Majandushaldusõigus › Riigiabi ja konkurents

3-18-2280 (registrikood 12804886), Roheline Elekter AS-lt (registrikood 11303442), Aidu Tuulepark OÜ-lt (registrikood 12805855), Audru Tuulepark OÜ-lt (registrikood 12858892) ja Estwind Energy OÜ-lt (registrikood 10965767) solidaarselt Enefit Green AS (registrikood 11184032) kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks 6000 (kuus tuhat) eurot.

Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. juulil 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-2280 kaubaturgude struktuuri viisil, mis tooks kaasa konkurentsi olulise kahjustumise. Seega tuli esmalt piiritleda, milliseid kaubaturge koondumine mõjutab, ning seejärel hinnata konkurentsiolukorda ja selle muutust nendel kaubaturgudel. Koondumine puudutab eelkõige elektrienergia tootmise ja hulgimüügi valdkonda, millega on vertikaalselt seotud elektrienergia jaemüük ning tuulikute hoolduse- ja remonditeenuste osutamine. KA piiritles elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturu geograafilise ulatusega Eesti ja Soome, elektrienergia jaemüügi kaubaturu Eestis ning tuulikute remondi- ja hooldusteenuse osutamise kaubaturu, mille geograafilise ulatuse täpne piiritlemine ei olnud praeguse koondumise puhul vajalik. Eesti Energia AS kontserni ettevõtjad toodavad elektrienergiat põlevkivist, biomassist, rehvihakkest, olmejäätmetest, tuulest, päikesest ja veest. Nelja Energia AS tegeleb elektrienergia tootmisega taastuvatest energiaallikatest (tuul, biogaas). Elektrienergia puhul on tegemist homogeense tootega. Kasutusomaduste poolest ei erine taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia näiteks põlevkivist toodetud elektrienergiast. Elektrienergia hulgimüük Skandinaavias ja Baltikumis toimub üldjuhul elektribörsi Nord Pool vahendusel. Eestis müüb Eesti Energia AS kogu toodetud elektrienergia Nord Pool elektribörsi vahendusel (v.a marginaalsed kogused otseliini klientidele) ja kontserni teiste tegevuste jaoks ostab Eesti Energia AS elektrienergia börsilt. Eestis tervikuna müüakse ca 95% toodetud elektrienergiast Nord Pooli vahendusel, väiksemad tootjad müüvad elektrienergiat ka otse jaemüügiga tegelevale ettevõtjale (enamasti sama kontserni ettevõtja). Sarnaselt toimib elektrienergia hulgimüük Põhja- ja Baltimaades. Valdav enamus elektrienergiast (üle 99%) müüakse nn päevette turul (day-ahead market). Kauplemise objektiks on kohustus tarnida ostjale teatud kogus elektrienergiat järgmise päeva kindlal tunnil. Turuosalised esitavad turule pakkumisi ostmaks või müümaks teatud hinnaga elektrienergiat ning elektrienergia hind turul kujuneb pakkumise ja nõudluse vahekorrast tulenevalt. Elektrienergia tootjad pakuvad elektrienergiat müügiks hinnapiirkonnas, kus asuvad nende tootmisvõimsused. Eesti Energia AS müüb oma Eestis asuvate elektrijaamade toodangu Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas. Nord Poolil on kohustus tagada, et turuhinnad oleksid erinevates hinnapiirkondades võimalikult suurel määral ühtlustunud. Optimeerimise tulemusel tekivad üldiselt ühtsed hinnad hinnapiirkondades, mille vahel on piisav ülekandevõimsus. Elektrienergia hindade ühtlustumise peamiseks eeltingimuseks on hinnapiirkondade vaheliste ülekandekaablite olemasolu. Ühenduskaableid opereerivad üldiselt ülekandevõrgu operaatorid (Eestis Elering AS ja Soomes Fingrid Oyj). Importimaks Eestisse elektrienergiat Soomest ja Lätist, on ülekandevõimsust kokku suvel 1766 MW ja talvel 2166 MW. Senine elektrienergia tarbimise maksimum Eestis on olnud 1587 MW. Eesti ja Läti vahel on rajamisel kolmas kaabel, mis suurendab ülekandevõimsust veel 600 MW võrra. Lätil on ühendused omakorda Leeduga, Leedul Poolaga jne. Kuigi esineb olukordi, kus elektrienergia hinnad Eesti ja Soome vahel ei ole identsed, juhtub seda harva. 2017. a andmete järgi 98% ulatuses hinnaerinevused puudusid, samuti ei ole EstLink ühenduskaablid olnud valdava osa ajast kasutuses maksimaalses ulatuses. Elektrienergia erineva hinna kujunemine Eesti ja Soome hinnapiirkondades ei ole seetõttu võimalik. Elektrienergia tootmise ja hulgimüügi puhul konkureerivad omavahel nii Eestis kui ka väljaspool Eestit tootmisvarasid omavad ettevõtjad. Nord Pool elektribörsi tingimustes ei saa Eesti Energia AS tegutseda sõltumatult näiteks Soomes (või Lätis ja Leedus) elektrienergiat tootvatest ettevõtjatest. Süsteemihaldur Elering AS lähtub varustuskindlust hinnates samuti regionaalsest tasandist (Baltikum ja Soome). Seega hindab KA koondumise mõju elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturule, mille geograafiline ulatus hõlmab (vähemalt) Eestit ja Soomet. Eestis ja Soomes 2017. a-l toodetud elektrienergiast tootis Eesti Energia AS ca 13% ja Nelja Energia AS alla 1%, järelikult on koondumise osaliste turuosad kokku ca 14% ning tegemist ei ole horisontaalselt mõjutatud kaubaturuga (majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2006 määruse nr 69 „Koondumise teate esitamise juhend“ § 8 lg 3 p 1). 3(23)

