4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.07.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 29).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Kertu Valjala oli 29.06.2015 - 05.12.2016 Snelbau OÜ (registrikood 12369390) juhatuse liige. Snelbau OÜ ühines 01.06.2018 sõlmitud ühinemislepingu alusel Stright Direct OÜ-ga (registrikood 12624906). Ühinemine jõustus ja Snelbau OÜ kustutati äriregistrist 24.07.2018. Kuni 24.08.2015 oli Snelbau OÜ juhatuse liikmeks koos kaebajaga Kim Kullaste, ülejäänud ajal oli kaebaja juhatuse ainuliige. Alates 05.12.2016 oli juhatuse ainuliikmeks Markko Sallo (kuni 05.09.2017).
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 27.10.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/038445-53 (tl 47-50, edaspidi maksuotsus), millega kohustas Snelbau OÜ-d tasuma maksusumma 88 605 eurot. Tegemist oli maksustamisperioodide juuli-september 2016 käibemaksuga ja perioodide juulioktoober 2016 tulumaksuga. Maksuotsuses on viidatud 10.10.2017.a kontrollaktile nr 12.23/038445-52. Käibemaksu osas tugineb maksuotsus sellele, et Snelbau OÜ-l ei olnud õigust arvata maha sisendkäibemaksu 42 344 eurot tehingutelt, mis tehti ZETO TRADE OÜ (edaspidi Zeto Trade OÜ), Gebo Müüritööd OÜ ja VVV Ehitused OÜ-ga. Arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid Snelbau OÜ tegelikult ei soetanud või ei soetanud arvel näidatud isikult. Tulumaksu osas tugineb maksuotsus sellele, et Snelbau OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 185 044 eurot (OÜ-le PKW 77 300 eurot ja Zeto Trade OÜ-le 107 744 eurot). Seetõttu oleks Snelbau OÜ pidanud deklareerima ja tasuma tulumaksu 46 261 eurot. MTA on esitanud Snelbau OÜ-le ja pärast ühinemist Stright Direct OÜ-le viis intressinõuet: 01.06.2018 nr 13-3/96863 (tl 118-119), 31.07.2018 nr 13-3/132278 (tl 121-122), 07.08.2019 nr 13-3/124152 (tl 124-125), 07.08.2019 nr 13-3/124097 (tl 126-127) ja 07.08.2019 nr 133/124085 (tl 128-129).
3.MTA kohustas 05.09.2019.a vastutusotsusega nr 13-7/00864-19 (tl 13-23, edaspidi vastutusotsus) kaebajat tasuma Stright Direct OÜ maksuvõla 112 071,11 eurot. Vastutusotsuse resolutsioonis on ühingu nimeks ekslikult Slight Direct OÜ, registrikood 12624906 on õige. Maksuvõlg tuleneb Snelbau OÜ suhtes tehtud maksuotsusest ja sellele lisandunud intressist, põhivõla suurus on 69 399,75 eurot ja intress 42 671,36 eurot. MTA edastas 05.12.2017 krediidiasutustele korralduse Snelbau OÜ kontode arestimiseks ja maksuvõla tasumiseks. Selgus, et ühingul on konto LHV Pangas ning kontol ei ole maksuvõla tasumiseks raha (konto jääk 0,09 eurot). Võla sissenõudmine Snelbau OÜ-lt või Stright Direct OÜ-lt ei ole õnnestunud ka muul viisil. MTA nõuab kaebajalt 2016. aasta augusti ja septembri käibemaksu ning augusti, septembri ja oktoobri tulumaksu, kokku 69 399,75 euro tasumist. Samuti nõuab MTA eelnimetatud summadelt arvestatud intressi tasumist. Maksustamisperioodi juuli 2016 käibemaksu ja tulumaksu kohta vastutusotsuse tegemine on aegunud. MTA heitis kaebajale ette, et - kaebaja rikkus kohustust korraldada maksudeklaratsioonide esitamine (MKS § 8 lg 1, § 85 lg 4), kuna Snelbau OÜ deklareeris sisendkäibemaksu tehingutelt, mida tegelikult ei
toimunud, ning jättis deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt; - kaebaja rikkus kohustust korraldada maksude ja intressi tasumine (MKS § 8 lg 1, § 105 lg 1, § 115 lg 1), kuna tegelikule maksukohustusele vastavad maksud ja neilt arvestamisele kuuluv intress olid tasumata. Kaebaja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi raske hooletuse vormis. Maksuotsuse menetluses tuvastati, et Snelbau OÜ kajastas teadlikult oma raamatupidamises ja maksuarvestuses võltsarveid, mille eesmärgiks oli võimaldada Snelbau OÜ-l maha arvata võltsarvetel märgitud käibemaksu oma maksukohustuse vähendamiseks ning äriühingust rahaliste vahendite varjatud väljaviimiseks. Kaebaja oli ainus juhatuse liige ja osaühingu rikkumised on talle omistatavad. Kaebaja ei täitnud maksu- ega vastutusmenetluses kaasaaitamiskohustust ning võõrandas osaühingu maksumenetluse ajal variisiku tunnustega isikule. Kaebaja ei osalenud aktiivselt osaühingu juhtimises, seda tegi kaebaja antud volituse alusel Markko Sallo. Kaebajal oli juurdepääs dokumentidele ja pangakontodele ning vahel ta allkirjastas formaalselt dokumente. Kaebaja esitas Markko Sallo koostatud maksudeklaratsioonid ja kinnitas majandusaasta aruanded. Kaebajal on ettevõtluses kogemus, ta on olnud ka muude äriühingute juhatuse liige. Markko Sallo oli kaebaja elukaaslane ja neil on ühised lapsed. Snelbau OÜ-ga väidetavalt tehinguid teinud ühingute esindajad olid Markko Sallo tuttavad või sugulased. Kaebajal oli võimalus hoida ennast kursis Snelbau OÜ-s toimuvaga ning aru saada, et reaalselt Snelbau OÜ ja Zeto Trade OÜ, Gebo Müüritööd OÜ ja VVV Ehitused OÜ vahel tehinguid ei toimunud ja ühingutel on variettevõtete tunnused. Puuduvad andmed selle koha, et keegi oleks pahatahtlikult varjanud kaebaja eest informatsiooni. Snelbau OÜ-st välja viidud raha osas pidi kaebajale olema arusaadav, et tegemist ei olnud ettevõtlusega seotud kuludega. Sh on fiktiivse arvelduskrediidi lepingu alusel OÜ-le PKW tasutud rahast ca 5700 eurot liikunud tagasi kaebajale. Zeto Trade OÜ-le tasutud summad liikusid samuti osaliselt edasi OÜ-le PKW ja sealt 1104,59 euro ulatuses kaebajale. Juhatuse liige peab äriühingu juhtimisel ja kontrollimisel näitama üles piisavalt aktiivsust, näiteks hankima omal algatusel otsuste langetamiseks vajalikku teavet, jälgima pidevalt äriühingu tegevust ja majanduslikku olukorda puudutavaid arenguid, kontrollima ülesannete täitmist alluvate poolt. Kaebaja on raskelt rikkunud hoolsuskohustust ning jätnud olulisel määral täitmata järelevalve kohustuse. Volituse andmine ei vabastanud kaebajat juhatuse liikme kohustuste täitmisest. Kaebaja tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.
4.Kaebaja esitas 06.10.2019 vastutusotsusele vaide (tl 24-26). Vastustaja jättis 25.10.2019.a vaideotsusega (vastutusmenetluse toimiku dokument 23, dtl 1762-1771) vaide rahuldamata. Vaideotsus toimetati kaebajale kätte 09.12.2019 (vastutusmenetluse toimiku dokument 25, dtl 1773).
5.Kaebaja esitas 08.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamise nõudes. Kaebaja leidis, et ta ei ole Snelbau OÜ juhatuse liikmena tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Kaebaja esitas enda teada deklaratsioonides õigeid andmeid. Kaebaja ei saa vastutada asjaolude eest, millest ta ei olnud teadlik, kuigi oli rakendanud piisavalt hoolsust, et olla neist informeeritud. Äriühingu igapäevase majandustegevuse delegeeris kaebaja oma elukaaslasele Markko Sallole, kelle kinnitusel vaidlusalused tehingud olid korrektsed. Tehingud kajastusid ka pangaväljavõtetel, kuna vastavad arved olid tasutud. Isegi kui MTA-l on tõendeid, et tehingud ei toimunud, siis kaebaja ei ole teadlikult esitanud maksuarvestuses valeandmeid või kasutanud võltsarveid või teinud teadlikult ettevõtlusega
mitteseotud väljamakseid ja jätnud neid deklareerimata. Kaebaja ei vastuta maksuotsuse mittetäitmise eest, sest ta ei olnud maksuotsuse tegemisel ega jõustumisel enam Snelbau OÜ juhatuse liige. Kaebaja on täitnud kaasaaitamiskohustust, kuid tal puudus juurdepääs Snelbau OÜ dokumentidele. Kaebaja palus ka maksuhalduri kaasabi, et saada juurdepääs Snelbau OÜ raamatupidamise andmetele vaidlusalusel perioodil, kuid pole kaasabi ega juurdepääsu saanud. Kaebaja kontrollis, et Snelbau OÜ-ga tehinguid teinud ühingutel puudusid maksuvõlad ja tegemist oli käibemaksukohustuslastega. Kaebajal ei olnud võimalust ära tunda mingeid variisikute tunnuseid. Kaebaja usaldas Markko Sallot. Äris on tavapärane, et esindaja tegevust kontrollitakse sel juhul üksnes pisteliselt. Kaebaja hinnangul ei esine tema tegevuse/tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel põhjuslikku seost ulatuses, mis annaks aluse vastutusotsuse koostamiseks. Snelbau OÜ on äriregistrist kustutatud ja tema õigusvõime on lõppenud, mis välistab endise juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemise. MTA nõuab viiviseid ajaperioodi eest, mil kaebaja ei olnud Snelbau OÜ juhatuse liige. Kaebaja hinnangul on kohtumenetluse käigus vajalik tuvastada Snelbau OÜ maksuotsuse õiguspärasus.