Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-76 XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 24. oktoobri 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00969-14 ja 4. detsembri 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4525-2 tühistamiseks Kaebaja – XX, esindaja Irina Bušujeva Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Lembit Sullakatko
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
5. oktoober 2020
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Patriot Media OÜ maksumenetluse dokumendid lisa_17_20170824_seletus_L.S, lisa_33_20170823_seletus_S.X ja lisa_42_20170824_seletus_S.S, mis on lisatud haldusasja nr 3-20-123 materjalide juurde.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2020. a otsus asjas nr 3-20-76 muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30. novembril 2020. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-76 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 24.10.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00969-14 XXt ja S.Sit tasuma solidaarselt PATRIOT MEDIA OÜ maksuvõlg 36 723,14 eurot. Vastutusotsuse põhjendused XXt puudutavas osas olid kokkuvõtlikult järgmised. PATRIOT MEDIA OÜ ei ole tasunud 29.11.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/039804-18 tasumisele määratud maksusummat 23 273,82 eurot. Lisaks on PATRIOT MEDIA OÜ-l tasumata sellelt maksukohustustelt arvestatud intress, mis 23.10.2019 seisuga on 14 105,64 eurot. Maksuotsusega PATRIOT MEDIA OÜ-le määratud maksusumma sundtäitmist alustas maksuhaldur 15.01.2018. Intressi tasumata jätmise osas alustati sundtäitmist 27.05.2019. PATRIOT MEDIA OÜ Swedbank AS arvelduskonto jääk arestimisel oli -5,93 eurot. PATRIOT MEDIA OÜ-le ei kuulu kinnistuid, ehitisi ega sõidukeid. Puudub muu register- ja vallasvara, millele sissenõuet pöörata. Seega ei pidanud MTA otstarbekaks edastada kohtutäiturile avaldust PATRIOT MEDIA OÜ suhtes täitemenetluse alustamiseks. PATRIOT MEDIA OÜ on kustutatud 26.04.2017 otsusega nr 12.2-3/039804-9 käibemaksukohustuslaste registrist, kuna ta jättis tõendamata Eestis ettevõtlusega tegelemise. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2015. a kohta. PATRIOT MEDIA OÜ deklareeris viimati töötasu väljamakseid 2017. a jaanuari eest. Seega ei ole PATRIOT MEDIA OÜ tegutsev äriühing. Kuna äriühingu maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud positiivset tulemit enam kui kolmekuulise perioodi jooksul, on täidetud maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse koostamiseks. PATRIOT MEDIA OÜ kajastas alusetult sisendkäibemaksu kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonidel (KMD-del) summas 21 737,82 eurot. Menetluse käigus ei esitatud dokumente, mis tõendavad, mida on soetatud ning kas ja kuidas on soetatud kaup/teenus seotud PATRIOT MEDIA OÜ ettevõtluse ja maksustatava käibega (vt 17.11.2017 kontrollakt, p 1.1.2.2). PATRIOT MEDIA OÜ pangakonto väljavõtte järgi on XXle ajavahemikul 01.10.2016 kuni 01.04.2017 igakuiselt tehtud väljamakseid kokku 2657,86 eurot. PATRIOT MEDIA OÜ maksudeklaratsioonides on väljamakseid deklareeritud viimati 2017. a jaanuaris. Seega on veebruari-, märtsi- ja aprillikuu väljamaksed deklareerimata ja tasumata. S.Sile nähtuvad pangakontolt töötasu väljamaksed ajavahemikul 14.10.2016 kuni 08.02.2017 kokku 3100 eurot. PATRIOT MEDIA OÜ maksudeklaratsioonidel S.Sile tehtud väljamakseid ei nähtu. XX rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava deklareerimiskohustuse täitmine summas 23 273,82 eurot (MKS § 85 lg 4, käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1). PATRIOT MEDIA OÜ Swedbank AS arvelduskontolt on perioodil 01.10.2016 kuni 27.03.2017 välja võetud sularaha 26 890 eurot; perioodil 01.10.2016 kuni 27.03.2017 tehtud kaardimakseid summas 7 790,70 ja perioodil 06.10.2016 kuni 27.03.2017 tehtud ülekandeid summas 78 942,60 eurot Saksamaa, Leedu, Itaalia, Hollandi äriühingutele, mille seotus PATRIOT MEDIA OÜ ettevõtlusega ei ole tuvastatav. PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liikmena omas XX kontrolli äriühingu rahaliste vahendite kasutamise üle ning vastutas rahaliste vahendite eesmärgipärase kasutamise eest. Seega on rikutud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava tasumiskohustus (vt ka MKS § 105 lg 1 ja KMS § 38 lg 1).
