Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-19-2049 14. mai 2020 Kadri Palm Tuuleristi Auto OÜ ja A.R.kaebused Maksu- ja Tolliameti 14. augusti 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/047209-19, 2. oktoobri 2019. a vaideotsuste nr 6-1/4465-2 ja nr 6-1/4466-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks ennistada A.R.suhtes töötamise registri kanne alates 1. maist 2018
Menetlusosalised
Kaebajad – Tuuleristi Auto OÜ ja A.R., lepinguline esindaja Mehis Adamson Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tuuleristi Auto OÜ ja A.R.kaebused rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. juunil 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-19-2049 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas 14. augusti 2019. a maksuotsusega nr 12.2-3/04720919 Tuuleristi Auto OÜ tööjõumakse (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed) 12 652,49 euro võrra (dtl 113-121). Ühtlasi tühistas MTA kontrolli tulemusel töötamise registrist kande nr 2487565: A.R.(isikukood 49105076516) töötamine alates 1. maist 2018.
2.Tuuleristi Auto OÜ ja A.R. esitasid 13. septembril 2019 vaidlusaluse maksuotsuse peale vaided, mille MTA jättis 2. oktoobri 2019. a vaideotsustega nr 6-1/4465-2 ja nr 6-1/4466-2 rahuldamata (dtl 37-44, 56-62, 105-107, 125-126).
3.Tuuleristi Auto OÜ esitas 1. novembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 14. augusti 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/047209-19 ja 2. oktoobri 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4466-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks ennistada A.R.u suhtes töötamise registri kanne alates
1.maist 2018 (haldusasi nr 3-19-2049) (dtl 3-7). Ühes kaebusega esitas Tuuleristi Auto OÜ taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.
4.A.R. esitas 1. novembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 14. augusti 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/047209-19 ja 2. oktoobri 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4465-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks ennistada A.R.u suhtes töötamise registri kanne alates
1.maist 2018 (haldusasi nr 3-19-2052) (dtl 51-54). A.R. esitas kaebuses muuhulgas taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.
5.Tartu Halduskohus liitis 13. novembri 2019. a määrusega haldusasjad nr 3-19-2049 ja nr 3-19-2052 ühte menetlusse, kusjuures liidetud haldusasjana otsustas menetleda haldusasja nr 3-19-2049 (dtl 148-150). Seejuures tunnistas kohus vastustajaks MTA ja kohustas vastustajat kaebustele vastama.
6.MTA esitas 11. detsembril 2019 vastuse kaebustele, milles muuhulgas leidis, et Tuuleristi Auto OÜ kaebuse menetlusse võtmiseks puudus alus (dtl 501-506).
7.Vastusena kohtunõudele selgitas Tuuleristi Auto OÜ 17. jaanuaril 2020 kaebeõigusega seonduvat (dtl 511-513).
8.Tartu Halduskohus otsustas 17. veebruari 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ning vastuväidete esitamiseks (dtl 515-518). Samuti jättis kohus vastustaja vastuväite Tuuleristi Auto OÜ kaebuse menetlusse võtmise kohta rahuldamata ning kaebajate taotlused T.T, H.T.ja K.K.tunnistajatena ülekuulamiseks rahuldamata.
9.Kaebajad esitasid 8. aprillil 2020 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nõuded ning vastuväite kohtu tegevusele (dtl 521-525).
10.MTA esitas 23. aprillil 2020 vastuse kaebajate täiendavale seisukohale (dtl 527-529).
3-19-2049
11.Tartu Halduskohus otsustas 5. mai 2020. a määrusega jätta kaebajate vastuväite halduskohtu 17. veebruari 2020. a määruse resolutsiooni p-i 4 peale rahuldamata (dtl 533-535).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebajad taotlevad MTA 14. augusti 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/047209-19,
2.oktoobri 2019. a vaideotsuste nr 6-1/4465-2 ja nr 6-1/4466-2 tühistamist ning MTA kohustamist ennistada A.R.u suhtes töötamise registri kanne alates 1. maist 2018, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
12.1.MTA on ebaseaduslikult muutnud kaebaja töötaja kannet MTA töötajate suva alusel, kuna kaebajale etteheidetavat ei ole kuidagi tõendatud, asjas puuduvad usutavad tõendid MTA väidete kinnituseks.
12.2.Vaide- ja maksuotsus on seadusvastased ja rikuvad töölepingu seaduse (TLS) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) norme, lisaks töötajate registreerimise kohustust reguleerivaid norme.
12.3.Otsused on vastuolulised, sest esmalt tuvastab kontrollakt A.R.u töötamise, palga ülekanded ja maksude deklareerimise ja tasumise ning seejärel asub tõendamata puudulikule seisukohale, et töösuhet pole kunagi olnud. Lisaks tekitab otsus õigusvastase olukorra maksumaksjale (kaebajale), kuna kolmas isik ei saa tungida töösuhtesse ja nõuda töötasu vähendamist või töösuhte tühistamist või näilikuks tunnistamist äärmiselt asjatundmatu ametniku nõudmise alusel.
12.4.Kaebaja osundab tööandjana võimatule olukorrale, kus töötaja A.R.u suhtes on tööleping peatunud lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu ja sellest tulenevalt ei saa teha mistahes õiguslikke muudatusi töölepingus.
12.5.Töötamise lõpetamise aluste klassifikaator (kätte saadav MTA kodulehel) ei näe ette töölepingu lõpetamist MTA tõendamata kahtluste alusel, sest selleks puudub MTA enda poolt koostatud klassifikaatoris alus.
12.6.MTA-l puudub õiguslik alus määratleda kahe eraõigusliku subjekti töölepingulise suhte osapoole asemel selle õiguslikku tähendust ja nõuda palga vähendamist. Veelgi enam – MTA kasutab maksuotsuses, hiljem ka vaideotsuses, väljendeid pettus, tahtlik valeandmete esitamine jne – kuid ei lisa mitte ühtegi tõendit selle tõestuseks.
