MALSCO Law Office OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.05.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/051606-8 tühistamiseks kontsernisiseste maksete maksustamise osas; maksude määramise osas, kus ei arvestatud koos vaidega esitatud kuludokumente; ning vastustaja kohustamiseks võtta uue maksusumma määramisel arvesse vaide lisana esitatud dokumente
Menetlusosalised
Kaebaja – MALSCO Law Office OÜ, esindaja Indrek Nuut Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MALSCO Law Office OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta MALSCO Law Office OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1901 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 19.05.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/051606-8 MALSCO Law Office OÜ-d tasuma maksusumma 26 112,99 eurot.
MALSCO Law Office OÜ esitas maksuotsusele vaide. MTA rahuldas 16.07.2021 vaideotsusega nr 6-1/4942-2 vaide osaliselt ja tunnistas maksuotsuse kehtetuks osas, millega määrati täiendavalt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse 8360,84 eurot, sh kinnipeetud tulumaksu 2712,02 eurot, sotsiaalmaksu 4984,26 eurot, kinnipeetud töötuskindlustusmakseid 241,65
3-21-1901 eurot, tööandja töötuskindlustusmakseid 120,83 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makseid 302,08 eurot. Muus osas jäi maksuotsus muutmata.
3.MTA parandas 10.08.2021 õiendiga nr 6-1/4942-3 16.07.2021 vaideotsuse resolutiivosas toodud summad ja luges vaideotsuse resolutiivosa õigeks järgnevate summadega: „... tunnistada 19.05.2021 maksuotsus nr 12.2-3/051606-8 kehtetuks osas, millega määrati täiendavalt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse kokku 5350,25 eurot, s.h kinnipeetud tulumaksu 1823,62 eurot, sotsiaalmaksu 2983,34 eurot, kinnipeetud töötuskindlustusmakseid 241,65 eurot, tööandja töötuskindlustusmakseid 120,83 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makseid 180,81 eurot.“ Maksuotsusega määratud summa on kokku 20 762,74 eurot.
4.MALSCO Law Office OÜ esitas 17.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks kontsernisiseste maksete maksustamise osas; maksude määramise osas, kus ei arvestatud koos vaidega esitatud kuludokumente; ning vastustaja kohustamiseks võtta vaide lisana esitatud dokumente arvesse uue maksusumma määramisel. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse maksuotsuse täitmise peatamiseks. Kaebaja on jätkuvalt tegutsev äriühing. Kaebaja viimase kuu käive on 16 000 eurot ja kokkuvõtvalt kogu aeg samas suurusjärgus. Seega ei ole määratud maksusumma tasumine kaebajale ülejõukäiv. Samas ei ole õiglane, et vastustaja asub maksuotsust kaebaja suhtes täitma oluliselt suuremas ulatuses, kui oleks tegelik õige maksusumma. Tekitatud kahju seisneb igapäevase majandustegevuse halvamises ja mainekahjus koostööpartnerite ees seoses kohustuste mittetäitmisega. Samuti tekib kaebajal ajutine töötasude maksmise võimatus, mida ei ole hiljem võimalik enam heastada. Kaebus on perspektiivne.
MTA palus 25.08.2021 vastuses jätta taotlus rahuldamata.
Avalikes huvides on tagada kaebuse rahuldamata jätmise korral maksuotsusega määratud maksusumma laekumise võimalus. Maksuhalduril puudub kindlus, et kohtuvaidluse lõppedes on kaebajal jätkuvalt majandustegevus ja vara, mille arvelt oleks võimalik maksuotsusest tulenevaid maksukohustusi tasuda. Lisaks maksuotsusest tulenevale võlale on kaebajal deklareeritud maksukohustustest tulenevad võlad 2021. a mai – juuli tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (TSD) osas 10 510,28 eurot. Samuti on kaebajal kolm sunniraha võlgnevust kokku 300 eurot, kuna kaebaja ei ole esitanud käibedeklaratsioone 2018. a oktoobri ning ajavahemiku 2019. a august kuni 2021. a juuni kohta. Kokku on kaebaja maksuvõlg 25.08.2021 seisuga 31 573,02 eurot. Kuna kaebajal on käibedeklaratsioonid esitamata, võib tegelik maksuvõlg olla märkimisväärselt suurem. Jooksvate maksuvõlgade sissenõudmiseks on kaebaja pangakontod Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is arestitud alates 29.06.2021. Kaebajal on esitamata 2017– 2020. a