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vastutusotsuses toodud seisukohtade juurde. Vastustaja märkis, et maksuotsus ja selle osaks olev kontrollakt tuginevad arvukatele tõenditele ja asjaoludele, kaebaja ei ole esitanud maksuotsusele konkreetseid vastuväiteid või neid kinnitavaid tõendeid. Vastutusotsus on piisavalt põhjendatud. Tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale. Vastustaja on esitanud Snelbau OÜ-le ja Stright Direct OÜ-le viis intressinõuet ning arestinud vastava ühingu kontod nende täitmiseks (tl 118-134). Praeguses asjas ei saa tekkida olukorda, kus maksukohustuslase pangakonto arvel täidetakse üksnes põhivõlga, kuna ühingutel puudub vara ja majandustegevus. MTA alustas Snelbau OÜ suhtes sissenõudmist juba 05.12.2017 ja Stright Direct OÜ osas 01.08.2018, kummalgil juhul ei ole kontode arestimise tulemusel õnnestunud võlga sisse nõuda. Erinevalt põhivõlast on intressivõlale iseloomulik selle suurenemine ajas ning seega ei ole põhjendatud tõlgendus, et viimase intressinõude sundtäitmisele pööramise ja vastutusotsuse koostamise vahele peaks jääma 3-kuune ajavahemik. Sel juhul tuleks teha intressi osas korduvaid vastutusotsuseid, mis tooks nii maksuhaldurile kui vastutusotsuse adressaadile kaasa üksnes tarbetu halduskoormuse.
Kohtu seisukoht
7.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest sama seaduse § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama (kuni 31.03.2017 kehtinud sõnastuses tagama) esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Maksuotsusest tulenev võlg
8.Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid maksuotsusele. Kaebaja küll märkis, et maksuotsuse õiguspärasust tuleb kontrollida, kuid ei põhjendanud, miks on maksuotsus tema hinnangul õigusvastane. Kohus selgitas sellekohaste põhjenduste ja tõendite esitamise vajadust kaebajale 04.05.2021.a määruses. Kohus viitas, et kaebaja saab seejuures kasutada maksuotsuse tegemisel aluseks olnud dokumente, mille vastustaja esitas koos vastusega kaebusele ja mis on e-toimikus kaebajale nähtavaks tehtud 30.03.2020. Kohus lähtub eeltoodut arvestades asja lahendamisel sellest, et Snelbau OÜ-l oli maksuotsusest tulenev maksuvõlg, mis läks ühinemisel üle Stright Direct OÜ-le. Vaidlust ei ole selles, et eelnimetatud võlga ei ole õnnestunud Snelbau OÜ-lt või Stright Direct OÜ-lt sisse nõuda.
9.Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt maksusumma 69 399,75 euro tasumist. Vastutusotsuse punktis 4 toodud arvestuse põhjal kuulub kaebajalt nõutava maksukohustuse hulka maksustamisperioodide august ja september 2016 käibemaks ning maksustamisperioodide august, september ja oktoober 2016 tulumaks. Vastutusotsus on kohati raskesti jälgitav, kuna maksuotsusega Snelbau OÜ-le pandud maksukohustuse hulka kuulus ka maksustamisperioodi juuli 2016 käibe- ja tulumaks ning nende maksunõuete aluseid käsitletakse vastutusotsuses läbi põimituna muude küsimustega, kuigi kaebajalt maksustamisperioodi juuli 2016 maksude tasumist ei nõuta. Samuti sisaldab vastutusotsus lisaks käesoleva otsuse punktis 3 toodule vähemalt kaht viga - vastutusotsuse punkti 3.1.1 kolmanda lõigu lõpus on öeldud, et kaebajalt nõutakse augusti, septembri tulumaksusummat (õige on augusti, septembri ja oktoobri tulumaksusummat) ning vastutusotsuse punktis 4 sisalduva tabeli viimases veerus on tulumaksu summaks 38 789,75 (õige on 39 789,75). Kohtu hinnangul on tegemist ilmsete vigadega, mis vastutusotsuse õiguspärasust ei mõjuta.
