Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-123
Haldusasi Menetlusosalised
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.10.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00969-14 tühistamiseks Kaebaja XX, esindaja Irina Bušujeva Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.12.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-123 muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
30.07.2021
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliameti 29.11.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/039804-18 kohaselt jättis Patriot Media OÜ erinevate reklaami- ja turundusteenuste osutamisega veebruaris 2017 deklareerimata 20% määraga maksustatava käibe 7680 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu 1536 eurot. Maksuotsuse kohaselt kajastas äriühing alusetult sisendkäibemaksu perioodide oktoober 2016 kuni veebruar 2017 käibedeklaratsioonides 21 737,82 eurot. Patriot Media OÜ-l ei ole dokumente, mis tõendavad seda, mida ta on soetanud ning kas ja kuidas on soetatud kaup või teenus seotud Patriot Media OÜ ettevõtluse ja maksustatava käibega. Kokku kohustas MTA Patriot Media OÜ-d tasuma 23 273,82 eurot.
2.MTA kohustas 24.10.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00969-14 XX maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 alusel tasuma solidaarselt Patriot Media OÜ-ga maksuvõlga 34 851,92 eurot (maksuvõlg koosneb 29.11.2017 maksuotsusega nr 12.23/039804-18 määratud maksusummast ning sellelt arvestatud intressist). XX oli Patriot Media OÜ juhatuse liige 18.12.2015–27.03.2017. Seega oli vastutusotsusega sissenõutava maksukohustuse tekkimise ajal Patriot Media OÜ tema kontrolli all. Patriot Media OÜ-d juhtis reaalselt QQ, kellele olid Patriot Media OÜ juhatuse liikmed andnud kontrollimatu tegutsemisvabaduse. QQ tegeles nii tehingutega, raamatupidamisega kui ka raha haldamisega. XX oleks pidanud äriühingu juhatuse liikmena teostama järelevalvet selle üle, kas äriühingu raha kasutatakse otstarbekohaselt ja vältima äriühingust raha väljaviimist. Samuti oli XX juhatuse liikmena kohustatud korraldama maksukohustuste deklareerimise ja tasumise. Kuigi XX-l oli juhatuse liikmena võimalik neutraliseerida QQ tegevust, jäi ta oma juhatuse liikme kohustuste täitmisel tegevusetuks ja laskis tekkida Patriot Media OÜ maksuvõlal, mida ei ole õnnestunud sisse nõuda. Oma passiivse käitumise ja sisuliselt äriühingu juhtimata jätmisega on XX rikkunud juhatuse liikme seadusest tulenevaid kohustusi olulisel määral ehk raskest hooletusest. Juhul, kui XX oleks esitanud õigeaegselt ja õigete andmetega maksudeklaratsioonid ning poleks võimaldanud äriühingust raha 113 623,29 eurot välja viia, olnuks Patriot Media OÜ maksuvõla tekkimine välditav.
XX esitas MTA 24.10.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00969-14 peale vaide.
4.MTA jättis 20.12.2019 vaideotsusega nr 6-1/4535-2 vaide rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste isikute tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, on juhatuse liige jätnud oma kohustused nõuetekohaselt täitmata; 2) maksuhaldurile 14.10.2019 esitatud 18.12.2015 kuupäeva kandva juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse protokoll ei ole usaldusväärne tõend. Nimetatud tõend on koostatud tagantjärele; 3) vaides välja toodud asjaolud, et vaide esitajal puudus faktiline ligipääs osaühingu pangakontodele ja e-maksuametile ning tal puudus igasugune ülevaade osaühingu finantsolukorrast ja olemasolevatest kohustusest, sh maksukohustusest, ei välista vaide esitaja vastutust. Need asjaolud näitavad, et vaide esitaja ei astunud samme selleks, et kõrvaldada takistused juhatuse liikme ülesannete täitmisel. Taolist ükskõikset suhtumist oma kohustustesse saab käsitada üksnes raske hooletusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses.
