Jägala Energy osaühingu kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 17.12.2020 korralduse nr 1078 osaliseks tühistamiseks, 17.06.2021 korralduse nr 529 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks, 14.07.2021 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2112899/00091 tühistamiseks, 29.07.2021 korralduse nr 656 osaliseks tühistamiseks, Jõelähtme Vallavalitsuse 18.06.2021 andmete esitamise teatise nr 2111525/02735 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Jõelähtme Vallavalitsuse kohustamiseks parandada ehitisregistris teatise nr 2111525/02735 alusel muudetud andmed
Menetlusosalised
Kaebaja: Jägala Energy osaühing, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja: Jõelähtme vald, seaduslik esindaja Leho Kure ja volitatud esindaja Kätlin Rennel Kohtuistung, 03.11.2021
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja:
1.1.Tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 17.06.2021 korraldus nr 529 „Sundvalduse seadmine“ ja 29.07.2021 korraldus nr 656 „Sundvalduse tasu määramine“.
1.2.Tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 14.07.2021 ettekirjutus-hoiatus nr 2112899/00091.
Jätkata esialgse õiguskaitse kohaldamist ning peatada Jõelähtme Vallavalitsuse 17.06.2021 korralduse nr 529 ja 14.07.2021 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2112899/00091 kehtivus kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.
4.Mõista Jõelähtme vallalt Jägala Energy osaühingu kasuks menetluskuludena välja 4900 eurot. Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 12.01.2022. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD
1.Jägala Enegy osaühingule kuulub Jõelähtme vallas aadressil Harju maakond, Jõelähtme vald, Ruu küla, Kanali lõik V3 asuv kinnistu (registriosa numbriga 13719102), millel asuvad Jägala-Joa hüdroelektrijaama pais ja derivatsioonikanal (edaspidi: Kanali lõik V3 kinnistu).
2.Jõelähtme Vallavalitsus määras 17.12.2020 korraldusega nr 1078 „Jõelähtme valla tervikteede andmete määramine“ (edaspidi: korraldus nr 1078) Jõelähtme valla tervikteede andmed. Selle korraldusega nähakse muu hulgas ette, et Ruu külas Kanali lõik V3 (katastriüksus nr 24504:008:0865; sihtotstarve 100% tootmismaa; omanik Jägala Energy osaühing; kinnistul asuvad Jägala-Joa hüdroelektrijaama pais ja derivatsioonikanal) olev jalg- ja kergtee on osa Neeme kergteest (tee nr 2451478).
3.Jõelähtme Vallavalitsus seadis 17.06.2021 korraldusega nr 529 „Sundvalduse seadmine“ (edaspidi: korraldus nr 529) Kanali lõik V3 kinnistule sundvalduse jalg- ja kergliiklustee talumiseks 499,71 m2 ulatuses. Korraldusest nähtuvalt seadis Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla kasuks sundvalduse kinnistule aadressiga Harju maakond, Jõelähtme vald, Ruu küla, Kanali lõik V3 (katastriüksuse tunnus 24504:008:0865) 499,71 m2 ulatuses jalg-ja kergliiklustee talumiseks vastavalt korralduse lisas toodud plaanile (p 1); seadis sundvalduse punktis 1 nimetatud kinnistule avalikku kasutusse määratava jalg- ja kergliiklustee talumiseks, ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks alljärgnevatel tingimustel (p 2): 2.1. Jõelähtme vallal on õigus kasutada sundvalduse ala avaliku jalg- ja kergliiklustee kasutuse tagamiseks ulatuses, mis on tähistatud lisaks oleval plaanil sinise viirutusega tähistatud maa-alal; 2.2. Jõelähtme vallal on õigus omada ja kasutada sundvalduse alal avalikku teed;
2.3.Jõelähtme vald vastutab sundvalduse ala kasutamisel kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele; 2.4. Sundvaldus seatakse tähtajatult; 2.5. Sundvaldus seatakse tasu eest; 2.6. Sundvalduse tasu suurus ja võimalike hüvitiste suurus määratakse Vallavalitsuse poolt eraldiseisva korraldusega. 2.7. Jõelähtme vald on kohustatud: 2.7.1. valdama ja kasutama sundvalduse ala ainult punktis 2 nimetatud eesmärgil säilitades selle senise majandusliku sihtotstarbe ning kasutades seda korrapäraselt ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele mõistlikud abinõud, vältimaks omanike või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 2.7.2. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 2.7.3. teostama vajalikud avaliku jalg- ja kergliiklustee hooldus-, remondi- ja rekonstrueerimistööd omal kulul ja viisil, mis kõige vähem takistab kinnistu sihtotstarbelist kasutamist; 2.7.4. teavitama omanikke või omanike esindajaid plaanilisest hooldus- ja remonditöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; 2.7.5. pärast avaliku jalg- ja kergliiklustee hooldus-, remondi- ja rekonstrueerimistööde lõpetamist taastama maaüksusel oma kulul tööde alustamisele eelnenud olukorra mõistliku aja jooksul pärast vastavate 2(23)
tööde lõpetamist ja seda kogu sundvalduse kehtivusaja jooksul; 2.7.6. kui sundvalduse lõppemise korral on vajalik tee likvideerimine, siis on Jõelähtme vald kohustatud tee likvideerima ja maa korrastama; 2.7.7. tasuma kõik maksed ja kulutused, mis on otseselt seotud avaliku teega, sh avalikult kasutatava teemaa aluse maamaksu. 2.8. Kinnisasja omanik võib anda sundvalduse alale muid kasutusõigusi, mis ei takista sundvalduse teostamist. Samuti määras Jõelähtme Vallavalitsus avalikuks kasutamiseks kinnistul aadressiga Harju maakond, Jõelähtme vald, Ruu küla, Kanali lõik V3 (katastriüksuse tunnus 24504:008:0865) paikneva jalg- ja kergliiklustee 499,71 m2 ulatuses vastavalt korralduse lisale ja otsustas võtta üle avalikuks kasutamiseks määratud eratee osas kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus (p 3).
4.Jõelähtme Vallavalitsus tegi 14.07.2021 Jägala Energy osaühingule ettekirjutuse-hoiatuse nr 2112899/00091 (edaspidi: ettekirjutus). Ettekirjutuse kohaselt tuleb Jägala Energy osaühingul tagada hiljemalt 23.07.2021 kinnistul paikneva kohaliku jalg- ja kergliiklustee avalik kasutus vastavalt korralduse nr 529 lisale. Ettekirjutuses sisaldub ka asendustäitmise hoiatus.
5.Jägala Energy osaühing esitas 19.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 1078 tühistamiseks osas, millega määrati Neeme kergliiklustee (nr 2451478) koosseisu katastriüksus nr 24504:008:0865, korralduse nr 529 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks ja 14.07.2021 ettekirjutuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-1643). Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras korralduse nr 529 ja 14.07.2021 ettekirjutuse kehtivus.
6.Tallinna Halduskohus peatas 21.07.2021 määrusega korralduse nr 529 ja 14.07.2021 ettekirjutuse kehtivuse kuni 02.08.2021.
7.Jõelähtme Vallavalitsus määras 29.07.2021 korraldusega nr 656 sundvalduse tasu kaebajale kuuluvale kinnistule 499,71 m2 ulatuses jalg- ja kergliiklustee talumiseks sundvalduse tasuks 28,86 eurot/m2 ehk 14 420 eurot aastas (p 1), sundvalduse tasu makstakse kinnistu omaniku arveldusarvele järgneva kalendriaasta 10. jaanuariks eelneval kalendriaastal talutud sundvalduse eest (p 2), korraldus jõustub teatavaks tegemisest ning selle kehtivus on seotud Jõelähtme Vallavalitsuse 17.06.2021 korralduse nr 529 kehtivusega (p 3).
8.Tallinna Halduskohus jättis 02.08.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9.Kaebaja esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas selle 11.08.2021 määrusega osaliselt ning peatas esialgse õiguskaitse korras Jõelähtme Vallavalitsuse 17.06.2021 korralduse nr 529 ja 14.06.2021 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2112899/00091 kehtivus kuni Tallinna Halduskohtu menetlust lõpetava kohtulahendi teatavakstegemiseni.
10.Tallinna Halduskohtule saabus 30.08.2021 Jägala Energy osaühingu kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 29.07.2021 korralduse nr 656 tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja kinnistule seatud sundvaldusega tekitatud varalise kahju hüvitamine otsustamata ning resolutsiooni punkti 2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-1976).
11.Tallinna Halduskohus liitis 03.09.2021 määrusega haldusasjad nr 3-21-1643 ja nr 3-21-1976 ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-21-1643.
12.Tallinna Halduskohtule saabus 07.10.2021 Jägala Energy osaühingu kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 18.06.2021 andmete esitamise teatise nr 2111525/02735 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Jõelähtme Vallavalitsuse kohustamiseks parandada teatise nr 2111525/02735 alusel esitatud ebaõiged andmed ehitisregistris, mis seisneb ehitise, ehitisregistri registrikood 221369526, kustutamisega ehitisregistrist (haldusasi nr 3-21-2286).
13.Tallinna Halduskohus liitis 11.10.2021 määrusega haldusasjad nr 3-21-1643 ja nr 3-21-2286 ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-21-1643.
3(23)
KAEBAJA SEISUKOHAD
14.Kaebaja nõuab Jõelähtme Vallavalitsuse 17.12.2020 korralduse nr 1078 osalist tühistamist, 17.06.2021 korralduse nr 529 tühisuse tuvastamist või alternatiivselt selle tühistamist, 14.07.2021 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2112899/00091 tühistamist, 29.07.2021 korralduse nr 656 osalist tühistamist, Jõelähtme Vallavalitsuse 18.06.2021 andmete esitamise teatise nr 2111525/02735 õigusvastasuse tuvastamist ning Jõelähtme Vallavalitsuse kohustamist parandada ehitisregistris teatise nr 2111525/02735 alusel muudetud andmed. Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Korraldus nr 1078
15.Kaebajat ei ole korralduse nr 1078 menetlusse kaasatud ega teavitatud, millisel õiguslikul alusel ja kus faktiliselt kaebaja kinnistul vastav kergliiklustee lõik asub. Puudub õiguslik alus asuda olematut teed määrama kergliiklustee koosseisu. Kanali lõik V3 kinnistule ei ole antud ehitusõigust kergliiklustee rajamiseks ning kinnistule ei ole kergliiklusteed rajatud. Seega on korraldus nr 1078 õigusvastane osas, millega arvati Kanali lõik V3 kinnistu, katastritunnus 24504:008:0865, Neeme kergliiklustee koosseisu. Korraldus nr 529
16.Kanali lõik V3 kinnistul ei ole kunagi olnud jalg- ja kergliiklusteed. Korralduses nr 529 ei ole märgitud, millal vastav kergliiklustee rajati, millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt. Kanali lõik V3 kinnistul asub üks terviklik ehitis, s.o hüdroelektrijaama (HEJ) pais ja derivatsioonikanal. Kaebaja omandas vastustajalt rajatise 12.09.2005 lepingu alusel, milles puudub viide kergliiklusteele või muule teele. Samuti on vastustaja väljastanud ehitusloa ühtse ehitise rekonstrueerimiseks. Kuivõrd Kanali lõik V3 kinnistul asub terviklik HEJ rajatis, siis ei ole võimalik jalg- ja kergliiklustee talumiseks sundvaldust seada ja avalikku kasutusse määrata. Seega ei ole võimalik korraldust nr 529 täita ja tegemist on tühise haldusaktiga vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-le 5. Lisaks on korraldus nr 529 tühine HMS § 63 lg 2 p 4 kohaselt, kuna see kohustab toime panema õigusrikkumise. Sõidukid ei tohi kasutada jalgratta- ja jalgteed LS alusel.
17.Asjakohane ei ole vastustaja tuginemine sundvalduse seadmisel maa erastamisdokumentidele, valla kohalikule teeregistrile ja valla kohalike teede nimekirjale.
18.Korralduses nr 529 viidatakse Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud „Jõelähtme üldplaneeringule“ (üldplaneering), mis ei näe ette jalg- ja kergliiklustee kavandamist Kanali lõik V3 kinnistule. Üldplaneering nägi ette, et koos kergliiklusteega rajatakse sild Jägala jõele Jägala-Joa lähedusse. Samuti on sisutu viide üldplaneeringu joonisel teele nr 55. Vastavat teed Kanali lõik V3 kinnistul ei eksisteeri. Tee ei kajastu ka teede registris. Samuti ei näe üldplaneering ette, et tee oleks määratud avalikku kasutusse. Kuivõrd kergliiklustee puudub, siis ei saa see olla osaks matkarajast.
