Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11.08.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-23-1348 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1348 Põlluvahe kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega. Põlluvahe kinnistule sundvalduse seadmisega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Korraldusest ei selgu, miks ja kellele on vajalik Põlluvahe kinnistu kaudu avalikult teelt juurdepääsu loomine. Reaalne juurdepääs Aedevahe talu tee L1 kinnistule on mööda Hiie talu teed ja Hiire kinnistu kaudu, mis on otstarbekam ja õigem. Vastavalt kehtivale seadusele ja kohtupraktikale ei tohi sellisel juhul sundvaldust seada. Tee pikkus ei saa olla põhiliseks argumendiks, mida juurdepääsutee planeerimise ja selleks vajaliku sundvalduse seadmise otsustamisel tuleb arvestada . Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et alternatiivse tee kasutamine ei ole otstarbekas selle vahemaa pikkuse tõttu, kui võrreldavate teede vahemaa on koguni 10–14,5 km pikem (haldusasi nr 3-19-2373, p 49). Põlluvahe kinnistul asuva väidetava tee pikkus on näiteks Veetorni teega võrreldes üksnes 590 meetrit lühem. Vastustaja ei ole ühegi kehtiva planeeringu kohaselt kavandanud Põlluvahe kinnistu mistahes osa avalikult kasutatavaks teeks. Põlluvahe kinnistut läbivat teelõiku ei ole reaalselt olemas. Tegelikult tuleb vastustajal sundvalduse rakendamiseks rajada sisuliselt uus tee. Tänapäevastele nõuetele vastava sõidukitega läbitava tee rajamine toob kaasa märkimisväärse aja- ja rahakulu. Sundvalduse alal osaliselt olemasolev tee asub kitsal alal kiviaedade vahel, mis tähendab, et nõuetekohase avalikult kasutatava tee rajamine ja hooldamine ei pruugi olla praktikas üldse võimalik. Kui kaebajad kinnistu 2012. aastal omandasid, siis ei olnud Põlluvahe kinnistu kaudu Aedevahe talu tee L1 kinnistule sõidukiga läbipääsu . Alates 2020. aastast puudub Põlluvahe kinnistu kaudu igasugune läbipääs. Isegi kui Põlluvahe kinnistul oli kunagi läbipääsuna kasutatav tee, siis ei saa seda sundvalduse seadmisel märkimisväärses osas arvesse võtta. Vormistatud ei ole ühtegi dokumenti paikvaatluse kohta. Viimane väidetav külastuse aeg oli 08.06.2021, st sellest oli korralduse tegemise ajaks möödas ca 2 aastat. Sellise vaatluse andmed ei olnud korralduse tegemise ajal õiged ja ajakohased. 20.02.2023 saadetud piltidelt (mille tegija ja tegemise tegelik aeg on teadmata) on näha, et ka vallal olemasolevad pildid on tehtud eemalt ning Põlluvahe kinnistu ala, kuhu sundvalduse seadmist soovitakse, seisukord ei ole piisavalt näha. Sellistele ekslikele andmetele tuginemine on lubamatu. Alternatiivsete võimalustega tutvumise kohta ei ole vald seisukohti esitanud. Samuti puuduvad analüüsid erinevate alternatiivsete võimaluste kohta. Sundvalduse seadmine toob kaasa Põlluvahe kinnistu omanike õiguste ebaproportsionaalse riive. Kinnistu omandamisel 2012. aastal oli kaebajate jaoks määrava tähendusega, et tegemist oleks elamumaaga ning kinnisasi ei piirneks avalikult kasutatava sõiduteega. Kaebajad tutvusid selle jaoks ka Harku valla üldplaneeringuga, mis nende tingimusi ja soove kinnitas – puudus Loojangu tee edasi rajamise ja avaliku tee tekitamise kavatsus Põlluvahe kinnistu kaudu. Kaebajatel ei oleks sundvalduse seadmise korral enam võimalik omandiõigust kogu kinnisasja ulatuses vabalt teostada. Põlluvahe kinnistu äärde ja kinnistule tekib avalikult kasutatav tee (eelduslikult sõidutee) ja sellise perspektiivi korral ei oleks kaebajad Põlluvahe kinnisasja omandanud. Tegu on piirkonnas ainsa täielikult elamumaa sihtotstarbega kinnisasjaga, riive on seega intensiivsem kui maatulundusmaa ja transpordimaa kinnistutel. Kaebajatel tekib vajadus rajada uus sobilik sissesõit hoovi ning parkla sõidukite parkimiseks. Kinnistule valgub põllumassiividelt palju vett, mistõttu on selleks sobilik ala kinnistul piiratud. Olemasolev sissepääs ja parklakohad on rajatud alale, kuhu vald soovib seada sundvaldust. Lisaks muudab avalikult kasutatava tee rajamine Põlluvahe kinnistu ebaturvaliseks, liikuma hakkavad ka inimesed, kes piirkonnas ei ela. Ka varem on üritatud tuua kõrvalisele teele metsa alla prügi.