3-18-2280 Elektrienergia tootmise ja hulgimüügiga on vertikaalselt seotud elektrienergia jaemüük, millega tegeleb Eesti Energia AS, ning tuulikute hoolduse- ja remonditeenuste osutamine, millega tegeleb Empower 4Wind OÜ, kes on Nelja Energia AS ja Empower AS ühise valitseva mõju all). Elektrienergia jaemüügi kaubaturu geograafiline ulatus hõlmab Eestit. Eesti Energia AS müüs 2017. a-l jaemüügi tasandil elektrienergiat 53,4% kaubaturu kogumahust. Järelikult on elektrienergia jaemüügi kaubaturu puhul tegu vertikaalselt mõjutatud kaubaturuga (määruse nr 69 § 8 lg 3 p 2). Kuivõrd tuuleparkide hoolduse- ja remonditeenuseid osutab tuulepargi omanikule üldjuhul tuulikuid tootnud ettevõtja (s.o üldjuhul välismaised äriühingud), siis ei olnud kaubaturu mahtu võimalik ülemääraste pingutusteta hinnata. KA analüüsib siiski konkurentsiolukorda tuuleparkide hoolduse- ja remonditeenuste kaubaturul Eestis. Elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturu geograafilist ulatust ja toimimise eripärasid arvesse võttes ei ole asjakohased menetluse käigus esitatud väited Eesti Energia AS poolse turgu valitseva seisundi omamise ega kuritarvitamise osas. Koondumisega suureneb küll elektrienergia tootmiseks vajalike tootmisvarade kontsentratsioon Eesti territooriumil, kuid Nord Pool elektribörsi tingimustes konkureerivad koondumise osalistega ka Soomes tootmisvarasid omavad elektrienergia tootjad. Lisaks toimib Nord Pool elektribörsi süsteem selliselt, et konkurentsisurvet avaldavad ka teised Baltikumis asuvad elektrienergia tootjad. Arvestades Nord Pool elektribörsi toimimise põhimõtteid, Eesti Energia AS positsiooni elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturul ning tuuleenergia tootmise sõltuvust ilmastikutingimustest, ei ole alust järeldada, et Eesti Energia AS saavutaks koondumise kaudu võimaluse mõjutada elektrienergia hindu olulisel määral ja sõltumatult teistest elektrienergia tootjatest. Kuivõrd Eesti Energia AS ei omanda (erinevalt algsest kavatsusest) valitsevat mõju Nordic Power Management OÜ üle, siis ei teki koondumisega ka elektrienergia jaemüügi ega bilansihalduri teenuste horisontaalset kattuvust. Koondumine ei vähenda elektrienergia jaemüügiga tegelevate ettevõtjate võimalusi osta elektrienergiat, sest elektrienergia hulgimüük toimub Nord Pool elektribörsi kaudu. Asjaolu, et koondumise järgselt kuulub Empower 4Wind OÜ edaspidi Eesti Energia AS ja Empower AS ühise valitseva mõju alla, ei kahjusta oluliselt konkurentsi tuulikute hoolduse- ja remonditeenuste osutamise valdkonnas, sest üldjuhul osutavad neid teenuseid tuulikuid tootvad ettevõtjad ise, sõlmides selleks pikaajalised (tavaliselt 10–12 aastat) n-ö täisteenuste lepingud. Juhul, kui tuulikute tootjad otsustavad lihtsamate teenuste osutamiseks kasutada alltöövõtu korras Eestis registreeritud tuulikute hoolduse- ja remonditeenuseid osutavaid ettevõtjaid, ei tee selliseid Eesti Energia AS. Tootja pankrotistumise tõttu on WinWinD tuulikute hoolduse ja remondiga seoses olukord erinev. WinWinD tuulikuid omavad Eestis mõlemad koondumise osalised, kuid neid tuulikuid rohkem ei lisandu ja seega on nendega seonduv asjakohane üksnes olemasolevate tuulikute kasutusaja vältel. Tuulikute hooldus- ja remonditeenuste ostmiseks peab Eesti Energia AS korraldama riigihanke ning see kohustus laieneb koondumise järel ka varem Nelja Energia AS-le kuulunud WinWinD tuulikutele. WinWinD tuulikute hooldus- ja remonditeenuste osutamisest huvitatud ettevõtjatel on võimalus osaleda asjaomases hankes. Kuna koondumise kontrolli menetluses hinnatakse vaid sellega tekkivat muutust kaubaturgude struktuuris, mitte ei lahendata valdkonnas eksisteerivaid muid võimalikke kitsaskohti, ei käsitle KA otsuses küsimusi seonduvalt Tootsi tuulepargi ehitusega ega võta seisukohta taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale makstavate toetuste kohta, eelkõige mis puudutab toetuste kontsentreerumist riigile kuuluva äriühingu kätte. Tegemist on kehtiva normistikuga. Viited võimalikule turgu valitseva seisundi kuritarvitamisele seoses elektrienergia hindade erinevusega Eesti ja Soome hinnapiirkondade vahel ei ole asjakohased, kuna KA ei tuvastanud Eesti Energia AS turgu valitsevat seisundit elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturul. Koondumise kontrolli menetluse piiratud ajaraamide ja kindlaksmääratud eesmärkide tõttu ei 4(23)

3-18-2280 menetle KA selle menetluse raames KonkS § 16 võimalikke rikkumisi, vaid selliste rikkumiste põhjendatud kahtluste korral tuleb KA-le esitada eraldi taotlus. Koondumisega ei pea tingimata kaasnema otsene positiivne mõju või kasu tarbijatele, vaid oluline on hoida ära koondumised, millega kaasneb konkurentsi oluline kahjustumine ja seeläbi negatiivne mõju tarbijatele. KA jõudis järeldusele, et kõnealune koondumine ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit KonkS § 13 lg 1 tähenduses ühelgi koondumisega seotud kaubaturul ning koondumisega ei kaasne KonkS § 22 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis tingiksid koondumise keelamise.

3-18-2280 elektrit nii fossiilsetest kui ka taastuvatest allikatest, saab seeläbi võimaluse manipuleerida hindadega, muutes turutingimused seeläbi teiste turuosaliste jaoks oluliselt ebasoodsamaks. Tuuleenergia moodustas 2017. a-l taastuvenergia tootmismahust 41,3% ja üksnes tuuleenergia tootjad konkureerivad taastuvenergia toetusele, mille maht on aastas piiratud 600 GWh. Seega esineb tuulest elektrienergia tootmisele iseseisev nõudlus, mida ei saa asendada muudest allikatest toodetud elektrienergiaga. Kuna tuuleparke ei ole samuti võimalik ümber seadistada selliselt, et need toodaksid elektrienergiat muudest allikatest, puudub ka pakkumise poolne asendatavus ja tegemist on iseseisva turuga KonkS § 3 tähenduses. Koondumise tagajärjel on Eesti Energia AS turuosa taastuvenergia turul 77,79% ja tuuleenergia turul 84,5%. Tuuleparkide hooldus- ja remonditeenuste kaubaturu kogumahu välja selgitamata jätmine ei ole põhjendatud, sest koondumise osaliste tuuleparkides kasutatakse valdavas enamuses WinWinD tuulikuid, mille tootja on pankrotistunud ega osuta mis tahes hooldus- ja remonditeenuseid. Olemasolevatel andmetel on koondumise osalejate turuosa kindlasti suurem kui 15%. Kuna KA on koondumisest mõjutatud turud määranud ekslikult, siis on automaatselt ekslikult hinnatud ka koondumise mõjusid. Tuuleenergia puhul on olulisim tegur tuulepargi asukoht. Koondumise tagajärjel koonduvad parimad asukohad ühe turuosalise kätte, millele lisanduvad tulevikus ka Nelja Energia AS arendatav meretuulepark võimsusega kuni 1100 MW ja Eesti Energia AS kavandatav Liivi lahe meretuulepark võimsusega 600 MW. KA ei ole arvestanud asjaoluga, et riigi tegevuse tõttu on kaebajatel täiendavate tuuleparkide rajamine takistatud. Eesti Energia AS arendatava Tootsi tuulepargiga lisandub täiendav tootmisvõimsus 150 MW ja Eesti Energia AS turuosa küündib 90%-ni, mistõttu tema turgu valitsev seisund pidevalt suureneb. Ilmselgelt väär on väita, et vaidlusalune koondumine ei oma konkurentsile negatiivset mõju. Koondumise osaliste senised tuulepargid on aastaid tegutsenud ja valdavalt kapitalitulu tagasi teeninud, mis viib hinnad alla ega võimalda uutel tootjatel konkureerida (sh tulevikus taastuvenergia toetuse oksjonitel), pakkudes hindu, mis tagaksid minimaalsed kapitalikulud. Eesti Energia AS-l on lisaks võimekus manipuleerida müüdava elektrienergia hinnaga, viies ületootmisega hinna alla, mis omakorda tõrjub uued tulijad turult välja. Tuuleenergeetika on äärmiselt kapitalimahukas ja kui toodangu müügihind on põhjendamatult madal, viib see paratamatult turult lahkumisele. Elektrienergia tootjate paljusus on ka tarbijate huvides. Olukorras, kus rahvusvaheline ülekanne on häiritud, oleks Eesti Energia AS-l võimalus viia elektrienergia tootmine defitsiiti ja müüa elektrit tarbijatele kõrgendatud hinnaga. KA ei ole vastanud ka ELEON AS vastuväitele, et kui 84,5% tuulest elektrienergia tootmisest on koondunud ühe ettevõtja kätte, on sellel tootjal väga suur võimalus mõjutada mh tuulikute tootmise ja müügi turgu (sh takistada uute tootjate turule sisenemist). Näiteks Tootsi tuulepargi tuulikute hankes seadis Eesti Energia AS pakkujatele kvalifitseerimistingimused, mida suudaksid täita ainult üksikud aastaid turul tegutsenud suured rahvusvahelised tuulikute tootjad.

