Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 26. august 2021, Tartu 3-19-2049
Haldusasi
Tuuleristi Auto OÜ ja A.R. kaebused Maksu- ja Tolliameti 14. augusti 2019. a maksuotsuse nr 12.23/047209-19 ning 2. oktoobri 2019. a vaideotsuste nr 61/4465-2 ja 6-1/4466-2 tühistamiseks ning A.R. suhtes töötamise registri kande ennistamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 14. mai 2020. a otsus A.R. ja Tuuleristi Auto OÜ apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja A.R., Tuuleristi Auto OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. mai 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta apellantide menetluskulu nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 27. september 2021).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 14. augusti 2019. a maksuotsusega nr 12.2-3/047209-19 vähendati Tuuleristi Auto OÜ tööjõumakse (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed) 12 652,49 euro võrra. Ühtlasi tühistati töötamise registrist kanne tema töötamise kohta alates 1. maist 2018.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaided jäeti rahuldamata 2. oktoobri 2019. a vaidotsustega nr 61/4465-2 ja 6-1/4466-2) esitasid Tuuleristi Auto OÜ ja A.R. esitasid kaebused, milles palusid maksuotsuse ja vaideotsuste tühistamist ja töötamise registri kande ennistamiseks kohustamist. Kaebuse kohaselt ei ole maksuhalduril õigust sekkuda lepingulistesse suhetesse, väidetav pettus on tõendamata ning maksuotsus põhjendamata.
3.Tartu Halduskohtu 14. mai 2020. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Seoses väitega, et maksuhalduril puudub õigus määrata töölepingu õiguslikku tähendust ja nõuda palga vähendamist, selgitas halduskohus, et maksuhalduril on õigus maksuotsusega maksukohustust vähendada ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 2 p 5 alusel on tema pädevuses ka järelevalve töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. Kui maksuhaldur tuvastab maksumenetluses, et äriühing on põhjendamatult deklareerinud ja tasunud tööjõumakse, sest tegelikkuses puudus äriühingul töötajaga töösuhe, on töötamise registri kande kustutamine maksumenetluses tuvastatu automaatseks tagajärjeks, sest registrisse saab kanda üksnes need isikud, kelle töösuhe konkreetse äriühinguga on tuvastatud (MKS § 253, § 251 lg 4). Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast ei tulene, et töötamise registri kande tühistamine tuleks otsustada eraldi haldusaktiga. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas kaebajate seisukoht, justkui ei saaks registrikannet kustutada, kui fiktiivse töötaja tööleping on peatunud lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu.
3.2.Tuuleristi Auto OÜ ja A.R.u vahel puudus töösuhe. A.R. ei teinud osaühingus tööd ega saanud selle eest ka tasu. Tõendid kinnitavad, et tööleping, töötamise registri kanne ja maksudeklaratsioonid on esitatud või tehtud üksnes selleks, et saada suuremat hüvitist lapse sünni korral. Isiklikud tutvused A.R.u ja Tuuleristi Auto OÜ-ga seotud isikute vahel võimaldasid luuga dokumente ja versiooni, jätmaks muljet töösuhtest.
3.3.Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et Tuuleristi Auto OÜ-l puudusid rahalised vahendid A.R.ule töötasu maksmiseks. Kuigi raamatupidamise pearaamatus on näidatud 2018. aastal müüki summas 39 339,56 eurot, esitati maksuhaldurile müügiarveid vaid 2633,10 euro kohta, st raamatupidamisdokumendid puudusid rohkem kui 36 000 euro ulatuses. Müügiarvete puudumine viitab omakorda müügi puudumisele. Samuti puudusid Tuuleristi Auto OÜ-l säästud. Kasum alates 2013. aastast oli aastate peale kokku vaid 1386 eurot.