12.7.Maksuotsus on vastuoluline, sest kogu vaideotsus kinnitab töösuhte olemasolu, maksude deklareerimist ja maksude tasumist ning töötasu ülekandmist, kuid läbivalt leiab MTA, et töösuhet pole olemas ja töötasu pole vaja tagasi maksta, sest seda polevat tööandja tasunud. Äärmiselt asjatundmatult koostatud maksu- ja vaideotsused ja selle eelnenud kontrollmenetlus on selgelt kaebaja ning A.R.u põhiõigusi rikkuv ja seetõttu töötajat puudutavas osas tühine.
12.8.Kuidas töötaja oma raha kasutab (võtab sularahas välja või annab seda edasi muul alusel) või kuidas ettevõtja saab täidetud enda kui ettevõtja kohustused ei ole ega saa olla aluseks väidetava pettuse või muu manipulatsiooni aluseks.
12.9.MTA töötajate eraõiguses asjatundmatu, maksumaksjat eksitav ning ebaseaduslik jälitustegevus ei saa olla aluseks Tuuleristi Auto OÜ kohustamiseks seadust rikkuma, sest maksud tuli maksta ja selles osas pole MTA etteheidet maksuotsuses esitanud.
12.10.TLS ükski norm ei näe ette töösuhte lõpetamist kolmanda isiku nõudel, olgu selleks kasvõi MTA. TLS alusel sõlmitud töölepingus puudub MTA-l õiguslik alus nõuda palga vähendamist või muuta juba deklareeritud palga andmeid, tehes muudatusi sotsiaalmaksu, jt maksude deklaratsioonides.
3-19-2049
12.11.Maksuotsus ja vaideotsused on äärmiselt puudlikult põhistatud. Osundatud on hulgaliselt normidele, mis alusnormidega koos antud juhul ei saa rakenduda. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 4 ja § 95 lg 1 ei rakendu antud juhul.
12.12.Maksuotsus ja vaideotsused on koormatud asjatundmatult peaaegu kõigi saada olevate normide viidetega, kuid ükski neist ei põhista MTA õigust sekkuda lepingulisse suhtesse, kui selles on järgitud kõiki maksustamise nõudeid.
13.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
13.1.Maksuhaldur on Tuuleristi Auto OÜ maksukohustuste täitmise õiguspärasuse kontrollimisel järginud seadusest tulenevaid õiguseid ja volitusi. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et maksuhaldur on töösuhet ja töötasuväljamakseid näilikeks lugedes rikkunud töölepingu seaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse või töötajate registreerimise kohustust reguleerivaid norme. Maksuhalduri esmaseks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1). MKS § 11 lg 1 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur lähtub maksustamisel mitte ainult poolte poolt tehingutele antud vormist, vaid vajadusel ka tehingute tegelikust majanduslikust sisust. Kui tehingute vorm ja sisu lahknevad, tuleb maksustamisel lähtuda viimasest. Eeltoodut arvesse võttes oli maksuhalduril pädevus otsustada, kas Tuuleristi Auto OÜ ja A.R.u vahel eksisteeris õigussuhe (töötamine), mille tulemusel sai A.R. tasu. Olles tuvastanud maksumenetluses, et töösuhe oli näilik ja et äriühing A.R.ule tegelikult palka ei maksnud, oli maksuhalduril kahtlemata õigus ka Tuuleristi Auto OÜ deklareeritud maksukohustust vähendada, sest näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta.
13.2.Maksuhaldur on maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolude põhjal igati õigustatult leidnud, et A.R. Tuuleristi Auto OÜ-s ei töötanud ja et A.R. ei ole äriühingult töö eest tasu saanud. Maksuhaldur on osundanud sellele, et Tuuleristi Auto OÜ-l puudusid piisavad rahalised vahendid, et A.R.ule kuue kuu jooksul kokku 22 793,2 euro suurust (ehk ühes kuus keskmiselt 3798,87 euro suurust) töötasu maksta. Kuigi Tuuleristi Auto OÜ näitas enda raamatupidamises (terve) 2018. a kohta müügitulu kogusummas 39 339,56 eurot, on maksuhaldur õigustatult lugenud selle summa ebausaldusväärseks, sest müügiarved esitas äriühing maksuhaldurile vaid kokku 2633,1 euro suuruse summa kohta. Isegi kui äriühingu müügitulu oleks olnud suurusjärgu võrra suurem või vastaks koguni raamatupidamises näidatud 39 339,56 eurole, poleks A.R.ule deklareeritud palga maksmine ikkagi eluliselt usutav. Arvestada tuleb, et 22 793,2 euro suurusele brutopalgale lisandus kaebajal veel tööandja sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete tasumise kohustus, mis teeb palga kogukuluks 30 251,77 eurot. Seega oleks kaebaja justkui kulutanud oma juhatuse liikme assistendist A.R.ule poole aasta töötasu maksmiseks kolmveerand enda 2018. a müügitulust (kui võtta aluseks 39 339,56 eurot) või isegi tunduvalt rohkem, kui tal samal aastal üldse müügitulu oli. Samal ajal pidid kaebajal olema ka muud kulud, samuti maksis ta töötasu enda töötajale T.Tle. Seejuures on asjakohane maksuhalduri viide, et Tuuleristi Auto OÜ tegevusvaldkonnas – sõidukite hooldus ja remont – vajaliku eriharidusega töötajale T.Tle maksis äriühing palka A.R.ust kordades vähem, keskmiselt 545,99 eurot kuus. Eeltoodu vähendab veelgi A.R.u palgamaksete usutavust. Nii maksu- kui vaideotsustes on MTA märkinud, et Tuuleristi Auto OÜ-l ei jätkunud isegi raha A.R.ule deklareeritud töötasult tööjõumaksude maksmiseks ning on maksukohustuse tasumise mitmel korral ajatanud.
3-19-2049 Kõik eelnev viitab sellele, et A.R.ule väidetavalt tehtud väljamaksed ei olnud kuidagi kooskõlas äriühingu tegevusega ega majandusliku suutlikkusega, mistõttu muudab selliste palgamaksete tegemise eluliselt ebausutavaks.
13.3.Maksuhaldur on põhjendatult osundanud asjaolule, et nii E.E.kui A.R.u selgitused viimase töötamise ja töö sisu kohta ei ole vastavuses muude tõenditega. E.E.nimetas 22. veebruari 2019. a e-kirjas A.R.u tööülesannetena suure hulga erinevaid tegevusi – vastavalt vajadustele ja võimalustele teenuste pakkumine, kaupade ostmine ja vastuvõtmine, töötajatele tööülesannete andmine, autode vastuvõtmine ja üleandmine, müügipakkumiste koostamine, varuosade sisestamine laoarvestuse jaoks laoprogrammi. Tuuleristi Auto OÜ töötaja T. Tint nimetas aga 6. veebruari 2019. a seletuses end äriühingu ainukeseks töötajaks, ning väitis, et kuigi ta tunneb A.R.ut, ei ole ta temaga tööalaselt kokku puutunud ega teda tööd tegemas näinud. Ka Tuuleristi Auto OÜ töökojas igapäevaselt töötavad Tuuleristi OÜ töötajad H.T.ja K.K.ei ole oma 6. veebruari 2019. a seletuste kohaselt seal A.R.ut tööd tegemas näinud, K.K.teadis ka, et A.R. on E.E.elukaaslane. A.R. väitis 1. veebruari 2019. a seletustes, et ta võttis sõiduautosid vastu ja andis neid välja. T.T ja K.K.seletustest aga nähtub, et tegelikult tegelesid mõlemas äriühingus sõidukite remonti võtmisega, tagastamisega ning rendisõidukite väljaandmise ja vastuvõtmisega hoopis nemad. Hinnates maksumenetluses võetud seletusi peab vastustaja usutavamateks T.T, H.T.ja K.K.seletusi, sest puudub põhjus, miks oleks nimetatud isikud pidanud A.R.u töötamise osas valeütlusi andma.
13.4.A.R.u töösuhet ei kinnita ka äriühingu raamatupidamine. A.R.u väidetava Tuuleristi Auto OÜ-s töötamise kohta puuduvad igasugused kontrollitavad andmed ja dokumendid. Kuna äriühing ei ole oma raamatupidamisarvestuse järgi 2018. a ühtegi varuosa ostnud, ei saanud A.R. neid ka laoprogrammi sisestada (sõidukite remondiks vajalikke varuosasid on ostnud Tuuleristi OÜ, mitte Tuuleristi Auto OÜ). T.T kohta esitas Tuuleristi Auto OÜ maksuhaldurile töötundide tabeli, kuid A.R.u kohta mitte.
13.5.A.R.u 1. mai 2018. a tööleping on formaalne. Lepingus on nimetatud A.R.u ametikoht ehk assistent ning tööülesanneteks on üksnes üldsõnaliselt märgitud „juhatuse liikmelt saadud ülesannete täitmine“, s.t tema/assistendi tööülesanded on lepingus sisuliselt määratlemata. Täpsemad ametiülesanded pidi lepingu p 3.3 järgi määratlema töötaja ametijuhend, kuid vastavat ametijuhendit ei ole maksuhaldurile esitatud. Lepingu p-de 4.1 ja 4.3 kohaselt asub töötaja tööle täistööajaga (40 tundi nädalas) ja töötab graafiku alusel, kuid vastavat graafikut ei ole samuti maksuhaldurile esitatud.
13.6.Vastustaja arvates on maksuhaldur õigustatult juhtinud tähelepanu sellele, et täistööajaga töötamine Tuuleristi Auto OÜ-s ei olnud A.R.ul võimalik, sest samal ajal töötas ta täistööajaga Haameri Talu Lihapood OÜ-s. Kuna Tuuleristi Auto OÜ juhatuse liige E.E.ja A.R. on elukaaslased, pidi Tuuleristi Auto OÜ täistööajaga töötamise võimatusest teadlik olema. Lisaks on töölepingu p 5.1 järgi A.R.u igakuiseks töötasuks 500 eurot, mitte A.R.u poolt saadud tunduvalt kõrgemad summad, mis varieerusid 2030,54 eurost 7985,21 euroni (ehk keskmiselt 3 798,87 eurot kuus).
13.7.E.E.ja A.R.u arvelduskontode analüüs näitab, et rahalised vahendid, mille arvelt äriühing A.R.ule summas 17 598,88 eurot selgitusega „töötasu“ pangaülekandeid tegi, ei pärinenud äriühingu majandustegevusest, vaid E. Edesilt, kellele enne seda tegi 2018. a maist kuni detsembrini summas 13 695,37 eurot ka ülekandeid A.R. ise. Kontrollaktis (p 1.1.2.4), maksuotsuses (p 2.1.2.1) ja vaideotsuses (p 9) on põhjalikult analüüsitud raha liikumisi Tuuleristi Auto OÜ, E.E.ja A.R.u pangakontode vahel. Nendest nähtub, et tegemist ei olnud tegeliku töötasu maksmisega A.R.ule, vaid raha keerutati pangakontode vahel üksnes eesmärgiga jätta mulje töösuhte olemasolust.