3-18-2280 Lisaks piiritletakse kaubaturg KonkS § 3 lg 1 kohaselt ostja seisukohast lähtudes. Elektribörsil kaubeldes ei ole ostjal võimalik ega vajalik eristada, kas elektrienergia on toodetud taastuvatest või muudest energiaallikatest. Elektrienergia saamise allikate põhjal ei ole turgu segmenteeritud ka Euroopa Komisjoni praktikas (sh juhtumites M.8660, Fortum / Uniper ja M.8687, Prisko / OKD Nástupnická). KA lähtus koondumise mõjude hindamisel Eestit ja Soomet hõlmavast kaubaturust, mis oli konservatiivne lähenemine, sest turuosalistelt kogutud teabe alusel võis kaubaturg juba otsuse tegemise ajal hõlmata lisaks Soomele ka Baltikumi. Ühenduste erinevad tehnilised lahendused (nt alalisvoolu või vahelduvvoolu ühendus) ei ole põhjuseks, miks ei saaks elektrienergia toomise ja hulgimüügi kaubaturg hõlmata Soomet. KA piiritles kaubaturu geograafilise ulatuse üksnes hinnapiirkondadega, mille vahel olid väikesed hinnaerinevused. Kaebajate viidatud 2014.–2015. a andmed ei ole asjakohased, sest EstLink 2 ühendus valmis 2014. a-l ja vajalik töökindlus saavutati 2016. a-l. Näiteks 2017. a-l esines EstLink 1 ühenduskaabli rikkelist mittekättesaadavust 0,1% tundidest ja plaanilist mittekättesaadavust 1,41% tundidest ning EstLink 2 ühenduskaabli puhul vastavalt 0,01% ja 0,15% tundidest. Kuigi esineb olukordi, kus elektrienergia hinnad Eestis ja Soomes ei ole identsed, juhtub seda harva. Kaebajate viidatud hilisemad andmed ei ole asjassepuutuvad, sest KA-l puudus võimalus neid otsuse tegemisel hinnata (2018. a esimesel poolaastal oli Eesti ja Soome keskmine hinnavahe 0,03%, mis kinnitas 2017. a põhjal tehtud järeldusi). Samuti on kaebajad toonud tendentslikult välja üksikuid erakorralisi päevi ja tunde, kuid KA lähtus koondumisele eelnenud aastast tervikuna. Tehniliste lahenduste arengu ja uute elektriühenduste lisandumisega muutuvad potentsiaalsed hindade kõikumised eeldatavasti veelgi marginaalsemateks. Seejuures ei oleks KA geograafilise turu piiritlemisest olenemata saanud eirata kaubaturu tegelikku toimimist (sh elektrienergia müümist Nord Pool elektribörsi vahendusel). Koondumise kontrolli menetluse käigu uuriti ka mõju elektrienergia tootmise ja hulgimüügiga vertikaalselt seotud tegevusaladele (s.o elektrienergia jaemüük ning tuulikute hooldus- ja remonditeenuste osutamine) ning tuvastati, et koondumisega ei kaasne nendel kaubaturgudel konkurentsi olulist kahjustamist. Paljud kaebuses tõstatatud küsimused ei seondu koondumise menetlusega. Muu hulgas ei lähtuta koondumise mõju hindamisel ühegi ettevõtja konkreetsetest ärilistest eesmärkidest, vaid üksnes konkurentsi toimimisest ja selle võimalikust muutusest üldisemalt. KA ei ole tuvastanud, et Eesti Energia AS-l oleks võimalus elektrienergia hinnaga manipuleerida ja sellise võimaluse on välistanud ka Nord Pool. Eksitav on kaebajate väide, et elektrienergia tootjate paljusus on tarbijate huvides ja koondumine sellega vastuolus. On selge, et lõpptarbijate huvides on valikuvõimaluste olemasolu, aga elektrienergia jaemüügi kaubaturul ongi see tarbijatele tagatud. Elektribörsi tingimustes avaldavad Eesti Energia AS-le olulist konkurentsisurvet väljapool Eestit tootmisvarasid omavad ettevõtjad.

