OÜ LASREF kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.02.2020 kirja nr 3-2/2769-3 ja 11.09.2020 kirja nr 3-2/28571 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks kõrvaldama ja tagasi täitma kirjade tagajärjed
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Lasref, lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Gerinoman Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Karel Raudmann
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.10.2021 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ LASREF esitas 26.03.2020 Tallinna Halduskohtusse kaebuse nõuetega Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 21.02.2020 kirja nr 3-2/2769-3 ja Sikupilli kvartali struktuuriplaani tühistamiseks ning TLPA kohustamiseks kehtestama detailplaneeringud nr DP007260, DP042050 hiljemalt kuue kuujooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2.Tallinna Halduskohus jättis 29.09.2020 määrusega kaebuse Sikupilli piirkonna struktuurplaani tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning tagasitäitmiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks osas läbi vaatamata (resolutsiooni p 1); lõpetas haldusasja menetluse detailplaneeringu nr DP007260 kehtestamiseks kohustamise või menetluse jätkamise nõudes (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse läbi vaatamata Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.02.2020 kirja nr 3-2/2769-3 tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning tagasitäitmiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks (resolutsiooni p 3); lõpetas haldusasja menetluse detailplaneeringu nr DP042050 kehtestamiseks kohustamise või menetluse jätkamise nõudes (resolutsiooni p 4); tagastas määruse jõustumisel kaebuselt tasutud riigilõivu (resolutsiooni p 5); määras menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p 6). Kaebaja esitas 14.10.2020 halduskohtu 29.09.2020 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 18.12.2020 määrusega osaliselt rahuldas. Tallinna Ringkonnakohus tühistas haldus1(10)
kohtu määruse resolutsiooni punktide 3, 5 ja 6 osas ning saatis asja selles osas menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Riigikohus ei võtnud 30.03.2021 määrusega kaebaja 18.01.2021 määruskaebust menetlusse.
3.Kohus võttis pärast uue kaebuse tervikteksti esitamist 28.04.2021 määrusega menetlusse OÜ LASREF kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.02.2021 kirja nr 3-2/2769-3 ja 11.09.2021 kirja nr 3-2/2857-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks kõrvaldama ja tagasi täitma kirjade tagajärjed. 21.02.2020 kirja nr 3-2/2769-3 (dtl 71-72) sisu on asja lahendamiseks olulises osas järgmine:
1.Tallinna Linaplaneerimise Amet koostas Sikupilli kvartali arengusuundade hindamiseks linnaruumilise analüüsi. Analüüsi vajadus oli seotud piirkonnas algatatud või algatamisel olevate detailplaneeringutega, millest tulenevalt pidas amet vajalikuks täpsustada kehtivat Lasnamäe elamualade üldplaneeringut, selgitada ala laiemaid linnaruumilisi seoseid, sh haakumist ajaloolise elukeskkonnaga ning perspektiivseid linnaehituslikke põhimõtteid.
2.Tulenevalt Sikupilli kvartali linnaruumilisest analüüsist tulenevalt tuli kaebajal Majaka põik 17, Tuha tn 3g ja 3e kinnistute planeerimiseks esitada uus detailplaneeringu algatamisettepanek (joonis, seletuskiri ja 3-D ruumilised vaated), milles tuli arvestada kirjas nimetatud lähtetingimustega, sh: - hoonestatava elamukvartali suurimaks lubatud tihedusnäitajaks arvestada kuni 1,2 (tingimus 2); - arvestada hoonete kõrguste ja korruselisuse kavandamisel vajadusega tagada sujuv üleminek ajaloolisele elamukvartalile, kõrgemad mahud on lubatud Pae pargi servale: arvestada Pae pargi servas 4–5 korruseliste hoonetega, Tuha tn pool 3–4-korruseliste hoonetega. Hoonestusala sees eelistada ehitusmahtude struktureerimist, varieeruvat korruselisust, tagasiastuvaid mahte (tingimus 3). 11.09.2020 kirja nr 3-2/2857-1 (dtl 208-211) sisu on asja lahendamiseks olulises osas järgmine:
1.21.02.2020 kiri nr 3-2/2769-3 ei ole eelhaldusakt, vaid amet on andnud juhised, et kaebaja esitaks Majaka põik 17, Tuha tn 3g ja 3e kinnistute planeerimiseks uue detailplaneeringu algatamisettepaneku, mille koostamisel lähtutaks Sikupilli kvartali linnaruumilisest analüüsist.
2.Kaebaja ei ole olnud nõus korruselisuse ja hoonestustiheduse vähendamisega. Detailplaneeringu DP042050 puhul esitati 17.09.2018 (pärast algatamist) detailplaneeringu eskiis, kus moodustatavatele kruntidele oli kavandatud kuni 14-korruselised äripindadega korterelamud. Sikupilli kvartali linnaruumilisest analüüsist lähtuvalt on planeeritava ala suurimaks lubatud korruselisuseks kaheksa, sest planeeringuala lähiümbruses ja selle kontaktvööndis ei ületa Pae järve äärsete hoonete korruselisus 5. korrust ning põhjendatud ei ole kontaktvööndisse jäävate madalamate hoonete suhtes tunduvalt kõrgemate mahtude kavandamist Pae järve poole. Oluline on tagada uusarenduse sujuv üleminek ning haakumine ajaloolise ja üldplaneeringuga säilitatava Majaka-Tuha tn vahelise elamukvartaliga. Lasnamäe elamualade üldplaneering määrab maksimaalseks tihedusnäitajaks kuni 1,5 ja maksimaalset tihedusnäitajat on lubatud kasutada vaid erandkorras.