2(12)
3-20-76 XX rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5). XX oli PATRIOT MEDIA OÜ asutaja ning juhatuse liige perioodil 04.06.2014–27.03.2017 ja ainuosanik perioodil 30.09.2015–03.03.2017. Vastutusotsusega sissenõutava maksukohustuse tekkimise ajal (s.o oktoober kuni detsember 2016 ja jaanuar kuni veebruar 2017) oli PATRIOT MEDIA OÜ XX kontrolli all. MTA 30.05.2019 korraldus nr 13-7/00969-4 teabe andmiseks on täitmata. Korrektselt käituva äriühingu esindajal puudub vajadus kõrvale hoiduda maksuhalduri korralduste täitmisest. XX müüs 03.03.2017 notariaalaktiga nr 563 PATRIOT MEDIA OÜ. Olukord, kus äriühing võõrandatakse ja jäetakse maksuhaldur sellest teavitamata, viitab soovile vabaneda võimalikust vastutusest. Äriühing võõrandati Venemaal elavale L.Kle. MTA-le teadaolevalt on tegemist variisikuga. E-maksuameti andmetel ei ole isikule lisatud volikirju ega e-maksuameti kasutamisõigusi. Ka ei ole L. K perioodil 01.10.2016–26.08.2019 Eesti piiri ületanud, mis annab alust arvata, et ta ei ole äriühingut juhtima asunud. Äriregistri andmetel on PATRIOT MEDIA OÜ kontaktisikuna märgitud A.V ning L. K on volitanud teda ennast esindama Eesti Vabariigis. Ka A. V on variisik. Äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 01.05.2017, kuna ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist Eestis. Maksuhaldur saatis 10.05.2019 PATRIOT MEDIA OÜ-le korralduse registrijärgsele aadressile, mis tagastati postitöötaja poolt. Samuti ei kinnitanud äriühing korralduse kättesaamist e-maksuametis. Seega on alust arvata, et L. K müüdi äriühing, et vältida maksuvõla tasumise kohustuse tekkimist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2016 määrus asjas nr 3-16-1035). XXl on volitus ja e-leping äriühingu nimel e-maksuametis tegutsemiseks sõlmitud 05.09.2014 ja volituste lõppemise kuupäeva märgitud ei ole. Seega oli XXl võimalus olla kursis e-maksuametis kajastatavate andmetega ning esitatud maksudeklaratsioonidega. PATRIOT MEDIA OÜ arvelduskonto allkirjaõiguslik isik on alates 10.06.2014 XX ja alates 27.01.2017 S.S, konto on avatud. Pangakaartide kasutaja on ainult XX. Internetipanga kasutajad olid kuni 27.08.2017 S.S ja S. X. PATRIOT MEDIA OÜ pangakonto kasutajate osas ei ole pärast äriühingu võõrandamist ja juhatuse liikmete muutmist muudatusi tehtud. Viimane tehing tehti 11.05.2017, kuigi sel ajal ei olnud XX ega S.S enam juhatuse liikmed. XXl oli kuni 27.03.2017 kohustus korraldada äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel äriühingu majanduslik olukord ei halveneks ning laekuks piisavalt vahendeid kohustuste tasumiseks. Nimetatud kohustuse rikkumisena on käsitatavad kõik juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisotsused ning juriidilise isiku nimel tehtud tehingud, mille tulemusena vahetult tekib maksuvõlg või satub juriidiline isik sellisesse majanduslikku olukorda, et maksuvõla sissenõudmine muutub võimatuks (Tallinna Halduskohtu 16.11.2012 otsus asjas nr 3-12-1608, p 20). XX selgitas 24.08.2017, et volitas suuliselt oma poega S.X tegelema PATRIOT MEDIA OÜ-ga ja andis talle Swedbank AS-s kasutusõigused. XX tehinguid ei teinud. Raamatupidamisega tegeles S.X. XX ei tea, kelle käes on PATRIOT MEDIA OÜ raamatupidamisdokumendid. Uus omanik tutvus dokumentidega notaris müügi vormistamisel. XX ei ole ostjaga kohtunud ega suhelnud. Ta tahtis juba ammu PATRIOT MEDIA OÜ müüa, poeg leidis ostja. XX oli kursis, et äriühingul põhivara ei olnud, laene ei võetud, raha tuli käibest ja arveldati nii panga kaudu kui ka sularahas. Kassaga tegeles S.X. XX ei osanud nimetada sisendkäibemaksu summadega seotud tehinguid. S.X väitis, et see oli tema ema firma, aga ta ei tegutsenud seal ning S.X võttis firma endale ja hakkas tegelema tehingutega, sh kontrollitaval perioodil. S.Xil oli suuline volitus, ta võis allkirjastada tehinguid ja dokumente. Ta tegeles raamatupidamise, dokumentide, sh arvete koostamise ning deklaratsioonide esitamisega. S.X andis dokumendid üle uue omaniku volitatud esindajale, ise ta uue omanikuga ei suhelnud. PATRIOT MEDIA OÜ osaniku ja juhatuse liikmete vahetus oli tingitud sellest, et tulid ostjad, kes soovisid 2000 euro eest firmat osta. S.Xil oli võimalik tegutseda PATRIOT MEDIA OÜ-s ilma järelevalveta.
3(12)
3-20-76 XXle ei saanud olla teadmata kohustus deklareerida ning tasuda äriühingu maksukohustused. Samuti teadis ta, et nende deklareerimata ja tasumata jätmine on õigusvastane. Kui XX oleks olnud hooletu või raskelt hooletu, oleks ta saanud astuda samme olukorra lahendamiseks ajal, kui talle sai teatavaks maksukontrolli läbiviimine. XX võõrandas äriühingu, püüdes seeläbi vabaneda võimalikust vastutusest. Eeltoodust tulenevalt on XX käitumine kvalifitseeritav tahtlusena. XX tegevuse ja PATRIOT MEDIA OÜ maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui PATRIOT MEDIA OÜ oleks deklareerinud õigeid andmeid ja pangakontol olevaid rahalisi vahendeid oleks kasutatud maksude tasumiseks, ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud. Äriühingu võõrandamise ja juhatuse liikme muutmise tehing on tehtud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, sest ükski tõend peale ostu-müügi tehingu ei viita, et L.K oleks äriühingu soetanud ja olnud tegelikkuses äriühingu juhatuse liige. L.K ei saanud tehingust mingit kasu. Kasu sai XX. Kui XX oleks esitanud õigeaegselt ja õigete andmetega maksudeklaratsioonid ega oleks võimaldanud äriühingust rahalisi vahendeid summas 113 623,29 eurot välja viia, olnuks välditav PATRIOT MEDIA OÜ maksuvõla tekkimine. XX tegevus oli kantud eesmärgist jätta maksukohustused täitmata. Kuna maksuvõlalt arvestatud tasumisele kuuluv intress on olemuselt lahutamatult seotud põhivõlaga, on XX poolne maksuseaduste rikkumine kaasa toonud ka intressivõla tekke summas 11 578,10 eurot (24.04.2019 intressinõue nr 13-3/70484). XX puhul algab maksukohustuste aegumistähtaeg 21.11.2016, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus on käibemaks, mis pärineb oktoobrist 2016. Kuna XX rikkus tahtlikult juhatuse liikmel lasuvaid kohustusi, rakendub vastutusotsuse väljastamisel viieaastane maksusumma määramise tähtaeg (MKS §-d 96 lg 5 ja 98 lg 1). Seega ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg (vanima maksusumma määramise aegumistähtaeg saabub 21.11.2021).