3-18-2280 üldiselt ühtlustunud, näiteks 2017. a-l oli Eesti ja Soome hinnapiirkondade korrelatsioon 0,99 (kusjuures 1 tähendaks ideaalselt sünkroonseid hindu). Eraldi Nord Pooli hinnapiirkondade olemasolu ei tähenda, et tegemist on eraldi geograafiliste turgudega (näiteks Fortum / Uniper juhtumi puhul loeti neli Nord Pooli hinnapiirkonda samaks geograafiliseks turuks). Erinevate hinnapiirkondade korral tuleb lihtsalt hinnata piirkondade ühendusi ja hinnastatistikat. Seda on KA praegusel juhul korrektselt teinud ja jõudnud õigele järeldusele. Kaebajate väited ühenduse kehvast töökindlusest on paljasõnalised ja põhjendamatud ning kaubaturu määratlemisel ei saa lähtuda ekstreemolukordadest. EstLink merekaablite ülekandemahte kasutatakse täies mahus harva. Elektribörsi ülesehitus tagab, et elektrienergia jagatakse optimaalseimal viisil, st nõudlus rahuldatakse olemasoleva madalaima hinnaga, mille käigus toimub ka elektrienergia ülekanne teistesse piirkondadesse. Eesti Energia AS ei ole oma tegevuses hindadega manipuleerinud ega hoidunud elektrienergia tootmisest sooviga hinda tõsta. Selline tegevus oleks ka ebaseaduslik. Realistlikult ei olekski Eesti Energia AS-l võimalik saavutada sedavõrd keerukal turul mingit lubamatut eelist. Kaebajate viited 2018. a lõpu või 2019. a andmetele ei ole asjakohased, sest neid ei olnud KA otsuse tegemise ajal olemas. Isegi kui määratleda võimalik tootmisvahendi põhine kaubaturg, ei ole kaebajad selgitanud, milles seisneks koondumise mõju sellisele turule, sest igast allikast toodetud elektrienergia peab lõppastmes konkureerima nn laial elektrienergia kaubaturul. Koondumine ei tekita juurde ega vähenda taastuvenergia toetuse saamiseks õigustatud isikute ringi ning oksjonitega seonduvat ei saanud kuidagi arvesse võtta, sest neid polnud toimunud. Eesti Energia AS kontsern ei olnud koondumise ajal Tootsi tuulepargi kinnistu omanik, mistõttu ei ole viited sellele asjakohased. Koondumine ei mõjuta ka võimalusi rajada Eestis tuuleparke. Kaebajate ja teiste turuosaliste olukorda ei muutnud koondumine mitte ühelgi viisil. Muu hulgas ei avaldanud koondumine mingit mõju tuulikute ostuturule (enne koondumist rajas Nelja Energia AS viimase tuulepargi 2016. a-l ja Eesti Energia AS kontsern 2012. a-l). Isegi kui seda olnuks põhjust arvestada, siis oleks sellise turu geograafiline ulatus kindlasti laiem kui Eesti (nt tavapäraselt korraldatakse tuulikute ostmiseks rahvusvahelised hanked). Kuna üldjuhul ostetakse tuulikute hooldus- ja remonditeenuseid neid tootvalt ettevõtjalt, siis ei ole eraldi turu määratlemine vajalik ning seda koondumine ei mõjuta. Samuti ei mõjuta koondumine WinWinD tüüpi tuulikute remondi- ja hooldusteenuste ostmist, sest Eesti Energia AS-l tuleb selle tellimiseks korraldada riigihange. Seejuures on tegu nn sureva tehnoloogiaga ja neile tuulikutele pakuvad hooldusteenust erinevad spetsialiseeritud ettevõtjad (kes tegelevad lisaks muud tüüpi tuulikutega). Hooldusteenuste turu geograafiline ulatus on Eestist laiem ja koondumise mõju sellele pigem olematu. Lisaks ostis Nelja Energia AS enne koondumist hooldusteenust seotud ettevõtjalt, mistõttu on koondumise tulemusel hooldusteenuste pakkujate võimalused hoopis paranenud.

3-18-2280 kahjustumine kaubaturul. Kaebus põhineb valdavalt järeldusel, et Enefit Green AS ja Nelja Energia AS koondumise kaudu tugevneb Eesti Energia AS turgu valitsev seisund ja võimaldab tal hindadega manipuleerida, muutes turutingimused teiste turuosaliste jaoks ebasoodsamaks. Halduskohus leidis, et isegi kui elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturg hõlmaks vaid Eestit ja taastuvenergiat (või täpsemalt tuuleenergiat), ei ole kaebuses piisavalt põhjendatud, kuidas Eesti Energia AS turuosa suurenemine takistab konkurentide sisenemist sellele turule ning tõrjub olemasolevad tootjad turult välja. Avatud elektrituru tingimustes, kus osalevad Nord Pool elektribörsi vahendusel sisuliselt 14 riiki, puudub Eesti Energia AS-l võime iseseisvalt elektrihinda mõjutada või märkimisväärselt hinnaga manipuleerida. Eesti Energia AS müüb oma Eestis asuvate elektrijaamade toodangu küll Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas, kuid KA on tuvastanud, et Eestil on teiste hinnapiirkondadega (eelkõige Soome) valdaval osal ajast EstLink ülekandekaablite kaudu piisav ülekandevõimsus. Kaebajad ei ole väitnud, et Eesti Energia AS-l oleks piisav võimekus mõjutada Skandinaavia ja Baltikumi turgu. Kaebaja kirjeldatud turumanipulatsioon oleks seejuures õigusvastane ning koondumise keelamisel ei saaks KA tugineda hüpoteetilisele eeldusele, et koondumise osalised võivad hakata tulevikus käituma õigusvastaselt. Kaebajad on viidanud ka sellele, et koondumise tulemusel koonduvad olemasolevad parimad tuuleenergia tootmise asukohad ühe turuosalise kätte ja kaebajatel on täiendavate tuuleparkide rajamine takistatud. Samas ei ole kaebajad selgitanud, kuidas mõjutab Enefit Green AS ja Nelja Energia AS koondumine nende kirjeldatud probleeme ehk kuidas oleks kaebajatel siis paremad võimalused saada enda käsutusse tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid või konkureerida tootjatega, kelle tuulepargid on aastaid tegutsenud ja kapitalitulu tagasi teeninud, kui Enefit Green AS ja Nelja Energia AS ei oleks ühinenud. ELEON AS välja toodud mõjusid tuulikute tootmise ja müügi turule (seoses nt Tootsi tuulepargiga), ei saanud koondumise aja seisuga analüüsida, sest koondumise osaliste vajadus tuulikute soetamise järele ei olnud teada. Samuti ei ole arusaadav, miks tuleks vabaturu tingimustes pidada ülekaalukaks ELEON AS huvi rajada Eestisse enda toodetavate tuulikute referentspark ja kuidas oleksid koondumiseta selleks olnud paremad tingimused. Eeltoodut arvestades ei nähtu kaebusest, et kaebajatel oleks HKMS § 44 lg 1 kohaselt kaebeõigus. Kohtule ei ole äratuntav, et Enefit Green AS ja Nelja Energia AS koondumine oleks toonud kaasa või tooks tulevikus kaasa neid negatiivseid tagajärgi, mille vältimiseks on kaebus esitatud. Kaebeõiguse puudumise tõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohus analüüsis siiski täiendavalt peamist vaidlusküsimust ehk kaubaturgude määratlemist. Elektrienergia tootmise ja hulgimüügi valdkonnas on reaalsus, et Eestis toodetav elektrienergia müüakse valdavas ulatuses (ca 95%) Nord Pool elektribörsi vahendusel. Elektrienergia tootjad (sh Eesti Energia AS) ei müü seega enda toodetavat elektrienergiat otse lõpptarbijatele, vaid hulgiturul jaemüüjatele. Seda mh juhul, kui tootja tegutseb ise ka jaemüüjana (st müüb enda toodetud elektrienergia börsi vahendusel hulgiostjale ja omandab hulgiostjana lõpptarbijatele müüdava elektrienergia börsi vahendusel). Seega ei saa asjakohase kaubaturu määratlemisel jätta arvestamata elektribörsil eksisteerivat tegelikku konkurentsiolukorda. KA lähtus asjaolust, et Eesti ja Soome elektrihindades ei olnud 2017. a-l hinnaerinevusi 98% tundidest. Reaalseks konkurentsiolukorraks tuleb pidada seda, mis eksisteerib valdaval osal ajast (s.o elektrienergia hinnad Eestis ja Soomes on ühtlustunud). Hindade ühtlustumine kinnitab, et Eesti ja Soome vahel on piisavad ülekandevõimsused, kuna vaid see saab tingida ühtse hinna. Hinnaerinevuste vähesus kinnitab, et kaebajate viidatud asjaolud (Eesti ja Soome võrgud ei ole sünkroniseeritud ning ülekandeliinid ei ole töökindlad) ei mõjuta märkimisväärselt reaalset konkurentsiolukorda. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka Euroopa Komisjoni praktika (juhtumid M.8660 ja M.8687), sest sellest ei tulene, et geograafilist turgu võiks kunstlikult piirata ühe riigiga, kui reaalselt mõjutab konkurentsiolukorda laiem pakkujate ja ostjate ring. Elektrienergia tootmise ja hulgimüügi iseseisvaks geograafiliseks kaubaturuks ei ole Eestit alust pidada ka potentsiaalse 9(23)

3-18-2280 konkurentsiolukorra vaatest. Esiteks ei saanud KA otsuse tegemisel võtta arvesse kaebajate viidatud trende, mis on ilmnenud hiljem. Samuti ei olnuks põhjendatud lähtuda 2014.–2015. a andmetest, kuna EstLink2 piisav töökindlus saavutati alles 2016. a-l. Menetlusosaliste esitatud andmed 2018.–2020. a kohta annavad seejuures samuti alust järeldada, et elektrienergia hinnad Eestis ja Soomes on valdaval osal ajast ühtlustunud. KA on õigesti täheldanud, et perspektiivis võib elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturg pigem laieneda, hõlmates nii Soome kui ka kogu Baltikumi (st kui valmib täiendav Eesti-Läti ühendus). Vaidluse lahendamise seisukohast ei ole määrav, kas taastuvatest energiaallikatest ja kitsamalt tuulest elektrienergia tootmine on iseseisev kaubaturg või mitte. Samas tuleb KA-ga nõustuda, et elektrienergiaga börsil kauplemise tingimustes moodustab kõigist energiaallikatest toodetav elektrienergia ühe tooteturu. Asjaolust, et riik toetab taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmist, ei saa järeldada, et seeläbi moodustuks iseseisev elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturg. Riigipoolse toetuse eesmärk on just see, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia oleks võimeline konkureerima samal tooteturul muudest allikatest toodetava elektrienergiaga. Seega ei saa toetussüsteem olla samaaegselt argumendiks, millele tuginedes määratleda taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine iseseisvale tooteturule. KA on analüüsinud ka koondumise mõju elektrienergia tootmise ja hulgimüügiga vertikaalselt seotud tegevusaladele (elektrienergia jaemüük ning tuulikute hooldus- ja remonditeenuste osutamine) ning tuleb nõustuda, et Enefit Green AS ja Nelja Energia AS koondumine ei avalda nimetatud turgudel konkurentsiolukorrale olulist mõju (turuosa suurenemine ei ole iseseisvalt selliseks mõjuks). Kaebajad ei ole toonud välja, millised vahetud negatiivsed tagajärjed neile kõnealustel tegevusaladel kaasneksid. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka sellega seotud heastamisnõue. Kaebajate ja vastustaja menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kolmas isik palub hüvitada tema menetluskulud kokku 32 942,40 eurot (sh tõendite saamise kulu 6 eurot ja esindajakulu 32 936,40 eurot, mis vastab advokaatide 143,95 töötunnile keskmise tunnitasuga 230,17 eurot). Tegemist on keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega. Siiski ei tohiks õigusabikulude väljamõistmine liigselt piirata kaebeõigust. Vastuväiteid saab koostada erineva detailsusega ja kolmandal isikul on eelduslikult võimalik endale lubada keskmisest mahukamat välist õigusabi. Põhjalikku argumenteerimist ei ole küll põhjust kolmandale isikule ette heita, arvestades tema jaoks kaalul olevaid hüvesid, kuid siiski pole alust järeldada, et sellises mahus õigusabi olnuks efektiivseks õiguskaitseks hädavajalik ja kantud kulud tuleks kaebajatelt tervikuna välja mõista. Kolmas isik osales ka haldusmenetluses ja oli vaidluse asjaoludega kursis. Kuivõrd vaidluse esemeks on KA haldusakt ja tegevus, tuleb seda esmajärjekorras kaitsta vastustajal, samuti on halduskohtul uurimiskohustus, mistõttu ei jää kolmandate isikute huvid kaitseta ka siis, kui nad kaebusele vastu ei vaidle. Läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust ning menetluse kestust arvestades on kolmanda isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 20 000 eurot (ca 100 töötundi maksumusega ca 200 eurot/tund).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-18-2280 Audru Tuulepark ja OÜ Eurowind on rajamas tuuleparke ning seega sisenemas tuuleenergia tootmise turule. OÜ Estwind Energy tegeleb tuulikute hooldamise ja remondiga ning osutab lisaks ELEON AS-le tuuleparkide rajamise ja püstitamise teenust. Kuna kaebajad tegutsevad asjaomastel turgudel või on neile sisenemas (sh võtnud selleks olulisi finantskohustusi ja teinud märkimisväärseid investeeringuid), siis rikub konkurentsi kahjustav koondumine nende õigusi. Pole kahtlust, et Eesti Energia AS turgu valitsev seisund koondumise tagajärjel tugevneb ja sisuline konkurents muutub olematuks. Konkreetsete rikkumiste korral on KA-l kohustus teha järelevalvet, kuid see ei mõjuta koondumise kontrolli otsuse vaidlustamise võimalust ega KA kohustust hoida ära konkurentsi kahjustamine. Kaebajatel on kaebeõigus mh põhjusel, et nad olid haldusmenetluse osalisteks (HMS § 11 lg 1 p 3). Konkurentsi tagamine kaubaturul on lisaks avalikele huvidele ka neil turgudel tegutsevate või neile sisenevate isikute huvides. Juhul, kui koondumisloa vaidlustamise eelduseks oleks negatiivsete tagajärgede saabumine vahetult peale haldusakti vastuvõtmist, kaotaks koondumise kontroll igasuguse mõtte ja kaitse-eesmärgi. Koondumisloa andmise õiguspärasuse esmaseks eelduseks on asjakohaste kaubaturgude õige määratlemine. Halduskohus on märkinud, et isegi kui elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturg hõlmaks geograafiliselt üksnes Eestit ning ainult taastuvenergiat või tuuleenergiat, ei nähtu kohtu hinnangul kaebusest, et koondumise tulemusel kahjustuks konkurents kaubaturul piisavalt oluliselt. Kaebajad on esiteks toonud välja argumendid, mis kinnitavad vastupidist, ja teiseks on koondumise kontroll diskretsiooniline ning halduskohus ei saa asuda KA asemel hindama, kas koondumise tulemusel esineb konkurentsi kahjustamine või mitte. Vaidlust ei ole selles, et KA ei ole selliseid turge määranud ega hinnanud mõjusid nendele turgudele. Kaebajad on põhjalikult selgitanud, miks KA eksis, määratledes elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturu geograafiliseks ulatuseks Eesti ja Soome. Halduskohus ei ole kaebajate argumente (võrgud ei ole sünkroniseeritud, Eesti ja Soome vahel on kõrge rikkeriskiga alalisvoolu ühendus ning võrdlus Rootsiga seetõttu asjakohatu) sisuliselt analüüsinud, vaid piirdus üksnes vastustaja seisukohtade kordamisega. Samas ei hinnanud KA samuti tehnilistest lahendustest tulenevaid erisusi ega arvestanud menetluse käigus esitatud näidetega väga suurtest hinnaerinevustest. Halduskohus ei ole märkinud, millisele tõendile tugineb järeldus, et EstLink 2 piisav töökindlus saavutati 2016. a-l. Samuti ei selgu, kuidas on töökindluse piisavust sisustatud, mh on jäetud arvestamata avariiolukordadega, milles esinevad väga suured hinnaerinevused. Kaebajad esitasid lisaks tõendid, et järgnevatel perioodidel on Eesti ja Soome elektrihindade erinevused olnud kohati väga suured, kuid halduskohus jättis need tähelepanuta. KA lähtus üksnes 2017. a andmetest, kuid oleks pidanud arvestama pikemat perspektiivi, mis kinnitab, et tegemist ei ole ühtse turuga. Korrektse prognoosi korral pidanuks KA jõudma tõdemusele, et ebastabiilsete ühenduste puhul ei saa eeldada püsivalt sarnaseid hindu, mida kinnitavad ka hilisemad andmed. Kaubaturgude piiritlemiseks küsis KA seisukohta üksnes Nord Poolilt ja valikuliselt mõnelt turuosaliselt, kuid mitte üheltki koondumise osalistega konkureerivalt elektrienergia tootjalt. Seejuures pidas Elering AS 01.08.2018 seisukohas geograafiliseks turuks Eestit ning leidis, et koondumise tulemusel ulatub Eesti Energia AS turuosa 92%-ni, mis kahjustaks konkurentsi. Vastustaja ega halduskohus ei ole sellele tähelepanu pööranud ning ebaõige on väide, et Elering AS pidas silmas üksnes jaemüügi turgu. Euroopa Komisjoni praktikas on hinnatud elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturu geograafilist ulatust riigipõhiselt. KA ei ole piisavalt analüüsinud Eesti ja Soome hinnapiirkondade vaheliste ühendusvõimsuste piisavust ja stabiilsust, mis võimaldaks jõuda teistsugusele järeldusele. KA ei ole arvestanud ka elektrienergia hulgimüüjate tegevust asjaomastes riikides. Eesti Energia AS alustas Soomes elektrienergia müüki alles 20.03.2018 ja sisuliselt Soome turul ei tegutse. Seega on KA eksinud kaubaturu geograafilise ulatuse määratlemisel, lähtudes üksnes hindade võrdlusest ning sedagi valikuliselt. Turu eksliku määratlemise tõttu on väär ka hinnang koondumise osaliste turuosale. 11(23)