3.Sikupilli kvartali linnaruumilise analüüsi vajadus tulenes piirkonnas algatatud või algatamisel olevatest detailplaneeringutest. Pallasti, Tuha, perspektiivse Paepargi tänava ja Majaka põigu vahelisel alal on praegu põhiliselt tootmis- ja ärimaad. Elamute ehitamine on Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt lubatud, kuid tootmis- ja ärikvartali muutmine elamu- ja ärikvartaliks nõuab terviklikku ruumilist visiooni. Enne detailplaneeringute menetlustega jätkamist pidas amet vajalikuks analüüsida antud arengualal kehtivat Lasnamäe elamualade üldplaneeringut, selgitada ala laiemaid linnaruumilisi seoseid ning perspektiivseid linnaehituslikke põhimõtteid, sh haakumist ajaloolise elukeskkonnaga.
4.Sikupilli kvartali linnaruumilise analüüsi puhul pole tegemist ehitusõigust määrava dokumendiga, vaid linnaruumilise visiooniga, mis kirjeldab ruumiväärtusi ja põhimõtteid ning kus ruumiline lahendus on igakülgselt läbikaalutud ja planeeringulist ideed võrreldes üldplaneeringuga täpsustatud. Lõplik ehitusõigus määratakse detailplaneeringuga. Sikupilli kvartali linnaruumiline analüüs 2(10)
ja visioon viidi läbi avatult ja läbipaistvalt, tutvustades piirkonna maaomanikele (sh Majaka põik 17, Tuha tn 3g ja 3e kinnistute omanikele) seal sisalduvaid ruumilisi põhimõtteid ning võttes võimalusel arvesse esitatud seisukohti. Selliste analüüside arvesse võtmine on kooskõlas planeerimisseaduse § 11 lg 1 sätestatud teabe piisavuse põhimõttega.
5.Sikupilli kvartali linnaruumiline analüüs kvalifitseerub kaebajaga 30.12.2016 sõlmitud halduslepingu nr 3-6/149 punkti 2.4 alla, milles kaebaja on kinnitanud teadlikkust ameti kohustusest võtta planeerimisel arvesse asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Seega pidi kaebaja võimalike ruumilist arengut mõjutavate dokumentidega arvestama juba nimetatud lepingu sõlmimisel, sealhulgas ka sellega, et selliseid dokumente võib juurde tekkida.
6.Kaebajal ei ole ka õigustatud ootust, et detailplaneering vastu võetakse või kehtestatakse. Seejuures on kaebaja seda teadmist halduslepingu punktis 2.10 kinnitanud.
7.Amet on jätkuvalt seisukohal, et esitada tuleb uus detailplaneeringu algatamisettepanek, mille koostamisel palus amet arvestada samade lähtetingimustega, mis toodud 21.02.2020 kirjas nr 32/2769-3.
4.Kaebuse põhjendused pärast uue kaebuse tervikteksti esitamist (26.04.2021):
1.Vaidlustatud õigustoimingud on õigusvastased ning rikuvad kaebaja omandiõigust, mis on kaitstud PS § 9 lg 2, § 32. Omandiõiguse riive väljendub sellest, et kaebaja varasemalt kantud kulutuse planeerimismenetluses on osutunud tarbetuks ning kaebaja peab kandma kulutusi vastustaja poolt soovitud uue planeerimislahenduse väljatöötamiseks. Lisaks riivab soovitud planeerimislahenduse kehtestamata jätmine kaebaja omandiõigust kinnistutele, sest TLPA soovitud planeerimislahendus on majanduslikult ebaotstarbekas. Eelnimetatut ei ole kirjades kaalutud. Vastustaja pidi kas või lühidalt põhjendama, miks kaebaja kantud ja kantavad kulutused, Sikupilli struktuuriplaani muutmise võimalikkus detailplaneeringu kaudu, vastustaja soovitud planeerimislahenduse majanduslik (mitte)teostatavus, kaebaja omandiõiguse riive peavad taanduma struktuuriplaani ees. Seega on tegemist ilmselge diskretsiooniveaga, mis toob kaasa toimingute õigusvastasuse.
2.Kuigi isik ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et planeerimismenetluse eelmised etapid läbinud detailplaneering ka igal juhul kehtestatakse, on tal siiski õigus nõuda oma subjektiivsete avalike õiguste kaitsmiseks, et haldusorgan kaaluks õiguslikke hüvesid õiglaselt (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-62-02, p 10; 3-3-1-96-13, p 25). Sellist hüvede kaalumist vaidlustatud kirjadest ei nähtu, mistõttu on kirjad HMS § 107 rikkumise tõttu õigusvastased.
3.Kui kiri toiminguna rikub isiku õigusi, peab selles olema märgitud õiguslik alus või vähemasti peab see eksisteerima (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-19-885/20, p 11). Kirjas 3-2/2769-3 õiguslikku alust märgitud ei ole. Kirjas nr 3-2/2857-1 (lk 2) on üldsõnaliselt viidatud TLPA pädevusele. Seega puudub toimingutel õiguslik alus puudub.
4.Tallinna Ringkonnakohus on jaatanud, et ehitustingimuste äranäitamine on võimalik ka mõnes muus dokumendis, kui planeering, kuid see peab üldplaneeringu kehtestamise ajaks olema olemas ning avalikkusel peab olema selle sisu üle kaasa rääkida viisil, nagu see on tagatud üldplaneeringumenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 3-18-835/37, p 13; 3-17-2721/29, p 17). Avalikkus ei ole Sikupilli struktuuriplaani kehtestamise menetlusest osa võtnud, sest avalikkuse teavitamist ja selle projekti avalikku menetlust analoogselt üld- ja detailplaneeringuga ei toimunud. Arvamust küsitud üksnes puudutatud isikutelt, mis on selgelt vastuolus PlanS § 9 sätestatud planeerimismenetluse avalikkuse põhimõttega. Seepärast ei saa struktuuriplaani käsitleda õiguspärase vaheetapina üldplaneeringu ja detailplaneeringu vahel, nagu on menetluses väitnud vastustaja. Mõistagi ei saanud Sikupilli struktuuriplaan olla vaidlustatud kirjade põhialuseks.
5.Kaebajale teadaolevalt ei olnud Sikupilli struktuuriplaani vaidlustatud kirjade koostamise hetkeks ega praeguseks kehtestatud. Asjaolu, et 21.02.2020 kirja ajaks ei olnud struktuuriplaani kehtestatud nähtub kaebajale saadetud 02.03.2020 e-kirjast. 26.04.2021 seisuga ei olnud struktuuriplaani kantud ka Tallinna planeeringute registrisse ega Tallinna infosüsteemi „Teele“. Seega ei ole kirjade peamist planeerimisõigusallikat Sikupilli struktuuriplaani olemas. 3(10)
6.Kuivõrd toimingud on õigusvastased, siis on kaebajal õigus nõuda nende tagasitäitmist ja nende tagajärgede kõrvaldamist (RVastS § 11 lg 1, lg 2). Praegusel juhul on õigusvastaste toimingute tagasitäitmise ja tagajärgede kõrvaldamises viisiks detailplaneeringu nr DP042050 menetluse jätkamine varasema planeerimislahenduse alusel.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu:
1.Kaebaja on arendustegevuse kasumlikkusest huvitatud eraõiguslik isik. Kaebajal on õigus nõuda, et linna asutused arvestaksid nende põhjendatud huvidega diskretsiooni teostamisel, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üle avalikud huvid ja kolmandate isikute erahuvid.1 Kaebusest lähtuvalt on problemaatiline kaebajale just see, et vastustaja on varasemalt pidanud võimalikuks kuni 45 m hoonete ehitamist ja hoonestustihedust 1,5 – 1,9.
2.Iga detailplaneering, mis jääb Lasnamäe elamualade üldplaneeringu alale, peab olema kooskõlas nimetatud üldplaneeringuga. Kuna detailplaneeringuga määratakse kruntide ehitusõigus, siis konkreetsed ehitusõiguse tingimused ei saa tuleneda üldplaneeringust, mille detailsusaste on detailplaneeringu täpsusastmest oluliselt väiksem. Isegi juhul, kui üldplaneering põhimõtteliselt võimaldab teatud parameetritele vastavat lahendust, ei tähenda see, et detailplaneeringumenetluses tuleks vastav ehitusõigus alati anda. Planeerimisseadusest ei tulene keeldu näha detailplaneeringus ette üldplaneeringu tingimustest rangemaid nõudeid ning rangemate nõuete esitamine ei tähenda, et vastustaja oleks asunud üldplaneeringut muutma või ületanud oma kaalutlusruumi. Isikul ei ole ka õigustatud ootust ega subjektiivset õigust nõuda, et ehitusõiguse ulatus kujuneb üldplaneeringus määratu järgi suurimaks võimalikuks. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu seletuskirja kohaselt võib maksimaalset etteantud tihedusnäitajat kasutada erandkorras ja avaliku ruumi seisukohast ainult väga hea linnaehitusliku lahenduse korral. Eelnevat on vastustaja kaebajale selgitanud ka varasemalt.
3.Sikupilli asumis eksisteerib ajalooline arhitektuur. Oluline lähtuda piirkonnas alati ajaloolisest printsiibist ning arvestada ümber asuvat miljööd ning olemasolevaid väärtusi. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardi kohaselt asuvad Tuha tänavast alates säilitamisele või osaliselt säilitamisele kuuluvad hooned ning detailplaneeringu alast ei ole kaugel ka Peterburi tee – Kivimurru – Sikupilli – Majaka tänava stalinistliku klassitsismi stiilis miljööväärtuslik hoonestusala. Detailplaneeringu ala puhul ei ole tegemist väljakujunenud elamualale kavandatava üksiku tühja ala planeerimisega, vaid täiesti uue kasutusega tootmispiirkonnas. Lahenduse aluseks peab olema laiem linnaruumiline visioon, et järk-järguline kvartali kujunemine elamualaks saaks jätkuda ühtsetel alustel ning kvaliteetse elukeskkonna suunas. Struktuurplaanis esitatud lahenduses on kvartali tiheduseks määratud 1,2, sest arvestatud on uusarenduse sujuva ülemineku ning haakumisega ajaloolise ja üldplaneeringuga säilitatava Majaka-Tuha tn vahelise elamukvartaliga (kõrgused, hoonemahud, kvartalite suurused).
4.Kuigi kaebaja on väitnud, et arvestada tuleks nii tiheduse kui korruselisuse määramisel näiteks üle Pae järve asuvaid hooneid või Lasnamäe tänaval asuvaid hooneid, siis tegelikult on kaebaja soovitud detailplaneeringu alal kõige suurem kontakt just nimetatud ajalooliste hoonete ja kvartalitega ning ka planeeringualale kõige lähemal oleva uuema hoonestuse kõrgustega. Ajalooliste hoonete kaugus detailplaneeringu alast on ka tunduvalt väiksem kui kaebaja viidatud üle Pae järve või Lasnamäe tänaval asuvad hooned, sj on ajaloolised hooned ka võrreldes kirjades toodud Tuha tänava poolsete hoonete korruselisusega (3-4 korrust) madalamad (nt Killustiku tn 7 – 2 korrust). Seega ühtib kirjadega ette nähtud korruselisus Pae Pargi serval olemasoleva olukorraga planeeringuala lähedal ja tagab sujuva ülemineku linnaruumis.