10.Kaebaja oli maksustamisperioodidel august - oktoober 2016 Snelbau OÜ ainus juhatuse liige. Seega pidi kaebaja ainuisikuliselt täitma kõiki juhatuse liikmeks olekuga kaasnevaid kohustusi, sh kohustust tagada maksuseadustest tulenevate kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Maksumenetluses väitis kaebaja, et ta ei tegelenud Snelbau OÜ juhtimisega. Kaebaja esitas vastustajale 06.01.2017.a kuupäeva kandva ja 10.01.2017 alla kirjutatud avalduse, et Snelbau OÜ juhatuse liikmena delegeeris ta juhatuse liikme kohustused volikirja alusel Markko Sallole ning ta ettevõtte igapäevase juhtimisega ise ei tegelenud (maksutoimiku dokument 232, dtl 1348). Kohtuasja dokumentidest nähtub, et kaebaja on Snelbau OÜ nimel andnud 25.11.2015 volituse Markko Sallole. Volikirja kohaselt on esindajal õigus esindada osaühingut, osaühingu nimel koostada, sõlmida ning allkirjastada akte, lepinguid, avaldusi ja kõiki teisi dokumente ja kokkuleppeid (maksutoimiku dokument 198, dtl 2295).
11.Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 alusel on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtupraktikas tunnustatakse usalduspõhimõtet, mis tähendab seda, et juhatuse liikmed võivad korraliku ettevõtja hoolsuse raamides leppida kokku kohustuste jaotamises ja tööjaotuses ning
sellise kokkulepe puhul reeglina eeldada, et teine juhatuse liige täidab oma kohustusi nõuetekohaselt. Samuti võib juhatuse liige kasutada oma kohustuste täitmiseks kolmandate isikute abi, näiteks äriühingu majandustehingute dokumenteerimiseks ja kirjendamiseks, maksudeklaratsioonide esitamiseks (Riigikohtu 11.12.2019.a otsus kohtuasjas 3-17-2235 p 1314). Kohtu hinnangul ei saa usalduspõhimõtet kohaldada olukorras, kus ainsa juhatuse liikme väitel on ta volitanud isikut, kes ei ole juhatuse liige, täitma kõiki juhatuse liikme kohustusi. Juhatuse liige ei saa õiguspäraselt tervikuna üle anda oma kohustusi osaühingu juhtimisel. Juba see, kui osaühingu ainus juhatuse liige nõustub olema nii-öelda variisik ehk olema juhatuse liikmeks üksnes näiliselt, on käsitletav korralikult ettevõtjalt oodatava hoolsuse olulise rikkumisena.
12.Vastutusmenetluses on kaebaja oma varasemat seisukohta muutnud. Kaebaja 16.08.2019.a seisukohtades (vastutusmenetluse toimiku dokument 21, dtl 2963-2966), vaides ja kaebuses väidab kaebaja, et ta siiski täitis juhatuse liikme kohustusi, kontrollis majandustegevust ja raamatupidamist, kuid tal ei olnud võimalust aru saada, et Snelbau OÜ kasutas võltsarveid ja ühingust viidi raha välja. Seetõttu leiab kaebaja, et ta oli juhatuse liikmena piisvalt hoolas. Ka kohtuasja dokumendid näitavad, et kaebaja on Snelbau OÜ juhatuse liikmena tegutsenud. Markko Sallo esitas käibedeklaratsiooni augusti 2016 kohta, kuid kaebaja esitas selle septembri 2016 kohta. Kaebaja esitas ka augusti 2016 esialgse käibedeklaratsiooni, mida Markko Sallo hiljem parandas, erinevus deklaratsioonide vahel oli ca 300 eurot (maksutoimiku dokumendid 248, 249, 251, 252, 262, dtl 2756-2758, 2760-2761, 2779). Kaebaja sõlmis Snelbau OÜ nimel OÜ-ga Puiga Soojus lepingu 09.09.2016 ning seadmete üleandmise ja vastuvõtmise akti 01.11.2016 (maksutoimiku dokumendid 107 ja 108, dtl 18261829). Kaebaja sõlmis Snelbau OÜ nimel 05.02.2016 arvelduskrediidi lepingu OÜ-ga PKW (maksutoimiku dokument 23, dtl 1856-1857).
