Jägala Energy osaühing kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 17. detsembri 2020. a korralduse nr 1078 osaliseks tühistamiseks, 17. juuni 2021. a korralduse nr 529 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks ja 14. juuli 2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 2112899/00091 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Jägala Energy osaühing, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja – Jõelähtme vald, esindaja Kätlin Rennel
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jägala Energy osaühingu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Jägala Energy osaühingu määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2021. a määruse peale asjas nr 3-21-1643 menetlusse.
2.Võtta määruskaebuse lisa haldusasja toimikusse.
3.Rahuldada Jägala Energy osaühingu määruskaebus osaliselt.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1643 resolutsiooni punkt 1.
5.Peatada esialgse õiguskaitse korras Jõelähtme Vallavalitsuse 17. juuni 2021. a korralduse nr 529 ja 14. juuli 2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 2112899/00091 kehtivus kuni praeguses asjas Tallinna Halduskohtu menetlust lõpetava kohtulahendi teatavakstegemiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-21-1643
1.Jõelähtme Vallavalitsus määras 17.12.2020 korraldusega nr 1078 „Jõelähtme valla tervikteede andmete määramine“ Jõelähtme valla tervikteede andmed. Selle korraldusega nähakse muu hulgas ette, et Ruu külas Kanali lõik V3 (katastriüksus nr 24504:008:0865; sihtotstarve 100% tootmismaa; omanik Jägala Energy osaühing; kinnistul asuvad Jägala-Joa hüdroelektrijaama pais ja derivatsioonikanal) olev jalg- ja kergtee on osa Neeme kergteest (tee nr 2451478).
2.Jõelähtme Vallavalitsus seadis 17.06.2021 korraldusega nr 529 „Sundvalduse seadmine“ Kanali lõik V3 kinnistule sundvalduse jalg- ja kergliiklustee talumiseks 499,71 m2 ulatuses. Sundvalduse eesmärk on, et kohalikud elanikud saaksid kasutada kinnistul asuvat paissilda (Suka sild).
3.Jõelähtme Vallavalitsus tegi 14.07.2021 Jägala Energy osaühingule ettekirjutus-hoiatuse nr 2112899/00091, mille kohaselt tuleb Jägala Energy osaühingul tagada hiljemalt 23.07.2021 kinnistul paikneva kohaliku jalg- ja kergliiklustee avalik kasutus vastavalt korralduse nr 529 lisale. Ettekirjutuses sisaldub asendustäitmise hoiatus.
4.Jägala Energy osaühing esitas 19.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 1078 tühistamiseks osas, millega määrati Neeme kergliiklustee (nr 2451478) koosseisu katastriüksus nr 24504:008:0865, korralduse nr 529 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks ja 14.07.2021 ettekirjutuse tühistamiseks.
5.Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras korralduse nr 529 ja 14.07.2021 ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks. On reaalne oht, et ettekirjutuse mittetäitmise korral asub vastustaja kaebaja vara kahjustama ning loob igale isikule juurdepääsu kaebaja kinnistule ja kinnistul olevale varale, mille tulemuseks on kaebaja vara ohustamine ja kahjustamine. Samuti seatakse seeläbi ohtu kolmandate isikute elu ja tervis, kuna avatud tööstusobjektil viibimisel ei saa tagada kõrvaliste isikute elu ja tervist. Kaebaja kinnistule ei ole jalgratta- ja jalgteed kunagi planeeritud, projekteeritud ega rajatud. Hüdroekeltrijaamas on vajalik tagada kogu aeg nõuetekohane paisutamine. Võimalikele ohuolukordadele tuleb reageerida viivimatult. Paisutuse operatiivse reguleerimisvõimekuse tagamiseks oli vajalik taastada paisu algne lahendus (paisu pealisosa ilma jaotava võreta). Paisutuse reguleerimine ja ohuolukordade kõrvaldamine eeldavad paisul rasketehnika kasutust. Kaebaja on soetanud ekskavaatori, mille mõõtmed ei võimalda varasema ajutise jaotusvõre olemasolu paisul. Seega on paisul küll äärtes piirded, kuid pais koos seadmetega ei ole