Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

võimaldanud äriühingust rahalisi vahendeid summas 113 623,29 eurot välja viia, olnuks Patriot Media OÜ maksuvõla tekkimine välditav. Vastuseks Xi eriarvamusele leidis maksuhaldur järgmist: „/.../14.10.2019 kohtumisel esitasite 18.12.2015 protokolli, kust nähtuvad PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liikmete ülesanded. Protokolli kohaselt oli Teie ülesanne kontrollida äriühingu disaini- ja reklaamisfääri. Z ülesandeks oli kontrollida teisi funktsionaalseid kohustusi (finantsküsimused, raamatupidamise organiseerimine, arvete ja maksete tasumine, partnerite otsimine, pangakontode käsitlemine, sissetulekute kontroll, äriühingu raamatupidamise dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine). Muid dokumente, selgitusi ega eriarvamust vastutusotsuse projektile Te ei esitanud. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et juhatuse liikmed ei saa omavahelise kokkuleppega välistada ühe juhatuse liikme vastutust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2014 otsus nr 3122511, p 13). Juhatuse liige vastutab äriühingu kohustuste täitmise eest ka siis, kui ta reaalselt äriühingu juhtimisega ei tegele. Kumbki juhatuse liige ei ole väitnud, et tal oleks takistatud juurdepääsu raamatupidamisdokumentidele ja äriühingu juhtimisele või see oleks olnud objektiivselt võimatu. Mõlemad juhatuse liikmed olid volitatud kasutama PATRIOT MEDIA pangakontot. Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-17-1948 p 18 sedastab, et Ringkonnakohus järjepidevalt leidnud, et äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine) puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt ega võtnud meetmeid selle vältimiseks. Teisisõnu, kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud MKS kuni 31.03.2017 kehtinud § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes. Juhatuse liikmete tööjaotus ei oma nende suhtes MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutuse tekkimise seisukohalt iseenesest tähtsust, kuigi see võib olla oluline juhatuse liikmete individuaalse süü vormi määratlemisel. Põhjendamatu on siduda äriühingu maksuvõla tekkimist kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse liikme tegevusega, sest maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et teised juhatuse liikmed olid samal ajal tegevusetud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014 otsus nr 3-12-2511, p 13; 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 13; 04.04.2013 otsuse nr 3-10-1284 p-d 11 ja 18; 26.03.2013 otsus nr 3-11-2679, p-d 13 ja 17; 21.03.2013 otsus nr 3-11-2581, p-d 14 ja 17; 30.11.2012 otsus nr 3-11-2645, p 15; 16.08.2012 otsus nr 3-09-2605, p-d 25-26; 28.02.2011 otsus nr 3-08-7). Seega ei välista kaebajate vastutust

pelgalt asjaolu, et juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse kohaselt vastutas XX ettevõtte turunduspoole ja YY tootmispoole eest/.../“.

Kuigi tõepoolest nagu vaide esitaja õigesti märgib, võib juhatuse liikmete tööjaotus olla oluline juhatuse liikmete individuaalse süü vormi määratlemisel, on vaide lahendaja seisukohal, et selles asjas on maksuhaldur õigesti jõudnud järeldusele, et X on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest. Kuna selles asjas on tuvastatud, et PATRIOT MEDIA OÜ tegeliku juhtimisega tegeles Z poeg Y ja mõlemad PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liikmed Z ja X ei huvitunud Yi tegevusest, jättes talle piiramatu tegutsemisvabaduse, siis on taolisel juhul tegemist mõlema juhatuse liikme raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes – s.o käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Vaide lahendaja on seisukohal, et olukorras, kus juhatuse liige jätab oma juhatuse liikme kohustused täitmata ning ei teosta äriühingu faktilise juhi suhtes mingisugust kontrolli, ei saa olla tegemist pelgalt hooletusega VÕS § 104 lg 3 tähenduses, vaid üksnes raske hooletusega. Nii on Riigikohus märkinud, et osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega.3 MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt on äriühingu iga juhatuse liige kohustatud korraldama äriühingu seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seega olukorras, kus isik annab nõusoleku enda astumiseks äriühingu juhatuse liikmeks, võtab isik endale vabatahtlikult ka sellega kaasneva vastutuse. Vaide lahendaja ei saa seejuures nõustuda vaide esitajaga, nagu oleks tema puhul tegemist pelgalt äriühingu töötajaga. Nii näiteks varasemas PATRIOT MEDIA OÜ suhtes läbiviidud maksumenetluses on X 24.08.2017 seletuses kinnitanud, et tal ei olnud töölepingut ja ta oli juhatuse liige. Seega oli X oma juhatuse liikme staatusest teadlik ja teda ei ole nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks tema tahte vastaselt. Kuigi 14.10.2019 maksuhalduriga toimunud kohtumisel esitas X maksuhaldurile 18.12.2015 kuupäeva kandva juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse protokolli, ei saa seda protokolli pidada vaide lahendaja arvates usaldusväärseks tõendiks. Nimelt kuuluvad selle protokolli kohaselt Z töövaldkonna nii kõik ülejäänud funktsionaalsed ülesanded, kõik finantsküsimused, raamatupidamise korraldamine, arvete ja maksude tasumine, partnerite otsimine, pangaarvete juhtimine, rahavoogude kontrollimine, tehingute dokumenteerimine ja raamatupidamisdokumentide hoidmine. Samas maksuhaldurile 24.08.2017 antud seletuses on X väitnud, et tehingutega tegeles ainult Y ning et võib-olla Z tegi kah midagi, kuid temaga X ei suhelnud. Samamoodi on X maksuhaldurile vastanud, et osaühingu raamatupidamisega ja kõikide dokumentidega, sh arvete koostamise ja deklaratsioonide esitamisega tegeles Y. Ka küsimusele töötajate ja nende vastutusalade kohta on X vastanud, et oli tema ja Y ning et võibolla tegi Z kah midagi. Ka vastutusmenetluse käigus maksuhaldurile 07.06.2019 saadetud kirjalikes vastustes on X vastanud maksuhalduri küsimusele selle kohta, kuidas olid Xil ja Zl omavahel jagatud tööülesanded, et Z ei pidanud ja ei tegelenud firmaga. Seetõttu on vaide lahendaja seisukohal, et maksuhaldurile 14.10.2019 esitatud protokoll juhatuse liikmete väidetavalt kokkulepitud tööjaotuse kohta on koostatud tagantjärgi. Vaide lahendaja osundab, et kui isikule tehakse ettepanek asuda juhatuse liikmeks, siis peab ta ka hindama, kas ta on võimeline neid kohustusi täitma ning juhul kui ta juhatuse liikme kohustuste täitmiseks võimeline ei ole, siis on tal võimalik juhatuse liikmeks asumisest keelduda. Nii on näiteks Riigikohus märkinud, et hoolsuskohustusest tulenevalt tuleb juhatuse

liikmel õiguslikult ebaselges olukorras aktiivselt tegutseda, et kõrvaldada takistused juhatuse liikme ülesannete täitmisel, või juhatuse liikme kohalt tagasi astuda. Vaide esitaja ei ole vaides viidanud mitte ühelegi asjaolule, mis oleks tal objektiivselt takistanud täitmast juhatuse liikme kohustusi või siis esitamast avaldust juhatuse liikme kohalt tagasi astumiseks. Vaide lahendaja selgitab, et erinevalt töölepingust, kus töötaja tegutseb tööandja juhtimise ja kontrolli all, on juhatuse liikme puhul tegemist isikuga, kes peab ise aktiivselt äriühingu juhtimisega tegelema ning sealhulgas täitma ka teiste juhatuse liikmete ja alluvate töötajate kontrollimise kohustust. Kui vaides esitatu kohaselt puudusid vaide esitajal piisavad teadmised ja oskused äriühingu juhtimiseks, siis tulnuks Xil nõuda, et temaga oleks vormistatud tööleping, mitte aga ei nimetataks teda juhatuse liikmeks. Olukorras aga kus vaide esitaja on nõustunud enda nimetamisega äriühingu juhatuse liikmeks, pidanuks mõistlikult ja vastututustundlikult käituv isik endale aru andma, et juhatuse liikme staatusega kaasnevad ka sellekohased kohustused. Asjaolud, millele X oma vaides tugineb, et tal puudus faktiline ligipääs osaühingu pangakontodele ja juurdepääs e-maksuametile ning et tal puudus igasugune ülevaade osaühingu finantsolukorrast ja olemasolevatest kohustusest, sh maksukohustusest ei ole antud juhul mitte Xi vastutust välistav asjaolu, vaid vastupidi näitab see, et X ei astunud mitte mingeid samme selleks, et kõrvaldada takistused juhatuse liikme ülesannete täitmisel või siis juhatuse liikme kohalt tagasi astuda. Vaide lahendaja hinnangul saab taolist ükskõikset suhtumist oma kohustustesse käsitleda üksnes raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Kuigi PATRIOT MEDIA OÜ faktilise juhina tegutses Y, siis arvestades, et tegeliku juhi vastutus äriühingu maksuvõla eest nähti MKS §-s 40 ette alles alates 01.01.2019, siis ei ole võimalik selles asjas panna vastutust Yile ning samuti ei välista see asjaolu ka Xi vastutust ega vähenda tema süüd. Kuigi vaide esitaja kinnitab vaides, et on korduvalt nõudnud Yilt selgitusi osaühingu maksuvõlgnevuse tekkimise/tekitamise kohta, mh teinud järelepärimisi osaühingu maksukohustuse aluseks olevate alusdokumentide esitamiseks, siis võimalikke maksukohustust vähendavaid asjaolusid saab maksuhaldur arvesse võtta üksnes seejärel, kui vastavad tõendid maksuhaldurile esitatakse Seejuures uute tõendite arvestamine maksukohustuse vähendamiseks on piiratud MKS § 102 lg 1 p-s 2 ja § 104 lg-s 2 sätestatud tingimustega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

ole võimeline – puuduvad erivõimed või on ta konkreetsest olukorrast tulenevalt võimetu toime tulema. Kaebaja puhul see täpselt nii ka oli. Patriot Media OÜ oli kaebaja jaoks esimene erialast tööd pakkuv tööandja pärast kooli lõpetamist. Kaebaja nõustus juhatuse liikmeks valimise korral täitma üksnes neid ülesandeid, mille tarbeks ta osaühingusse tööle võeti. Kaebaja ei soovinud tegeleda osaühingu juhtimisega, sh rahavoogude juhtimisega, rääkimata maksudega tegelemisest. Kaebaja andis aru, et tal puuduvad piisavad teadmised ja oskused äriühingu juhtimiseks ning baasteadmised raamatupidamisest ja maksundusest. Hoolimata kaebaja staatusest juhatuse liikmena, puudus tal faktiline ligipääs osaühingu pangakontodele ja MTA süsteemidele. Teatavasti ei anta pankade poolt ligipääs äriühingu pangakontodele automaatselt, vaid selleks tuleb juhatuse liikmeks valitud isikul pöörduda pangakontorisse isiku tuvastamiseks, ettenähtud ankeetide täitmiseks jms ning alles milliste toimingute järgselt võimaldatakse pankade poolt vajalik ligipääs. Kaebaja hinnangul on antud asjaolu oluline, kuivõrd kinnitab esmalt faktiliselt asjaolu, mille kohaselt oli kaebaja puhul faktiliselt tegemist osaühingu tavatöötajaga. Kaebaja puudus igasugune ülevaade osaühingu finantsolukorrast ja olemasolevatest kohustustest, sh maksukohustustest. Sellisel põhjusel on ka fundamentaalselt ebaõige järeldus mille kohaselt juhul, kui kaebaja oleks kontrollinud ettevõtte raha kasutust, oleks ta saanud korraldada ka maksude tasumise kohustuse täitmist. Omamata ülevaadet ettevõtte finantskohustustest, lepingulisest nõudeõigusest teiste isikute vastu ja sellest, kas ja milliseid makse tuleks üldse tasuda, ei oma tähendust tegelikkuses, kas kaebajal oli ülevaade osaühingu pangakonto(de)st. Omamata eelnimetatud andmeid, puudunuks kaebajal tegelikkuses arusaam maksukohustuste olemasolust ka juhul, kui ta orienteeruks raamatupidamises ja maksunduslikes küsimustes.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

kergemeelsus ja lihtsameelsus, mis on omistatavad hooletusele (VÕS § 104 lg 3) kui et tegemist on raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui juhatuse liikmel puudusid objektiivsed takistused äriühingu juhtimises osaleda ning ta jääb oma kohustuste täitmisel teadlikult passiivseks ja ükskõikseks, siis rikub ta oma kohustust raskest hooletusest (vt RKHKo nr 3-17-2235, p-d 13-14). Äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ning oma ülesannete suusõnaline delegeerimine kolmandale isikule ei võta juhatuse liikmelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise korraldamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt äriühingu raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsiooni esitamine, maksude tasumine) puhul ei ole määravaks, kes neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud (vt TlnRKo nr 3-12-2511, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks tehtud objektiivseid takistusi äriühingu majandustegevuse ja raamatupidamisdokumentidega tutvumiseks. Juhatuse liikme soovimatust olla kursis ettevõtte majandustegevusega, omada ligipääsu ettevõtte raamatupidamisdokumentidele, pangakontodele ja e-maksuametile ei saa pidada heas usus toimimiseks juhatuse liikme hoolsusstandardit silmas pidades. Samuti ei saa ettevõtte juhtimiseks vajalike teadmiste ja oskuste puudumist pidada juhatuse liikme ükskõiksust õigustavaks asjaoluks. Kui kaebaja oleks korraliku ettevõtja hoolsusega enda juhatuse liikme kohustusi täites tutvunud Patriot Media OÜ majandustegevuse ja raamatupidamisega (vajaduse korral asjatundjatelt isateavet ja –selgitusi küsides), oleks ta aru saanud või pidanud aru saama, et Patriot Media OÜ on kajastanud kontrollitava perioodi KMD-des sisendkäibemaksu tehingute kohta, mille toimumise ja seose kohta Patriot Media OÜ ettevõtluse kohta dokumendid puuduvad ning ettevõttest on viidud õigusvastaselt välja rahalisi vahendeid. Seega on maksuhaldur õigesti kvalifitseerinud kaebaja passiivsuse juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks raskest hooletusest ning kohus nõustub vastustajaga, et oma passiivsusega on kaebaja aidanud kaasa Patriot Media OÜ maksuvõla tekkimisele. 8.4 Käesolevas asjas on olnud täidetud ka kõik muud tingimused kaebajate suhtes vastutusotsuse tegemiseks. Maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud (MKS § 132) ja seda ei ole kustutatud (MKS § 114). Vastutusotsuse tegemise hetkeks ei olnud möödunud kolme aastane maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1). Maksuhaldur on püüdnud maksuvõlga sisse nõuda Patriot Media OÜ-lt, kuid see pole rohkem kui kolme kuu jooksul tulemusi andnud (MKS § 96 lg 5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.