3(13)

3-23-1348 Kinnistu piiripostid on märgitud ebatäpselt. Vastavalt pikaajalisele praktikale kasutavad väikest osa Põlluvahe kinnistust ka Aedevahe kinnistu omanikud, kellele tekib kahju, kuna nende piirdeaed, haljastus, puuvirnad jm tuleks samuti likvideerida. Vastustaja tellitud Põlluvahe kinnistu sundvaldusega koormatava ala väärtuse eksperthinnang on oluliste puudustega, kuna selle alusel ei ole võimalik määrata seaduslikku sundvalduse tasu. Eksperthinnangus toodud asjaolud ja algandmed on puudulikud ja ebaõiged. Põlluvahe kinnistu omanikke ei ole eksperthinnangu koostamisest teavitatud, neid ei ole protsessi kaasatud, sh neilt ei ole küsitud mistahes andmeid Põlluvahe kinnistu kohta ega palutud juurdepääsu kinnistule kohapealse olukorraga tutvumiseks. Harku valla esindaja, eksperthinnangu koostaja ega kinnitaja ei ole Põlluvahe kinnistul kohapeal käinud. Eksperthinnangu koostaja ES (kutsetunnistus nr 179833) ei oma kehtivat 7. taseme vara hindaja kutset (kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 12 lg 2). Põlluvahe kinnistu vastava ala väärtus on tegelikkuses kordades suurem (s.o vähemalt 10 104,65 eurot). Korralduses ei ole kaebajate vastuväiteid sisuliselt arvestatud ja analüüsitud. Puuduvad põhjendused, miks vastuväited on jäetud arvestamata . Vastustaja ei pidanud kaebajatega sisulisi läbirääkimisi, viited läbirääkimiste ebaõnnestumisele on ebakorrektsed. Kogu sundvalduse seadmise menetluse vältel viivitas vald pidevalt vastamisega, vastused olid pealiskaudsed ja poolikud, mitmed olulised küsimused jäid vastamata. Samuti eksitas vald kaebajaid väitega, et soovib kohapeal kokku saada ja asja arutada, kuid kokkusaamise aja kooskõlastamise järel teatas ootamatult, et läbirääkimised on tulemusteta lõppenud. Vastustaja on rikkunud oluliselt haldusmenetluse seaduse (HMS) ja KAHOS-i norme, sh seaduslikkuse põhimõtet, uurimispõhimõtet, eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõtet ning ärakuulamiskohustust.

3-23-1348 Põlluvahe kinnistul paiknes sõidukiga sõidetav tee, mida kohalikud elanikud kasutasid kuni selle hetkeni, mil kinnistu omanik paigaldas teele värava. Juba Maa-ameti 1931.–1944. aasta kaartidelt, 2003. aasta Põlluvahe katastriüksuse plaanilt ja 1998. aasta Aedevahe maaüksuse plaanilt nähtub tee ja teekaitsevööndi olemasolu. Street-U sõiduk on läbinud selle tee 13.07.2019 ja fotode põhjal saab üheselt järeldada, et see tee oli olemas, sõidetav ja rahuldavas seisukorras. Põlluvahe kinnistu omaniku huvide riive on minimaalne, kuivõrd sundvalduse ala asub kinnistu servas. Kinnistul asub ehitisregistri andmetel saunamaja, kuid puudub elamu. Seega ei saa kinnistu olla kellegi elukoht ning tee ja saunamaja vahel on suurte puude rivi, mis varjab vaate teelt saunamajale. Privaatsust on vajadusel võimalik juurde tekitada ja istutada puid. Alternatiivne ligipääs avalikult teelt Aedevahe tee L1 kinnistule ja sellega piirnevatele kinnistutele puudub. Kaebajate viidatud Hiie talu tee ei ole valla hoolduses, kuna tee asub erakinnistutel ja vald ei hoolda erakinnistutel asuvaid teid. Tee läbib kaheksat erakinnistut. Hiie talu tee ei ole aastaringi läbitav, sest tegemist on vaid sissesõidetud rajaga, mida saab kasutada ainult kõrgete masinatega sõitmiseks. Sõiduautoga sealtkaudu sõita ei ole võimalik. Alternatiivseid võimalusi ligipääsuks on sundvalduse seadmise otsuses kaalutud, kuid kõige mõistlikum ja otstarbekam on Põlluvahe kinnistul asuv tee. Vastustaja hinnangul on alternatiivseteks võimalusteks Hiie talu tee, mis on samuti eratee ja läbib kaheksat erakinnistut (19801:001:2262, 19801:001:0310, 19801:001:1522, 19801:001:3975, 19801:001:1495, 19801:001:1214, 19801:001:2253, 19801:001:2256), teekonna pikkuseks on umbes 925 m; Metsavahe tee, mis on eratee ja läbib viite erakinnistut (19801:001:0485, 19801:001:1509, 19801:001:1901, 19801:001:1899, 19801:001:0130), teekonna pikkuseks on orienteeruvalt 1,1 km ning Veetorni tee kaudu on olemas teoreetiline ligipääs, mis ei ole tee ja läbib kahte erakinnistut (19801:001:0130, 19801:001:1898), kuid on autoga läbimatu, teekonna pikkuseks on 625 m. Hüvitisväärtuse määramise juures ei ole alust kahelda sundvalduse ala hinna väljaselgitamiseks koostatud eksperthinnangus. Selle on teinud pädev hindaja kehtiva seaduse alusel. Hindamisakti on 24.03.2023 koostanud kutseline hindaja ES, kes on kinnisvara nooremhindaja ja kellel on tase 5 kutsetunnistus, ja kinnitanud AT, kellel on vara hindaja, tase 7 kutsetunnistus. 24.03.2023 koostatud eksperthinnangu nr 2303-9630-01/ES kohaselt on sundvalduse ala hüvitisväärtus 2 200 eurot. Vastustaja ei ole haldusmenetluse läbiviimisel eiranud menetlusreegleid. Kaebajad on kaasatud menetlusse selle algusest alates, neile on pakutud võimalust kokkuleppeks, on antud võimalus vastuväidete esitamiseks ja nad on ära kuulatud. Kaebajatele on esitatud dokumendid, mida nad on küsinud, isikute kontaktandmete mitteavaldamine ei tee dokumenti kaheldavaks. Vastustajal on kõik andmed olemas. Haldusakt on põhjendatud, selge ja üheselt mõistetav.

3-23-1348 sundvalduse seadmine oleks proportsionaalne, peab avalik huvi olema ülekaalukas. Piirang ei ole proportsionaalne, kui sama avalikku huvi on võimalik realiseerida isiku omandiõiguse piirangut seadmata jättes. Seega tuleks sundvalduse seadmine lugeda õigusvastaseks, kui avalik huvi seonduks üksnes kohaliku tee rajamisega ning seda oleks võimalik teha samaväärselt kaebaja kinnistut kasutamata, piirdudes munitsipaalmaaga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1060, p 12). Vaidlust ei ole, et Põlluvahe kinnisasjal asuvat teed ei ole kajastatud üheski planeeringus ning teed ei ole kantud teeregistrisse. Kaebajad ei nõustu sundvalduse seadmisega põhjusel, et selleks puudub avalik huvi ning faktiliselt puudub ka olemasolev tee. Vastustaja on esitanud tõendid, mis näitavad vaadeldava tee ajaloolist kasutamist. Maa-ameti 1931.–1944. aasta kaartidelt on nähtav Põlluvahe kinnistut läbiv tee (dtl 237). 1998. a Aedevahe maaüksuse plaanil on maaüksust läbiva tee avalik kasutus tähistatud (dtl 239). Samuti on 2003. aastal mõõdistatud Põlluvahe maaüksuse plaanil maaüksust läbiv tee tähistatud, sh on märgitud kitsendusena tee kaitsevöönd (dtl 238). Ka Maa-ameti kaardirakendusest nähtub, et Põlluvahe kinnistut läbib tee (dtl 242). Vastustaja tõi välja, et kuni kaebajate poolt sulgemiseni kasutasid kohalikud elanikud Põlluvahe kinnistul asuvat teed. Vastustaja esitatud fotodelt (dtl 240–241) nähtub tee, mis on sõidukitega sõidetav. Tegemist ei ole klassikalise kruusateega, kuid tee on muust alast selgesti eristatav. Tõeseks võib pidada kaebaja väiteid, et tee on muutnud ajaga oma vormi, st tee ei ole muust alast eristatav (dtl 200). Samas arvestades, et tee on olnud tõkestatud läbipääsuks alates märtsist 2021 (dtl 236) ning kaebaja on foto teinud eeldatavalt kohtumenetluse ajal, s.o 2023. aastal, on tee rohtumine tõenäoline. Kohus ei pea tõeseks kaebajate väidet, et vaadeldavat teed ei ole kasutatud alates 2012. aastast, kuivõrd asjas esitatud fotodelt nähtub tee olemasolu, mis oleks 2021. aastaks muutunud läbimatuks. Ka kaebajad ise toovad välja, et tee on ja oli siiski olemas. KAHOS-i sätetest tulenevalt on sundvalduse seadmine kinnisasjale lubatav, kui selle eesmärgiks on eratee muutmine avalikuks kasutamiseks ning seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muul moel. Riigikohtu praktika kohaselt ei eelda asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 järgi juurdepääsu nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks. Juurdepääsu määramist ei välista see, kui kinnisasjale, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, on omanik naaberkinnisasja omaniku juurdepääsu soovist teades rajanud juurdepääsu takistavana rajatisi, istutanud puid vms. Sellist tegevust saab käsitleda pahauskse käitumisena AÕS § 156 lg 1 järgse nõude realiseerimise takistamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-42-10, p 32). Vastustaja tõi avaliku huvina välja vajaduse ühendada Aedevahe tee L1 transpordimaa Loojangu tee L3 transpordimaaga, moodustades terviktee ning määrata see tee avalikku kasutusse, tagamaks juurdepääs seitsmele kinnistule. Vastustaja esitas kohtule tõendid, kust nähtub, et vastustaja poole on korduvalt pöördutud sooviga kasutada jätkuvalt vaadeldavat teed oma kinnistule pääsemiseks. Pöördumistes tuuakse välja, et Põlluvahe kinnistul asuvat teed ei ole võimalik läbida ning ligipääs eelnimetatud kinnistutele on tõkestatud väravaga. Samuti on tee läbimine keelatud jalgsi. Kohus ei nõustu kaebajatega, et vastustaja ei ole kaalunud alternatiivseid teid. Korraldusest nähtub, et alternatiive on kaalutud ja kaebajate kinnistu kaudu on kõige lühem tee juurdepääsu vajavate kinnistuteni. Vaatamata asjaolule, et nimetatud kinnistud on maatulundusmaad, tuleb juurdepääs kõigile kinnistutele tagada kõige optimaalsemal moel (AÕS § 156).

6(13)

3-23-1348 Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus eratee on detailplaneeringu järgi ainus võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele paljude kinnisasjade omanike jaoks, ei ole eraõiguslikud mehhanismid kõigi isikute huvide tasakaalustatud kaitseks piisavad (vt tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-31-17, p 19 ja p 19.2). Praeguses asjas detailplaneering küll puudub, kuid nimetatud seisukohad on siiski kohaldatavad. Arvestades, et juurdepääsu soovivad saada oma kinnistule rohkem kui ühe kinnistu omanikud, nähtub avalik huvi ning eraõiguslikus korras sundvalduse seadmine ei ole otstarbekas. Esitatud tõenditest nähtub, et kaebajad on saanud haldusmenetluses oma seisukohti väljendada, korralduses on esitatud vastused kaebajate vastuväidetele. Tõendite põhjal ei ole õige kaebajate väide, et vastustaja ei soovinud nendega kohtuda. Alusetud on kaebajate etteheited osas, et vastustaja esindaja ei esitanud ise haldusmenetluses kogutud tõendeid, vaid kaebajatel tuli tõendid välja nõuda. Kohtu hinnangul ei käitunud vastustaja õigusvastaselt, edastades kaebajate esindajale soovitud tõendid (dtl 136). Lisaks on vastustaja selgitanud, et sundvalduse seadmise dokumentidega on võimalik tutvuda Harku Vallavalitsuses või esitada taotlus dokumentide saamiseks teabenõude korras (dtl 30). Vaidlustatud korralduse kohaselt on vald otsustanud määrata sundvalduse ühekordseks tasuks 2 200 eurot. KAHOS § 39 lg-st 6 tuleneb, et kinnisasja omanikule tuleb hüvitada varaline kahju, mis tekib sundvalduse seadmise tõttu. KAHOS § 39 lg 7 p 4 kohaselt peab sundvalduse otsus sisaldama põhjendatud juhul infot varalise kahju hüvitamise kohta. KAHOS § 11 lg 2 järgi koosneb sundvalduse tasu (KAHOS § 39 lg 2 kaudu) kinnisasja väärtusest ja hüvitisest sundvalduse seadmisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad. KAHOS § 12 lg 1 järgi korraldab menetluse läbiviija omandatava kinnisasja ja piiratud asjaõiguse väärtuse ning omandamisega seotud muu varalise kahju hindamise tähtajaga, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat ega pikem kui kaks kuud. Vajaduse korral tellitakse väärtuse määramiseks hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse, või selgitab väärtuse välja Maa-ameti maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel. Kinnisvaraekspert OÜ hindaja ES ning hindamisosakonna juhataja AT on allkirjastanud 24.03.2023 eksperthinnangu sundvaldusega koormatava ala katastriüksusest 1980:001:1292, dtl 249–287). ES on kinnisvara nooremhindaja, EKR tase 5 (dtl 246) ning AT on vara hindaja, EKR tase 7 (dtl 247). Kuivõrd hinnangu on allkirjastanud ka AT, on hinnang koostatud selleks pädeva isiku poolt. Arvestades asjaolu, et eksperthinnanguga määrati kindlaks maatüki hind, ei olnud kaebajate juuresviibimine vältimatult vajalik, kuivõrd kinnistu osa hinna määramisel hindas ekspert üldist kinnisvaraturu olukorda vaadeldavas piirkonnas. Asjaolu, et eksperdid on maatüki üle vaadanud, nähtub ekspertiisi lk-lt 35, kuhu on lisatud pildid vaadeldavalt alalt. ES käis maaüksusega tutvumas 07.03.2023 (dtl 254). Arvestades, et vastustaja lähtus maa hinna määramisel eksperdi seisukohast, puudus tal vajadus hinnata, kas tegemist on õiguspärase tasuga. Hindaja on välja toonud, et puudub saamata jääv tulu või muu kahju. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et olukorraga on tutvumas käinud ka mitmed Harku valla ametnikud (vähemalt 9 ametnikku neljal korral, dtl 404). Eelnev kajastub ka vaidlustatud korralduses. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja ametnikud ei olnud enne vaidlustatud korralduse väljastamist tutvunud vaadeldava olukorraga. Lisaks nähtuvad asjaolud selgelt ka olukorraga tutvumata. Kohus nõustub kaebajatega, et asjas ei ole esitatud paikvaatluse kohta koostatud protokolle, kuid tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis toob kaasa haldusakti õigusvastasuse (HMS § 58).

7(13)

3-23-1348 Kaebuse kohaselt on kaebaja rajanud kinnistule vastavale alale aia, haljastuse, hoovivalgustuse, kaamerad ja kaablid, mille eemaldamisega tekitatakse kaebajatele kahju. Vastustaja kinnitusel on väravad ehitatud ja paigaldatud ebaseaduslikult ning ei ole selles asukohas lubatavad, mistõttu oleks kaebajatel olnud võimalik kulusid (kahju) vältida juhul, kui oleks toiminud nõuetekohaselt (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). Kohus möönab, et kaebajatel võib olla vajadus teha oma kinnistul ümberkorraldusi privaatsuse tagamiseks. Samas arvestades, et tee hakkab kulgema (kulges) juurdepääsuna põhiliselt maatulundusmaadele, ei ole suur liikluskoormuse kasv tõenäoline. Ei ole põhjust arvata, et teed hakkavad kasutama ka inimesed, kellel puudub selleks otsene vajadus (kes ei kasuta seda juurdepääsuks oma kinnistutele). Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et tee kasutus intensiivistub märkimisväärselt määral, mis tooks omakorda kaasa ohu kaebajate kinnistule . Kaebajad toovad välja, et varem on kasutatud teed ebaseadusliku prügi mahapanekuks, mis ei ole kohtu hinnangul selline asjaolu, mis välistab tee taastamise ja sundvalduse seadmise vajaduse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-1348 Halduskohus tuvastas ebaõigesti nii ülekaaluka avaliku huvi sisu kui ka üldse selle olemasolu. Tegemist ei ole olukorraga, mida varasemas praktikas oleks käsitatud avaliku huvina tee kasutamiseks, sh ei ole sellist huvi väljendatud planeeringutes, tegemist ei ole olemasoleva praktiliselt kasutatava läbipääsuteega, juurdepääsu ei soovita ühelegi avalikus kasutuses olevale alale ega kohale. Ka on kõigil kinnistute teised juurdepääsud olemas. Haldusmenetluses jäi selgusetuks, milliste kinnisasjade omanikele on juurdepääs tegelikult vajalik. Kui algses kirjavahetuses viitas vastustaja seitsme erakinnistu omanikele, siis sundvalduse seadmise algatamisel viidati hoopis juurdepääsule Aedevahe talu tee L1 kinnistule. Kohtumenetluses on selgitatud üksnes Hiire kinnistu juurdepääsuvajadust. Ainult valla omand teemaale ei loo sundvalduse seadmiseks vajalikku avalikku huvi. Halduskohus on esitanud vastustaja vastuoluliste seisukohtade pinnalt oma käsituse avalikust huvist, tuvastades puudulike tõendite põhjal mh selle, et üks kinnistuomanik esindab teisi . Avalik huvi tuleb tuvastada reaalsete ja kontrollitavate eluliste asjaolude põhjal. Juhuks, kui juurdepääsu vajavad üks või üksikud kinnisasjad, on reeglina ette nähtud nõude esitamine. AÕS § 156 lg 1 alusel Kõikidele kinnistutele on reaalne ja praktiliselt kasutatav juurdepääs olemas. Hiire kinnistule on kokku veel kolm reaalselt kasutatavat juurdepääsuteed. 2020. aastal Aedevahe talu tee L1 kinnistu moodustamisel kinnitas vastustaja vaideotsuses, et tegu ei ole avaliku teega. Halduskohus jättis arvestamata vastustaja sisulise eksimuse alternatiivide hindamisel, kus ei arvestatud, et üksnes Põlluvahe kinnistule sundvalduse seadmine ei võimalda avalikult teelt ligipääsu, kuna kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega. Aedevahe kinnistu omanik on kinnitanud, et ta ei ole andnud nõusolekut isikliku kasutusõiguse seadmiseks, sellekohane väide korralduses on väär. Kaebajate õiguste riive on võrreldes avaliku huviga ebaproportsionaalne. Vastuolulised on halduskohtu põhjendused seoses liikluskoormuse kasvu tõenäosusega . Aluseks ei saa olla maa sihtotstarve. Hiire kinnistul tegeletakse suuremahulise ettevõtlusega põllumajanduse valdkonnas, mis tähendab olulist liikluskoormuse kasvu, sh rasketehnikaga. Kohtu põhjendus, et tõenäoliselt kasutaks teed ainult konkreetsete kinnistute omanikud, viitab, et õige meede oleks mitte sundvaldus, vaid juurdepääsu nõue AÕS § 156 alusel. Halduskohus ei andnud sisulist hinnangut väidetele menetlusnormide rikkumise kohta ja andis eksliku hinnangu kaebajate koostööle vallaga t. Pelgalt võimalus toimikuga tutvuda ei anna õigust jätta dokumente elektrooniliselt edastamata. Halduskohus hindas sundvalduse tasu küsimust valesti ja jättis arvestamata kaebajate haldusmenetluses esitatud tõendid (kinnisvaratehingute statistika), mille kohaselt on sundvalduse ala väärtus kordades suurem (vähemalt 10 104,65 eurot). Elamumaa on hinnatud kolm korda odavamaks kui võrreldav transpordimaa aastal 2021 Aedevahe talu tee L1 kinnisasja omandamisel. Kahju, mille välja selgitamata jätmist kaebajad menetluses selgitasid, jättis halduskohus sisuliselt tähelepanuta, keskendudes vaid vastustaja paljasõnalisele väitele, et väravad kinnistul on ebaseaduslikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-1348 jõudnud järeldusele, et õiguspärane on korraldusega kaebajatele sundvalduse eest määratud tasu, mille määramisel ei ole hinnatud kaebajatele sundvaldusega potentsiaalselt kaasnevat otsest varalist kahju.

3-23-1348

3-23-1348 vastustaja esitatud fotomaterjalist, et lähiminevikus oli tee selgelt teena eristatav. Kaebajate esitatud tõenditest nähtub küll tee faktiline sulgemine ja hetkel läbipääsu puudumine, kuid need ei lükka põhimõtteliselt ümber tee olemasolu fakti. Seadus ei sätesta KAHOS § 4 lg 1 p 8 alusel avalikku kasutusse võetavale erateele kindlaid parameetreid ega seisundinõudeid, samuti ei pea avalikku kasutusse võetav eratee olema registreeritud. Sundvalduse seadmise õiguspärasus ei sõltu piisava avaliku huvi korral sellest, kas läbipääs lähiminevikus faktiliselt olemas olnud teel on suletud, sh kas see on suletud maa-alale aia või haljastuse rajamise teel või kas paigaldatud värav on lukustatud. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka kaebajate taotlus paikvaatluse korraldamiseks. Kaebajate esile toodud omandiõiguse riived, mis seisnevad piirdeehitise, haljastuse, sidetaristu jm eemaldamises või liigutamises, samuti võimalik vajadus kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks uue sissesõidu ja parkimisala rajamiseks ning turvalisuse ja privaatsuse tagamiseks uue piirdeaia või täiendava haljastuse rajamiseks, on küsimused, mis tuleb lahendada kaebajatele sundvalduse tasu osana või täiendavalt hüvitatava otsese varalise kahju hindamisel. Need asjaolud ei muuda aga sundvalduse seadmise otsustust õigusvastaseks ega kaalu üles avalikku huvi mitmetele kinnistutele avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks ja liikuvusvajaduse rahuldamiseks. Seega ei saa korralduse kaalutlusi sundvalduse seadmiseks pidada asjakohatuteks ega põhjendamatuteks ning halduskohtu sellekohased järeldused on põhjendatud.

3-23-1348

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.