majandusaasta aruanded. Töötamise registris on kaebajal üks kehtiv tööleping, üks peatatud tööleping ning üks juhtimis- ja kontrollorgani liikme leping. Kaebajal on sõiduk MITSUBISHI BAJERO 2014. a, hinnaga vahemikus 12 700–17 800 eurot. Alates 14.07.2021 on sõidukil MTA võõrandamise keelumärge jooksvate maksuvõlgade tasumise tagamiseks. Seega kataks sõiduki müük kaebaja maksuvõla üksnes osaliselt. Muud vara, millele keelumärgete või hüpoteekide seadmise teel oleks võimalik edaspidi tagada maksuotsusest tuleneva kohustuse täitmine, kaebaja nimele registreeritud ei ole. Kaebajal puuduvad väärtpaberikontod ja kinnisvara. Võttes arvesse seda, et kaebajal puudub piisav vara, ei ole maksuhalduril võimalik muul viisil kui maksuotsuse täitmise jätkamise või maksuvõla tasumise ajatamisega välistada ohtu, et pärast kohtuvaidluse lõppu ei ole maksuhalduril enam võimalik määratud maksusummat ja kaasnevaid intresse sisse nõuda. Kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad. Seejuures möönab kaebaja ka ise, et määratud maksusumma tasumine ei ole talle ülejõukäiv. 2(7)
3-21-1901 Kuna kaebajal on ka jookvad maksuvõlad, mille suurus on avalik, tekib talle mainekahju juba sellest. Samuti on avalikult kättesaadav teave, et kaebajal on esitamata 25 kuu käibedeklaratsioonid ning viimase nelja aasta majandusaasta aruanded. Järelikult on kaebaja tekitanud võimaliku mainekahju koostööpartnerite ees ise maksudistsipliini rikkumisega. Kaebaja pangakontod on maksuhaldur arestinud jooksvate maksuvõlgade tõttu. See tähendab, et isegi kaebaja suhtes esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise korral jääksid kaebaja pangakontod endiselt arestituteks ja piirangud kaebaja tegevusele kehtima seni, kuni kaebaja tasub maksuvõlad või ajatab nende tasumise. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt põhjendanud. See, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine võib kaebaja muude kohustuste täitmist raskendada või keerulisemaks muuta, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav.
6.Tallinna Halduskohus jättis 26.08.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Maksuotsusele esitatud kaebuse läbivaatamine eeldab maksuhalduri kogutud tõendite põhjalikku hindamist ja enne tõenditega tutvumist ei ole seetõttu alust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja on esitanud enda Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku 01.07.2021– 17.08.2021 kohta, millest nähtuvalt on kontojääk 16 372,17 eurot. Kaebaja tõi ka välja, et kaebaja käive on kogu aeg samas suurusjärgus ning ta on nõus tasuma õigesti määratud maksuvõlga. Vastukaaluks on vastustaja esitanud tõendi, millest nähtuvalt on kaebajal lisaks maksuotsusega määratud maksukohustusele deklareeritud maksukohustustest tulenevad võlad 2021. a mai – juuli TSD-de osas 10 510,28 eurot. Samuti on kaebajal kolm sunniraha võlgnevust 300 eurot käibedeklaratsioonide esitamata jätmise eest. Vastustaja hinnangul võib kaebaja tegelik maksuvõlg olla märkimisväärselt suurem. Kaebaja väide, et vastustaja on asunud käibedeklaratsioonide osas valele järeldusele, on paljasõnaline. Seega on kaebaja väited maksude tasumise võimekuse osas vastuolulised. Kaebaja toob taotluse täienduses välja, et vastustaja on arvete arestimisega tekitanud olukorra, kus kaebaja ei saa oma maksukohustust vähendada, kuigi ta sooviks seda teha 10 000 euro ulatuses. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 131 lg 4 järgi võib arestitud pangakontolt arestitud summa ulatuses väljamakseid teha maksuhalduri loal. Luba ei ole vaja maksuhaldurile ülekande tegemiseks, välja arvatud, kui arest on seatud MKS § 1361 lg 1 alusel. Arestitud pangakonto avatakse maksuhalduri loal. Seega on kaebaja väited maksukohustuse tasumise võimatuse kohta paljasõnalised. Vastustaja ja kaebaja kinnitusel on kaebaja pangakontod Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is arestitud alates 29.06.2021. Samas ei nähtu kaebaja esitatud pangakonto väljevõttelt, et kaebaja majandustegevus oleks olnud takistatud. Kaebaja on tasunud pärast 29.06.2021 mh töötasusid (nt 