3-18-2280 Seonduvalt kaebajate väitega, et elektrienergia tootmise kaubaturg tuleks kitsamalt piiritleda taastuvenergia turuks ja see omakorda tuuleenergia turuks, nõustus halduskohus üldsõnaliselt vastustaja seisukohaga, et kõigist energiaallikatest toodetav elektrienergia moodustab ühtse turu. Seda kinnitavad asjaolud, et EL reeglite (CO2 emissioonikvoodid) kohaselt pääsevad elektriturule eelisjärjekorras madalamate muutuvkuludega tootjad (nt tuule-, päikese- ja hüdroenergia), süsteemihaldur peab taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia kohta eraldi arvestust ja väljastab selle kohta päritolusertifikaate, tuulest elektrienergia tootmisele on nähtud ette eraldi toetusmehhanism ja vähempakkumiste normistik. Kaebajad leiavad jätkuvalt, et tuulest elektrienergia tootmise suhtes esineb iseseisev nõudlus, mida ei ole võimalik asendada muudest allikatest toodetud elektrienergiaga. Samuti ei ole tuuleparkides võimalik toota elektrienergiat muudest allikatest peale tuule. Halduskohus ei ole vastanud ka väitele, et Nelja Energia AS pidas varasemalt ise samuti tuuleenergia turgu iseseisvaks. Kuna KA määratles asjaomased kaubaturud ebaõigesti, siis hindas ta valesti ka koondumise mõjusid. Koondumisel on väga tugev mõju taastuvenergia tootmisele, sest kaebajad ei suuda Eesti Energia AS-ga konkureerida uute tootmisüksuste loomiseks vajaliku maa omandamisel (nt Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumine) ega taastuvenergia toetuste vähempakkumisel. See tooks kaasa kaebajate turult lahkumise ja majandustegevuse hääbumise. Koondumine omab mõju ka kohalikule tuulikute tootmise ja müügi turule, sest see oleks sisuliselt Eesti Energia AS otsustada, kes on aga teatanud, et eelistab aastaid turul tegutsenud välismaiseid tootjaid, vaatamata ELEON AS tuulikute tunduvalt parematele tehnilistele näitajatele. Puudub põhjus eeldada, et ka Nelja Energia AS oleks välistanud kohaliku toodangu ja referentspargi rajamise, mistõttu olnuks turuolukord ilma koondumiseta oluliselt erinev. Koondumise tagajärjel ongi ELEOS AS asunud rajama referentsparki väljaspool Eestit. Halduskohus mõistis kaebajatelt kolmanda isiku menetluskulude hüvitamiseks ebaõigesti välja 20 000 eurot. Kohus nõustus kaebajatega, et kolmanda isiku menetluskulud on ülemäärased, kuid vähendas neid ebapiisavalt. Kaebajatelt välja mõistetud vähendatud summa ületab ikkagi enam kui kahekordselt kaebajate endi menetluskulusid (8962,50 eurot). Menetluskulude taotlus kajastas töid, mis ei olnud seotud kohtuasjaga, ühe esindajaks mitte olnud advokaadi kulusid, ca 1/3 kuludest seondus kolmanda isiku jaoks ebaeduka vaidlusega kaebuse menetlusse võtmise üle ning põhjendatud ei olnud ka vajadust kasutada kolme advokaati. Samas advokaadid on kolmandat isikut esindanud ka haldusasjas nr 3-18-2095, milles oli vaidluse all sama haldusakt ja järelikult olid esindajad vaidluse esemega väga hästi tuttavad. Kolmanda isiku ebamõistlikult kõrged menetluskulud piiravad kaebeõigust.