3.4.Pangakontode rahalisest liikumistest on maksuhaldur järeldanud, et raha, mille Tuuleristi Auto OÜ maksis A.R.ule, on eelnevalt kantud äriühingu kontole äriühingu juhatuse liikme E. Edesi poolt, kusjuures osaliselt oli selle raha kandnud eelnevalt talle A.R. ise. A.R. rahastas seega suures osas ise endale väidetava töötasu maksmist.
3.5.E. Edesi on maksuhaldurile selgitanud, et A.R. tegeles vastavalt vajadustele ja võimalustele teenuste pakkumisega, kaupade ostmisega, töötajatele tööülesannete andmisega jms. Kuid isikud, kes viibisid igapäevaselt Tuuleristi Auto OÜ töökojas, ei ole näinud A.R.ut töötamas. Maksuhaldur on ka õigesti märkinud, et A.R. ei saanud sisestada varuosasid laoprogrammi, sest Tuuleristi Auto OÜ ei ostnud raamatupidamisdokumentide kohaselt ühtegi varuosa. Samuti ei saanud ta välja rentida sõidukeid, kuna Tuuleristi Auto OÜ-l ei ole sõidukeid, mida rentida. Vaidlusalune tööleping on ebamäärane, sest selles ei ole välja toodud tööülesannete kirjeldust.
3.6.Lisaks polnud A.R.u töötamine Tuuleristi Auto OÜ-s võimalik ka seetõttu, et ta töötas samal ajal täistööajaga Haameri Talu Lihapood OÜ-s ning viibis pikalt ka haiguslehel.
3.7.A.R.ule deklareeritud väljamaksed on ebaproportsionaalselt suured võrreldes teistele töötajatele tehtud väljamaksetega (keskmiselt 3798,83 eurot). Ei ole usutav, et töötajale, keda töökaaslastest pole keegi aasta jooksul kordagi tööl näinud, makstakse kordades suuremat palka kui kauaaegsele töötajale.
3.8.Kaebajad leiavad, et maksuhalduril puudub õigus nõuda palga vähendamist. Kohus selgitas, et maksuhaldur ei olegi nõudnud palga vähendamist, nagu väidavad kaebajad, vaid on tuvastanud,
et töösuhte puudumise tõttu polnud üldse alust palga maksmiseks ja et palga maksmist aset ei leidnud.
3.9.Maksuhaldur on teinud õige järelduse, et E. Edesi ja A.R. tegutsesid koos ja kokkuleppel, et saada suuremat hüvitist lapse sünni korral ning võimaldada A.R.ul saada suuremat vanemahüvitist. Enamus Tuuleristi Auto Oü pangaarvelt kantud rahast ei jäänud tema käsutusse, suurema osa võttis A.R. pangakontolt sularahas välja või kandis E. Edesile.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.A.R.u ja Tuuleristi Auto OÜ apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada ja saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Halduskohus keeldus kaebaja taotletud kolme tunnistaja ülekuulamisest. Halduskohus on märkinud, et need isikud on üle kuulatud maksumenetluses ja leidnud, et nende täiendavaks ülekuulamiseks pole vajadust, kuna kaebajad pole välja toonud, et nende isikute ütlused oleksid olnud ebaselged, vastuolulised või mittetäielikud. See seisukoht on ekslik, kuna kaebajad on kaebuses viidanud just sellele, et tunnistajate ütlused on ebaselged, vastuolulised või mittetäielikud.
4.2.Kaks tunnistajat on väitnud, et peale nende firmas kedagi ei tööta, kuid need olid Tuuleristi OÜ töötajad, A.R.ul oli aga töösuhe Tuuleristi Auto OÜ-s. Maksuhaldur on jätnud maksuotsuses kajastamata ka ühe tunnistaja ütluse, kes oli töötajana nimetanud ka A.R.ut. Seega on tunnistajate ütluste osas ebaselgus ning need vajanuks täpsemat uurimist.
4.3.Kohtuotsuses pole analüüsitud tunnistajate ütluste asjakohasust. Samuti pole seal analüüsitud A.R.u ja Tuuleristi Auto OÜ juhatuse liikme E. Edesi maksumenetluses antud ütlusi.