13.8.Eeltoodut arvesse võttes jõudis maksuhaldur põhjendatult järelduseni, et töösuhet Tuuleristi Auto OÜ ja A.R.u vahel ei eksisteerinud. Maksuhaldur ei ole nõudnud palga
3-19-2049 vähendamist, nagu väidavad kaebajad, vaid on tuvastanud, et töösuhte puudumise tõttu puudus üldse alus palga maksmiseks ning et palga maksmist tegelikult ka ei toimunud. Kaebajate seisukoht, et maksuhaldur on sekkunud alusetult Tuuleristi Auto OÜ ja A.R.u töösuhtesse ja jätab arvestamata kehtiva töölepingu ja sellest tuleneva töötaja registreerimise kohustuse olemasolu, on põhjendamatu.
13.9.Töötamise registris (TÖR) registrikande kustutamine oli maksumenetluses tuvastatu automaatseks tagajärjeks, sest registrisse saab kanda üksnes need isikud, kelle töösuhe konkreetse äriühinguga on tuvastatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-17-1430 p 9).
13.10.Kaebajate etteheide ebaseadusliku jälitustegevuse kohta on alusetu ning tegelikult ei selgu kaebustest, mida kaebajad jälitustegevuse all silmas peavad. Vastustaja leiab, et maksuhaldur on maksumenetluses tõendite kogumisel igati järginud MKS-is sätestatud menetlusreegleid ja maksuhaldurile antud õiguseid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Tuuleristi Auto OÜ ja A.R. on esitanud kaebused MTA 14. augusti 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/047209-19, 2. oktoobri 2019. a vaideotsuste nr 6-1/4465-2 ja nr 6-1/4466-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks ennistada A.R.u suhtes töötamise registri kanne alates
1.maist 2018. Vaidlustatud 14. augusti 2019. a maksuotsusega vähendas MTA Tuuleristi Auto OÜ tööjõumakse 12 652,49 euro võrra. MTA leidis, et A.R. ei töötanud 2018. aastal Tuuleristi Auto OÜ-s.
15.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et Tuuleristi Auto OÜ ja A.R.u kaebused ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja MKS § 46 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Nõustuda ei saa kaebajatega, et vaidlusalused haldusaktid on äärmiselt puudulikult põhistatud või et osundatud oleks normidele, mida alusnormidega koos ei saa rakendada. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
16.Kaebajad leiavad, et maksuotsus ja vaideotsused on seadusvastased ja rikuvad TLS ja TsÜS norme, lisaks töötajate registreerimise kohustust reguleerivaid norme. Kaebajad leiavad, et TLS ükski norm ei näe ette töösuhte lõpetamist kolmanda isiku nõudel. MTA-l puudub õigus määratleda kahe eraõigusliku subjekti töölepingulise suhte osapoole asemel selle õiguslikku tähendust ja nõuda palga vähendamist.
17.Kohus selgitab, et MTA-l on õigus maksuotsusega maksukohustust vähendada. Maksukohustuslane peab kajastama maksudeklaratsioonis tõele vastavaid õigeid andmeid (MKS § 85 lg 4 ja § 89 lg 1) ning tasuma selle alusel maksukohustusest tulenevad summad (MKS § 105 lg 1). Seaduse mõtteks ei ole koguda maksu rohkem, kui maksukohustuslane on kohustatud tasuma (MKS § 4 lg 2; Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-18-2424, p 9). Maksuhalduri ülesanneteks on kontrollida maksude arvutamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1). Maksuhalduril on õigus arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad (MKS § 10 lg 2 p 2). MKS § 11 lg 1 järgi on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas
3-19-2049 tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. MKS § 88 lg 1 järgi on MTA-l õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning vajaduse korral määrata maksusumma MKS §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul. MKS § 92 lg 1 p 2 ei välista maksuhalduri õigust maksusummat maksuotsusega vähendada olukorras, kus maksudeklaratsioonis esitatud andmete alusel arvutatud maksusumma on alusetult liiga suur. Maksuhalduri õigust vähendada maksuotsusega deklareeritud maksukohustust on tunnustatud ka kohtupraktikas (vt Riigikohtu 2. märtsi 2020. a otsus asjas nr 3-18-495, p-d 13 ja 14; Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-18-2424; 20. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-18-1876; 31. jaanuari 2019. a otsus asjas nr 3-17-1430).
18.Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus kaebajatega, justkui ei olekski MTA-l pädevust Tuuleristi Auto OÜ ja A.R.u töölepingulisse suhtesse sekkuda. Kahtlemata on maksuhalduri pädevuses teha järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle (MKS § 10 lg 2 p 5). Järelevalve hõlmab ka olukordi, kus registrikanne on vale. Kui maksuhaldur tuvastab maksumenetluses, et äriühing on põhjendamatult deklareerinud ja/või tasunud tööjõumakse, sest tegelikkuses puudus äriühingul töötajaga töösuhe, on TÖR-i registrikande kustutamine sellele eelnevas maksumenetluses tuvastatu automaatseks tagajärjeks (vt ka MKS § 253 ), sest registrisse saab kanda üksnes need isikud, kelle töösuhe konkreetse äriühinguga on tuvastatud (vt ka MKS § 251 lg 4; Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2019 otsus nr 3-17-1430, p-d 9– 10). Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu SE 575 seletuskirjast ei tulene, et TÖR-i kande tühistamine tuleks otsustada eraldi haldusaktiga. Eraldi töötamise tuvastamise menetlus saab toimuda nt siis, kui tööd tegev isik pöördub maksuhalduri kui TÖR-i vastutava töötleja poole töötamise alustamise või lõpetamise tuvastamiseks, sest tööd võimaldav isik pole töötamist registreerinud, või maksuhaldur leiab, et töökohas töötab isikuid, keda ei ole TÖR-s registreeritud. Sellise otsuse alusel ei saa siiski TÖR-i kannet muuta (MKS § 255). Eelnevat arvesse võttes ei nõustu kohus kaebajatega, et MTA on ebaseaduslikult sekkunud töölepingusse. Kindlasti ei ole seaduse mõttega kooskõlas kaebajate seisukoht, justkui TÖR-i registrikannet ei saa kustutada, kui fiktiivse töötaja tööleping on peatunud lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu.
19.Ka ei nõustu kohus kaebajatega, et vaidlusaluseid haldusakte on põhistatud MKS § 25 lg 1 järgi, kuid see on selges vastuolus TLS lõpetamist ja töötamise registreerimist reguleerivate normidega. Maksuotsuse õiguslike aluste ülevaatamise käigus tuvastas MTA vaidemenetluses, et maksuotsuse töötamise registreerimist puudutavas osas (p-s 2.1.3.2, dtl 117) on maksuhaldur õigusliku alusena viidanud ekslikult MKS § 25 lg-le 1 (dtl 37). See säte käsitleb registrikande tegemisest keeldumist, kuid praegusel juhul ei ole maksuhaldur kande tegemisest keeldunud. Õige säte olnuks MKS § 253 lg 1, millele maksuhaldur on kontrollaktis (p 1.1.3.2, dtl 14) ka osundanud ning mille järgi on maksuhalduril õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajadusel selle kohta otsus. Kohus nõustub maksuhalduriga, et puudused maksuotsuses on kõrvaldatud vaidemenetluse raames maksuotsuse õiguslike aluste korrigeerimise ja täiendamise teel.
20.Kohus nõustub MTA-ga ka selles, et Tuuleristi Auto OÜ ja A.R.u vahel töösuhe puudus. Väidetav töösuhe oli näilik tervikuna ning A.R. ei teinud Tuuleristi Auto OÜ-s tööd ega saanud selle eest ka tasu. Näilik tehing MKS § 83 lg 4 ls 1 mõttes on tühine ehk õiguslikus mõttes mitteeksisteeriv. Näiliku tehingu korral pooled tegelikult ei soovi kokkulepitud tagajärgi, s.t nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei pea end seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega. Poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid
3-19-2049 nad soovisid sellega teeselda tehingu toimumist (Riigikohtu 4. märtsi 2020. a otsus asjas nr 318-1740, p 14).
21.MTA võtab maksusumma määramisel arvesse kõik tähendust omavad usaldusväärsed asjaolud (MKS § 92 lg 3). Kui haldusmenetluses ja kohtumenetluses kogutud tõendid on vastuolus, on kohtu ülesanne hinnata vastuolulisi tõendeid kogumis ja otsustada, millised tõendid on kohtu jaoks veenvad, ning selgitada, miks kohus neid veenvaks peab ja miks ta need otsuse tegemisel aluseks võtab. Samuti tuleb põhjendada, miks kohus ei pea veenvaks kõrvale jäetud tõendeid. Ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka neis väljendatud asjaolude usutavust ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (Riigikohtu 24. jaanuari 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-7310, p 24). Tehingu mittetoimumise kahtlust võivad kinnitada nt suured lahknevused lepingu sisu ja lepingu täitmise vahel (Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2015. a otsus asjas nr 312-2450, p 32), tõsiseltvõetava äriplaani puudumine (Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2017. a otsus asjas nr 3-14-52829, p 23), ebaratsionaalne kuvand äriühingu käitumisest ja äritegevusest (Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-12-1040). Tehingu näilikkus ja maksupettuse kahtlus kahandavad tehinguosaliste tehingu toimumise kohta antud kinnituste usaldusväärsust (Riigikohtu 13. veebruari 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-83-13, p 14). Iseseisvalt ei kinnita tehingute toimumist tehingu kohta vormistatud dokumendid, arvete tasumised ning tehingu osapoolte kinnitused (Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2014. a otsus asjas nr 312-2540, p-d 11-12).
22.Asjas kogutud tõendid kogumis näitavad, et usutavam ja veenvam on MTA seisukoht, et tööleping, TÖR-i kanne ja maksudeklaratsioonid esitati üksnes selleks, et saada suuremat hüvitist lapse sünni korral. Tõendid kogumis viitavad sellele, et kaebajaga sõlmitud tööleping on vormistatud ainult formaalselt, näitamaks töösuhet Tuuleristi Auto OÜ-ga. Töösuhet dokumentides kinnitatud viisil ei eksisteerinud ning isiklikud tutvused A.R.u ja Tuuleristi Auto OÜ juhatuse liikme vahel võimaldasid luua dokumente ja versiooni toimunust, mis omakorda võiksid kinnitada töösuhte olemasolu.
23.Maksuhaldur on kohtu hinnangul õiguspäraselt tuvastanud, et Tuuleristi Auto OÜ-l puudusid rahalised vahendid A.R.ule töötasu maksmiseks. MTA tuvastas, et Tuuleristi Auto OÜ käive ei võimaldanud ajavahemikul juuni kuni detsember 2018 maksta A.R.ule töötasu. Kuigi E.E.oli raamatupidamises tekitanud näilise võimaluse töötasu maksmiseks, kirjendades pearaamatus 2018. a müüki summas 39 339,56 eurot, esitas äriühing maksuhaldurile müügiarveid vaid 2633,10 euro kohta (dtl 444-446). Seega puudusid raamatupidamisdokumendid müügiarvete kohta 36 706,46 euro ulatuses. Müügiarvete puudumine viitab omakorda müügi puudumisele. Maksuhalduril oli põhjendatud kahelda Tuuleristi Auto OÜ pearaamatus kirjendatud müügisummas, sest Tuuleristi Auto OÜ raamatupidamise andmeid ei kinnita müügiarved (dtl 180-196).
24.Maksuhaldur on viidanud ka äriühingu majandusaasta aruannetele, mille kohaselt puuduvad Tuuleristi Auto OÜ-l säästud ning äriühingu varasemate aastate kasum on väga väike – summeeritult kokku 1386 eurot. Majandusaasta aruannete põhjal Tuuleristi Auto OÜ-l 2013. aastal majandustegevust ei olnud, 2014. aastal oli müügitulu 600 eurot, 2015. aastal oli kasum 6960 eurot, 2016. aastal oli kahjum 5146 eurot, 2017. aastal oli kahjum 1028 eurot (dtl 18).