3-18-2280 esitatud. WinWinD tuulikute hooldus- ja remonditeenuste ostmiseks peab Eesti Energia AS korraldama riigihanke. Ülejäänud kaebajad olid kohtusse pöördumise ajal pelgalt kinnisasjade või hoonestusõiguste omanikud, kelle elektrienergia tootmise valdkonnas majandustegevusega faktiline alustamine oli üksnes oletuslik ja koondumine ei saanud rikkuda nende subjektiivseid õigusi. Kaebajad ei ole tõendanud, et neil oleks koondumise tõttu tekkinud oluline tõke elektrienergia tootmise ja hulgimüügi turule sisenemiseks. Koondumise mõju tulevikku suunatud analüüs ei tähenda, et koondumise luba võiksid vaidlustada kõik ettevõtjad, kes kavandavad asjaomases valdkonnas tegevuse alustamist. Koondumise kontrolli menetluses vastuväidete esitamine ei tekita samuti sisulist puutumust koondumisega ega õiguste riivet. Turule mitte sisenenud kaebajate puhul ei ole heastamisnõude esitamine ühelgi juhul võimalik. Halduskohus leidis põhjendatult, et koondumisest mõjutatud kaubaturud on määratletud õigesti ja koondumise lubamine oli seaduslik. KA 06.11.2018 otsuses piiritleti elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturu geograafiline ulatus Eesti ja Soomega. Seejuures ei tuginetud ainuüksi hindade võrdlusele (s.o Eesti ja Soome 2017. a elektrihindade ühtlusele), vaid arvestati lisaks konkreetse kaubaturu toimimise põhimõtteid (s.o Nord Pool elektribörsist tingitud laiemat konkurentsisurvet) ja valdkonna arenguid, ühendusvõimsuste piisavust ja stabiilsust ning muid olulisi aspekte. Samuti juhinduti Euroopa Komisjoni praktikast (juhtumid M.8660 ja M.8687). Koondumise teate saamise aega (08.06.2018) arvestades oli õige lähtuda analüüsis eelnenud aasta andmetest. See on koondumiste menetlemisel ka tavapärane ning praegusel juhul on lisaks põhjendatud, et kuna EstLink 2 töökindlus saavutati alles 2016. a-l, siis ei olnud 2014.–2015. a andmetest lähtumine asjakohane. Aastate 2018–2020 andmeid ei olnud vastustajal objektiivselt võimalik arvestada, vaid ta sai lähtuda üksnes prognoosist. KA analüüsis mh 2018. a esimese poolaasta andmeid, mis toetasid tehtud järeldusi (s.o Eesti ja Soome hinnaerinevus oli marginaalne, täpsemalt 0,03%). Valdaval osal ajast on elektrienergia hinnad ka aastatel 2018– 2020 olnud ühtlustunud. Kaebajate väiteid erinevatest tehnilistest lahendustest on halduskohus analüüsinud, kuid leidis õigesti, et need ei anna alust piiritleda kaubaturu geograafilist ulatust kitsamalt. Oluline on ühenduse olemasolu, mitte selle tehniline lahendus. Pärast otsuse tegemist toimunud avariiolukordi ei saanud KA hinnata, kuid ka praegu ei ole Eesti elektrisüsteem ülekoormatud, vaid toimib hästi. Kohus on vastanud ka väitele iseseisva taastuvenergia turu või koguni tuuleenergia turu olemasolust, nõustudes KA hinnanguga, et oluline on asjaolu, et elektribörsil ei oma tähtsust, millisest energiaallikast on müüdav elektrienergia toodetud. EL-i energiapoliitika eesmärgid (sh kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050) toetavad veelgi suuremat elektrituru integratsiooni. Kuna kaubaturgu piiritletakse ostja seisukohast (KonkS § 3 lg 1; Euroopa Komisjoni teatis 97/C 372/03, p 7), siis ei ole kaebajate viide pakkumise poolse asendatavuse puudumisest asjakohane. KA ei ole 06.02.2018 teates nr 5-5/2018-011 piiritlenud tuuleenergia tootmist eraldi kaubaturuna ja see menetlus puudutas eelkõige jaemüügiturgu. KA kogus koondumise kontrolli menetluse käigus teavet erinevatelt elektrienergia valdkonnas tegutsevatelt ettevõtjatelt ja valdkonda koordineerivalt asutuselt. Mitmed turuosalised esitasid seisukohti ka omaalgatuslikult. KA ei ole jätnud Elering AS seisukohta arvestamata, vaid selles oli üksnes märgitud, et Eestis toimub tootmisvarade kontsentreerumine (millega KA nõustus) ning elektrienergia jaemüügi kaubaturu geograafiline ulatus piirdub Eestiga, mille üle ei ole vaidlust (sh on kaubaturg selliselt piiritletud koondumise otsuses). Jaemüük ja hulgimüük on erinevad kaubaturud, millel on erinevad ostjad ja erinev geograafiline ulatus. Elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturuga seoses on Elering AS koondumise väliselt ka ise leidnud, et tegemist on Eestist laiema, pigem Põhjamaid ja Balti riike hõlmava turuga. Elering AS hindab ka elektrisüsteemi varustuskindlust regionaalsel tasandil (s.o Baltikum ja Soome), mis ei oleks võimalik, kui elektrisüsteemid ei oleks piisaval määral ühendatud.

13(23)

3-18-2280 Halduskohus nõustus põhjendatult vastustaja hinnanguga, et koondumine ei kahjusta ühtegi kaubaturgu, sh elektrienergia tootmise ja hulgimüügiga vertikaalselt seotud kaubaturgusid (elektrienergia jaemüügi turg ning tuulikute hooldus- ja remonditeenuste turg). Kaebajad ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud ulatuses, mis puudutab mõjude puudumist vertikaalselt seotud turgudel. Kaebajate viidatud enampakkumised ei seondu elektrienergia tootmise turuga, vaid sellele eelneva kaubaturuga, kus käibivad elektrienergia tootmiseks vajalike tootmisseadmete paigaldamiseks sobilikud maatükid. Eesti Energia AS osaleb nimetatud turul võrdselt muude turuosalistega. Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumine, mis leidis lisaks aset ligi kaks aastat pärast koondumise menetlemist, ei oma koondumisega mingit seost. Eesti Energia AS oleks saanud enampakkumisel osaleda ja pakkuda sama hinda ka siis, kui koondumist poleks olnud. Väited tuulikutootjate turule sisenemise raskenemisest on asjakohatud ja otsitud. Arusaamatu on, miks peaks Eesti Energia AS tegema majanduslikult ebaratsionaalseid otsuseid, samas kui Nelja Energia AS oleks kindlasti soovinud osta ELEON AS toodetavaid tuulikuid. Tuulikute tootmise ja müügi kaubaturu geograafiline ulatus hõlmab ka kogu Euroopa Majanduspiirkonna (nt juhtum M.8134, Siemens / Gamesa). Menetluskulude põhjendatud suuruse hindamisel on asjakohane tagada, et menetluskulude suurus ei seaks põhjendamatuid takistusi kohtusse pöördumisel. Praegusel juhul on piir, millest alates võiks hakata rääkima kohtusse pöördumise takistusest, küllaltki kõrge, sest kaebajateks on ühiselt kaheksa äriühingut, kes juba tegutsevad või plaanivad hakata tegutsema suure kapitalivajadusega tegevusalal.