19.Korralduses nr 529 on eksitavalt viidatud HEJ rekonstrueerimise projektile, väites, et projekti kohaselt jaguneb rajatis kaheks. Projekt kajastab HEJ ühtse tervikliku ehitisena ega näe ette tee kavandamist kinnistule. Tegemist on HEJ paisuga kui HEJ ehitise olulise osaga. Paisu peal on vajalik liiklemine erinevate transpordivahenditega, et oleks võimalik erinevate paisutamisprobleemide operatiivne lahendamine ning tavapärane hooldus. Ülejäänud osa kinnistust on ette nähtud kinnistusiseseks liiklemiseks ja transpordivahendite jm tööstusobjekti teenindamiseks vajaliku hoiustamiseks. Rekonstrueerimisprojekt koostati kaebaja tellimusel ning vastustajal puudub alus asuda seda sisustama.
20.Ekslik on korralduses nr 529 esitatud väide, et mõlemale poole paisu on rajatud standarditele vastavad kergliiklusteed. Koogi küla poolel lõppeb jalgratta- ja jalgtee Jägala-Joa tee lõpus JägalaJoa parklas (ca 500 m Kanali lõik V3 kinnistust) ning Jägala jõe Jägala-Joa küla poolel mõned meetrid 4(23)
enne Kanali lõik V3 kinnistut. Vastavalt on jalgratta- ja jalgteede lõppemine tähistatud ka liiklusmärkidega. Seega ei ole kaebaja kinnistu piirile ega kaebaja kinnistule jalg- ja kergliiklusteed (või jalgratta- ja jalgteed) rajatud.
21.Kohalik omavalitsus ei saanud ilma nõuetekohast planeerimismenetlust läbi viimata asuda eeldama, et võib tööstusobjekti suunata avalikku kasutusse ning HEJ paisu ning kinnistusisest sõidukite liikumise ala asuda omaalgatuslikult pidama kergliiklusteeks.
22.Vastustaja ei ole Kanali lõik V3 kinnistul paiknevat kergliiklusteed hooldanud ega teatanud, et soovib seda teha. Paisul toimus vahevõre eemaldamine eesmärgiga tagada paisu parem hooldus ja toimimine, mis on lubatav tegevus ega oma korralduse nr 529 kontekstis tähendust.
23.Korralduses nr 529 on ekslik seisukoht, et tootmismaale on võimalik kavandada jalg- ja kergliiklusteed. Kergliiklustee liigitub terviseraja maaks, mis maakatastriseaduse (MaakatS) § 181 lg 12 p 2 kohaselt on sotsiaalmaa alaliigiks olev üldkasutatav maa, alternatiivselt transpordimaa. Kui korralduse nr 529 lisaks oleval joonisel olev ala oleks jalgratta- ja jalgtee, ei saaks sõidukid liiklusseaduse (LS) § 2 p 15 kohaselt seda kasutada. Igapäevaselt hüdroelektrijaama käitamiseks kasutavad erinevaid sõidukid ei liigitu erisõidukiks vastavalt LS §-s 84 sätestatule.
24.Hüdroelektrijaama rajatiste sihtotstarbeline kasutamine eeldab mh erineva rasketehnika kasutamist. Paisu laius on 3,9 meetrit. Juhul kui vastavast alast 2,5 meetrit moodustaks jalgratta- ja jalgtee, kus sõidukitel liiklemine on keelatud, tähendab, et rasketehnika peaks mahtuma 1,4 meetri laiusele alale. Kinnistusisese sõidukite liiklemise ala laius on 3,5 meetrit (teepeenart arvestamata). Juhul kui vastavast alast 2,5 meetrit moodustaks jalgratta- ja jalgtee, kus sõidukitel liiklemine on keelatud, tähendab, et rasketehnika peaks mahtuma 1,0 meetri laiusele alale. Vastaval alal ei ole sõidukil võimalik liigelda. Kui tegemist oleks jalgratta- ja jalgteega, on kinnistu omanikul enda kinnistu sihtotstarbeline kasutamine ja valdamine muudetud võimatuks.
25.Puudub avalik huvi, kuna alternatiivne jõe ületuskoht on olemas. Kaebaja kinnistu kasutamine ei ole ühelegi isikule vajalik enda kinnistule juurdepääsuks. Tegemist on üksnes harjumuse ja mugavusega. Arvestades, et valla elanikkond on suurenenud, oleks asjakohane, et kohalik omavalitsus rajaks uue silla. Vastustajal puudub õiguslik alus nõuda ja eeldada, et tööstusobjekt peaks olema üldsusele kasutada. Asjakohatud on väited maantee ääres liikumise ohtlikkusest. Vastustaja viidatud matkarada kulgeb suures ulatuses mööda maanteed. Olemasolev jalgratta- ja jalgtee algab ja lõpeb Koogi külas ning teistes suundades liikumisteks kasutatakse samuti igapäevaselt maantee äärset teepeenart.
26.Rasketehnika ning kergliiklejad ei saa ühel alal ohutult liigelda, sh arvestades, et paisul on libe kate. Vastustaja on esitanud eksitava viite Linnamäe hüdroelektrijaamale, kus väidetavalt toimub samal alal nii kergliiklus kui tööstusobjekti käitamine. Linnamäe hüdroelektrijaamale on rajatud kergliiklejatele eraldi ülekäigusild.
27.Puudub alus sundvalduse seadmiseks põhiseaduse § 32 lg 1 alusel. Korralduses nr 529 on märgitud, et sundvaldus seatakse tasu eest, kuid tasu suurus ja hüvitis on jäetud kindlaks määramata, millega on rikutud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 7 punkte 3 ja
4.Ettekirjutus-hoiatus nr 2112899/00091
28.Ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on korraldus nr 529, mis on tühine, alternatiivselt kuulub tühistamisele. Korralduse nr 529 õigusvastasus toob automaatselt kaasa ettekirjutuse õigusvastasuse ja tühistamise.
29.Ettekirjutuses väidetakse ekslikult, et 11.06-13.06.2021 teostati Kanali lõik V3 kinnistul ehitustöid. Kaevetöid ei ole teostatud. Rekonstrueerimisprojekt ei näe ette tee projekteerimist ega rajamist HEJ rajatisele ega kinnistule. Lisaks ei näinud rekonstrueerimisprojekt ette piirdeaia rajamist 5(23)
ega seadnud tingimusi avalikkusele läbipääsu tagamiseks vmt. Projekti joonisel on ära toodud paisul vastaval ajahetkel olnud teisaldatav piire, millest ei saa järeldada, et tegemist oleks avalikkusele juurdepääsuks kavandatud alaga. Tegemist oli teisaldatava kinnistusisese piirdega, mis lähtuvalt paisu operatiivsest teenindamisest oli vajalik eemaldada. Omanikul on õigus juurdepääsu enda kinnistule piirata. Sisutu on läbi HEJ rekonstrueerimisprojekti põhjendada olematu jalg- ja kergliiklustee projekteerimist ja rajamist.
30.Ettekirjutuses esitatakse valeväide, et kaebaja on 12.09.2005 vallaga sõlmitud rajatise müügilepingus kinnitanud, et paisu kasutavad kergliiklejad. Müügilepingus vastavat kinnitust ei ole. Samuti ei ole vastustaja märkinud, millises müügilepingu punktis selline kinnitus on antud.
31.Ettekirjutuses viidatakse asjakohatult keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg-le 3. KeÜS § 33 lg 3 ei tekita iseseisvat õigust, vaid kohaldamisele kuulub sundvalduse regulatsioon, mille eeldused ei ole täidetud.
32.Kergliiklustee ristub juurdepääsuteega, mis on kasutav juurdepääsuks Kanali lõik V3 kinnistule ja Koogi küla kinnistutele (sõidutee). Seega ei kasuta kaebaja sõidukitega liiklemiseks kergliiklusteed, vaid juurdepääsuteed (sõidutee) sarnaselt Koogi küla elanikele. Vastaval alal ei ole võimalik kõigil sõidukitel liigelda. Ala on väga kitsas, tehnika liigub üksnes ühes suunas; rasketehnika liigub alati tagasi tagurpidi, kus vaade on äärmiselt piiratud. Samuti tuleb arvestada, et HEJ rajatis on olemuselt seotud ohtudega ning paisutamisel tekivad probleemid üldjuhul ootamatult, keerulistes ilmastikuoludes ning vajavad viivitamatut reageerimist. Kaebaja ei suuda tagada, et tööstusobjektil oleks tagatud kõrvaliste isikute ohutus.
33.Ettekirjutuses esitatud väited ei ole aluseks kaebajale nõude esitamiseks tagada kohaliku jalg- ja kergliiklustee kasutus Kanali lõik V3 kinnistul. Kaebajal ei ole võimalik tagada olematu tee kasutust. Ettekirjutuses on jäetud arvestamata, et väravate avamisega ei teki kinnistule teed, vaid tagatakse igale isikule juurdepääs kaebaja varale. Ajutine kinnistusisene teisaldatav piire on eemaldatud ning seda ei ole võimalik tagasi paigaldada, kuna vastav piire takistab kaebajal olemasoleva rasketehnika liiklemist paisul. Puudub oht, mis annaks aluse ettekirjutuse tegemiseks. Ettekirjutuse täitmine toob kaasa ohu tekkimise. Korraldus nr 656
34.Kaebaja nõuab ka Jõelähtme Vallavalitsuse 29.07.2021 korralduse nr 656 tühistamist korralduse resolutsiooni punkti 2 osas ning osas, millega jäeti Kanali lõik V3 kinnistule seatud sundvaldusega tekitatud varalise kahju hüvitamine otsustamata.
35.Vastavalt KAHOS § 39 lg 7 punktile 4 peab sundvalduse seadmise otsus põhjendatud juhul sisaldama infot varalise kahju hüvitamise kohta. Korralduse nr 656 aluseks on kutselise hindaja eksperdihinnang, milles on jõutud lõppjäreldusele, et sundvalduse tasuks ühes aastas on 14 420 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisanduvad asja majandusliku säilimise kulud ja kaasneva kahjuna riiklikult tunnustatud eksperdi toodud ohutus- ja turvameetmete kasutuselevõtu kulude hüvitamine. Seega nägi korralduse nr 656 aluseks olev eksperdihinnang üheselt ette, et lisaks sundvalduse tasu määramisele tuleb täiendavalt hüvitada varaline kahju. Vastav regulatsioon viidatud korralduses puudub, mistõttu on korraldus õigusvastane.
36.Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et sundvalduse seadmisel kaebajale saamata jäänud tulu ei teki. Sundvalduse seadmisel ei ole kaebajal võimalik hüdroelektrijaama igapäevaseks teenindamiseks kasutatavate sõidukitega jalgratta- ja jalgteel liigelda. Seega muutub võimatuks ka hüdroelektrijaama käitamine. Antud juhul on korralduses nr 656 vastavast kahju hüvitamisest õigusvastaselt keeldutud.
37.Ka juhul, kui asuda seisukohale, et kaebajal on ka sundvalduse alal võimalik igal ajal sõidukitega liigelda, mõjutab sundvalduse seadmine hüdroelektrijaama käitamist. Kaebaja kinnistul on vaja teostada ulatuslikud ümberehitustööd eesmärgiga tagada nii ohutus kui kaebaja vara säilimine ja 6(23)
kahjustuste vältimine. Sellega on nõustunud ka korralduse nr 656 aluseks olevas arvamuses Mart Poola. Seevastu on vastustaja põhjendanud hüdroelektrijaama ning jalgratta- ja jalgtee samaaegse kasutamise võimalikkust täiendavate meetmete rakendamise kaudu, kuid ei võta kohustust täiendavate meetmete rakendamiseks ning seeläbi tekkivate kahjude hüvitamiseks. Puudub vaidlus, et mistahes täiendavate meetmete rakendamine on seotud kuludega, mistõttu tuli vastustajal ka vastavate kahjude hüvitamise regulatsioon ette näha.
38.KAHOS § 39 lg 7 punkti 4 kohaselt tuli sundvalduse seadmisel otsustada ka varalise kahju hüvitamisega seonduv. Seega tuli otsustada, kas ja kuidas on HEJ edasine käitamine võimalik. Kaebaja hinnangul see tulenevalt liiklusseaduse (LS) regulatsioonist võimalik ei ole.
39.Paisu teenindamine toimub ekskavaatoriga, mille gabariidid ei võimalda paisul jaotusvõre olemasolu. Kaebaja on valinud kiireloomuliste paisutamisega kaasnevate probleemide lahendamiseks, puitkilpide tõstmiseks/langetamiseks jne parima võimaliku tehnoloogia. Vastustajal puudub selle kasutamise keelamiseks õiguslik alus. Kuivõrd vastustaja ei ole sisuliselt hinnanud ega analüüsinud, milliseid meetmeid on üleüldse võimalik HEJ edasisel käitamisel rakendada ning pole hinnanud ka vastavate meetmete rakendamise maksumust, siis on tegemist KAHOS § 39 lg 7 punkti 4 rikkumisega.
