XX kaebus Vabariigi Presidendi kohustamiseks väljastada teave
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustaja Vabariigi Presidendi Kantselei, esindaja Tiit Riisalo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Kantselei
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-20-2309 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-20-2309 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
XX esitas 01.09.2020 Vabariigi Presidendi Kantseleile (VPK) teabenõude, milles palus talle saata värvililised digikoopiad kolmest armuandmise otsusest (s.o Vabariigi Presidendi 05.03.1993 otsus nr 57, millega Oleg Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega kinnises vanglas; Vabariigi Presidendi 05.03.1993 otsus nr 56, millega Mikhail Talyshkhanovile mõistetud surmanuhtlus asendati eluaegse vanglakaristusega; Vabariigi Presidendi 31.10.2002 otsus nr 264, millega sama isiku eluaegne vanglakaristus asendati 20aastase vangistusega). XX esitas palve tagada juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirangud ei kehti.
3-20-2309
2.VPK vastas kaebajale 04.09.2020 kirjaga nr 2.2-6/1871-2 järgmist: „Vabariigi Presidendi õigusaktide avalikustamist ja juurdepääsu reguleerivad eriseadustena Vabariigi Presidendi töökorra seadus (VPTKS) ja Riigi Teataja seadus (RTS) ning vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 2 lg-le 4 ei kohaldata nende suhtes avaliku teabe seadust. Avaliku teabe seaduse eesmärgiks on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Avatud ühiskonna põhimõttest lähtuvalt tuleks väljastada eeskätt selline üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, mille sisu ei ole enne pöördumist teada. Kuna soovitud teabe sisu on teada, ei teeni dokumentidest koopiate väljastamine avatud ühiskonna põhimõtet. Teadaoleva sisuga dokumentide koopiate väljastamine teeniks demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtet juhul, kui nimetatud koopia väljastataks isiku põhiõiguste kaitseks, muul juhul üldiselt puutumus õigusriigi põhimõttega puudub ning teabe mitteavaldamine ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 44.“
3.XX saatis 01.10.2020 VPK-le kirja, milles avaldas üldsõnaliselt soovi vaidlustada VPK 04.09.2020 vastuskirja.
4.VPK edastas 02.11.2020 XXile kirja, milles märkis, et kuna kaebuse sisu ei ole arusaadav, siis märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p 6 alusel loobub VPK pöördumisele sisuliselt vastamast.
5.XX esitas 22.11.2020 kaebuse halduskohtule, milles esitas nõude tunnistada VPK 04.09.2020 vastuskiri kvalitatiivselt põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ning kohustada VPK-d väljastama Vabariigi Presidendi 1993. a otsuste nr 56 ja 57 koopiad või alternatiivselt vaatama tema taotlust uuesti läbi. Kaebaja märgib, et VPK-le 01.10.2020 saadetud kiri on käsitatav puudustega vaidena.
6.Tallinna Halduskohus võttis 19.01.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse menetlusse. Halduskohus märkis, et kaebaja nõuet tunnistada VPK vastuskiri PS-ga vastuolus olevaks ei ole võimalik lahendada, sest põhiseaduslikkuse järelevalvet teeb Riigikohus. Kaebaja vaidlustab haldustoimingut, mitte õigustloovat akti. Halduskohtu pädevuses on kohustamisnõude lahendamine.
7.VPK esitas 12.02.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks. Vastustaja hinnangul on tuvastamiskaebus ebaõigesti menetlusse võetud ning kohustamiskaebus on esitatud tähtaega rikkudes.