23.07.2021). Maksude laekumise vastu esineb iseenesest oluline avalik huvi, kuid samavõrra tungivaks ei saa pidada avalikku huvi nõuda maksusumma sisse viivitamatult (mh tasandab viivitusega tekkivat avaliku huvi riivet maksumaksja MKS §-s 115 sätestatud kohustus maksta intressi). Kui maksukohustuslane on jätkusuutlik ja toimiv ettevõtja, siis on usutav, et maksuotsuse sundtäitmine osutub võimalikuks ka pärast selle üle peetava kohtuvaidluse lõppemist. Seega ei kaalu avalik huvi üldjuhul üles kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust olukorras, kus vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid maksude tasumine lükkuks üksnes edasi. Küll aga esineb ülekaalukas avalik huvi maksusumma viivituseta sissenõudmiseks siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamine ei lükkaks maksude tasumist mitte pelgalt edasi, vaid maksuvõla sundtäitmise keelamise korral võiks maksusumma jääda riigieelarvesse üldse laekumata (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). 3(7)
3-21-1901 Kaebajal ei ole registervara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust hilisemalt tasuda. Kaebaja on esitanud äriregistrile viimase majandusaasta aruande 2016. a eest 29.10.2018, mistõttu ei saa ka majandusaasta aruannete põhjal hinnata, kas kaebaja on võimeline hiljem maksuvõlga tasuma. Kaebaja pangakonto väljavõte vähem kui kahe kuu osas ei veena kohut kaebaja majanduslikus võimekuses. Arvestades, et kaebaja pangakontod on arestitud mh jooksvate maksuvõlgnevuste tõttu, ei saavuta kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisel soovitud eesmärki.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.MALSCO Law Office OÜ palub 26.08.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.08.2021 määruse resolutsiooni p 1 ja teha asjas uus määrus, millega peatada maksuotsuse täitmine täielikult või alternatiivselt lubada maksuotsuse täitmist ainult registervarale ehk sõidukile käsutuskeelu jätmisega ning keelata maksuhalduril pangakontode arestimine. Kaebaja osutab õigusteenust rahvusvahelistele ettevõtetele Euroopa Liidus ning kolmandates riikides, mistõttu on peamiselt tema esitatavad arved kas käibemaksuta või 0 %-lise määraga. Kaebaja osutab esitatud pangaväljavõttele, millest valdavalt nähtuvad laekumised välisklientidelt. Samuti oleks kohus pidanud tähelapanu pöörama sellele, et kaebuse väidete kohaselt on maksuhaldur jätnud alusetult arvesse võtmata talle saadetud kuludokumente suurusjärgus ca 15 000 eurot. Sellest tulenevalt on eksitav maksuhalduri väide, et kaebaja tegelik maksukohustus on ca 30 000 eurot ja lisaks võib esineda varjatult suur tasumata käibemaksusumma. Kui esineks varjatud käibemaksukohustus seoses Eesti ettevõtetele esitatud arvetega, siis on maksuhalduri enda süsteemis kõik kaebaja üle 1000 euro suurused arved näha, mille pealt on teine Eesti ettevõte arvanud maha sisendkäibemaksu. Arvestus on kuupõhine ja ei saa tugineda sellele, et kaebaja on kunstlikult esitanud mitmeid väiksemaid arveid. Arestitud kontolt ei saa teha töötasu väljamakseid. Kontod ei saanud olla arestitud alates 29.06.2021, sest selleks ajaks polnud veel vaideotsust tehtud. Kaebaja ei tea täpset arestimise kuupäeva, kuid see võis olla 29.07.2021. Määruse põhjendustest ei nähtu asjaolusid, mis annaks väita, et vaidlusalune summa võiks jääda tulevikus saamata. Arvestades sõidukile väärtusega ca 20 000 eurot seatud käsutuskeeldu, ei ole alust väita maksusumma saamatajäämist tulevikus. Kohus märkis määruse p-s 15, et kaebajal puudub registervara, samas on maksuhaldur välja toonud, et kaebajal on sõiduauto, mis maksab maksuhalduri hinnangul kuni 17 800 eurot. Maksuhaldur on oluliselt vähendanud kaebaja registervara väärtust. Tegelikult maksis kaebaja auto umbes aasta tagasi ostes 21 000 eurot ja puudub alus arvata, et aasta jooksul on hind oluliselt langenud. Seega on maksuhalduril oma nõudele vastav tagatis olemas. Ülejäänud summa osas (kui õige maksusumma üldse on suurem) ei ole nõude tagamine õigustatud avaliku ega muu huviga, sest eeldatavasti on lõplik õige maksusumma suurusjärgus 20 000 eurot.