25.Samuti on maksuhaldur analüüsinud kaebajate pangakontode rahalisi liikumisi ning järeldanud, et raha, mille Tuuleristi Auto OÜ maksis A.R.ule, on eelnevalt E.E.kandnud
3-19-2049 Tuuleristi Auto OÜ kontole, kusjuures osaliselt on raha E.E.kontodele kandnud A.R. (dtl 2329, 31, 330-348, 353). Maksuhaldur järeldas, et A.R. rahastas suures osas ise endale väidetava töötasu maksmist. Kohtu hinnangul on seega müügiarvete puudumise, äriühingu majandusaasta aruannete ja pangakontode rahade liikumisega kogumis tõendatud, et Tuuleristi Auto OÜ-l puudusid piisavad rahalised vahendid A.R.ule palga maksmiseks. Kohtu hinnangul on maksuhaldur õigesti järeldanud, et A.R. ei töötanud Tuuleristi Auto OÜ-s.
26.Kohus ei nõustu kaebajatega, et A.R.u tööülesannete täitmine Tuuleristi Auto OÜ-s on MTA kontrolli käigus tuvastatud. Vastupidi, maksuhaldur on veendunud, et E.E.esitas A.R.u töö kohta valeandmeid. E.E.selgitas MTA-le, et A.R. tegeles vastavalt vajadustele ja võimalustele teenuste pakkumisega, kaupade ostmisega, töötajatele tööülesannete andmisega, autode vastuvõtmise ja üleandmisega, müügipakkumiste koostamisega, kaupade vastuvõtmisega ja varuosade laoprogrammi sisestamisega. Isikud, kes viibivad igapäevaselt Tuuleristi Auto OÜ töökojas, ei ole näinud A.R.ut töötamas. Maksuhaldur on teinud õige tähelepaneku, et A.R. ei saanud sisestada varuosasid laoprogrammi, sest Tuuleristi Auto OÜ ei ostnud raamatupidamisdokumentide kohaselt ühtegi varuosa. Järelikult seda tööülesannet A.R. ei täitnud. Remondiks vajalikud varuosad ostab Tuuleristi OÜ, mitte Tuuleristi Auto OÜ. Maksuhalduri kontrolli käigus selgus ka, et Tuuleristi Auto OÜ-l ei ole sõidukeid, mida välja rentida. A.R. ei oleks saanud oma põhitöö kõrvalt täita ka sellises mahus tööülesandeid Tuuleristi Auto OÜ-s nagu A.R. ja E.E.väidavad. A.R.u tööleping Tuuleristi Auto OÜ-s on ebamäärane. Töölepingus on ära toodud, et A.R. töötab assistendina, kuid ei ole välja toodud tema tööülesannete kirjeldust vastavalt TLS § 5 lg 1 p-le 3, mis sätestab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma tööülesannete kirjeldus.
27.Asja materjalidest nähtub, et A.R. töötas alates 19. veebruarist 2018 täistööajaga Haameri Talu Lihapood OÜ-s (dtl 317, 319-328). Sellel perioodil viibis A.R. pikalt ka haiguslehel, täpsemalt ajavahemikel 7. – 18. september 2018, 8. – 21. oktoober 2018, 24. oktoober – 6. november 2018, 22. november – 4. detsember 2018 (dtl 351). Kohtu arvates on maksuhaldur õigustatult juhtinud tähelepanu sellele, et täistööajaga töötamine Tuuleristi Auto OÜ-s ei olnud A.R.ul võimalik, sest samal ajal töötas ta täistööajaga Haameri Talu Lihapood OÜ-s ning viibis pikalt ka haiguslehel.
28.A.R.ule deklareeritud väljamaksed on ebaproportsionaalselt suured võrreldes teistele töötajatele tehtud väljamaksetega. A.R.ule on Tuuleristi Auto OÜ deklareerinud keskmist töötasu 3798,83 eurot, eriharidusega töötajale T.Tle 545,99 eurot (dtl 20-22, 32). Tuuleristi Auto OÜ on A.R.ule teinud järgmised väljamaksed: 2018. a juuni eest 2085,63 eurot, juuli eest 2030,54 eurot, augusti eest 2325,75 eurot, septembri eest 2523,72 eurot, oktoobri eest 2717,19 eurot, novembri eest 3125,16 eurot ja detsembri eest 7985,21 eurot (dtl 20). A.R.ule arvestatud ja deklareeritud töötasult on kogukulu tööandjale 30 251,77 eurot, T.Tle töötasu maksmisel on kogukulu tööandjale 8767,26 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et töötajale, keda töökaaslastest keegi pole aasta jooksul kordagi tööl näinud (dtl 176), maksab äriühing palka keskmiselt 3799 eurot kuus, mis on kordades suurem kauaaegse töötaja T.T töötasust 546 eurot. Seejuures väärib märkimist, et Tuuleristi Auto OÜ juhatuse liige E. E., kelle vastutus on eeldatavasti kõige suurem, ei ole äriühingust kunagi töötasu/juhtimisorgani liikme tasu saanud. Märkimist väärib ka see, et tegelikult ei jätkunud Tuuleristi Auto OÜ-l A.R.ule deklareeritud töötasult maksude maksmiseks raha, mistõttu tuli maksukohustus ajatada. Tuuleristi Auto OÜ pidas jõukohaseks tagasimakseks kalendrikuus 522,29 eurot. Tuuleristi Auto OÜ ja A.R.u vahel 1. mai 2018 kuupäevaga töölepingu p 5.1 näeb ette töötaja töötasu 500 eurot kuus, millest arvutatakse maha seadusest tulenevad maksud (dtl 435). Kaebajad leiavad, et MTA-l puudub õigus nõuda palga vähendamist. Maksuhaldur ei olegi nõudnud palga vähendamist, nagu väidavad kaebajad, vaid
3-19-2049 on tuvastanud, et töösuhte puudumise tõttu puudus üldse alus palga maksmiseks ning et palga maksmist tegelikult ka ei toimunud.