eraldatud ning kui avada kaebaja kinnistu väravad, on seeläbi kõik paisu seadmed avalikkusele kättesaadavad. Kogu hüdroelektrijaama juhtimine toimub elektroonselt ning kõrvaliste isikute viibimisel hüdroelektrijaama rajatistel ei ole võimalik tagada vara säilimist ega ohutust. Kõrvalistele isikutele juurdepääsu piiramiseta kaotab kaebaja vara kindlustuskaitse. Kaebaja kinnistu kasutamine ei ole vajalik ühelegi isikule juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele. Kaebaja kinnistut on inimesed kasutanud üksnes mugavusest ja vaba aja veetmise eesmärgil. Kaebaja on teinud investeeringuid kaasaegse hüdroelektrijaama käitamiseks teadmises, et tegemist on tootmismaal asuva tööstusobjektiga. Vastustaja ei ole kordagi teatanud, et Kanali lõik V3 kinnistule on planeeritud, projekteeritud ja /või rajatud jalg- ja kergliiklustee. Üldplaneering näeb ette, et vald rajab kergliikluseks uue ülekäigusilla.
2(7)
3-21-1643
6.Tallinna Halduskohus peatas 21.07.2021 määrusega korralduse nr 529 ja 14.07.2021 ettekirjutuse kehtivuse kuni 02.08.2021.
7.Jõelähtme vald palus jätta taotluse rahuldamata. Ei ole usutav, et ettekirjutuse täitmisel tuleb hüdroelektrijaama käitamine lõpetada. Paisu kasutamine Jägala jõe ületamiseks ei sea ohtu kaebaja vara säilimist ega ohutust. Korralduse 529 ja ettekirjutuse kehtima jäämine kohtumenetluse ajal ei too kaebajale kaasa tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist õigustab kaalukas avalik huvi. Olukord, kus kergliiklustee on suletud olnud alates juunist, on kaasa toonud Jägala jõe ületamisel õnnetusjuhtumeid. Paisu kasutamine ei sea Jägala jõe ületamisel inimeste elu ja tervist ohtu. Korralduse nr 529 ja ettekirjutuse kehtima jäämine ei takista kaebajal oma kinnisasja ega rajatisi sihtotstarbeliselt kasutamast. Omandipõhiõiguse riivamine avalikes huvides seaduse alusel on lubatav. Sundvaldus on tasuline.
8.Tallinna Halduskohtu 02.08.2021 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja määratles korraldusega nr 1078 vaidlusaluse teelõigu terviktee „Neeme kergtee“ osaks. Vastustaja väitel on ta seda teed hooldanud kui avalikult kasutatavat teed. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks on kaalukas avalik huvi. Paisul paiknev tee, sh kergliiklustee, on ajalooline ülekäik üle Jägala jõe. Alternatiivselt tuleb jõe ületuseks läbida ca 4,8 km ring. Kohalik elanikkond on pöördunud vastustaja poole palvega avada kiiremas korras Suka sild, mida kasutatakse poodi, tööle, kooli jne jõudmiseks. Kohus lahendab asja esimesel võimalusel. Kaebajale ei kaasne kohtumenetluse ajal pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja on sõlminud kindlustuslepingu 25.03.2021 Salva Kindlustus AS-ga, mis näeb ette ala tarastamise ja valvekaamerate olemasolu. Kaebaja ei ole välja toonud põhjendusi, miks oli vajalik takistada juurdepääs kolmandatele isikutele alates 11.06.2021, kuigi võib eeldada, et rajatisi on kasutatud samal eesmärgil ka enne. Vastustaja esitatud asjatundja arvamuse järgi on hüdroelektrijaama paisu osaline kasutamine kergliiklusteena ehitustehniliselt ning hüdroelektrijaamas elektrienergia tootmise tehnoloogiast tulenevalt võimalik. Paisul asuvate tehnorajatiste hooldus on võimalik nii, et tagatud on inimeste ohutus. Selleks saab piirded ümber asetada. Kohtul puudub alus neis seisukohtades kahelda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Jägala Energy osaühing palub 05.08.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.08.2021 määrus ja uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Vastustaja nõuab jätkuvalt ettekirjutuse täitmist ja võib asuda seda sundtäitma. Ettekirjutuses on sundtäitmisena nähtud ette kinnistul olevate aedade, postide ja väravate eemaldamine. Sellega seatakse kaebaja vara säilimine ohtu. Avatud tööstusobjektil viibimisel ei saa kõrvaliste inimeste elu ja tervist tagada.