40.Korralduse nr 656 resolutsiooni p-i 2 kohaselt toimub sundvalduse tasu maksmine tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest iga aasta 10. jaanuariks. Kaebaja hinnangul pidanuks sundvalduse seadmisel maksma kohe ka sundvalduse tasu. Korralduses ette nähtud tasu tagasiulatuvalt tasumine ei ole KAHOS-i regulatsiooniga kooskõlas. 18.06.2021 andmete esitamise teatis
41.Täiendavalt nõuab kaebaja Jõelähtme Vallavalitsuse 18.06.2021 andmete esitamise teatise nr 2111525/02735 õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist parandada ehitisregistri teatise alusel registrisse kantud ebaõiged andmed.
42.Vastustaja esitas korralduse nr 529 vastuvõtmisele järgnenud päeval, s.o 18.06.2021 ehitisregistrile andmete esitamise teatise, mille kohaselt on ehitisregistrisse kantud ehitis nimetusega Suka sild (paissild). Kaebaja leiab, et teatis on esitatud õigusliku aluseta ning see sisaldab tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Kaebaja esitas 09.08.2021 vastustajale taotluse ebaõigete andmete parandamiseks. Vastustaja vastas kaebajale 25.09.2021 ning asus seisukohale, et teatise esitamisega Suka silla kui eraldiseisva ehitise ehitisregistrisse kandmisel ei ole vastustaja õigusakte rikkunud ning seetõttu puudub ka õiguslik alus esitatud andmete parandamiseks. Tegemist on osaga ehitisest, mis on juba kantud ehitisregistrisse vastaval õiguslikul alusel. Kaebaja huvides on, et ehitisregister kajastaks tegelikke ning õigeid andmeid ja lähtub ehitistest, mis on vastavalt projekteeritud ja ehitatud. Teatise alusel on vastav rajatis ehitisregistrisse kantud ehk vastustaja eesmärgiks on seeläbi kõrvaldada sundvalduse seadmise ühte õigusvastasuse alust.
43.Vastustaja on seisukohal, et teatis esitati ehitisregistrile põhjusel, et korraldusega nr 529 seatud sundvalduse seadmisest tekkis vajadus tee ehitisregistris arvele võtta. Praegusel juhul on ortofotodel nähtav ehitis, s.o pais ja derivatsioonikanal juba ehitisregistrisse kantud, mistõttu ei esine EhSRS §-s 26 toodud aluseid kanda ehitisregistrisse ehitis nimetusega Suka sild (paissild). Tegemist on osaga ehitisest, mis on juba vastaval õiguslikul alusel registrisse kantud. Vastavalt ehitisregistri põhimääruse § 35 lõikele 1 on andmete esitaja kohustatud ebaõiged andmed parandama.
44.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et teatise alusel andmete registreerimine ei mõjuta kaebaja õigusi ega kohustusi. Ehitise omanikul on tulenevalt konkreetsest ehitisest hulgaliselt kohustusi, mistõttu on kaebaja huvides, et ehitisregister kajastaks tegelikke ning õigeid andmeid. Lähtuda tuleb ehitisest, mis on vastavalt projekteeritud ja ehitatud, s.o pais ja derivatsioonikanal, mille hulka kuulub ka vastustaja poolt eraldi ehitisena nimetatu. Lisaks on kaebaja vaidlustanud sundvalduse seadmise muu 7(23)
hulgas põhjendusel, et kaebaja kinnistul puudub rajatis, mille talumiseks on sundvaldus seatud. Vastustaja on asunud väitma, et teatise alusel on vastav rajatis ehitisregistrisse kantud, mistõttu on vastustaja eesmärgiks sundvalduse seadmise ühte õigusvastast alust kõrvaldada. Seega rikub see, et kaebajale kuuluval Kanali lõik V3 kinnistu ehitise osas sisaldab ehitisregister tegelikkusele mittevastavaid andmeid, otseselt kaebaja õigusi.
45.Jõelähtme Vallavalitsus väljastas 05.08.2010 ehitusloa nr 90/2010, 30.06.2011 ehitusloa nr 69/2011 ning 05.09.2013 ehitusloa nr 92/2013. Mitme erineva ehitusloa väljastamine oli tingitud rekonstrueerimisprojekti muudatustest. Kaebaja oli ehitusloa taotleja ning ehitusprojekti tellija. Kohalik omavalitsus ei saa omaalgatuslikult asuda enda suva järgi kümme aastat hiljem väitma, et rekonstrueeritud paissild on ehitis. Vastavat ehitist ei ole kunagi eksisteerinud. Ehitusprojekt kinnitab, et tegemist on hüdroelektrijaama rekonstrueerimisega. Seega ei eksisteeri Kanali lõik V3 kinnistul ühtegi muud ehitist kui hüdroelektrijaam. Vastustaja kandis ehitisregistrisse eraldiseisva ehitisena ehitise nimetusega „paissild“. Tegemist ei ole eraldiseisva ehitisega, vaid osana paisust, mis on juba ehitisregistrisse kantud. Üks objekt ei saa olla ehitisregistrisse kantud mitme ehitisena.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
46.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
47.Korraldus nr 1078 ei tekita kaebajale õigusi ega kohustusi. Kaebaja ei ole ära näidanud ega põhistanud, millisel kujul korraldus nr 1078 iseseisvalt tema õigusi rikub.
48.Seoses korralduse nr 529 vaidlustamisega märgib vastustaja järgmist. Kaebaja kasutas Jõelähtme vallale kuuluvaid Jägala-Joa HEJ rajatisi, st paisu ja derivatsioonikanalit ehitisregistri koodiga 220272198. 29.10.1999 sõlmitud rendilepingu p 4.2 kohaselt oli rentniku kohustus säilitada pais jalakäijate sillana. Kaebaja omandas HEJ paisu ja derivatsioonikanali Jõelähtme vallalt 12.09.2005 sõlmitud rajatise müügilepingu alusel. Kuna HEJ pais ja derivatsioonikanal võõrandati valla poolt vallasasjana, siis ei olnud müügilepingu sõlmimise hetkel võimalik seada paisule piiratud asjaõigust avalikult kasutatava tee talumiseks.
49.Juba enne HEJ paisu ja derivatsioonikanali aluse maa erastamise menetluse läbiviimist on vastustaja ja kaebaja vahel peetud läbirääkimisi paisul oleva ja faktiliselt avalikult kasutatava tee kasutustingimustes kokku leppimiseks, kuid siiani ei ole tulemusteni jõutud.
50.Kaebaja esitas 09.04.2020 vastustajale taotluse juurdepääsutee rajamiseks Jõelähtme vallalt Jõujaama kinnistu igakordse omaniku kasuks servituuti Jõelähtme vallale kuuluvatele kinnistutele Joa puhkeala ja Jägala puhkekeskus. Vallavalitsuses peetud läbirääkimistel üritati jõuda kokkuleppele, et kui kaebaja saab enda soovitud servituudi, siis saab vastustaja servituudi üle paisusilla ja üle derivatsioonikanali selle taga asuvale munitsipaalmaale. Läbirääkimised ei jõudnud lepingute sõlmimiseni. Kaebaja esindaja avaldas 05.05.2021, et kui vald ei nõustu kaebajale kuuluva Jõujaama kinnistu kasuks vallamaadele seadma servituuti, siis sulgeb kaebaja läbipääsu Suka sillalt.
51.Vastustaja algatas sundvalduse seadmise menetluse, edastades selle kohta 14.05.2021 kirjaga nr 5-2/1982 vastava teate. 11.06-13.06.2021 sulges kaebaja vastustajat teavitamata paisusilla ülepääsu ja likvideeris osa kinnistule Kanali lõik V3 kinnistul vastustaja rajatud kergliiklusteest.
52.Ebaõige on kaebaja hinnang, et korralduses nr 529 määratud sundvalduse alal ei paikne jalg- ja kergliiklusteed. Ebaõige on ka kaebaja käsitlus kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringust. Üldplaneering ei pidanud kajastama kõikvõimalikke erateesid. Ekslik on kaebaja järeldus, et üldplaneering nägi ette eraomandis oleva tammi kõrvale uue jalakäijate silla ehitamise. Kehtiv Jõelähtme valla üldplaneering kehtestati 29.04.2003, seega enne kui HEJ pais ja derivatsioonikanal läks eraomandisse ja enne kui Jõelähtme vald otsustas kõnealused rajatised müüa. Üldplaneeringu koostamise ajal oli pais ja sellel asuv jalakäijate sild munitsipaalomandis ja osa valla teedevõrgust. Sellel ajal polnud rajatud asfaltkattega kergliiklusteid kummalgi pool paisusilda ning paisul asuv
8(23)
ülepääs ei vastanud kaasaegsetele kergliiklustee normidele. Seega käsitles üldplaneering vajadust kaasaegse kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamiseks, mitte olemasoleva ja munitsipaalomandisse kuuluva paisusilla kõrvale teise silla ehitamist.
53.Paljasõnalised on kaebaja väited, et korralduse nr 529 kohane sundvalduse talumine takistab kaebajal oma kinnisasja sihtotstarbeliselt kasutamast. Kaebaja on kindlustanud ühe poliisiga kogu tootmiskompleksi. Poliis on vormistatud ajal, mil paisusild oli avalikkusele 1 m laiuselt läbitav. Lisaks on tootmiskompleksi kuuluv derivatsioonikanal Kanali lõik V2 kinnistu osas riigimaantee poolt piirdeaiaga piiramata. Sundvalduse seadmine kindlustuskaitse kaotamist kaasa ei too.
54.Erinevalt kinnisasja sundvõõrandamise seaduse regulatsioonist, ei näe kehtiv kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus sundvalduse seadmise eeldusena projekteerimistingimuste väljastamist või detailplaneeringu koostamist.
55.Ettekirjutuse-hoiatuse tegemine oli seotud vajadusega korraldusega nr 529 seatud sundvalduse jõustamiseks. Ettekirjutus on õiguspärane, kuna kaebaja on põhjendamatult hoidunud sundvalduse talumisest. Kaebaja ei tee haldusorganiga koostööd haldusmenetluse raames, vaid esitab järjest uusi põhjuseid, miks tal ei ole võimalik sundvaldust taluda. Kaebaja keeldub andmast nõusolekut paisusillal piirdeaia paigaldamiseks. Paisu kasutamine hüdroenergia tootmiseks on võimalik ka olukorras, kus paisusild on kasutatav samaaegselt kergliiklusteena.
56.Vastustaja 14.05.2021 kirjaga nr 5-2/1982 (vastustaja 13.09.2021 seisukoha lisa 5), millega teavitati kaebajat sundvalduse seadmise menetluse alustamisest, selgitati kaebajale, et tal oli 4 nädalat aega esitada oma vastuväited ja ettepanekud sundvalduse seadmise osas. Muu hulgas selgitati: Arvamuse andmisel palume käsitleda Teie poolt tammi ehitamisel tehtud kulutusi, mis on kantud sellel eesmärgil, et tammi ületamine kergliiklejate poolt oleks võimalik. Palume esitada tõendid nende kulude kandmiseks. Samuti kui Jägala Energy OÜ on seisukohal, et sundvalduse seadmisel tekib omanikule varaline kahju, siis palume arvamuse andmisel ka seda käsitleda ning esitada sellekohased tõendid. Kaebaja 14.06.2021 vastuses (vastustaja 13.09.2021 seisukoha lisa 7) märkis kaebaja, et sundvalduse seadmisel tuleb kinnisasja omanikule hüvitada kogu avalik-õigusliku kitsendusega seotud varaline kahju, kuid ei selgitanud, milles see kahju seisneb, mis on sellise kahju varaline väärtus ega esitatud kahju kohta ühtegi tõendit. Vastustaja on seoses vaidlusaluse sundvaldusega tellinud 3 eksperdihinnangut: riiklikult tunnustatud eksperdi Mart Poola hinnangu paisu kasutamise kohta kergliiklustee osana (korralduse nr 656 lisa 2); Domus Kinnisvara kutselise hindaja Toomas Vaks eksperdihinnangu sundvalduse seadmisest tingitud hüvitusväärtuse kohta (korralduse nr 656 lisa 1); Inseneribüroo Strantumi teedeinseneri Tarmo Sulgur poolt koostatud ekspertarvamuse liikluskorralduse kohta sundvalduse alal (vastustaja 13.09.2021 seisukoha lisa 9). Eelnimetatud hinnangutest ei selgu, et sundvalduse talumine takistaks kuidagi kaebajal hüdroenergia tootmisega tegeleda, samuti ei nähtu arvamustest kahju olemasolu, mida kaebaja oleks kandnud ja vastustaja saaks hüvitada.