5.XX esitas halduskohtule kaebuse MTA 24.10.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00969-14 tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja käitumises puuduvad raskele hooletusele viitavad tunnused. Juhatuse liikmeks astumisega võib isik võtta endale kohustuse, mida ta ei suuda oma võimete tõttu täita. Patriot Media OÜ oli kaebaja jaoks esimene erialast tööd pakkuv tööandja pärast kooli lõpetamist. Kaebaja nõustus juhatuse liikmeks valimise korral täitma üksnes neid ülesandeid, mille tarbeks 2(6)
3-20-123 ta osaühingusse tööle võeti. Kaebaja ei soovinud tegeleda osaühingu juhtimisega, sh rahavoogude juhtimisega, rääkimata maksudega tegelemisest. Kaebaja andis aru, et tal puuduvad piisavad teadmised ja oskused äriühingu juhtimiseks ning baasteadmised raamatupidamisest ja maksundusest. Hoolimata kaebaja staatusest juhatuse liikmena, puudus tal faktiline ligipääs osaühingu pangakontodele ja MTA süsteemidele; 2) kaebajal puudus igasugune ülevaade osaühingu finantsolukorrast ja olemasolevatest kohustustest, sh maksukohustustest. Sellisel põhjusel on ka fundamentaalselt ebaõige järeldus, mille kohaselt juhul, kui kaebaja oleks kontrollinud ettevõtte raha kasutust, oleks ta saanud korraldada ka maksude tasumise kohustuse täitmist. Omamata ülevaadet ettevõtte finantskohustustest, lepingulisest nõudeõigusest teiste isikute vastu ja sellest, kas ja milliseid makse tuleks üldse tasuda, ei oma tähendust, kas kaebajal oli ülevaade osaühingu pangakonto(de)st. Eelnimetatud andmeteta puudunuks kaebajal tegelikkuses arusaam maksukohustuste olemasolust ka juhul, kui ta orienteeruks raamatupidamises ja maksunduslikes küsimustes.
6.Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja väited juhtimises mitte osalemisest, ligipääsude mitte taotlemisest ning finantskohustustest mitte teadmisest viitavad selgelt kaebaja raskele hooletusele. Olukorras, kus juhatuse liige jätab juhatuse liikme kohustused täitmata ega teosta äriühingu faktilise juhi ja teise juhatuse liikme suhtes mingisugust kontrolli, ei saa olla tegemist hooletusega VÕS § 104 lg 3 tähenduses. Jättes teistele piiramatu tegutsemisvabaduse, on tegemist raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes; 2) pädevuse jaotamine juhatuse liikmete vahel ei vabasta juhatuse liikmeid MKS § 8 lg-st 1 tulenevast vastutusest. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks takistatud juurdepääsu raamatupidamisdokumentidele ja äriühingu juhtimisele või see oleks olnud objektiivselt võimatu. Patriot Media OÜ arvelduskonto allkirjaõiguslik isik oli alates 10.06.2014 Ljubov Semjonova ja alates 27.01.2017 kaebaja, internetipanga kasutajad olid kuni 27.08.2017 L. Semjonova, kaebaja ja QQ. Seega on alusetu kaebaja väide, et tal ei olnud ligipääsu pangakontodele.
7.Tallinna Halduskohus jättis 11.12.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaidlus puudub äriühingu maksuvõla üle; 2) MTA on õigesti tuvastanud, et kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajaduse korral lisateavet ja -selgitusi. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks tehtud objektiivseid takistusi tutvuda äriühingu majandustegevuse ja raamatupidamisdokumentidega. Juhatuse liikme soovimatust olla kursis ettevõtte majandustegevusega, omada ligipääsu ettevõtte raamatupidamisdokumentidele, pangakontodele ja e-maksuametile, ei saa juhatuse liikme hoolsusstandardit arvestades pidada heas usus toimimiseks. Ettevõtte juhtimiseks vajalike teadmiste ja oskuste puudumine ei ole juhatuse liikme ükskõiksust õigustavaks asjaoluks. Kui kaebaja oleks korraliku ettevõtja hoolsusega enda juhatuse liikme kohustusi täites tutvunud Patriot Media OÜ majandustegevuse ja raamatupidamisega (vajaduse korral asjatundjatelt isateavet ja –selgitusi küsides), oleks ta aru saanud või pidanud aru saama, et Patriot Media OÜ on kajastanud kontrollitava perioodi KMD-des sisendkäibemaksu tehingute kohta, mille toimumise ja seose kohta Patriot Media OÜ ettevõtlusega puuduvad dokumendid ning ettevõttest on viidud raha välja õigusvastaselt. Kaebaja on oma passiivsusega aidanud kaasa Patriot Media OÜ maksuvõla tekkimisele; 3) täidetud on ka kõik muud tingimused kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks. Maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud, maksuvõlga ei ole kustutatud, vastutusotsuse tegemise hetkeks ei 3(6)