2.XX esitas 25.11.2019 vaide, mis jäi MTA 04.12.2019 vaideotsusega nr 6-1/4525-2 rahuldamata. Vaideotsusega jäeti vastutusotsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muudeti vastutusotsuse põhjendusi. Maksuhaldur on vaide esitaja süü vormi hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Riigikohus on MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 kohaldamisel rõhutanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi. XXle heidetakse ette deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumist (vastutusotsuse p-d 2.1.1. ja 2.1.2., lk-d 3 ja 4). Samuti on maksuhaldur tuvastanud põhjusliku seose XXle etteheidetavate juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja PATRIOT MEDIA OÜ-l tekkinud maksuvõla vahel (vastutusotsuse p 3.1.3, lk-d 9 ja 10). Juhatuse liikmele etteheidetavate juhatuse liikme kohustuste rikkumise süü vorm tuleb tuvastada seoses nende rikkumistega, mis on viinud maksuvõla tekkeni. Vastutusotsuses heidetakse XXle mh ette kaasaaitamiskohustuse rikkumist 30.05.2019 korralduse täitmisel ja PATRIOT MEDIA OÜ osa võõrandamist 03.03.2017 pärast maksumenetluse alustamisest teadasaamist (vastutusotsuse p 3.1.1, p 3.1.2 alapunktid 1 ja 2, lk-d 5 ja 6). Kuna mõlemad kirjeldatud sündmused leidsid aset pärast maksuvõla tekkimist, ei saa need olla maksuvõla tekkega põhjuslikus seoses. Teatud juhtudel võivad pärast maksuvõla tekkimist aset leidnud sündmused ja nendega seotud asjaolud omada asjas tähtsust, kuid sellistele asjaoludele ei saa süü hindamisel omistada määravat tähendust olukorras, kus muud vaide esitaja tegevust iseloomustavad asjaolud (vt vastutusotsuse p 3.1.2, lk-d 6–9) viitavad raskele hooletusele.
4(12)
3-20-76 PATRIOT MEDIA OÜ tegeliku juhtimisega tegeles XX poeg S.X. Maksu- ega vastutusmenetluse käigus ei ole kogutud tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et XX oli PATRIOT MEDIA OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest ja tasumiskohustuse rikkumisest teadlik. PATRIOT MEDIA OÜ osa võõrandamine toimus S.Xi korraldusel (vt vastutusotsuse p 3.1.2 alap-d 7 ja 8, lk-d 7 ja 8). Sellises olukorras ei ole võimalik järeldada, et XX on juhatuse liikme kohustusi rikkunud tahtlikult. Kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, ei ole juhatuse liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö nii, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate juhendamise ja kontrollimise kohustust. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes. Juhatuse liikmete tööjaotus ei oma vastutuse tekkimise seisukohalt tähtsust, kuigi see võib olla oluline juhatuse liikmete individuaalse süü vormi määratlemisel. Põhjendamatu on siduda äriühingu maksuvõla tekkimine kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse liikme tegevusega, sest maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et teised juhatuse liikmed olid samal ajal tegevusetud. PATRIOT MEDIA OÜ tegeliku juhtimisega tegeles S.X. PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liikmed ei huvitunud S.Xi tegevusest. Seetõttu on tegemist mõlema juhatuse liikme raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes. Kuigi maksuhaldur on vastutusotsuses jõudnud vaide esitaja süü vormi osas ebaõigele järeldusele, ei too see kaasa vaide rahuldamist ja vastutusotsuse kehtetuks tunnistamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Tahtluse või raske hooletuse süü vormina eristamine omab eelkõige tähendust vastutuskohustuse võimaliku aegumise kontekstis. Samas ei olnud vastutusotsuse andmise ajaks möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise kolmeaastane tähtaeg, mis saabus 21.11.2019 (vastutusotsuse p 4, lk 13). Vastutusotsus on antud 24.10.2019.