57.Vastustaja märkis oma 27.07.2021 vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele p-s 6.3: „Jõelähtme vallal ei ole soovi ega eesmärki peatada sundvalduse seadmisel kaebaja tootmistegevust või seada ohtu kaebaja tootmisobjekti. Asjatundja poolt hinnangu punktis 5.2 kirjeldatud meetme („Paisu tehnoloogilise osa (varjad) kaitsmiseks ja ohutuse tagamiseks tuleb paisule, varjade poolsesse serva, ca 2m kõrguse teraspaneelidest piirde ehitada, mis asendaks olemasolevat ohutuspiiret kõrgusega 1,1 m ja koosneks kergelt avatavatest sektsioonidest või väravatest. Samas peaks need sektsioonid olema lukustatavad näiteks turvapolte või -mutreid kasutades vältimaks kolmandate isikute võimalust sektsioone avada.“) rakendamiseks on Jõelähtme vald ka tööde teostamise ja sobivate piirete jm materjalide osas pakkumise võtnud (lisa 12)“. Oma 30.07.2021 esitatud seisukoha p-s 22 väljendas kaebaja keeldumist vallavalitsuse poolt pakutavate meetmete kasutuse võtuks.
58.Vastustaja pöördus 10.08.2021 kirjaga nr 7-7/2867-4 (vastustaja 13.09.2021 seisukoha lisa 14) kaebaja poole: „Küll aga nõustub vallavalitsus sellega, et kui paisusild sundvalduse ala laiuses
9(23)
liikumiseks avada, on mõistlik tänaste piirete ümberehitamine. Vallavalitsus on ka arvestanud sellega, et selline kulu tuleb tal sundvalduse omanikuna kanda. Vallavalitsus on ka võtnud selleks vajalikud hinnapakkumised ja valmis sellised tööd ise tellima või nende kulud põhjendatud ulatuses OÜ-le Jägala Energy hüvitama. Samas eeldaks see piirete püstitamist või ümberehitamist väljaspool sundvalduse ala ning selleks on vallavalitsusel vaja OÜ Jägala Energy nõusolekut. Seetõttu palume OÜ-l Jägala Energy anda selge ja üheselt mõistetav seisukoht, kas OÜ Jägala Energy nõustub vallavalitsuse poolt läbiviidavate ehitustöödega, mis tagaks paisul või selle lähedal paiknevate seadmete samaväärse, st sama kõrge, aiaga piiramise. Samuti palume vallavalitsust informeerida kõigist vajalikest asjaoludest selliste tööde läbiviimiseks.“ Kaebaja vastas sellele oma 13.08.2021 (vastustaja 13.09.2021 seisukoha lisa 15) vastuses: „Ehitustööde osas oleme juba varasemalt oma seisukohta esitanud – puudub õiguslik alus, mis annaks Jõelähtme vallale õiguse ehitustöid teostada OÜ Jägala Energy kinnistul.“
59.Vastustaja on seisukohal, et kui paisusild ülepääsuks avada, ei juhtu kaebaja varaga midagi märkimisväärset. Vastustaja on nõus sellega, et paisusilla energiatoomiseks vajalik osa on mõistlik piirdeaiaga piirata. Vastustaja on avaldanud nõusolekut sellised põhjendatud kulud kaebajale hüvitada, kuid kaebaja on keeldunud selliseid kulusid tegemast. Vastustaja on küsinud kaebaja nõusolekut vajalikud piirded ise paigaldada või rajada, kuid kaebaja ei ole sellist nõusolekut vastustajale andnud. Vastustaja hinnangul on vastustajal küll võimalik kaebajale tehtud ettekirjutust asendustäita, kuid vastustaja ei saa kaebaja vara asuda asendustäitmise korras kaitsma, kui kaebaja sellega nõus ei ole.
60.Isegi kui asuda seisukohale, et sundvalduse tasu suurus oleks tulnud ilmtingimata määrata koos sundvalduse seadmisega, siis ei ole see vastustaja hinnangul veel põhjuseks korralduse nr 529 tühistamiseks. Sellisel juhul oleks korraldus nr 529 olnud õigusvastane kuni korralduse nr 656 andmiseni ja korralduse nr 656 andmisega oleks olnud ka selline õigusvastasus kõrvaldatud. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et korraldus nr 529 ja 656 omavad iseseisvat õiguslikku mõju. Ilma korralduseta nr 529 ei oma korraldus 656 iseseivat mõju kaebaja ega ühegi teise isiku õigustele. Seega pole kaebaja hinnangul tegemist kahe eraldiseisva haldusaktiga, vaid ühe haldusakti andmisega osade kaupa, mida tuleb vaadata koosmõjus.
61.Vastustaja on korralduses 529 sätestanud, et sundvaldus määratakse tasu eest (resolutsiooni punkt 2.5.) ja selgitanud, millistel asjaoludel määratakse tasu suurus hiljem ning need asjaolud ei olnud seotud vastustaja kui haldusorgani poolse tegemata jätmisega. Kuna kaebaja ei esitanud üldse mingisugust nägemust või arvamust sundvalduse tasu suuruse osas, siis pidi vastustaja need asjaolud parimal võimalikul moel välja selgitama. Vastustaja hinnangul ei saa olla sundvalduse otsus tasu suuruse kohese määramata jätmise tõttu õigusvastane olukorras, kus tasu hilisema määramise on põhjustanud sundvalduse otsuse adressaat oma käitumisega.
62.Kaebaja sulges paisusilla ülepääsuks ja likvideeris pikki paisusilda olnud tara, mis eraldas jalakäijatele ja paisutuse reguleerimiseks vajalikku teenindusala pärast seda, kui sai teada vastustaja algatatud sundvalduse seadmise menetlusest. Kui kaebaja poleks kõnealust piirdetara likvideerinud ja paisusilda ülekäiguks sulgenud, oleks vastustaja seadnud sundvalduse vastavalt vastustaja 14.05.2021 kirjas nr 5-2/1982 (vastustaja 13.09.2021 seisukoha lisa 5) kirjeldatud kavatsusele ehk olemasoleva, paisusillal juba eksisteeriva, koridori laiuses koos võimalusega paisusilda tulevikus laiendada. Kaebajal võis omanikuna olla küll formaalselt õigus kõnealune piirdeaed likvideerida ja paisusild ülekäiguks sulgeda, kuid see ei tähenda, et kaebaja seda heas usus tegi. Seega on ringkonnakohtu poolt määruse punktis 21 esile toodud vajadus paisu hooldamise korralduse muutmiseks tingitud üksnes kaebaja enda käitumisest.
63.18.06.2021 andmete esitamise teatisel nr 2111525/02735 ei ole iseseisevat õiguslikku tähendust, mis saaks mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi ning riivata seeläbi kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega ei saa ka ehitisregistri andmete osas olla kaebeõigust. Kaebaja ei ole enda subjektiivsete õiguste
10(23)
riivet ära näidanud. Kuna kaebaja ise paissilda sillana kasutab, et hüdroelektrijaama käitada, siis ei muutunud kaebaja õiguste ja kohustuste kontekstis teatise nr 2111525/02735 ehitisregistris registreerimisel midagi. Sundvalduse ala ulatuses, kus on eratee määratud avalikku kasutusse, on Jõelähtme vald sundvalduse teostajana võtnud kaevatava korralduse nr 529 resolutsiooni punktis 3 enda kanda kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutuse. Seega ka selles osas ei muutunud reaalsuses kaebaja jaoks teatise nr 2111525/02735 ehitisregistris registreerimisel mitte midagi.
64.Vastustaja ei ole 18.06.2021 andmete esitamise teatise nr 2111525/02735 esitamisel ja registreerimisel ehitusregistris käitunud õigusvastaselt. EhSRS § 28 lõike 7 kohaselt tuleb enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis ehitisregistri kande puudumisel kanda ehitisregistrisse. Suka sild (paissild, EHR kood 221369526) on rajatud enne 01.01.2003. Teadaolevate andmete kohaselt on paissild algselt rajatud ja võetud kasutusele eelmise sajandi alguses. Ajavahemikul, kui paissilda ei kasutatud raudteeveeremite ületuskohana ning hüdroelektrijaamas tootmist ei toimunud, oli see kasutuses jalakäijate poolt Jägala jõe ületamiseks. Ka pärast paisu omandamist kaebaja poolt 2005. a säilis selle funktsioon jalakäijate sillana. Paisu rekonstrueerimisel nägi kaebaja ehitusprojektis nr IB 35/2010 ette, et pais on osaliselt avatud Jägala jõe ületamiseks, s.o sillana kasutamiseks ning faktiliselt pais ka oli sillana kasutuses seni, kuni kaebaja selle ajavahemikus 11.06-13.06.2021 sulges.
65.Kuigi EhSRS § 26 lõigete 1 ja 2 kohaselt saab ehitisregistrisse kanda ainult hooneid, on EhSRS seaduse seletuskirjas selgitatud, et antud paragrahv kohaldub kõikidele ehitiste liikidele, st ka rajatistele.
66.Vajadus võtta paissild eraldi ehitisregistris ehitisena arvele ilmnes sundvalduse seadmise käigus. Korralduses nr 529 nähakse ette, et paissilla tavapärased hoolduskulud ja erakorralised remondikulud jäävad Jõelähtme valla kanda. Omavalitsus ei saa avalikest rahalistest vahenditest teha investeeringuid või kanda selle tavapäraseid hoolduskulusid, kui rajatis ei ole kaebajale kuuluvast ehituslikust kompleksist eristatav.
67.Vastustajal on pädevus ja kohustus korrastada ehitisregistri andmeid. EhSRS ei näe ette kohustust küsida ehitisregistri andmete korrastamise korral kinnistu või ehitise omanikult seisukohta. Ehitisregistri andmete korrastamisel on informatiivne eesmärk (kajastada faktiliselt olemasolevaid ehitisi) ning see ei mõjuta maaomaniku õigusi ega kohustusi. Kas kõnealune paissild on ehitisregistris osana ehituslikust kompleksist või eraldi registrinumbriga, on registri korrastamist puudutav tehniline küsimus, mis ei saa luua õigusi ja kohustusi ühelegi haldusvälisele isikule.
68.Isegi kui paissilda faktiliselt olemas ei oleks, on KAHOS § 4 kohaselt sundvalduse seadmine võimalik ka alles rajatavale ehitisele. Seega on väär kaebaja seisukoht, et teatise nr 2111525/02735 registreerimisel lõi vastustaja tagantjärele õigusliku aluse sundvalduse seadmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
69.Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on järgmised.
70.Vaidlust ei ole selles, et: -
kuni 2021. aasta juunikuuni oli jalakäijatel ja jalgratturitel (keelavatele liiklusmärkidele vaatamata) võimalik kaebajale kuuluva paisu kaudu jõge ületada, s.t selleks puudusid füüsilised takistused;
-
ajavahemikul 11.06.2021-13.06.2021 tehtud ümberkorralduste tulemusena on juurdepääs paisule piiratud ning paisu ei saa Jägala jõe ületamiseks kasutada;
-
kaebajal on hüdroelektrijaama käitamiseks vajalik paisu korrapäraselt hooldada ning eri liiki sõidukitega paisul liikuda. 11(23)
71.Menetlusosalised vaidlevad ennekõike selle üle, kas sundvalduse seadmine praegusel kujul oli lubatav, võimalik ja põhjendatud.
72.Kohus võtab esmalt seisukoha Jõelähtme Vallavalitsuse 17.12.2020 korralduse nr 1078 tühistamise nõude osas (I), analüüsib seejärel sundvalduse seadmise korralduse, sundvalduse tasu maksmise korralduse ja ettekirjutuse õiguspärasust ning lahendab vastavas osas kaebuse (II), hindab lisaks Jõelähtme Vallavalitsuse 18.06.2021 andmete esitamise teatise õiguspärasust ja sellega seotud tuvastamis- ja kohustamisnõude põhjendatust (III) ning lõpuks jagab menetluskulud (IV). I Korralduse nr 1078 tühistamise nõue
73.Kaebaja nõuab Jõelähtme Vallavalitsuse 17.12.2020 korralduse nr 1078 „Jõelähtme valla tervikteede andmete määramine“ osalist tühistamist, s.o osas, millega Kanali lõik V3 kinnistu arvati Neeme kergliiklustee nr 2451478 koosseisu.
