lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1049/6

Teenistussuhted › Riigiteenistus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1049/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Riigiteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1064
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

21.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1049 XX kaebus teenistusest lahkumise avalduse kehtetuks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise kohta antud käskkirja tühistamiseks ja teenistusse ennistamiseks Kaebaja XX Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Haldusasi

Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.05.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.05.2021 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lõige 4, § 235 lõiked 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse I patrulligrupi patrullpolitseinik üleminspektor XX esitas 10.10.2018 PPA peadirektorile avalduse vabastada ta teenistusest omal soovil alates 11.10.2018. PPA Põhja prefektuuri prefekt vabastas XX 11.10.2018 käskkirjaga nr 1.9-2.5/404p teenistusest, teenistussuhte viimaseks päevaks jäi 10.10.2018.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.XX esitas 29.03.2021 PPA-le avalduse, milles palus tunnistada kehtetuks enda 10.10.2018 politseiteenistusest lahkumise avaldus ning taastada tagasiulatuvalt oma teenistus Põhja prefektuuris Ida-Harju politseijaoskonnas. Avalduse kohaselt alustati avaldaja suhtes 12.09.2018 kriminaalmenetlust võimuliialduse tunnustel. Avaldaja kuulati 10.10.2018 üle kahtlustatavana, mille käigus võeti temalt politseiteenistusest lahkumise avaldus. Avaldaja vastu algatatud kriminaalmenetlus oli provotseeritud, eesmärgiga mõjutada avaldajat kirjutama avaldust omal soovil lahkumiseks ning seetõttu oli avaldus tühine. Avaldajaga manipuleeriti

3-21-1049 ning ta oli viidud meeleseisundisse, mille tõttu ta ei mõistnud, kas on mõistlik kirjutada omal soovil teenistusest lahkumise avaldus või mitte. Kuna Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas 25.10.2018 kriminaalmenetluse, siis puudub loogiline seletus sellele, miks avaldaja soovis politseiteenistusest vabatahtlikult lahkuda.

3.PPA vastas 26.04.2021 kirjas nr 1.3-1/270-2 XX-le, et lahkumisavalduse kehtetuks tunnistamiseks ja teenistussuhte tagasiulatuvalt taastamiseks puudub alus. Kriminaalmenetlus toimus seaduse nõuete kohaselt. Puuduvad andmed, et avaldaja oleks oma lahkumisavalduse kirjutanud kellegi survel. Põhja Ringkonnaprokuratuur põhjendas 25.10.2018 määruses avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamist mh sellega, et ametist lahkumisega võttis avaldaja vastutuse, vältides sellega edaspidise teo kordumist.
4.XX esitas 16.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse 10.10.2018 esitatud teenistusest lahkumise avalduse kehtetuks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise kohta antud käskkirja tühistamiseks ning tema politseiteenistusse ennistamiseks tagasiulatuvalt seisuga 10.10.2018 koos kõikide ettenähtud hüvede ja õigustega. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja toime pannud võimuliialdust. Sündmuse kohta alustatud kriminaalmenetluses rikuti seadust ja kaebaja õigusi ega uuritud väidetava kannatanu toimepandud kuritegu. Kaebaja pole seniajani saanud vastuseid oma küsimustele teenistusest vabastamise aluseks olnud asjaolude kohta. Kaebajat survestati lahkumisavaldust kirjutama. PPA oleks tööandjana pidanud olukorra teisiti lahendama.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 28.05.2021 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 annab õiguse nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist ainult õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikele, kuid kaebaja lahkus politseiteenistusest omal soovil.
6.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 28.05.2021 määruse ja võtta kaebus menetlusse. Halduskohus ei ole oma määrust põhjendanud. Kaebajal ei olnud põhjust vabatahtlikult teenistusest lahkuda ning ta vabastati ametist õigusvastaselt. PPA toimetas kriminaalmenetlust ebaseaduslikult ja oma toimingute kogumis survestas kaebajat teenistusest lahkuma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 204 lõike 1 ja § 207 lõike 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lõige 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lõige 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lõige 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkt 9).
8.Ringkonnakohus leiab, et XX määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
9.Halduskohus jõudis õigele lõppjäreldusele, et kaebajal puudub nõudeõigus esitada kohtule kaebuses toodud taotlusi. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 1 lõike 5 kohaselt laieneb politseiteenistusele ATS PPVS-st tulenevate erisustega. Politseiteenistusest ametniku soovil lahkumise korra kohta puuduvad PPVS-s erisätted, mistõttu kohalduvad ATS-i asjaomased normid. Ehkki teenistusest vabastamine puudutab kaebajat isiklikult ja ta on halduskohtusse pöördunud enda väidetavalt rikutud õiguste kaitseks (HKMS § 44 lõige 1), tuleb teenistusvaidluses kaebeõigusele hinnangu andmisel lähtuda ATS-is sätestatud erinormidest (vt ATS-i varasema redaktsiooni kohta tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi 20.01.2011 otsus asjas 2(3)