13.Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et kui kaebaja oleks kontrollinud Snelbau OÜ majandustegevust ja raamatupidamist kasvõi elementaarse hoolega, siis oleks tal olnud piisvalt võimalusi rikkumistest aru saada ja neid vältida. Kaebajalt nõutava käibemaksukohustuse aluseks on viis arvet, milles kajastatud tehinguid vastustaja väitel ei toimunud: 1) Zeto Trade OÜ 02.08.2016.a arve nr 160042 (maksutoimiku dokument 16, dtl 1847); 2) Zeto Trade OÜ 02.08.2016.a arve nr 160043 ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (maksutoimiku dokumendid 17-18, dtl 1848-1849); 3) VVV Ehitused OÜ 18.09.2016.a arve nr 9312 (maksutoimiku dokument 19, dtl 1850); 4) Gebo Müüritööd OÜ 30.09.2016.a arve nr 160901 (maksutoimiku dokument 20, dtl 1853); 5) Gebo Müüritööd OÜ 30.09.2016.a arve nr 160902 (maksutoimiku dokument 21, dtl 1854). Kohtu hinnangul on vastutusotsuses piisavalt põhjendatud, miks oleks kaebajal pidanud tekkima kahtlus nende tehingute tegeliku toimumise suhtes. Kohus toob eriti välja järgmised asjaolud.
14.Vastustaja tugines sellele, et arveid ei ole koostanud nende esitajad, vaid Snelbau OÜ huvides Markko Sallo. Vastustaja väitel on arved silmnähtavalt sarnased arvetega, mida
väljastas Snelbau OÜ, s.t koostatud sama tarkvara kasutades. Kolme arve puhul (otsuse punktis 13 nimetatud arved 3, 4 ja 5) on arve jalusesse märgitud Snelbau OÜ elektronposti aadress ja pangakonto andmed. Kohtu hinnangul on seda äärmiselt raske mõistlikult seletada, kui arved koostasid nende väidetavad esitajad, kuna ilma arve esitaja pangakonto andmeid teadmata ei ole arve tasumine võimalik. Tegemist on asjaoludega, mida kaebajal oleks arvetega tutvumise puhul olnud lihtne märgata ja mis oleksid pidanud tekitama kaebajas kahtlust, kas tehingud on tegelikult toimunud sellistena, nagu neid arvetel kajastati.
15.Otsuse punktis 13 kolmandana nimetatud arve kohaselt on Snelbau OÜ väidetavalt ostnud tasandussegu Vetonit. Arvel on näidatud kauba kogus 4177 kotti, hind ei ole aga kajastatud ühiku (koti) eest, vaid kokkuleppehinnana kogu kauba eest kokku. Sellist arve esitamise viisi ei saa pidada tavapäraseks ja see oleks pidanud äratama kaebajas kahtlusi. Kahe arve põhjal (otsuse punktis 13 nimetatud arved 2 ja 4) on Snelbau OÜ-le väidetavalt osutatud ruumide puhastus- ja koristusteenust. Dokumendid on äärmiselt üldsõnalised, välja ei ole toodud isegi tööde tegemise aega või asukohta. Kaebaja ei saanud nõutava hoolsuse ilmutamise korral kuidagi pidada selliseid dokumente tehingute dokumenteerimisel piisavaks. Otsuse punktis 13 viiendana nimetatud arve põhjal osutati Snelbau OÜ-le väidetavalt katla paigaldustöid. Arve summa on 34 500 eurot, lisandub käibemaks 6 900 eurot, kokku 41 400 eurot. Samas sõlmis kaebaja Snelbau OÜ nimel lepingu katla müügiks OÜ-le Puiga Soojus hinnaga 55 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Katla müügilepingust ei ole välja loetav, et Snelbau OÜ pidi katla ka paigaldama. Isegi kui see nii oli, siis ei ole reaalne, et paigalduse hind moodustas koguhinnast 63 %. Dokumendid kogumis oleksid nõutava hoolsuse puhul pidanud äratama kaebajas kahtlust.