3-20-123 olnud möödunud kolmeaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg. Maksuvõlga ei ole Patriot Media OÜ-lt rohkem kui kolme kuu jooksul õnnestunud sisse nõuda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohtuotsus on sisuliselt põhjendamata ning halduskohus on jätnud kaebaja väited tähelepanuta; 2) arvestada tuleb juhatuse liikme tegevuse subjektiivset külge. Juhatuse liikmeks astumisega võis isik võtta endale kohustuse, mille täitmiseks ta ei olnud võimeline; 3) apellandil puudus kahtlus teise juhatuse liikme poolt kohustuste täitmises; 4) piisavate teadmiste puudumise korral juurdepääsu omamine pangakontole ja e-maksuametile ei oleks vältinud maksuvõlgnevuse teket.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) väited juhtimises mitte osalemisest, ligipääsude faktilisest puudumisest ning finantskohustustest mitte teadmisest viitavad selgelt apellandi raskele hooletusele. Jättes teistele piiramatu tegutsemisvabaduse, on tegemist raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes; 2) juhatuse liige vastutab äriühingu kohustuste täitmise eest ka siis, kui ta reaalselt äriühingu juhtimisega ei tegele; 3) apellandil oli reaalne võimalus tutvuda äriühingu finantskohustustega ning saada ülevaade, kas ja milliseid makse tuleks tasuda. Kaebajal oli võimalik kasutada asjatundja abi. Äriühingu pangakontode kaudu oleks apellant näinud suures ulatuses sularaha välja võtmist ja ülekannete tegemist. E-maksuameti kaudu oleks apellant näinud, et ka apellandile tehtud töötasu väljamaksed on suures osas deklareerimata. Samuti oleks apellant võinud nõuda selgitusi või andmeid teiselt juhatuse liikmelt ja QQ-lt. Seejuures ei nähtu, et apellandil oleks objektiivselt takistatud kontrollikohustuse täitmist. Seega oli kaebajal faktiline võimalus toodud asjaolusid kontrollida, kui ta oleks seda soovinud; 4) vastutusotsuse tegemist ei välista maksuotsuse tegemine rohkem kui pool aastat pärast kaebaja ettevõtte juhatusest tagasi kutsumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
11.Asjas ei vaielda äriühingu maksuvõla aluseks olevate asjaolude ega maksuvõla suuruse üle. Vaidlus on selles, kas maksuhaldur on õiguspäraselt tuvastanud kaebaja süü.
12.MTA tuvastas vastutusotsuses, et kaebaja oli äriühingu majandustegevuse korraldamisel raskelt hooletu, kuna ei sekkunud äriühingu tegevusse ega huvitunud ka teise juhatuse liikme tegevusest, vaid võimaldas volitatud esindajal QQ-l äriühingu nimel kontrollimatult tegutseda. Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtu järeldusega, et kaebaja oli juhatuse liikme kohustuste täitmisel raskelt hooletu.
4(6)
3-20-123
13.Hooletus on valdavalt seotud objektiivsete tunnustega, s.o kohaste nõuete mittejärgimisega (Riigikohtu 12.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 14). Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb äriseadustiku § 187 lg-st 1. Selle järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt Riigikohtu 19.06.2017 otsus asjas nr 3-2-1-54-17, p-d 13.1 ja 13.2). Seejuures võib juhatuse liige kasutada enda kohustuste täitmiseks kolmandate isikute abi, kuid mõistlikult tegutsev juhatuse liige peab ennast hoidma üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajaduse korral tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida abistavate kolmandate isikute tegevust. Samas tuleb juhatuse liikme individuaalse vastutuse hindamisel äriühingu võla eest siiski arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda isiku tegevust, nt varjamine, pahatahtlikkus jms (Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235, p 14).
14.Juhatuse liige ei saa automaatselt eeldada volitatud isiku tegevuse õiguspärasust ning kontroll volitatud esindaja tegevuse üle peab olema sisuline. Töötajale tehingute tegemiseks volituse andmine on äris tavapärane, nagu ka see, et seaduslik esindaja ei tea üksikasjalikult kõigi volitatud esindaja sõlmitud tehingute sisu. Volitatud esindaja olemasolu aga ei vabasta äriühingu juhatuse liiget MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmisest ega MKS § 40 lg 1 järgse vastutuse kandmisest. Isik peab seega arvestama sellega, et kui ta on nõustunud asuma juhatuse liikme kohale, ei kaasne sellega mitte üksnes õigused ja kohustused, vaid ka vastutus oma tegude ja tegevusetuse eest. Seadusest tulenevat kohustust ning selle täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega kaasnevat vastutust ei ole võimalik tehinguga üle anda, kui seadus sellist võimalust otseselt ette ei näe. Kuigi MKS § 8 lg 1 ei kohusta seaduslikku esindajat täitma kõiki kohustusi vahetult ise, eeldavad MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused siiski, et juhatuse liige hoiab end üldjoontes toimuvaga kursis, sh lasub tal kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine (Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2021 otsus asjas nr 3-19-568, p 12). Mil määral saab juhatuse liige tugineda usalduspõhimõttele, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest (vt ka Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 14; 13.12.2017 otsus nr 4-17-1195, p-d 6–10). Usalduspõhimõttele tuginemise võimaluse võib välistada ka see, kui seaduslik esindaja jätab volitatud esindajale piiramatu tegutsemisvabaduse ehk loobub igasugusest sisulisest kontrollist tema tegevuse üle. Seeläbi tekitab juhatuse liige sisuliselt olukorra, kus talle ei saagi ilmneda asjaolusid, mis võiksid tingida vajaduse sekkuda volitatud esindaja tegevusse. Selliste meetmete rakendamata jätmine kujutab endast käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Juhatuse liige peab volitatud esindaja tegevust kontrollima sisuliselt (Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 otsus asjas nr 3-20-76, p 22; 14.05.2020 otsus asjas nr 3-18-1645, p 18).