5.Asjaolu, et kaebajale on väiksem ehitusmaht majanduslikult ebaotstarbekam lahendus, ei saa olla määravaks faktoris linnaplaneerimisel. Omandipõhiõigus ei ole absoluutne. Oluline on tagada uusarenduse sujuv üleminek ning haakumine ajaloolise ja üldplaneeringuga säilitatava MajakaTuha tn vahelise elamukvartaliga. Lasnamäe vajab teistsugust hoonestustüpoloogiat ja uut ruumikvaliteeti ning seetõttu ei ole põhjendatud tornelamute tüpoloogia jätkamine selles asukohas. Ka Lasnamäe elamualade üldplaneeringu eesmärk on parandada piirkonna elukeskkonna kvaliteeti 4(10)
ning mitmekesistada Lasnamäe elamustruktuuri, et Lasnamäel oleks eri tüüpi hoonestust ning elamisvorme (ptk 3.4).
6.Planeerimismenetlus ongi protsess, kus võivad lisanduda täiendavad kulud ning sellega peaks kaebaja olema arvestanud. Seda saab järeldada nii sõlmitud halduslepingust kui ka praktikast. Detailplaneeringu menetluses on vastustajal suur kaalutlusruum ning selle tulemusel võib saada riivata isiku omandipõhiõigus. On täiesti tavapärane, et eskiisi tuleb menetlemisel korrigeerida, mis omakorda tähendab kulusid selle näol, et tasuda tuleb projekteerijale vastavate muudatuste tegemiseks joonistel kui ka sellega kaasnevatel dokumentidel.
7.Kirjade sisu on eesmärgi – koostada kõiki planeerimisseaduses ette nähtud põhimõtteid järgiv detailplaneering – saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kaebajale kirjadega juhiste andmisel on vastustaja arvesse võtnud kõiki olemasolevaid tegureid - olemasolevat olukorda, arhitektuuri kui ka uusarenduse mõju antud linnaosale ja asumile terviklikult. Sellistele järeldustele on vastustaja jõudnud eelkõige läbi Sikupilli kvartali struktuurplaani loomise.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Planeeringu nr DP042050 registriandmete1 kohaselt andis Tallinna Linnavalitsus 01.02.2017 korralduse nr 172-k2, millega algatati Majaka põik 17, Tuha tn 3g ja 3e kinnistute detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on äri- ja tootmismaa sihtotstarbega Majaka põik 17, Tuha tn 3g ja Tuha tn 3e kinnistutest kahe äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundi moodustamine ning ehitusõiguse määramine mõlemale krundile äripindadega korterelamu ehitamiseks. Planeeringust huvitatud isiku esitatud põhijoonise ja seletuskirja kohaselt soovib arendaja (kaebaja) kruntidele määrata ehitusõigus nelja kuni 13 maapealse korrusega ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu, kahe 1-korruselise ärihoone ehitamiseks ja 2 maa-aluse korrusega parkla rajamiseks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja on hiljem esitanud eskiisi 14-korruselise hoone kohta. Käesoleva asja keskne küsimus ongi hoonete korruselisus ning nende näitajatega seotuna hoonestustihedus. Tallinna linn andis 21.02.2020 kirja nr 3-2/2769-3, milles on mh palutud arvestada järgmiste lähtetingimustega (11.09.2020 kirjas on põhjendusi täiendatud): 2) hoonestatava elamukvartali suurimaks lubatud tihedusnäitajaks arvestada kuni 1,2; 5) arvestada hoonete kõrguste ja korruselisuse kavandamisel vajadusega tagada sujuv üleminek ajaloolisele elamukvartalile, kõrgemad mahud on lubatud Pae pargi servale: arvestada Pae pargi servas 4–5 korruseliste hoonetega, Tuha tn pool 3–4-korruseliste hoonetega. Hoonestusala sees eelistada ehitusmahtude struktureerimist, varieeruvat korruselisust, tagasiastuvaid mahte.
7.Lasnamäe elamualade üldplaneeringu3 joonised sätestavad järgmist: - olemasolevate hoonestusalade tiheduse analüüs - Sikupilli kvartalis kaebaja kinnistust edelas on kvartalina ette nähtud kuni 4-korruselised hooned tihedusega 0,4 (joonisel positsioon nr 8, rohelised); kaebaja kinnistust idas piki Pae pargi äärt on ettenähtud 9-korruselised hooned tihedusega 0,9 (joonisel positsioon nr 7, sinised); - kvartaalse tiheduse tsoneering – kaebaja krundil tumekollane värv, planeeritud tihedus kuni 1,5; - maakasutus – kaebaja krundil Ek+B - korterelamute ala, ettevõtlusala kõrvalotstarbega. Üldplaneeringu (ÜP) seletuskiri selgitab, et - Hoonestustihedus on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab hoonete brutopinna suhet hoone juurde kuuluva maa suhtes. Omandireformi eripärast tulenevalt ei ole Lasnamäel olemasolevate tiheduste
