Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.05.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1833
Haldusasi
KLM Kinnisvara OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.09.2020 korralduse nr 12.2-3/051465-7-1 täitmisest saabunud tagajärje kõrvaldamiseks ja sunniraha tagastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – KLM Kinnisvara OÜ, esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.12.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
KLM Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta KLM Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.12.2020 otsus muutmata.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.06.2021. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 31.08.2020 korraldusega nr 12.2-3/051465-7 KLM Kinnisvara OÜ-d andma kolmanda isikuna SOOJUSEKSPERT OÜ (Soojusekspert OÜ) maksukontrollis suulisi seletusi ning esitama korralduses nimetatud originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad kaebaja ja Soojusekspert OÜ vahel toimunud majandustehingute kohta ajavahemikus mai–november 2019. Dokumendid tuli esitada elektrooniliselt hiljemalt 08.09.2020. Samuti paluti minna seletuste andmiseks 10.09.2020 kell 10.30 aadressile Lõõtsa 8A, Tallinn. Korralduse põhjenduste kohaselt on vahetu kohtumine teabe kogumiseks efektiivsem viis kui kirjalik suhtlus, sest suulisel vestlusel on kergem vältida vääriti mõistmist, lahendada vastuolusid ja saada küsimustele ammendavaid vastuseid. KLM Kinnisvara OÜ-d hoiatati, et korraldusega pandud kohustuste tähtaegse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha kummagi kohustuse eest esimesel korral 320 eurot.
2.KLM Kinnisvara OÜ esitas MTA-le dokumendid ja äriühingu seaduslik esindaja ilmus 10.09.2020 kell 10.30 korralduses märgitud aadressile. Seaduslik esindaja palus esitada küsimused kirjalikult, millega MTA ei nõustunud.
3.MTA kohustas KLM Kinnisvara OÜ-d 14.09.2020 korraldusega nr 12.2-3/051465-7-1 tasuma sunniraha 320 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest. KLM Kinnisvara OÜ jättis 31.08.2020 korralduse suuliste seletuste andmise osas tähtaegselt täitmata. Äriühingu seaduslik esindaja tõi põhjusena välja, et ta võib eksida suuliste vastuste andmisel, kuid kodus saab rahulikult tehingute asjaolusid meenutada ja dokumentidega tutvuda. Need põhjendused ei ole sisulised ega veenvad. Maksuhaldur selgitas 10.09.2020 kohtumisel, miks vajatakse praegusel juhul suulisi selgitusi.
4.Kuna KLM Kinnisvara OÜ ei tasunud 14.09.2020 korraldusega määratud sunniraha vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, nõudis MTA selle sundkorras sisse.
5.KLM Kinnisvara OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõudes kõrvaldada MTA 14.09.2020 korralduse täitmisest saabunud tagajärg ja tagastada kaebaja kontole sellelt arestitud ja MTA-le 29.09.2020 üle kantud 276 eurot ja 24.09.2020 ettemaksukontolt maha võetud 44 eurot. Kaebaja täitis 31.08.2020 korralduse nõuetekohaselt, seega ei ole sunniraha kohaldamise eeldused täidetud. Kaebaja esitas mõistliku selgituse, miks tuleks tal võimaldada anda seletusi kirjalikult. Sunniraha määramise korraldus ei ole piisavalt põhjendatud. Selles ei ole selgitatud, miks oli vältimatult vajalik võtta kaebajalt seletusi suuliselt ja miks kirjalikud seletused poleks olnud piisavad. Kaebaja poole pöördumine polnud üldse põhjendatud, sest Soojusekspert OÜ oli juba esitanud kõik asjakohased tõendid ja selgitanud nendega seotud asjaolusid.
6.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja jättis 31.08.2020 korralduse osaliselt täitmata. Kaebaja ei vaidlustanud seda korraldust ega suuliste selgituste esitamise nõuet ning praegu ei saa selle üle enam vaielda. Kaebajalt kui kolmandalt isikult teabe nõudmise eeldused olid siiski täidetud. Maksuhalduril on ulatuslik kaalutlusõigus otsustada, millisel viisil tõendeid koguda. Kaebaja nõue, et ta saaks esitada seletusi kirjalikult, ei olnud sisuliselt põhjendatud. Maksuhaldur ei koosta suuliste seletuste protokolli oma suva järgi ning kaebaja ei saa oletada, et temalt küsitakse asju, mida ta ei mäleta. Kaebajal oleks olnud õigus tutvuda protokolliga ja teha sinna parandusi. Sunniraha määramine ei olnud ebaproportsionaalne.