74.Kohus nõustub vastustajaga selles, et Jõelähtme Vallavalitsuse 17.12.2020 korralduse nr 1078 osalise tühistamise nõue ei ole põhjendatud.
75.Vastustaja on põhjendatult selgitanud (vt 27.07.2021 vastus esialgse õiguskaitse taotlusele), et korralduse nr 1078 näol on tegemist teede inventeerimisega teeregistri põhimääruse alusel. Teeregistri andmetel on informatiivne tähendus ning teeregistrisse kantakse riigiteed ja kohalikud teed, samuti võib teeregistrisse kanda metsateed, avalikkusele ligipääsetavad erateed ja erateed. Teeregistri põhimääruse seletuskirjas1 (lk 2) on selgitatud, et andmete informatiivne tähendus tähendab muuhulgas ka seda, et teeregistrisse erateede kandmisel ei muutu erateede õiguslik staatus ja seega ei muutu teeregistrisse kantud eratee avalikult kasutatavaks teeks, avalikkusele ligipääsetavaks erateeks ega muuks teeks ehitusseadustiku mõttes. Seletuskirjas (lk 3-4) on selgitatud, et teeregistrisse kantavad tervikteed on ajalooliselt välja kujunenud ning ka praktikas juba olemas. Terviktee moodustamine kaardil toimub Eesti topograafia andmekogus kasutusel olevate teelõikude ühendamise kaudu ning seega on terviktee põhimõtteliselt teelõikude kogum. Teedevõrk on omavahel ühendatud tervikteede kogum, mis koosneb eri liiki ja eri omandis olevatest teedest.
76.Kohus nõustub vastustajaga selles, et kuigi otsuse lisas märgitud tabelist nähtuvalt on kaebajale kuuluvat kinnisasja läbiv tee loetud Neeme kergliiklustee osaks, ei mõjuta see kaebaja õigusi. Nimetatud otsus ei ole tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise otsus. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka tabelis olev märge „mitteavalik“, millest järeldub, et vastava teelõigu osas puudub leping või sundvaldus. Seega ei olnud tegemist ka asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusaktiga.
77.Eeltoodut arvestades ei riku korraldus nr 1078 kaebaja õigusi ning vastav tühistamisnõue jääb rahuldamata. II Korralduse nr 529 tühisuse tuvastamise või alternatiivselt tühistamise nõue
78.Kaebaja on seisukohal, et korraldus nr 529 on tühine, kuna see näeb ette sundvalduse seadmise olemasolevale jalg- ja kergliiklusteele, mida faktiliselt ei eksisteeri ning mida ei ole Kanali lõik V3 kinnistule kunagi planeeritud, projekteeritud ega ehitatud. Seega ei ole seda võimalik täita ning korraldus on tühine HMS § 63 lg 2 punkti 5 alusel. Lisaks on korraldus kaebaja väitel tühine ka HMS § 63 lg 2 punkti 4 kohaselt, sest see kohustab toime panema õigusrikkumise, kuna korralduses on asutud seisukohale, et jalg- ja kergliiklusteel võivad samaaegselt liikuda nii hüdroelektrijaama
teenindamiseks vajalikud sõidukid kui jalakäijad ja ratturid. LS alusel sõidukite liikumine jalgrattaja jalgteel aga lubatud ei ole.
79.Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole sellised, mis annaksid aluse pidada haldusakti tühiseks. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et korraldust on põhimõtteliselt võimalik täita. Ka õigusrikkumise toimepanemiseks kohustamist puudutav väide on alusetu, kuna liikluskorraldusvahenditega ja vajadusel ka muude täiendavate meetmetega saab kaebaja väidetud õigusrikkumise ära hoida.
80.Vaatamata sellele, et tegemist pole tühise haldusaktiga, esineb alus selle tühistamiseks. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
81.Omaniku õigused võivad põhiseaduse (PS) § 32 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. Riigikohus selgitas 17. aprilli 2012. a otsuses asjas nr 3-4-1-25-11, et olukorras, kus piiratakse isiku õigust oma omandit vabalt kasutada, on tegemist PS §-ga 32 tagatud omandiõiguse riivega. Omand on põhiõigusena kõrgendatud kaitse all ja seepärast tähendab iga sunniviisiline kinnisomandi kitsendamine omandipõhiõiguse riivet (nt 30.08.2011 otsus asjas nr 3-3-1-15-10, p 44; 31.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-69-09, p 57). Kinnisomandi kitsenduseks on laias tähenduses kõik piirangud, mis takistavad kinnistu omaniku AÕS §-st 68 tulenevat õigust kinnisasja vabalt kasutada, vallata või käsutada ja mis ei ole omandi omaniku nõusolekuta võõrandamine (vt ka U. Volens, „Ses hulluses on siiski järjekindlust“ ehk kinnisomandi kitsenduste süsteemi otsimas, Juridica nr 7, 2013).
82.PS § 11 nõuab, et põhiõiguse piiramiseks peab olema nii seaduslik alus kui piirang ise peab olema proportsionaalne. Juhul kui seaduses sätestatud põhiõiguse riivel ei ole legitiimset eesmärki või kui piirang on legitiimse eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, on tegemist põhiõiguse rikkumisega.
83.Sundvalduse seadmine toimub kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
84.HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtumenetluses kontrollib kohus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause).
85.Korraldusega nr 529 seati Jõelähtme valla kasuks Kanali lõik V3 kinnistule 499,71 m2 ulatuses sundvaldus jalg- ja kergliiklustee talumiseks vastavalt korralduse lisas toodud plaanile.
86.Kaebaja on õigesti märkinud, et liiklusseadus ei tunne mõistet kergliiklustee. Korralduse sisust (vrd nt korralduse nr 529 lk 9 teine lõik) nähtub, et korralduse andja on jalg- ja kergliiklustee all silmas pidanud LS § 2 punktis 15 defineeritud jalgratta- ja jalgteed.
87.Vastustaja hinnangul asub kaebaja kinnistul tee, kaebaja väitel seal teed ei ole ega pole ka kunagi olnud. Kaebaja on kohtumenetluse käigus korduvalt rõhutanud, et Kanali lõik V3 kinnistul jalgrattavõi jalgteed ei eksisteeri. Kinnistul asub terviklik hüdroelektrijaama rajatis ning olematu tee talumiseks ei saa sundvaldust seada.
88.Kohus leiab, et kaebaja väited tee puudumisest ei anna alust korralduse tühistamiseks.
13(23)
89.Ka Tallinna Ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas tehtud määruses (vt 11.08.2021 määruse p 17), et olemasolev sild on ehitatud koos paisuga. Tähtsust ei oma ehitise nimetus, vaid funktsioon. Pais on ehitatud viisil, mis võimaldab sellel paiknevat silda ületades jõuda jalgsi või jalgrattaga ka teisele poole Jägala jõge. Ringkonnakohtu arvates ei ole ehitise nimetusel sundvalduse seadmisel sellist tähtsust, nagu kaebaja püüab sellele omistada. Halduskohus jagab ringkonnakohtu seisukohta. Vaidlust ei ole selles, et varasemalt (s.t kuni 2021. aasta juunikuuni) on jalakäijad ja jalgrattad saanud nii enne (vrd vastustaja 13.09.2021 seisukoha lisa 9 lk 7 olev foto) kui ka pärast kaebaja tehtud rekonstrueerimistöid paisu jõeületuseks kasutada.
90.Eratee avalikes huvides omandamise või erateele sundvalduse seadmise otsustab riik või eratee asukoha kohaliku omavalitsuse üksus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras (EhS § 94 lg 2). Selle üle, et Jõelähtme vald oli pädev otsustama sundvalduse seadmise, pooled ei vaidle. Sundvalduse seadmisele kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise sätteid, kui KAHOS 8. peatükist ei tulene teisiti. KAHOS § 2 lg 2 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele. Kinnisasja on lubatud omandada eratee avalikuks kasutamiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 8). Kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus (KAHOS § 4 lg 2).
91.Kohtu hinnangul ei ole määravat tähtsust ka asjaolul, kas alal, millele sundvaldus seatakse, on juba täpselt sama funktsiooniga tee või mitte. Seda seisukohta toetab ka KAHOS-e seletuskirjas2 (vt seletuskirja lk 37) märgitu: „Kui üldjuhul seatakse sundvaldus uue objekti ehitamiseks, siis eratee avalikuks kasutamiseks määramise korral seatakse sundvaldus valdavalt juba olemasolevale teele.“ Seletuskirja sõnastusest saab seega järeldada, et kuigi valdavalt seatakse sundvaldus juba olemasolevale teele, võib seda seada ka alles ehitatavale teele. Praegusel juhul ongi vastustaja seadnud sundvalduse „avalikku kasutusse määratava jalg- ja kergliiklustee talumiseks, ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks“ (korralduse resolutsiooni p 2).
92.KAHOS-e seletuskirja kohaselt (lk 43) võimaldab „[o]lemasoleva tee avalikuks kasutamiseks määramine reeglina küll kinnisasja senisel otstarbel kasutada, kuid omandiõiguse riive on sellise juhul laiaulatuslik, kuna kinnisasja omanikul puudub võimalus muul viisil teed kasutada kui liiklemiseks. Kõigile soovijatele liiklemiseks mõeldud tee aga ei peaks olema eraomandis, kuna teedetaristu haldamine, liiklusohutus ja tee korrashoid on avalik-õiguslikud ülesanded. Seetõttu on reeglina avalikuks kasutamiseks mõeldud teest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule piisavalt suur, mistõttu on tee aluse maa omandamine eelistatud eratee avalikuks kasutamiseks määramisele. Samas võib kergliiklustee või mõne muu tee avalikuks kasutamiseks määramine olla põhjendatud, sest selline ehitis ei pruugi alati olla väga kapitaalne ning vajadus sellise tee kasutamiseks võib olla lühiajalise iseloomuga. Samuti on sundvalduse seadmine ainuke sobiv lahendus juhul, kui avalikuks kasutamiseks määratakse viadukt, tunnel, kangialune vms liikluspind, mille puhul kinnisasja tervikuna võõrandamine ei ole põhjendatud.“
93.Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul sundvalduse seadmine ka sellisele eriliigilisele liikluspinnale nagu seda on kaebajale kuuluv pais, põhimõtteliselt võimalik. Seega ei saa kaebaja väiteid seoses tee puudumisega pidada sundvalduse seadmist välistavateks asjaoludeks (vt ka viidatud ringkonnakohtu 11.08.2021 määruse p 17). Siiski rõhutab kohus, et pelgalt põhimõtteline võimalus sellise eriliigilise liikluspinnaga seotud „teele“ sundvaldust seada ei tähenda, et muude asjaolude (nt ebaproportsionaalsus jms argumendid) tõttu ei saaks see siiski õigusvastaseks osutuda.
94.Kohtu hinnangul ei saa ülemäära kaalukaks pidada vastustaja argumente, mis seonduvad sellega, et u 100 aastat tagasi sõitsid üle paisu rongid või et aastakümneid on inimesed paisu kaudu jõge
ületanud. Kohus möönab, et väljakujunenud tava võib olla üks faktor avaliku huvi hindamisel, kuid sundvalduse seadmisel ei tohi sellele ülemäärast kaalu omistada.
95.Asja lahendamisel on oluline see, et ajal, mil Jägala-Joa hüdroelektrijaama rajatised kuulusid Jõelähtme vallale ning kaebaja neid rentis, sisaldus rendilepingus (lepingu 4.2.) kohustus säilitada pais jalakäijate sillana. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja omandas paisu ja derivatsioonikanali 12.09.2005 sõlmitud müügilepinguga. Nimetatud lepingus ega ka üheski muus kokkuleppes ei sisaldu viidet jalakäijate sillale ega ka selle säilitamise kohustusele. Sellest, et vastustaja väitel ei olnud müügilepingu sõlmimise ajal võimalik seada paisule piiratud asjaõigust avalikult kasutatava tee talumiseks, kuna rajatised võõrandati vallasasjana, ei tulene kaebajale ühtegi kohustust. Kui nimetatud müügilepingu tingimused ei olnud valla hinnangul sobivad, tulnuks jätta leping sõlmimata. Vastustaja ei saa asuda aastaid hiljem sisustama lepingut viisil, milles pooled selle sõlmimise ajal kokku ei leppinud.