4.4.Ainetu on viide ettevõtte käibe puudumisele ja raha liikumisele A.R.u, ettevõtte ja E. Edesi kontode vahel. Ettevõtja peabki tagama kohustuste täitmise ja maksuhalduri arvates piisava käibe puudumine ei ole sellises olukorras asjakohane (RKHKo 3-3-1-27-15, p 22).
4.5.Halduskohus on leidnud, et kaebajad on teinud näiliku tehingu lastetoetuse suurendamise eesmärgil. Samas pole selgitatud, millise tehingu varjamiseks tööleping sõlmiti.
4.6.Puuduvad tõendid, et A.R. sai suurendatud peretoetust.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kumbki kaebaja ei ole kaebuses põhjendanud tunnistajate ülekuulamise vajadust sellega, et nende varasemad ütlused on ebaselged, vastuolulised või mittetäielikud.
5.2.Nii maksuotsustes kui vaideotsustes ning vastuses kaebustele on viidatud Tuuleristi OÜ töötajate ütluste puhul selgelt kui teise äriühingu (Tuuleristi OÜ), mitte kui Tuuleristi Auto OÜ töötajatele. Maksuhaldur juhtis lihtsalt tähelepanu sellele, et kuigi nii Tuuleristi OÜ kui Tuuleristi Auto OÜ tegutsevad samas töökojas, ei olnud need töötajad näinud A.R.ut seal töötamas.
5.3.Üks töötaja on küll nimetanud A.R.ut Tuuleristi Auto OÜ töötajaks, kuid samas nähtub ütlusest, see väide tugineb E. Edesi ütlustele ning ta on näinud A.R.ut äriühingu kontoris vaid ühe korra ning väljaspool kontrollitavat perioodi. Seega tegelikult kinnitab ka selle töötaja seletus maksuhalduri järeldusi.
5.4.Maksuotsus ei põhine üksnes isikute ütlustel, vaid ka muudel tõenditel, mis kinnitavad, et A.R. ei töötanud Tuuleristi Auto OÜ-s.
5.5.Maksuhaldur ei ole asjas seisukohal, et tegemist on teise tehingu varjamisega. Maksuhaldur leidis, et töösuhet ei ole A.R.u ja Tuuleristi Auto OÜ vahel olnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebajate apellatsioonkaebuse põhiline etteheide halduskohtule on, et halduskohus ei kuulanud tunnistajatena üle kolme kaebajate poolt nimetatud isikut. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 65 lg 2 sätestab, et kui kohus võtab tõendina vastu haldusmenetluses protokollitud või salvestatud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi, kuulab kohus menetlusosalise taotlusel tunnistajana üle isiku, kelle ütlusi või seletusi see tõend sisaldab, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks, eelkõige juhul, kui isiku antud ütlused või seletused on ebaselged, mitmeti mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või mittetäielikud või kui on põhjendatud kahtlus, et isik on andnud valeütlusi. Samuti sätestab HKMS § 62 lg 2, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muuhulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Seega pole eeltoodud regulatsiooni järgi tunnistajate uus ülekuulamine vajalik siis, kui vaidluse all olev asjaolu on juba piisavalt tõendatud (HKMS § 62 lg 2) või kui see pole vajalik asja õigeks lahendamiseks (HKMS § 65 lg 2). Koostoimes tähendab see käesolevas asjas seda, et kuna töösuhte puudumine on piisavalt tõendatud muude tõendite ja asjaoludega, ei ole asja õigeks lahendamiseks tunnistajate täiendav ülekuulamine kohtumenetluses vajalik.