29.Maksuhaldur on teinud õige järelduse, et E.E.ja A.R. tegutsesid koos ja kokkuleppel, et saada suuremat hüvitist lapse sünni korral ning võimaldada A.R.ul saada suuremat vanemahüvitist. Tegevuse planeerimisele viitab asjaolu, et nii E. E.l kui A.R.ul oli mõlemal 6 pangakontot kuhu kogutud raha kasutati Tuuleristi Auto OÜ pangakontolt A.R.ule väljamaksete tegemisel. Enamus Tuuleristi Auto OÜ pangaarvelt A.R.ule kantud rahast ei jäänud tema käsutusse, suurema osa võttis A.R. pangakontolt sularahas välja või kandis E. Edesile.
30.Tuuleristi Auto OÜ ja A.R. on kaebuse p-s 3 (dtl 4, 51) märkinud, et koos eelnevate tõenditega soovivad kaebajad tuvastada MTA ebaseadusliku töölepingusse sekkumise õiguslikud alused. Kohtule jääb see kaebajate seisukoht arusaamatuks, sest kaebusest ei selgu tegelikult, millised on need tõendid, mis kohut vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasuses kahtlema paneksid. Tuuleristi Auto OÜ ja A.R. ei ole maksu- ja kohtumenetlusemenetluse käigus esitanud mitte ühtegi selgitust või dokumenti, mis üheselt tõendaks või veenaks, et A.R. siiski on 2018. a maist detsembrini Tuuleristi Auto OÜ-s töötanud.
31.Kaebajad on ekslikult leidnud, et MTA oli seisukohal, et A.R. ei täitnud Tuuleristi Auto OÜ-s tööülesandeid igapäevaselt (kaebuste p 4.1). Tegelikult oli maksuhaldur seisukohal, et A.R. ei töötanud üldse 2018. aastal Tuuleristi Auto OÜ-s (vt nt kontrollakti p-d 1.1.2.2.,1.1.3.1, maksuotsuse p 2.1.2.2 ja vaideotsuse p-d 4 ja 8). Tuuleristi Auto OÜ ja A.R.u vahel 1. mail 2018. a sõlmitud leping on ebamäärane ja ei kinnita A.R.u töötamist Tuuleristi Auto OÜ-s (dtl 435-436). Lepingu p-s 3.1 on nimetatud A.R.u ametikoht ehk assistent ning tööülesanneteks on üksnes üldsõnaliselt märgitud "juhatuse liikmelt saadud ülesannete täitmine" (p 3.2), s.t tema/assistendi tööülesanded on lepingus sisuliselt määratlemata. Täpsemad ametiülesanded pidi lepingu p 3.3 järgi määratlema töötaja ametijuhend, kuid vastavat ametijuhendit ei ole maksuhaldurile esitatud. Lepingu p-de 4.1 ja 4.3 kohaselt asub töötaja tööle täistööajaga (40 tundi nädalas) ja töötab graafiku alusel, kuid vastavat graafikut ei ole samuti maksuhaldurile esitatud. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kõike eelnevat arvesse võttes puuduvad A.R.u väidetava Tuuleristi Auto OÜ-s töötamise kohta kontrollitavad andmed. Tema tööl puuduvad mõõdetavad tulemused ja töö tegemist kajastavad dokumendid.
32.Kaebajate väitel pole ebatavaline, kui eraettevõtte juht hangib maksukohustuse või muu kohustuse täitmiseks raha isiklikult kontolt. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuhaldur on töötasu maksmisega seonduvat väga põhjalikult analüüsinud, hinnates äriühingu majanduslikku seisu, käivet kui ka raha liikumist pangakontodel (kontrollakti p 1.1.2.1 ja maksuotsuse p 2.1.2.1) ning võrreldes A.R.u väidetavat töötasu äriühingu teisele töötajale makstava töötasuga (kontrollakti p 1.1.2.3 ap b ja maksuotsuse p 2.1.2.3). Seega, kuigi kaebajate väide pole üldjoontes väär, on see käesoleval juhul maksuhalduri põhjenduste kummutamiseks ebapiisav.
33.MKS § 56 lg 1 paneb maksukohustuslasele kohustuse teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et A.R.u ja Tuuleristi Auto OÜ vahel töösuhe puudus, lasub kaebajatel kohustus tõendada vastupidist (nt Tartu Ringkonnakohtu 26. märtsi 2019. a otsus asjas nr 3-18-945, p 15). Kaebajate ülesanne oli esitada kõik temale kättesaadavad andmed ja tõendid väidetava töösuhte olemasolu kohta (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-18-1876, p 15; Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2018. a otsus nr 310
3-19-2049 18-690, p-d 15-16). Kaebajad pole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud veenvaid tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluse. MKS §-st 150 tulenevalt saab tõendamiskoormus üle minna üksnes tingimusel, et maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud (nt Riigikohtu 21. november 2018. a otsus asjas nr 3-12-1360, p 19; 18. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-2961, p 15; 21. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-27-15, p 20).