arvutamisel ja Lasnamäe uute hoonestamata alade planeerimisel arvestatud mitte reaalseid kinnistupiire, vaid piiritletud on kvartalid või hoonete kogumid, mis on ka üldplaneeringu struktuurseks aluseks. Selline lähenemine iseloomustab kvartali elukeskkonna tihedust kompaktsemalt, kaasates ka parkimis- ja haljasalad, mida elanikud tegelikult aktiivselt kasutavad ning kujundavad ruumitaju ja -tihedust. (p 3.4, lk-d 48-49) Lasnamäe elamualade üldplaneeringu käsitluses on tihedus kvartali pinna suhe kogu kvartalis olevate hoonete brutopinna suhtes (kvartalit arvestatakse põhi-, jaotus- või kõrvaltänavatega piiritletud kruntide kogumit). Eraldiseisvad hooned, mis terviklikku gruppi ei moodusta on kvartaalsüsteemist välja jäetud. Nende hoonete juurde kuuluvate kinnistute arendustel tuleb lähtuda kinnistuning kontaktvööndi põhiselt. Lasnamäe elamualade lõunaossa jääval ettevõtlus- ja tootmisalal (B+T) määratakse tihedus detailplaneeringute käigus, arvestades üldiseid tingimusi – haljastus, korruselisus. Üldiselt on Lasnamäe elamualade hoonete kontsentratsioon suur, kuid ülaltoodud põhimõtte järgi varieerub Lasnamäe olemasolevate elamualade tihedus asumite lõikes 0,4–2,0 (kaart 9). Olemasolevad hoonestusalad, mille tihedust on arvutatud, järgivad üldplaneeringu lahenduse kvartaalset struktuuri. Selle järgi on tihedus väikseim Lasnamäe vanimas osas, Sikupilli asumis kuni kolmekordsete hoonete puhul /.../. Keskmine tihedusnäitaja 1,0 on kuni viiekorruseliste hoonete puhul, mis loob hea elukeskkonna, koos mõõduka hoonete vahelise vaba n-ö hingamisruumiga. Lasnamäe elamualade olemasolevate hoonestusalade võimalikult erineva hoonestustüübiga (peamiselt 2–9-korruselised majad) kvartalite tiheduste analüüsi alusel on koostatud tiheduste tsoneeringu kaart (kaart 10). Selle järgi on Lasnamäe tihedusnäitajad tsoneeritud, mille maksimaalsed tihedused varieeruvad peamiselt vahemikus 0,5–2,5. Maksimaalset tihedusnäitajat on lubatud kasutada erandkorras. Tihedustsoonid võivad täpsustuda detailplaneeringute avalike arutelude käigus. (läbivalt samas)
Kaebaja arendatavast kinnistust lõunasse, Tuha ja Majaka tänava vahelise ala kohta on sätestatud üldplaneeringus täpsemad planeerimise ja ehitamise põhimõtted (p 3.2.1, lk 44). Tegemist on säilitamisele kuuluva hoonestusalaga, kus tuleb säilitada ajalooliselt väljakujunenud linnaehituslikku struktuuri, tänavavõrku, stiililist ühtsust, hoonestuse üldist mastaapi ja muud paigale iseloomulikku; samuti ajalooliselt välja kujunenud tänavaäärsete hoonete ehitusjooni ja kõrgust ning tüüpilist hoonestusviisi. Selles piirkonnas on hooned valdavalt kahekorruselised, millest mõned on ümberehituse käigus ehitatud kolmekorruseliseks (p-d 1-5). Uushoonestus peab arvestama ja väärtustama nii mahult kui ka arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat, väljakujunenud keskkonda (p 8). Ümbritsevast hoonestusest mastaabilt suurema hoonestuse kõrgemaks ehitamine pole lubatud (p 9). Piirkonna ajaloolist väärtust rõhutavad ka lammutamise muinsuskaitselased tingimused (p 7). Majaka tänavast taaskord lõunasse jääb ka miljööväärtuslik hoonestusala (lk 43). Sikupilli piirkonna struktuurplaan, millele on vastustaja kirjades tuginetud, (kaebaja 20.04.2020 esitatud lisa nr 2B) sätestab järgmist: - Struktuurplaaniga ehk ruumilise visiooniga käsitletav ala hõlmab Majaka tänava äärse nõukogude ajastust pärineva elamukvartali ja Pae pargi vahelise ala, piirnedes Pallasti-Majaka-Pae ja tulevase Paepargi tänavaga (lk 3). - Hoonestustihedus on arvutatud jagades hoonete suletud brutopindala kvartali pindalaga. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu käsitluses on tihedus kvartali pinna suhe kogu kvartalis olevate hoonete brutopinna suhtes. Üldplaneering määrab maksimaalseks tihedusnäitajaks kuni 1,5, mis on üldplaneeringu üldistusastet silmas pidades maksimaalne võimalik antud juhtotstarbega uute arendusalade (Ek+B alade) lubatud tihedus. Maksimaalset etteantud tihedusnäitajat võib üldplaneeringu seletuskirja kohaselt kasutada erandkorras ja avaliku ruumi seisukohast ainult väga hea linnaehitusliku lahenduse korral. Üldplaneeringus on sõnastatud, et tihedustsoonid võivad täpsustuda ka avalike arutelude käigus. Struktuurplaanis esitatud lahenduses on kvartali tiheduseks määratud 1,2, arvestatud on uusarenduse sujuva ülemineku ning haakumisega ajaloolise ja üldplaneeringuga säilitatava Majaka-Tuha tn vahelise elamukvartaliga (kõrgused, hoonemahud, kvartalite suurused). 6(10)
Lõplik ehitusõigus määratakse detailplaneeringuga, kuid detailplaneeringu lahenduste koostamisel peab arvestama struktuurplaanis esitatud põhimõtetega ning jääma üldplaneeringuga ette seatud näitajate piiresse. - Korruselisus - Nn üleminekualal ajaloolise kvartali poole kavandada uued kortermajad üldjuhul 35 korruselised. Pae pargi suunas kõrgus kasvab ja hoonestuse suurimaks korruselisuseks on lubatud kavandada 5-8 korrust. Kaebaja on esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse 3 kinnistu – Tuha 3e ja 3g ning Majaka põik 17 osas. Struktuurplaani korruselisuse plaani kohaselt on neile kinnistutele paigutatud hooned korruselisusega 5-8 korrust.