8.Töösuhte puudumine on tõendatud eeskätt järgmiste asjaolude ja tõenditega, millele on maksuotsuses viidatud: - A.R. ja Tuuleristi Auto OÜ juhatuse liige E. Edesi on elukaaslased (tl 38, kd II); - äriühingu käive ja varasema majandustegevuse tulemused ei võimaldanud A.R.ule deklareeritud summades töötasu maksmiseks (37p, kd II); - A.R.ule äriühingu poolt makstud töötasu kanti äriühingu kontole E. Edesi poolt, kusjuures E. Edesi kontodele oli raha eelnevalt kandnud enamasti A.R. ise, rahastades nii ise suures osas (78%) endale väidetava töötasu maksmist; - A.R. töötas vaidlusalusel perioodil teise tööandja juures (Haameri Talu Lihapood OÜ) täistööajaga ega oleks seetõttu saanud täita tööülesandeid Tuuleristi Auto OÜ-s; - A.R.u tööülesannetena oli kirjeldatud tegevusi, mida ta ei saanud äriühingus täita – nt ei saanud ta välja rentida sõidukeid, kuna neid Tuuleristi Auto OÜ-l ei olnud; - puuduvad dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaksid töö tegemist A.R.u poolt (nt töötundide tabelid (tl 38, kd II); - A.R.ule väidetavalt makstud töötasu oli ebaproportsionaalselt suur võrreldes äriühingu eriharidusega töötaja töötasuga (esimesel keskmiselt 3798,83 eurot, teisel 545,99 eurot kuus); - A.R.u tööleping oli ebamäärane, selles puudus tema tööülesannete kirjeldus; - A.R.ule väidetavalt palgana makstud raha ei jäänud tema kätte, suurema osa võttis ta sularahas välja või kandis E. Edesile (tl 38p). Need asjaolud ja tõendid on väga veenvad ja piisavad selleks, et õigustada kaebajatele maksuotsuse tegemist ning seda ka ilma maksumenetluses kolme isiku antud ütlusi arvestamata. Seetõttu puudub asjas HKMS § 62 lg 2 ja § 65 lg 2 alusel vajadus tunnistajate täiendavaks ülekuulamiseks kohtumenetluses. Asjaolud on piisavalt tõendatud asja õigeks lahendamiseks.
9.Siiski märgib ringkonnakohus, et asjakohatud on apellatsioonkaebuses esitatud etteheited halduskohtule, et too on jätnud tähelepanuta kaebajate poolt osutatud ebaselgused, mitmeti mõistetavused ja vastuolud maksumenetluses tunnistajate poolt antud ütlustes. Maksuhaldur on
vastuses apellatsioonkaebusele põhjendatult märkinud, et kaebustes ei tuginenud kaebajad tunnistajate ülekuulamist taotledes ebaselgustele ja mitmetimõistetavusele tunnistajate ütlustes, vaid nad põhjendasid tunnistajate ülekuulamise vajadust sellega, et kaebajale ei ole esitatud tunnistajate ütluste koopiaid ega võimaldatud kontrollakti aluseks olevate tõenditega tutvumist (tl 3p, kd II). Seetõttu on kaebajate etteheide halduskohtule põhjendamatu. Samuti on maksuhaldur vastuses apellatsioonkaebusele põhjendatult selgitanud, et maksuhaldur ei ole tunnistajate ütlusi moonutanud. Erinevalt kaebaja väidetust ei ole maksuotsuses tõepoolest töötajatest tunnistajate ja nende tööandjast äriühingu nimetustes eksitud. Selgelt on öeldud, et Tuuleristi Auto OÜ töökojas töötavad igapäevaselt ka Tuuleristi OÜ (E. Edesi teine firma) töötajad ning need ei ole näinud A.R.ut töötamas ega tea teda tööalaselt (tl 38). Ning ehkki kaebajad väidavad, et üks tunnistaja on ise kinnitanud A.R.u töötamist, kuid seda ei kajastatud maksuotsuses, siis tegelikult on isik küsimusele, „Nimetage oma töökaaslased Tuuleristi Auto OÜ-s“, vastanud järgmist: „A.R. – ma ei ole temaga väga kokku puutunud. Härra ise ütles, et on veel üks juures. Härra on Elar Edesi. Olen siin näinud 1 kord A.R.ut /.../ see oli jaanuari algul, sellel aastal 2019.“ (dtl 175). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et sellest ütlusest nähtub, et A.R.ut on töötajaks nimetatud mitte reaalse töötamise, vaid E. Edesi ütluse põhjal ning ehkki A.R.ut nähti ühel korral töökojas, oli see väljaspool kontrollitavat perioodi (jaanuaris 2019). Seetõttu ei saa sellele ütlusele omistada kaalukat tähendust, mis tõendaks A.R.u töötamist. Eelneva tõttu leiab ringkonnakohus, et tunnistajate ütlused olid piisavalt selged, neid on kajastatud maksuotsuses vajalikus määras ning tunnistajate ütlustes puudub ebaselgus, mitmetimõistetavus või vastuolu HKMS § 65 lg 2 mõttes.