7.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 16.12.2020 otsusega rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. 2(5)
3-20-1833 MTA 31.08.2020 korraldus on kehtiv haldusakt ja kaebaja ei saa praegu enam vaidlustada selles toodud asjaolusid, sh suulise seletuste esitamise nõuet. Samas olid maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 61 toodud eeldused kaebajalt suuliste seletuste küsimiseks täidetud. Seletuste võtmise viisi valiku üle saab otsustada maksuhaldur (MKS § 11 lg 2). Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et seletuste andmiseks maksuhalduri ruumidesse ilmumise põhjendus ei pea olema väga üksikasjalik (vrd Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Maksuhaldur võib küsida kolmandalt isikult ka nende asjaolude kohta, mida ta on varem küsinud maksukohustuslaselt (Riigikohtu 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10). Suuliste seletuste võtmine tagab kirjalikust efektiivsema ja kiirema menetluse (MKS § 10 lg 3), mistõttu on alusetu väide kaebaja ülemäärasest koormamisest. Sunnivahendi kohaldamise eeldused olid täidetud (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 4 lg 1, § 8 lg 3). Kaebajale oli tehtud kehtiv ettekirjutus, milles teda hoiatati sunniraha rakendamise eest. Kaebaja jättis 31.08.2020 korralduse täitmata osas, mis puudutab suuliste seletuste andmist. Maksuhalduri ruumidesse ilmumist ei saa käsitada suuliste seletuste andmisena, sest maksuhaldur ilmselgelt soovis kaebajalt sisulisi suulisi selgitusi. Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi seletuste andmisest keeldumise alusele (MKS § 64). Sunniraha määramise korralduses on põhjendatud, millises osas jäi 31.08.2020 korraldus täitmata ning selgitatud, et kaebaja põhjendused suuliste seletuste andmisest keeldumise kohta ei ole sisulised ega veenvad. Sunniraha määramisel ei pidanud eraldi põhjendama, miks küsiti kaebajalt suulisi, mitte kirjalikke põhjendusi. MTA 31.08.2020 korralduses on vastav põhjendus olemas. Kohustus, mille täitmist kaebajalt nõuti, pidi olema talle selge ja arusaadav. Sunniraha summa ei ole ülemääraselt suur. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.KLM Kinnisvara OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohtuotsus on nõuetekohaselt põhjendamata. Kaebaja esitas maksuhaldurile nõutud dokumendid ja ilmus 31.08.2020 korralduses märgitud ajal maksuhalduri ruumidesse sooviga anda seletusi kirjalikult. Maksuhaldur ei ole korralduses põhjendanud, miks tuleb seletusi anda suuliselt, ega kaalunud kirjalike selgituste andmist, mis koormaks kaebajat vähem. Halduskohtu otsusest jääb selgusetuks, miks kirjalik seletus on vähem kaalukas kui suuline. Kaebaja selgitas maksuhaldurile, et tal on seletuste andmiseks vaja kasutada raamatupidamisprogrammi, mis asub kaebaja arvutis ja mille kaasavõtmine maksuhalduri teenindusbüroosse pole võimalik. Kaebajal oleks ilmselt olnud vaja ka raamatupidaja abi küsimustele vastamiseks. Neid kaebaja väiteid ei ole hinnatud. Sunniraha määramisel oleks pidanud arvestama ka COVID-19 viirusest tingitud olukorda, mis samuti õigustaks kirjalike seletuste andmist. Kokkuvõttes oli suuliste selgituste nõudmine ebaproportsionaalne. Sellises olukorras pole sunnivahendi rakendamine lubatud.
9.Maksu- ja Tolliamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Praegu ei saa enam vaielda 31.08.2020 korralduse õiguspärasuse üle. Maksuhaldur ei pidanud tõendite kogumisel arvestama kaebaja subjektiivse eelistusega anda seletusi kirjalikult. Tõendite kogumise otstarbekuse üle otsustab maksuhaldur. COVID-19 viirusest hoolimata toimis 2020. a augustis ja septembris elu Tallinna piirkonnas üsna tavapäraselt ning maksuhalduri ruumides täideti ettenähtud meetmeid nakatumise ärahoidmiseks. Kaebaja ei ole varem nimetanud suuliste seletuste andmata jätmise põhjustena COVID-19 viirust ja ilmselt ei pidanud ta ka ise seda ohtu kuigi suureks, sest tuli maksuhalduri teenindusbüroosse kohale.
3(5)
3-20-1833 Praegu on nakatumisoht suurem, kuid see võib õigustada üksnes menetlustoimingu edasilükkamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Pooltel on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kaebaja on MTA 31.08.2020 korralduse täitnud osaliselt või täielikult ning kas kaebaja suhtes oli proportsionaalne kohaldada sunniraha, et mõjutada teda MTA 31.08.2020 korraldust täitma.
11.Sunniraha rakendamise üks sisulistest eeldustest on see, et ettekirjutuse adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitmata (ATSS § 2 lg 1, § 7 lg 1 p 3, § 8 lg 1). See tingimus on täidetud – kaebajat kohustati 31.08.2020 korralduses mh ilmuma maksuhalduri ruumidesse, et anda suulisi seletusi Soojusekspert OÜ-ga tehtud tehingute kohta. Korralduse põhjenduste kohaselt on vahetu kohtumine teabe kogumiseks efektiivsem viis kui kirjalik suhtlus, sest suulisel vestlusel on kergem vältida vääriti mõistmist, lahendada vastuolusid ja saada küsimustele ammendavaid vastuseid. Seega ei saanud kaebajale jääda arusaamatuks, et temalt soovitakse seletusi võtta suuliselt ja millisel põhjusel. Kaebaja ilmus korralduses märgitud ajal maksuhalduri ruumidesse, kuid keeldus suuliste seletuste andmisest. Seega jättis ta ühe maksuhalduri nõude tähtajaks täitmata. Kuna MTA 31.08.2020 korraldus on jõustunud haldusakt ja seega täitmiseks kohustuslik, ei saa praegu enam vaielda selle üle, kas kaebajalt korralduses märgitud teabe nõudmine selles märgitud viisil oli õiguspärane (ATSS § 8 lg-d 1 ja 3, haldusmenetluse seaduse § 60).
12.Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (ATSS § 3 lg-d 2 ja 3). Kaebaja ei pöördunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul maksuhalduri poole palvega sunnivahendi rakendamine edasi lükata (ATSS § 8 lg 2) ega ole viidanud ka halduskohtus sellistele sisulistele asjaoludele, mis annaks aluse pidada sunniraha rakendamist ebaproportsionaalseks. Halduskohus on kohtuotsuses kaebaja seisukohti piisava põhjalikkusega hinnanud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja väited, et suuliste seletuste andmisel võinuks ta eksida faktides ega saaks anda ütlusi nii rahulikus tempos kui kirjalike seletuste puhul, on otsitud. Põhjendamatu on oletada, et kaebajal esitatakse küsimusi, millele ta ei oska vastata. Apellatsioonimenetluses täiendavalt esitatud näited suulisi seletusi andma kutsutud isiku võimalikest paanikahoogudest, klaustrofoobiast vms terviseprobleemidest on hüpoteetilised, sest kaebaja ei ole neile varem tuginenud ega väida ka, et tema seaduslikul esindajal oli suuliste seletuste andmiseks selline takistus.
13.Kaebaja tõi apellatsioonkaebuses uue väitena välja, et ta ei soovinud suulisi seletusi anda COVID-19 viiruse ohu tõttu. Ringkonnakohus peab ka seda väidet otsituks, sest kaebaja seaduslik esindaja läks 31.08.2020 korralduses märgitud ajal (10.09.2020 kell 10.30) maksuhalduri ruumidesse kohale ning põhjendas suuliste seletuste asemel kirjalike vastuste andmise soovi hoopis muude asjaoludega. Viiruse levikuga tuli 2020. a augustis ja septembris mõistagi arvestada, kuid maksuhaldur selgitab õigesti, et nakatumisnäitajad olid Eestis sel ajal võrdlemisi madalad.1 Samuti on usutav, et maksuhaldur kohaldas oma ametiruumides viirusega nakatumise vältimiseks või vähendamiseks asjakohaseid meetmeid – seda nii oma töötajate kui ka külastajate kaitseks.
14.Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Vt nt https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik ja https://ourworldindata.org/covidcases
4(5)
3-20-1833
15.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole ringkonnakohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.