3(7)
3-21-1643 Halduskohus ei ole arvestanud kaebaja 30.07.2021 seisukohtadega ja kohtule esitatud tõenditega, millega lükatakse ümber vastustaja paljasõnalised väited. Kaebaja kinnistul ei ole kunagi jalgratta ja jalgteed eksisteerinud. Korraldusega nr 1078 ei saa tõendada selle tee olemasolu, sest seda korraldust ei olnud kaebajale varem kätte toimetatud. Suka sild on kantud ehitisregistrisse 18.06.2021, seega pärast korralduse nr 529 andmist. See ei ole eraldi ehitis. Ehitisregistrisse andmete kandmine oli ebaõige. Kande aluseks olevates dokumentides on viidatud, et paissild rekonstrueeriti ehitusloa nr 69/2011 alusel. See ehitusluba nägi ette ühe ehitise – hüdroelektrijaama – rekonstrueerimise. Projekt ei näinud ette päästetehnika liikumist üle selle ehitise ega sildade või teede ehitamist. Päästetehnika liigub kiiremini mööda maanteed. Kõigile kinnistutele on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Vastustaja ei ole väidetavat teed hooldanud ega teavitanud kaebajat ka kavatsusest seda teha. Kergliiklusteed lõpevad oluliselt enne kaebaja kinnistut. Kuna tegemist on hüdroelektrijaamaga, mitte teega, ei saa kaebaja seda avalikku kasutusse anda. Kui tegemist oleks jalgratta- ja jalgteega, siis hüdroelektrijaama käitamine ei oleks võimalik, sest liiklusseaduse § 45 lg 11 ei luba sellel hüdroelektrijaama teenindamiseks vajalike sõidukitega liigelda. Paisu teenindamiseks on vajalik puitkilpide tõstmiseks rakendada tõstejõudu 2–4 tonni, mida ilma rasketehnikata ei ole võimalik teha. Kogu paisu laius on projekteeritud paisu teenindamiseks. Asjatundja arvamus on ekslik. Ekskavaatori gabariidid ei võimalda jaotusvõre olemasolul paisu teenindamist. Paisu teenindamata jätmine oleks vastuolus kaebajale antud keskkonnaloaga. Veetaseme reguleerimisvahemiku ületamise korral tekib üleujutusohu realiseerumisel oht hüdroelektrijaama hoonele, derivatsioonikanalile ja inimeludele. Avatavate sektsioonidega ei ole võimalik operatiivselt (nt üleujutuse korral) eemaldada puitkilpe, millega tekib avariioht, mis võib kulmineeruda vee väljumisega kanalist, mis omakorda toob kaasa hüdroelektrijaama hävinemise. Seega kavandab vastustaja lahendust, mille tulemusel kaebaja vara seatakse hävimisohtu. Paisutamisel tekivad probleemid üldjuhul ootamatult, keerulistes ilmastikuoludes ning vajavad viivitamatut reageerimist. Varem oli paisul ajutine võre, mis takistas paisu seadmetele juurdepääsu. See võre takistas 2021. aastal soetatud ekskavaatoriga paisu teenindada. Ekskavaatoriga paisu teenindamine võimaldab operatiivsemat lahendust, mis on keskkonnaloa tingimuste täitmise eesmärgiks. Kui avada kaebaja kinnistu väravad, on seeläbi kogu paisu seadmed igaühele kättesaadavad, sh väljaspool sundvalduse ala. Piirdeaia olemasolu on kindlustuskaitse tingimuseks. Kõrvaliste isikute viibimisel hüdroelektrijaama rajatistel ei ole võimalik tagada vara säilimist ega ohutust. Kaebaja kinnistu lähipiirkonnas ei ole ühtegi kooli, lasteaeda, huviringi ega töökohta, kuhu oleks võimalik jalgsi või rattaga minna, vaid selleks liigeldakse kas autoga või ühistranspordiga. Ümbruskonnas on hulgaliselt bussipeatuseid. Kauplus asub ka Neemel, kust saab alguse jalgratta- ja jalgtee, millega on kõik külad ühendatud, välja arvatud Koogi küla. Probleemi, et teiste ületuskohtade puhul ei ole tegemist kõige mugavamate alternatiividega, on vallal võimalik lahendada uue silla rajamisega, nagu näeb ette ka üldplaneering.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
4(7)
3-21-1643
11.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse lisana vastustaja 03.08.2021 kirja nr 7-7/28671. See tõend tuleb võtta haldusasja toimikusse, sest tõend on oluline esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel.