10.See, et A.R. ja E. Edesi töösuhet maksumenetluses kinnitasid (vt nt dtl 205 ja dtl 239) ei lükka ümber eeltoodud tõendeid ja asjaolusid, mis töötamise välistavad. On arusaadav, et A.R. ja E. Edesi kui isikud, kes üritasid töösuhet näidata, on huvitatud selle jätkuvast kinnitamisest, kuid seetõttu ei saa nende ütlustele omistada ka kaalukat tähendust.
11.Viitamine raha liikumisele A.R.u, äriühingu ja E. Edesi vahel ei ole kaugeltki ainetu, nagu leiab apellant, vaid näitab veenvalt, et tegemist oli näiliku töösuhtega. Olukord, kus töötaja ise rahastab suures osas endale palga maksmist (78% A.R.ule töötasuna makstud summadest tuli temalt endalt kas palga arvel Haameri Talu Lihapood OÜ-s või pangalaenu arvel, vt tl 38p, kd II), ei ole ilmselgelt majandustegevuses loogiline ega tavapärane, nagu üritavad apellandid väita. Samas sobitub see hästi olukorraga, kus isikud soovivad jätta muljet töösuhtest ja saada tänu sellele võimalikult suurt vanematoetust.
12.Apellantide arutlus näiliku tehingu üle ei ole asjakohane. Apellandid leiavad, et halduskohtu lahendist ei nähtu tehingu tuvastamist, mida näilik tööleping pidi varjama. Ehkki halduskohus on näiliku tehingu mõistet kasutanud, ei tähenda see, et näilik töösuhe pidi varjama mingit teist tehingut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 järgi on näilik selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Seega ei ole näilik tehing alati teise tehingu varjamiseks mõeldud tehing ning vastavalt ei saa nõuda, et alati oleks tuvastatud ka see tehing, mida varjata sooviti. Oluline on see, et kaebajad olid sõlminud näiliku töösuhte, mille puhul on maksuhalduril õigus töötamisega seonduvaid makse vähendada (vt RKHKo 3-1-8-495, p 12-13).
13.Küsimus, kas A.R. tegelikult vanematoetusi sai, ei oma asjas määravat tähtsust ning seda pole vajalik eraldi tõendada. Maksuotsusega tuli tuvastada üksnes see, kas töösuhe reaalselt eksisteeris (kas töötamine leidis aset) ning kui maksuhaldur tuvastas, et tegelikult töösuhe puudus ja töötamist ei leidnud aset, oli tal õigus korrigeerida äriühingu maksukohustusi ja tühistada töötamise registri kanne.
14.Eeltoodust tulenevalt jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellantide menetluskulud (riigilõivud ja õigusabikulu, kokku 745 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.
15.Apellatsioonkaebuses on sõnastatud alternatiivsena taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. See taotlus jääb rahuldamata ülaltoodud põhjendustel, kus ringkonnakohus selgitas, miks tunnistajate ülekuulamine kohtumenetluses käesolevas asjas vajalik pole.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.