16.Ka tulumaksukohustuse puhul ei saanud kaebajale maksukohustuse olemasolu jääda märkamata. Otsuse punktis 13-15 käsitletud tehingute puhul piisas tulumaksukohustuse tekkimiseks sellest, et väljamakse aluseks ei olnud nõuetekohane algdokument. Kohus näitas eespool, et kaebaja oleks pidanud seda märkama. OÜ-le PKW tehtud maksete puhul oli kaebaja see, kes arvelduskrediidi lepingu Snelbau OÜ nimel sõlmis. Seejuures tehingu teise poole ehk OÜ PKW esindajana tegutses Markko Sallo. Juba see, et Snelbau OÜ tegi tehingu, milles poolte esindajatena tegutsenud juhatuse liikmed olid elukaaslased, oleks pidanud andma kaebajale põhjust tehingu asjaolusid lähemalt uurida, kuna tegemist võis olla tehinguga seotud isikuga tulumaksuseaduse § 8 lg 1 tähenduses. Lisaks oleks kaebajas pidanud tekitama kahtlust asjaolu, et OÜ PKW tegi omakorda ülekandeid kaebajale. OÜ PKW konto väljavõtte (maksutoimiku dokumendi 208 koosseisus, dtl 2575) põhjal kandis näiteks 04.08.2016 Snelbau OÜ 800 eurot OÜ-le PKW selgitusega „Vastavalt lepingule“ ja OÜ PKW kandis samal päeval 450 + 200 + 28,86 = 678,86 eurot kaebajale selgitusega „Vastavalt kokkuleppele“. Sarnased ülekanded toimusid 10-11.08.2016: Snelbau OÜ kandis OÜ-le PKW 500 eurot, viimane kandis kaebajale 50 eurot. Viidatud OÜ PKW konto väljavõte hõlmab ajavahemikku 05.02.2016 - 11.07.2017 (dtl 2551-2602) ning näitab arvukaid makseid kaebaja konto ja OÜ PKW konto vahel. S.t kaebaja sai OÜ PKW kaudu märkimisväärsetes summades raha olukorras, kus kaebaja juhtud Snelbau OÜ oli väidetavalt OÜ-le PKW võlgu. Selline olukord ei viita tavapärasele majandustegevusele, vaid tehislikult loodud olukorrale ja oleks pidanud olema kaebajale ajendiks tehinguid OÜ-ga PKW põhjalikult kontrollida.
17.Seejuures viitas vastustaja sellele, et kaebaja ei ole äritegevuses kogenematu, vaid on juhtinud ka teisi äriühinguid. Ka kaebaja taotles kaebuses vastutusotsuse täitmise peatamist, tuues ühe põhjendusena selle, et maksuvõla olemasolu ja avaldamine võib vähendada usaldust kaebaja vastu ja seeläbi takistada kaebaja muude äriühingute tegevust.
18.Õige ei ole kaebaja arusaam, et temalt saab Snelbau OÜ kohustuste täitmist nõuda ainult siis, kui ta teadvalt esitas valeandmeid või tegutses tahtlikult. MKS § 40 lg 1 võimaldab teha vastutusotsuse ka juhatuse liikme raske hooletuse korral. Võlaõigusseaduse § 104 lg 4 ütleb, et raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohus viitas eespool, et vastavalt kohtupraktikale võivad juhatuse liikmed korraliku ettevõtja hoolsuse raamides leppida kokku kohustuste jaotamises või kasutada kohustuste täitmiseks kolmandate isikute abi. Sama lahendi põhjal MKS § 8 lg 1 sätestatud juhatuse liikme kohustused siiski eeldavad, et mõistlikult tegutsev juhatuse liige hoiaks end üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajaduse korral tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida teiste juhatuse liikmete ja abistavate kolmandate isikute tegevust. Selline lisateabe kogumise ja kontrolli kohustus ning küsimus, kuivõrd saab juhatuse liige seejuures tugineda usalduspõhimõttele, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Kuigi juhatuse liikmete omavahelisel tööjaotusel ega sellel, et mõnda ülesannet täidavad juhatuse liikmeid abistavad kolmandad isikud, ei ole vahetut mõju välissuhtes võlausaldajatega ega riigiga, tuleb juhatuse liikme individuaalse vastutuse hindamisel äriühingu võla eest siiski arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda isiku tegevust (nt varjamine, pahatahtlikkus jms). Kui isikut hoitakse teadmatuses, siis peaks esinema ajend, miks asuda lisateavet otsima, et selle põhjal võtta vajalikke meetmeid. Raskest hooletusest tulenev tegevusetus on isikule etteheidetav juhul, kui teadaolevaid asjaolusid arvestades oleks korraliku ettevõtja hoolsusega tegutseval isikul pidanud ilmselgelt tekkima kahtlus, et äriühingu raamatupidamises on kajastatud valeandmeid (Riigikohtu 11.12.2019.a otsus kohtuasjas 3-17-2235 p 14, 19). Eelviidatud lahendis oli tegemist olukorraga, kus äriühingul oli mitu juhatuse liiget. Kohus põhjendas eespool, et olukorda muudab kaebaja kahjuks see, et ta oli juhatuse ainus liige ja temal lasusid kõik juhatuse liikme kohustused. Lisaks tõi kohus välja mitmeid ajendeid, mis oleksid kaebajas pidanud tekitama kahtluse tehingute tegelikus toimumises ja osaühingust raha väljaviimise õiguspärasuses.
19.Kaebaja väitel ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest. Kohus selgitab, et kaebaja raske hooletuse kohta ei saagi tõendeid olla, kuna tegemist on hinnanguga. Kohtu arvates on tõendatud asjaolud, millele tuginedes vastustaja sellise hinnangu andis - arvete sarnasus Snelbau OÜ arvetega, Snelbau OÜ e-posti ja pangakonto andmete esinemine väidetavalt VVV Ehitused OÜ ja Gebo Müüritööd OÜ koostatud arvetel, tehingute sisu puudumine arvetel ja nende juurde kuuluvatel dokumentidel, ülekanded kaebaja ja OÜ PKW vahel jne. Kaebaja on ise esitanud maksumenetluses kirjaliku kinnituse, et ta ei tegelenud Snelbau OÜ juhtimisega (maksutoimiku dokument 232, dtl 1348). Vastustaja ei pidanud näitama, et kaebaja teadlikult kasutas võltsarveid ja viis raha ühingust välja. Kuna vastustaja tugineb kaebaja raskele hooletusele, siis piisab sellest, kui vastustaja tõendatud asjaoludest lähtudes põhjendatult väidab, et mõistlik juhatuse liige oleks tavapärase hoolsuse korral pidanud aru saama, et tegemist on võltsarvetega ja ühingust viiakse raha välja. Kohtu hinnangul on vastustaja seda olemas olevatest tõenditest õigesti järeldanud.
Intressivõlg
20.Kaebaja hinnangul ei vastuta ta intressivõla eest, kuna maksuotsuse tegemise ajal ei olnud ta enam Snelbau OÜ juhatuse liige. Kohtupraktikas on leitud, et tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestamise ja tasumise kohustus on maksuvõlaga automaatselt ja vältimatult kaasnev kõrvalkohustus. Selgitamaks välja, kas maksukohustuslase seaduslik esindaja vastutab intressivõla eest, on esmajoones oluline vaadelda ajavahemikku, mil toimusid põhivõla põhjustanud sündmused, mitte ajavahemikku, mille eest intressi arvestatakse. MKS võimaldab vastutusotsusega nõuda endiselt juhatuse liikmelt intressi tasumist aja eest, mil ta ei olnud enam juhatuse liige, kui põhivõlg on kindlaks määratud maksuotsusega ning maksu juurde määramise põhjustas juhatuse liikme tahtlik või raskelt hooletu maksude arvestamise või deklareerimise kohustuse rikkumine. Sedalaadi juurdemääramise võivad tuua kaasa näiteks maksupettus või ka raskest hooletusest tingitud maksude väärarvutus (Riigikohtu 12.02.2020.a määrus kohtuasjas 3-191672 p 23, 16.10.2019.a määrus kohtuasjas 3-19-269 p 9). Praeguses asjas on maksusumma määratud maksuotsusega ja kinnitust on leidnud kaebaja raske hooletus, mis põhjustas sisendkäibemaksu alusetu deklareerimise ja tulumaksu deklareerimata jätmise. Seega on kaebajalt võimalik nõuda ka intressi tasumist olenemata sellest, et alates 05.12.2016 ei ole kaebaja enam juhatuse liige.
21.Samas ei ole intressivõla nõudmine kaebajalt vastutusotsuses märgitud ulatuses õiguspärane MKS § 96 lg 5 tuleneva tingimuse rikkumise tõttu. Kohtu hinnangul on tegemist vastutusotsuse tegemise objektiivse eeldusega, mille täidetust kohtul tuleb kontrollida ka olukorras, kus kaebaja ise selle sätte rikkumisele viidanud ei ole. MKS § 96 lõike 5 järgi võib seaduslikule esindajale teha vastutusotsuse pärast seda, kui maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. MKS § 130 lõike 1 punkt 3 reguleerib rahalisele õigusele sissenõude pööramist, praktikas tähendab see reeglina pangakonto arestimist. Riigikohus on selgitanud, et MKS § 96 lõike 5 teine lause on imperatiivne säte, mis lubab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest. Ainsa erandina sellest on MKS § 96 lõike 5 teises lauses nimetatud olukorda, kus maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Vastutusotsust ei või teha enne seaduses lubatud tähtaega isegi siis, kui juba varem on selge, et äriühingult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda (Riigikohtu 03.12.2020.a otsus kohtuasjas 3-19-104 p 18, 09.10.2019.a otsus kohtuasjas 3-17991 p 11-12).
22.Praeguses asjas on otsuse punktis 21 toodud tingimus täidetud kahe intressinõude puhul: 01.06.2018.a intressinõude täitmiseks arestiti osaühingu konto 29.06.2018 (tl 130) ja 31.07.2018.a intressinõude täitmiseks 05.09.2018 (tl 131). Ülejäänud kolme intressinõude täitmiseks arestiti konto 04. ja 06.09.2019 (tl 132-134). Kui vastutusotsus tehti 05.09.2019, siis ei olnud enne seda möödunud seaduses nõutav kolmekuuline võla sissenõudmise periood. Kaebajalt saab seega nõuda 01.06.2018.a ja 05.09.2018.a intressinõuetes toodud intressi, mis on seotud augusti ja septembri 2016 käibemaksuga (tabelis read KMD/MO 08/2016 ja
KMD/MO 09/2016) ning augusti, septembri ja oktoobri 2016 tulumaksuga (tabelis read TSD/MO 08.2016, TSD/MO 09.2016, TSD/MO 10.2016). Kuna sellekohased andmed on kohtuasjas olemas, siis saab kohus intressinõude õiguspärase osa välja arvutada: Periood KMD/MO 08.2016 KMD/MO 09.2016 TSD/MO 08.2016 TSD/MO 09.2016 TSD/MO 10.2016 KMD/MO 08.2016 KMD/MO 09.2016 TSD/MO 08.2016 TSD/MO 09.2016 TSD/MO 10.2016 Kokku
23.Kohus ei nõustu vastustajaga, et kohtupraktikas käsitletud juhtumid erinevad praeguse kohtuasja asjaoludest. Asjas 3-19-104 käsitleti just olukorda, kus äriühingult maksuvõla sissenõudmiseks olid täitetoimingud tehtud ning selle käigus selgunud, et võlga ei õnnestu sisse nõuda. Sellele vaatamata ei pidanud kohus lubatavaks teha vastutusotsust intressivõla sissenõudmiseks juhatuse liikmelt olukorras, kus intressivõla sissenõudmiseks äriühingult ei ole nõutavaid toiminguid tehtud või sellest nõutav ajavahemik möödunud. Muud väited, kokkuvõte
24.Kaebaja väitel ei olnud tal pärast juhatuse liikme volituste lõppemist võimalust tutvuda Snelbau OÜ raamatupidamise dokumentidega, ta ei saanud seetõttu vastata vastustaja küsimustele ja sunniraha nõudmine temalt ei olnud õige. Eeltoodu ei välista kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemist. Kaebajale esitatud sunniraha nõue seoses sellega, et kaebaja jättis täitmata vastustaja korralduse teabe ja dokumentide andmiseks (vastutusmenetluse toimiku dokument 15, dtl 1590-1591), ei ole praeguses asjas vaidluse esemeks. Küsimused, millele kaebaja jättis vastamata (vastutusmenetluse toimiku dokument 12, dtl 1517-1528) ei olnud valdavas osas sellised, mis oleksid eeldanud tutvumist Snelbau OÜ raamatupidamise dokumentidega (näiteks: millega ühing tegeles, kes olid esindusõiguslikud isikud, milline oli töökorraldus ja kaebaja tööülesanded, millega tegeles Markko Sallo, kuidas oli korraldatud infovahetus temaga, kes korraldas raamatupidamist, koostas arveid jne). Kohus märgib, et kaebaja ei esitanud selgitusi ja põhjendusi seoses Snelbau OÜ tegevusega ka pärast seda, kui ta sai kohtuasjas juurdepääsu maksutoimiku dokumentidele. Kaebaja tugineb sellele, et vastutusotsuse tegemise ajal oli Snelbau OÜ äriregistrist kustutatud. See ei välista vastutusotsuse tegemist. Vastutusotsuse tegemise eelduseks on kehtiva maksuvõla olemasolu (MKS § 96 lg 6 p 3). Snelbau OÜ äriregistrist kustutamisega maksuvõlg ei lõppenud, kuna osaühing kustutati ühinemise tõttu. Maksuvõlg läks MKS § 35 alusel üle Stright Direct OÜ-le.
25.Kokkuvõttes on vastutusotsus õiguspärane osas, millega kaebajalt nõutakse Snelbau OÜ käibe- ja tulumaksukohustuse tasumist summas 69 399,75 eurot ning intressi tasumist summas
26 889,85 eurot. Kaebaja väited ei anna alust vastutusotsust selles osas tühistada. Vastutusotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada osas, millega kaebajalt nõuti intressi tasumist summas 15 781,51 eurot. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt. Menetluskulud. Selgitused
26.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Lähtudes otsuse punktis 25 toodust tuleb seega menetluskuludest 86/100 kanda kaebajal ja 14/100 vastustajal.
27.Ainsaks kohtule teada olevaks menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot (tl 27), sellest 14/100 ehk 7,04 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud ning muude võimalike menetluskulude väljamõistmine ei ole HKMS § 109 lg 1 alusel võimalik.
28.Kohus vabastas kaebaja 26.02.2020.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest 715 euro ulatuses. Vastustajal HKMS § 104 lg 10 alusel riigilõivu tasumise kohustust ei ole. Sel juhul puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
29.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.