3.XX esitas 13.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.10.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00969-14 ja 04.12.2019 vaideotsuse nr 6-1/4525-2 tühistamiseks. Vastutusotsuses on maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult ja motiveerinud seda kaebaja käitumisega, mis seisnes kaasaaitamiskohustuse rikkumises 2019. a-l, st rohkem kui kaks aastat pärast maksuvõla tekkimist. Vaideotsuses leidis maksuhaldur, et kaebajale etteheidetav käitumine ei saa olla maksuvõla tekkega põhjuslikus seoses. Vaideotsusega on MTA loobunud kaebaja süü sisustamisel tuginemast kaebajale etteheidetud käitumisele 2019. aastal. Kaebaja ei käitunud raskelt hooletult (vt ka Riigikohtu 31.10.2005 otsus asjas nr 3-3-1-41-05). Vastutusotsuse tegemise hetkel ei olnud kaebajale teada otsuse tegemise tegelikud põhjused. Kaebajale heideti ette tahtlust MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest ja sisustati seda kaebaja käitumisega, mis on vaideotsusega jäetud kõrvale. Kaebaja lähtus vaiet esitades talle ette heidetud süü vormist. Vastustaja on vaideotsusega vaide sisuliselt rahuldanud ning teinud uue otsuse. Seega tuli vastustajal vastutusotsus kehtetuks tunnistada. Viide HMS §-le 58 ei ole asjakohane. Kaebaja ei vaidlustanud vastutusotsust põhjusel, et maksuhaldur oleks rikkunud menetlusnõudeid või haldusakt ei vastanud vorminõuetele. Kuigi süü vorm omab tähendust aegumise kontekstis, tähendab erinevate süü vormide tuvastamine kaebaja jaoks küsimust kaebeõiguse realiseerimisest. Muutes vaideotsusega kaebaja süü vormi ja vastutusotsusega esitatud põhjendusi, on kaebaja jäetud faktiliselt ilma õigusest vaidemenetlusele. Lubatav ei ole olukord, kus maksuhaldur muudab vaidemenetluse
5(12)
3-20-76 käigus senise otsuse sisulisi põhjendusi, jättes vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamata (vt ka Riigikohtu 22.05.2000 otsus asjas nr 3-3-1-14-00).
4.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Täidetud on kõik MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevad vastutusotsuse koostamise eeldused (Riigikohtu 28.01.2013 määrus asjas nr 3-3-1-16-12, p 10; 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 alapunktid e–i), mida maksuhaldur on vastutus- ja vaideotsuses kajastanud. Olenemata vaideotsusega muudetud vastutusotsuse põhjendustest on tuvastatud kaebaja raske hooletus, mistõttu on vastutusotsus õiguspärane. XX oli perioodil 04.06.2014–27.03.2017 PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liige. Sellesse perioodi jäi kaebaja tegevus, mille tulemuseks on PATRIOT MEDIA OÜ maksuvõla tekkimine (oktoober–detsember 2016, jaanuar–veebruar 2017). Vaideotsuses leidis maksuhaldur, et kaasaaitamiskohustuse rikkumine ja äriühingu võõrandamine leidsid aset pärast maksuvõla tekkimist, mistõttu ei saa need olla maksuvõla tekkega põhjuslikus seoses. Sellele vaatamata on maksuhaldur vastutusotsuses põhjendanud asjaolusid, mis iseloomustavad kaebaja raskelt hooletut tegevust VÕS § 104 lg 4 mõttes (vastutusotsuse p 3.1.2, lk-d 6–9). Olukorras, kus juhatuse liige jätab juhatuse liikme kohustused täitmata ega teosta äriühingu faktilise juhi suhtes kontrolli, ei ole tegemist hooletusega VÕS § 104 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mis lükkaks ümber seisukoha, et tegemist on raske hooletusega. Vastutusotsuses süü vormi põhjenduse puudus ei too kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. MKS § 40 lg 1 kohaselt toob juhatuse liikme vastutuse kaasa nii tahtlik kui raskest hooletusest toimepandud kohustuste rikkumine. Ebaõigele süü vormile tuginemine ei mõjutanud asja otsustamist, MTA järeldust ega kaebaja kohustust. Sisult on MTA vastutusotsuses esitatud väited jäänud samaks, kuid nendest tehtud järeldus süü vormi osas on osaliselt teine. See asjaolu ei vähenda kaebaja võimalust esitada väiteid, et tegemist pole tahtluse ega raske hooletusega. Seega on vastutusotsuse saamisest alates olnud selge, et kui kaebaja leiab, et ta pole kohustuste rikkumise eest vastutav, peab ta esitama väited ja tõendid, mis kinnitaksid tema tegevust hooletusest VÕS § 104 lg 3 mõttes. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi sisulist väidet, miks vastutusotsus on õigusvastane.
5.Tallinna Halduskohtu 02.06.2020 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. MTA ei rahuldanud vaideotsusega sisuliselt vaiet. Riigikohtu praktikast tulenevalt toob ka raske hooletus kaasa vastutuse MKS § 40 lg 1 järgi, mistõttu puudus alus vastutusotsuse resolutsiooni muutmiseks (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235). HMS § 58 on kohaldatav. MTA tugines vastutusotsuses MKS § 40 lg-le 1 ning jäi vaideotsuses seisukohale, et MKS § 40 lg 1 on kohalduv säte. Seega ei muutnud MTA materiaalõiguslikku alust, vaid üksnes haldusakti põhjendusi. Põhjenduste muutmine olukorras, kus materiaalõiguslikku alust ei muudeta, ei too kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist, eriti kui haldusorganil tuleks anda samasuguse resolutsiooniga haldusakt uuesti. Uusi asjaolusid ega tõendeid asjas ei esitatud, mistõttu puudus alus vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks või uue otsuse tegemiseks. XX oli 04.06.2014–27.03.2017 PATRIOT MEDIA OÜ juhatuse liige. PATRIOT MEDIA OÜ maksuvõlg tekkis perioodidel oktoober–detsember 2016 ning jaanuar–veebruar 2017. Maksuhaldur on vastutusotsuses põhjendanud asjaolusid, mis iseloomustavad kaebaja tegevust 6(12)