15.MTA on vastutusotsuses tuvastanud ja see nähtub ka tõenditest, et kaebaja oli Patriot Media OÜ Swedbank AS-s asuva konto allkirjaõiguslik isik ja internetipanga kasutaja (vt vastutusotsuse p 3.2.1 alap 4; kaebaja 24.08.2018 suuliste seletuste protokoll, dtl 385; Swedbank AS 09.05.2017 vastus nr A09.04-200-01/1-2, dtl 394). Kaebaja on äriühingu maksumenetluses selgitanud, et QQ tegeles tehingutega, raamatupidamisega, dokumentidega, arvete koostamise ning deklaratsioonide esitamisega (24.08.2018 suuliste seletuste protokoll, 5(6)
3-20-123 dtl 385). Maksuhalduri küsimuse peale, mis põhjusel kaebaja ei kontrollinud maksude nõuetekohast tasumist, vastas kaebaja, et ta ei pidanud sellega tegelema. Kaebaja lisas, et ta pidi tegema ainult mõned reklaamitööd ja kujundused. MTA küsimusele, kuidas kaebaja korraldas, et Patriot Media OÜ raamatupidamisarvestuses ning maksudeklaratsioonides kajastatud andmed oleksid õiged, vastas kaebaja, et QQ korraldas raamatupidamist (kaebaja 07.06.2016 kirjalikud vastused, dtl 136). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud objektiivselt takistatud juhatuse liikme kohustuste ning hoolsuskohustuse täitmine. Kaebaja pole samuti väitnud ega tõendanud, et teine juhatuse liige, volitatud esindaja või raamatupidaja oleks takistanud tal tutvumist äriühingu raamatupidamise ja muude dokumentidega ning maksudeklaratsioonidega või kaebaja oleks tahtlikult eksitusse viidud. Ühtlasi pole kaebaja vaatamata vastutusmenetluses antud võimalusele selgitanud, kas ja kuidas ta kontrollis teise juhatuse liikme või volitatud esindaja tegevust. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks üldse järelevalvet teostanud. Samuti ei viidanud kaebaja vastutusmenetluses 18.12.2015 juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse protokollile, mille usaldusväärsuse on MTA vaideotsuses põhjendatult kahtluse alla seadnud. Kinnitust pole leidnud asjaolu, et juhatuse liige ei saanud objektiivse takistuse tõttu volitatud esindaja tegevust sisuliselt kontrollida. Isegi kui kaebaja passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise juhatuse liikmega või volitatud esindajaga, ei välista see vastutusotsuse tegemist. Tavapärane ega juhatuse liikme hoolsusstandardile kohane ei ole see, et juhatuse liige ei tunne äriühingu tegutsemise aja vältel huvi e-maksuametis toimuva, sh deklaratsioonide korrektse esitamise vastu (vt ka Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235, p 22) ega jälgi seda, milliseid pangatoiminguid äriühingu pangakaartidega tehakse (Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 otsus asjas nr 3-20-76, p 23). Kui kaebaja oleks vajaduse korral asjatundja abi kasutades tutvunud raamatupidamisega, poleks talle jäänud märkamata, et äriühing on kajastanud käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu tehingute kohta, mille toimumise ja seose kohta äriühingu ettevõtlusega puuduvad dokumendid. Samuti oleks ta märganud, et äriühingust on viidud välja raha. Ringkonnakohtu hinnangul piisanuks antud olukorras lahknevuste märkamiseks elementaarsetest raamatupidamis- ja maksundusteadmistest. Kaebaja väidetavad ebapiisavad teadmised ei õigusta volitatud esindaja üle järelevalve teostamata jätmist. Asudes juhatuse liikme kohale, peab isik täitma kõiki sellega seotud kohustusi. Kui isik tunneb, et tal puuduvad juhatuse liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised, siis ei peaks ta juhatuse liikme kohale üldse asuma. Kaebaja on oma passiivse tegevusega loonud olukorra, kus talle ei saanudki ilmneda asjaolusid, mis võiksid tingida vajaduse sekkuda volitatud esindaja tegevusse. MTA ja kohus on kokkuvõttes õigesti leidnud, et juhatuse liikme kohustuste nõuetekohane täitmata jätmine võimaldas äriühingul esitada ebaõigeid maksudeklaratsioone ning jätta maksukohustused täitmata.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
17.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.