96.Kohus nõustub kaebajaga selles, et üldplaneeringu seletuskirjas (kaebaja 30.07.2021 seisukoha lisa 4) märgitust ei saa üheselt järeldada, et leheküljel 44 viidatud kavandatav jalgtee koos sillaga oli kavandatud just (üldplaneeringu kehtestamise ajal vallale kuulunud ja praegu) kaebajale kuuluva paisu kohale. Samas ei saanud kaebajale Jõelähtme valla üldplaneeringust tuleneda ka õiguspärast ootust olemasolevale rajatisele sundvalduse mitteseadmiseks. Vaidlust ei ole selles, et Jõelähtme vald ja kaebaja on juba alates 2011. aastast pidanud läbirääkimisi (vt nt vastustaja vastus esialgse õiguskaitse taotlusele) paisu juures jõeületamise võimaluse tagamiseks. Seega oli kaebaja teadlik, et valla sooviks on tagada, et ka tulevikus pääseksid jalakäijad ja jalgratturid kaebajale kuuluva paisu kaudu üle Jägala jõe.
97.Eraomandis oleva rajatise funktsiooni ei mõjuta ka see, et vald seob selle munitsipaalmaal asuva jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga. Kohtu hinnangul ei ole hea haldustavaga kooskõlas kui vald asub enne, kui ta on kaebajaga konkreetsetes tingimustes kokkuleppele jõudnud, rajama vallasiseseid jalgratta- ja jalgteid viisil, mille tulemusena on inimestel mugav ja otstarbekas läbida just kaebajale kuuluvat kinnistut. Kohus möönab, et sellise teedevõrgu rajamisel võis määravaks olla kaebaja kinnistul olev võimalus jõeületuseks, kuid üksnes teede olemasolu ei saa sellises olukorras sundvalduse seadmisel määravaks argumendiks olla.
98.Lisaks ei nõustu kohus vastustajaga selles (vrd 13.09.2021 vastuse p 15), et varasem võimalus (mille tõendatuse üle pooled ei vaidle) paisu kaudu jõge ületada annaks aluse pidada seda jalgteeks või jalgratta- ja jalgteeks LS mõttes. See, et hüdroelektrijaama paisul asuvat ennekõike hooldusotstarbelist silda on kasutatud ka muul eesmärgil kui paisu teenindamiseks ja hoolduseks, ei muuda selle peamist funktsiooni. Teisest küljest ei tähenda see siiski ka seda, et sellisel rajatisel ühtegi kõrvalfunktsiooni olla ei saa.
99.Vastustaja põhjendas sundvalduse seadmist ennekõike ülekaaluka avaliku huviga. Vastustaja kinnitusel on ennekõike Ruu ja Jägala-Joa elanikel vajadus silda kasutada. Kohalikud elanikud kasutavad seda nii Koogi poodi kui ka ühistranspordipeatusesse pääsemiseks. Alternatiivne lähim ülekäik asub ülesvoolu u 1 km kaugusel. See toob kaasa vajaduse teha mitmekilomeetrine ring ning jalakäijad ja kergliiklejad on kohustatud liikuma mööda riigimaanteed, kus ei ole kõnni- või kergliiklusteed. Seega võib alternatiivse lahenduse kasutamine olla lisaks ebamugavausele ka ohtlik inimeste elule ja tervisele.
100.Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste ning seadusandja ei ole piiritlenud seda konkreetse isikute arvuga. Kohtupraktikast tulenevalt võib avalik huvi seisneda nt planeeringutes väljendatud kavatsuses ala avalikes huvides kasutada. Selline huvi võib olla väljendatud ka üldplaneeringus (Riigikohtu 18. oktoobri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-04, p 10) või kohalike elanike poolt väljendatud soovis ala kasutada (Riigikohtu 15. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-87-08, p 19). Tallinna Ringkonnakohus on 15.02.2019 määruses haldusasjas nr 3-18-2196 (p 16) asunud seisukohale, et avalik huvi sundvõõrandamise puhul saaks ilmselgelt ja äratuntavalt puududa üksnes 15(23)
juhul, kui kinnisasjade omandamine ei aitaks saavutada ühtegi sotsiaalset või muud avalikku eesmärki või meedet. Kohus peab eeltoodud seisukohti avaliku huvi sisustamisel asjakohaseks ka sundvalduse seadmise menetluse puhul.
101.Kohus nõustub vastustajaga selles, et jõe ületamiseks ja seega ka sundvalduse seadmiseks esineb avalik huvi. Ennekõike on see seotud kohalike elanike liikumisvõimaluste tagamise ning elule ja tervisele vähem ohutu teekonna võimaldamisega. Eriliselt kaalukaks ei saa avaliku huvi seisukohast pidada vaidlustatud korralduses (vt korralduse 529 lk 4) esitatud viiteid Jägala juga külastatavate turistide liikumisvõimaluste („paisul paiknev kergliiklustee on ainsaks ühenduseks kahe parkimisala vahel“) või nn euromatkaraja kulgemistee osas.
102.Kohus ei nõustu kaebajaga, et jõeületus üle kaebajale kuuluva paisu on tingitud üksnes mugavusest ja harjumusest. Vastustaja on piisavalt põhistanud (sh viidanud vallavalitsusele saadetud pöördumistele) Ruu ja Jägala-Joa küla elanike vajadust silda kasutada. Kohus peab usutavaks, et kohalikud elanikud kasutavad paisul olevat ülekäiku nii poodi pääsemiseks kui ühistranspordipeatusesse saamiseks (vt ka käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2021 määruse p 14).
103.Lisaks eespool märgitule on avalikes huvides ka see, et sundvalduse seadmine toimuks õiguspäraselt ning et sundvalduse seadmise tulemusena ei kujutaks asjaomasel maa-alal liikumine inimestele ohtu.
104.KAHOS seletuskirjas on märgitud, et kuna sundvalduse seadmine toimub üksnes avalikes huvides tehnovõrkude või -rajatiste talumiseks, erateede avalikuks kasutamiseks, keskkonnaseirejaama püstitamiseks või muul sarnasel eesmärgil, võib uue regulatsiooni kohaselt sundvalduse seada nii maaomanikuga kokkuleppel kui ka temaga kokkulepet saavutamata. Sundvalduse seadmisele ei pea eelnema läbirääkimisi piiratud asjaõiguse seadmiseks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et sundvalduse seadmine ei eeldanud praegusel juhul planeerimismenetluse läbiviimist. Vastustaja on õigesti märkinud, et KAHOS ei näe sundvalduse seadmise eeldusena ette projekteerimistingimuste väljastamist või detailplaneeringu koostamist.
105.Kaebaja hinnangul oli sundvalduse seadmine lubamatu, kuna selle andmisel on eiratud KAHOSi regulatsiooni. Kaebaja hinnangul on korraldusega rikutud kaebaja omandiõigust olukorras, kus puudub oluline avalik huvi kaebaja omandiõiguse kahjustamiseks. Seega on kaebaja sisuliselt seisukohal, et sundvalduse seadmine ei ole proportsionaalne.
106.Kohus selgitab, et sundvalduse seadmisel on määrav, et see ei piiraks kinnisasja omaniku õigusi ülemääraselt, st viisil, et pärast sundvalduse seadmist ei ole võimalik kinnisasja eesmärgipäraselt kasutada. Samuti peab piirang ise olema proportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb kaalukausile seada avalik huvi, mis õigustab sundvalduse seadmist, ja teiselt poolt erahuvi, st omandiõigus konkreetseid asjaolusid silmas pidades. Et sundvalduse seadmine oleks proportsionaalne, peab avalik huvi olema ülekaalukas. Piirang ei ole proportsionaalne, kui sama avalikku huvi on võimalik realiseerida isiku omandiõiguse piirangut seadmata jättes.
107.Kohus leiab, et vaidlustatud korraldusega seatud sundvaldust ei saa pidada proportsionaalseks. Vaidlust ei ole selles (vrd kohtu selgitusi eespool), et kuni 2021. aasta juunikuuni said jalakäijad ja jalgratturid kaebajale kuuluvat paisu ületada. Kohtumenetluse käigus esitatud tõenditest3 (sh fotodelt) nähtub, et sel ajal oli jõeületamiseks kasutatav u 1 meetri laiune „koridor“. Vastustaja ei ole väitnud, et selline lahendus olnuks ilmselgelt ebapiisava laiusega.
Vt korralduse nr 656 lisa 2 (30.08.2021 kaebuse lisa 3) M. Poola koostatud asjatundja hinnang, kuna sealt nähtub, milline oli olukord enne 2021. aasta juunis tehtud ümberehitusi.
16(23)
108.Kohus ei jaga vastustaja arvamust, et praegusel juhul oli põhjendatud sundvalduse seadmine standardikohase jalgratta- ja jalgtee ulatuses. Kohus ei asu siinkohal vastustaja asemele ega täpsusta, milline peaks olema sundvalduse täpne lubatav ja põhjendatud laius (võttes arvesse nt ka kaebajale kuuluva ekskavaatori gabariite), kuid leiab, et korralduses nr 529 sisalduvaid kaalutlusi, mille tulemusena määrati sundvalduse ala laiuseks paisul oleva teemaa puhul 2,5 meetrit, ei saa ilmselgelt pidada põhjendatuks ega asjakohasteks.
109.Olukorras, kus ennekõike paisu hooldamiseks ette nähtud nn sillal on 2,5 meetri laiune ala määratud sundvalduse alaks, on kaebaja kohustatud tagama läbipääsu paisul vähemalt 2,5 meetri ulatuses. Seega ei võimalda vaidlustatud korraldus praegusel juhul taastada kaebajal soovi korral paisul ka lahendust, mis oli seal kuni 2021. aasta juunikuuni. Sellist olukorda ei saa pidada põhjendatuks.
110.Vastustaja on jätnud arvestamata, et paisul olev „sild“ ei ole n-ö tavaline liikluspind ning lähtus jalgratta- ja jalgtee laiuse määramiseks põhjendamatult standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ette nähtud jalgratta- ja jalgtee vähimast laiusest.
111.Nagu kohus eelnevalt selgitas, peab selleks, et sundvalduse seadmine oleks proportsionaalne, olema avalik huvi ülekaalukas. Piirang ei ole proportsionaalne, kui sama avalikku huvi on võimalik realiseerida isiku omandiõiguse piirangut seadmata jättes või seades piirangu viisil, mis riivab isiku õigusi ja huve vähemal määral.
112.Kui vastustaja hinnangul oli kuni 2021. aasta juunis tehtud ümberehituseni jõe ületamine kaebajale kuuluva paisu kaudu vähemalt rahuldavas ulatuses võimalik, ei saanud sellest laiemale alale seatav sundvaldus möödapääsmatult vajalik olla. Tegemist on hüdroelektrijaama rajatiseks oleva paisuga, kus ennekõike tuleb tagada võimalus rajatise korrapäraseks hoolduseks. Sellise eriliigilise liikluspinna puhul saab eesmärgiks olla üksnes minimaalselt vajaliku läbipääsu tagamine, mitte aga „normaalmõõtmetes“ jalgratta- ja jalgtee ehitamine. Kaebaja on kohtumenetluse käigus veenvalt põhistanud, et mida kitsam on hoolduseks ettenähtud ala, seda raskemaks, aeganõudvamaks ja eelduslikult ka kulukamaks kujuneb rajatise hooldamine. Avalik huvi seisneb ennekõike võimaluses jõge turvaliselt ületada (vältides mitmekilomeetrise ringi tegemist või jõe madalamates kohtades läbi vee minekut) ning kui see tingimus on täidetud, ei kaalu standardikohase laiuse järgimine üles kaebaja omandiõiguse ulatuslikku riivet. Vastustaja viidatud jalgratta- ja jalgteede võrgustiku toimimiseks ei ole vajalik, et paisul saaksid jalgrattad vms liiklusvahendid mõlemas suunas samaaegselt paisu ületada. Määrates minimaalselt vajaminevast alast sundvalduse oluliselt laiemale alale, on sundvalduse seadmine ebaproportsionaalne.
113.Selles kontekstis ei ole põhjendatud ka etteheited selles osas, et kaebaja ei anna nõusolekut piirdeaia rajamiseks. Kui vastustaja rajaks piirdeaia sundvalduse ala piirile, oleks kaebaja oluliselt halvemas olukorras, kuna teenindus- ja hooldusalaks jääks üksnes u 1,4 meetri laiune koridor. Piirdeaia rajamisel olemasoleva piirde kohale muutuks aga paisu hooldamine keerukamaks ning paneks kaebajale ebaproportsionaalse kohustuse tagada paisu hooldamise ajal avalikult kasutaval teel liiklevate inimeste ohutus (kuna jalakäijate ja raskete hooldusmasinate vahel puuduksid füüsilised tõkked).