3-20-76 äriühingus (vastutusotsuse p 3.1.2, lk-d 6–9). Vastustaja ei loobunud vaideotsuses eelnevast, vaid muutis üksnes süü vormi, kuna kaebaja ei huvitunud S.Xi tegevusest äriühingus. Olukorras, kus juhatuse liige jätab juhatuse liikme kohustused täitmata ega teosta äriühingu faktilise juhi suhtes kontrolli, on tegemist raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes. Kaebaja oleks saanud nii vaides kui ka kaebuses süü vormi osas esitada sisulisi vastuväiteid, kuid ei teinud seda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX esitas 01.07.2020 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 02.06.2020 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebaja on süü vormi osas esitanud sisulised vastuväited vaides. Vastustaja on vaideotsust tehes esitatud vastuväidetega sisuliselt nõustunud, kuid on põhjendusi esitamata süü vormi ümber kvalifitseerinud. Kaebaja selgitas vaides mh, et ei ole korraldanud tegelikkuses osaühingu müüki ja juhatuse liikme vahetust. MTA poolt ette heidetud järelevalvekohustuse täitmata jätmine viitab hooletusele, mitte tahtlusele. Hooletus seisnes S.Xi usaldamises osaühingu tegeliku juhi ning varaliste õiguste ja kohustuste käsutajana. Usaldades äriühingu juhtimise oma lähisugulasele, ei ole XX käitunud teadvalt õigusvastaselt ega soovinud õigusvastaste tagajärgede saabumist. Vastutusotsusest nähtuvalt ei ole eelkirjeldatud subjektiivseid tunnuseid tuvastatud. Kaebaja kontrollis deklaratsioonide õigeaegset esitamist osaühingu tegeliku juhi poolt. Kaebajale esitatud andmete põhjal on ta korraldanud raamatupidamist ja lähtunud enda parimatest teadmistest. Vaideotsuses on maksuhaldur nõustunud kaebajaga, et ta ei rikkunud kaasaaitamiskohustust. Kaebaja väidetele seonduvalt S.Xi usaldamisega (vt apellatsioonkaebuse p 15) ei ole MTA sisulist hinnangut andnud. Olukorras, kus kaebaja ei ole kaasaaitamiskohustust rikkunud, ei saa talle omistada mistahes süü vormi (sh hooletust). Vaiet esitades lähtus kaebaja talle ette heidetud süü vormist ja esitas vastavad põhjendused. Kvalifitseerides süü vormi ümber, on vastustaja teinud sisuliselt uue otsuse. Süü vormi ümberhindamisel ei ole lubatav hinnata, et teise juhatuse liikme puhul oli süü vormiks raske hooletus ning seega on kohane ka kaebaja puhul kohaldada süü vormina rasket hooletust. Juhatuse liikmetele etteheidetavad teod, iseloomustav käitumine ja põhjuslik seos erinevad vastutusotsuses olulisel määral. Iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 31.10.2005 otsus asjas nr 3-3-1-41-05). Arusaamatu on vastustaja ja halduskohtu tuginemine HMS §-le 58. Vaideotsusega muudetud põhjenduste tõttu ei ole vastutusotsus jälgitav ning selgusetuks jäävad kaebajale etteheitevad teod, põhjuslik seos maksuvõlaga ning mil määral on eelnevat kogumina arvestatud süü vormi määratlemisel (vt ka Riigikohtu 22.05.2000 otsus asjas nr 3-3-1-14-00). Vaideotsuse tegemise ajaks olid maksukohustused osaliselt aegunud. Vanima maksukohustuse aegumistähtaeg algas 21.11.2016 ning pidades silmas, et vaideotsus tehti alles 04.12.2019, oli MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg möödunud.
7.MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vaideotsuse p-s 11 on esitatud põhjalik analüüs, miks vastab kaebaja tegevus raskele hooletusele, mitte tahtlusele. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet, mis lükkaks need järeldused ümber. Maksumenetluses tuvastati, et PATRIOT MEDIA OÜ juhtimisega tegeles S.X. Kaebaja 7(12)
3-20-76 ei ole juhatuse liikmena näidanud üles hoolt, mida juhatuse liikmelt tavapärases olukorras oodatakse. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö nii, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ja alluvate juhendamise ja kontrollimise kohustust. Juhatuse liikmena oleks kaebaja pidanud üles näitama rohkem hoolt ja olema kaasatud äriühingu juhtimise protsessi. Olukorras, kus juhatuse liige jätab enda kohustused täitmata ega teosta äriühingu faktilise juhi suhtes mingisugust kontrolli, ei saa olla tegemist hooletusega VÕS § 104 lg 3 tähenduses. Kaebaja oleks pidanud kontrollima, kuidas tema poeg korraldas osaühingu tegevust. S.X on kinnitanud, et tema tegeles raamatupidamisega (vastutusotsus p 3.1.2, alap 8). Kaebajal lasus kaasaaitamiskohustus. MKS § 56 lg-s 1 ei ole sätestatud ajapiirangut, millal aegub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus. Seega on alusetu väide, et kaasaaitamiskohustust ei ole rikutud, sest rikkumine leidis aset rohkem kui kaks aastat pärast maksuvõla tekkimist. Kaebuse vastuse p-s 2.2 on vastustaja selgitanud, et vaideotsuses on vaideorgan leidnud, et kaasaaitamiskohustuse rikkumine ja äriühingu võõrandamine leidsid aset pärast maksuvõla tekkimist, mistõttu ei saa need olla maksuvõla tekkega põhjuslikus seoses. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebaja väide, et kuna ta ei rikkunud kaasaaitamiskohustust, ei saa talle omistada mistahes süü vormi. Vastutusotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et XX tegutses tahtlikult ja S.S raskelt hooletult. Maksuhaldur tuvastas isikute süü vormid eraldiseisvate analüüside käigus. Vaideotsuses asuti seisukohale, et maksumenetluses kogutud tõendid ei viita sellele, et kaebaja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Samas on menetluses tõendatud, et kaebaja rikkus juhatuse liikmena mh järelevalvekohustust ja hoolsuskohustust, st jättis täitmata kuni 31.03.2017 kehtinud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse. Seega on kaebaja süü vorm raske hooletus. Vastustaja ei ole põhjendanud kaebaja süü vormi teise juhatuse liikme süü vormi järgi, vaid jõudnud sellele järeldusele eraldi analüüsi käigus. Viide HMS §-le 58 on asjakohane (vt Riigikohtu 05.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-49-08, p 11). Vastustaja muutis haldusakti põhjendust ja süü vormi, kuid haldusakti resolutsioon jäi samaks. Vastustaja ei rahuldanud vaiet sisuliselt ega teinud uut otsust. Põhjendustes süü vormi muutmine ei vähendanud kaebaja võimalust esitada vastuväiteid, et tegu pole tahtluse ega raske hooletusega. Kaebajal on olnud võimalus esitada vastuväiteid nii vaides, kaebuses kui ka apellatsioonkaebuses. Süü vormi ümberkvalifitseerimisega tahtlusest raskeks hooletuseks on aegumistähtaeg muutunud, kuid vastustaja ei rahuldanud vaiet sisuliselt. Seega on vastutusotsus kehtiv. Vanima maksukohustuse aegumistähtaeg algas 21.11.2016 ja lõppes 21.11.2019. Vastutusotsus tehti 24.10.2019. Järelikult ei olnud vastutusotsuse tegemise hetkel vanima maksukohustuse aegumistähtaeg möödunud (MKS § 96 lg 5 ja § 98 lg 1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
8(12)
3-20-76
9.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb haldusasja materjalide juurde lisada Patriot Media OÜ maksumenetluse dokumendid lisa_17_20170824_seletus_L.S, lisa_33_20170823_seletus_S.X ja lisa_42_20170824_seletus_S.S (sisalduvad haldusasja nr 320-123 materjalides).