MTA palub 01.09.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja väited maksude tasumise võimekuse osas on vastuolulised ning väited maksukohustuste tasumise võimatuse osas paljasõnalised. Kaebajal oli võimalus maksukohustuste täitmiseks ja tema majandustegevus ei ole takistatud. Maksuhaldur arestis 29.06.2021 kaebaja pangakontod jooksvate maksukohustuste täitmiseks summas 6000,94 eurot. Seega sai kaebaja juulis 2021 kasutada vabalt pangakontol olevaid vahendeid, mis ületasid arestitud summat nii oma majandustegevuse arendamiseks kui maksukohustuste täitmiseks. 4(7)
3-21-1901 Kaebaja esitatud Swedbank AS-i pangakonto väljavõttest ajavahemiku 01.07.2021–17.08.2021 kohta ei nähtu kaebaja käive ja käibemaksukohustus esitamata käibedeklaratsioonide osas ajavahemikul oktoober 2018 kuni juuli 2021. Asjaolu, et juulis ja augustis 2021 on äriühingule laekunud summad valdavalt välisklientidelt, ei tõenda, et ka perioodil oktoober 2018 kuni juuli 2021 laekusid summad valdavalt välisklientidelt. Seega ei ole kaebaja tõendanud oma väidet, et ta on hilisemalt võimeline maksuvõlga tasuma. Sõiduk erinevalt muust registervarast ei pruugi piisavalt tagada maksukohustuste täitmist tulevikus. Sõidukite hinnatav ligikaudne väärtus võib ajas kiiresti muutuda. Lisaks ei tõenda kaebaja sõiduki eest umbes aasta tagasi makstud hind selle tegelikku müügiväärtust praegusel ajal. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et sõiduk on väikese läbisõiduga. Läbisõit ei ole ainus kriteerium, mis sõiduki tegelikku väärtust määrab. Seetõttu ei taga kaebajale kuuluv sõiduk ja sellele seatud käsutuskeeld piisavalt kaebaja maksukohustuste täitmist. Kaebaja ei ole pärast 2016. a majandusaasta aruannet uusi aruandeid esitanud. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et oleks tagatud avalik huvi kindlustada maksuotsusega määratud maksusumma laekumine tulevikus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Määruskaebuse vaatab läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (HKMS § 210 lg 1).
10.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna määrusega muu hulgas peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.
11.Kaebusest ja hilisematest materjalidest nähtuvalt on esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eesmärk tagada kaebaja võimalus jätkata majandustegevust ja vältida võlanõuete avalikustamisega tekkivat äriühingu mainekahju.
12.Kaebaja on taotluses väitnud, et ta on jätkuvalt tegutsev äriühing, tema viimase kuu käive on 16 000 eurot ja see on kogu aeg samas suurusjärgus. Oma väidete tõendamiseks on kaebaja koos kaebusega esitanud Swedbank AS-i pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.07.2021– 17.08.2021 kohta, mille kohaselt on äriühingu kontojääk 17.08.2021 seisuga 16 372,17 eurot. Kaebaja kinnitab, et on võimeline maksusumma tasuma, kuid ei ole nõus täitma maksuotsust suuremas ulatuses, kui oleks tegelik maksusumma. Maksuhaldur on tõendanud, et lisaks maksuotsusega määratud maksukohustusele on kaebajal deklareeritud maksukohustustest tulenevad võlad mai–juuli 2021. a TSD-de osas 10 510,28 eurot ning kolm sunniraha võlgnevust 300 eurot käibedeklaratsioonide esitamata jätmise eest. Kuna kaebajal on esitamata käibedeklaratsioonid oktoober 2018 ning august 2019 kuni juuli 2021 osas, siis on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et kaebaja tegelik maksuvõlg võib olla tunduvalt suurem. Vastustaja on selgitanud, et alates 29.06.2021 on kaebaja pangakontod Swedbank AS-is ja SEB Pank ASis jooksvate maksuvõlgade sissenõudmiseks arestitud summas 6000,94 eurot. Kaebajal on 5(7)
3-21-1901 olnud võimalik kasutada pangakontodel olevaid vabu vahendeid, mis ületasid nimetatud summat nii oma majandustegevuse arendamiseks kui maksukohustuste täitmiseks. Seejuures on halduskohus õigesti selgitanud, et MKS § 131 lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid maksuhalduri loal. Luba ei ole vaja maksuhaldurile ülekande tegemiseks, v.a MKS § 1361 lg 1 alusel. Esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kaebaja erinevaid, sh töötasu väljamakseid pärast konto arestimist ka teinud. Seetõttu on kaebaja väited maksukohustuste tasumise võimatuse kohta paljasõnalised. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb olukorras, kus kaebaja kinnitab, et on võimeline maksukohustust tasuma, selleks on olemas käibevahendid ning kaebaja majandustegevus ei ole olnud takistatud, esialgse õiguskaitse vajadust eitada. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kaebaja pangakontod on arestitud jooksvate maksukohustuste tagamiseks, siis ka juhul, kui kohus peataks maksuotsuse täitmise, jääksid pangakontod endiselt arestituks. Seega ei tooks taotluse rahuldamine kaasa pangakontode aresti alt vabastamist.