12.Esialgset õiguskaitset kohaldamata tuleb kaebajal viivitamatult avada vaidlusalune ehitis läbipääsuks avalikkusele. Kaebaja kasutab praegu kogu silda paisu varjadele ligipääsuks ja paisu hooldamiseks rasketehnikaga. Paisu avamisel üldsusele kaasneb oht, et kõrvalised isikud pääsevad paisu tehnoloogilisele osale ligi ja võivad seda kahjustada, sest silla keskel varem paiknenud kõrgem tara on likvideeritud; silla otstes olevate väravate avamisel pääseb igaüks ligi kogu alale silla peal. Kui järgida vastustaja kaasatud eksperdi soovitusi, siis ei ole üksnes paisu otstes asuvate väravate avamine sobiv, vaid kogu silla ulatuses tuleks sellele rajada kas uus ca 2 m kõrgune teraspaneelidest kergesti teisaldatav või avatav piire koos turvamutrite ja poltidega või ehitada olemasolevale 1,1 m kõrgusele ohutuspiirdele ca 1 m kõrgune kõrgendus, järgides turvameetmeid. Nende tegevusteta jääks kaebaja vara kohtumenetluse kestel kaitseta. Turvaaia rajamine kohtumenetluse ajaks toob kaebajale kaasa kulutusi. Kuigi pole alust arvata, et selliste tööde tegemine tooks kaasa kaebaja püsiva maksejõuetuse ja muudaks seeläbi kohtuotsuse täitmise võimatuks, raskendaks ehitustööde kiire läbiviimise vajadus kaebaja jaoks kaebuse eesmärgi saavutamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tähendaks ka seda, et kaebaja poolt kasutusse võetud ekskavaatoriga ei oleks paisu hooldus enam võimalik, kui rajatavat aeda hooldustööde ajaks ei eemaldata. Selle asemel tuleks paisu reguleerimistööd teha käsitsi või teistsuguste seadmetega, mis tooks kaasa täiendavaid kulutusi tööjõule või seadmetele ning ekskavaatori senisel otstarbel kasutatavuse äralangemise kohtumenetluse ajaks, kui just eelnevalt ei teisaldata ohutuspiirde kõrgendust või selle asemel püstitatavat kõrgemat tara.
13.Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses näidanud, kui suures ulatuses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja jaoks lisakulutusi kaasa toob ja milline on nende mõju kaebaja maksejõulisusele. See ei ole siiski aluseks jätta praegusel juhul esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise kasuks kõneleb ülekaalukas avalik huvi, kuid esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada osaliselt, sest kaebuse eduväljavaated on pigem suured.
