Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

(riigisaladus) ning seetõttu kaebajale avaldamisele ei kuulu. Kaebaja vaidlustas kohtumääruse Tallinna Ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2020 määrusega haldusasjas nr 3-19-663 tühistati Tallinna Halduskohtu 05.11.2019 määrus ning saadeti tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 18.03.2020 kohtumäärusega jäeti X kaebus käiguta. Tulenevalt ringonnakohtu eelviidatud määruses osundatud seisukohtadest, sh et „/.../ kaebuse eesmärgi saavutamiseks võib olla kaebajal kohane vaidlustada ka KVÜÕA vastuvõtukomisjoni 20.03.2019 protokolli nr KVÜÕA-3.2-2.1/18/304 p 1.3, millega otsustati, et kaebajat ei lubata sisseastumiskatsetele „samadel põhjustel, mis eelmisel aastal“. Kohtutoimikus ei ole tõendit 2018. a-l (s.o „eelmisel aastal“) kaebaja suhtes tehtud otsuse kohta, kuid Kaitseväe kohtumenetluses antud seletustest saab järeldada, et keelduv otsus tugines samuti kaebaja taustakontrolli tulemustele/.../. Ringkonnakohtu hinnangul on KVÜÕA vastuvõtukomisjoni 20.03.2019 protokolli p 1.3 käsitatav kaebaja suhtes antud haldusaktina/.../.“ Seega pidi kohus täiendavalt välja selgitama, millised lõplikud nõuded kaebaja soovib kohtumenetluses esitada ning kaebuse nõuete täpsustamiseks jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus võimaldas kaebajal soovi korral vaidlustada ka ringkonnakohtu poolt viidatud KVÜÕA kõrgema sõjakooli 18.03.2019 protokollilist otsust. Kaebja vastas eelnimetatud käiguta jätmise määrusele 22.04.2020 kirjaga, milles teavitas kohut, et jääb oma esialgse kaebuse juurde ning soovib ka KVÜÕA kõrgema sõjakooli haldusakti (otsuse) vaidlustada pärast taotletud materjalidega tutvumist. 29.04.2020 kohtunõudes kohus selgitas kaebajale KVÜÕA kõrgema sõjakooli (praegu Kaitseväe Akadeemia) 20.03.2019 protokollilise otsuse p 1.3 vaidlustamist. 19.05.2020 vastuses nimetatud kohtunõudele kaebaja kinnitas kohtule, et ei soovi KVÜÕA kõrgema sõjakooli (Kaitseväe Akadeemia) haldusakti (otsust) vaidlustada ning jääb oma esialgse kaebuse juurde. 26.06.2020 kohtumäärusega kohus võttis menetlusse X kaebuse Eesti Kaitseväe 04.04.2019 kirja „Vastus teabenõudele“ nr LuK-0.2-3/19/1684-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Kaitseväe kohustamiseks väljastama (sh võimaldama tutvuda) kaebaja suhtes läbi viidud taustakontrolli käigus kogutud materjalid. 24.07.2020 esitas vastustaja kaebusele oma selgituse. 07.08.2020 esitas kaebaja vastustaja selgitusele oma arvamuse. 14.09.2020 esitas vastustaja seisukoha kaebaja 07.08.2020 arvamusele, milles muuhulgas selgitas, et kaebaja tegevteenistusse võtmise keeldumise aluseks olev teave on kaitstud riigisaladusega ning andmesubjekti õiguste piiramine on siinkohal vältimatu. 24.09.2020 kohtunõudes Kaitsepolitseiametile (KAPO) ja Välisluureametile (VLA) palus kohus teavet selle kohta, kas X on taotlenud või omab juurdepääsuluba riigisaladusele. 24.09.2020 kohtunõudes Kaitseväele kohus palus selgitada, kas kogu materjal sisaldab riigisaladust ning kas on võimalik kaebajale osaliselt materjali tutvustada. Kaitsepolitseiamet vastas kohtule 28.09.2020 kirjaga, et X suhtes ei ole KAPO julgeolekukontrolli teostanud. Lisaks kinnitas KAPO, et ei ole andnud Xle riigisaladuse juurdepääsuluba, sh piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust. VLA vastas kohtunõudele 28.09.2020 kirjaga, milles kinnitas, et X ei ole taotlenud ega oma VLA poolt väljastatud riigisaladusele juurdepääsuluba. 08.10.2020 kirjaga Kaitsevägi teavitas kohut, et väljastab kohtule kaebaja kohta taustakontrollis kogutud teabe, mis on CD-plaadil (AK), lisa 1 ning riigisaladusega kaitstud kaebaja kohta taustakontrolli käigus kogutud teabe paberkandjal – Memo nr 2.4-5/2330 s20190916 (S), lisa 2. 22.10.2020 kohtunõudes palus kohus Kaitseväel täpsustada, milliseid dokumente võib kaebajale tutvustada ja milliseid mitte. 30.10.2020 vastuses kohtule Kaitsevägi kinnitas, et kaebajale võib tutvustada lisa 1 materjali vastavalt loetelule nr 1. Lisa 2 avalikustamisele ei kuulu selles sisalduva riigisaladusega kaitstud teabe tõttu.

10.12.2020 kohtumäärusega kohus kuulutas menetluse Eesti Kaitseväe poolt 08.10.2020 esitatud menetlusdokumendi lisa 1 (dokumendid CD plaadil) osas kinniseks osaliselt ning lisa 2 (Memo nr 2.4-5/2330 s-20190916 paberkandjal, mis on riigisaladusega kaitstud teave, millega tutvumiseks peab kaebajal olema vastav riigisaladusele juurdepääsu luba) osas kinniseks tervikuna. Kohus piiras kaebaja õigust tutvuda lisas 2 sisalduva salajase astmega Memoga nr 2.4-5/2330 s-20190916 (sh saada ärakirja). Kohus piiras osaliselt kaebaja õigust tutvuda lisa 1 dokumentidega. Kohus võimaldas kaebajal tutvuda 30.10.2020 menetlusdokumendi lisas 1 loetletud dokumentidega, mida võis vastustaja nõusolekul avalikustada. 06.01.2021 kohus palus kaebajal teavitada kohut, kas ta soovib tutvuda lisas 1 sisalduvate dokumentidega. 09.01.2021 avaldas kaebaja soovi tutvuda taustakontrolli käigus kogutud materjaliga. 26.01.2021 edastas vastustaja kohtule andmekandjal (CD-plaadil) salvestatud taustakontrolli materjalid, mida võis kaebajale tutvustada (kohtutoimikus CD-plaat, tl 157). Kohus 11.02.2021 teavitas kaebajat, et tal on võimalik tutvuda selle materjaliga halduskohtu kantseleis 18.02.2021 kl 10.00. Kaebaja kinnitas kohtule 15.02.2021 kirjas, et kohtu poolt pakutud aeg talle sobib. Kaebaja tutvus kohtus temale sobival ajal kõnealuse CD-plaadil oleva materjaliga. 31.03.2021 kohtumäärusega kohus määras kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses. Ühtlasi kohus määras pooltele tähtaja kirjalike kohtukõneteeside ning vajadusel menetluskuludokumentide esitamiseks hiljemalt 31.03.2021. Vastustaja esitas kohtukõneteesid 31.03.2021. Kaebaja esitas 01.04.2021 kohtule taotluse eelviidatud tähtaja pikendamiseks, mida kohus aktsepteeris. 09.04.2021 esitas kaebaja vastustajale ettepaneku kompromissiks. 15.04.2021 teatas vastustaja, et ei ole nõus kaebaja pakutud kompromissiga. 22.04.2021 kohtumäärusega kohus võimaldas pooltel esitada soovi korral täiendavad kohtukõneteesid ja menetluskuludokumendid hiljemalt 04.05.2021. Vastustaja teatas 28.04.2021, et ei soovi midagi lisada ning jääb eelnevalt esitatud menetlusdokumendi juurde. 04.05.2021 esitas kaebaja oma kokkuvõtlikud seisukohad. 03.05.2021 kohtumäärusega tehti pooltele teatavaks kohtuotsuse avalikustamise aeg (08.06.2021).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja pöördus kohtu poole kontrollimaks, kas Kaitseväe kogutud teave ja selle põhjal tehtud järeldused, mis takistavad kaebajal asuda tegevteenistusse Kaitseväes, sh õppida KVÜÕA kõrgemas sõjakoolis, on õigusaktidega kooskõlas. Kaitsevägi tuvastas kaebaja taustakontrolli käigus, et ta ei sobi tegevteenistusse põhjusel, mis ei ole kaebajale teada. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, miks tal ei ole võimalik asuda tegevteenistusse Kaitseväes. Kaebaja soovis tutvuda taustakontrolli käigus tema kohta kogutud teabega. Põhiseaduse § 44 lg 3 kohaselt on kaebajal õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega. Kaebaja soovib teada, miks Kaitsevägi luges ta ebausaldusväärseks isikuks. Kaebaja soovib vaidlustada Kaitseväe 04.04.2019 „Vastus teabenõudele“ nr LuK-0.23/19/1684-2, taotledes selle õigusvastasuse tuvastamist ning Kaitseväe kohustamist väljastama (sh võimaldama tutvuda) kaebaja suhtes läbi viidud taustakontrolli käigus kogutud materjali. Vastustaja selgitab, et kaebaja esitas 04.07.2018 õppima asumiseks avalduse ja dokumendid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusele (KVÜÕA), alates 01.05.2019 Kaitseväe Akadeemia. KVÜÕA otsustas, et kaebaja ei vasta õppurile esitatud nõuetele ja ei lubanud kaebajat sisseastumiskatsetele. Kaebaja esitas uuesti 09.03.2019 õppima asumiseks avalduse ja dokumendid KVÜÕA-le. KVÜÕA otsustas, et kaebaja ei vasta õppurile esitatud nõuetele ja ei lubanud kaebajat sisseastumiskatsetele. Kaebaja esitas 28.03.2019 Kaitseväele päringu, milles soovis teada, kas tema suhtes on tehtud jälitustoiminguid, tutvuda jälitustoimikuga ja saada

teada põhjus, miks ta ei sobi tegevteenistusse. Kaitsevägi vastas kaebajale 04.04.2019 vastuses nr LuK-0.2-3/19/1684-2, et jälitustoiminguid kaebaja suhtes teostatud ei ole ning taustakontrolli käigus kogutud teavet kaebajale tutvustada ei saa. Taustakontrolli materjalid sisaldavad riigisaladust, mille avaldamine võib kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist. Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mille teenistujad töötlevad sageli tundlikku teavet, puutuvad kokku relvade, laskemoona ja lõhkeaine käitlemisega, omavad juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja infosüsteemidele. Selle tõttu Kaitseväel on Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) alusel õigus ja kohustus teostada isiku suhtes taustakontrolli. Kaitseväe taustakontroll on KKS §-s 36 lg 1 p 5 sätestatud kaitseväeluure ülesanne. Kaitseväe taustakontrolli teostav struktuuriüksus, milleks Kaitseväe põhimääruse § 13 lg 2 p 4 järgi on luurekeskus, kontrollib Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku Kaitseväkke sobivuse hindamiseks KKS §-s 413 lg 1 loetelus toodud asjaolusid. Kaitsevägi liigitab teenistujate Kaitseväkke sobivuse hindamisel rakendatavaid meetodeid ja taktikaid väga oluliseks Kaitseväe julgeolekut puudutavaks teabeks ning sealjuures vaenuliku võõrriigi luureja julgeolekuteenistustele huvipakkuvaks infoks, mille puhul taustakontrolli andmesubjekti isikuandmete töötlemise õiguste piiramata jätmine võib kahjustada kaitseväeluure ülesande täitmist. Isikuandmete töötlemise õiguse piiramise eesmärgiks on vältida olukorda, kus teabe väljastamisega võidakse teada saada kasutatud meetodeid, kaasatud isikuid jm kaitseväeluure edasist teostamist kahjustavat teavet. Kaebaja esitas õppima asumiseks avalduse ja dokumendid KVÜÕA-le, kuhu õppima asumise tingimuseks on muuhulgas tegevteenistusse asumine ja sellega seoses kontrollitakse kandidaadi vastavust tegevteenistuse nõuetele, sh tuleb läbida taustakontroll. Taustakontroll on toiming, mis moodustab ühe osa tegevteenistusse võtmise haldusmenetluse protsessist. Taustakontrolli tulemusel väljastab luurekeskus hinnangu, mis lisatakse isiku värbamisega seotud muu teabe juurde. Värbav struktuuriüksus ehk käesoleval juhul KVÜÕA teeb kogu teabe alusel tegevteenistusse asuda sooviva isiku suhtes otsuse. KVÜÕA vastuvõtukomisjoni 20.03.2019 protokolli nr 304 väljavõte on esitatud kohtule 16.04.2019. Vastustaja on kaebaja suhtes viinud läbi taustakontrolli KKS § 413 sätestatud tingimustel tema poolt 09.03.2019 esitatud nõusoleku ja isikuankeedi alusel. Kaitsevägi on taustakontrolli teostamise käigus pöördunud KKS § 415 lg 1 p 1 alusel ka riigiasutuste ja ametiisikute poole järelepärimisega kontrollitava isikuandmete kohta ning KKS § 415 lg 1 p 4 alusel kontrollinud X isikuandmeid riigi või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku andmekogust. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 86 sätestab isikud, keda ei võeta tegevteenistusse. KVTS § 86 p 7 ütleb, et tegevteenistusse ei võeta isikut, kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu. Taustakontrolli kontekstis on selleks KKS § 413 lg-s 1 nimetatud asjaolude esinemine, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning võib arvata, et isik ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita. Taustakontrolli tulemusena tuvastati, et X suhtes esinevad KKS § 413 lg 1 toodud asjaolud, mis on tema tegevteenistusse võtmisest keeldumise aluseks. Kaebaja taotleb taustakontrolli materjalidega tutvumist. Taustakontrolli materjalide tutvustamisel teadmisvajaduseta isikutele võivad teatavaks saada kaitseväeluure meetodid ja taktika, seetõttu võimaldatakse materjalidele juurdepääs ainult teadmisvajadusega isikutele. Kaitseväeluure meetodite ja taktika teatavaks saamine teadmisvajaduseta isikutele võib olla ohuks riigi julgeolekule. Seadusandja on näinud Kaitseväele ette KKS §-s 411o sätestatud õiguse piirata kaitseväeluure ülesande täitmise raames andmesubjekti õigusi tema isikuandmete töötlemise osas. Vastavalt KKS § 411o lg 3 p 5 võib Kaitsevägi kaitseväeluure ülesande täitmise raames piirata andmesubjekti õigusi, muuhulgas õigust tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega, juhul, kui piiramata jätmine võib kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse seletuskiri (778SE) ütleb KKS § 411o sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise selgituseks, et piiramise eesmärgiks on vältida

olukorda, kus kaitseväeluure käigus kogutud ja töödeldud teabe avalikustamise tagajärjel võidakse teada saada kasutatud meetodeid, kaasatud isikuid jms kaitseväeluure edasist teostamist kahjustavat teavet. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes § 44 lg 3 kommentaaris selgitatakse, et inimese õigust tutvuda tema kohta hoitavate andmetega võib piirata väärtusega, mis osutub kaalukamaks kui isiku õigus enesekohasele teabele juurdepääsule ning nimetab sellise väärtusena riigi julgeolekut. Käesoleval juhul on taustakontrolli materjalides sisalduv tegevteenistusse võtmisest keeldumise aluseks olev teave kaitstud riigisaladusega ning andmesubjekti õiguste piiramine on siinkohal vältimatu. Vastavalt Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) §-le 25 lg 1 on riigisaladusele juurdepääsu eeldusteks vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ja teadmisvajadus. Kaebajal puhul ei ole kumbki kohustuslik eeldus täidetud. Kuna X tegevteenistusse võtmisest keeldumise aluseks olev teave on kaitstud riigisaladusega, teabe omanik ei ole Kaitsevägi ning kaebajal ei ole teadmisvajadust ja Kaitseväele teadaolevalt ka juurdepääsuõigust riigisaladusele, siis sellest tulenevalt ei ole Kaitseväel võimalik kaebajale tema tegevteenistusse võtmisest keeldumise aluseks olevat teavet tutvustada. 18.09.2019 tutvus kohtunik kaebaja taustakontrolli toimiku materjalidega Kaitseväe luurekeskuses ning kinnitas 05.11.2019 kohtumääruses, et taustakontroll on läbi viidud ja materjal vormistatud seaduse nõudeid järgides. Lisaks 08.10.2020 esitas Kaitsevägi kohtu nõudel kogu taustakontrolli toimiku Tallinna Halduskohtule. Kaitsevägi kaalus ja otsustas võimaldada kaebajale juurdepääsu sellele osale taustakontrolli toimikust, mis ei ole kaetud riigisaladusega ning mis kogumina ei avalda kaitseväeluure meetodeid ja taktikat. 18.02.2021 tutvustas kohus kaebajale toimikus asuvaid materjale, mis ei ole kaetud riigisaladusega (kohtutoimikus CD plaadil).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid, sh kohtule edastatud juurdepääsupiiranguga materjali, mis sisaldab riigisaladust (aste- salajane) kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus kuulutas käesoleva haldusasja menetluse 08.10.2020 vastuse nr LuK-0.3-3/20/334-6 lisa 1 (dokumendid CD plaadil) osas kinniseks osaliselt ning lisa 2 (Memo nr 2.4-5/2330 s20190916 paberkandjal), mis on riigisaladusega kaitstud teave, osas kinniseks tervikuna. Kohus piiras kaebaja õigust tutvuda tervikuna lisa 2 dokumendiga (sh saada ärakirja) ning piiras kaebaja õigust tutvuda lisa 1 dokumentidega osaliselt, s.o võimaldas kaebajal tutvuda 30.10.2020 menetlusdokumendi lisas 1 loetletud juurdepääsupiiranguta dokumentidega (kohtutoimikus olev CD-plaat). Vastustaja selgituse kohaselt on 08.10.2020 vastuse lisa 2, s.o Memo nr 2.4-5/2330 s-20190916. puhul tegemist salajase tasemega riigisaladusega. Riigisaladusele juurdepääsu andmist reguleerib Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 25. RSVS § 25 lg 1 kohaselt teabevaldaja on kohustatud enne riigisaladusele juurdepääsu andmist veenduma, et isikul on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ja teadmisvajadus. Seega peab kaebajal olema 08.10.2020 esitatud vastuse lisaga 2 tutvumiseks lisaks teadmisvajadusele ka salajase tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba. Kaebajal sellist juurdepääsuluba ei ole, millele kohus on korduvalt tähelepanu juhtinud, võimaldades kaebajal taotleda vastavat luba. Kaebaja ei ole soovinud seda teha. Kohtu hinnangul oli lisa 2 dokumendile juurdepääsupiirangu seadmine põhjendatud. Vastustaja pidas võimalikuks kaebaja tutvustamist 30.10.2020 vastuse lisas 1 loetletud dokumentidega (toimikus oleval CD-plaadil), millega kaebaja tutvus kohtus.

Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 83 lg 4 kohaselt kehtestab tegevteenistusse võtmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaitseministri 22.03.2013 määrusega nr 21 kehtestatud „Tegevteenistusse võtmise korra“ § 1 lg 5 järgi esitab tegevteenistusse asuda sooviv isik kirjaliku kinnituse, et ta on nõus esitatud andmete õigsuse kontrolliga taotlust läbivaatava ametiasutuse poolt vastavalt KVTS §-le 14 ja Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) §-le 415. Kaitseväkke teenistusse kandideeriva isiku sobivust Kaitseväkke kontrollib Kaitseväe struktuuriüksus KKS § 413 alusel. KKS § 413 lg-s 1 on toodud asjaolud, mis on isiku tegevteenistusse võtmisest keeldumise aluseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt toovad need asjaolud kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning on aluseks tegevteenistusse võtmisest keeldumiseks. Tegevteenistusse võtmise korra § 9 lg 5 alusel teavitatakse tegevteenistusse võtmisest keeldumise korral isikut kirjalikult taasesitatavas vormis, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul arvates Kaitseressursside Ametilt käesoleva määruse §-s 7 sätestatud dokumentide saamisest. Kaebaja osas tegi vastuvõtukomisjon 20.03.2019 protokollilise otsuse kaebaja mittesobivuse kohta KVÜÕA kõrgemasse sõjakooli (praegune Kaitseväe Akadeemia) õppima kandideerimiseks. KVÜÕA õppuriks kandideerija peab asuma tegevteenistusse ning vastama KVTS §-s 83 toodud nõuetele. Tegevteenistusse ei võeta isikut, kelle puhul esineb KVTS §-is 86 toodud alus (p 7- kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu). Lähtudes KKS §-ist 413 teostatakse isikule, kes kandideerib Kaitseväkke teenistusse või tööle, tema sobivuse hindamiseks taustakontroll isiku poolt esitatud nõusoleku ja isikuankeedi alusel. Kaebaja on kaks korda andnud oma nõusoleku tema suhtes taustakontrolli läbiviimiseks, mille tulemused olid kaebaja jaoks ebasoodsad. X pöördus 28.03.2019 Eesti Kaitseväe poole teabenõudega saamaks informatsiooni tema suhtes läbi viidud taustakontrolli käigus kogutud isikuandmete kohta. Kaitsevägi vastas teabenõudele 04.04.2019 kirjaga „Vastus teabenõudele“ nr LuK-0.2-3/19/1684-2, milles on selgitatud, et taustakontroll tehakse KKS § 413 alusel ja KKS § 415 sätestatud viisil. Taustakontrolli tegemise eesmärgiks on KKS §-de 413 ja 414 järgselt hinnata isiku Kaitseväkke tööle või teenistusse sobivust. Taustakontrolli teostamisel, s.o KKS § 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks, on vajalik isiku eelnev kirjalik nõusolek, millega ta lubab Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. X on andnud nõusoleku tema suhtes taustakontrolli läbiviimiseks 04.07.2018 ja 09.03.2019. Taustakontroll on KKS § 36 lg 1 p 5 kohaselt kaitseväeluure ülesande täitmise üks osa. Kaitsevägi KKS § 4110 lg-st 3 ja lg 4 p-st 1 tulenevalt ei pidanud võimalikuks Xt taustakontrolli käigus kogutud teabega tutvustada, kuna selline tegevus võis kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist. Kaebaja väitel on tema huviks teada saada, miks taustakontrolli käigus kogutud isikuandmete alusel otsustati, et kaebaja on ebausaldusväärne isik. Kaebaja leiab, et Kaitseväe 04.04.2019 vastus on õigusvastane, kuna riivab õigust tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega. Kohus kaebaja taotlusel käis Kaitseväes ning tutvus kohapeal kaebaja suhtes läbi viidud taustakontrolli materjaliga. Lisaks on kohus tutvunud riigisaladust sisaldava dokumendiga (Memoga nr 2.4-5/2330 s-20190916) ka Pärnu mnt 7 kohtumaja turvaalal asuvas turvaruumis (023), mille kohta on koostatud protokoll. Kõnealune salajane dokument, millega kohus on juba eelnevalt Kaitseväe ruumides tutvunud, on kuulutatud salajaseks Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 7 p 32 alusel salastamistähtajaga 50 aastat. Kohus on seisukohal, et kaebajale salajase tasemega dokumendiga (Memo) tutvumiseks seatud piirang on kooskõlas seadusega. KKS § 4110 lg 3 kohaselt võib Kaitsevägi kaitseväeluure ülesande täitmise, sh taustakontrolli, raames isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi KKS § 4110 lg-s 4 ettenähtud juhtudel. KKS § 4110 lg 4 kohaselt võib Kaitsevägi

kaitseväeluure ülesannete täitmise (taustakontrolli) raames isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi (nt tutvuda kogutud ja töödeldavate isikutandemetega jne) juhul, kui piiramata jätmine võib kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist. Tutvudes kaebaja suhtes läbi viidud taustakontrolli juurdepääsupiiranguga andmetega on kohus kindlaks teinud, vastustaja esitatud lisa 2 sisaldab kaitseväeluure ülesannete täitmisega seotud piiratud juurdepääsuga (salajase tasemega) teavet, mille avalikustamine võib kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 25 lg 1 kohaselt tekib juurdepääsu õigus riigisaladusele (salajase tasemega teabele) kahe tingimuse täitmisel, s.o vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse (riigisaladusele juurdepääsuluba) ja teadmisvajaduse olemasolul. Seega ei taga ainuüksi riigisaladusele juurdepääsuluba juurdepääsu õigust salajase tasemega teabele, vaid lisaks peab olema täidetud ka teine tingimus, milleks on teadmisvajadus. Kaebajal puudub juurdepääsuluba riigisaladusele ning ta ei ole soovinud seda ka taotleda. Seega on täitmata RSVS § 25 lg-st 1 tulenev esimene kohustuslik tingimus. Vastustaja kohtule antud selgituse kohaselt kaebaja puhul ei oleks täidetud ka RSVS § 25 lg 1 teine tingimus - - teadmisvajaduse kriteerium - juhul, kui kaebajal oleks vastav juurdepääsuluba riigisaladusele olemas. Kaebaja suhtes ei ole täidetud RSVS § 25 lg-s 1 sätestatud kohustuslikud tingimused (juurdepääsuluba riigisaladusele ning teadmisvajaduse kriteerium). Kohus ei saa otsuses hakata sisuliselt hindama asjaolusid (sh tõendeid), millised on seotud juurdepääsupiiranguga (salajase tasemega teave). Kaebajat huvitav teave on juurdepääsupiiranguga salajase tasemega dokumendis (Memo nr 2.4-5/2330 s-20190916), mille sisu kohus ei avalikusta. Kohus, tutvunud vastustaja põhjendustega kaebajale juurdepääsupiiranguga dokumentidele juurdepääsu piirangu seadmiseks, leiab, et selline meede oli põhjendatud ja kaalutletud. Kohus veendus selles juurdepääsupiiranguga teabekandjaga tutvumisel. Kaebajat huvitav teave on salajase astmega dokumendis (Memos), millest on eelnevalt korduvalt juttu olnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 87 lg 3 sätestab, et riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente hoitakse toimikus eraldi ümbrikus või köites ning et mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui see on vältimatult vajalik riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemisele esitatavate nõuete täitmiseks, võib riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente hoida ka toimikust lahus. Kohus märgib, et salajase tasemega teavet sisaldava dokumendi hoidmine kohtu turvaalal selleks eraldatud kinnises ruumis on põhjendatud. Nimetatud teabekandja toimikust lahus hoidmine ei välista menetlusosalise võimalust sellega tutvuda eeldusel, et vastav juurdepääsu õigus on isikul olemas. Kohus on seisukohal, et esmalt peab isik läbima julgeolekukontrolli, millele järgnevalt võib kohus hinnata, kas isikul esineb teadmisvajadus/vältimatu vajadus. Kohtu hinnangul praegusel juhul kohtule esitatud andmete põhjal sellist teadmisvajadust/vältimatut vajadust selgelt ei nähtu. RSVS § 26 lg 1 näeb ette salastatud teabekandjatele juurdepääsu eeldusena isikul juurdepääsuõiguse olemasolu. RSVS § 29 kohaselt on julgeolekukontrolli läbimine kohustuslik. Kohus nõustub vastustajaga, et kaitseväeluure meetodite ja taktika teatavaks saamine vastavat luba mitteomavale ja teadmisvajaduseta isikule võib olla ohuks riigi julgeolekule. Kohtu jaoks on ilmne, et antud juhul esineb ülekaalukas huvi salajase tasemega teabe (riigisaladuse) hoidmiseks ning isiku teadmisvajadus/vältimatu vajadus ei ole ilmne. Kohus andis kaebajale võimaluse taotleda juurdepääsu õigust (luba) salajase tasemega teabekandjaga tutvumiseks, millele viitas ka vastustaja, kuid kaebaja ei soovinud seda teha. Eelnevalt on kaebaja suhtes tema nõusolekul läbi viidud kaks taustakontrolli kaebajale ebasoodsa tulemusega. Kohus nõustub vastustaja selgitustega, et seadusandja on näinud Kaitseväele ette KKS §-s 411o sätestatud õiguse piirata kaitseväeluure ülesande täitmise raames andmesubjekti õigusi tema isikuandmete töötlemise osas. KKS § 411o lg 3 p 5 kohaselt võib

Kaitsevägi kaitseväeluure ülesande täitmise raames piirata andmesubjekti õigusi, muuhulgas õigust tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega, juhul, kui piiramata jätmine võib kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse seletuskiri (778SE) ütleb KKS § 411o sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise selgituseks, et piiramise eesmärgiks on vältida olukorda, kus kaitseväeluure käigus kogutud ja töödeldud teabe avalikustamise tagajärjel võidakse teada saada kasutatud meetodeid, kaasatud isikuid jms kaitseväeluure edasist teostamist kahjustavat teavet. Lisaks EV Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes § 44 lg 3 kommentaaris selgitatakse, et inimese õigust tutvuda tema kohta hoitavate andmetega võib piirata väärtusega, mis osutub kaalukamaks kui isiku õigus enesekohasele teabele juurdepääsule ning nimetab sellise väärtusena riigi julgeolekut. Kohtu hinnangul on Kaitsevägi kaalunud ja selle tulemusel otsustanud võimaldada kaebajale juurdepääsu sellele osale taustakontrolli toimikust, mis ei ole kaetud riigisaladusega ning mis kogumina ei avalikusta kaitseväeluure meetodeid ja taktikat. Kohus vastustaja nõusolekul tutvustas 18.02.2021 kaebajale CD-plaadil olevaid materjale, mis ei ole kaetud riigisaladusega (CD- plaat toimikus). RSVS § 25 lg 2 esimene lause sätestab, et kui salastatud teabekandja sisaldab erineva taseme riigisaladust, muud juurdepääsupiiranguga teavet või juurdepääsupiiranguteta teavet, siis tagatakse juurdepääs sellele osale teabekandjast, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet või millele juurdepääsuks on isikul juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. Teine lause ütleb, et juurdepääsu ei anta teabekandja osale, millega tutvumisel on võimalik teha kindlaid järeldusi teabekandja selle osa kohta, millele juurdepääsuks puudub isikul juurdepääsuõigus või teadmisvajadus. RSVS ei anna halduskohtule õigust tõendina kasutatava salastatud teabekandja salastatust kustutada või selle salastatuse taset muuta (RK 22.11.2017 määrus asjas nr 3-17-911, p 27.2). Seega ei saa kohus käesolevas asjas salastatud teabekandja salastatuse taset muutma hakata ning kaebajale sellega tutvumist võimaldama. Kohus eeltoodut kokku võttes leiab, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning on teinud kaalutletud otsustuse, mistõttu kaebaja nõuete rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja on kohtumenetluse käigus võimaldanud kaebajal tutvuda taustakontrolli materjaliga, mis ei ole juurdepääsupiiranguga ning mida võis kaebajale avaldada. Juurdepääsupiiranguga teabekandjat, milles on salajase tasemega teave, ei avalikustatud, kuna see nõuab juurdepääsuõiguse olemasolu, mida kaebajal ei ole ja mida ta ei ole soovinud ka kohtumenetluse käigus taotleda. Kohus on korduvalt kontrollinud salajase tasemega teabekandjat, millele juurdepääsuõigus kaebajal puudub, ning nõustub vastustaja põhjendustega/kaalutlustega.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.