10.Vastustaja esitas 14.02.2020 vastuse kaebusele, millele lisas vastutusotsuse aluseks olevad materjalid zip-kaustas ning dokumentide loetelu. Muu hulgas on toimiku sisukorras märgitud dokumendid Patriot Media OÜ maksumenetluse dokumendid lisa_17_20170824_seletus_L.S, lisa_33_20170823_seletus_S.X ja lisa_42_20170824_seletus_S.S. Nimetatud dokumente halduskohtule esitatud zip fail ei sisalda, kuid dokumentidele on viidatud vastutusotsuses (vastutusotsuse allmärkused lk-del 7, 8 ja 17). Vaidlus vastutusotsuse õiguspärasuse osas on endiselt pooleli apellatsioonimenetluses. Tõendid, millele kohus asja lahendamisel tugineb, peavad nähtuma toimiku materjalidest. Seetõttu tuleb need tõendid lisada toimikusse. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks menetlusosaliste seisukohtade küsimist enne tõendite lisamist. Samad esindajad esindasid kaebajat ka vaidemenetluses ning maksuhaldur on osalenud tõendite kogumises. Võib eeldada, et menetlusosalised on dokumentidega varem tutvunud. II
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et süü vormi ümberkvalifitseerimisel vaideotsuses tegi vastustaja sisuliselt uue otsuse. MTA nõustus osaliselt vaides esitatud väidetega ning muutis vaideotsuses vastutusotsuses algselt märgitud süü vormi. Kui vaideotsuses selgitas maksuhaldur, et XX rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult (VÕS § 104 lg 5), siis vaideotsuses märkis vastustaja, et tegemist on juhatuse liikme raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes. Seega muutis vastustaja vaideotsusega süü vormi puudutavas osas haldusakti põhjendusi ja õiguslikku alust.
12.Ringkonnakohus selgitas 14.05.2020 otsuse asjas nr 3-18-1465 p-s 14, et maksuhalduri volitused vaide sisulisel lahendamisel on sätestatud MKS § 148 lg-s 1 ning nimetatud norm ei anna vaide lahendajale pädevust muuta vaidlustatud haldusakti põhjendusi, kuid jätta selle resolutsioon muutmata (erinevalt näiteks HKMS § 200 p-s 4 sätestatud ringkonnakohtu volitustest). Seega olukorras, kus süü vormi ümberkvalifitseerimine ei tinginud vastutusotsuse resolutsiooni ebaõigsust, tuli MTA-l jätta vaie MKS § 148 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. See ei tähenda, et vaideotsuse põhjendused ei omaks sellisel juhul vaideotsuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Vaidemenetluse üks funktsioon on halduse enesekontroll, mis võimaldab parandada haldusmenetluses tehtud vigu, sh kõrvaldada haldusakti põhjendamispuudusi (Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 13; 10.04.2014 otsus nr 3-3-1-16-14, p 18; 30.07.2014 otsus nr 3-3-1-39-14, p 10). Kuna haldusakti põhjendustel puudub reeglina iseseisev õiguslik tähendus (vt HMS § 60 lg 2 teine lause), siis saab haldusakti õiguspärasuse kohtulikul kontrollimisel arvestada vaideotsuse põhjendustega ka juhul, kui haldusakti põhjendusi ei ole vaideotsuse resolutsioonis muudetud. Samuti pole selleks vaja eraldi vaidlustada vaideotsust.