14.Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel hindab kohus avalike huvide kaalukust iseseisvalt, lähtumata haldusorgani hinnangust. Vastustaja on oma seisukohtades ja tõendites toonud piisavalt selgelt esile Ruu ja Jägala-Joa küla elanike vajaduse silda kasutada. Hoonestus vaidlusalusest sillast põhja pool ei ole Maa-ameti kaardiserveri andmetel hõre. Vastustaja esitatud tõendid pöördumistest silla avamiseks kinnitavad samuti, et kohalikud elanikud kasutavad silda nii Koogi poodi pääsemiseks kui ühistranspordipeatusse saamiseks. Alternatiivsed juurdepääsuteed ei ole jalgsi või jalgrattaga liiklemiseks samavõrd sobivad. Kohalike elanike huvides on kasutada lähemal asuvat Koogi poodi, mitte Neeme kauplust. Ühistranspordi kasutamine on võimalik küll ka sillast põhja poole jäävate peatuste kaudu, kuid bussiliiklus sel alal ei ole kuigi tihe. Vastustaja võib küll korraldada sõidugraafiku tihendamise, kuid sellele tehtavate kulutuste suurus õigustab jalgsi või jalgrattaga liiklemise võimaluse tagamist juba kohtumenetluse ajal. Ühistransport neis külades ei kata kõiki vajadusi, isegi kui koolibuss sõidaks nii mööda Ruu-Ihasalu teed kui Jägala-Joa teed.
15.Üldplaneeringuga on küll kavandatud sama eesmärki täitva silla ehitamine vaidlusaluse rajatise lähedusse, kuid sundvalduse seadmine võib olla vajalik just sellise silla valmimiseni. Kaebajale ei saanud üldplaneeringust tuleneda õiguspärast ootust olemasolevale rajatisele sundvalduse mitteseadmiseks, sest juba alates 2011. aastast on vald, nagu nähtub ka
5(7)
3-21-1643 sundvalduse seadmise menetluse algatamise teatest ja sundvalduse seadmise korraldusest, väljendanud soovi olemasolevat silda jalgratta- ja jalgteena kasutada.
16.Eluliselt ei ole usutav, et silla otstes paiknevate väravate eemaldamisega kaasnev oht kaebaja vara säilimisele oleks suur. Kui ala on turvakaameratega valvatav ja kaebaja kasutatavat tehnikat on võimalik hoida tarastatud alal mujal kui sillal, pole põhjust arvata, et varakindlustuslepingut ei ole võimalik muutunud olukorras sõlmida teistsugustel tingimustel. Vara säilimise kaitse ainus võimalus ei ole ala piiramine juurdepääsuks.
17.Kaebuse väited seoses tee puudumisega vaidlusaluses asukohas ei ole ringkonnakohtu esialgsel hinnangul põhjendatud. Olemasolev sild on ehitatud koos paisuga ning oli enne viimast ehitisregistri täiendust kantud registrisse ühe ehitisena. Tähtsust ei oma ehitise nimetus, vaid funktsioon. Pais on ehitatud viisil, mis võimaldab sellel paiknevat silda ületades jõuda jalgsi või jalgrattaga ka teisele poole Jägala jõge. Paisu rekonstrueerimisprojektis (kaebuse lisa 7) nimetati silda teenindussillaks. Ringkonnakohtu arvates ei ole ehitise nimetusel sundvalduse seadmisel sellist tähtsust, nagu kaebaja püüab omistada. Kuigi korraldus nr 529 oleks võimud olla sõnastuslikult täpsem ja ära näidata, millises ulatuses ehitisele sundvaldus seatakse, arvestades, et ehitise peamine funktsioon on pais kui hüdroelektrijaama rajatis – see võimaldaks ka selgemalt määratleda, millises osas rajatise hooldamine on valla kohustus –, võib selline puudus olla korralduse tõlgendamise teel ületatav.
18.Sundvalduse seadmine võib olla põhjendamatu, kui selle kasutamine avalikkuse poolt on ohtlik inimestele või rajatise püsivusele. Ringkonnakohus ei pea seda poolte väidete ja tõenditele esialgselt antava hinnangu põhjal usutavaks, sest sild on kasutatav rasketehnikaga, mis peaks võrreldes jalakäijatega avaldama sillale oluliselt suuremat koormust. Silla ehitus ei ole selline, mis kujutaks inimestele ohtu. Oht, et ehitist hakatakse lõhkuma, ei ole sedavõrd kaalukas, et õigustada sundvalduse seadmata jätmist.