8.Tallinna Halduskohus lõpetas 06.07.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 asja menetluse. Kohus võttis 19.01.2021 määrusega menetlusse üksnes kohustamisnõude. Teabenõudele vastamine kui toiming ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse esemeks. Tuvastamisnõude osas puudub vajadus menetlust lõpetada. Kohustamisnõude võis esitada 30 päeva jooksul keelduvast toimingust teadasaamisest arvates (HKMS § 46 lg 2). VPK vastas kaebajale 04.09.2020, et ei väljasta kaebajale koopiaid kaebaja soovitud dokumentidest. Sellele vastas kaebaja 01.10.2020, et soovib 04.09.2020 vastuskirja peale esitada kaebuse ning teeb ära esmase menetlustoimingu. Kuigi kaebaja 01.10.2020 kirjast võib välja lugeda soovi vaidlustada VPK 04.09.2020 vastuskirja, ei esitanud kaebaja ligikaudu 2(4)
3-20-2309 kuu aja jooksul asjakohast vaidlustust (02.11.2020 teatas VPK, et loobub kaebaja pöördumisele sisuliselt vastamast). Kuigi kaebaja märgib, et tal puuduvad õigusalased teadmised, on ta viidanud asjakohastele õigusaktidele ja kohtupraktikale. Kaebaja on alates 2016. a-st esitanud halduskohtule erinevaid kaebusi ja määruskaebusi (kokku üle 30 menetlusdokumendi). Kui isiku teabenõude jäetakse mittekohaselt täitmata, on tal õigus pöörduda vaidega Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) või kaebusega halduskohtusse (AvTS § 46 lg 1). Kaebaja tegevus kohtuasjas nr 3-20-2079 tõendab, et ta on teadlik võimalusest esitada vaie AKI-le, seejärel kaebus halduskohtule ning vastavatest tähtaegadest. Kaebaja tegevus kohtuasjas nr 3-17-1171 tõendab, et ta on teadlik võimalusest esitada kaebus halduskohtule, kui ametiasutus täidab teabenõude mittekohaselt. Järelikult teadis kaebaja enne VPK-le 01.10.2020 kirja saatmist, et ametiasutuse saadetaval uuel kirjal ei ole õiguslikku tähendust kohtule kohustamiskaebuse esitamise puhul. Kaebaja kirja sisu ja stiil viitab ka sellele, et ta teadis kohustamiskaebuse esitamise tähtajast. Seega ei ole kaebaja kaebetähtaegade arvestamisel kogenematu. Kuigi kaebaja viitas 01.10.2020 kirjas terviseprobleemidele, ei ole ta esitanud tõendeid ega selgitust, miks tal ei olnud võimalik nõuetekohast vaidlustust sedavõrd pika aja jooksul esitada. Isikul ei ole õigust eeldada, et ta saab vaidlustuse esitada määramatult pika aja jooksul. Kaebaja on kohustamiskaebuse esitamisel ületanud kaebetähtaega ning ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX esitas 21.07.2021 määruskaebuses halduskohtu 06.07.2021 määruse peale. Halduskohtu määrus on õigusvastane. Kuna kaebaja tervislik seisund ei võimalda rohkemat kirja panna, teeb kaebaja määruskaebuse esitamisega esimese menetlustoimingu. Kaebajal on tarvis 15 lisapäeva alates määruskaebuse esitamisest, et enda seisukohti täiendada. Kui see pole võimalik, tunnistada asjakohased normid põhiseadusega vastuolus olevaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse menetlusse (HKMS § 124 lg 3, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
11.Kaebaja esitas kaebuses nõude järgmises sõnastuses: „[T]unnistada Vabariigi Presidendi Kantselei 04.09.2020 vastuskiri kvalitatiivselt põhiseadusega vastuolus olevaks ning kohustada presidendi 1993. aasta otsuste nr 56 ja 57 koopiaid väljastama või alternatiivselt taotlust uuesti läbi vaatama.“ Halduskohus asus seisukohale, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei hinnata VPK tegevuse õiguspärasust, sest see pole õigustloov üldakt. Ringkonnakohtu hinnangul pole kaebaja esitatud taotluse sõnastusest võimalik järeldada, et kaebaja oleks soovinud algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust VPK tegevuse üle. Sisuliselt on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud tegevus on õigusvastane, sh vastuolus põhiseadusega. Viidatud eksitus kaebaja tahte välja selgitamisel ei oma praeguses vaidluses määravat tähendust. Kaebuse sisust ja selles esitatud taotlusest võib järeldada, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on saada vastustajalt taotletav teave. Kaebaja on käsitanud praegusel juhul tuvastamisnõuet kohustamisnõude eeldusena, mistõttu oli õige mõlemaid nõudeid koos käsitada ühe ehk kohustamisnõudena. 3(4)
3-20-2309
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kui kaebaja soovis vaidlustada VPK tegevust teabenõudele vastamisel, tulnuks tal esitada vaie AKI-le või pöörduda kaebusega halduskohtusse (AvTS § 44 p 1 ja § 46 lg 1), kuid tal ei olnud võimalik esitada vaiet VPK-le. Seetõttu ei saa HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud 30 päevast kaebetähtaega hakata arvestama VPK 02.11.2020 vastuse kaebajale teatavaks tegemisest, vaid lähtuda tuli VPK 04.09.2020 kirja kaebajale teatavaks tegemisest. Kaebaja pidi hiljemalt 1. oktoobriks 2020 olema VPK 04.09.2020 kirjast teadlik, sest vastasel korral poleks ta saanud selle peale VPK-le kaebust esitada (dtl 6). Kaebaja esitas kaebuse halduskohtusse 22.11.2020 ehk HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud 30 päevast tähtaega rikkudes.
13.Pärast seda, kui kohus tuvastab, et kaebus on kohtule esitatud tähtaega rikkudes, tuleb menetlusosalisele anda võimalus esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus (HKMS § 38 lg 5, § 120 lg 3 ja § 124 lg 1).
14.Kuigi halduskohus ei andnud kaebajale võimalust esitada tähtaja ennistamise taotlust ja koos sellega ka tähtaja möödalaskmise põhjendusi, sh terviseseisundi osas, ei oma see praeguse määruskaebuse lahendamisel määravat tähendust.
15.Halduskohus on õigesti viidanud asjaolule, et kaebaja varasem tegevus lubab järeldada, et ta teab, et kui haldusorgan keeldub teabenõude täitmisest, on tal õigus pöörduda vaidega kas AKI poole või kaebusega halduskohtusse. Näiteks on vastustaja viidanud AKI 17.04.2019 vaideotsusele asjas nr 2.1.-3/19678, milles kaebaja esitas vaide VPK tegevuse peale teabenõude täitmisel (dtl 25–27). Kaebaja on ka teistes asjades esitanud vaideid AKI-le ja hiljem vaidlustanud AKI vaideotsuseid halduskohtus (nt haldusasjad nr 3-20-2079 ja nr 3-17-1171). Halduskohtu järeldus on õige, et kaebaja pole selles küsimuses õiguslikult kogenematu.
16.Kaebajal oli võimalik esitada kaebetähtaja möödalaskmise põhjendused määruskaebuses ringkonnakohtule, mida ta aga pole teinud.
17.Eelnevast tulenevalt ei ole ka ringkonnakohtul alust kaebetähtaega ennistada. Halduskohus on seega haldusasja menetluse lõppastmes õigesti HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetanud.
18.Kuigi kaebus pole esitatud tähtaegselt ning tähtaja ennistamise alust ei esine, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Sõltumata käesolevast vaidlusest on kaebajal endiselt võimalik esitada vastustajale teabenõue. AvTS § 2 lg 2 p 4 sätestab, et AvTS-i ei kohaldata teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. Vastustaja seisukohast nähtuvalt ei ole kaebaja taotletavaid Vabariigi Presidendi 05.03.1993 otsuseid nr 56 ja nr 57 avaldatud. VPTKS ja RTS ei näe nendele otsustele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas ette erinorme. Erinormide puudumisel tuleb kohaldada AvTS-i norme ja nende alusel teabenõue lahendada. Asjaolust, et õigus ei näinud kahe viimati nimetatud otsuse avaldamist ette, ei järeldu, et AvTS-i suhtes esineks erinorm teabe avaldamise küsimuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.