13.Üksnes abstraktne väide, et maksuvõla avalikustamine tekitab kaebajale mainekahju koostööpartnerite ees, ei ole veenev ega anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Seejuures on maksuhaldur asjakohaselt selgitanud, et mainekahju tekib kaebajale ka jooksvatest maksuvõlgadest, mille suurus on avalik. Samuti on avalikult kättesaadav teave sellest, et kaebajal on esitamata 25 kuu käibedeklaratsioonid ja viimase nelja aasta majandusaasta aruanded. Kaebajal on olnud võimalik mainekahju koostööpartnerite ees endal ära hoida maksudistsipliinist kinnipidamisega.
14.Ka juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadust möönda, tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Kohtupraktikast tulenevalt esineb maksude laekumise tagamise suhtes ülekaalukas avalik huvi, kui esialgse õiguskaitse kohaldamine ei lükkaks maksude tasumist mitte üksnes edasi, vaid maksuvõla sundtäitmise keelamise korral võiksid maksusummad jääda riigieelarvesse üldse laekumata (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Avalikku huvi maksusumma viivitamatuks sissenõudmiseks võib pidada väheoluliseks, kui maksukohustuslane on jätkusuutlik ja toimiv ettevõtja, sest sel juhul on usutav, et maksuotsuse sundtäitmine osutub võimalikuks ka pärast kohtuvaidluse lõppemist.
15.Praegusel juhul tuleb arvesse võtta, et kaebajal puudub vara, millega oleks muul viisil kui maksuotsuse täitmise jätkamise teel võimalik maksukohustuse laekumise tagamine. Kaebajal puudub igasugune registervara peale sõiduki MITSUBISHI BAJERO (väljalaskeaasta 2014), millele on MTA alates 14.07.2021 seadnud kaebaja jooksvate maksuvõlgade tasumise tagamiseks võõrandamise keelumärke. Maksuhaldur on hinnanud sõiduki turuväärtuse vahemikku 12 700–17 800 eurot. Seega kataks sõiduki müük kaebaja maksuvõla üksnes osaliselt. Kaebaja väidab, et sõiduk tagab piisavalt määratud maksusumma laekumise, kuna kaebaja ostis sõiduki umbes aasta tagasi 21 000 euro eest ja selle läbisõit on väike. Maksuhaldur on õigesti selgitanud, et sõidukite väärtus väheneb ajas kiiresti, samuti esineb nende hävimise ja olulise kahjustumise risk. Seetõttu ei tõenda sõiduki eest ligi aasta tagasi tasutud hind selle turuväärtust hetkel. Maksuhalduri selgitust ei väära ka kaebaja väide sõiduki vähesest läbisõidust, mis on lisaks tõendamata. Seetõttu on usutav maksuhalduri seisukoht, et kaebaja sõiduk ja sellele seatud käsutamise keelumärge ei taga maksukohustuse täitmist piisavalt. Kuivõrd kaebajal on alates 2017. a-st äriregistrile esitamata majandusaasta aruanded, siis puudub võimalus nende põhjal anda täpsemat hinnangut suutlikkusele maksusummat tasuda. Seejuures on põhjendatud maksuhalduri hinnang, et esitamata käibedeklaratsioonidest tulenevalt võib kaebaja maksukohustus olla tunduvalt suurem. Kaebaja vastupidine väide ei ole tõendatud. Koos kaebusega esitatud kaebaja Swedbank AS-i pangakonto väljavõttest ajavahemiku 01.07.2021–17.08.2021 kohta nähtuvad küll laekumised välisklientidelt, kuid väljavõte ei tõenda äriühingu käivet nendel perioodidel, mille osas kaebajal on esitamata käibedeklaratsioonid (oktoober 2018 ja august 2019 kuni juuli 2021). Kaebaja ei ole suutnud 6(7)
3-21-1901 põhistada, et tema majandustegevus on jätkusuutlik ning esialgse õiguskaitse kohaldamise korral lükkuks maksusumma tasumine üksnes edasi. Sellises olukorras ei saa maksuotsuse täitmise peatamist pidada põhjendatuks, sest maksuvõla sundtäitmise keelamise korral on tõenäoline, et maksusumma võib jääda riigieelarvesse üldse laekumata.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.08.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.