34.Asja materjalidest nähtub, et MTA on soovinud Tuuleristi Auto OÜ juhatuse liikmelt E. E.lt seletusi (dtl 197). E.E.on vastanud maksuhalduri neljale küsimusele (kirjeldage Tuuleristi Auto OÜ ettevõtlust (kas rendite autosid; nimetage sõidukid, mida rendite; milline on rendihind; nimetage kliendid 2018. aastal); kirjeldage enda, kui juhatuse liikme tegevust; kas Tuuleristi Auto OÜ-s on tehtud kellelegi volitusi (kellele, milleks); millised tegevuskohad on Tuuleristi Auto OÜ-l), kuid on siis kohtumiselt lahkunud ja keeldunud maksuhalduri küsimustele edasi vastamast (dtl 198-200). Sealjuures on MTA E. E.t kirjalikult teavitatud maksukohustuslase õigustest ja kohustustest maksumenetluses, sh kaasaaitamiskohustusest ning E.E.on vastavale dokumendile märkinud oma allkirja, mis kinnitab dokumendiga tutvumist (dtl 201-203). Hiljem on E.E.MTA küsimustele kirjalikult vastanud (dtl 205-211). Samuti on E.E.3. mail 2019 MTA ruumides vastanud suuliselt maksuaudiitori küsimustele (dtl 354-360). Muuhulgas palus maksuaudiitor selgitust olukorrale, kus pearaamatu kohaselt on Tuuleristi Auto OÜ 2018. a käive 39 339,56 eurot, kuid MTA-le on müügiarveid esitatud vaid 2633,21 euro kohta. E.E.esindaja M. Adamson on vastanud, et nad peavad täpsustama ja siis annavad teada (dtl 354). Seda kohustust ei ole aga täidetud ja müügiarved ülejäänud summas osas on esitamata.
35.Täiesti arusaamatuks jääb kohtule kaebajate seisukoht selle kohta, justkui oleks MTA töötajad läbi viinud ebaseadusliku jälitustegevuse. Kui kaebajad peavad ebaseaduslikuks jälitustegevuseks pangakontode analüüsimist, siis selleks on maksuhalduril seadusest tulenev õigus. MTA on AS-le LHV Pank esitanud 26. ja 27. veebruaril 2019 ning AS-le Swedbank
3.aprillil 2019 õiguspärased korraldused dokumentide ja teabe saamiseks (dtl 251-252, 303304, 315-316). Ka on MTA 5. veebruari 2019. a korraldusega õiguspäraselt Tuuleristi Auto OÜ-d teavitanud vaatluse läbiviimisest, sularahakassa ettenäitamisest, dokumentide esitamisest ja teabe andmisest (dtl 166-168). Samuti on 6. veebruari 2019. a vaatlus Tuuleristi Auto OÜ tegevuskohas toimunud 6. veebruari 2019. a protokolli kohaselt õiguspäraselt (dtl 174).
36.Kuigi kaebajad viitavad korduvalt MTA ametnike asjatundmatusele, ei viita ükski kohtutoimikus olev tõend sellele, et MTA oleks asjatundmatult tegutsenud. Vastupidi, menetlus on läbi viidud vastavalt kehtivale õigusele ning kaebajate sellekohased etteheited on alusetud.
37.Eelnevast tulenevalt on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et Tuuleristi Auto OÜ deklareeris perioodil mai kuni detsember maksudeklaratsioonidel TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) valeandmeid, väljamakseid A.R.ule, väljamaksetelt kinni peetud ja arvestatud makse ja makseid. MTA on õigesti tuvastanud, et Tuuleristi Auto OÜ tekitas sellega endale näiliku maksukohustuse, mistõttu tuleb tühistada TSD-del kajastatud andmed järgmiselt: kinnipeetud tulumaks summas 4399,95 eurot, sotsiaalmaks summas 7282,03 eurot, töötuskindlustusmaksed kokku summas 529,60 eurot, kogumispensioni maksed kokku 441,31 eurot. Seega kokku väheneb Tuuleristi Auto OÜ maksukohustus 12 652,49 eurot. Kuivõrd A.R. ei töötanud Tuuleristi Auto OÜ-s, siis on vale ka TÖR-i kanne, mis tuleb seetõttu tühistada. Nõustuda ei saa Tuuleristi Auto OÜ väitega, et MTA on ebaseaduslikult ja MTA töötajate suva alusel muutnud TÖR-i kannet. Kohus jätab rahuldatama kaebused MTA 14. augusti 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/04720919 tühistamiseks. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebajate taotlus 2. oktoobri 2019. a vaideotsuste nr 6-1/446511
3-19-2049 2 ja nr 6-1/4466-2 tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsused õigusvastased. Arusaamatuks jääb kaebajate väide, et asjaolu, et vaideotsuses on MTA üllatuslikult asunud seisukohale, et töösuhet pole kunagi eksisteerinudki, ei saa olla kehtiva maksuotsuse aluseks, kui seda pole tõendatud ja selliseks väiteks oleks õiguslik alus. Esiteks pole MTA seisukoht vaideotsuses üllatuslik, kuivõrd töösuhte fiktiivsusest räägib MTA juba kontrollaktis ja maksuotsuses. Teiseks on fiktiivne töösuhe maksuotsuses selgelt tuvastatud.
38.Kaebajad on esitanud ka nõude MTA kohustamiseks ennistada A.R.u suhtes töötamise registri kanne alates 1. maist 2018. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi
19.novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kui vaidlusalune haldusakt on seaduslik ning kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis ei saa kohus kohustada haldusorganit ka toimingut sooritama. Kohus põhjendas otsuse eelnevates punktides, miks vaidlustatud otsused on õiguspärased ja miks kohus nõustub MTA-ga, et A.R. ei töötanud Tuuleristi Auto OÜ-s, mistõttu on vale tema töötamise registreerimine TÖR-is. Töötamise registrisse tehtud kande puhul esitas Tuuleristi Auto OÜ valeandmeid, tekitades sellega registreeritud isikule alusetu õiguse suuremate sotsiaalsete garantiide saamiseks, mistõttu tuli TÖR-i kanne tühistada. Seega jääb rahuldamata ka kaebajate kohustamisnõue.
39.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus otsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.
40.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebajate kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.