8.Asjas tuleb selgitada struktuurplaani tähendust. Tallinna Ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas 18.12.2020 määruses, et struktuurplaanil puudub regulatiivne toime, s.o struktuurplaan ei muuda kaebaja õiguste ja kohustuste mahtu ega kaebajale kuuluva kinnistu avalik-õiguslikku seisundit. Vastustaja ei ole struktuurplaani koostades ka soovinud õigussuhet reguleerida. Iseenesest on tõsi, et struktuurplaani peatükis „Ehituslikud tingimused“ on kvartali hoonestustiheduseks määratud 1,2 ning korruselisuseks Tuha tänava pool 3–5 ja Pae pargi pool 5–8, kuid see on vastustaja kaalutlusotsuse tegemisel arvestatav asjaolu, mis ei ole ette siduvalt kindlaks määratud. Struktuurplaani mittesiduvus avaldub ka 21.02.2020 kirjas, kuna selles toodud korruselisust puudutav lähtetingimus on Pae pargi pool hoopis 4–5 ning Tuha tn pool 3–4. Struktuurplaanis võib näha piirkonna detailplaneeringute põhimõttelist lahendusettepanekut või visiooni, milles kirjeldatakse piirkonna hoonestamise üldisi põhimõtteid. Ehitise ehituslikud tingimused määratakse siiski detailplaneeringus (PlanS § 126 lg 1 p 5). Kõnealune struktuurplaan on dokumentaalne tõend, mida vastustaja saab planeerimismenetluses kaalutlusotsuse tegemisel arvestada (vt PlanS § 11 lg 1). See ei piira otseselt kaebaja kui kinnistuomaniku õigusi ega pane talle kohustusi. Struktuurplaani mõju avaldub eelkõige siis, kui vastustaja sellele haldusmenetluses haldusakti andmisel või menetlustoimingu tegemisel tugineb, praegusel juhul detailplaneeringu nr DP042050 menetluses. Struktuurplaaniga ei määratleta menetluse lõpptulemust ning sellest lähtumise õiguspärasust saab kontrollida 21.02.2020 ja 11.09.2020 kirjade õiguspärasuse kontrollimisel. Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu, et struktuurplaanis endas on märgitud, et see on maakasutus- ja ehitustingimusi suunav plaan või juhend detailplaneeringu koostamiseks, ei muuda struktuurplaani õiguslikku olemust. Seetõttu ei tule ka detailplaneeringu menetluses kaaluda struktuurplaani muutmist, vaid selles tulenevad ettepanekud võib jätta kõrvale sarnaselt liiklusuuringule vms.
9.Kaebaja eesmärgiks on detailplaneeringu kehtestamine. Nii planeeringu algatamine, vastuvõtmine, kehtestamine kui ka planeerimismenetluse käigus tehtavad suunavad menetlustoimingud tehakse kaalutlusõiguse alusel. Planeerimismenetlust ilmestab kohaliku omavalitsuse lai kaalutlusõigus, mida tuleb sisustada kõigi kaalutlusreeglite alusel. Detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja see peab olema üldplaneeringu ja teiste kõrgemate planeeringutega kooskõlas (PlanS § 124 lg 2 ja § 128 lg 2 p 1). Samas on detailplaneering täpsem haldusakt kui üldplaneering, määrates mh hoonestusala, ehitusõiguse, arhitektuurilised tingimused, liikluskorralduse põhimõtted jne (vt PlanS § 126 lg 1). Seega ei saa kõik detailplaneeringu täpsusastmega tingimused tuleneda üldplaneeringust, vaid need tingimused kujundataksegi detailplaneeringu raames uuringuid tehes, asjatundjate arvamusi ära kuulates ja vastanduvaid huve kaaludes. Niisiis ei ole ka nõutav, et iga uuring, hinnang või analüüs, mida kasutatakse detailplaneeringu kujundamisel ja suunamisel, oleks haldusaktina kehtestatud. Kaebaja on ekslikult aru saanud Tallinna Ringkonnakohtu praktikast haldusasjades nr 3-18-835 ja 317-2721. Nimetatud asjades analüüsiti, kas üldplaneeringus oli kehtestatud piisava täpsusega tingimusi, et projekteerimistingimuste andmine oleks võimalik (PlanS § 125 lg 5). Sellised tingimused 7(10)
pidanuks olemas olema üldplaneeringu tasandil või sellega samaväärses menetluses, et neile oleks võimalik kohustuslike suunistena tugineda. Käesolevas asjas ei olnud struktuurplaan haldusakti kehtivuse ja mõjuga kaebajale suuniste andmisel. Seetõttu ei ole ka nõutav struktuurplaani osas planeeringuga võrreldava menetluse läbiviimine ega haldusaktina kehtestamine. Sealjuures ei saa kaebaja õiguseid rikkuda see, et struktuurplaani koostamisse ei kaasatud avalikkust, sest sellisel juhul kaitseks kaebaja avalikku huvi, mitte enda õiguseid. Kaebaja on ise kinnitanud, et puudutatud isikutelt, kelleks kaebaja ka oli, küsiti struktuurplaani kohta arvamust (kaebaja 20.04.2020 seisukoha lisa 8).
10.PS § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (PS § 13). Nimetatud õigus hõlmab endas ka õiguse heale haldusele, mis hõlmab endas laiemalt haldusmenetluse põhimõtetena õiguspärast ootust, keeldu menetlusosalist eksitada, menetlusega viivitada jne. Mõlemad põhiõigused koostoimes tähendavad seda, et ehitus- ja planeerimismenetluses ei tohi tarbetute muudatustega tekitada menetlusosalisele lisakulusid. Teiselt poolt ei ole ka omandi valdamine ja kasutamine piiramatu õigus, vaid arendajal tuleb arvestada naabruskonna ja ka laiemal avalike huvidega oma kinnistu arendamisel. Avaliku huvi kaitsvate põhjenduste esitajaks planeerimismenetluses on ennekõike menetluse eest vastutajana Tallinna linn.