19.Asjaolust, et sundvaldus on seatud rajatisele jalgratta- ja jalgteena, ei järeldu, et kaebaja ei võiks kasutada teenindussilda ühtlasi paisu hooldamiseks. Vaidlustatud haldusaktide sõnastus ei saa olla määrav otsustamisel, milliseid liiklusmärke silla juurde viiva tee otstesse paigutatakse. Võimalik on teha liiklusmärgiga erand ja lubada kinnisasja omanikul liigelda sillal mootorsõidukitega. Vajalik võis olla sundvalduse seadmisel tingimuse seadmine, mis võimaldaks tee paisu mahukamate hooldustööde ajaks sulgeda avalikkusele läbipääsuks, kuid asja sisulisel lahendamisel tuleb põhjalikumalt hinnata, kas see on võimalik kaebaja enda otsusel ka vaidlustatud haldusaktide alusel, vajalik on vastustaja nõusolek – mis võib olla ülemäärane omandiõiguse piirang – või ei jäta korraldus ja ettekirjutus selleks võimalust. Isegi kui haldusaktid on seetõttu õigusvastased, võib olla piisav nende osaline tühistamine.
20.Maakatastriseaduse § 18 näeb ette katastriüksuse sihtotstarbe määramise segafunktsiooniga ehitiste teenindamiseks vajalikul maal nii, et kajastatud peavad olema kolm kõige suurema tähtsusega funktsiooni. Teemaa sihtotstarvet ei ole sundvalduse seadmise ajaks vaidlusalusele katastriüksusele seatud. See ei too kaasa kaebuse rahuldamist. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lg 3 ei sea kinnisasjale avalik-õigusliku kitsenduse seadmisel eelduseks seda, et kinnisasja tuleb kasutada edasi samal sihtotstarbel. Asja sisulisel lahendamisel tuleb halduskohtul hinnata, kas kaebuse rahuldamiseks annab alust see, et sihtotstarvet ei muudetud samaaegselt sundvalduse seadmisega.
21.Kaebuse rahuldamiseks võib alust anda sundvalduse tasu määramata jätmine korralduses nr 529. Kaebajalt nõutakse silla avalikku kasutusse andmist viivitamatult, kuid korraldus nr 529 ei näe ette sundvalduse tasu. See asjaolu tingib ringkonnakohtu hinnangul vastuolu KAHOS § 6(7)
3-21-1643 39 lg 7 p-ga 3. Korralduse nr 529 põhjendus, mille kohaselt sundvalduse seadmist enne tasu määramist õigustab äärmiselt suur avalik huvi, ei ole õiguspärane. KAHOS ega põhiseadus ei võimalda sundvaldust kui omandi ulatuslikku piirangut seada kohest tasu maksmata. On ilmne, et kaebajale kaasnevad sundvalduse seadmisega ka otsesed kulud seoses paisu hooldamise korralduse muutmisega.
22.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebuse suurte eduväljavaadete korral ei ole õigustatav ka kaaluka avaliku huvi korral. See võiks kaasa tuua õigusvastase haldusakti andmise, et tagada avaliku huvi realiseerimine kohtumenetluse ajal. Avalikes huvides on pealegi ka avaliku võimu kasutamine vaid õiguspärasel viisil. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse kuni halduskohtus menetlust lõpetava lahendi, eelduslikult kohtuotsuse teatavakstegemiseni. Kui halduskohus rahuldab kaebuse, saab ta esialgset õiguskaitset pikendada. Kui kaebus jääb rahuldamata, õigustab esialgse õiguskaitse edasist kohaldamata jätmist ülekaalukas avalik huvi.
23.Määruskaebus tuleb seetõttu rahuldada osaliselt.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.