3-21-1049 nr 3-3-1-74-10, punkt 12). Ametniku nõudeõiguse õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral sätestab ammendavalt ATS § 105. Selle sätte esimese lõike kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses, kusjuures halduskohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Sama sätte teised lõiked sätestavad laiema nõudeõiguse osade juhtumite jaoks, kuid nendele pole kaebaja tuginenud ja need pole praegusel juhul asjakohased. Järelikult tuleneb osundatud sättest, et kaebajal ei ole õigust nõuda enda lahkumisavalduse kehtetuks tunnistamist, teenistusest vabastamise käskkirja tühistamist ja teenistusse ennistamist. Juhul kui kaebaja pidas enda teenistusest vabastamist õigusvastaseks, oli tal võimalik 30 päeva jooksul arvates käskkirja kättesaamisest esitada vaie PPA-le või kaebus halduskohtule, nagu PPA 11.10.2018 käskkirjas kaebajale ka selgitas.

10.ATS § 105 mõttest tulenevalt ei ole endisel teenistujal võimalik aastaid pärast teenistusest vabastamist möödumist taotleda ametiasutuselt enda teenistussuhte taastamist koos saamata jäänud hüvitiste väljamaksmisega. Seda isegi juhul, kui omal soovil teenistusest vabastamise aluseks olnud avalduse esitas isik oma väidetel eksimuse, pettuse või sunni mõjul. ATS § 87 lõike 5 kohaselt võib teenistusest vabastamiseks esitatud taotlusest ametnik loobuda üksnes tema ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul. Tegemist on jällegi erinormiga, mis asutuse töö ja ülesannete täitmise sujuva korraldamise huvides piirab ametniku õigust muuta oma varasemat tahteavaldust. Seadus ei näe ametnikule ette võimalust taotleda halduskohtult enda lahkumisavalduse kehtetuks tunnistamist ega võimalust taotleda uute ilmnenud asjaolude tõttu teenistusest vabastamise käskkirja kehtetuks tunnistamist haldusmenetluse uuendamise korras. Kui ametnik saab teenistusest vabastamise alusetusest teada või aru pärast 30-päevase vaidlustamistähtaja möödumist, on mõjuva põhjuse olemasolul küll võimalik ennistada vaide või kaebuse esitamise tähtaega, kuid nõudeõigus jääb ATS § 105 järgi samaks. Ehkki kaebaja pole siinses asjas esitanud nõuet ATS § 105 alusel ja kohtul polegi seetõttu vaja kaaluda tähtaja ennistamist, märgib ringkonnakohus, et kaebajal ilmselgelt ei olnud mõjuvaid põhjuseid viivitada halduskohtusse pöördumisega üle kahe aasta pärast tema politseiteenistusest vabastamist 2018. a oktoobris ja sellele mõned nädalad hiljem järgnenud kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamist. Olukorras, kus ametnik pole õigel ajal pannud maksma oma nõudeõigust ATS § 105 järgi, oleks tal ilmselgelt perspektiivitu nõuda haldusorganilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist üldistel alustel (riigivastutuse seaduse § 7 lõige 1).
11.Ringkonnakohus märgib, et kaebuses on esitatud etteheiteid kriminaalmenetluses tehtud PPA toimingutele. Kaebused kriminaalmenetluse kohtueelsel uurimisel tehtud toimingute peale lahendatakse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 228 jj sätestatud korras ning sellega seotud vaidluste lahendamiseks ei saa isik pöörduda halduskohtusse. Halduskohus saab lahendada üksnes teenistusvaidlusega seotud nõudeid. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja