ei pea ka edasikaebevõimaluste kasutamiseks ning võimalikes kõrgemate astmete menetlustes osalemiseks viibima Eestis. X on päritoluriigis interneti kasutamise võimalus ning vajadusel saab ta kohtuistungist osa võtta videokonverentsi vahendusel. 23.09.2021 esitas X apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu haldusasja nr 3-21-992 otsusele ning esialgse õiguskaitse taotlust. PPA nõustub Tallinna Halduskohtu poolt antud hinnanguga esialgse õiguskaitse vajaduse osas, kus kohus asus seisukohale, et käimasolevas asjas on vaidlusküsimuseks X esitatud uued kirjalikud tõendid ja video, mille uurimine ei eelda isiku vahetut kohalolekut, seega kohus ei pea põhjendatuks lasta kaebajal varjupaigasüsteemi kuritarvitamiseks pikemalt Eestis viibida. PPA hinnangul esineb X suhtes ka VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Käesoleval ajal puuduvad isikul isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul. Arvestades, et isiku suhtes toimus rahvusvahelise kaitse menetlus, ei olnud PPA-l võimalik varem isikule väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima hakata. 24.09.2021 PPA esitab Nigeeria Liitvabariigi saatkonnale Ukraina Vabariigis taotluse isiku dokumenteerimiseks väljasaatmise lõpule viimise eesmärgil. Varasema praktika kohaselt dokumentide vormistamine võtab aega ca 4-6 nädalat. PPA hinnangul ei ole põgenemisohu esinemise korral võimalik VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik enam kohaldada. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna ei saa isik Eestis töötada, pere- või eraeluriive puhul ei esine. 24.09.2021 kell 11.00 toimunud kohtuistungil PPA volitatud esindaja Julia Novodevitšenski von Jung kordas X kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotlust ning selgitas asjaolusid.

Kohtuistungil X ja temale riigi poolt määratud esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar vaidlesid PPA taotlusele vastu. Esindaja väitis, et puudub põgenemisoht ning et X endine tööandja U. P. telefoni teel ütles, et on nõus võtma isiku enda juurde elama.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud menetlusosaliste suulisi seisukohti ning hinnanud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ning Politsei-ja Piirivalveameti Kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuna isiku suhtes esineb VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud alused. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (VSS § 23 lg 1), mille andmisel tuleb halduskohtul välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades hinnata muuhulgas kinnipidamisaluste esinemist, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning kinnipidamise proportsionaalsust. Kohus nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esinevad isiku suhtes VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud asjaolud. VSS § 15 lg 2 p 1 viitab isiku kinnipidamise alusena põgenemisohule. VSS § 68 p-st 6 tuleneb, et põgenemisohuna käsitatakse muuhulgas seda, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Välismaalase põgenemise ohule võivad viidata muuhulgas elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine ning varasem käitumine. PPA edastas kohtule enne 24.09.2021 kl 11.00 määratud kohtuistungi algust menetlusdokumendi (PPA Põhja prefektuuri migratsioonijärelevalve vaneminspektor Magnus Pitertsevi ettekande), milles ettekande esitaja kinnitab, et ta vestles telefoni teel X endise tööandja U. P., kes kõne lõpus ütles, et ei paku enam X elukohta. X määratud esindaja kohtuistungil väitis vastupidist, et U. P. ütles talle telefonivestluses, et X võib tema juures elada. Samas kohus osundab, et kirjalikku kinnitust/nõusolekut selle kohta ei ole U.P. esitanud advokaadile, PPA-le või kohtule enne 24.09.2021 kl 11.00 määratud kohtuistungi algust. VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. X käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. Isik saabus Eestisse 05.06.2019 ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotlus lükati PPA 16.09.2019 otsusega tagasi. Isik vaidlustas otsuse Tallinna Halduskohtus ning seejärel Tallinna Ringkonnakohtus. Ringkonnakohus jättis 26.06.2020 apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. 15.10.2020 tegi PPA isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. 24.03.2021 esitas isik korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mille PPA jättis läbi vaatamata. Tallinna Halduskohtu 21.09.2021 otsusega haldusasjas nr 3-21-992 jäeti PPA 03.06.2021 taotlus kaebaja viibimisõiguse piiramiseks läbi vaatamata vajaduse äralangemise tõttu. X lõppes rahvusvahelise kaitse taotleja staatusest tulenev viibimisõigus Eesti Vabariigis ning alates 21.09.2021 viibib isik Eestis ilma seadusliku aluseta. Samuti puudub isikul kehtiv reisidokument. PPA esitatud andmetest nähtuvalt on isik esitanud mõlema rahvusvahelise kaitse menetluses valeandmeid. X seotud kohtumenetlustes (haldusasjad nr 3-19-1959 ja nr 3-21-992 )

on kohtud tuvastanud, et isikul puudub põhjus karta pärituoluriiki naasmist. Tuvastatud asjaolud on andnud PPA-le ja kohtule alust kahtluseks, et isiku korduv rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud varjupaigasüsteemi kuritarvitamise eesmärgil. Lisaks on kohtud leidnud, et isik ei pea kohtus edasikaebemenetlustes ise kohal viibima (tal on esindajaks riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat) ning isiku pärituoluriiki tagasisaatmine ei pruugi talle pöördumatuid tagajärgi kaasa tuua. Kohus osundab, et isiku suhtes esineb ka VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Käesoleval ajal puuduvad X isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul. PPA selgituse kohaselt kuna isiku suhtes toimus rahvusvahelise kaitse menetlus, siis ei olnud PPA-l võimalik varem isikule väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima/vormistama hakata. PPA kinnitab kohtule esitatud taotluses, et esitab 24.09.2021 Nigeeria Liitvabariigi saatkonnale Ukraina Vabariigis taotluse X dokumenteerimiseks Eestist väljasaatmise lõpule viimise eesmärgil. Varasemat praktikat arvesse võttes PPA eeldab, et dokumentide vormistamine võib võtta aega ca 4-6 nädalat. PPA on seisukohal, et X suhtes leebemate järelevalvemeetme kohaldamise otsustus baseerub usaldusel, kuid käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks tema suhtes võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Kohtu hinnangul ei ole X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine seadusega vastuolus, sh puudub vastuolu ka isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalasena, kellel puuduvad ka kehtivad isikut tõendavad dokumendid, ei saa X siin legaalselt elada/töötada. Lisaks ei esine tema puhul ka pere- ja eraeluriivet. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa X kinnipidamiseks ning paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.11.2021.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.