13.Haldusakti õigusliku aluse muutmine või täpsustamine vaideotsusega ei ole käsitatav uue haldusakti andmisena, sest selline muudatus ei mõjuta haldusakti resolutiivosa, st haldusaktiga kindlaks määratud õiguste ja kohustuste sisu ega ulatust (vt HMS § 60 lg 2). Tegemist ei ole ka sellise erandliku olukorraga, kus saaks rääkida vaideotsusega haldusakti regulatsiooni täielikust asendamisest, mis võrduks faktiliselt algse haldusakti kehtetuks tunnistamise ja täiesti uue haldusakti andmisega (nt Riigikohtu 07.05.2008 määrus nr 3-3-1-85-07, p-d 21–26; Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2017 otsus asjas nr 3-16-492, p 10; vt ka Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2019 otsus asjas nr 3-17-2065, p-d 7 ja 8). 9(12)
3-20-76
14.Kuigi maksuhaldur sõnastas vaideotsuse resolutsiooni nii, et jättis vaide rahuldamata ja vastutusotsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt vastutusotsuse põhjendusi, ei muutnud MTA vaidlustatud haldusakti põhisisu – sh sellest tulenevat vastutuskohustust –, vaid korrigeeris üksnes oma varasemat õiguslikku hinnangut süü vormi puudutavas osas. Vaideotsuses on maksuhaldur selgelt märkinud, et nõustub vastutusotsuse põhjendustega muus osas peale XX süü küsimuse (vaideotsuse p 10). Seda kinnitas MTA esindaja ka ringkonnakohtu istungil (05.10.2020 istungi helisalvestis 11:57:09). Ringkonnakohtu hinnangul on vastutusotsus (koos vaideotsusega) piisaval määral järgitav. Seega ei mõjutanud süü vormi ümberhindamine asja otsustamist (HMS § 58). Vastutusotsuse põhjenduste osaline muutmine ei takistanud kaebajal kohtusse pöörduda ega enda õigusi kaitsta.
15.Apellatsiooniastmes on vaidlus XX süü üle. Halduskohus selgitas viitega Riigikohtu 11.12.2019 otsusele asjas nr 3-17-2235, millised on juhatuse liikme kohustused äriühingu juhtimisel. Nii on hooletus valdavalt seotud objektiivsete tunnustega, s.o kohaste nõuete mittejärgimisega (haldusasi nr 3-3-1-23-12, p 14). Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1. Selle järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-54-17, p-d 13.1 ja 13.2 ning seal viidatud kohtupraktika). Seejuures võib juhatuse liige kasutada enda kohustuste täitmiseks kolmandate isikute abi, kuid mõistlikult tegutsev juhatuse liige peab ennast hoidma üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajaduse korral tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida abistavate kolmandate isikute tegevust. Samas tuleb juhatuse liikme individuaalse vastutuse hindamisel äriühingu võla eest siiski arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda isiku tegevust (nt varjamine, pahatahtlikkus jms; viidatud otsuse p 14).
16.Vastutusotsusest nähtuvalt on maksuhaldur heitnud kaebajale ette deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumist (vt vastutusotsuse p-d 2.1.1 ja 2.1.2). Kuigi vastutusotsuses on viidatud ka kaasaaitamiskohustuse rikkumisele (p 3.1.1) ning äriühingu tahtlikule võõrandamisele pärast kontrollimenetluse algust (p 3.1.2 alapunktid 1 ja 2), on vaideotsuses selgitatud, et selle kohustuse rikkumist ei saa XXle seoses tema süü tuvastamisega ette heita (vastutusotsuse p 11, lk-d 3 ja 4).
17.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on XX süü hindamisel tuginenud ebaõigesti teise juhatuse liikme S.Si süü vormile. Kuigi vaideotsuses on tõepoolest viidatud sellele, et maksuhalduri hinnangul rikkus ka teine juhatuse liige – sarnaselt XXle – enda kohustusi raskest hooletusest (p 11, lk 4), on maksuhaldur analüüsinud eraldi XX vastutuskohustuse aluseks olevaid asjaolusid ega ole tuginenud üksnes S.Si süü vormile (vastutusotsuse p 11, lk 4).
18.Kaebaja ei ole täitnud juhatuse liikme kohustusi eelnevalt kirjeldatud nõutava hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). XX 24.08.2017 selgituste kohaselt tegeles äriühingus tehingutega S.X suulise volituse alusel (protokolli p 3). Samuti tegeles S.X raamatupidamise ning kassaga (protokolli p-d 7 ja 16). Eelnevat on kinnitanud ka S.X (vt 23.08.2017 protokolli p-d 1, 3, 8, 10, 11 ja 21). 10(12)
3-20-76 S.Xile volituse andmine ning tema usaldamine ei võtnud XXlt kohustust kontrollida äriühingu tegevust.
19.Töötajale tehingute tegemiseks volituse andmine on äris tavapärane, nagu ka see, et seaduslik esindaja ei tea üksikasjalikult kõigi volitatud esindaja sõlmitud tehingute sisu ning tehingupartnerite tausta. Volitatud esindaja olemasolu aga ei vabasta äriühingu juhatuse liiget MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmisest, et välistada enda vastutus MKS § 40 lg 1 järgi. Seadusest tulenevat kohustust ning selle täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega kaasnevat vastutust ei ole võimalik tehinguga üle anda, kui seadus sellist võimalust otseselt ette ei näe. Kuigi MKS § 8 lg 1 ei kohusta seaduslikku esindajat täitma kõiki kohustusi vahetult ise, eeldavad MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused siiski, et juhatuse liige hoiab end üldjoontes toimuvaga kursis, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Mil määral saab juhatuse liige tugineda usalduspõhimõttele, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest (vt ka Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 14; 13.12.2017 otsus nr 4-17-1195, p-d 6–10). Kuna iga isiku vastutus on individuaalne, siis ei oma äriühingu konkreetse seadusliku esindaja vastutuse seisukohast tähtsust, kas ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamisega vahetult tegelenud muu seaduslik või volitatud esindaja vastutab samuti tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsus asjas nr 318-1645, p 15).