114.Ilmselgelt asjakohatu on ka kaalutlus (korralduse lk 9 esimene lõik) justkui oleks kaebaja oma tegevusega näidanud, et ei pea paisul paikneva tee kaheks alaks jagamist vajalikuks. Kaebaja eemaldas endale kuuluval kinnisasjal piirdeaia, et tal oleks võimalik suuremõõtmelise hooldussõidukiga paisu hooldada. Kaebaja pidi küll pidama võimalikuks, et alale võidakse seada sundvaldus, kuid ta ei saanud ega pidanud arvestama, et aeda eemaldades määratakse sundvalduse ala laiuseks n-ö täismõõtmetes jalg- ja jalgrattatee laius.
115.Seega on korraldus nr 529 õigusvastane. Tegemist on haldusakti sisulise puudusega ning et sundvalduse ala ulatus on sundvalduse seadmise üks kesksemaid elemente, on tegemist puudusega, mis tingib otsuse tühistamise. 17(23)
116.Sundvalduse seadmist ei saa kasutada piiramatult, vaid üksnes KAHOS §-s 4 sätestatud eesmärkidel. On oluline, et sundvalduse otsuses on nimetatud konkreetne kinnisasi ja täpselt välja toodud sundvaldaja õigused ja kohustused. Nii nagu isikliku kasutusõiguse puhul üldiselt, ei saa ka sundvaldus kohustada kinnisasja omanikku mingiteks aktiivseteks tegevusteks, tegemist on ainult kohustusega hoiduda oma omandi teostamisest (AÕS § 172, mis kohaldub isiklikule kasutusõigusele § 225 lg 1 kaudu).
117.Kohtu hinnangul ei piirdu kaebaja kohustus praegusel juhul üksnes omandi teostamisest hoidumisega. Vastustaja on kohtumenetluse käigus tuginenud korduvalt Mart Poola koostatud eksperdiarvamusele. Samuti on vastustaja viidanud M. Poola koostatud arvamuse punktis 5.2. kirjeldatule: („Paisu tehnoloogilise osa (varjad) kaitsmiseks ja ohutuse tagamiseks tuleb paisule, varjade poolsesse serva, ca 2m kõrguse teraspaneelidest piirde ehitada, mis asendaks olemasolevat ohutuspiiret kõrgusega 1,1 m ja koosneks kergelt avatavatest sektsioonidest või väravatest. Samas peaks need sektsioonid olema lukustatavad näiteks turvapolte või –[mutreid] kasutades vältimaks kolmandate isikute võimalust sektsioone avada.“). Seega on ka vastustaja ise möönnud, et sundvalduse seadmisel tuleb teha täiendavaid ehitustöid, et tagada kaebaja vara säilimine. Kuigi sundvalduse seadmine kaebajat formaalselt ja otsesõnu aktiivseks tegevuseks ei kohusta, tekitab see olukorra, kus kaebaja on nii oma vara säilimise huvides kui ka võimalike õnnetuste vältimiseks sunnitud oma töö olulisel määral ümber korraldama. Lisaks piirde ehitamise vajadusele tuleb sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest teha muudatusi ka paisu hooldustööde korralduses.
118.Korralduse nr 529 kohaselt määrati sundvalduse alal olev tee avalikuks kasutamiseks (korralduse resolutsiooni p 3). Kuivõrd korraldusega ei ole antud kaebajale õigust teed vajadusel sulgeda, tuleb eeldada, et korralduse kohaselt peab jõe ületamine kaebaja kinnistu kaudu olema alaliselt tagatud. Selline nõue ei ole kohtu hinnangul proportsionaalne.
119.Arvestades, et sundvalduse seadmisel on igaühel õigus nn silda ületada, ei ole välistatud, et vähemalt hooldustööde tegemise ajaks peab kaebaja hakkama vastutama ka liiklusohutuse eest (s.t täitma ülesannet, mille iseloom on pigem avalik-õiguslik). Kuivõrd on usutav, et pais vajab enam hooldamist ennekõike kevadel lume sulamise ja sügisese vihmaperioodi ajal, s.t ajavahemikel, mil nähtavus on sademete ja hämaruse tõttu keskmisest halvem, on ka võimalike õnnetuste juhtumise tõenäosus suurem.
120.Seega leiab kohus, et praegusel kujul sundvalduse seadmine ei ole õiguspärane ka põhjusel, et sellega kaasneb oht inimeste elule ja tervisele. Kohus nõustub ringkonnakohtuga (vrd määruse p 18) selles, et silla ehitus ise ei ole selline, mis kujutaks inimestele ohtu. Küll aga võib inimeste elule ja tervisele kujutada ohtu olukord, kus sundvalduse ala ei ole nn hooldusalast füüsilise tõkkega piiratud või pole muul viisil välistatud see, et hooldustööde ajaks kõrvalised isikud paisule ei satuks. Kuivõrd praegusel lahenduse korral peaksid sundvalduse alal paisu hooldustööde ajal viibima korraga nii jalgratturid ja jalakäijad kui ka hooldustöid tegev rasketehnika, ei ole silla kasutajate turvalisus tagatud. LS § 2 p 15 kohaselt on jalgratta- ja jalgtee jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa. LS kohaselt ei ole jalgratta- ja jalgteel mootorsõidukiga liiklemine lubatud. LS § 2 p 78 kohaselt ei ole jalgratta- ja jalgtee sõidutee, LS § 84 lg 1 p 2 lubab seal sõita hooldussõidukil teehoiuülesannete ja teel möödapääsmatute tööülesannete täitmiseks. Käesoleval juhul ei kasutaks kaebaja aga mootorsõidukeid paissillal tee hooldamiseks, vaid jõest suurema prahi eemaldamiseks, paissilla kui HEJ teenindava rajatise hooldamiseks ja samuti sõidukitega HEJ-ni pääsemiseks. Sellised tegevused LS järgi jalgratta- ja jalgteel lubatud ei ole.
121.Kaebaja leiab, et rikutud on ka KAHOS § 39 lõiget 7, kuna tasu suurus ja hüvitis on jäetud kindlaks määramata.
122.KAHOS § 39 lg 7 punkti 3 kohaselt peab sundvalduse seadmises otsus sisaldama andmeid sundvalduse tasu ja selle maksmise korra kohta. KAHOS-e seletuskirjas on sundvalduse tasu osas 18(23)
selgitatud: „Sundvalduse tasu määratakse KAHOS § 12 lõike 2 alusel, kui sundvalduse seadja ja kinnisasja omanik ei lepi kokku teisiti. Kui sundvaldus seatakse eratee avalikuks kasutamiseks, võib riik või kohalik omavalitsus pakkuda kinnisasja omanikule tasu, mida on samas piirkonnas rakendatud teiste sarnaste kinnisasjade koormamisel sarnasel eesmärgil. Haldusorganil või võrguettevõttel, mis igapäevaselt tegeleb sarnasel eesmärgil kinnisasjade koormamisega piiratud asjaõigusega, on senise praktika põhjal teadmised, missuguseid tasusid sarnases olukorras tavapäraselt rakendatakse. Sellisel juhul võib ta senise kogemuse põhjal teha maaomanikule konkreetse pakkumise. Juhul, kui maaomanikuga läbirääkimiste käigus tasus kokkulepet ei saavutata või kui orienteeruv tasu ei ole teada, võib sundvalduse tasu väljaselgitamiseks kasutada KAHOS § 12 lg-s 2 nimetatud hindamise võimalusi. Normiga ei reguleerita, kas sundvalduse tasu peaks maksma perioodiliselt või ühekordselt, kuna olenevalt olukorrast võiks kasutada mõlemaid võimalusi. Näiteks kui sundvaldus seatakse eratee avalikuks kasutamiseks, võib hoolimata kestvussuhtest maksta ka ühekordset tasu, kui see sobib osapooltele“ (lk 37-38).
123.Korraldusega nr 529 sätestati küll see, et sundvaldus seatakse tasu eest (korralduse resolutsiooni p 2.5.), kuid tasu ja selle maksmise korra osas märgiti üksnes seda, et tasu ja võimalike hüvitiste suurus määratakse kindlaks eraldiseisva korraldusega (vrd p 2.6). Tasu ja/või hüvitise määramise eeldatava ajana nimetati 30.07.2021 (korralduse lk 10 kolmas lõik).
124.Olukorras, kus sundvalduse seadmisega nõutakse tee/silla avalikku kasutusse andmist viivitamatult ja vastustaja pidi vähemalt möönma, et sundvalduse seadmisega võivad kaebajale kaasneda ka otsesed kulud seoses paisu hooldamise korralduse muutmisega, ei saanud vastustaja jätta sundvalduse tasu määramata. Seega on korraldus 529 selles osas õigusvastane.
125.Kohus möönab, et ainuüksi sellel põhjusel ei pruugi haldusakti tühistamine praegu olla põhjendatud, kuna vastustaja andis 29.07.2021 korralduse nr 656 „Sundvalduse tasu määramine“. Siiski saaks korralduse nr 529 sellel alusel tühistamist pidada põhjendamatuks üksnes juhul, kui tasu määramine korraldusega nr 656 oli õiguspärane.
126.Kaebaja on seisukohal, et ka korraldus nr 656 oli osaliselt õigusvastane.
127.Kohus nõustub kaebajaga selles, et korralduse nr 656 resolutsooni p 2 („Sundvalduse tasu makstakse kinnistu omaniku arveldusarvele iga järgneva kalendriaasta 10. jaanuariks eelneval kalendriaastal tasutud sundvalduse eest“) ei ole õiguspärane.
128.Vaidlust ei ole selles, et praegusel juhul puudus kokkulepe sundvalduse tasu osas. Olukorras, kus sundvalduse seadmine jõustub viivitamatult, peaks ka sundvalduse tasu määramine olema viivitamatu. Seega ei olnud korralduse regulatsioon, et tasu makstakse esimest korda alles ligi 7 kuud pärast sundvalduse seadmist ning ka edaspidi tehakse seda taganjärele, õiguspärane.
129.Lisaks on vastustaja jätnud põhjendamatult hindamata kaebajale otseselt kaasneva varalise kahju. Ka korralduse aluseks olevas hindamisaruandes on ekspert kinnitanud (korralduse nr 656 lisa, kutselise hindaja koostatud eksperdihinnang nr 1258-21, lk 29), et sundvalduse seadmisega tekivad „lisakohustused (punktis 5.2. toodud ohutus- ja turvameetmete kasutuselevõtt), mida enne sundvaldust omanikul ei esinenud. Seega tuleks KAHOS-e järgi sundvaldajal kaasnevad kulud hüvitada.“ Kui vastustaja on ise kinnitanud, et kaebaja peab rakendama asjatundja kirjeldatud täiendavad meetmeid ning see eeldab ehitustööde tegemist (vt korralduse nr 656 lk 2-3), ei saanud vastustaja tugineda vaid sellele, et kulutuste täpne prognoos pole võimalik. Sundvalduse seadmisel ei saa eeldada, et puudutatud isik, kelle õigusi piiratakse, peaks tegema täiendavaid kulutusi, mille osas ei ole teada, mil määral ja kas üldse on vastustaja nõus need hüvitama. Vastustajal oleks võimalik olnud summa ka ligikaudses ulatuses kindlaks määrata (erinevate hinnapakkumiste võtmisele on ka vastustaja ise viidanud, vrd vastustaja 30.09.2021 seisukoha p 4.2.3.), nähes seejuures ette ka võimalused summa korrigeerimiseks.
19(23)
130.Seega nõustub kohus kaebajaga, et korraldus nr 656 oli resolutsiooni punkti 2 osas ning osas, milles see ei näinud ette sundvalduse seadmisel tekkiva kahju hüvitamisega seonduvat, õigusvastane.
131.Kuivõrd ka korraldus nr 656 on kohtu hinnangul osaliselt õigusvastane, ei saanud see vastustaja väidetud viisil korralduse nr 529 õigusvastasust „tagantjärele kõrvaldada“. Seega annab ka nimetatud puudus aluse korralduse nr 529 tühistamiseks.
132.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et korraldus nr 529 on materiaalselt õigusvastane. Sundvalduse seadmisel ei ole järgitud KAHOS-e nõudeid, korralduse andmisel on lähtutud asjakohatutest kaalutlustest ja seatud kujul on sundvaldus ebaproportsionaalne. Seega tühistab kohus Jõelähtme Vallavalitsuse 17.06.2021 korralduse nr 529.