11.PlanS § 1 lg 1 sätestab, et planeerimisega tuleb luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse eluning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi (§ 8). Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse (§ 10 lg 1). Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid (§ 12 lg 2). Keskkonna osaks on mh kultuuripärand (KeÜS § 3 lg 1). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et detailplaneering ei ole veel jõudnud vastuvõtmise etappi, millega planeeringu koostamise korraldaja kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS § 134). PlanS ei reguleeri detailselt detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku (arendaja, käesolevas asjas kaebaja) ja planeerimisalase tegevuse korraldaja (Tallinna linn, vastustaja) koostööd planeeringu algatamisest kuni vastuvõtmisest. Arvestades aga planeeringu vastuvõtmisest tulenevat KOVi kinnitust, et planeering on kooskõlas avalike huvidega, tuleb eeldada, et planeeringu koostamisel selles etapis toimub linna ja arendaja vaheline arutelu, debatt ja koostöö, millised lahendused on võimalikud, arvestades nii arendaja kui ka avalikkuse huvisid. Koostamise selles etapis saab ka linn teha erinevaid ettepanekuid või suuniseid, mis peaks või ei tohiks planeeringus sisalduda, et seda oleks võimalik vastu võtta. Kohus leiab, et analoogia korras on kohaldatav ka Riigikohtu seisukoht ehitusloa menetluse osas, kus Riigikohus leidis, et tegu on omavalitsuse menetlusliku kohustusega astuda samme selleks, et leida efektiivses ja eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja vastandlikke huve (arendaja põhiõigused, riigikaitse, kohalik ruumikujundus) tasakaalustav lahendus (HMS § 5 lg 2). Õigusaktid ei kirjuta ette, milliseid menetlustoiminguid kohalik omavalitsus selleks täpselt sooritama peab, ja seega on see jäetud kohaliku omavalitsuse otsustada (HMS § 5 lg 1). Kõik menetluses osalevad isikud ja asutused peavad seejuures aga silmas pidama, et nad peavad olema avatud koostööle (otsus nr 3-17-2766, p 28).
8(10)
Käesoleval juhul on õiguslikuks aluseks eesmärgipärane haldusmenetlus (HMS § 5 lg-d 1 ja 2), mis saaks viia planeeringu vastuvõtmiseni (PlanS § 134). Ainuüksi viitenormide puudumine ei saa tingida menetlustoimingute õigusvastaseks tunnistamist, kui arendajale pidi olema ilmselge, et planeerimismenetlus oma olemuselt hõlmabki vastastikku sobiva lahenduse otsimist.
12.Linna ettepanek planeeringu koostamisel ei tohi olla meelevaldne ning peab olema kantud avalikest huvidest. Muudatused koostatavasse planeeringusse ei pea tulema üksnes kõrgematest planeeringutest, vaid võivad tulla ka erinevatest uuringutest ja asjatundjate seisukohtadest, nt liiklusalased ettepanekud, muinsuskaitselased sisulised piirangud, mis on tarvilikud kultuuripärandi säilimiseks; kogukondlike väärtuste ja laste ohutuse tagamiseks vajalikud lahendused vms (vt ka kohtuotsuse p 9). Muudatused peavad olema põhjendatud ja vajalikud. Vastustaja on 11.09.2020 kirjas, mille põhjendused loeb kohus terviklikult vaidlustatava menetlustoimingu osaks, põhjendanud sellega, et planeeringuala lähiümbruses ja selle kontaktvööndis ei ületa Pae järve äärsete hoonete korruselisus viit korrust ning põhjendatud ei ole kontaktvööndisse jäävate madalamate hoonete suhtes tunduvalt kõrgemate mahtude kavandamist Pae järve poole. Oluline on tagada uusarenduse sujuv üleminek ning haakumine ajaloolise ja üldplaneeringuga säilitatava Majaka-Tuha tn vahelise elamukvartaliga. Linn on ka selgitanud, miks on vaja terviklikku ruumilist analüüsi ning seda, et üldplaneering lubab maksimaalset tihedusnäitajat kasutada erandjuhul. Sisuliselt on tegemist linnaehitusliku analüüsiga, mis on oluline tegur detailplaneeringu koostamisel (PlanS § 124 lg 2 ja § 126 lg 1 p-d 6, 15 ja 22 koostoimes). Kohus leiab, et vastustaja põhjendused, mh tuginemine selles osas struktuurplaanile on põhjendatud. Ka üldplaneeringust nähtub, et kaebaja arendatavast kinnistust edelasse jääb ajalooline Tuha ja Majaka tänava ala, kus on valdavalt kahekorruselised hooned, mille kõrgemaks ehitamine ei ole lubatud (vt kohtuotsuse p 7). Tegemist on üldplaneeringu kohaselt ka Lasnamäe vanima osaga, mille hoonestustihedus on väikseim. Sõltumata struktuurplaani olemasolust ei ole ilmselgelt põhjendamatu vastustaja seisukoht, et tagada tuleb sujuv üleminek madalama ja kõrgema hoonestuse vahel. Üldplaneering näeb ka lähipiirkonnas hoonestustihedusena ette üksnes kuni 0,9, sh ka 9-korruseliste hoonete korral, mh ka piki Pae pargi serva. Lisaks on üldplaneeringus märgitud, et keskmine tihedusnäitaja 1,0 on kuni viiekorruseliste hoonete puhul, mis loob hea elukeskkonna, koos mõõduka hoonete vahelise vaba n-ö hingamisruumiga. Sealjuures on ka üldplaneeringus selgitatud, et Lasnamäe piirkonnas arvutatakse hoonestustihedust laiendavalt, kaasates ka lähikrundid, mitte kitsalt hoone all olev krunt, mis tähendab, et tihedust arvestatakse arendaja vaates soodsamalt. Vastustaja on 21.06.2021 vastuses toonud välja kaugused erinevatest piirkondadest (p-d 14 ja 15 ning lisad 1, 4, 5, 7 ja 9), millest nähtub tugevam piirkondlik seos ajaloolise piirkonnaga ja mida kohus täies mahus ei korda (HKMS § 165 lg 2). Seega kokkuvõttes olemasoleva, ajaloolise hoonestusega haakuva ja üleminekuga hoonestuse lubamine ilma tugevate kontrastideta ei ole vastustaja laia kaalutlusõigust arvestades ilmselgelt õigusvastane. Küsimus sellest, kas väärtustatakse ajaloolist hoonestust ega looda sellele kontraste või tuleb anda piirkonnale suurlinlik kuju (vt kaebaja 20.04.2020 seisukoha lisa 8) on väärtuste kaalumise ja seega nii poliitiliste valikute kui ka otstarbekuse küsimus, kuhu kohus sekkuda ei saa.
13.Kaebaja peab 12-14-korruselise hoone asemel kuni 8-korruselise hoone rajamist majanduslikult ebaotstarbekaks. Kohus märgib, et linnaplaneerimise ülesanne ei ole kinnistuomaniku kasumi maksimeerimine, vaid hea elukeskkonna tagamine kõigile elanikele. Kohut jaoks ei ole silmnähtav, et 8korruselise elu- ja ärihoone rajamine oleks ilmselgelt kahjumlik. 5-8-korruselised hooned on Tallinna linnapildis tavalised ega saa eeldada, et enamik neist on ehitatud ebaotstarbekalt või kahjumlikult. Kaebajal ei ole tekkinud ka õigustatud ootust, et tal lubataks ehitada nimelt 12-korruselist või ka 14korruselist hoonet. Sh ei ole vastustaja suunanud kaebajat 2018. aastal kõrgema hoone kohta eskiisi esitama. Kaebaja esitas uue eskiisi kõrgema hoone kohta 17.09.2018, samas kui vastustaja selgitas, kaebajale 07.07.2017, et kõrgemate hoonemahtude planeerimisel tuleb jälgida kvartali väljakujune9(10)
nud ehitusjoont ning üldplaneeringust tulenevat maksimaalset tihedusnäitajat on lubatud kasutada erandkorras (kaebaja 20.04.2020 seisukoha lisa 6). Niisiis on kaebaja suurema korruselisuse ja hoonestustihedusega planeeringu esitamisel ise võtnud riski, et need on vastuolus kehtiva planeeringuga ning tal ei ole tekkinud õigustatud ootust, et tehtud kulutused tasuvad end ära. Juba kaebaja esitatud algsel eskiisil on hoonestustihedus 1,5, samas kui kaebajale pidi olema üldplaneeringust teada, et maksimaalset hoonestustihedust lubatakse üksnes erandjuhul. Kinnisvaraarendajana pidi olema ka mõistlikult ettenähtav, et arendus peab sobituma ümbruskonda kavandatavate hoonete ja hoonestustihedusega, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida õigustatud ootust, et ta kindlasti saab enda soovitud maksimaalse hoonestustihedusega ja ümbritsevast oluliselt kõrgema korruselisusega hooneid ettenägeva detailplaneeringu. Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks sedasorti õigustatud ootust tekkinud planeeringu algatamisest ega ka üldplaneeringust. Käesolevas asjas ei ole ka tegemist PlanS § 130 lg-s 3 käsitletud olukorraga, kuivõrd vastustaja ei ole muutnud planeerimismenetluse taotluse eset, s.o seda, mis on määratletud planeeringu algatamise korralduses; ega laiendanud planeeringuala.
14.Kohus leiab samas, et vastustaja kirjadest tulenev suunis, et kaebajal tuleb esitada uue detailplaneeringu algatamise ettepanek, ei ole hea halduse tavaga kooskõlas. Sisuliselt suunatakse seega kaebajat loobuma juba algatatud planeeringust, sh ei ole ka kindel, et uus planeerimismenetlus algatatakse, kuivõrd algatamise otsustamisel on vastustajal kaalutlusõigus (PlanS § 128). Kui planeerimismenetlusega ei ole võimalik jätkata, tuleb jätta planeering vastu võtmata, lõpetada planeeringu koostamine või tunnistada detailplaneeringu algatamine kehtetuks; kuid ei ole õige suunata menetlusosalist oma algsest avaldusest loobuma, sh juhul, kus isik on sellele avaldanud vastuseisu. Kohus märgib, et algatamise korralduses on planeeringu koostamise eesmärk äri- ja tootmismaa sihtotstarbega Majaka põik 17, Tuha tn 3g ja Tuha tn 3e kinnistutest kahe äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundi moodustamine ning ehitusõiguse määramine mõlemale krundile äripindadega korterelamu ehitamiseks. Kohtule ei nähtu, et selline eesmärk oleks algatamisest möödunud aja tõttu muutunud materiaalõiguslike aluste või ka arvestatavate muude oluliste muutuste tõttu (vrdl Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-78-12 p 15) realiseerimatuks. Kaebajal on võimalik esitada väiksema korruselisuse ja hoonestustihedusega uus planeering nii, et see vastab jätkuvalt ka algatamise korraldusele. Kui vastustaja leiab, et algatamise korraldusest nähtuvat ei ole enam võimalik ellu viia, tuleb selles osas kaebaja ära kuulata ja tehtavat otsust igakülgselt kaaluda. Algatamise korralduses nähtuva elluviimise võimatuse üle aga pooled käesolevas asjas ei vaidle. Kuivõrd vastustaja ei saa üksnes menetlustoimingus antud suunise (uue planeeringu algatamise taotluse esitamine) täitmata jätmise tõttu planeerimismenetlust lõpetada, ei leia kohus, et kaebaja õiguste kaitseks oleks vajalik tunnistada menetlustoimingud selles osas õigusvastaseks. Menetlustoimingute õiguspärasuse (või –vastasuse) kontroll oli käesolevas asjas suunatud selleks, et kontrollida, kas kaebaja peab asuma uuesti planeeringumaterjale muutma ja kulusid kandma. Eskiiside ja seletuskirja maht ei erine eelduslikult oluliselt üksnes sellest tulenevalt, kas menetluslikult algatatakse uus planeerimismenetlus või jätkatakse vana.
15.Kuivõrd menetlustoimingud on õiguspärased osas, mis on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja millega kaitstakse kaebaja mittemenetluslikke õiguseid, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.