3-18-2280 hinnaerinevused olid valdavalt põhjustatud EstLink 1 ja EstLink 2 sissetöötamise perioodist ning Leedu-Rootsi ühenduskaabli puudumisest. Euroopa Komisjon on näiteks kõik neli Rootsi hinnapiirkonda paigutanud ühele kaubaturule, kuigi neis oli sama hind üksnes 89,7% tundidest. Ühenduskaabli tehnoloogia ei ole turu määratlemisel oluline, sest sellest ei sõltu elektrienergia hind. Tähtsust omab ülekandekaablite maksimaalne maht ja sellest tingitud võimalikud nn pudelikaelad. Väide alalisvooluühenduste suurest rikkeohus on jäänud üksnes paljasõnaliseks. Reaalselt on pigem vähem töökindlad olnud Eesti-Läti vahelised vahelduvvoolu ühendused. EstLink kaablid on töökindlad ja suure osa ajast alakasutatud, sega esineb ülekandevõimsuse piiranguid harva. Koondumise kontrolli raames ei saa lähtuda äärmuslikest olukordadest, vaid tavapärasest turusituatsioonist. Elering AS arvamuses ei ole hinnatud elektrienergia hulgimüügi turu geograafilist ulatust. Pärast Eesti ja Läti vahelise kolmanda ühendusliini (võimsusega 600 MW) valmimist 2020. a-l võib prognoosida ka Eesti ja Läti elektrihindade ühtlustumist. Eestis toodeti 2017. a-l ca 11,2 TWh elektrienergiat, kuid Põhjamaade elektrituru maht ületab 400 TWh. Regionaalse turu toimimist kinnitab seegi, et Eesti Energia AS kontsern tootis 2017. a-l elektrienergiat 9,7 TWh, 2018. a-l 9,1 TWh, 2019. a-l 5,5 TWh ja 2020. a-l 3,8 TWh ning tootmismahu vähenemist 60% ei ole põhjustanud teiste Eesti tootjate suurenenud toodangumaht ega elektrienergia tarbimise vähenemine, vaid suurenenud konkurentsisurve. KA jättis õigesti määratlemata taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia turu või veel kitsamalt tuulest toodetud elektrienergia turu, sest elektrienergia on homogeenne toode ja Nord Pool elektribörsil ei tehta vahet, millistest energiaallikatest on müüdav elektrienergia toodetud. Taastuvenergia toetused viitavad just sellele, et tegemist on ühtse turuga, sest nende eesmärk on võimaldada taastuvatest allikatest toodetud elektrienergial konkureerida muudest allikatest toodetud elektrienergiaga. Päritolutunnistused käibivad elektrienergiast eraldiseisvalt ja seda kogu Euroopat hõlmaval kaubaturul. KA ja halduskohus on hinnanud koondumise mõjusid korrektselt. Koondumine ei tekitanud (ammugi ei tugevdanud) Eesti Energia AS turgu valitsevat seisundit. Eesti Energia AS-l ei ole koondumisest olenemata võimalik tegutseda turul konkurentidest, klientidest ja varustajatest sõltumatult. Kaebajate võimalused oma tuuleparke arendada ei ole muutunud. Tuulikute ostu turg on ilmselgelt Eestist laiem, sest Eestis tuulikuid ei toodeta, ja koondumise osalised ei kavandanud tuulikute ostmist. Seega ei pidanud vastustaja hindama sellega seonduvat mõju. Koondumine ei mõjuta kuidagi riiklike toetuste saamist või tootmiseks sobivate maatükkide omandamist (sh võimaldaksid kaebajate olemasolevad kinnistud arendada tuuleparke võimsusega kuni 405 MW). Kaebajad ei osalenud Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumisel ja see toimus ka koondumisest oluliselt hiljem. Halduskohus mõistis kolmanda isiku menetluskulud välja õiglases ulatuses. Kuigi kaebajate menetluskulud olid väiksemad, ei järeldu sellest kolmanda isiku menetluskulude ülemäärasust. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates võetakse arvesse konkreetse kohtuasja mahtu ja menetlusosalise toiminguid. Kolmanda isiku kaebusega seotud menetluskulude suurus oli 26 210,40 eurot, millest halduskohus mõistis välja 20 000 eurot. Kohtuasjaga mitte seotud tööd ja esindajaks mitte olnud advokaadi tööd ei moodustanud suuremat osa menetluskuludest, kui halduskohus jättis välja mõistmata. Määruskaebuste menetlusega seotud kulude kolmanda isiku enda kanda jätmiseks ei olnud alust ja esindajate arv ei ole menetluskulude vähendamise iseseisvaks aluseks. Samuti ei tingi menetluskulude vähendamist asjaolu, et esindajad osalesid ka haldusasja nr 3-18-2095 menetluses, sest nende rõhuasetus oli erinev. Õigusega pöörduda kaebusega kohtusse käib kaasas ka kohustus hüvitada põhjendamatu kaebusega vastaspoolele tekitatud menetluskulu kui kahju (nt Riigikohtu 04.02.2014 otsus nr 3-4-1-29-13, p 43.1).

15(23)

3-18-2280

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16(23)

3-18-2280

17(23)

3-18-2280

3-18-2280 98,84%. Hilisemad andmed kinnitavad, et EstLink ühenduste kättesaadavus on jäänud suuresti samale tasemele, olles üldjuhul igal aastal tagatud ca 97–98% tundidest (vt Elering AS ülevaade „Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2020“, joonised 3.27 ja 3.28). Erandina oli EstLink 1 ühendus Soomes toimunud suurema rikke tõttu 2018. a-l kättesaadav üksnes ca 93% tundidest.

3-18-2280 kahjustumist ka juhul, kui piiritleda asjaomased kaubaturud kaebajate pakutud viisil. Isegi kui halduskohtul puudusid sellise järelduse tegemiseks vajalikud andmed ja kohus ei oleks võinud KA eest asuda nimetatud küsimust ise hindama, ei saa see tingida kaebuse rahuldamist, sest KA ei ole kaubaturgude piiritlemisel eksinud. Samuti ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kuidas on vastustaja või mõni koondumise osalistest ise varasemalt asjaomast kaubaturgu määratlenud, vaid oluline on hinnata, kas vaidlustatud otsuses on kaubaturg piiritletud õigesti.

3-18-2280 seeriatootmist seni toimunud ja ELEON AS on püstitanud vaid ühe katsetuuliku. Olukorras, kus Nelja Energia AS polnud sõlminud ühtegi kokkulepet ELEON AS tuulikute soetamiseks, millest Enefit Green AS võiks koondumise järgselt taganeda, ei saa koondumine mitte kuidagi mõjutada ELEON AS võimalust enda toodetavaid tuulikud müüa. Euroopa Komisjon leidis 13.03.2017 otsuses juhtumis M.8134, Siemens / Gamesa (p-d 53 ja 58), et tuulikute müügi kaubaturu geograafiline ulatus hõlmab kogu Euroopa Majanduspiirkonna (sh analüüsiti eeskätt seda, kas asjaomase kaubaturu geograafiline ulatus võiks olla veelgi avaram). IV Kolmanda isiku esindajakulud

3-18-2280 suurust (keskmiselt ca 133 eurot + käibemaks), kuid halduskohus ongi neid asjaolusid sisuliselt arvestanud, mõistes kolmanda isiku menetluskulud kaebajatelt välja üksnes 60,7% ulatuses ja jättes need muus osas kolmanda isiku enda kanda.

3-18-2280 menetluskulusid välja ei mõisteta. Iga kaebaja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 15 eurot (kokku 120 eurot) ja AS Eesti Elekter on kõigi kaebajate eest kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulusid 3844,50 eurot (vastab advokaadi 22,5 töötunnile tunnitasuga 140 või 145 eurot + käibemaks). Menetluskulude kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.

23(23)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.