20.Kaebajal oli kogu juhatuse liikmena tegutsemise ajal ligipääs e-maksuametile ning võimalus tutvuda äriühingu dokumentidega (vt ka vastutusotsuse p 3.1.2 alapunkt 3; vt ka Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235, p 22), samuti teha vajalikke pangatoiminguid (vastutusotsuse p 3.1.2 alapunkt 4; vt ka alapunkt 9 sularaha väljavõtmise ja alapunkt 10 töötasu maksmise kohta; dtl-d 87–92, 161–165, 169–170, 227–229 ja 252). Ringkonnakohtu istungil ei osanud kaebaja volitatud esindajad selgitada, kas XX külastas e-maksuametit ka enne vastutusmenetluse algust (05.10.2020 istungi helisalvestis 11:41:40). Ei ole tavapärane ega juhatuse liikme hoolsusstandardile kohane, et juhatuse liige ei tunne äriühingu tegutsemise aja vältel huvi e-maksuametis toimuva, sh deklaratsioonide korrektse esitamise vastu (vt ka Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235, p 22) ega jälgi seda, milliseid pangatoiminguid äriühingu pangakaartidega tehakse.
21.Ringkonnakohtu istungil selgitasid kaebaja volitatud esindajad, et XX oli mõistlikult informeeritud äriühingu tegevusest, ent ei olnud sellega täielikult kursis. Samuti ei teadnud XX üksikasjalikult, kuidas äriühing tegutses (05.10.2020 istungi helisalvestis 11:37:36). Ta tutvus dokumentidega ja korraldas raamatupidamist ning kontrollis, et raamatupidamisteenus on olemas ja arved esitatud (05.10.2020 istungi helisalvestis 11:40:44). Raamatupidamisdokumendid asusid samas ruumis, kus kaebaja ise töötas (05.10.2020 istungi helisalvestis 11:45:11).
22.Iseenesest ei ole määrav, kes konkreetselt äriühingu kohustusi täidab, vaid oluline on see, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Kui juhatuse liige on volitanud kõiki äriühingu asju ajama tegevjuhi või muu esindaja, ei saa ta siiski tugineda usalduspõhimõttele juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis annaksid korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsevale juhatuse liikmele aluse kahelda delegeeritud kohustuse nõuetekohases täitmises, kuid ta ei astu sellele vaatamata mingeid samme, et tagada kohustuse nõuetekohane täitmine. Usalduspõhimõttele tuginemise võimaluse võib välistada ka see, kui seaduslik esindaja jätab volitatud esindajale piiramatu tegutsemisvabaduse ja loobub igasugusest sisulisest kontrollist. Seeläbi tekitab juhatuse liige olukorra, kus talle ei saagi ilmneda asjaolusid, mis tingivad vajaduse sekkuda volitatud esindaja tegevusse. Selliste meetmete rakendamata jätmine kujutab endast samuti käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Juhatuse 11(12)
3-20-76 liikme kontroll volitatud esindaja tegevuse üle peab olema sisuline (vrdl ka Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235, p 22).
23.Kaebaja väidab, et tema kontrollis S.Xi tegevust mõistlikul määral, mis oli võimalik olukorras, kus juhatuse liige ise tehingute tegemises ei osalenud, ning sellele kontrollile vaatamata osutus võimalikuks ebaõigete maksudeklaratsioonide esitamine ja tasumiskohustuse rikkumine. See kinnitab, et pelgalt dokumendipõhine formaalne kontroll ei olnud piisav, et tagada äriühingu kohustuste nõuetekohane täitmine. Kuna kaebaja oli äriühingu juhatuse liige, ei saanud ta piirduda üksnes dokumentide formaalse kontrolliga, vaid pidi informeeritud juhtimisotsuste tegemiseks ka sisuliselt mõistma dokumentides kajastatud tehingute seost äriühingu majandustegevusega (nt teenuste soetamise vajalikkust ja tehingute majanduslikku põhjendatust; Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsus asjas nr 3-18-1645, p 19). Eelnevast nähtub, et kaebaja ei näidanud juhatuse liikme kohustuste täitmisel üles piisavat hoolt ega kontrollinud S.Xi tegevust vajalikul määral. Juhatuse liikme kohustuste nõuetekohane täitmata jätmine võimaldas äriühingul esitada ebaõigeid maksudeklaratsioone ning jätta maksukohustused täitmata. Kaebaja ei ole väitnud, et talle tehti takistusi äriühingu dokumentidega tutvumisel.
24.Ka muus osas on XXle vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. Kaebaja oli kontrollitud maksustamisperioodidel äriühingu seaduslik esindaja, äriühingul oli kehtiv maksuvõlg ning PATRIOT MEDIA OÜ oli vastutusotsuse tegemise ajal õigusvõimeline. Maksuhaldur on teinud PATRIOT MEDIA OÜ maksuvõla sissenõudmiseks vajalikke toiminguid ja need ei ole olnud tulemuslikud (vt vastutusotsuse p 1). Kuigi põhjusliku seose osas on vastutusotsuses käsitletud ka äriühingu võõrandamisega seonduvat, mille osas loobus MTA etteheidetest kaebajale, on muus osas maksuhaldur veenvalt põhjendanud põhjusliku seose olemasolu. Ringkonnakohus nõustub vastutusotsuse p-s 3.1.3 tooduga (MKS § 40 lg 1).
25.Kuna MTA ei tunnistanud vaideotsusega vastutusotsust kehtetuks ega koostanud uut vastutusotsust, ei olnud möödunud vastutuskohustuse määramise aegumistähtaeg ja aegumistähtaja arvestamisel tuli lähtuda esialgse vastutusotsuse tegemise ajast. Maksuhaldur selgitas vaideotsuses, et kuigi raske hooletuse puhul kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg, ei olnud see vastutusotsuse koostamise ajaks möödunud, sest vanima maksukohustuse aegumistähtaeg saabus 21.11.2019 (vt ka MKS § 98 lg 1). Vastutusotsus koostati 24.10.2019.
20.Eelnevast tulenevalt jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.06.2020 otsus muutmata. III
21.Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude väljamõistmiseks esitanud (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.