133.Kuigi kaebaja nõudis üksnes korralduse nr 656 osalist tühistamist, on see olemuslikult seotud korraldusega nr 529. Nii on korralduses nr 656 otsesõnu märgitud (korralduse lk 2): „Kuna sundvalduse tasu määramine on seotud sundvalduse seadmisega, siis tuleb antud juhul silmas pidada, et käesoleva[l] korraldusel ei ole eraldiseisvat mõju ilma korralduseta nr 529“ ja „Korraldus jõustub teatavaks tegemisest ning selle kehtivus on seotud Jõelähtme Vallavalitsuse 17.06.2021 korralduse nr 529 „Sundvalduse seadmine“ kehtivusega“ (korralduse resolutsiooni p 3). Kuigi korralduse resolutsiooni punktist 3 tingituna lõppeb korralduse nr 529 tühistamisega ka korralduse nr 656 kehtivus, tuleb õigusselguse huvides ja kahe korralduse olemuslikku seotust arvestades ka korraldus nr 656 tervikuna tühistada.
134.Kohus tühistas sundvalduse seadmise otsuse, mistõttu tuleb ka selle alusel sundvaldusega seotud tee avaliku kasutamise tagamiseks tehtud 14.07.2021 ettekirjutus-hoiatus nr 2112899/00091 tühistada. Kuivõrd kohus tühistab ettekirjutuse-hoiatuse põhjusel, et selle aluseks olnud haldusakt tühistati, puudub ettekirjutusega seotud kaebaja väidete (ja seega ka vastustaja vastuväidete) täpsemaks analüüsiks vajadus.
135.Arvestades, et korralduste nr 529 ja 656 tühistamise nõuete osas pidas kohus kaebust põhjendatuks, ei pea kohus kõikide kohtumenetluse käigus esitatud väidete ja vastuväidete üksikasjalikku analüüsimist vajalikuks. Siiski märgib kohus järgmist.
136.Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale kohustust teha sundvalduse seadmiseks koostööd (vrd vastustaja 13.09.2021 vastuse p 22) või sellega nõustuda. Sundvalduse seadmise instituut ongi ennekõike ette nähtud just olukordadeks, kus pooled kokkuleppele ei jõua. Etteheited, justkui esitaks kaebaja korduvalt uusi põhjendusi, miks tal ei ole võimalik sundvaldust taluda, on põhjendamatud. Asjakohatu on ka vastustaja viide (13.09.2021 vastuse p 22 viimane lause) piirdeaia paigaldamise nõusoleku osas. Eraomanikul on õigus keelduda rajatisest, mis takistab või raskendab tal omandit kasutada.
137.Vastustaja kinnitusel korrigeeris kaebaja 2011. aastal ehitusprojekti ning ehitas rajatise välja viisil, mis tagas selle kasutamise ja vaba juurdepääsu avalikkusele. Nimetatut arvestades näib kohtule, et kaebaja on mitmete aastate vältel (eelduslikult tasuta) talunud paisu avalikku kasutust, kuigi tal puudus selleks kohustus. Sellises olukorras ei saa (vähemal täies ulatuses) pidada põhjendatuks vastustaja etteheiteid kaebajapoolse koostöötahte puudumise osas.
138.Kohus selgitab, et viidatud korralduste tühistamine ei tähenda, et sundvalduse seadmine kaebaja kinnistu osas igal juhul lubamatu oleks. Kohtule näib, et asjakohaseid kaalutlusi arvestades on võimalik leida tasakaal kaebaja huvide ja vastustaja soovide vahel. Suur avalik huvi võib õigustada kaebaja kinnisasjale sundvalduse seadmist, kuid seda tuleb teha viisil, mis arvestab kaebaja huvidega (võimalus efektiivselt ja operatiivselt paisu hooldada, rajatise säilimine jne) ning riivab tema õigusi vähimal võimalikul määral. III
20(23)
Jõelähtme Vallavalitsuse 18.06.2021 andmete esitamise teatise nr 2111525/02735 õigusvastasuse tuvastamise ning vastustaja kohustamise nõue
139.Kohus nõustub kaebajaga selles, et kaebaja kinnisasja puudutava ehitisregistri kande vaidlustamine ei ole ilmselgelt välistatud. Ka Riigikohus on rõhutanud, et ehitisregistri kui riikliku registri andmed peavad olema õiged, täpsed, ajakohased ja selged (Riigikohtu 26.03.2019 otsus asjas nr 3-14-52261, p 12). Siiski tuleb silmas pidada, et kohtupraktikas on küll jaatatud isiku õigust vaidlustada registrikandeid, ent üksnes juhul, kui registrikannete ebaõigsus toob isikule kaasa ebasoodsad tagajärjed (vt nt Riigikohtu 25.02.2016 otsus nr 3-3-1-69-15, p 14).
140.Vaatamata märgitule tuleb nii tuvastamisnõue kui ka sellega seotud kohustamisnõue rahuldamata jätta, kuna 18.06.2021 andmete esitamise teatise ning ehitisregistri kande tegemisega ei ole kaebaja õigusi rikutud.
141.Kohus nõustub selles osas vastustaja 25.10.2021 vastuses esitatud põhjendustega ning ei pea nende tervikuna kordamist vajalikuks.
142.Vastustaja viidatud andmed kogumis tõendavad, et faktiliselt on paissild kui paisu peal olev liikluspind, mida mööda saavad inimesed ka jõge ületada, juba pikka aega olemas olnud. Õige on vastustaja väide, et Jägala-Joa hüdroelektrijaama paisu ja derivatsioonikanali näol oli ja on tegemist ehitiste kompleksiga, mida EhS § 3 lg 3 defineerib kui funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest ning mida võib EhS sätestatud teatiseja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena. Nimetatud sättest ei tulene, et teatud juhtudel ei võiks sellise ehitiste kompleksi erinevaid osasid ka registris eristada.
143.Asjaolu, et praegusel juhul on vastustaja pidanud põhjendatuks kanda registrisse lisaks olemasolevale kandele (pais ja derivatsioonikanal) täiendava kandena ka paissild, ei riku kaebaja õigusi. Tegemist ei ole ebaõige kandega, kuna paissilla ja kitsamas tähenduses paisu on küll ehtituslikult seotud, kuid neid on võimalik nende funktsiooni järgi eristada. Ühel juhul seisneb peamine funktsioon hüdroenergia tootmise eesmärgil vee paisutamises ja veetaseme reguleerimises, teisel juhul on peamiseks eesmärgiks tagada võimalus paisu hooldada ning sellega seoses ka vajadusel jõge ületada. See, et paissild (s.o laudadest/prussidest liikluspind koos mõlemas ääres paikneva piirdega) toetub paisule, ei välista eraldi registrikandeid.
144.Kohtule ei nähtu, et vastav kanne ehitisregistris saaks kaebaja õigusi mõjutada. Nimetatud kandest ei sõltu sundvalduse seadmise õiguspärasus/õigusvastasus ning sellel puudub ka igasugune muu mõju kaebaja õigustele. Paissilda puudutav eraldi registrikanne ei muuda seda kuidagi avalikuks teeks või n-ö üldkasutatavaks sillaks. Ka ei „teki“ selle tagajärjel kaebaja kinnistule jalgratta- ja jalgteed. Ka juhul kui möönda, et teatise alusel tehtud registrikanne on ebaõige, ei oleks kaebuse rahuldamiseks alust, kuna ka registrikande võimalik ebaõigsus ei põhjusta kaebajale ühtegi ebasoodsat tagajärge.
145.Kuivõrd vaidlustatud teatis kaebaja õigusi ei riku, jääb kaebus selles osas rahuldamata. Seetõttu puudub alus ka sellega olemuslikult seotud kohustamiskaebuse rahuldamiseks. IV
146.Kuivõrd kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kohtu hinnangul kuulub kaebus rahuldamisele 70% ulatuses.
147.Kaebaja nõuab kokku 11 004 euro suuruse menetluskulu (s.o riigilõiv 60 eurot ja õigusabile kulunud 9120 eurot + käibemaks) väljamõistmist. Vastustaja leiab, et menetluskulu väljamõistmine sellises mahus ei ole põhjendatud ning õigusabi osutamisele kulunud aeg on ülepaisutatud. 21(23)
148.Kohus leiab, et vastustaja vastuväide menetluskulude suuruse osas on osaliselt põhjendatud.
149.Õige ei ole vastustaja seisukoht justkui ei saaks arvel nr 20210337 märgitud toimingutele (05.07.2021 „Sundvalduse korralduse ning seonduvate materjalide analüüs“ 2h 30 min; 07.07.2021 „nõupidamine kliendi juures“ 1h) kulunud aega ning sellega seotud menetluskulu pidada põhjendatuks. Kohtu hinnangul oli tegemist otseselt kaebuse esitamisele eelnenud toimingutega ning kuna nii korralduse kui ka ettekirjutuse-hoiatuse tühistamiseks esitati ka kaebus, saab nimetatud ajakulu arvestada kaebuse koostamisele kulunud aja hulka. Seevastu arvel nr 20210337 kajastatud kulu (07.07.2021 „Vallale vastuse koostamine“ 1h 00min) osas nõustub kohus vastustajaga, et tegemist oli haldusmenetluse raames osutatud õigusabiga. Nimetatud kirjaga edastas kaebaja esindaja vahendusel vastused Jõelähtme Vallavalitsuse 29.06.2021 kirjale nr 7-7/2624 „Ärakuulamise võimaldamine“. Kohtupraktikas (Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-20-11 jt) on korduvalt rõhutatud, et haldusmenetluse kulude väljamõistmine põhjendatud ei ole. Seetõttu ei saa sellele kulunud aega (1 tund) ning asjaomast menetluskulu pidada põhjendatuks.
150.Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti märkinud, et kaebaja 06.08.2021 kirja „Vastus Teie 03.08.2021 kirjale nr 7-7/2867-1“ (vastustaja 13.09.2021 vastuse lisa 13) koostamisele kulunud aega ei saa pidada kohtumenetlusega seotud kuluks. Arvel nr 20210341 on see toiming kajastatud koos määruskaebuse koostamisele kulunud ajaga (s.o kokku 2 tundi ja 45 minutit). Kohus järeldab, et kirja koostamisele (s.o esindamisele haldusmenetluses) kulus 45 minutit ning selles osas ei saa menetluskulu põhjendatuks pidada.
151.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et 09.08.2021 taotluse („Taotlus teatise nr 211152/02735 alusel ehitisregistrisse kantud ebaõigete andmete kustutamiseks“, 07.10.2021 kaebuse lisa nr 10) koostamisele kulunud aega (2,5 tundi) koostamisele kulunud ei saa pidada kohtumenetlusega seotud kuluks. Samuti on vastustaja õigesti märkinud, et ka kaebaja 13.08.2021 poolt vastustajale saadetud kirja „Vastus Teie 10.08.2021 kirjale nr 7-7/2867-4“ (vastustaja 13.09.2021 vastuse lisa 15) koostamisele kulunud aega (1,5 tundi) ei saa pidada kohtumenetlusega seotud kuluks.
152.Vaatamata sellele, et nimetatud kirjadel on puutumus käesoleva haldusasjaga, on tegemist siiski haldusmenetluse raames osutatud esindamise/õigusabiga. Selliste kulude väljamõistmine kohtu hinnangul põhjendatud ei ole. Täiendavalt ei ole nende kulude väljamõistmine põhjendatud ka seetõttu, et osa viidatud kirjades esitatud põhjendustest sisalduvad niikuinii ka kohtule esitatud seisukohtades.
153.Arvestades kirjalike seisukohtade koostamisele kulunud aega ning seda, et nende koostamisest ei olnud kohtuistungi toimumise ajaks väga palju aega möödunud, peab kohus kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud aega 3,5 tunni asemel põhjendatuks 2 tunni ulatuses.
154.Eeltoodut arvestades ning pidades silmas, et ka kaebuste koostamisele kulunud aeg oli mõnevõrra ülepaisutatud (sh sisaldasid mitmed menetlusdokumendid ka kordusi), peab kohus põhjendatud menetluskuluks 7000 eurot (koos käibemaksuga).
155.Kuivõrd kaebus rahuldati u 70 protsendi ulatuses, on väljamõistetava menetluskulu suuruseks (koos käibemaksuga) 4900 eurot.
156.Seega mõistab kohus Jõelähtme vallalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja 4900 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ega taotlust nende väljamõistmiseks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Esialgse õiguskaitse kohaldamise jätkamine
157.Tallinna Ringkonnakohus peatas 11.08.2021 määrusega Jõelähtme Vallavalitsuse 17.06.2021 korralduse nr 529 ja 14.07.2021 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2112899/00091 kehtivuse kuni praeguses asjas Tallinna Halduskohtu menetlust lõpetava kohtulahendi teatavakstegemiseni. 22(23)
158.Kuivõrd kohus rahuldas nimetatud haldusaktide osas kaebuse, tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamist jätkata. Seega peatab kohus Jõelähtme Vallavalitsuse 17.06.2021 korralduse nr 529 ja 14.07.2021 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2112899/00091 kehtivuse kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 30.09.2022
KOHTUOTSUSEGA.
23(23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.